Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Tallinna linn Raskusaste: peidukoht 3.0, maastik 3.0 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
See aare on number 3 Tallinna aarete seeriast, seega kuulub seeriasse, mis proovib tutvustada kui mitte huvitavaid, siis vähemalt mitte igapäevaseid kohti, mis ei jää meie tavapärastele liikumisradadele. Nii et olge lahked - sõitke autoga, jalutage, ronige - võib-olla leiate uusi vaateid või käimata kohti - või lihtsalt mõne uue vaatenurga linnakeskkonnale. Tere tulemast :)
mfjt.yxpau.myp.ayyaufparjd.byka.byp.
Vihje: Antonin oli kuulsam sugulane
Tänava poole vaadates parempoolne post
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
![]() |
Lõpp-punkt | Geokontroll 110/330 |
Aarde sildid:
lumega_leitav (2), ronimine (1), muguoht (1), drive-in (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC7ZGTQ
Logiteadete statistika:
85 (97,7%)
2
4
1
0
0
0
Kokku: 92
Selle seeria lahendused tulid korraga, ja toredad nurgatagused on need tõesti. Siin näiteks on ronimiseks sobilik infrastruktuur mõeldud kuni porikärbeskaalule. Tellisin noorpeituri Tallinnasse järele, et mõned sellised nõudlikumad topsikud kinni püüda. Aga tuli välja, et kus minul kaalu üle, on temal jälle pikkust puudu, olgu siis oksalt või kukilt küünitades. Seetõttu pidin ikka ise hoovõtuta paarishüpetega topsikuni jõudma. Kolmandal katsel sai kõrgus seljatatud. Kuiv ja korras, aitäh peitjale, oli tore võimlus.
Täna klappis kõik kenasti ning saime nimed lõpuks ka siia kirja. Täname!
Käisin õhtupimeduses sest päeval ei tahtnud sealkandis tsirkust väga teha. Abikas oli kenasti kaasas ja sellega vormistamine ülilihtne. Tänud!
Kui juba sai ette võetud ühe seeria aardeid siis lähme edasi nendega. Kohapeal vaatasin aarde hoidikut ja mõtlesin kohe, et tuleb abivahendiga tagasi tulla. Siis natuke ümber palava pudru käimist ja lõpuks otsustasin ikka kohaliku abivahendit kasutada. Tänud aarde eest.
Tore seeria mõistatusaardeid, eks hakkame neid nüüd kordamööda ette võtma. Selle mõistatuse läbitegemine tutvustas uusi lahendamist lihtsustavaid meetodeid, millest varem aimugi ei olnud. Igatahes jälle tibake targem. Lõpus ronisime igaks juhuks mõlema posti najal. Tunduski imelik, et nii loogilises kohas aaret ei ole, no aga teisel postil ikka oli. Tänud peitjale!
Mõistatuse lahendamist võiksin ma rääkida pikalt, sest suht pikk protsess see oli, vähemalt enamuse mõistatustega võrreldes. Kuna ma kogu oma tutvusringkonda läbi kammides ei suutnud tuvastada ühtegi Antonini nimelist, siis tundsin end suht abituna. Aga õnneks peitja viskas õnge ja asusingi õngitsema. Esialgu ei saanud ussigi õnge otsa, mis veel kalast rääkida, aga tasapisi hargnes mõistatus lahti. Kohapeal läks nagu tavaliselt. Kuidas küll on võimalik, et kaks inimest täiesti iseseisvalt vihjet lugedes saavad aru, et õige post on paremal pool tee poolt vaadates, mitte tee poole vaadates. Igatahes saime mõlemaid poste ikka seetõttu toredasti kaisutatud. Aga tulemus positiivne, logi kirjas. Peitjale tänud parajalt väljakutsuva mõistatuse eest ja loomulikult posti otsa saatmise eest kah.
Meie kalendri viimane kohustuslik mõistatus ja selle seeria viimane aare, mis veel logimata. Plaanisime siis oma geoabivahendite hulka täiendada. Ostsime lõpuks redeli ära. Tuleb välja, et praktiliselt abivahendeid omamata on võimalik kaks aastat jutti iga päev vähemalt üks aare leida. Igatahes kui redel sai ostetud, siis testisime ta kohe ära. Ütlemata mõnus oli turnida ja aarde kättesaamisega probleeme polnud. Aitäh!
