Pusle #18 - Mine rappa

Pusle pani Indrek ammu kokku, täna oli paras üks jalutuskäik logiraamatuni teha. Tore teostus. Aitäh peitjale!

Aarde juurest oli rabale tõesti kõige parem vaatenurk. Aare ise ka toredalt loodusesse sobiv, aitäh meisterdamast!

 1 

Läksime rappa. Leidsime aarde. Pidasime ka kenas kohas piknikku. Tänud.

Lõpus oli lihtne, kuigi mind vaevas kergekujuline kanapimedus. Pidasime ka pikniku vaatega kaevandatavale turbale.

Polnud seal miskit

Tänud pusle ja aarde eest!

Lahendus ootas juba mõnda aega kohapealset visiiti. Koordinaat gepsu, jalutuskäik, palju puid ja siis 0 aaret. Kuna jalutuskäigu lõpp oli päris keerline, mõtlesin, uurin ühelt varemleidjalt- kas mul ikka õiged koordinaadid ja tuligi viga välja. 330m teise kohta vaja minna. Õnneks läks sinna rada. Kohapeal oli aare ja mega tuul ja -15, mitte kõigemõnusam. Aga tehtud, aitäh!

Oh seda lund ja pimedust. Mõnes kohas olid puud ja võsa ikka täiesti alla kukkunud :D. Õnneks probleemi nullis ei olnud. Aitäh!

Leitud

Leitud

Pusle 1 ammu kodus kokku laotud. Täna tulime soode vahele mõistatusi realiseerima. Aitäh, lõpus läks ikka aega ja jäljerada sai rikkalik. Vahva konteiner!

 2 

Puzzle lahendasin kunagi eelmisel aastal. Täna hommikul käisin naaberaaret avastamas ja kuna soine pind on ilusti külmunud ning kannab hästi, hüppasin ka selle aarde juurest läbi. Tänud peitjale!

Rae raba turbaväli

Muude asjade käigus seadsime rattaninad siiapoole ka. Pusle oli kunagi talvel lahendatud ja tulemus täitsa salvestatud. Lõpp oli nii nunnu .. ja siis ära minnes sattusime ... mitte kuskilt algavale ja mitte kuhugi suunduvale tutikale, kaherealisele asfaltteele !!?? Täname aarde ja väljakutse eest.

Talvel jäi asi laiskuse taha, lihtsalt ei viitsinud jalutada. Nüüd rattaga oli palju parem, kuigi lõpp oli nagu ta oli. Lõpus oli kangesti tuttav tunne, meenus üks Viimsi aare. Aitäh!

Mitu head korda on olnud plaanis rappa minna. Täna olid olud väga head ja matkasime kohale. Mõnusasti kevadine ja talvine maastik päikesepaistelisel päeval. Tänud peitjale.

Pusle oli kohe tehtud kui aare avaldus aga millegi pärast olin kordinaadid valesti sisestanud aga teistel oli õnneks õigesti.Täna oli hea mööda laia rada jalutada.Aitäh!

Leidsime!

leitud :)

Pusle pani kokku Janne. Minule langes kohustus logida. Sammumist oli kõvasti enne kui traktoriteni jõudsin. Lahe konteiner. Kiitused ja tänud!

Kumb meist kahest nüüd pusle lahendas, ei mäleta enam. Liiga kaua aega sellest möödas. Igatahes ilm oli suurepärane, et üks pikem jalutuskäik ette võtta. Vahepunktis vahtisime ühel hetkel tõtt võsas ragistanud metskitsega. Meid nähes pani ta plehku. Lõpus ei olnud ka mingeid muresid. Tore ja kena lahendus aardel ning kokkuvõttes oli mõnus jalutuskäik. Aitäh kutsumast!

Selle pusle vahepunkt vedeles meil kaardil vähemalt aasta. Ei saanud kohe õue, nagu kirjelduses lubati :D Ja suurt puslet ka ei viitsinud panna. Aga täna lõpuks tulime. Ilm oli parajalt krõbe, aga jalutada oli hea ning õigel ajal metsa keerates leidsime ka karbi lõpuks üles. Pimedusega löödud olime. Seal muidugi sai selgeks, et jalutuskäik väga lühike ei ole, kuid päev oli vaja kirja saada ning seega sammusime sellegi maha. Teel autoni vaatasime ka paar muud aaret üle, tulevikus siis kindlam.

Aitäh aardemeistrile, lõpukonteiner on paras nunnukas.

Oh, pusled! Vahet pole, kuhu see lõpp-punkt lõpuks satub, ma lihtsalt nii naudin nende kokkupanemist ja seepärast on kuidagi selleaastane advendiseeria eriti sümpaatne, et mitmel korral on antud võimalus pusletada.

Niisiis oli seegi täpp ammu kaardil, aga piirkonda kuidagi ei sattunud. Nüüd oli paras põhjus tulla jalutama ja nii möödaminnes seegi ära logida. Sai sood, sai raba, sai ühe mõnusa jalutuskäigu ja toreda leiu. Aitäh-aitäh!

Jalutasime sügisesel ilusal metsarajal ja boonusena logisime aarde. Aitäh!

Leitud,logitud. Aitäh peitjale.

tänud

Nätsi raba pusle panin juba ammmuuu kokku aga täna rappa sattusin täitsa kogemata. :) Tegelikult oli plaanis peale tööd jooksma minna aga jõhker väss tuli peale ja jäin hoopis magama kuni ülejäänud pere koju jõudis ja imestasid, et mida ma veel toas passin sellise ilmaga. Tükk aega proovisin otsustada kuhu minna aga ühtegi head mõtet ei tulnud. Lõpuks hüppasin jalgratta selga ja väntasin kuskile poole minema. Esimene pool sõidust oli lihtne ja rahulik kulgemine kuhu oleks võinud kogu perega tulla aga see lõik kus ma planeeritud rajalt aarde pärast kõrvalepõike tegin oli juba hoopis teisest ooperist: paks ja libe muda, märg turbane metsarada, puujuured, tihe võss (kuna ühest mudamülkast ei julgenud läbi sõita). Siin oli mul juba hea meel, et ma teisi kaasa ei vedanud. Paarkümmend meetrit enne aaret jätsin ratta puu najale ja läksin mööda väikest georada õigesse kohta kus rõõmus aare mind juba ootas. Metsast väljudes viskasin ka Puuraugule pilgu peale (jälle tulemusteta) ja siis jätkus teekond juba ümber lennujaama tagasi kodu poole, kokku sain 30km. Tänan silmaringi avardava aarde eest.

Tänud aarde eest!

Leitud, tänan!

Vapper RMK palju lumikattega hehehe

Aitäh! Pikem logi GC lehel.

Mina lahendasid puzzle ja Mai üritas meid autoga võimalikult lähedale saada. Väga nunnu aare. Aitäh!

