Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 3.0, maastik 2.0 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Aare on peidetud 2018. aasta detsembriseeria 26. detsembri aardena.
Aarde asukoha teada saamiseks pead lahendama ühe kergemat
sorti matemaatilise mõistatuse.
Aarde koordinaadid on:
59 21.XXX
24 40.YYY
_____
5, 7 = 32
7, 12 = 61
9, 17 = 98
22, 34 = XXX
_____
5, 7 = 54
7, 12 = 151
9, 17 = 298
22, 29 = YYY
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
![]() |
Lõpp-punkt | Geokontroll 129/98 |
Aarde sildid:
lumega_leitav (1), advendiseeria_2018 (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC80PRM
Logiteadete statistika:
80 (100,0%)
0
2
1
1
0
0
Kokku: 84
Hommikul tõi virtuaal mind Hiiust Pääsküla rappa. Kuna see aare polnud ka väga kaugel, siis käisin ka seda logimas. Mõistatus sai lahendatud juba ammuilma. Hommikune jalutustuur oli värskendav. Aitäh!
Selle mõistatuse lahendamise aega ega seda, kes tegi, isegi enam ei mäleta. Igal juhul oli see ammu tehtud, märkmeid ei kuskil, aga nüüd peale vaadates oli suht kohe selge, mis lahenduskäik oli. Täna tegime väikse jalutustiiru siinkandis ja külastasime ka kuuske. Tänud peitjale!
Seeria järgmine pandi kinni, jäigi üks lahendus vormistamata :( Nüüd ka hirm nahavahel, et äkki polegi midagi enam leida ... Õnneks lahenes kõik ilusti. Aare korras, aitäh!
Mõistatus leidis lahenduse juba paar aastat tagasi, nüüd sai ka aarde leid ära vormistatud. Aitäh peitjale!
Seegi mõistatus ammu lahendatud, täna sai siis vormistatud. Koha peal oli suht selge, et tegu on detsembri aardega, ning nüüd leidis see ka lugedes kinnitust. Aitäh toreda mõistatuse ja aarde eest!
Seda mõistatust vahtisin esimesel korral jumala tühja pilguga. Tõdesin, et lihtne küll, aga minu jaoks absoluutselt suvalised numbrid. Sel korral. Nüüd kui uuesti lahti võtsin, nägin lahendust juba enne arvutama hakkamist. Ju eelmine kord polnud lihtsalt minu päev. Täpp paika ja õhtune jalutuskäik metsa vahel. Tänud peitjale
Mõistatus sai juba ammu lahendatud ning täna jõudsin ka lõppu. Aitäh
Seda aaret olime kunagi varem vaatamas käinud, seega täna oli ainult kohale tulemise vaev. Sellest hoolimata on sel talvel parajalt palju lund tulnud, et jätsime endast piisava hulga jälgi maha ka. Aitäh!
Kaks korda olen siin luurel käinud, täna lõpuks tulime ja panime nimed kirja ka. Mööda ametlikku rada oli hea astuda, aarde juures oli lumi aga julgelt põlvini ja viimased meetrid sai ikka korralikult rühkida. Topsi endaga kõik kombes, aitäh!
Täpp sai õigesse paika juba jupp aega tagasi nihutatud. Nüüd oli vaja siis ka kohal käia. Tänan, kena lumine jalutuskäik.
Mõistatusest sain üllatavalt ruttu aru, aga kontroll ei olnud tulemusega rahul. See pani kukalt kratsima, kas viga on minu arvutuses või on mingi trikiga ülesanne? Õnneks oli tegu esimesega ja õhtul sai nimi kirja pandud.
Kui olin naaberaarde juures puu latvade vaatamisest isu täis saanud astusin siia, kuna ega aardeleiuta päeva ei saa endale sel aastal lubada. Tänan!
Täpp ootas kannatlikult oma logimiskorda. Täna see lõpuks käes oligi. Tänud
Helen ja Salme plaanisid visiiti Madise metsa ja ma sain ka lahke kutse kampa lüüa :). Oi meile meeldib siin, Indyl on alati siinsetel käikudel vaba voli rihmast lahti joosta palju jaksab ja minule meeldivad väga need natuke pikemad astumised :). Täna seltskonnas ja loba kõrvale läks kogu käik eriti kähku, alles saime sammu sisse ja siis juba seisimegi õige xhhfx kõrval :D. Aitäh Madisele aarde eest ja palun veel siia piirkonda aardeid, kasvõi 160 m vahega :). Ning Helenile ja Salmele tänud kaasa hõikamast, oli tore jalutuskäik.