Täna oli mitmes mõttes märgiline päev, kus planeedid ja tähed olid omadega täpselt õigete nurkade all ning sellest tulenevalt juhtus kaks erilist sündmust:
1) Täis sai meie kaheaastane tsükkel igapäevaseid aardeid, kusjuures täidetud said ka tavaliste aarete ja mõistatusaarete tabelid (mul küll on novembris üks mõistatus vaja veel leida, aga sellest me ei räägi). Hullult vaeva sai nähtud, igasugu kavalusi tehtud, väljakutseid tehtud ja hoitud ning tuhat ja üks asja veel. Aga ära tegime!
2) Selle milestone'i tähistamiseks soetasime endale lõpuks ka mõnemeetrise redeli. Nii võib öelda teistele väljakutsete tegijatele, et saab igapäevaselt aasta(id) peitutud küll ka ilma redelita. Aga meie poolt: kõrgused, hoidke alt! Me nüüd lõpuks tuleme!
Aarde osas niipalju, et lahendatud sai ammu, kohapeal käisime ka paar korda niisama vaatamas ning täna tulime siis lõpuks logima. Aitüma!
Lahendatud sai veidi aja eest koos paari teise sama sarja aardega. Kohapeal selgus, et kuigi ma aaret põhimõtteliselt näen, on maastik siiski liiga kättesaamatu. Ei hakanud üksi olles ka ratta seljas turnimist proovima. Ehk mõni teine kord!
Mõistatus ammu lahendatud ja täna Carolysi abiga nimi ka kirjas. Tänud!
Kohal vajas veidi turnida, aga nulli on õnnistatud loodusliku abivahendiga. Sünboolselt logimise ajal sain ühe väikese geonõu-kõne.
Kui Kärt seeriast aru sai, siis ma sain ka veidi kaasa lüüa, aga suures osas ta ise hooga lahendas (mõni veel arusaamatu, aga küll jõuab). Leidmise juures sain kasulikum olla nii liiklusvahendi kui muu vajaliku osas ning kui ilmad lõpuks soojemad, siis talvekorterist abivahendi välja otsisime ning hämmastaval kombel piisavalt pisikeseks autosse surumiseks saime. Nüüd hea öelda, et kökimöki, eriti kui üle tee ehitusel samuti ilusates kollastes vestides asjatatakse. Nalja sai parasjagu ja õnneks nimed ka kirja. Aitäh!
Saime lõpuks abivahendi piisavalt väikseks, et autosse ära mahub. Aitäh toreda aarde eest!
Hea, kui tsirkuseartistid omast käest võtta on. Õnneks oli kohe esimene uuritud koht õige. Logirull oli topsi põhjas kinni, nõuab väljameelitamist. Aitäh!
Mis s....ti, see uuesti :)
Täna oli lausa too easy. Konteineri sain kätte jalad maas, polnud selleks vaja mingit upitamist ega kõrgustesse pürgimist. Sven vangutas pead ja kommenteeris, et abivahendiga jändamise peale kulus kõige rohkem aega. Nimed panin kirja oma väikese käekesega ja peidikusse tagasi sain ise konteineri asetada - seega, kõik sujus nagu õlitatult.
Kniks aarde eest!
Lahendus oli mõnda aega oodanud, logimiseks oli õige asi kaasas. Aitäh!
No kui naiivne üldse saab olla? Miks ma tulen eeltööd tegemata kohale ja siis kratsin kukalt ja ei saa aru, et kuhu siin üldse peita võiks.? No hästi, vaatan suurust ja maastikku. Ikka nagu ei koida veel miskit. Hakkan logisid sirvima ja seal räägitakse abivahendist. No aitäh. Saa siis sellest mängust ja maastikust aru. Eile Viljandis oli kohati maastik 1,5 ka raskem, kui 3. See siin aga on ikka kolm kohe mitme rasvase plussiga.
