Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 2.5, maastik 2.0 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Pisike järveke kuhu niisama nagu ei satu, nüüd on aga põhjust ka sinna piiluda.
Peale logimist veendu, et konteiner ilusti suletud oleks
Vihje: Abivahend 11m eemal (SSE) Puu
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid:
lahe_teostus (5), lumega_leitav (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC83PK6
Logiteadete statistika:
45 (95,7%)
2
4
0
0
1
0
Kokku: 52
Koos viimase logijaga tuli aare minuga kaasa ja enam see tagasi sinna ei lähe. Oli suht ära retsitud puuokstega surkimisest. Aga samas kurvastada pole vaja, iga lõpp on millegi parema algus :) Tänud kõikidele külastajatele :)
Viimane leidja. Oli au ulatada nuga, millega aarde kaablid läbi lõigati. Aitäh!
Tänane õhtune ring tõi meid siia. Otsisin vale abivahendiga aga siis jäin logisid lugema ja mõtlesin, et ma pole veel mingit võsa kohanud, ilusad rajad ainult. Selge pilt, panin siis ebasoodsast kohast aarde poole ajama ja peatselt jäi õige asi silma. Aitäh!
Kurvastada pole vaja, nagu ütluski on, et ühe lõpp on teise algus ;)
Kuu lõpp on küll käes aga pole ise jõudnud oma asjadega nii kaugele nagu ma lootsin, seega püsib see veel kättesaadav mingi aeg.
Oleme nüüd ausad, tassisin oma pere selleks siia kanti, et seda lahkuvat kadunukest ära saata. Peremees lubas teise viimasele teekonnale saata. Päris asine värk teine. Abivahendit kasutasime küll teiseks otstarbeks, aga kätte me aarde saime. Suured tänud peremehele.
Arhiveerimishoiatus paneb alati tegutsema, eriti kui aare asub jalutuskäigu kaugusel. Aare oli veel rohkem võpsis kui arvasin, ning sääski oli rohkem kui geopeitureid seal käinud. Abivahendi leidsime esimesena ja tahtsime selle järgi asimuuti paika panna, kuid see juhatas meid valesti ja kaugele. Küsisin peitjalt abi ning sain kiire vastuse. Seejärel hakkas asi ilmet võtma ja varsti olid nimed kirjas. Aitäh!
Kõigepealt sai kõvasti pimesikku mängitud,no ei leidnud õiget asja mis aaret meenutaks. Lõpuks oli ikkagi topsik peos ja nimi kirjas.Aitüma-polnudki varem seda järve ja nurgatagust külastanud.
Njah, me tulime täna linnaaardeid otsima ja olime viisakalt riides. Eile käisid siin suisa kolm geopeiturit, kuid kummalisel kombel märkasime vaid ühte rada heina sees, mis lõpuks ka mujale keeras, pidime ikkagi ise raja sisse talluma. Mina kahtlustan, et aare ei töötanud nagu vaja, ma sain topsi üsna pea kätte. Aitäh ning see on ka arusamaatu, miks arhiivi?
Kohtumise paik oli täna plaanis teletorni juures, aga Märt roolis Moonikaga siia ja peagi hõigati meidki siia järgnema. Tänud peitjale.
Pidime ikka jupp aega seal ringi tatsama,enne kui peidiku leidsime.
Kui üks ütleb ei, siis teised on nõus. Trehvung oli kokku lepitud teletorni juures, aga mõnikord olen nii kiire, et üllatan ise ennastki. Nii tegime Moonikaga aega parajaks ja tulime siia otsima. Alguses proovisime telefoniga, see näitas aiateibaid. Siis käisime auto juures ja tulime gpsiga tagasi. Läks tunduvalt paremaks, aga enne ikka nägijaks ei saanud, kui Aive ja Krista kohale jõudsid. Siis kui peidik leitud, haaras üks meist abivahendi ja tormas teist otsima. Mina aretasin kohapeal sisteemi ja kui tormaja sama targalt tagasi jõudis,oli konteiner käes. Tänud peitjale aarde eest.
