Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 2.5 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Antud aare on Eesti Kalastajate Seltsi koostööprojekt geopeituritega kaitsmaks kudemispaiga otsinguil olevat kala.
Tegemist on lihtsa multi-mõistatusaardega Vasalemma jõe ääres Vanaveskis. Kõigepealt külastage veskitammi antud koordinaatidel. Sinna pääseb hästi tammi lõunaotsast (seal lähedal on ka auto parkimisvõimalus). Seal sillal, kust alt vesi läbi jookseb, on kaks metalltorudest piiret. Lugege kokku piirete vertikaalsed postid. Olgu lühema piirde postide arv a ja pikema vastav arv b. Aarde koordinaadid:
N 59° 18.XXX' E 24° 10.YYY'
kus
XXX=ab*b+2*ab+ba+a*b-b+1
YYY=(a+b)*b*a+(a+b)*(a+b)+9*a*a-a+1
NB! Aardes on lisaks veekindlale märkmikule ka veekindel pastakas, mida palun aardest mitte eemaldada!
Võimalusel liigu jõe ääres rohkem ringi, kui aarde leidmiseks vajalik, sest niimoodi takistate röövpüüdjate võimalust kala kätte saada.
Vasalemma jõel on täielik kuderahu aastaringi Vanaveski tammist allavoolu. Kalade püügikeeluajad on leitavad SIIT . Lisainfot keeluaegadest ja kalastuskaartidest leiab SIIT. Püügikeelu perioodil on jões käimine keelatud, kuna see lõhub kudepesasid! Kui märkad ebaseaduslikku tegevust jõeveerel, helista palun 1313!
xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx
EKS kalakaitse vabatahtlikud on juba 5a tegutsenud igal sügisel erinevate lõhejõgede ääres, mille tulemusena on kalade arvukus iga aastaga paranenud. Hetkel on olukord juba niivõrd hea, et iga inimene, kes satub oktoobri keskpaigast kuni novembri lõpuni jõeveerele, võiks näha ka suuri lõhesid ja meriforelle. See, kuidas nad kuderändel ülesvoolu ronivad ja oma kudetoimetusi teevad on võimas vaatepilt. Paljud on kindlasti näinud Discovery-st "salmon run"-e, teadmata, et Eestis käib samasugune möll jõgedes sügiseti. See vaatepilt on aukartustäratav ning kui sinust 1-2m kaugusel toimetab 10-20kg lõhe on meeldejääv vaatepilt ja sedalaadi elamus, mida sa kunagi telekast ei saa. Kahjuks on ka väga palju pahatahtlike plaanidega inimesi, kes kasutavad ära olukorda, kus kala on jões ning ainuke motivaator tema peas on leida ideaalne kudepaik. Röövpüüdjate arusaam ja maailmavaade ei küündi kaugemale isiklikust kasust stiilis: "saaks marja ja kui saab rohkem, lähme müüme marja maha". Sellise mõttelaadi tulemusena kannatab loodus ja terved kalapopulatsioonid jäävad sündimata, kes tegelikult tulevikus võiks pakkuda meie lastele looduslikku punast kala Norra lõhe asemel.
Lõhed ja meriforellid on siirdekalad, kes sünnivad magedas jõevees, kuid suurema osa oma elust veedavad soolases merevees. Sügiseti siirdutakse kudema oma sünnijõgedesse, vajades selleks kruusast põhja. Eestis on teada kümmekond jõge, kus on võimalik lõhe kudemine, Tallinnale lähimad on Pirita ja Keila. Pirita jõgi on meie andmeil ainuke terves Euroopas, kus lõhed koevad pealinna territooriumil. Lõhe on siirdekala, kes võtab ette pikki rändeid, peale kudemisrände ka toitumisrändeid. Eestis sündinud lõhede ränded ulatuvad Poola ja Saksamaa rannikualadeni välja. Meriforell on paiksem ja meil sündinud kalad meres enamasti oma sünnijõest üle 50km kaugusele ei uju. Seega õnnelik kudemine jões annab rohkem kala merre ning kalamari on midagi hoopis olulisemat kui saiakate.