Mõni aeg tagasi sai ennast matemaatika lainele häälestatud ja peale mõningast nuputamist tekkiski paberile õige lahendus, mis viis koordinaatideni.
Täna oli võrratult ilus ja pakaseline (hommikul -18) ilm, nii et juba hommikul panime plaani paika, kuhu metsa me seda talve nautima läheme. Muidugi Madise metsa ;) Uurisime ka Mariselt, kuidas tal päevakarbi planeerimine edeneb ja kutsusime meiega koos matkama.
Kell 4 olime kokkulepitud kohas, vahetasime rõõmsad tervitused energiast pakatava Indyga ja asusime rännakule. Külm näpistas põski, kuid keha sai liikumisega kohe soojaks. Mööda teid oli päris kerge ja mõnus astumine, lõpus õige pisut lumes tallumist.
Aare oli ilusti omal kohal, kuid konteinerist saime kätte külmunud paberirullikese. Mingil hetkel oli ilmselt see märjaks saanud ja nüüd tahkeks tõmmanud. Hellalt koheldes saime küll rulli lahti, kuid paistis et paber on juba täis ja keegi oli isegi lisalehekese jätnud. Otsustasime hoopis uue juhendi koos logilehe ja tutika minigripiga sinna panna. Vana logiraamat saab peatselt peitjale toimetatud.
Aitäh toreda mõistatuse eest, mis kutsus mõnusale matkale!
Tegin omale exceli, kus kirjas kõik harjumaa ja Tallinna mõistatused. Iga päev valin random programmiga ühe mõistatuse. Täna tuli see ja olin väga vaimustatud, et minu jaoks lihtne mõistatus. Lahendasin kiiresti ära ja jäin õhtut ootama, et Maiga koos minna ja see aare ära logida. Muidugi metsas leidsin lumevabama koha aga see oli hoopis kraav, kuhu mu üks jalg sisse vajus. Õnneks leidsime aarde kiiresti ja saime ruttu koju minna. Aitäh!
Matemaatiline osa oli lahendatud juba mõni aeg tagasi, täna võtsime ette geograafilise poole. Kui õige vihjeobjektini jõudsin, ei kulunud kaua, et nimed kirja saada. Tänud!
Lahendatud juba varasemalt. Täna siis võtsin rattasõidu ette ning logisin ära. Aitäh aarde eest!
Leitud :) paigutasin ennast veel praegusele logiraamatule. Õnneks lisaleht ka juba olemas. Mõtlesin pikalt, kas eelmise aarde juurest edasi jalutada. Õnneks autoga ei hakanud proovima. Auto jäi huvitava kaarsilla juurde ja sealt kokku edasi-tagasi 5km. Tänase päeva viimane leid. Kodus leidsin veel puugi.
Esimesena lahenes esimene mõistatus ja kergelt. Nr 2 ja nr 3 oli rohkem pusimist. Juhuse tahtel jõudsin esimesena logima nr 2-te. Lisasin topsi väikese lisapaberi, millele järgnevad saavad logida. Aitäh!
Rattaga. 25 järjestikuse geopäeva challenge sai mõni päev tagasi edukalt läbitud, nüüd võib rihma veidi lõdvemaks lasta ja paar päeva mitte midagi otsida. Täna ajasin end siiski siia kohale, et oma rattakilomeetrid täis saada.
Viimane vihmasabin oli olnud piisavalt väike sest metsaalune ei olnudki märg.
Aare leitud probleemideta. Mingit moodi oli topsikusse pisut vett sattunud aga minigrip hoiab logirulli veel kuivana. Logimisruumi jäi vast kahe logi jagu, kui liigselt ei laiutata.
Tänan.
Olen siin varem viibinud nii jala kui rattaga. Viimane oli kiirem ja meeldivam, nii et kasutasin ratast nüüdki. Aare leidus täpselt sealt, kuhu ma ta arvutanud olin. Aitäh!
