Seljamäe

Ma olin vaevu alustanud hommikusöögiga, kui Anna pakkus välja matkale minekut. Sai siis matkale mindud. Kohe raja algul Piibe poolt oli rada vee all ja siis ilmselt kaarti lugemise oskus oli veel roostes, et sai valesti liigutud. Edasi oli aga kõik viisakas. Vesine koht tekitas elevust ning porgandit ei näinud teed ületades. Aare oli igati viisakas ja hetkeseisuga päris raja kõrval. Tänud!

Kui vahepeal oli geopeitusest kergelt kopp ees, sest põhjused, siis nüüd oli väga tore rahuliku matka formaadis teele jäänud aare noppida. Esimese veebruari kohta on loodus väga kummaline ja harjumatu. Lund pole, loomajälgi palju, sarapuu ajab pungi juba. Tore oli selle seljaku peal vanas metsas ringi uudistada. Märg koht on praegu väga märg, andis otsida kuivemat rada mättalt mättale hüpates ja rontidest varba alla toestust ehitades, kuid hea saapaga Heiki jäid jalad kuivaks. Sama teed tagasi kõndida ei tahtnud, seega tegime ringi ja väike motivatsioonisirge sai mööda maanteed mõõdetud. Tänud!

Oosisid olen varem külastanud. See oos jättis omasuguste seas korraliku mulje. Meie valitud rada oli kergelt läbitav, mingeid takistusi ei näinud. Aitäh!

Läbilõigatud oos

Leitud, tänud!

Olen Piibe mnt'lt sõites kollast Seljamäe matkaraja silti aastaid vaadanud, aga kunagi pole põhjust olnud peatuda. Lähenesime soovituslikust suunast ning kogesime ägedat Eesti loodust. Metsaalune oli kohati veel lumine, loomajälgi täis (vist isegi karu). Vahetult enne aaret vedeles kaks 4l õlikanistrit(tühja). Keegi oli jaksanud siia tuua, ei tea küll miks. Peale aardeleidu ja logimist haarasime need näppu ja võtsime kaasa. Sai natuke loodust puhtamaks. Matkaraja infosildi juures oli veel 10 õllepurki, aga kahjuks polnud enam vabu käsi ega kilekotti kaasas. Ehk mõni järgmine viitsib ka need ära korjata :) Aitäh seda tõesti ägedat ja meie jaoks müstilist kohta tutvustamast!

Leitud.

Leitud! Kena rada.

Aitäh nii kenasse kohta juhatamast! Huvitav oli näha, kuidas raudtee oli rajatud läbi vallseljaku. Piilusin ka järve äärde, kuhu viis huvitav vanadest palkidest rada. Ilm oli kuum ja hirmus palav oli, aga sellisesse järve on keeruline suplema pääseda kahjuks :(

Leitud, logitud, tänan!

Polnud kuulnudki sellisest rajast. Sai siis läbi matkatud. Tänud

 1 

Peale ennelõunaseid veelõbusid Ao paijärvel otsustasime õhtupooliku väikeste jalutuskäikudega sisustada. See oli esimene pikem astumine mõnusal matkarajal. Siltide ja viitade "parim enne" on küll möödas, kuid rada täitsa ilusti jalutatav. Soovituslikus parkimiskohas oli veel üks auto ja arvasime, et ju mõni pere siin matkamas. Kuid ei õnnestunud meil kedagi kohata enne, kui olime just aaret logimas. Siis äkki märkasime enda lähedal võsas ühte lapilises riietuses kogu metalliotsijaga. Tundus, et tema jäi oma asja edasi otsima, meie leidsime, mis vaja ja panime muidugi nimed kirja. Tagasiteel jalutasime ka järvekese juurde, kus juba üsna lagunenud laudtee pakkus ka natuke närvikõdi. Ilus koht, tore seltskond ja kindel eesmärk, milleta poleks kunagi siia sattunud. Aitäh kutsumast!

Parkisime soovitatud parklas, lähenesime mööda matkarada. Kõik oli ilus lumine, vahepeal hargivaheni, mõnel pool pisut rohkem. 15cm lumikate tundus lausa lahtiaetud teena. Sinna 50 minutit, tagasi tänu jalaaukudele juba 15 min kiiremini. Mõnus võhmamatk! Kevadel on matkarajal jalaaukudekujulised sambakesed, ärge siis ehmatage! Aitäh!

Mõnus kulgemine mööda matkarada aardeni. Raudtee ületuskohas on ainult matkarada võssa kasvanud ja trepi astmed lagunenud.