Lahendatud oli juba pikalt, siia polnud aga varem asja. Nüüd siis ka logitud. Aitäh!

Pusletasime end rappa.. õnneks oli kuivem , kui mu eilne sooritus põlvini rabas.. Leid lihtne. Tänud

 5 

Rabapusle sai kohe avaldumise päeval kokku pandud, aga välitöödega on läinud nagu ka paljude teiste mõistatustega. Leannele meeldib samuti rabades jalutamas käia. Nu sellistes kus on korralikud laudteed ja multsirajad sees. Päris mitu korda olin hoogu võtnud et just perega siia tulla, aga alati tuli midagi vahele. Tagant järgi tarkusena muidugi jumal tänatud et naispere täna maha jäi. Sest see seiklus mis meid ees ootas. Oi selle eest oleks Leannelt raudselt rabakolli ja aasta isa tiitli saanud :). Kuna olime poisiga nagunii läheduses siis mõtlesime et mis see kilomeetrikene edasi põigata ikka on. Mingi maa jooksis metsavahel isegi täitsa raja laadne asi. Aga ühel hetkel kui olime juba piisavalt mööda raba serva edasi triivinud tuli nentida tõsiasja et tuleb ehitada purre et edasi saax. Siis veel tükk maad võsa ja igasugu huvitavat pinnast. Viimased sajad meetrid olid eriti okkalised et poiss kukil mitte jalga välja väänata. Kui siis aga jõudsime nullile päris lähedale oli selline dohh hetk. Kas jäime jälle hiljaks? Vaatasime seal natukene ringi ja hakkasin nullile kõige lähema kuhja juures kaevetõid tegema. Lootuses et ehk mõne tüve või kännu küljest hakkab miskit silma. Proovisin ka peitjalt küsida et kas siinne vaatepilt on ikka sama mis peitmise hetkel, aga esimese hooga me teda kätte ei saanud. Kaevssime veel mõnda aega sealt suuremaid notte välja et äkki on mõni puurauk vms aga ei. Siis hakkas messengeris siit sealt mingit infot tilkuma et ju kn vahepunkt hävinenud aga see ei olegi lõpp ja et teised käisid otse lõpus. Okei aga kuidas te saite otse lõppu kui vahepunktis ei käinud? Minu hämming muudkui kasvas. Pusle kokkupanekust oli niipalju aega möödas et mul polnud õrna aimugi et seal oli 2 puslet millest üks juhatas otse lõppu. Ju olid minu märkmed siis vahepunkti omad. Aga kuna vahepunkt oli hävinenud, siis olin juba loobunud ja vantsisime vaikselt tagasi. Kilomeetrikene hiljem kui olime just ennem kokku veetud purdeni jõudnud helistas peitja tagasi. Oh sa poiss mis nüüd välja tuli. Ey siis jah esiteks 2 puslet millest mina olin järelikult valinud selle lihtsama variandi ja teiseks see et koordinaadis oli näpukas sees. See koht kus me meeleheitlikult üritasime aaret leida oli täitsa vale koht ja tegelik vahepunkt hoopis mujal. Peitja oli aga nii vastutulelik et saatis mõlemad õiged koordinaadid. Nüüd käisimegi esimese hooga hoopis lõpus ära ja seejärel vahepunkti. Ja ei olnudki vaja üle juurikate, kändude, puidusodi ronida. Täitsa mõnus astumine oli. Vahepunktis soovitas peitja poisi abi kasutada. Nii tegingi ja andsin topsiku poisile ja edasi oli puhtalt tema soolo. Wow nii äke olid poisi emotsioonid ;D Tõesti ülilahe teostus. Kui eelnev vaheapsakas välja jätta, siis täitsa lastesõbralik perega huvitav aatdelahendus. Aga eks need seiklused jäävadki patemini meelde kus vahepeal miskit kiiva kisub. Lõpp hea kõik hea. Kõik algas sellega et läxime ühte Madise aaret üles noppima ja sealt edasi sujuvalt siia. Autosse tagasi jõudes näitas geps 10,3 km ja 3,5h Poiss tegi vist oma kukklistumise rekordi ;D Suured tänud peitjale selle seiklusliku õhtu eest ;)

Oli mets (loe võsa) enam pole?

Ehk kuskil siiski on midagi veel säilinud :D kaevur

Rattaga. No muidugi jõudsin ma päev-paar enne puzzlede kokkupanekut ja aarde koordinaatide teadasaamist sealkandis "puhta töö" teha. Jäi see asi seekord siis ootama kuni ükskord viitsin jälle sinnakanti liikuda.

Mingi päev ma tegelikult juba käisin aardele lähenemisteed otsimas. Proovisin rattaga ligi pääseda lõuna pool asuvalt suurelt maanteelt aga jõudsin vaid aedade ja suletud väravateni.

Täna - katse 2 - sattus päris soe päev olema. Minu jaoks rattasõiduks vaat et isegi liiga soe, miski 26 kraadi näitas termomeeter tagasi jõudes. Ma hea meelega sõidaks ligi 10 kraadi jahedama ilmaga aga mis teha.

Täitsin rattapudeli Järvevana kergliiklustee kõrval olevast veekraanist - kes teab see teab, kus ja mis - ning kruttisin tasakesi edasi. Lõpule lähedale jõudes suutsin korra ka õigest ärapööramiskohast mööda sõita aga ma hakkan sellega nüüd harjuma, et rattaga minnes selliseid asju juhtub.

Nii kui seisma jäin, oli kärbsepilv mu ümber, sekka ka mõni sääsk. Arvestades aarde asukohta - pole ka ime. Ime pole ka see, et mu telefoni andmeside sellises kohas kehva on. Kaardid-äpid avanesid ikka megaaeglaselt. Lõpuks see kaart siiski lahti tuli ja viimased kümned meetrid jalgsi võis alata.. Ma täitsa ohkasin kergendatult, kui konteiner silma hakkas. Otsaesine oli higine ja tahtsin sealt kärbsepilve seest ära saada. Ruttu logimisrituaal tehtud ja jehhat.

Kahe päeva peale tuli selle aarde leidmiseks rattakilomeetreid kokku oma 60.

Aitüma :)

Aare sai koos paljude sääskedega leitud!

 1 

Täna sain lausa peitja kaasa kompenseerimaks eelmist vales kohas uitamist. Pärast logimist külastasime vististi esmaleiuna ka vahepunkti. Aitäh, seal oli ka väga lahe teostus ja koht. Nii et mina soovitan seda esimest lihtsamat puzlet teha. Tänud toreda ja temaatilise teostuse ja mõnusa jalutuskäigu eest.

Mõlemad pusled said päev varem lahendatud ja egas muud polnudki kui tuli võtta retk aardeni. Aitäh!