Päikselise päeva jalutuskäik tõi meid täna selle, mõnda aega tagasi numbrite raputamisega lahendatud, aarde juurde. Aare kenasti korras ja nimede võrra rikkam nüüd. Tänan.
See juba ammu lahendatud ja ootas oma õiget aega, täna oligi õige aeg, tänud :D
Lõbus matemaatiline mõistatus taas, lahendus raskusi ei valmistanud. Ei saanudki aastat täis lahendamisest, jõudsin ikka enne kohale;).Aitäh peitjale!
Georont sobis siisetel teedel liikumiseks suurepäraselt. Urises küll, aga viis peaaegu kohale. Aitäh peitjale.
Lõpuks sai seegi mõistatus lahendatud aga selleks tuli veidi abi kasutada.
Kuna päeval oli ühe aarde leidmine ebaõnnestunud, siis palusin endale õhtul lapsevaba tunnikest, et teha jalutuskäik ja logida see riiulis ootamas olev mõistatus. Aitäh!
Vaatasin ühtpidi mõistatust ja siis teistpidi, siis kargas silma (nüüd tagasimõeldes väga lihtne), lõpuks sai ka logitud.
Lahendus ootas juba ammu riiulil, aga ei leidnud varem õiget võimalust siia tulekuks. Eile kimasin siit mööda, aga siis oli juba üks aare peos. Täna vajas mõistatuste tabel täitmist ja nii ma siis täna siia sattusin. Suured tänud peremehele.
Rattaga oli hea kohale sõita. Mõistatus oli täielik müstika, nii lihtne, aga täielik pähkel mu jaoks.
Mõistatuse lahendamisele andis müksu Martti, arvutasin siis numbrid paika ja täna oli täpselt paras aeg otsima minna. Täitsa mõnus jalutuskäik, kuigi jah, eelmised päevad Horvaatias olid ikka oluliselt soojemad. Tänud!
Mõistatus oli õnneks lahendatud ja mis nii viga logi kirja saada kui kohale ka tuuakse. Tee veel kandis, kraav mitte. Õnneks oli palk olemas ja ka neljajalgne sai üle tõstetud. Tänud aarde eest!
Tunnistan, et mõistatuse lahenduseks vajasin kõrvalist müksu. No muidugi, kui tead, mida teha, siis need arvutused on lihtsad ja suutsin need ka ise kalkulaatoriga ära teha. A nu pirni mingil põhjusel siiski iseseisvalt põlema ei saanud. Kohapeale aitas veel jäine tee meid õnneks muretult. Saime madala masinaga 30 m peale. Aitüma!
Üle maeiteakuipika aja üks mõistatus, mille lahendasin täitsa iseseisvalt, ilma ühegi vihje ja kõrvalise abita ja seda vaid mõne minutiga, ei jõudnud veel üle mõtlema hakatagi. Võiks öelda, et ma lausa ehmusin kui geokontroll esimese korraga rohelise tule andis, nagu wow Kerli :) Täna sõitsin Männikule ja võtsin ette 45minutilise jalutuskäigu läbi lumise metsa, max relax! Arvasin, et olen umbes pool maad ära jalutanud kui minust vasakule jäi umbes sajast väiksest eksemplarist koosnev kuusik. Mõtlesin juba, et "Madis, you didn't..." Vaatasin igaks juhuks gepsu ja kõik oli siiski hästi :) Üsna nulli lähedal leidsin juba kellegi ~kaks nädalat vana jäljerea, aga umbes 50m enne nulli jäljed kadusid. Wow, Silver lendas aardeni? :D Kui teelt kõrvale pidi keerama, tulid õnneks jäljed jälle nähtavale. Midagi otsima ei pidanudki. Tagasi jalutasin läbi teise aarde, mida tahtsin lihtsalt üle vaadata ja tuli pisut pikem ring sisse, kokku ~10km jalutamist, mõnnnnaa! Eks ma salamisi lootsin, et siia saab ehk varsti juba rattaga tulla, aga lume kogust vaadates võib veel ilmselt jaanipäevalgi suuskadega tagasi tulla. Mis iseenesest poleks ka üldse paha mõte :) Aitäh, Madis, väga tore oli! :)
No mu kahtlused pidasidki paika. Suht õige koha peal proovisin korra juba kirvetada. :D Kui paraadil ära käidud ja kopsus diislitomu täis tõmmatud, oli aeg loodusesse suunduda ja värset õhku peale ahmida. Sõitsin rahus aarde poole kui avastasin et tee muutus ühel hetkal minu madalapõhjalise jaoks aina ebasobivamaks. Kiirelt tuli otsus et hülgan selle esimese ümberpööramiskoha juures. See aga osutus ikka paganama kaugel olevat. Mingi hetk oli geomobiili kiirus aeglasem kui korralik matka samm. Seega polnud sellest raudkirstust enam niikuinii tolku. Lõpuks vabanesin sellest ja sain jalastatud. Paras maa oligi veel jäänud minna, nii et sai rahus omi mõtteid mõlgutada ja keskkonda nautida. Ja võib öelda et see aare tõi päikse minu päeva. Kuna just siis kui aarde juurde jõudsin , ilmus päike pilve tagant välja ja siras kuni loojumiseni. Tänud.