Tundub, et seda rada on loodus vaikselt tagasi võtmas.

Pisut unarusse on jäänud see matkarada ja kisub metsikuks kätte ära.

Tänan peitmast.

Ootamatult mõnus kulg mööda kogu matkarada, millel nii nauditavalt pikkust kui vaheldustki. All madamal oli näha veel viimaseid talvehambaid. Kahju kohe, taas peab ootama nii palju kuid, pikki pimeduseta suveöid, enne kui tuleb taas see kauaigatsetud november, mil ulub tuul ja lehed on maas ja ootad kohekohe saabuvat lund

Kunagi talvel kui siitkandist koos sõpradega läbi sõitsime, tuli jutuks, et me võiks selle aarde ka üles otsida. Ettepanek oli, et käime tsiu-lips ja logime kiirelt ära.
No küll on hea, et tol korral laiskus võitis ;) Nüüd saime mõnusa matka ärkavas looduses :)
Suured tänud, meile väga meeldis!

Täna siin jalutades sai tõelise jõulutunde kätte.Aitäh!

Mõnus jalutuskäik ilusas metsas, tänud.

Siin oli täitsa mõnus jalutuskäik. Haarasime autost natuke toitu ka kaasa, mida teepeal põske pista, ning hakkasime astuma. RAudtee juures oli tõesti natuke keeruline tee uuesti üles leida, kuid otsige üles minevaid puiduga ääristatud astmeid. Need viivad juhatussildini välja. Mõtlesime, et miks selle nimi just Seljamägi on. Ma pakkusin välja, et see on pikk nagu selgroog. Aitäh!

Oosid on ühed mu suuremad lemmikud meie looduses. Niisugune suhteliselt kitsas rada, kust saab kahele poole suhteliselt järskudele külgedele alla vaadata. Kohati näeb üle puulatvade päris kaugelegi. Ja kuna kõik tahavad oosi harjal astuda, siis on seal alati üsna mugav jalutada, kõrget heina pole. Aitäh kutsumast, siin on mõnus.

Natuke omapärane, et ametlik matkarada niimoodi samal tasandil raudteega ristub, pealegi veel täpselt pimeda kurvi kohal. Mul on kõrvakuulmine korras ja suurt probleemi ei näe, aga raudteeohutuse eest vastutavatel isikutel oleks vast kobisemist küll. Samas loomulikult arusaadav, et nende väheste matkajate jaoks ei tasu seal pikka ja kõrget silda rajama hakata. Eks taolisi erandeid ole muidugi mujalgi, kasvõi näiteks hulka populaarsema Oandu-Ikla ristumine E20-ga.

Meie alustasime oma matka Seljamäele just Oljult. Nii sobis see paremini meie marsruudile. Täna ei olnud siin rajal me üksi, kuskil rajal olles tuli meile vastu neljaliikmeline perekond. Oli tõesti mõnus astumine ning aare ise väga korralik ja kergelt leitav. Täname!

Leitud. Mõnus matkarada. Selle aardega lükkasin käima geopeituse nädalavahetuse.

Leitud! Tänud peitjale :)

Väga nauditav matkarada. Parklas tervitasid meid kolm kitse. Edasi jalutades kuulsime lühikesi haugatusi, ma küll kindel p8le, et see koer oli. Järve ääres kruugutasid kaks paari sookurgesid. Kevad tuleb!

Geopäeva lõpetuseks sobis suurepäraselt mõnus jalutuskäik rohelises jaanuarikuises metsas. Ot kas jaanuaris mitte lumi maas ei peaks olema? See pidi kuuldavasti hoopis Hispaaniasse suvitama olema sõitnud. Isegi päike otsustas välja tulla, seda juhtub ja viimasel ajal haruharva. Aitäh peitjale.

 2 

Ammu oli see oosike plaanis, täna siis jõudsime siia. Matkaraja alguses võttis töömehe einet Hanno (nagu logiraamatust selgus). On mõnel mehel amet - saab matkata ja muu seas ka töö ära teha.
Oosil on ilma lehtpuude roheliseta hea kulgeda, näeb ilusti kui kõrgel matkatee on.