Tegelikult olen siin teist korda, aga siis asi ei toiminud. Täna oli kiire leid ja logima pääsesin samuti ruttu. Loodus on vaheüeal siin päris lopsakaks muutunud.
Arhiveerimishoiatus on muidugi hea reklaam ja tagantt6uge, kui muidu kuidagi motti ei leia. Yhte pidi kahju et kurb l6pp aga teist pidi jälle tore et oli endalgi nyyd p6hjust tulla. Metsa vahel hakkas geps muidugi trikitama ja esimese hooga m66dusin abivahendist teadmata et see ongi ju tegelikult abivahend. Seejärel sai päris jupp aega nullis jaselle ymbruses kulutatud, aga kuna sealt t6esti midagi tuvastada ei suutnud ei ylevalt keskelt ega alt siis otsustasin et kaev vähemalt abivahendi yle. See oli muidugi tark otsus ja nyyd teise nurga alt nägin enamat kui lihtsalt abivahendit. Kohe oli ka selge misedasi juhtumahakkab janac aja pärast oligi nimi raamatus. Nac jäigi segaseks kas nii pidigi olema v6i oli vigur meelega kolinud ;) Tänud peitjale
Selle kuu lõpus läheb see aare arhiivi, et kes tahab veel külastada siis niikaua on saadaval. Et naabrimehele külla ei peaks sõitma siis auto jaoks hea parkimis koht on siin: 59.4765209 24.9066181 Ja sealt läheneda kõige kergem
Nende kahe aardega oli kohe teada, et siia tulek lükkub Pärnamäe külastuse päevale. Esiteks sama kant ja teiseks, et üksi ma siia ei kipu ning Marguse seltskond on igati tervitatav. Mõlemad aarded tundusid ka kahekesi otsimiseks piisavalt tegevust andmast. Ristaia juures saimegi keerutada ikka mõnuga. Saime nii üksteist ära kaotada, kui taasleida ja veel pärast sedagi läks mingi aeg enne, kui Margus õiget asja märkas. Tänud! Tore tükk see aare :)
Ma ei tea, kas ainult minuga juhtub seda, et ei leia aaret, mida kõik teised leiavad? Igatahes mõtlesin, et sõidan siis täna vahelduseks teist teed pidi peale tööd rattaga koju ja nopin ühe aarde ka. Sõitsin mälupildi järgi kohale ja olen kenasti jõudnud aardele 100 meetri kaugusele. Nõgesed mind ei häiri ja lükkan ratta 50 meetrit teelt võssa ja pool teekonda läbin truu suksuta. Jõuan nulli ja hakkan otsima. Otsin ja otsin aga midagi ei leia. No kohe mitte midagi, mis meenutaks aaret. Togin siit, nügin sealt. Käin üles ja alla, ringiratast. Kuulen eemalt mingeid hääli. Ei teki tunnet, et peaks iga hinnaga selle siit täna leidma. Mõtlen, et las ta siis sunnik olla siin ja hakkan ära minema. Aga ei saa enam aru, mis suunas minema peaks. Proovin ühele poole, teisele poole, kõik kohad oleksid nagu võõrad. Tekib väike paanika. Nagu peata kana, mis sest, et kiiver on peas. Püüan maha rahuneda ja keskenduda, ajan end uuesti aarde nulli ja leian õige teeotsa. Mõnikümmend meetrit veel ja ratas juba paistab. Oeh, no miks ma seda teen? Väsinud ja näljane, ülekere tolmune, kodu kaugel. Kas on siis vaja kõike teiste järgi ahvida? Tegelikult juba eos teadsin, et see pole minu jaoks. Rikub mängu ilu ja võlu ära, kui PEAB igapäev ühe aarde leidma. No ei pea. Kui mul tekib elus mingi periood, kus aega juurde tekib, siis võibolla proovin uuesti. Aitäh, see aare oli hea koht, kus mõtted sirgu tõmmata.