Miks geopeitus? Sest geopeituse mängijad on inimesed, kes kasutavad ära maailma parimat ravi- looduses ja värskes õhus viibimist. EKS välijuhid koos peitjatega on Teile valinud strateegiliselt head kohad, et saaksite näha kala ja kena loodust, rääkimata ainulaadsetest aaredepunktidest. Ainuüksi sealviibimisega takistate röövpüüdjate võimalust kala kätte saada. Mida rohkem on inimesi ja silmapaare, seda vähem röövpüüdjad julgevad toimetada
Last but not Least: EKS Geopeituse aarete sees on ka meened - puust geomündid. Need on kõik hooajalised ja neid on limiteeritud kogused 115 tk jõe kohta. Igal jõel on oma nimega geomünt, seega kollektsionääridele on pakkuda 5 unikaalset ja kordumatut münti.
Kui tundub, et aare käes ja kala ei näinud, võid vabalt võtta ühendust mõne välijuhiga, ning tõenäoliselt saab ta sind aidata, selleks saada e-mail valijuhid@kalastajateselts.ee ning sinuga võetakse ühendust. Samuti, kui on soovi tulla koos teiste toredate vabatahtlikega jõeveerele patrullima, et seista hea kalade ja meie oma looduse eest, siis täida siin väljad http://kalastajateselts.ee/Liitu-Kalakaitsega/ ning sinuga võetakse kindlasti ühendust edasiste juhistega.
Kui märkad ebaseaduslikku tegevust jõeveerel, helista palun 1313!
Kivi kotti ja jõeveerel näeme. EKS Kalakaitse Grupi Juht – Jüri Nurk
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
![]() |
Parkla | 59° 18.4909' 24° 10.7470' |
![]() |
Muu | 59° 18.5220' 24° 10.7110' |
Aarde sildid:
soovitan (3), vaatamisväärsus (2), mahajäetud_ehitis (2), välimõistatus (1), kalakaitse (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC7Z4JJ
Logiteadete statistika:
64 (91,4%)
6
6
1
0
0
0
Kokku: 77
Lahendatud oli ammu. Lõpuks julgus kokku võetud ja logitud. Kurjad sildid igal pool väljas, õnneks vahele ei jäänud. Aitäh!
Parkisin kenasti ettenähtud kohale, lugesin piiretepostid kokku, tõstsin punni ümber ja läksin kõrvalolevat multit tegema. Ebaõnnestunult küll, aga vähemalt plaan oli. Peale seda jõeäärset jalutuskäiku kõndisin ka teisele poole jõge lõpukasti otsima. No kurjad kirjad olid küll, et võib vaid omaniku loal, aga ühtegi hingelist polnud kuskil, kuidas ma seda luba siis niiviisi hangin. Läksin siis loata. Kõigepealt põrutasin muidugi valest kohast sisse ja vasakule, aga selgus saabus ruttu, et vaja ikka natuke kohalesamisega vaeva ka näha, mitte kohe esimesest võimalikust kohast sisse tormata. Kui see vaev siis nähtud oli, tuli aare küll kohe välja. Hea seegi. Kahjuks või õnneks polnud liikvel ka ühtegi kalameheks kvalifitseeruvat tegelast, kellele kolli teha, seega jäi tegemata. Aga lihtsa mõistatuse ja aarde eest tänud.
Mitu head aastat tagasi käisime siin lähimat naaberaaret logimas ja ühtlasi tegime ka ära vajalikud teepiirde vaatlused ja loendused. Aga edasine jäi oma aega ootama. Täna sõitsin kohale ja oma esimeseks üllatuseks märkasin, et sillapiirded on täieliku uuenduskuuri läbinud ja seda mõistatust enam küll kohapeal ei lahenda. Lihtsalt huvi pärast lugesin ka uusi poste ja mõlemal tee küljel on piirded täpselt sama pikad :) Kuna mul oli varasemast info olemas, siis seekord marssisin kohe lõppu. Oi, kui mitu tiiru ma seal tegin ja kui põhjalikult kõikide nurgatagustega tutvust tegin enne kui aardekastini jõudsin. Õnneks oli kõik parimas korras, mida ei saa muidugi kogu objekti kohta öelda. Aitäh vanaveskit tutvustamast!