Moss, moss. Kui keegi abivahendiga minemas - anna teada palun. Tulen ka :)
Õhtul oli meil vaja natuke linnas ringi sõita ja sättisime ka posti enda teekonnale. Lihtsalt tundus, et õhtupimeduses on natuke parem seda aaret otsida. Kohapeal selgus, et sobilikke poste on mitu ja liiga lihtne lahendus oli neist ainult ühe otsa ronida. Kuna me koordinaate liiga täpselt ei jälginud, siis tegime kõigepealt ühe soojendusronimise ja siis juba õige posti juures sai ka aardeleid vormistatud. Tänud!
Vedasin oma abivahendiga geosõbra objektile ning nii saigi eelmise õhtu sinine nägu kollaseks. Aitäh!
Kui sarja teised aarded juba selged olid, siis tuli seegi üpris ludinal. Alguses ei saanud viimasele nipile pihta, aga ema juhtus mööda jalutama ja tema juba sai. Kaks pead on ikka kaks pead. Niisiis otsustasin ka selle ruttu enne õhtust trippi ära logida, aga maastik kolm osutus kuidagi väga raskeks selle aarde puhul ja jäin pika ninaga.
Oligi post. Selline toekas. Kuna ma pole eriline postironimismeister, siis ulatati mulle ronimisvahend ning kasutasin seda. Nii see logi vormistatud sai. Aitäh.
Peale rahu lahendamist - esimest sellest seeriast - osutus post lihtsaks. Selle teise asjaga on kokkupuuteid olnud mitmeid. Ei hakanud kuivanud puu tugevust proovima, tegime lihtsamalt. Posti juures vaatasin ringi ja nagu arvata võis, keegi musta leiba ei pakkunud. Aitäh!
Pisuke põnevushetk pühapäevasesse päeva, kui puu otsast allatulekul viimane lõik soovitust kiiremini edenes. Kuid õnneks läks ja asi edenes kiirelt edasi. Kindlam jalgealune ja nii need nimed kirja said. Aitäh aarde eest!
Selle postiga läks nüüd nii, et ühel hetkel käis raks ja Rainer kukkus puu otsat alla. Aga ega see siis takista. Varsti juba oli ta kõrgustes tagasi nime kirja panemas. Kujutan ette, et adrenaliinilaks oli kõva. Aga mis ei tapa, teeb tugevaks. Tänud!
Vaatamata hilisele kellaajale liikus siin endiselt palju rahvast. Ootasin natuke ja pidasin endaga nõu, kummast postist alustada? Loomulikult alustasin valest postist. :D Tänan.
Võtsime sobiva pikkusega abivahendi kaasa ja saime nimed kirja.
Tarvo lahendas ja võttis aarde välja, mina aitasin abivahendit opereerida. Aitäh!
Täna käisime õhtupimeduses, muguvaikuses ja abivahendiga uuesti kohal ja panime nimed kirja. Aitäh peitjale!
Kohapeale jõudes selgus, et päris 3.0 maastikuga tegemist ei olegi, siin läheb lausa abivahendit vaja. :(
Uskumatu autode siiberdamine käis tänaval, täita tegu oli, et autost välja hüppamiseks sobilik hetk leida. Sealkandis vist koroonat ei kardeta. Alguses natuke vaatasin ringi, vaatasin raskusastmeid ja lõi pirni põlema. Teine kontrollitud koht osutus õigeks. Aitäh.
Uduse ilma ja õhtupimeduse katte all sai rahulikult aarde juures toimetada ja nimi kirja panna. Aitäh.
Algul käisin mitmete lapsukestega tutvumas, kuid ei olnud kumbagi jaoks sobilik aeg. Posti juures oli hea õhtupimedust ära kasutada ja nimi kirja saada. (168) Aitäh!
Hooldustuuril tuli ka endal ühte karpi nimi kirja saada ja valisime siis selle. Korra varem käisime päeval asja piilumas, kuid otsimisest loobusime...ööpimeduses oli tegutseda palju parem. Tänud!
Challengehundid tulid täna posti juurde oma igapäevast leidu vormistama, selle nädala plokis juba teine pikkkassode aare, mis meid 52 äramurdmisele lähemale aitab, aitäh peitmast :).