Selle aarde lugu minu jaoks algas ka juba talvel, mil sai pusle kokku pandud. Tegelikult mõlemad pusled lausa :) Koordinaatidena salvestasin siiski selle, mis kohe aardeni juhatas. Kuid siis hakkas pikem saaga sellega, et milllal ja kuidas sinna rappa. Lähistel teiste aarete juures olen vahepeal ikka käinud, aga nii kaugele pole kunagi tulema hakanud. Ning täna oli lõpuks järg ka selle aarde käes. Meelitasin ka vanema lapse rappa kaasa :) Alguses otsisime ikka autoga lähimat lähenemisteed, aga igasugused eramaa sildid põrmustasid selle idee üsna ruttu. Seega lõpuks jäi auto tavapärase selle silla juures oleva aarde juurde :) ning sealt hakkasime aarde poole jalutama. Minna oli linnulennult 2,5 km. Kõik sujus kenasti, aardele päris lähedal said jalad tsipakese märjaks, aga seda oleks ka ilmselt saanud vältida kui oleks natukene hoolikamalt jälginud, kuhu astuda. Aarde juures oli varsti valmimas palju-palju murakaid, metsateel saime aga maasikatega maiustada. Niiet boonuseid kah kui palju :) Aitäh toreda aarde eest!

 2 

Aitäh Marisele vahva logi eest, tuleb ka neid ilusaid taimi vaatama minna;). Ja palun vabandust - avastasin, et vahepunkti info tõesti vigane, kuna siiani on vist peaaegu kõik otsijad lõpu koordinaadi järgi jalutanud, ei ilmnenud viga varem.
Suured vabandused! Vahepunkti koordinaat pusle juures parandatud, vabandan väga kõigi ees, kes asjatult lisasamme pidid tegema. Kel pusle kokku pandud, võib peitjalt õige numbri küsida.

 7 

Eile käisime jalutasime rabapusleni. Lugesin natuke logisid ka ette ja Reixi soovituse järgi alustasime teekonda lennuliiklusteeninduse maja juurest. No nii mõnusa jalutuskäigu saime, Indy nautis jooksmist loikudes ja pehmes märjas sambasvammis ning mina sain pildistada üles kõik tee ääres kasvavad orhideed :).

Kui keegi neid õisi veel oma silmaga vaatama tahaks minna, siis praegu on parim aeg, Vööthuul-sõrmkäpad õitsevad seal hetkel oma maksimumis ja tõtt-öelda oli neid seal nii palju, et hakkasid vaates juba umbrohuks minema :D. Soo-neiuvaibad just alustavad oma õitsemist ja Kahelehised käokeeled lõpetavad. Ja ühe varjus kasvava, veel ilusa õiega Suure käopõlle leidsin ka, muidu on nende õitsemisaeg juba läbi…

Lõppu läksime esimesena ja peale logimist tagasi tulles meenus viimasel teejupikümnendikul, et siin lubati vahepuslet ka. Läksime siis tagasi, asi need mõned kilomeetrid siia-sinna visata kui pildiladumist lubatakse :D. Ja ei leidnud sealt sellist kohtagi, kust pusle välja tõmmata. Kõrval oli muidugi tööd ka tehtud, võib-olla selle pärast? Samas nii värske see töö nüüd seal ka ei paistnud… Ei tea ühesõnaga, mis ikaldus mul seal oli, numbreid proovisin igaks juhuks kaks korda sisestada, näitasid samasse kohta küll. Rahulolu kogu astumisest see ootamatu error muidugi ei vähendanud, sain ju selle käigus ise maha pudistada hulga kaloreid ja Indyst nägin ka kogu aja vaid kaugustes saba sirgus entusiastlikult ringi tormavat looma… :D.

Aitäh lastele ja Merlele vahva konteineriga mõnusa aarde eest ning jääme ootama siia naabrusesse sama toredat lisa :).

Vööthuul-sõrmkäpp

Suur käopõll

Vööthuul-sõrmkäpp (heledam vorm)

Kahelehine käokeel

Minu preemia :P

Soo-neiuvaip

Hakkab sättima :)

 1 

Kuigi eriline suslesõber ei ole, sain lihtsama variandi tehtud. Mingile loogilisele väljale nagu juhatati ka. Hakkasin siis rattaga sõitma aga tundus et nendest suundadest kust proovisin ei lubata kuidagi. Pole viga, saingi kümmekond km seigelda enne kui rajale jõudsin. Rabas tahtis sookail küll maha niita aga peale pikka ragistamist ja samblasõtkumist olin keset omapärast turbavälja. Veendusin, et minu jaoks mingit infot seal ei leidu. Istusin mättal ja nautisin siis niisama avarust. Tänu metsaserva sätitud okstele leidsin endise raja ikka üles ja arvasin et ju olin koordinaadid valesti märkinud , et ei leidnud. Kodus lahendasin väiksema uuesti aga sain ikka sama tulemuse. Egas midagi tuli suurem ka kokku panna ja nüüd on veelgi loogilisem sihtkoht järgmiseks rattasõiduks olemas. Aitäh õpetamast raba armastama.

 4 

Väike rutiin hakkab sisse tulema. Iga päeva esimesel poolel sõelun mööda geopeituse kaarti ja mõtlen, et kuhu siis täna minna, milline saab olema tänase päeva aare? Olgu pealegi, lähen siis täna rappa. Pusle oli nii ammu juba tehtud, et sellest ei mäleta enam eriti midagi. Kokku panemise rõõmud ja mured ammu seljatatud. Mingil põhjusel olin selle aarde otsimist pikalt edasi lükanud. Tundus hull raba noh. Ei teagi, kust tuli mul siis täna tahtmine see ära teha. Igatahes jah, vaatasin pisut kaarti ja õhtul, kui muud asjad tehtud olid vurasin siia. Üritasin siis oma aruga tark olla ja mingit otseteed kasutada. Mingil hetkel sain aru, et koos rattaga liikumine on väga edutu ja aeglane ning jätsin ratta ühe puu najale mind ootama, aardeni oli veel 270 meetrit minna. Tegin telefoniga ekraanipildi, et pärast ratta üles ka leiaks. Nii, kui ratta olin üksi jätnud sain varbad märjaks ja vahepeal oli ikka väga tüütu ühelt pokult teisele astuda, et jalad enam-vähem kuivaks jääksid. Mingil hetkel sain aru, et vahemaa aardeni ei vähene kuidagi ja suundusin sinna mingi auringiga. Siis, kui mingi hullult suure maantee keset raba leidsin olin ikka enda üle mega uhke, et mu kodutöö lähenemistee osas oli nii tublisti tehtud. Pagan küll ma ütlen, olin enda jaoks asja jälle mitu korda raskemaks teinud ja lisaks pidin ma veel tagasi minema, et oma ratas üles otsida mingi ekraanipildi järgi, selle asemel, et liikumistrajektoori äpp tööle panna või midagi. Ma ei saa aru, kus mu mõistus on, kui seda vaja on. Aga aare oli armas ja nime sain kenasti kirja. Tagasitee rattani kulges aga palju valutumalt, kui ma kartsin. Suutsin liikuda sirgjooneliselt ja maastik oli ka palju mõistlikum, kui aarde juurde liikudes. Loodetavasti ma õppisin sellest midagi :) Aitäh!