 2 

Tapalt Tartu või õigemini Karli Šveitsi juustu aarde kanti ööbima kulgedes jäi seesinane oosike täpipealt tee peale. Väga mõnus matkarada ja vallseljak peitjal leitud! Ootamatu oli seljaku poolitamine raudteega. Naastes saime isegi kihutava porgandi ära näha. Oli vast vaatepilt. Meeldiv kulgemine mööda meeliülendavat oosi nii edasi kui tagasi. Sellele oosile võiks kohe veel aardeid tulla, et saaks ka teise poole ära näha. Ilma topsita ju ei hakka niisama astuma ;-)
Tänud peitjale toreda aarde ja kohe eest! Tasus tulla, meile meeldis. Prügigi oli minimaalselt, alla peotäie tõin ära. Aare parimas korras. Ja nüüd, veebis logides lugesin ka kirjelduse läbi - jälle targem inimene. Korrakski.

Oosipoolitaja

Lendav porgand

Piiripunkt

 1 

Rada on huvitav, mõlemal pool järsk laskumine. Ainuke häda suvel, et märgistust pole igal pool näha. Raudtee juures kaotasimegi järje ära, aga loogika aitas hädast välja. Võib-olla oleks raudtee kõrvalt mõistlikum läheneda, tee on olemas, aga siis jääks seljandiku ilu osaliselt nägemata. Aitäh.

Vääga omapärane matkarada. Viimasel ajal pole Eestimaal nii hullus seisus rada enam kohanudki. Aga matk (kui seda saab niimoodi nimetada) oli täitsa OK. Et järgmistel leidjatel aarde järel käimine lihtsamalt läheks, siis korjasime tee äärest mõned pähklid vähemaks. Muretsemiseks pole põhjust, sinna jäi neid küll ja veel.
Ma ei tea, kuidas see konteineri avamine täpselt peaks käima, aga mulle tundub, et see ei sulgu korralikult. Oleks vist väikest õhuauku lisaks vaja.

 2 

5987.

Kui Mängureeglid hooldatud, oli plaan veel siia tulla. Parklas lükkasime koerad autost välja ja asusime teele. Raudteel porgandit ei näinud, ainult kuulsime kuidas midagi mööda tuiskas metsa taga. Kui vaid neid puid ees ei oleks. Uus kogemus Lottele üle rööbaste astuda, viis pluss. Ilma igasuguse kõhkluseta käisime kaks korda üle raudse tee. Teekond tagasi, oli veidi aeglane, sest neljajalgsed kippusid väsima. Kohe ni vässud oldi , et pärast joomist mürts magama vajuti ja nii kogu ülejäänud aja. Aga siiski vist mitte, järgmises kohas vastas Lotte kohalikkule koerale. Tänud peitjale aarde eest.

See 1,4km põld endal miskit kõndida aga need neljajalgsed kippusid ära väsima. Tänud peitjale.

Navis oli mul koordinaat, parkisin ja vaatasin, et ohh 7 meetrit. Otsisin ja otsisin ja siis võtsin telefoni välja ja mis ma näen 1.4km aardeni, teretore!

Parkisin paremini ja võtsin jalakesed kõhualt välja ja jalutasin raudteeni ja no siis rada enam üles ei leidnud st viitasid mina ei näinud. Valisin umbes, läks õnneks, ehkki läksin umbes. Mõnis rada, kena aare, tänud kutsumast!

Matkasime ja leidsime.

Alustasime soovitatud parklast. Vahva astumine kõrgel üleval ja veidi allpool. Raudtee ületus ja järve vaatlus. Meile meeldis see "tuulutamine". Aare oli korras. Täname!

Tänud aarde eest!

Matkaraja alguses vaatas vastu paks lumi. Siia poleks nagu kevad veel jõudnudki. Lükkasin tenniste asemel jalga tõsisemad saapad ja suundusin rajale. Lumi peagi siiski kadus ja sain nautida lahedat matkarada. Ooside peal jalutamine tekitab miskisuguse ürgse tunde. Matkarada oli väga nauditav. Kui omanuks isejuhtivat autot, siis saatnuks selle hea meelega matkaraja lõppu ja käinud kogu raja läbi. Edasi-tagasi jalutusega soovituslikust parklast aardeni sai ka ühe mõnusa lühimatka annuse kätte. Aitäh, mulle meeldis! Paluks rohkem selliseid unustusse vajunud ja ilusaid matkaradu

Ma võtsin matkast ikka viimast. Ehk siis, südaöine lonkimine aardeni, nimi kirja ning keerasin konteineri kinni. Auto juurde jõudes ohkasin mõnusalt, kell oli mingi 00:30, seljakott tagaistmele, lamp kõrvalistmele, pastakas..