Ristaia järve ma teadsin, ent see teadmine ei teinud aarde leidmist lihtsamaks. Nii nagu mitmed varasemad otsijad, pean ka mina kurtma, et GPS oli siin eriti segane ja tema numbrid justkui laest võetud. Kuid pärast mägedel turnimist ja orgudes tuhnimist jõudsin ma lõpuks ikka sihile ja sain ennast sisse möllida. Olgu lisatud, et kogu see kant kannab linna kaardi järgi vist Keabasmäe nime.
Selline ilus, läikiv ja üsna nähtav konteiner võiks aga tekitada kartust, et mõni juhuslik mugu ajab sellele küüned taha, aga eks tuleb loota parimat.
Aitäh peitjale!
Sealt, kuhu seade meid suunas, ei leidnud midagi. Lõpuks panin aparaadi tasku ja tiirutasin laiemalt ümber puude, eemal jäigi nüüd midagi kahtlast silma. Geokotis oli vajalik varustus olemas, kuid peitja soovituse järgi konteinerini ei jõudnud ka pärast mitut katset. Mis siis ikka, proovisime natuke teisiti ja nüüd läks asi lihtsalt. Täname.
Sai siin järve ääres esimese hooda tükk aega ringi tatsatud ning ei leinud midagi kasulikku. Lõpuks aga sujus kõik kenasti. Tänud!
Õiged asjad olid autos olemas, nii et sai kerge vaevaga ligi. Aitäh.
Nii kui kohale jõudsime, kukkus päike kolksuga horisondi taha ja seisime seal pimikus. Herki silmad pilkusid pimedas punase tigedamapoolse kumaga, sest ta ütles, et nii läheb ja me ei näe midagi. Seega täna olen lihtsalt rõõmus, et metsast välja sain. Logimine jääb tulevikku.
Rattasõidu teine aare. Siin keerutas mobla tükk aega ringi enne kui otsitava leidsin. Leidsin abivahendi ja sain logi kirja panna. Edasi vurasin Balti jaama rongi peale. Laagri - Pärnamäe - Balti jaam ots tuli kokku mõnusad 42 kilomeetrit. Aitäh aarde eest!
Traditsiooniliselt on igaaastaseks esimeseks rattasõidu sihtmärgiks, olenemata elukohast, olnud Viimsi ümbrus. Täna proovisin harjumusi murda aga kukkusin haledalt läbi. Viimsi poolsaare tippu küll asja polnud, kuid siin Pärnamäe kandis mõned uued aarded vajasid siiski ülevaatamist.
Siinne järveke oli minu jaoks üllatus. Hetkel veel jääkaane all, kuid ei tundunud just kohana kus kohalikud veemõnusid nautimas käiksid. Kuid samas, üks härra puhastas järvekallast üleliigsest võsast. Aarde leidsin üsna ruttu aga abivahend tekitas küsimusi. Mul oli see kaasas kuid kas see ka sobib. Kui ei sobi, siis on väga kahju ja kui sobib, siis on samuti kahju. Aardeleiu nimel otsustasin riskida ja proovida hiljem kuidagi teisiti hakkama saada. Nime sain kirja ja ka pärast ei olnud ühtegi etteheidet enda poolt. Tore kohake ja teostus. Aitäh!
Tänane rattaga kalmistutuur lõppes ühe aardega. Huvitav maastik ja valvekoer natuke haukus ka. Teostus tore, igasugu muigamapanevaid ideid tekkis algul kättesaamiseks. Mingi siiski leidus. Aitäh, oli tore.
Nulli tagaajamine võttis aega. Aga kui nina gepsus olemisest loobusin, leidsin ka otsitava. Õnnekombel oli kaasas abivahend, mis aitas logiraamatuni. Tore aare, tänud!
Aitäh siia juhatamast.
Tänud peitjale :)
TFTC!
Siin otsustas GPS kõikuta nii siia kui sinna, mis siis ikka eks tegin kõne geosõbrale ja küsisin natuke nõu. Õnneks sai lõpuks leitud enne kui päris pimedaks läks. Kuna olin enne natuke eeltööd teinud, siis oli abivahend endal kaasas. Tänud peitjale.