28.päev - omadega rabas

Kuna esimese hooga väga kirjeldust ei lugenud, sai kõigepealt lahendatud lihtsam pusle. Kuna me oleme igasuguste lisapunktide osas üsna skeptilised, siis sai igaks juhuks teine pusle ka kokku pandud.

Valisime vist vale lähenemistee, mingi hetk oli lihtsalt värav ees ja autoga edasi ei saanud. Läksime siis jala ümber majade edasi. Mingi hetk jõudsime järgmise väravani, kus oli ka silt, mis üritas meile selgeks teha, et olime viibinud alal, kus oleks tohtinud viibida vaid valdaja loal. Mis ikka, läksime edasi ja varsti jõudsime ka aardeni. Panime logi kirja, tops oli ilusti omal kohal. Raba oli üldiselt väga kuiv, isegi tossuga sai ringi tatsata. Pärast läksime sama teed tagasi, eks need sildid kalameeste jaoks ole.

Võtsin peitja omale teejuhiks ja tegime mõnusa hommikuse jalutuskäigu soojenduseks. Sel ajal, kui ma logisin, sai aare ka veidi kosmeetilist uuendust. Maastik oli lihtsam kui olin arvanud. Aitäh peitjale.

Liisale hirmsasti pakkus huvi kuidas turbatootmine käib. Seega sai kaks ühte liidetud. Kuna ise selles rabas töötan siis tegin talle väikse ekskursiooni, ning käisime logisime ka aarde ära. Tänud. Aares korras.

Pusle oli juba ammu lahendatud, täna otsisime inimtühjemat matkamise võimalust ning see aare meelitas meid rappa. Võtsime väljakutse vastu ning saime kenakese jalutuskäigu. Tänud siia kutsumast!

Mõtlesin hommikul, et mida teha, kuhu minna. Vaatasin oma ammu lahendatud mõistatusi ja selge: ikka rappa, eile olin ju ka rabas, las olla siis mitu päeva järjest neid rabametsi. Tänavune lumetu talv soosib neid käimisi neis kohtades.
Aare korras, ka naaberaarded üle vaadatud.

 1 

Kasutasime nõuannet ja läksime rappa. Üks rohkem kui teine. Tänud aarde ja jalutuskäigu eest.

Ilus ilm, isegi päike tuli välja, mis siis muud ikka teha kui väike jalutuskäik ette võtta. Tänan.

Siia tulime mööda kraavi kallast. Peale logimist läksime mööda rada kanalini, et oleks vähe kergem tagasitulek. Aitäh.

Leitud. Tänud

Sai siis suund täna siia võetud + naaber aarde juurde. Algus oli hea aga siis mingi lõik polnud üldse teed. Tagasi tulles tuli muidugi mindud tee kõrval mingi teerada aga seda ilmselgelt ei näinud minnes :D Aga mõlemad aarded sai leitud ja kogu pikkuseks tuli 4.4km kõmpimist ja isegi jalad jäid enamvähem kuivaks, tänud :)

 1 

No vot sulle, saigi rabas käidu, kuigi üle turba ja kändude. Alustasime poisiga matka selliselt, et asetasin teise endale rihmadega kõhukotti. Alguses oli kõik hea, korjasime vaarikaid ja sinikaid, nautisime loodust. Ühel hetkel pidin otsustama, millise punkti juurde minna. Oleme ausad, ega ma ei mäleta, kuna ma selle pusle kokku panin ja milline see õige punkt oli. Kui olime omast arust õiges kohas, tundus koht ikka täiesti vale olevat. Otsisime selle vale koha läbi. Nüüd jõudis kohale, et olen ämbrisse astunud. Võtsin perenaisele kõne ja sain oma teadmisele kinnituse. Sain õnneks perenaiselt koordinaadid ja ei või olla see punkt oli mul ka olemas, aga endine valik oli vale. Kohapeal tuli leid keskmise kiirusega välja. Nunnu peidukas. Tagasi minekuga läks nüüd kiireks, kuna kutt üritas mul kotis magama jääda. Kui autosse jõudsime, tegi tüüp silmad lahti ja vaatas mulle otsa, Mina ja magama jääda? Nalja teed või paps? Suured tänud aarde eest perenaisele.

Ilm oli sobivalt kuum, et rappa minna. Enne minekut veel uurisin Carolysilt, et ei tea kas saab kleidi ja plätudega käidud. Tore, et ta seda heaks plaaniks ei pidanud :) Rappa kahjuks väga nagu ei jõudnudki, enne oli aare käes. Lisaks veel maitsvad murakad.

Kunagi sai Anniga kokkulepitud, et siia tuleme koos. Nii see aare jäigi sobivat aega ootama. Lahendamisest kindlasti juba jupp aega möödas aga tasus oodata, et vabas looduses ikka murakat ka näha saaks. Tagasi autoni jõuda oli suur rõõm ja ka Exe ei avaldanud vastupanu autosse minemise vastu. Aitäh!

Päris imeliselt üllatav paik. Kuidagi hoopis teistsugune kui teised Tallinna rabad ja ka hoopis inimtühjem. Kuigi Mõigu terviseraja märgid olid üleval, siis ei tundunud see just liiga populaarne sportimispaik olema. Võibolla ka seepärast, et rada läbida, peaks jooksma minnes ühes käes olema vikat ja teises kirves, et rada vajadusel läbitavaks teha. Aga see kriitika on ametliku terviseraja, mitte looduse pihta. Murakad, mingid naljakad peenikeste rohujate lehtedega taimed, kollaste tuttidega otsas, konnad ja....eee....sääsed - need on minu mälestused tänasest. Aitäh. Leitud.

Selle aarde külastamise mõte on viimastel nädalatel üsna sageli pähe tulnud. Mis puslesse puutub, siis sai lahendatud juba nii ammu, et seda väga ei mäletagi. Nüüd ootas aare külastamist. Möödunud nädalavahetusse jäid kiiremad sutsakad ja raba külastus lükkus sujuvalt mõneks tööpäeva õhtuks. Jõudsin ka Merlele mainida, et sellised plaanid ootamas ning Merle pakkus end kaaslaseks, soovis oma silmaga üle vaadata, kuidas aardel läheb. Nii me kahekesi jalutasime ja jutustasime. Vahemaa parklast aardeni sai läbitud märkamatult. Eks see mets ongi juba varasemast tuttavaks saanud ja võib juhtuda, et siia tuleb ka tulevikus jälle tulla. Tänud toreda aarde ja jalutuskäigu eest!