Õngitsesin eile Ülemistest aardeid ja selle seeria vihje müks andis lootust. See oli seeria üks lihtsamatest pähklitest ning potsatas kenasti mu tänase päeva trajektoorile.
Kohapeal ronisin kõigepealt siia ja siis sinna ning siis uuesti siia, kuid aaret polnud kusagil. Lõpuks olin just peitja isiklikult liinile saanud, kui leidsin aarde maast. Paigaldasin ta siis maastikule vastavasse pesasse kenasti tagasi. Tänan.
Peaaegu iga päev sõidan peidukohast mööda. Sedakorda ka koos Vaikiga, kes aarde logimiseks tõi. Tänud.
Mõistatus lahenes suht kiirelt aga maastik ei lahenenud üldse mitte kiirelt. Lõpuks siis täna pärast FTF’imist pikkade torude juures koos Merikese ja Alexiga sai nendelt redel välja kaubeldud. See olevat neil “standardvarustuses”. Läksimegi siis, Alex ja Merike bussiga ees, meie Liisiga järel. Kohale jõudes ajasime asja püsti ja saimegi nimed kirja.
Tänud peitjale ja abilistele!
Olime posti möödasõites ka varem piilunud, kuid kartsime, et abivahend jääb napiks. Tulime lõpuks kontrollima ja selgus, et abivahendit jäi lausa ülegi. Tänud!
Kell lähenes südaööle ja sai kohapeale mindud, veidi kohta imetletud ja sai potensaalne peidukas tuvastatud. Sõber ronis siis veidi ja käes ta oligi. Nimed kirjas ja elu ilus, sellel hetkel kui sai aare tagasi oma asukohta pandud siis ilmus politsei ei kuskilt välja. Kui mainisin politseid siis andis ka see hea oks otsad ja potsatas alla :D Aga politsei veeres tibusammul mööda ja ei tea mis neil mõttes võis olla :D Taskulambid sähvisid nagu ei kuskil, endalgi selline päti tunne peal :D Aga kinni nad siiski ei pidanud ja kruiisisid mööda lihtsalt vaadates, et mis ahvid need on :D Aga suured tänud laheda seikluse eest :)
Planeerisin endale üsna lihtsa ja mõnusa geoõhtu 3500. aarde leiu tähistamiseks. Soojenduseks tänavuse aasta, "peab nägema" kategoorias oleva, Eesti filmi vaatamine. Vahepalaks paar lihtsat 592_244 aaret. Lõpetuseks õhtusöök Hiiu Pubis koos tõenäoliselt parima 2019 aardega.
Õhtu teise aarde juures läks välitööde teoreetiline pool oluliselt kiiremini kui eelmise juures. Sumpasin mõned sammud nulli, silmasin ilmselge peiduka, mõtlesin "oh kurat", vaatasin igaks petteks siiski maastiku raskusastet ja kõndisin tagasi auto juurde. Polnud mõelnud abivahendi niipeatse kasutamise peale. Pagasnik oli kompaktselt igasugu nodi täis topitud ja vajaminev abivahend muidugi kõikse all. Uut aaret ma endale välja otsima ei hakanud ja viisin alustatu lõpule. Taaskord oli pimedas seda aardeleidu oluliselt meeldivam vormistada kui seda oleks olnud näiteks reedese tipptunni ajal teha :) Aitäh!
No mingil meetodil sain ma selle lahendatud ja üpris eriskummalisel meetodil ka logitud. Läksime Kaupo ja Arviga kohale ja meestel plaan, et mina panen rakmed selga ja mehed siis tõmbavad mind koormarihmaga. Miki jooksis kohe seda pulli ju kaema. Polnud need mingid mehed, kelgunöörid olid, sest no mitte grammigi mu suur kere paigast ei liikunud. Siis nad arvasid, et kui ma ise rihmast kinni hoides ennast vinnan, siis nemad saaks tirida köit. Ma muidugui katsetasin ja koheselt olin selili maas lumehanges. Krdi põrsad ei hoidnud rihma teisest otsast kinni. Miki sai head kaadrid ja nalja kõigil nabani. No logi on kirjas, kõik tipsen-topsen, aitäh kutsumast!