Nulli kulgesin kellegi eelneva nr47 jalajälgedes suurema vaevata, kohe jäi ka peidukas silma ning pilku tõstes märkasin ka abivahendit. Mõned hetked olin blondiin ja vahepeal juba kahtlesin, kas teen õigesti, lõpuks logisingi hoopis teise abivahendiga, tundus mõistlikum. Väga äge teostus, mulle meeldis! :)
Eelmine kord leidsime, aga kätte ei saanud. Seekord oli hulga abivahendit kaasas ja nimede kirjutamine probleeme ei tekitanud.
Paar õhtut tagasi käisime luurel. Täna olime sobiavate vahenditega kohal ja panime nimed kirja, tänud.
Leitud...ei tekitanud probleeme. Natuke mõtlemis võimet tuleb kasuks.
Nuputasime meiegi, et kust saaks? Tegelikult saime suhteliselt lähedalt. Tänud!
Järvekese äärde ma ei sattunudki. Hea, et auto sel aardele läheneval jäärajal püsis ja ma peatumiseks koha leidsin, et teised mööda mahuks.
Siis leidsin põdraonu jälgi. Kohe mitmes suunas oli ta kulgenud. Edasi jõudsin nulli, kus ma ei näinud midagi, mis aarde moodi oleks. Üks asi tõmbas küll tähelepanu, aga siirdusin lärmava peni eest autosse. Seal mõtlesin elu üle ja läksin tagasi. Tähelepanu tõmbav asi oli vale. Aarde leidsin oma gps-i nullist ida poolt. Päris juhendi järgi ei loginud, taskus oli muu sobiv asi. Aitäh!
Tuu lump mul kodust just ülemäära kaugel ei asu, olin isegi selle olemasolust varem teadlik, kuid sinna juurde kunagi sattunud küll ei olnud. Nüüd aga marssisin kohale, toimetasin vajalikud toimetused. Pistsin logi kirja ja uudistasin kohapeal veidi ringi. Ei olegi kõikse pisem lombike, palju väiksematestki kala püütud. Aitüma paika tutvustamast, aardel ka tore teostus!
Kui kodus vahvlid valmis said küpsetatud, siis tuli loomulikult aardejahile suunduda. Teised tegid plaani, mul oli suva kuhu.
Kohale jõudes küll suva ei olnud, sest no andke andeks, mina seal kõrval oleva aia kohta küll Ristaed ei saa ütelda, pigem on lattaed või lippaed või lihtsalt piirdeaed. Asi ei andnud asu ja kohe kribasin peitjale, et mis aeda ta siin näidata tahab. Sain vastuse ja selgub, et kõrval olev järv kannab seda nime, no teretore.
Aare lahe, saab sildid külge ehkki logi kirja saamiseks oli esiti hämming küll, kuid mul üksi oleks täna küll logi kirja panemata jäänud. Aga rohkem ei saa siin iitsatada.
Tänud kutsumast, meil oli tore!
Alguses mõtlesime, kus aare on, näitas 10m mujale. Ma sügasin kukalt kui teised juba abivahendiga tagasi olid ja sai kiirelt aare logitud. Täitsa normaalne oli, mõni versioon on palju õelam olnud. Ristaed jäi arusaamatuks.
Mis muud ikka vabariigi aastapäeval teha kui paar aaret üles otsida. Auto juurest suundusime üle mägede ja orgude aarde poole. Lisaülesandega saime ka edukalt hakkama ja meile anti luba logimiseks.
Aarde idee ei ole halb. Kahe silma vahele on ainult jäänud meie kliimavöötme pisike iseärasus. Isegi kui hommikul kaks tassi kohvi juua, ei pruugi sellest jätkuda. Aga geopeitur on nutikas: Ei ta karda kurja hunti, sõidab kohe pikki lonti!
Aga veidike ettevaatust kulub ära siiski. Tundub et aare jääb Põdra-Onu tagahoovi. Saapajäljed nr 88, magamisase ja natuke … KAKAT!!