 1 

Säärane valikuvariant on väga hea mõte! Lambad söönud ja hundid terved - või käis see vastupidi :P Kokku panin mõlemad pusled, õues piirdusin esialgu vaid lühema tiiruga, kuigi vabama ajavaruga ning päevavalgel vaatan suure tõenäosusega kunagi ka muu lähemalt üle. Rappa meeldib üldiselt minna siis kui kuhugi kiiret pole - saab rahulikult kulgeda ja nautida. Konkreetselt siin ilmselt mitte just vaikust, aga olgu siis kulgemist ennast ja loodust. Igati kenasti tehtud asi, aitäh!

Talvel olime laisad ja ei viitsinud sumpama hakata. Nüüd oli väga mõnus jalutuskäik :) Tänud!

 8 

Mõtlesime, et pakume koerale esimese rabakogemuse ja pakkisime koera autosse. Kõige kergem see nüüd küll ei olnud, kuna ta kaalub juba üle 40 kilo ja ise ei soovinud autosse ronida. Seega tegime veidi komejanti ja saime hakkama. Tundus, et rabas talle meeldis, mulle meeldis ka. Kodus olles suutsim ma kuidagi raskusastmest mööda vaadata ja ootasin mega raba, mitte sellist mõnusat astumist nagu see tegelikult oli.

Pooleaastane jurakas

Mõnus jalutuskäik metsas koos koeraga, tänud.

HOIATUS tulevastele aarde küttidele. Aardest edela/lõuna suunas jääb kuri maaomanik, kellele hoolimata siltide puudumisest ei meeldi, et tema maad jalutades ületatakse. Minnes pandi meile tõenäoliselt silm paela ja tagasi tulles, kui suurt söötis heinamaad ületasime siis sõideti maasturiga ligi ja tundmata huvi, miks me seal oleme, ähvardati - Järgmine kord see auto siit ei lahku, kui veel tema maale satume (ka põlluäärne autotee on tema oma). Muidugi üritasime vabandada, kuid see lõigati - Ei huvita - poolt läbi ning läinud ta oligi. Kui autoni jõudsime, sõitsime siis sealt kiiresti minema. Toidupoes käimise järel tagasi auto juurde jõudes aga avastasin, et tagumine rehv on kuidagi liiga tühi. Õnneks oli bensajaam lähedal ja saime vaikselt sõites sinna rõhku kontrollima minna. Tagumise rehvi ventiili kork oli praktiliselt lahti ja ventiili just niipalju timmitud, et vaikselt õhk välja immitses...

Muide esmaleidaja poolt pildistatud 'kämping' asub ka sellel mittesoovitaval eramaal ja need on tegelikult hoopis mesipuud.

Aare ise oli kenasti korras. Tänan.

Olen ühe korra juba siin parklas käinud, kui siis paistsid suured rööpad ning polnud isu suusatama hakata. Täna oli vaja pead tuulutada ning see oli sobilik jalutuskäik. Alguses oli lörtsikiht ning raske kõndida, õnneks hiljem läks maapind tugevamaks. Sai tehtud korralik jalutuskäik ja tagasi tulles sõitsid isa koos tütrega kahe väikse atv-ga mööda. Eks oleks isegi tulnud siia mootori abil kui ainult seda lund maas poleks. Lume sulamist ei jõudnud ära oodata ning tuli jalutada. Nii kui autosse istusin jõudsid parklasse Iksid kohale, kellel sama plaan kui minul eelnevalt.

 4 

Ühel lumisel talvepäeval kutsus jalutama ja nii ma siia rahulikku linnalähedasse metsa tulingi. Miskipärast ei võtnud Hennyt kaasa ja sellepärast oli veits kahju. Tore aare.

Nüüd ühel kevadisel päikesepaistelisel õhtul tulin koos Hennyga, et ta saaks vabadust ja ennast tühjaks joosta. On ju siin vähese kasutusega mõnusad metsarajad ja väike võimalus teisi inimesi kohata. Pigem olen igakord näinud siin metsloomi. Teine põhjus oli ka see, et ega ma ei mäletanud enam, mis kuupäeval ma aarde leidsin. See ei ole esimene kord kui ma sellel põhjusel korduskülastuse teen. Aga rahulikesse paikadesse tulen hea meelega uuesti. Oli super mõnus astumine/silkamine, aitäh!

Ja alustage ikka lennujuhtimistorni juurest, kohe valmimas ka uus suur parkla ning kohtumine kurjade maaomanikega välistatud.

Leitud. Aitäh!

 2 

Tänaseks oli vaja leidu mõistatuse näol. Pusle oli lahendatud ja see sobis jalutuskäiguks küll. Hommik möödus kodus lebotades ja kodust välja saime liikuma suht hilja, kuskil 15.30.

Aardeni minnes vaatasime, et keegi on värskelt läinud kuna jäljed on ees. Logiraamatuni jõudes tundus neid värskeid nimesid nii palju võrreldes jälgedega. Ilmselt käidi samu jälgi pidi.

Matk oli tore, talvel paksu lumega on maastik poole punni võrra raskemgi kui suvel. Endomondo väidab tulemuseks 4.89 km, 1 tund + 21 minutit ja 1673 kcal.

Kuna me start oli nii hiline ja otse rajale ei läinud, siis juhtuski nii, et metsast välja saime juba pimedas.

Tänud!

 2 

Laubäl kodus istuda pole mahti
Endas ära tunnen metsavahti
Kes ihkab õue, puude rüppe
Õnneks teisigi selliseid tüüpe

Viis kilti käidud nagu naksti
Kordagi ei kost' me all raksti
Nunnu aardevalvur ootas ees
Sellest meitel rõõmus meel!

P.S. Diibim lugu eelmise aarde man.

 1 

Proovisin täna ühe hea geosõbraga plaani pidada, aga meist olenematutel põhjustel ei saanud sellest plaanipojast asja. Kuna isu Tallinna kandis matkata oli ja polnud mingit tahtmist Levia tuttavat tigedikku kohata, siis parkisin auto juba korduvalt kasutatud parklasse. Siit olen läinud teele jala ja rattaga, täna mõtlesin suuski kasutada. Keegi oli seal aga maasturiga hullanud, nii et algus ei tundunud suusatuseks tore. Viskasin siis räätsad selga ja läksin jala. Tee polnud õnneks sama libe kui eelmisel korral. Lund oli kordades rohkem. Kusagil kilomeetri pärast märkasin suusajälgi ja veel jupi maa pärast kohtusin särasilmse suusatajaga. Vestlesime jupp aega ja siis jätkasime kumbki oma teed. Kuna räätsad said kaasa võetud, siis matkasin nendega mõnusa ringiga aarde juurde. Pean nõustuma, et lõpuks on kusagil Tallinnas piisavalt lund, et mõnuga sumbata.
Aare oli väga vahva ja mulle meeldib, et siin ei pidanud kusagile kõrgele ronima või juurealuseid kraapima. Aitäh!

