Tüüp: Multiaare Maakond / linn: Saaremaa Raskusaste: peidukoht 2.5, maastik 2.5 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Multiaare on kahepunktiline - vaade Urverahule ja vana raudteetamm. Ärge raudteest ülearu palju lootke, raudtee oli siiski siin ammustel aegadel :)
Väljavõte lingil olevast allikast:
Huvitav merepärandi näide on endine raudtee
Urverahu saarele, mida mööda laeti paekivi
laevadele ja eksporditi Soome. Madala
veeseisu ajal on Maa‐ameti pärandkultuuri
kaardirakenduse andmetel nähtav
raudteetamm, mis läheb merre.
Vihje: silmade kõrguselt võiks silmata
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Aarde sildid:
võsa (1), väikesaar (1), soovitan (1), lumega_leitav (1), lühem_matk (1), 2019_aasta_aarde_kandidaat (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC88HA1
Logiteadete statistika:
55 (100,0%)
0
1
0
0
0
0
Kokku: 56
Lõpus sai veidi ikka otsida, sest geps juhatas siia-sinna aga leitid ta sai. Peitjale tänud!
Sel aastal esimesed külastajad sel aardel. No siia küll tavaturist ei satu. Vaatasime üle vee ka, kuid kõva tuul ja lained ei kutsunud. Aare korras, oma pliiats kaasa!
Saaremaa teine geopäev algas selle aardega. Kuskilt oli kõlama jäänud võss, mis päeva temperatuuri ja suvist puugirohkust arvestades eriti ei ahvatlenud, kuid õnneks osutus tegelikkust oodatust normaalsemaks ja saime päeva esimese logi kirja. Aitäh kohta näitamast!
Nullis olevast autost polnudki aardeni palju maad. Inge ja Marko olid ähvardanud hullu võssiga. No pärast Urverahul käimist oli täitsa mõnus vahepeal metsa vahel mütata. Õnneks usse ei kohanud, sääski ka mitte. Puuke nägime ka alles hiljem. Tänud Marisele siia peitmast!
Kuna sai juba siinkandis oldud, siis tasus ka see aare ära logida. Alguse leidmie kiirelt üles, ning hiljem võssa ragistama. Kuna päästevestides läksime võsaa, siis jätsime need üks hetk maha. See oli hea otsus, sest saime hiljem ilusti õiges suunas tagasi. Aitäh!
Enne Urverahule liikumist tegime soojenduse maa peal oleva raudteetammi jupiga. Alguses vaatasime kadakapõõsad igast küljest üle ja oligi info leitud. Edasi liikusime õige kohani ja oli ka see karp kiirelt näpus. Aitäh!
Ma siia aarde leidmisesse mitte teragi ei panustanud. Küll aga panustasin, et läksin senikaua seda laiul olevat aaret pusima, Anne jäi siia algusesse ja hakkas selle aardega tegelema. Ma jõudsin läbi mere kahlata ja end märjaks saada, kummarid vett tagasi ei hoidnud, ikka Anne alles tuhlas kadakates. Tagasi minnes jaa, nägime, et tegelt see aare ikka kenasti õige liini peal ja saab ka viisakamalt tagasi mindud. Aga no tulles ikka läbi risu ja räsu. Aitäh kultuurkihtide juurdetekitamise eest mu ajus.
On jh nende multidega nii, et kui ei tea mida otsida, on kadakates raske. Hiljem muidugi leidsime ja siis läksime lõppu.
Johhaidii kus oli võsa ja risu ja tuustitud maa. Mittemidagi ei leidnud. Aga Geomängus on tark kui oled kõikidega sõber ja omad peitjate telefoni numbreid. Loomulikult nii sai leitud.
Tänud ajaloo eest, no kust mina seda pidin teadma!
Raudteel käidud..igatsevalt sai ka saart uudistatud aga seekord ei. Tänud maapealse aarde eest.
Multidega on ikka nii, et alguses ei tea ju, mida otsida, aga varsti oli koordinaat käes. Lõpp oli kuidagi võsane, aga mis seal ikk, eks peitja teab paremini, miks just nii. Aitäh.
Kiirelt läbitud multi, raudteetamm on rohkem kujutletav, kui nähtav. Kui poleks teadnud, siis kes teab, kas olekski aru saanud. Lahe koht. Tänan.