Kuna koordinaat juhatas veidi viltu, siis läksin algatuseks sinna valesse kohta. Tänu talvehooajale olid õnneks tegutsemisjäljed kaugele paista ja nii sai oma asukohta natuke korrigeeritud. Esimesena õnnestus leida pakutav abivahend ja siis kohe otsa ka aare ise. Tänud peitjale, täitsa tore asi.
Kui kuu..... varjutus vaadatud tulime naaber aaret vaatama. Veits pimesikutasime, pidasime plaani ja logisime. Lahe koht, aare ja ilmselgelt ilus geoõhtu. TFTC!
Ka mind meelitas ilus ilm õue mängima. Nägin seda varakult ette ja pakkisin juba hommikul saapad kaasa. Isegi lõuna jätsin vahele, et saaks töölt varem ära hiilida ning natukenegi päikselisest päevast osa saada. Naabruskond oli mulle niivõrd palju tuttav, et kohalikku jäätmejaama olen ma korduvalt külastanud. Nurgatagused aga kuni siiani nägemata. Lume kohal hõljudes ja põdra jälgede ning pabulate vahel laveerides jõudsin peagi aardeni. Ilmselt oli asi selles, et jäljed lumes reetsid aarde asukoha ja nulli taga ajamine jäi minu jaoks ära. Aga ega sellest logi kirja saamisel mingit kasu polnud. Peitja va suslik oli väljakutse esitanud. Aga kui ta arvab, et ma lahendasin asja nii nagu tema seda soovis, siis siinkohal eksib ta rängalt. Geopeiturid on ju kavalad ja nutikad ning tihtilugu tahavad asju omamoodi ajada. Nii ka mina. Ilma aaret rikkumata leidsin kohapeal mooduse logiraamatuni jõudmiseks. Pärast jagasin veel peitjale nõuandeid mis aardeid ta kindlasti külastama peaks ja kuidas seda kaadervärki vähemalt minu kindlamaks muuta.
Nikerdised mulle meeldivad, oli vahva, tänud.
Lumi ei kanna, jää on libe, väljas on pime ja aare ei jää ka esimeses vaadatud kohas silma. Lõpuks siiski, aare on vahva - otsimine tasus end ära. Tänud
Õhtul oli tunne, et töönädala võiks lõpetada ühe pisikese aardeleiuga. Kohapeal väga kiiresti ei läinud, kuid piirkonda laiendades tuli leid ikka ära. Aitäh!
Siia järve äärde olen ikka paar korda sattunud, tõsi küll - vaid teise külje peale. Nulli poole sõites hakkas silma üks tume Audi - selle suhtes tekkis teatav kahtlus, mis üsna varsti ka kinnitust leidis.
Vahepeal aga sattusin kohaliku peremehega jutujoonele. Nimelt kui tema peavärava ees parasjagu gepsu vahtides alternatiivset suunda valisin, hakkas aias peni lõugama ja mees hõikas kaugusest midagi. Viipasin vastu ning pöördusin tagasi, et olukorda mitte kahtlasemaks ajada. Mainisin väikest valearvestust teisele poole tema territooriumi suundumisel, nimetades enda järveäärse eesmärgina orienteerumismängu, esialgu üpris anonüümses vormis. Sõbralikult juhatas peremees mind risti läbi enda valduse, lisades, et juba varem laekunud Audi olla pilku püüdnud. Muuhulgas rääkis ka sellest, kuidas ta ise nooremana orienteerumist harrastanud ja milline põnev urgas asuvat minu seatud sihtmärgist vähem kui 100 m kaugusel - suvel vaatan kindlasti järgi! Teisel pool aeda, kui laiali läksime, selgitasin viisakusest ühe minuti jooksul geopeituse põhiolemust.
Alles viimase 10 meetri peal nägin nullis askeldavat esmaleidjat, kes oli kogu raske töö juba ära teinud ning kutsus lahkelt logirulli ülemist lahtrit täiendama. Mul on aga selle koha pealt teatav isiklik kiiks ju :o) Eriti arvestades antud aarde lumega_leitavuse raskusastet, pidasin end siiski pigem STF vääriliseks. Aitüma.