 4 

See oli tänase jalutuskäigu kõige põnevam osa. Sai kahlatud lumes ja sellises kohas kuhu varem jalga pole tõstnud. Pusled sai kõik lahendatud aga hajameelsusest panin gepsu ikka vale koordinaadi ja tänu sellele sai ikka oluliselt mõnusam ring tehtud ja rohkem lumes kahlatud. Sihtpunkt korrigeeritud, leidsime ka aarde üles. Oli üks ütlemata vahva jalutuskäik. Tänud peitjale.

Omadega täitsa rabas

 1 

Nagu pusleaarete puhul ikka, tubane osa aardest saab kiirelt ära tehtud ja välitööd ootavad oma aega. Tänase ilusa talveilmaga saabuski see õige aeg. Kuigi see talv on juba rabas käidud päris palju, ega siis küll küllale liiga ei tee. Nii sattusimegi siia ja otsisime selle aarde üles. Täname aarde eest!

 1 

Olin selle pusle tagavaraks ära lahendanud, kuid koordinaatide ümbertõstmisega kaardil veel tegeleda polnud jõudnud, kui Martti matkale kutsus.

Usaldades orienteerumisguru, kahlasin tema kannul läbi tule ja vee (loe lumeväljade ja sügavate kraavide), koeral lumi kõrvuni. Kuniks . . . kuniks jõudsime täiesti valesse kohta :) Egas midagi, võtsin oma koordinaadi taskust välja ja tagurdasime tagasi, palju inimlikumalt oleks läbi saanud, aga koer oleks elamusest ilma jäänud.

Aitäh peitjale aarde eest ja orienteerumisgurule matka eest! 6 km lumes sumpamist läbitud nagu naksti :)

 1 

Jätsin auto lennujuhtimistorni juurde ning asusin teele.Mööda tuttavat rada kõndides jäin esmalt ette ühele vanaprouast suuskadega kulgejale.Mõne aja möödudes suusajälg sobivas suunas edasi enam ei läinud.Hoopis korralik trass läks otsejoones aarde poole :)

Peale ojaületust tuli lumes juba täpselt jäljest jälge astuda,lumekiht oli siin väga paks.Peagi paistis ka tagasiteel olev geokolleeg keda sai tervitatud :)

Aitüma peitjale mõnusa jalutuskäigu eest.Tänud ka tänastele rajameistritele - Piiale,Peetrile ja Piretile :)

 1 

Tänane geopäeva algas just siit, kust mina seda alustada soovisin. Peale eilset lumesadu on mets nagu muinasjutus. Eks mööda seda rada on samal eesmärgil ka varem kulgetud. Täna aga ei kohanud me peale kitsede ühtegi teist hingelist.
Suured tänud mõnusa matka eest!

 2 

Piia oli pusle lahendanud, mina olin maja- ja telefonivalvekohustused läbinud, lumesadu täis päevad ja ööd oli siitkandist üle käinud.
Päike tõusis ja Hing ihkas kuhugi, kus oleks ilus ja kulgemisel oleks eesmärk. Seega teadagi, kuhu suundusime. Kulgesime siis suhteliselt sügavas lumes, teeradadeta metsa all ja kokku ligi 5 km. Raba nägime ka, aga seda vaid korraks, kogu meie 1,5 tundi kestnud kulg talvevõlumaal kulges metsas. Hommikuses vaikuses uudistasid meid eemal kitsed ja suundusid siis omi asju ajama.
Väga ilus oli! Kuni põlvini lumi pani päevakulule nagu kirsi tordile. Aitäh!

 1 

Kui juba siin kandis olin, tuli pusle ka lõplikult vormistada. Tee algas samuti lendurite suunast. Jäljerada oli ees ja minu rõõmuks viis otse nulli välja. Lõpus oli lumi kohati väga sügav. Kohapeal kinnitas logiraamat, et siin oldi täna juba käinud ja palju ei puudunud, et oleksin ise pastakas peos vahele jäänud, sest tagasiteel kohtasin kohe järgmist külastajat. Sest kes see muu ikka rajalt väljas lumes sumpab :)

 6 

Kuna selle kaardil ahvatleva tee märgistus oli juba varasemast teada, siis sinna ennast väga ei rihtinud ja hakkasin mööda kanali serva minema. Mingid jäljed seal ees olid, aga kuna lund sadas pidevalt juurde, siis liiga suurt tolku neist polnud. Aarde läheduses läks olukord muidugi natuke keerulisemaks, ühtlase lume all polnud suurt midagi aru saada mis seal all paistab, aga õnneks väga üle põlve siiski kuskile auku astuda ei õnnestunud. Peale mõningast keerutamist sai siiski tops leitud ja mõtlesin veidi lagedamat raba osa ka vaatama minna. Kümmekond meetrit metsa alt väljas olin vööni lumes, vaatasin selle platsi ära ja läksin mööda oma jälgi esimese teeotsani tagasi. Et kogu teed ei tahtnud samamoodi tagasi minna siis läksin risti lennujaama aiani välja väikese lootusega, et seda äärt mööda on vähe mugavam liigelda. Aia ja minu vahelise lagendikuga ma muidugi ei olnud arvestanud, aga läbi ma sealt sumpasin ja edasi läks juba vähe lihtsamaks. Tänud peitjale, täitsa mõnus müttamine oli.

Üks talvine metsaskäik oligi see, mis meil täna veel puudu oli. Auto jätsin sinna lennujaama ligidale maja juurde parklasse ning sealt siis sammusime aarde poole. Väga mõnus lumes astumine oli. Kokkuvõttes tegime mõnusa värskeõhu-tiiru, u 7 km saime kokku. Aitähhid metsa juhatamast!

Suur osa ajast kulus lähenemistee leidmisele. Kaardil tundus kõik ilus, aga kuskilt ligi ei saa. Algse sutsaka asemel saime päris pika maa jalutada.
... ja rappa nagu ei jõudnudki.

Ilus päikeseline päev kutsus välja jalutama, selleks sobis hästi rappa kutsuv aare ja natuke sai raba ka näha. Sellise mõnusa 5km jalutuse tegin. Tore konteiner, tänud jalutama kutsumast!