Urverahule meil vaja oli saada tõesti, kuid raudteed meil tänastes oludes vaja poleks läinudki. Kuigi jah, piki endist raudteelõiku, oli just sellel joonel vesi väljas ning ligipääs kuiva jalaga mööda seda keeruline kohale jõuda. Soenduseks võtsime aga suuna Urverahust eemale ja tutvusime ajaloolise lõiguga.
Tänud.
Raudtee oli t6esti palju aega tagasi. Elasin isegi lapsep6lves ju vana raudteetammi k6rval mis siis osaliselt oli jäänud tammiks ja osaliselt ka ära asfalteeritud. Aga mis k6ige huvitavam oli kymme km sirget triipu nagu joonlauaga kaardile t6mmatud Kärlalt Vikini. Leidsime nii tammi kui ka omajagu v6ssi ja loomulikult ka aarde enda. Tänud peitjale ajalugu tutvustamast
Ja Kaupole veelkord 6nnesoovid 5k täitumise puhul. Alles see oli kui NKT rajal 3k täis tiksus. Huuh kll ikka aeg lendab ;)
Kaupo GC#5000. Ta oli seda hetke nii pikalt oodanud ning seetõttu sai ka väike tort talle eelmisel õhtul valmis mäkerdatud. Seda siiski keset tuuri sööma ei hakanud, vaid ootasime, mil päev läbi saab.
Ahjaa, telekaga seoses meenub, et kunagi oli ühe tähtsa riigitegelase tütar küsinud, et kas ta võib isa kabinetis telekat vaadata. Isal oli parasjagu vaja süveneda ja ütles, et võid ikka telekat vaadata, ära ainult käima pane.
Saaremaa tuur oli ammu plaanitud antud nädalavahetuseks, aga nädal enne tuuri selgus, et GC-s on ainult ~60 aaret puudu 5000st leiust. Mitte et GC nii oluline on, aga oli põhjust vaja tähistamiseks ja tordi söömiseks, seega tuli pingutada. Täitsa õnnestus ja selle aardega tuligi 5000 täis. Õhtul sai seda tähistatud Liisi tehtud küpsisetordiga. Raudtee on alati huvi pakkunud ning see koht oli väga huvitav. Muidugi käisime ka Urverahul telekat vaatamas.
Nulli jõudsime kiirelt ja leidsime vihje üles. Edasi läks raskelt ja võsa tõttu jube kaua aega, kuid hakkama lõpuks saime.
Esimeses punktis läks kiiresti. Seejärel jalutasime koertega koos lõppu. Seal veidi tiirutasin, enne kui karp silma jäi. Aitüma paika tutvustamast, sain jälle tarkust juurde.
Raudtee tõesti suurem asi polnud, aga tänan kutsumast. Karp korras.
Minu tubli madalakõhuline, hellitusnimega "maastur", vuras rahulolevalt nulli kohale ja isegi ei köhatanud mitte. Kui aga raudtee sihiks võtsin, siis manas Skoda kala näo ette ning tegi nagu oleks sügavalt mõttes. Olgu pealegi, ei hakanud vaesekest rohkem piinama, käisin lõpus üksi ära ja panin nime kirja. Kadakamassazhi võtsin ka natuke rohkem kui tarvilik olnuks, tagasitee läks juba läbi palju leebema võssi. Otsingutega läks küll üle ootuste kergesti seekord. Aitäh.
Puhkuse geotuuri 5. hommik algas Maire tädi juures Karalas, kus hellitati meid sauna, grilli ja muu paremaga. Idüllisest talust oli raske lahkuda aga siiski tegime seda ennelõunal.
Esimeseks aardeks Urverahu kanti. Igaks petteks võtsime kõigepealt ette multiaarde, sest ei teadnud kuhu see nüüd täpselt viia võiks. Esimene punkt jäi kibekiirelt silma ja seejärel suundusine raudtee sihi jätku otsima. Paaris kohas sattusime võsasesse tupikusse aga kolmas katse viis meid sihile. Edasi takistasid sujuvat kulgemist rohked põldmarjad, mida siis kahe suu poolega pidi nosima. Peagi jõudsime lõppu, mida silmasid Maire teravad silmad. Raudteed tolles suunas edasi avastama ei läinud vaid kõndisime mööda põldmarjateed mere poole laidu avastama. Aitäh aarde eest!