Pärdik oli seda posti juba varem piilumas käinud, aga jättis paremateks päevadeks. Või hapumateks päevadeks. Õhtupimeduses oli vähem rahavast liikvel ja pärdik sai topsi kätte ilma abivahendita. Mõistatusesari on lahe ja kohad põnevad. Tänud peitjale.
Siin ei olnudki redelit vaja, saab ka niisama. Usun, et isegi mina saaksin niisama, aga seekord oli mul õnneks "pärdik" kaasas, nii et pääsesin lihtsamalt. :)
Tänud peitjale.
Mõistatus.
Kui vihje esimene sõna ei vajanuks isegi internetti, et shiffer tuvastada, siis viimane sõna "vend" ajas segadusse. Loomulikult kombinatsioonis sellega, et üritasin shifrit esimese hooga valepidi rakendada :P Mingi aeg aga märkasin kogemata "venna" asemele ilmunud loogilisemat sõna, mis innustas uuesti esimest kõhutunnet kontrollima. Teisel korral õigetpidi ning edukalt.
Välitöö.
Muguliiklus oli küll mõnevõrra tüliks, aga kui sirge lõpuks tühjaks sai, siis kasutasin enda kaalueelist ning ronisin ruttu logima :o) Aitüma.
Oli teadmine, et siia tuleb abivahendiga tulla. Õnneks oli Arvi kaasas ning sai ta objektile saadetud. Vaatas küll, et pole võimalik, aga punnitas siiski lõpuni ja viskas aarde logimiseks. Nüüd oli paras aeg trenni minna.
Pühapäeva hommik on igati sobilik aeg linna-aarete otsimiseks. Rahvast liigub vähe ja need kes liiguvadki, magavad alles püstijalu. Leid just kiireti ei tulnud. Kuna ämblikmehe võimeid ei ome, siis toetasime endid sõbra õlale ja panime nimed kirja. Pliiatsi leidsime ka maast ning panime topsi.
Kui mina kohale jõudsin, oli vaja vaid logida. Tookord kirjapulka topsist ei leidnud. Tänud peitjale.
Siin ei olnud pikka pidu. Eelmine kord oli üle tee asuvas firmas laulupidu, nii et sõitsin mööda. Seekord jäävihmas sai parim sõber õlale haaratud ja ruttu ära logitud. Aitäh!
Ega saagi aru, mispärast peaks tavalisel poeretkel geopeituse abivahendid kaasas olema, aga nii on. Miki ässitamisel vinnasin end aardeni, polnudki kõige hullem. Tänud
Minu jaoks aare küll avastamata kohas polnud, sest asub mu tavapärasel jooksuringil, kuid siiski oli tore vaadata, kuidas Mihkel turnis :))
Leitud libeda õhtuse jalutuskäigu ajal. Maastiku raskustase tuli veits üllatusena, õnneks väike geokõne kinnitas ronitava objekti ja mullegi üllatuseks kandis kohapealne abivahend mind. Aitäh!
Lähenedes tundus, et ega siin ilma abivahendita hakkama ei saa. Lähemalt olukorda uurides selgus, et kohalikud abivahendid sobivad. Algul käisin valel objektil kuna null näitas rohkem selle poole. Teiselt objektilt leidsin ka aardetopsi. Kõrvaline ei ole see koht muidugi ammu enam mitte.
Mina istusin auto tagaistmel ja jälgsin soojast kuidas osad meie seast enda akrobaatilisi ja kalligraafilisi oskuseid näitasid.