Täna tekkis kange tahtmine just siia metsa tulla. Mitu kaaslastki sai leitud. Valisime lähenemiseks omaarust hästi kavala tee aga selgus, et see on kellegi maa ja me ei peaks seal mitte kõndima. ei hakanud täpsustama kah mismoodi me selle tema maa ära lõhume või midagi. Aardeleid oli ise lihtne. Siin läksid meie teed ka lahku. Mina läksin edasi Eestimaad tundma ja teised tagasi parkla suunas.

 5 

Kinkisin sõbrannale "Tegude kalendri" ja ta rääkis mind ära, et teeksimegi neid tegusid, mis seal soovitatakse. 9.jaanuari peal ilutses tekst "Mine rappa jalutama". See aare käsib sama teha, ja kui nii mitmest kohast seda soovitatakse, siis tuleb eesmärgid ühendada ja minna. Paraku olin oma päeva kuidagi rumalalt planeerinud nii, et oleksin sinna alles õhtupimeduses jõudnud. Õnneks oli Erki nõus kaasa tulema. Jõudsime metsaserva mõned minutid peale kl 19. Algatuseks nägime kohe metskitse kaks korda. Edasi oli lumi, jäljed, sumpamine ja vaimustus ilusast metsast, kus polnud põrmugi pime.

Ühel hetkel keerasid jäljed paremale, aga minu koordinaat soovitas vasakule minemist. Mõnda aega liikusime mööds kitserada, siis oli vaja ragistada läbi võsa. Erki läks ees ja oli kuulda krõksuvat heli, kuid ometi ei takistanud see mind astumast tema jälgedesse. Jää häälitses ka meie (Jasmiin oli põues) all, kuid õnneks ei murdunud. Oleks jääst läbi vajunud, olnuks heledatest saabastest kahju. Kui hiljem jutuks tuli, siis arvas Erki, et ma pole ikka päris normaalne, kui muretsen talvel miinuskraadidega tsivilisatsioonist 4km kaugusel võsas läbi jää vajumise ajal seepärast, et turbavesi mu saapa(d) koledaks teeb. Kuna võsast polnud mõistlik läbi raiuda, siis läksime kitserajale (seal olid päriselt ka kitse jäljed) tagasi. Siis meenus mulle, et äkki ma olin endale märkinud vale koordinaadi. Väiksed korrektuurid ja aare muutus käega katsutavamaks. Tuldud teed tagasi, hüpe üle kraavi (sel korral oli lahtine vesi) ja juba võisimegi logida

Tagasitee oli oi, kui vaevaline, jalad olid nii väsinud ja tunne oli nagu Otepää öörännaku ajal, mil peale 20km käimist selgus, et olime teinud väikse vea ja vaja veel 5km lisaks kõndida. Ma päriselt arvasin, et ma olen paremas füüsilises vormis (kokku 10km sumpamist ja veidi üle kahe tunni). Ei loe midagi need 15km pikkused jalutamised. Samas järgmisel päeval polnud enam miskit viga.

Hästi suur aitäh selle aarde eest ;)

Mine rabasse jalutama

Tänud aarde eest!

 13 

Puhkuse teine päev. Eile küpses peas mõte, et peaks täna väikesele jalutuskäigule minema. Ääri-veeri uurisin Liisi käest, et mis mõtted temal on. Oli isegi valmis kaasa tulema, aga kui ta täna kuulis, palju jalutada tuleb ning vaatas aknast välja (tol hetkel sadas mingit läga taevast alla), otsustas koju jääda. Tõenäoliselt toimub kellegi naabri juures laste kogunemine ja ta läheb sinna. Lootsin, et see kogunemine ikka toimub ja hiilisin vaikselt kodust minema.

Narva rongiga sõitsin Ülemisteni ning sealt asusin jalutama. Esimese hooga jalutasin aardeni. Tee sinna oli üpris tuttav, mu endagi aardeid seal piirkonnas päris mitu. Üleeilsed jäljed olid näha ning selle järgi oli siis hea vantsida - kui need võssa keeravad, pean ka mina sinna minema. Läks õnneks ning olidki geopeiturite jäljed, mitte kellegi pissipeatus nagu aastaid tagasi NKT aardeid otsides juhtus :P

Kui aare leitud, andsin Liisile teada, mis kellase rongiga plaanin tulla. Liis ütles selle peale, et kiiret pole kuskile, nad lähevad kokkutulekule ja mul aega linna peal töllerdada küll. Polnud küll sama sõnastus, aga mõte jääb samaks :) Mõtlesin, et longin siis kodu poole ja kui enam ei jaksa, hüppan rongi peale. Rongide liikumisraadiusesse jõudes ei viitsinud ma aga eraldi rongijaama minna ning panin ühe jutiga koju välja.

Kokku tuli selline mõnus 27 kilomeetri pikkune jalutuskäik ning olin päevaga täitsa rahul. Aitäh peitmast ning jalutuskäigule kutsumast!

Päev kirjas ja sammud täis :)

Mõnus lumine mets ja ilus ilm

 6 

Kriitika õigustatud, nänni seekord tõesti ei mahu. Muudetud mikroks. Vabandused mudilastele, kes pettuma pidid.

Pahameelt mikrost suuremate konteinerite vähesuse kohta tuleks aga siinkohal võtta Silveri varjatud reklaamina käesoleva peitja varasematele aaretele, millest vaid üks on mikro ja sealgi on olemas suur vahetusnänni majake. Lastesõbralikkus peaks olema täidetud ka vähemalt kolme puhul. Tänan!

Aitäh siia juhatamast.

Tänud peitjale :)

TFTC!

 2 

Mul hea plaan see pusle töö juures kokku panna, kui vaikne hetk on - niiöelda raha eest, et las tööandja maksab palka pusle lahendamise eest. Läks aga teisiti, Ethel pakkus välja, et võiks pühapäevaõhtuse jalutamise teha ning mis mul selle vastu võiks olla, muidugi metsa. Hea valik. Mõnus tuulevaikne talveilm ning paar miinuskraadi tegid sellest väga nauditava jalutuskäigu. Muidugi panin alguses selle lõdvema pusle kokku ning siis peale lahendamist tekkis millegipärast isu ka teise järele. Aitäh!

 4 

Pusle sai kohe kokku pandud, kui aare avaldus. Aga ei hakanud siis tormama. Leppisime Mikiga täna päeval kokku, et kui Karl on päeval ära maganud, siis õhtul mingi kuue paiku võiks minna. Mille peale Miki vastas, et tal kokku panemata pusle veel, mille peale ütlesin, et sul õhtuni aega küll ju. Nats aja pärast sain Mikilt kõne, et tead seal 2 puslet, kumba mina kokku panin. Tema sai tünga. Ühesõnaga mul vedas, Priit tegi õhtul kogemata just õige pusle lahti, sest ta ei näinud üldse, et seal 2 puslet on. Auto parkisime juba varasemalt tuttavasse kohta, oli küll pikem maa, aga kelguga täiesti sõidetav. Igal juhul väga mõnus jalutuskäik oli õhtuses lumises metsas. Tänud peitjale ja ütlesin peitjale ka edasi, et võiks aarde suuruse mikroks muuta.