Möhh? Pastakas? Ahjaa, seal konteineri peal, muidugi. Ah las ta jääb. Ei, midagi ta ei jää.. minu geopastakas! Seljakott selga ja tagasi :) Kusjuures väga mõnus lonkimine oli, kui välja arvata mingi ulguv koer kusagil lähedal. Kui ta oli üldse koer. Tänud peitjale :)

Mõnus astumine matkarajal. Täielik vaikus valitses, ei ühtki lindu laulmas vaid rongi liikumine kostus. Aitäh!

Tartu vähene lumi tegi meid julgeks, 70 km kaugemal oli päris korralik talv. Kuni metsani oli päris sügav sumbatav lumi aga edasi läks lahedamaks ja seljaku tipus oli vahepeal päris lumeta kohti. Ilusad vaated üle sealt ülevalt. Täitsa võiks teekonda korrata sügisel. Tänud kutsumast.

Tänaseid põhiüritusi oli just Seljamäe matkarajale minek. Hirm oli suurem, kui asi väärt. Põllul matkaraja alguses oli lund veel päris palju ning jalg vajust päris sügavale. Selline tee sai päris kiiresti läbi. Enamik rajast oli mõnusalt läbitav. Loodus on siin huvitav ja mõnus oli seda nautida matkarajal. Aarde leidmisega raskusi ei tekkinud. Aitäh peitjale!

Väga mõnus jalutuskäik geopäeva keskele. Tõeliselt vahva rada vaimustavate vaadetega. Aitäh peitjale siia matkarajale kutsumast.

No üks natukenegi pikem sammumine peab ikka ühes geopäevas olema. See seljal jalutamine andis märkimisväärse panuse meie päeva peale läbi käidud 19000st sammust. Raja alguses ei suutnud ma kuidagi kohale mingit erilist väärtust anda aga mida samm edasi, seda huvitavamaks läks. Täitsa põnev koht siiski, mis läbi sai käidud.

Tänud matkale kutsumise eest.

Päeva 15. aare. Päeva pikim matk. Mõnus jalutuskäik oli, lähenesime soovitatud parklast. Logides üllatusin, et siin nii vähe käidud, eks aare on uus ka.

Leitud. Aitäh!

:)

Leitud

 8 

Seljamäe matkarada tundus kaardilt vaadates lihtsalt nii ägeda maastikuga, et ei saanud jätta seda läbi matkamata. Sarnaselt Endla matkarajaga jätsime minu auto Rakvere maanteele ja sõitsime Andreku autoga matkaraja algusesse Piibe maanteel. Paar päeva on olnud külma ja see tegi lume piisavalt tugevaks, et lumi kandis ka ilma räätsata. Metsa vahel panin siiski räätsad alla, sest seal oli lumi pehme ja iga 1,5 sammu järel vajus läbi. Ka oli räätsaga tõusude võtmine oluliselt mõnusam. Kanna kõrgendusega astu nagu trepist.

Matkarada ületas igati ootusi. Üldiselt ma pigem põlgan neid viimseni hooldatud laudteetatud "matkaradu", mida linnainimeste hordid nädalavahetusel tallavad. See rada siin oli kunagi valmis tehtud ja edasi elab oma lagunevat elu. Puud olid risti-rästi rajale langenud ja tuli otsida läbipääsu, sildid ja sillad lagunenud ja kohati raja kulg ebamäärane. Täpselt selline, nagu mulle meeldib. Maastik loomulikult hindele 5+.

Aare avaldus kiirelt. Teostus igati äge ja ajahambale vastupidav. Omanikule soovitaks vast seda, et tõstaks raja alguse matkaraja algusesse, see matkarada väärib läbi tegemist!

 1 

Lumerookimises oli väike soojendus tehtud, jalutus looduses kulus ka ära. Lume rohkuse tõttu oli parkimine kehvake seal tee ääres, aga paigutasin auto võimalikult hange. Rada oli aimatav, aga viimastele jälgedele oli lund kõvasti peale sadanud ja sulalumi jalutust kergeks ei teinud. Kõige kehvem oli raudtee ületus, ühe mäe otsast teisele jõudmisel olin vahepeal vist nabani lumes. Vähemalt jõudsin enne mäe otsa, kui rong mööda kihutas. Edasi ikka mööda oosi topsini, lumi pidevalt puudelt maha potsatamas. Tagasitee oma jälgedes oli juba palju lihtsam ja nauditavam. Tänud matkarada tutvustamast!