Geomonogaamia lõpetamise päeva viimane leid. Pärast Tondi restos maitsvat kõhutäidet kannatasimegi selle nigela ilmaga veel vaid ühe noppida. Ma olin siin üks päev valges juba eelluurel käinud, aga üle tee asuv asutus ning linnariided (ja asjaolu, et olin omapäi) ei võimaldanud siis otsingut lõpule viia. Kuna täna oli pime puhkepäeva õhtu, sai leid kohapealse redeliga kerge vaevaga kirja pandud. Sest vale posti välistasime maastiku raskusastmega, näidaku null pealegi rohkem sellele. Allkorrusel toimunud logimise ajal uudistasin pööningul ringi ja silmasin teist täpselt samasugust, aga veel "paremat" peidupaika. Seal muutuks maastik nii 4.0 peale. Aga las ta jääda, panin ikka samma tagasi :-)
Tänud peitjaperele pinget pakkumast ja ikka lahenduvaid-leitavaid mõistatusi-topse peitmast! Kõik kombes. Korjasime Piiaga ka kolm alkopudelit aarde alt ära, vast mõnda aega pisut puhtam.
Pärast Detsembrikuumuse avasündmus pakkus Tarmo välja et läheks prooviks selle „Üks päev liiga palju!“ boonusaarde üles otsida, mida tavaformaadis enam uutel mängijatel polnud võimalik leida. Sündmuselt välja pressitud suund oli üsna konkreetne, aga mis sa teed kui aardevalvur koos aardega oli vehkat teinud. Tegime uue plaani, mina aitan teda hõbedaste madudega ja tema mind posti aardega. Ma olin siin korra varem käinud. Tarmo oli veel varem maininud, et mingeid abivahendeid küll vaja pole, saab kohapeal edukalt olemasolevatega hakkama. Läksingi siis üks õhtu kaks kätt taskus kohale, vaatasin ja muigasin, et eriline Tarzan see Tarmo ikka ja plaanisin kunagi redeliga kohale tulla. Tarmo aga lubas mulle täna näidata kuidas seda ilma tehakse. Olin nõus ja kobisime kohale. Kui selgus et olin valet objekti imeltenud, siis õige asja juures mul enam küll abi vaja ei läinud ja tegin ikka kogu protseduuri ise läbi.
Tänud.
Õhtul pimedas ja vihmaga liigub siin uskumatult vähe rahvast. See meile sobis. Naks-naks ja nimed kirjas. Tänud!
Kodus vaatasin kaarti ja kohe oli selge millest jutt käib. Juhtumisi sõidan sellest kõrvalisest kohast vähemalt 3 korda nädalas mõõda. Täna tegin siis kiire pitstopi. Kasutasin kohalikku abivahendit ja peale seda kui olin vale objekti uudistamise lõpetanud, võtsin õige koha ette. Mõnus virgutus hommikuks ja just paras turnimine ;) Tänud peitjale
Aitäh siia juhatamast.
Tänud peitjale :)
TFTC!
See aare pinnuks silmas olnud juba mitu päeva, aga ise ronida ei tahtnud. Mis siis ikka õhtupimeduses lapsed autosse ja Priit kaasa, kelle saigi tanki pandud. Tänud peitjale.
Mõistatus raskusi ei valmistanud, aga see on ainult meeldiv kui esmapilgul segane asi koheselt arusaadavaks osutub, tuleb ju lihtsalt kirjeldus läbi lugeda, nii lihtne nipp ongi;). Kuna kirjelduse põhjal on oodata seeriasse tervet hulka aardeid, tegime täna esimese kolme külastamisega algust.
Kohapeal selgus, et väike pisiasi kirjelduses - maastiku raskusaste, jäi siiski läbi lugemata..;). Muidugi uskusime pihus asuvat seadet ja ronisin kõigepealt vales kohas, alt kuulsin korduvalt kahtlusi, et ära sinna küll pane jalga.. Kui kahtlase kõõlumise tulemusel miskit ootuspärast silma ei jäänud, ronisin alla ja uuesti üles, seekord tulemuslikumalt. Kahtlane oli, aga kirjutamiseks alla ka ei tulnud, siis oleks pidanud ju veel ühe korra ronima. Pimedas oli siin üsna segamatu aeg askeldada.
Tänud peitjale mõistatuse ja õhtuse võimlemisvõimaluse eest, see koht tõesti ei jää tavapärasele liikumisteele.