Üldiselt on Madise mõistatused sellised mõnusad ja lihtsad. Sellega aga jooksis ikka juhe korralikult kokku nii et tossu tuli. Nii ma siis pusisin kuni mingisuguse raketiteooriaga, mida nüüd isegi ei suuda enam meenutada sain ühe suht loogilise koha. Kuna kontroll näitas punast, siis otsustasin kohapeal välja kirvetada. Vahepeal aga tuli Silveriga ja Merlega see sama mõistatus jutuks. Merle oli asja läbi hammustanud ja kui nüüd kõrvutasime koordinaate olid minu omad kõigest paarkümmend meetrit mööda. Endiselt ei suutnud meenutada mis raketiteooriat ma kasutasin. Täna pudistasin ülejäänud pere linna peale maha ja läxin poisiga tunnist lõunaund tegema. Kaart lahti ja oli siis vaja lähim draivinn aare välja valida. Täitsa draivinn ju, kuigi vahepeal võttis endalgi nac kõhedaks. Alles hommikul olin ühte autot kraavist välja sikutanud. Muidu kõik ok aga peale logimist ümber keerates suutsin ennast siiski risti tee peale kinni sõita. Vaevalt sain zapõõrika välja võtta, kui samat teed pidi lähenes dziibimees st mehed. Kambakesi nac lükkamist ja olin taas ninaga sõidusuunas. Viimasel ajal kipuvad need draivinnid kõik seiklusega lõppema :D. Igastahes lõpp hea kõik hea. Tänud peitjale
Peab ütlema, et see mõistatus oli oluliselt raskem pureda kui sama seeria esimene. Küll sai seda siitpoolt ja sealtpoolt püütud lahendada, aga ei midagi. No ega ei allunud see ju ka tavaloogikale. Väikse vihje peale hargnes asi kiirelt lahti. Lumises metsas sai ka logi kirja, tänud aarde eest!
Mõistatusega läks üllatavalt kiiresti. Järgnes mõnus talvine jalutuskäik Pääsküla rabametsas. Aitäh!
Tegime ühe väga mõnusa matka, kuhu mahtus päris mitu aardeleidu :)
Täname!
Jõudsime kahe naaberaarde leidude järel küüni juurde maha jäetud autoni tagasi. Kuna tundus, et siia tuleks ilge ringiga sõita, otsustasime ka siia jalgsi teekonda jätkata. Sest matkamine oligi tänane eesmärk, enne tubast lauamängumaratoni üht etappi.
Mõistatus ise kohe ei lahenenud, aga ülemäära kaua ka ei läinud. Oma viiendamal katsel hakkas midagi ilmutuma ja - laheneski ära. Selline mõnus Imelise Teaduse taseme matemaatiline mõistatus. Just paras minuvanuse ajumahu krussitamiseks.
Kokku saime ligi 8 km mõnusat matka päikselisel päeval. Aare oli korras ja Madisele selle eest suured tänud! Oli tore talvepäev. Nii lõppeks tüüpiline klassikirjand :-)
Olime juba külastanud virtaalsete aarete aruande punkti ja käinud uut aastat soovimas. Selleks, et saaks matka ikka normaalse pikkuseni kasvatatud tulime siiagi. Värvid on looduses ilusad kõikjal, ka siin ja täna oli lumi sillerdams päikese ja sinise taeva taustal. Kulgemine oli lausa mõnu. Aitäh Madis, et selliseid päeva alailma pakud.