Jõe kaldad on siin korraliku uuenduskuuri läbinud ja kui null sai üle vaadatud, siis leidsin ka korraliku suure kasti. Tänan.
Läks ikka aega enne kui logiraamatuni jõudsime.Aitäh!
Märkmetest näen, et 2020.a juunis olen kuskil kohapeal käinud ja koordinaadid saanud aga täna siia jõudes tundus küll, et ma ei tea sellest aardest ööd ega mütsi. Õnneks Inga teadis kuhu minna vaja, nii et siin läks päris kähku. Lähenemistee on küll veidi kahtlane aga kuna olime jalgsi siis keegi midagi ütlema ka ei tulnud. Ilmselt üksi poleks ma hakanud siia tulema, seega tore, et see nüüd leitud on.
Indrek käis neid poste juba päris ammu lugemas, aga edasi ei söandanud minna. Ega me tänagi tammil turnima hakanud, vaid jalutasime teelt, kus silt lubas minna küll vaid omaniku loal, aga luba küsimiseks peaks teda ju vähemalt nägema ja nii me mõtlesimegi, et kui näeme, siis küsime - ehk lubab. Ei näinud, aga õige kohani jõudsime. Hoone oli küll väga kõhedust tekitav, aga õnneks meile midagi kaela ei sadanud. Aare ise on väga heas korras. Nagu näha, pole viimase aasta ja üheksa kuu jooksul selleni keegi jõudnud. Aitäh peitjale!
Tänud peitjale! Sai ühte kalastajat ka juhendatud, et tammist allavoolu ei tohi kalastama minna.
Leitud. Loendamisega läks mul midagi valesti seega otsustasin kirvetada. Läks siis tund aega otsimist ja otsustasime teha kõnet ning aare oli peatselt käes. Aitäh!
Mulle meeldis see koht väga. Põnevust oli ka omajagu, sest kui Laur mind ühest kohast üles punnitas, siis oleksime mõlemad peaaegu veel lõpetanud. :D Ning tagasi tulles tegelesin ka ma ei tea millega, nii et ühel hetkel jalg vääratas ja oli ka oht, et nüüd lendan. :D Süda jättis ikka korralikult lööke vahele. :D
Aga soovitan kõigile ja sildid külge!
Aitäh!
Kunagi varem proovisin ka seda aaret otsida, aga millegi pärast ei suutnud õiget lähenemisteed tuvastada. Täiesti ebanormaalne, et ka aed jookseb mõnel jõkke välja ja mingit kallasrada pole jäetud. Seekord läksime lihtsalt üle tammi. Koht ise on ülimalt äge ja taaskord poleks ilma geopeituseta sinna kunagi uudistama sattunud. Vist üks mu lemmikumaid EKS aardeid :) Suured tänud peitmast!
Krissul oli kodutöö eeskujulikult tehtud, aga kontrolli puudumisel tulime veenduma, et tema arvutused on eeskujulikult tehtud tõesti. Minu põlve peal ja kiirelt valmis visatud rehkendus oleks meid mitusada meetrit eemale viinud ja kohta, mis vihjekirjeldusega ei oleks kuidagi sobinud, seega seda ignoreerisime.
Ületasime erinevaid takistusi ikka kogu 2.5 maastiku jagu ja lõpus uitasime päris pikalt ringi. Kõne varemleidnule aitas mõista, et nulli tasub uskuda. Vali aga õige pool ja õige tasand ja ära vaata kastist mööda. Pääsesime seeläbi mitteleiust ja kõik rõõmsad.
Kalasildi juures toimus meil arutelu, et kas peaks minema neid kahte kalastajat peletama, aga arutelu järel saabus ka arusaam, et seal ülesvoolu nad vist ikkagi tohivad olla jah.