Mõistatus õnnestus täitsa ruttu läbi hammustada, kuna kunagi aegu tagasi ühte teist mõistatust lahendades leidsin vajaliku vidina ning arvasin, et küllap selle peale ka mingi mõistatusaare kunagi kokku pannakse, ära jõudsin oodata :). Üle pika aja viitsisin ennast pimedas aardejahile ajada. Kristi pidas muguvalvet ja mina turnisin mööda abivahendit üles. Aitüma!
Väikse müksu peale lahendasin mõistatuse ning täna astusime läbi. Saime kätte ja panime tagasi. Tehtud. :)
Mõistatus oli arusaadav, koha peal näitas Ergo ette kuidas ta kolm päeva tagasi topsi alla tõi. Tänud peitjale!
Vahva värk,et tutvustatakse ka kohti kuhu pole veel Rosimannused ja muud pudulojused oma rasvaseid näppe taha ajanud :) Vaikselt küll aga täiesti nähtavalt on ka siin kvartalis arenguid juba näha.Hetkel on pimeduse varjus siin veel hea oma toimetamised ära teha.Omapärane mõistatus,aitüma peitmast!
Hea lihtne mõistatamine oli, vähemalt selle järgi, et sain teise rohelise. Asupaika vaadates selgus, et samal õhtul oli aardepeidik meie liikumisrajale jäänud. Koha taaskülastus lükkus mõneks teiseks õhtuks edasi, et Allan ka mõistatuse ära lahendaks, siis turvalisem koos maastikku vallutama minna. Kellakeeramine soosis, et kohe peale tööd logi kirja panna. Mõistatus mulle meeldis, ootan järgmiseid, tänud!
Oh seda elukest nende challenge'itega... Lahendus oli juba õhtul käes, aga tuli ikka öö ära oodata, sest no vaja ju uus päev kirja saada... Igatahes saabusime siis kohale ja Ergo oli juba platsis ning otsimine saigi alata. Aega läks üsna palju ja nalja sai ka, lisaks jõudsime boonusena ära oodata miki. Aitäh aarde eest!
See aare jääb peaaegu mu tavapärastele õhtustele rattaradadele, ehk siis täitsa tuttav kant. Kui alguses olime maastiku osas kahtleval seisukohal, siis peale kordamööda ronimist oli selge, et pädeb küll. Pläägutasime veidi geoklatsi ja läksime laiali, oli tore kohtumine.
Aarde avaldumise järgselt sai seda veidi uuritud, kuid lahenduseni ei jõudnud enda meelest. Reaalsuses oli mul pool lahendust käes ja lõpp paistis, ainult ise ma sellest aru ei saanud. Kui lõpuks arusaam saabus, olin Jasperiga kärutamas ja keskenduda ei saanud, kuna Jasper oli jonnimise tujus magamatusest ning iga posti juures oli tarvis seisma jääda ja laps sülle võtta. Nii me siis jaurasime seal tund aega kuniks uni saabus ja noorhärra magama jäi.
Lahenduse idee oli mulle selge, kuid lõpliku vormistuse aitas Erko teha. Ajan kõik Jasperi kaela :D Koju tagasi jõudes ei kippunud kuskile, kuid mida lähemale südaöö saabus, seda rohkem tekkis tunne, et võiks ju nuuskima minna. Kuna teisel pool ekraani oli ka Ergo teemat uurima hakanud ning tundus et ta jõuab kohe lahenduseni, siis vedasime end välja. Kohale jõudes Ergo juba nuuskis ringi ning ühinesime ka otsingutega. Läks veidi aega mööda ja ronimist, kui aare silma jäi. Oksaga udjasime ta alla ning 00:12 mäkerasime oma nimed logiraamatusse.
Pärast leidu ja aarde tagasi panekut ootasime ka Miki ära ning vaatasime, kuidas tema aarde kätte sai. Võib öelda, et igati aus 3.0 maastik on, Ergoga ise tegime tagasipaneku enda jaoks raskemaks. Kasutasin ise ka pärast Miki meetodit ning aare oli hõlpsasti kätte saadav. Pläkutasime ja irvitasime veel niisama kuniks külm hakkas ja seadsime sammud kodu poole.
Aitäh aarde eest ning mõistatus on ka tegelikult väga loogiline!