Kui me juba seal metsavahel olime, siis viidi mind sinna ka kohale, teistel oli juba varem logitud. Nüüd peale vaadates ei ole mõistatus ka midagi ületamatut.
Hea peale tööd matk. Alustasin kui oli veel enam-vähem valge, aga iga hetkega läks pimedamaks, kuid lumisel rajal tundus teekond väga valge. Rada viis täpselt aardeni ja taskulampi saigi ainult seal kasutada. Tänud mõistatuse ja jalutuse eest!
Kimasime mööda metsarada nulli poole, täitsa aardega kõrvuti siiski ei saanud. Vantsisime lumes aardeni ja saimegi nimed tänaseks kirja.
Mööda sellist rada on kohe väga mugav kohale sõita, tänud.
Selleks ajaks kui Carolysil (Anni abiga) aare lahendatud sai avaldamise õhtul, oli suur koogisöömine juba lõppenud, uni silmas, enda kook ahjus jne. Aare tundus aga sobivas kauguses üheks pikaks jalutuskäiguks koeraga päevasel ajal ning nii see aare oma aega ootama jäi ka. Siis kui mina endale saapaid kodus jalga tõmbasin, uuris Sten, et kaugel oleme. Selleks ajaks kui me Taavi ja Exega jõudsime parklasse, uurisin, et kui kaugel Sten on. Vastus oli meil mõlemal sama - alles kodus. Õnneks Sten kaugel ei elanud ja peatselt jõudsid nad järgi. Teel aardeni kohtas Exe paljusid sõpru, kellest mõnega oleks ta soovinud pikemalt mängima jääda. Iirisele loodusmaastikud pinget ei pakkunud ja ta sai ema süles vähemalt poole teekonnast tududa. Tutvustasin Stenile ka oma elu, ühes käes GPS, teises koer ning jumala eest ei tohi koera suusarajale rada rikkuma lasta - ei olnudki nii kerge. Oleks talle veel öelnud, et tavaliselt ma käin nii pimedas ja kuskile peab mul veel mahtuma redel ja taskulamp ka :D Aare end kaua ei peitnud ja varsti olime juba tagasiteel. Aitäh!
Tulime kaugemalt pikema matkaga, no millal see nii palju lund ometi on tulnud! Geps ka lollitas, saatis ühe kuuse juurde, siis teise juurde, siis hoopis kaugemale tagasi. Lõpuks vaatasin kõik metsas olevad puud rahulikult üle ja oligi käes. Koer (ta ju juba vanaproua) oli paksus lumes sumpamisest päris läbi omadega, õpetaks ta õige kelgu peal istuma, suusatama õpetada vist ei õnnestu.
Algul ei saanud minema, aga kas nii võiks ja siis tuli ka tulemus. Täna vahva jalutuskäik pimedas. Nullis, no vihje objekti ei näinud. Vaatasime siis läheduses mõned objektid üle ja saimegi nimed kirja. Lihtsalt panime algus õigest mõõda. Tänud peitjale.
Esimese matemaatilise mõistatusega ei läinud kuidagi, lõpuks õnnestus juhuslikult kirvest kasutada. Number 2-ga ei hakanud mõistatus ka kuidagi hargnema, aga õnneks on meil internet ja sealt leitud lahendusviiside seast üks sobis siiagi. Tänud!
Mõistatuse osa lahenes ootamatult kerge vaevaga. Vastukaaluks tegin siis välitöö endale vaevarikkamaks. Kokku sai peaaegu 30 km jalutuskäik, millest päris arvestatava osa moodustas veega kaetud siledal jääl kakerdamine, kottpimedas rabas ning metsas. Üheainsa linnalähedase aarde leidmiseks :o) Vahelduva eduga tibas vihma juurde ka, ilma abistava energiajoogita oleks tekkinud oht end lausa ebamugavalt tundma hakata :P Üksainus püstihull oli veel aasta esimesel õhtul Pääsküla rappa ära eksinud, see suisa jooksis vastu - vot ei kujuta ette, kuidas ta selle tempoga kurve võttis. Pikal tagasiteel kasutasin jälle jalgsi liikumise eeliseid ning kooserdasin läbi mitmed seni uudistamata nurgatagused. Lisatud foto sai näiteks tehtud ühe maa-aluse garaazhi juures olevas vabaõhuhotellis :o)
Õige idee, mida nende numbritega peale hakata, tuli õnneks päris ruttu. Auto jäi meelega tunduvalt kaugemale, kui tegelikult oleks saanud. Mõnus hommikune jalutuskäik koeraga. Tänud!