Autoga saime üllatavalt lähedale. Panin kohe vees kõndimise jalanõud jalga, kuna ei teadnud millal teekond meid vette viib. Kõik punktid leidsime kiirelt. Sõime isugapõldmarju, kuna meie joogivesi hakkab lõppema ja marjad olid mõnusalt mahlakad.
Paadimees oli meile öelnud, et Urverahule mineva teeotsa juurde ei saa autoga. Küllap vist oleneb kaardist, sõidukist ja inimestest, sest meie saime autoga päris lähedale. Esimesena keerasimegi rajakesele metsa, et see aare siit noppida. Raudtee on tõesti pigem kujutlusvõime vili, aga ilus koht siiski. Aitäh!
Algul jätsime Urve rahule ja uudistasime vana raudteetammi. Kui aare logitud, siis läksime ikkagi Urvele ka külla.
Peale Urevahul käiku jäi esimene punkt kiirelt silma. Aarde endaga läks pisut kauem aega. Hoolimata pealetungivast floorast on raudteetamm endiselt täitsa tajutav. Tänan.
Urverahu külastamiseks oli meil kaks põhjust ehk kaks aaret. Kui naaberaare, Urve rahule jätmise oma oli leitud, siis käisime ära ka raudteel. Kartsime, et võsa on selle raudtee hullemini vallutanud, kuid nii hull polnud see ühtigi. Info sai kergelt leitud nii esimesest punktist kui ka aare ise jäi kergelt pihku. Täname aarde eest!
See on küll jälle üks huvitav kõrvaline koht, kuhu ilma geopeituseta ei oleks kuidagi sattunud. Täitsa põnev. Võpsikus ragistamise peale läks küll natuke aega, aga kokkuvõttes oli lihtne leid. Aare on korras, kuigi on üsna napilt pääsenud maha kukkunud puuga pihta saamisest. Eemalt küla poolt kostis lammaste hääli, merelt lindude kevadist kisa. Karpi jätsin mõne järgmise leidja jaoks väikese mänguasja ka (smurf), oli muidu nõnda tühi teine. Aitäh peitjale.
Peab ikka kõvasti ettekujutust olema, et sellises kohas raudteed näha ja sellel veel suslat susisemas. Täname huvitavasse kohta juhatamast!
Timmul oli Saaremaal sukeldujate seminar toimumas, nii et sõitis neljapäeval juba kohale, kuna mina pidin reedel veel tööl olema, siis läksin peale tööpäeva bussiga järgi.
Timmu korjas mu bussijaamast peale, käisime poest läbi, et õhtuks midagi süüa/juua osta ning peale seda läksime otsisime endale ööbimiskoha.
Leidsime mõnusa vaikse paiga, kus polnud peale meie hingelistki. Grillisime ja käisime ujumas ning peagi keerasime magama, et hommikul vara ärgata, sest Timmul oli laupäeva hommikuks skeldumine orgunnitud. Oli väike lootus, et saab Mullitaja juures ära käia, kuid grupis olnud soomlastele oli selle asemel lähedal asuvat vrakki lubatud, nii et napilt jäi siiski puudu... Kuna see aare üks Timmu eesmärkidest oli, siis äkki teen kunagi ise ära...
Pühapäeva järgmine leid. Kokku leidsime ikka väga vähe, nii et kindlasti pean millalgi tagasi tulema. :)
Tänud peitjale!
Kõik oleks lihtne olnud, kui me poleks nii puusalt läinud asju lahendama. Lõpuks sai mereäppi kasutatud maapeal ja suht kobades õigesse punkti liigutud. No ja siis põldmarja mahlaga logiraamatusse logides. Võtke kirjapulk sinna kaasa ;)
Tamm oli selgesti näha ja saarel pidin muidugi ka ära käima. Pärast seda jõudsin ka multiaardega lõpuni. Tänud.
Leitud koos vahvate geopeituritega! Aitäh peitjale vahva aarde eest!
Teise punkti ikka ringiga ja läbi võsa.Tagasitee juba targemate järgi.Aitäh!