Teel aarde juurde.

Leitud ja logitud.

Leitud ja logitud.

 13 

Karlil oli õigus, vähemalt üks kärsitu hing oli tol õhtul rivist väljas. Olin küll avaldumise hetkel ilusti arvuti taga, aga olin just ühe oma küpseva vidina korralikult ära rikkunud. Algupärase olukorra taastamiseks tuli kulutada nüüd tunde kui mitte kehvemal juhul päevi. Olin aga võtnud sihiks, et enne magama ei lähe kui olukord taastatud ja raske südamega jätsin pusle ootele. Hingevalu leevendamiseks oli kõrval ka avatud kalja pudel, aga ega see siis linnahärrale takistuseks poleks olnud, varemgi ju uberiga aaret otsimas käinud. Õnneks operatsioon Õ lõppes suht valutult ja päeva lõppu mahtus ka pusle lahendamine. Selleks ajaks oli Karl juba ära käinudki. Olles talle palju õnne soovinud, selgus et tema poolt valitud lähenemistee olevat mõningate takistustega olnud. Hommikul sobis aga lõpu vallutamine suurepäraselt. Märkasin et aarde suurus „väike“ ja juba hellitasin lootust, et vast on nänni ka aardes ja palusin lastel enne minekut vahetuskaup välja otsida. Valisin sobiva lähenemistee välja ja teele. Mingil hetkel takistas meid keset teed ehitatud kuningriik. Parkisin auto sinna kuhu Karlgi ja suundusin tema jälgedes suure kaarega aarde poole. Kui rabakämpingutest möödutud, läks edasi juba mõnusaks sumpamiseks. Poisid kelkudel nautisid teekonda muidugi täiel rinnal eriti veel seda osa kus maastik ka vähe huvitavamaks läks. Kui lõpp õige lähedale oli jõudnud, lasin jäljekütid lahti, lumme tallatud saapajälgi nuhkides aaret otsima. Pean veel neid treenima vähe, isegi siis kui nad juba aarde kõrval seisid, ei suutnud nad ilma suunamata seda vahvat konteinerit märgata. Siin aga tekkis väike konflikt. Väike oli muutunud mikroks ja vahetuskaupa polnudki võimalik teha. Kallid peitjad, peitke ikka nänniga aardeid ka, lastele on see väga oluline ja sellised aarded jäävad neile paremini meelde ja vahel lausa nõutakse korduskülastusigi. Õnneks oli värskelt toidukarbi juurest üles korjatud kellegi poolt ära kaotatud aarde peitmise stardipakett ja tagasiteel sai sellest karbist siiski vahetuskaup välja reklaamitud. Aga pikalt me sellest ennast morjendada ei lasknud, sest meil oli vahva teekond siia, vahva aaregi leitud ja teekond tagasi mõnusas keskkonnas ootamas. Tagasi minekuga ka ei kiirustanud, kohalikus lombis sai ikka enne üks korralik rabasupp kokku keedetud.

Oli vahva ja tänud välja meelitamast.

Edit: tagantjärgi oma logi üle lugedes mõistsin et olin Merle suhtes natuke ülekohtune, seega vabandused selle eest. On ju tema aarded kõik vägagi lastesõbralikud. Isegi laste tehtud. Lihtsalt olen viimasel ajal seisnud silmitsi probleemi ees, et lapsed küsivad küll aarete otsimisele kaasa, kuid samas on ka tingimus et saaks vahetuskaupa teha. Kahjuks on läheduses mikrode pealetung niivõrd suur et sobivaid aardeid leida, mida poistega koosotsida, on üha haruldasem nähtus. Aga eks tuleb ajaga kaasas käia ja nänni vahetuse asemel pean neile seiklust kuidagi teistmoodi maha müüma.

 1 

Kuna mul oli vaja oodata ära südaöö, et saaks logida 6.01 aarde, siis ma rappa minekuga ei kiirustanud. Täpselt südaööl parkisin auto mingi maja juurde kus hoov oli autosid täis ja saunapidu täies hoos. Mina sammusin aga üle põllu majadest mööda ja edasi raba poole. Ühed jäljed olid ees seega oli selge, et keegi on juba aarde juures käinud. Logiraamatus oligi Karli nimi juba ees. Päris rappa kahjuks ei saanudki kuigi olin lahendanud mõlemad pusled.

 17 

FTF 22:29

Olin just ennast tööks valmis sättimas ja parasjagu pesema suundumas. Telefon värises, silma jäi käsk rappa minna, siis jäi silma Nätsi raba. Järgmise asjana olingi rätiku väel pusle tükke kokku lükkamas. Pilt oli ilus ja puslet oli kohe mõnus kokku panna. Kõik tükid sobisid just sinna kuhu ma neid tõstsin. Pilt koos, vaatan esimene. Vaatan asukohta, täpselt teekonnal tööle. Ei jäänudki muud üle kui riide ja padavai autosse. Istun autosse, mootor tööle, kojameestega klaasidelt lumi maha. Õueghgh.. see hääl kui paned kojamehed tööle ja klaasid on totaalselt jääs. Istusin siis autos ja hakkasin kirjeldust lugema. Ah sa pagan, jälle vedas mittelugemine alt. Teine pusle lihtsam ja tervel portsul rahval ammu lahendatud. Väikene mõttetöö - geopäeva jahimehed on oma aarde tänaseks juba loginud; laupäeva õhtu tähendab, et paljud on oma pere seltsis; kes muidu niisama, see ehk juba selleks kellaajaks autorooli kõlbmatu.

Sõitsin autoga nii kaugele kui sai. Parklas seisis juba üks valge Subaru. Minu teada peaks kahel geoseltskonnal olema selline masin. Ei saanud aga aru kas on mõni tuttav nägu sees. Mõnda aega nad seal natukene tiksusid aga kui ma olin sammud lumisele põllule seadnud, otsustasid nood lahkuda. Teekonnal nulli midagi põnevat ei toimunud. Värskeid jälgi ei olnud. Õues oli nii valge, et isegi taskulampe polnud vaja kasutada. Korra sain ronida üle ühe suure kivi ja astuda üle kahtlase kraavi. Nullist leidsin kõigepealt ühe nipuka ja seda üles korjates märkasin ka peitjale omast toredat konteinerit. Aitäh rappa saatmast! Ja uut geoaastat on ikka ilus FTF-ga alustada :) Muidugi nüüd juhtus nii, et on ka väikene pusle väljamõtlemise kohustus :P

Rae raba kämping