Pusimist ikka oli. Täna uisutasime kohale ja panime nimed kirja.
Ei tahaks öelda, et meil mingi FTF-nälg oleks olnud aga juhuslikult sättisme istungilt kojusõidu sellisele ajale, et oodatava aarde avanemisel oleme parasjagu Männiku teeotsa juures. Nii juhtuski mõistatus ilmuma just hetkel, kui mina olin oma auto roolis ja Karl oma auto roolis ja olime sunnitud tegema hädapeatuse kusagil bussitaskus, sest pealevaadates ei suutnud kohe aarde asukohta mõistatusest välja lugeda. Kolisime kokku ühte autosse ja murdsime päid ja pastakaid ja kui esimesed rohelised geokontrolli näidud ekraanile tulid, saime kindlustunnet juurde, et mingi megakõva pähkel ikka ei ole. Juba mõne minuti pärast saime isegi mingi suuna kätte, aga kuna meie matemaatikalabor (Karli punane geomobiil) asus logistiliselt piisavalt kaugel, jäime FTF-le hiljaks täpselt kümne minuti jagu. Aga kohale jõudes oli kamp veel koos ja sai viisakalt otsalambi valgel advendiseeria kokku võetud. Tänud peitjale.
Peale lumega leitava aaret läksime viisime Marise koju ja otsustasime koos Karliga esimest ja viimast korda ka kiirreageerida.
Liikusime just Keilast Tallinna poole, kui aare avaldus. Mõistatus.. kolisime ühte autosse kokku ja hakkasime mõistatama. Alguses tundus asi küll lootusetu, kuid rohelisi järjest ilmus, nii et oli selge, et asi ikka nii raske ei saa olla. Suure nuputamise peale saime ka oma rohelise kätte ja võisime nulli poole kimama hakata.
Nullis oli disco juba püsti, isegi küpsised olid peaaegu otsas. Viimased veel saime, kuid kuna peagi ilmusid järgmised otsijad, siis läksin tõin autost lisa.
Tänud Madisele aarde eest ja üldse advendiseeria korraldamise eest! Tubli poiss! ;)
Kui olime ära tõestanud lumega_leitava aarde lumega leitavuse, siis olid ühised mõtted proovida kiirreageerida selle aasta viimast advendiaaret. Piirkond kuhu aare võiks ilmuda oli selge ja lisaks olid pakkumises peitja lubatud küpsised. Alguses tegime aega parajaks tubastes tingimustes ja siis sõitsime Tallinna ringtee ja Pärnu maantee ristumiskoha poole. Natukene ennem kohale jõudmist aare avaldus aga üllatuseks oli tegemist mõistatusega. Tõmbasime tee äärde ja panime pead kokku.
Auto salong oli vaikne. Tunda oli ainult ajude kärsakat. Ma mõtlesin igasugutele matemaatika loogikaülesannetele mida kunagi lahendanud. Kui kusagilt võlusin 32 välja siis samamoodi 61 enam ei tulnud. Ideed läksid aina rohkem keerulisemaks ja mõistus hakkas otsa saama. Kiiresti tekkinud rohelised geokontrollid andsid alust arvata, et peab ikka midagi lihtsat olema. Kristel oli meil see tubli, kes hammustas mõistatuse lõpuks läbi.