Väga lõbus otsimine oli, esimeses punktis kordamööda väideti end mitte midagi nägevat ja loovutati kiiresti kadakapõõsas ragistamine järgmisele, mõned näppisid seejärel vidinaid ja mõned võtsid neile sappa, no ei viitsi ju alati oma vidinasse numbreid toppida, kui saab vahel teistele loota..;)
Reipamad sammusid järgmise punkti poole, aeglasemad (loe: targemad) kadusid varem võssa. Pärast põhjalikumat metsakooslustega tutvumist jõudsime meiegi (grupp: reipamad) kaaslaste irooniliste kommentaaride saatel kohale. Mängisime jälle mitteleidmist, kuni kõigi nimed said kirja.
Aitäh peitjale põnevat kohta tutvustamast!
Ja boksipeatuse etendus oli küll lõbu.. vähemalt neil, kes said publikuks olla:). Vormelimeestele vist jäi napilt alla, aga professorihärral tuli see aktsioon üllatavalt hästi välja, nagu oleks harjutanud;). Nii hästi, et teistel polnud suurt millegagi abiks olla, keegi vahetas pükse, keegi tegi abivalmit nägu ja inspekteeris targa näoga skoda pagaasnikut, leides põnevaid detaile ja keegi valgustas teisi, misasi on kumm. Ülejäänud olid lihtsalt ilusad või targutasid niisama kaasa.
Ühendkoor „ei leidnud“ sammus kolmes grupis raudtee poole. Mingil hetkel oli keskmistel pilt, aga heli ei olnud. Jõudsin veel järgi hüüda, et palun subtiitrid lisada. Kerge viibe ja võtsime ka sappa. No oligi kergelt tajutav raudtee ja kinnitus, et jälle keegi ei leia. Kui kõik see ühendkoor koos, saime veelgi raudtee asjus teadmisi juurde. Tänud peitjale.
Esimesse punkti sõitsime ringiga. Ja tundub, et õigesti tegime, sest pärast tuli otsema tee sõprade sõiduvahenditele pit-stoppi teha. Aga esimesse punkti tuli ikka kand-varvas käigul läheneda. Esimesena "ei leidnud" Piret. Tasapisi ütlesid kõik, et nemad ei näe ega tea midagi ja hakkasime teise punkti minema. Ma jäin kusagile lõpuossa ja õnneks oli mul siinkohas orienteeruja sabatunne olemas. Vaatasin ja mõtlesin, et miks nad sinna lähevad, võiks ju siit. Pöörasin ringi ja märkasin muigavat Leviat. Selge. Pööran siit. Levia astus rõõmsalt minu kandadele, nüüd oli selge. Astusin aga edasi, rahulikumad tulijad kannul. Varsti oli kuulda, kuidas kiired ja tugevad imelikust suunast lähenedes kadakatega lähemat tutvust tegid. Selleks ajaks oli meil muidugi silmade kõrguselt õige asi ära märgatud ja logitud. Jäi üle vaid teiste otsimis- ja leiurõõmu vaadata.
Aitäh põnevasse paika kutsumast! Me ei piirdunud raudtee maapealse osaga, vaid käisime kontrollisime ikka raudtee keskpaiga ja alguse ka üle. Põnevaid asju oli seal. Näiteks ühe suure linnu pesa ja kajakate kino. Või oli see netikohvik. Minge ja kaege ise!
Liia jäi varemleidjana autosse, ma tegin selle kadalipu kadakates läbi. Millegipärast läks lõpus tohutult aega, kuigi midagi keerulist ei peaks nagu olema. Aitäh!
Tükk aega arutasime autos kas tee, mis sinnakanti läheb on pigem läbitav või mitte. Selgus, et suur osa oli, lõpuosas vaja veidi kõrgemat autot, mis meil juhtumisi täiesti käepärast oli. Nulli jõudes meenus üks autoorienteerumismäng, kus ka siit oli vaja punkti korjata ning me samast kohast edasi kütsime - ühe auto keset teed leidsime - läbi karjaaia sellest möòdusime - ja võistlustel esikoha võitsime.
Seekord skoorisime aarde, jalutasime tammil ning liikusime oluliselt sõidetavamat teed mööda tagasi. Aitäh
Et siis raudtee Saaremaal olnud... Hea teada.
Teise punkti veeti mind ikka ringiga. Kuivand kadakad ja muud oksad ju ei halastanud ka :D
Täname!