 2 

Siin olevat matkarada olen isegi ennem läbinud, aga mitte kunagi Rakke-V-Maarja mnt. poolt. Alati on tuldud Piibe silla juurest ja ikka lumevabal ajal. Täna mõtlesin siis asja ära teha ja arvasin, et lumi on põlvini ja saab raske olema. Auto juurest metsani oli natuke kahtlane, aga edasi läks juba ludinal, sest abistav rada oli ees. Oli üllatav, et suurte puude vahel oli nii vähe lund ja ainuke sügav koht oli raudtee ääres. Loodus oli võrratu oma lumise metsa ja totaalse vaikusega.Ainuke heli mida kuulsin oli Tamsalu poole kihutava rongi vile. Nüüd vähemalt tean, et talvisel ajal on see rada ja mägi veel ilusam kui suvel. Aitäh.

 10 

Vahel hakkab mingi aare kutsuvalt kripeldama. Nii juhtus ka selle aardega. Kuigi olin Mariannele hoopis muu lubaduse andnud, vedas mind siia metsa poole. Eile õhtul lubas ilmateade nii -6 . . -12, mõtlesin, et okei otsin soojad käpikud sel talvel esimest korda kapist kaasa. Ja hommikul väike üllatus, kui autosse istudes oli ees -16. Hea et käpikud kaasas, võibki vaja minna. Hommik oli imeline, roosa päikesetõus, härmas puud ja temperatuur muudkui langes, Koeru kandis juba -20. Kui algul mõtlesin, et oleks olnud äge teha puhtale lumele jälgi, siis tegelikult olen Küllile ja Kristale tänulik raja sissesammumise eest, sest juba järgmise aarde juures sain tunda, mis tähendab kõigest 200 m puhast rõõmu põlvini lumes ukerdades. Aga siin Seljamäel on praegu hea rada ees, gepsu pole vaja, rada viib kohale. Aitäh!

maantee äärest algab geomaantee

talvemuinasjutt

piilub minu tänane kaaslane - päike

 5 

Eile sai päev läbi Haanjas sebitud ja kuna suusad olid autos, siis mõtlesime aarde juurde suuskadega minna. Krista arvas, et jalgsi on parem. Kuulasime kogenuid ja läksime jala. Siim jäi enesele kindlaks, et suuskadega olnuks seal palju lahedam. Temal arvatavasti olnukski. Mina oleks laugeid laskumisi nautinud ja pärast ilmselt suusad seljas naasnud. Aga jala oli ka ilus! Jäi rohkem aega ringi vaadata, lumes püherdada ja pilte teha. Meil oli tore lume päev. Aitäh kutsumast!

 2 

Mis viga nii minna, kui suurema töö raja ajamisel on esimesed ära teinud! :) Nüüd on veelgi parem, kui lund juurde ei tule. Aga tuleb. Sajab praegugi. Soovitan toredat talvist muinasjuttu minna kogema. Ilus on. Meie parkisime auto natuke eemale ja saime edasi-tagasi käiguks 3,9 km. Aitäh peitjale! EVEJ

 1 

Seda kollast silti olen teelt varemgi märganud, küll aga ei teadnud, et mööda näidatud suunda kõndides võib nii huvitava maastiku leida... ja veel järv ja rong ka! Tõesti mõnus sumpamine, ja kuna nii paks lumekiht sadas alles viimastel päevadel, ei osanud sugugi arvata, et seal jälgi juba all ja ees ei ole. Pealegi käisid kõlakad, et olla ju käidud... No ei oldud, oh mis tore üllatus!

Aitäh, hea peitja, uude kohta kutsumast!

 10 

Matkaraja viida juurest asusime lumes sumpama. Lagendiku äärest, lumemütsi alt leidsime matkaraja kaardi kollase viidaga. Esialgne kulgemine toimus lumme mattunud okstest läbi murdes. Ülejäänud rajal olid suured maha langenud puud risti katki lõigatud, rada vaba, muudkui astu sirge seljaga edasi. Kõige lumerohkem ala oli kahelpool raudteed. Kaanjärve juures käisime ka, õõtsikut võis vaid aimata, sest on mõnusasti rohke lume all peidus. Raamatut avades oli suur üllatus! Kuidas nii? Keerutasime lehti, ikka ühtpidi ja tagasi ja edasi. Selgus, et oleme esimesed, kes raamatusse nimed kripseldavad, 11:30. Tänud peitjale.

Algus/lõpp

Edru Kaanjärv