Kohale jõudes selgus, et olime lootusetult hiljaks jäänud. Üle 10 minuti pärast esmaleidjaid. Kui oleks paugu pealt ära lahendanud ja kohale kihutanud, siis oleks võibolla neid teolt tabanud. Professionaalidega võistlemine meenutas nagu küla-Ants läheks Usain Boltiga võidu jooksma. Kohale me vähemalt jõudsime, nimed kirja saime, lubatud küpsist mekkisime ka, natukene ka geojuttu kuniks aeti aarde juurest minema autode vahele. Seal kitsikuses poriste masinate keskel puudus mõnus olemine ja oligi aeg Madise juhendamisel geoparkla tühjaks teha. Aitäh peitjale viimase advendika ja selle seeria eestvedamise eest!
Kõik oli täpselt nii nagu varasemad oma postitustes juba kajastasid. Leppisime Mikiga kokku et täna läheme koos küpsiseid sööma ja peitjat tervitama. Veeresime siis Madise maja juurest läbi ja ühiste jõupingutustega pakkisime Jasperi, Liisi ja Mari autosse ning hakkasime mööda tänavaid lookledes ja driftides aega parajaks tegema. Kui aare avaldus siis kohe mingit mõtet ei tekkinud, vaid oli selge veendumus et ajastus on tähtis ja tuleb olla õigel ajal õiges kohas. Nii m e ka tegime ja kimasime nissani sabas nulli ja äärepealt oleks Madisest ja aardest lausa mööda jalutanud. Õnneks nii ei läinud. Leisime, logisime ja sõime ära kõik küpsised :)...kohvi kõrvale. Oli väga meeleolukas õhtupoolik. Mina tänan! TFTC!
Kõik on eelnevalt juba kenasti kirja pandud. Mul jääb vaid lisada, et kui me oleksime Liisiga läinud minu autoga, siis oleksime poolel teel kurbade nägudega tee ääres kössitanud ja vaadanud kuidas teised meist kummi vilinal mööda kimavad, sest minu madalapõhjaline lihtsalt ei oleks nõus olnud seda teed sõitma. Aga see kord kehtis vana tuntud tõde mitmekordselt, tuleb olla õigel ajal õiges kohas. Tänud lõbusa seikluse eest!
Leppisime naabrinaisega kokku, et lähme koos õhtust aaret otsima. Maril oli parkla välja vaadatud ning leppisime kokku, et lähme tema autoga. 20:45 saimegi kokku ja üritasin Jasperit tema autosse kinnitada, aga lumehelbekesaamatupõlvkonnalapsevanemana ei olnudki ma seal pimedas kindel, kas sai ikka hästi, rihm nagu ei ulatunud... aitäh isofixi leiutajale igatahes :D Niisiis võtsime hälli ja hakkasime meie auto poole uisutama, kuid siis ütles Mari, et sellel on ju aknad jääs, tema kraapis tükk aega. Uisutasime tagasi Mari autosse ja jätkasime turvavööseiklusi, kuni tuttav auto meist mööda vuras. Otsustasime jõud ühendada ja Indrekul oli see turvahälliasi ka selge, saimegi teele asuda. Paar driftiringi hiljem sai selgeks, et eksisime ära. Olime juba peaaegu õiges kohas, aga aare oli juba üles tulnud. Krigistasime ajusid, aga välja ei mõelnud, otsustasime liikuda Mari idee suunas, kuid järsku tabas õige idee meid enam-vähem ühel ajal ja peagi olimegi aarde poole teel - ja me polnud ainsad! Siku tiimil on korralik geotank, aga Miki ustav geomobiil ei jäänud sugugi alla, see on alles üks elu näinud ja suure geokogemusega auto :D Nullist vantsisime rahuliku südame ja suure hooga mööda, selline ilus jalutamisilm oli... Logi saime siiski kirja ning edasi oli juba küpsiste söömine, järgmiste ootamine ja parklategevused. Aitäh järjekordse seikluse eest!
Päeval foorumis Madise poolt välja hõigatud lubadus, et ootab aarde juures, tähendas vaid seda, et võiks valmis minna küll. Leppisin Indrekuga kokku, et läheme koos ning täpselt õigel hetkel oli ta ise mu maja ees, ei olnud vaja talle isegi järele minna. Edasi hiilisime Madise maja juurde, et kas auto on maja ees, see annab mingi indikatsiooni, kui kaugele aare tuleb ja kummal pool Pärnu mnt peaks kohvipausi tegema ning hetke nautima. Muidugi jäime seal Jasperile vahele, kes oli koos Liisi ja Mariheniga. Tõstsime siis turvatooli oma autosse, suundusime sinnapoole, kuhu Mariheni kõhutunne juhatas ning ühel hetkel võiski lahendama hakata. Edasi sai see, et mingil hetkel olimegi nulli poole teel. Kusagil ristmikul nägime meie suunas madalalt lendavat maasturit ja kuna me FTF sõltlased ei ole.. EI OLE!! siis lasin ta rahulikult ees minna, susisegu nad seal tagaistmel, kui tahavad, minul ju kiiret ei ole :D Eks sel oli teine põhjus ka - kui kusagil mingi ootamatu mülgas või suur auk on, siis uputatakse sinna võõras auto ning mina saan tõenäoliselt enne pidama. Nii me siis nulli poole suundusimegi. Need susserdised muidugi üritasid meid võsa vahel maha raputada, naiivitarid :) Geoparklasse jõudes ei olnud kiiret kusagile ning lonkides oleks me napilt nullist ja Madisest mööda pläkutanud. Vedas, et õigel ajal pidama saime. Edasine oli vaid mõnus geosündmus, kuhu saabus järjest ja järjest toredaid geopeitureid. Pläkutasin Siku koeraga, kui teised saabusid, see isegi vastas viisakalt.
Parim seltskond oli koos, lisaks mõnus talvine mets, kohv ja küpsised. See on kvaliteetaeg, päriselt. Aitäh, Madis, laheda seeria vedamise eest.
Kui meie kohale jõudsime läks laulupidu laiali.
Kuna advendiseeria oli lõppemas, siis pidi lausa minema. Kell 20.20 hakkasime kodust sõitma, sihitult Laagri poole. Tee peal veel ütlesin Herkile, et väga tore oleks, kui Madis viskaks vimka ja peidaks näiteks Krillimäe 3e. Õnneks peitja nii õel ei olnud. Jõudsime Laagri Selveri juurde, kui aare avalduski. Koheselt suund sisse ja seiskasime auto tee äärde.
Vaatasin aaret - tuhkagi ei saa aru. Herki avas aarde ja ütles, et teab kuidas lahendada. Mina avasin geokontrolli ja Herki võttis kalkulaatori. Toksisin tulemuse sisse ja pihtas, põhjas. Geokontrolli saime esimesena roheliseks.
Okei, sihtkohani oli päris mitu kilomeetrit. Aga nüüd polnud aega enam oodata, tuli minna. Lõpukilomeetrid olid päris huvitavad. Tubli Volkswagen seltskonnaga püsis vapralt sabas. Kui ka korraks maha jäi, siis lisas gaasi ja pürgis järgi.
Sündmuskohal ootas meid peitja nagu lubatud oli. Liis tegi selle kõige raskema töö ära ja pani meid kõiki esmaleidjatena kirja. Esimene karp küpsiseid sai väga kiirelt otsa. Järgmise ja ülejärgmise seltskonna ootasime ka ära ja siis oli väike liikluskorraldus ja igaüks läks oma teed.
Selle aasta advendiseeria läks väga hästi, lausa 3 tiitlit saime - FTF, STF ja TTF.
Tänud! Järgmine aasta siis jälle!
Tore oli näha, et advendiseeria viimane aare nii populaarseks osutus. Kui aarde poole vantsisin, siis mõtlesin, et ega siia vist palju rahvast tule, aga pärast esimest kahte autotäit tulid veel kaks autot geopeituritega ning metsa all jagus suminat ja muljetamist omajagu. Ka kolmanda seltskonna saabumise nägime ära ning Kristel orgunnis otsa saanud küpsistele veel lisa. Aitäh tulemast kõigile, aitäh Kristelile lisaküpsiste eest, aitäh Karlile küüdi eest tagasi koju. Oli tore!
Selle aasta advendiseeriast jäi küll mõru maik suhu. Ootasin eile oma aarde juurde sellist kampa nagu siin oli, aga kohtusin vaid ühe otsijaga. Kõik lootused mõnusale geomölale jäid tänasele, lubati ju veel küpsiseid. Paraku oli mõistatus nii keeruline, et kui me kohale jõudsime pakiti juba pille kokku ning saigi vaid päeva kirja. Aitäh!