Oh sa juudas, kuidas ma üksinda selliseid kohti kardan. Nii kui aknaraam nagises oli mul süda saapasääres. Aga sellegipoolest oli mul vaja hulga ruume läbi kolistada, kuigi selleks vähimatki vajadust polnud. Mõistuse raasuke, mis mind kogemata peale esimest arvutustööd õigesse kohta juhatas oli nüüd koos südamega seal saapasääres ja nendega liitus kaine mõistus veel peale kauba. Vahepeal olin hädas, nagu mustlane mädas. Kui aga valed kohad said välistatud ei jäänudki lõpuks muud üle, kui tuli logima asuda. Hiljem sain boonuseks rongijaamas jupp aega väikese rebasepoisi tegemisi jälgida. Aitäh aarde eest, mis mu meele erksana hoidis.
Peale seda, kui olin jäänud ühes kohas pika ninaga, viisin poisi koju magama ja siis uuele ringile siia. Natuke kõhe oli kõndida mööda lumist tammi. Kahel pool voolas palju külma vett. Tibusammul liikusin tasakesi teisele kaldale. Loendain siit ja loendasin sealt ja siis tibusammul jälle tagasi auto juurde. Kui arvutsed käes, siis tuli võtta suund aarde juurde. Kohapeal ootasid ees kummitused. Algul sisenesin valedest aukudest, aga lõpuks jõudsin ka õige avani ja leitsin vastavalt vihjele ka õige koha. Tänud peremehele aarde eest.
Kalvi oli siin mingil ajal kirvega proovinud. Kuuldavasti olla lähedale jõudnud aga mitte loginud. Seekord saime a-d ja b-d kenasti rea peale ja aardeleid tuli kenasti. Aitäh!
Loendamise ja arvutamisega saime hakkama, edasi läks pisut keeruliseks, kuidagi ei tahtnud kellegi õue siseneda, nii tuli valida esialgu keerulisena tundunud lähenemistee. Pidime küll pisut ootama ja saabunud mugudele selgitusi andma, kus kala püüda tohib ja mida meie siin teeme, aga varsti olime omapead ja leidsime end vajalikult poolt jõge. Valed kohad, mis mulle üldse ei meeldinud, vaatasime kõigepealt üle ja seejärel, koordinaati täpsemalt uurides, võtsime kasti välja. Aitäh
Lugesime postid kokku, tegime arvutused ja... hämming. Tegin kindluse mõttes arvutused telefoni kalkulaatoriga ka üle, aga tulemus täpselt sama. Ja geokontrolli ka pole... Koht polnud ju kaugel, aga ometi oli teed sinna nii raske leida. Lõpuks sai siiski kuidagi kohale. Kohapeal läks ka omajagu aega, sest esimese hooga panime tasandiga möóda. Kõigepealt ikka valed üle vaadatud ja siis õigelt ka aare leitud vihjele vastavast kohast. Aitäh peitjale.
Arvutused olid kunagi ammu aarde avaldamise järgselt tehtud aga need näitasid veidi valet asukohta ja tookord jäi aare leidmata. Nüüd möödasõidul põikasin korraks läbi ja leidsin kohe ka aarde.
See ikka korralik pähkel, korduvalt seal loendamas käinud ja igakord samad mitte klappivad numbrid saanud. Tänu suunavale vihjele sai see lõpuks leitud. Aga kohale minnes võis päris kindlalt väita, et seal kummitas :O Sai seal kummituste eest põgenetud ja siis uuele katsele mindud :D Kes ei usu siis proovigu ise, soovitatavalt keset ööd, tänud :)
Lisasin uued Kalakaitse Seltsi puumündid. Tere tulemast jõe äärde loodust nautima ja kalu kaitsma!
Piirkonda lähenedes oli tammil juba üks härra ees. Endal silmad vette suunatud ja imetles vee voolamist. Varsti oli ta kadunud ja me teda pikemalt piidlema ei pidanud. Kaupo hoiatas ette, et see on üks riukalik aare. No kui raske see ühe suure kirstu otsimine ikka saab olla. Esimese hooga põrutasin pea laiali ikka vägas vales suunas ja kahtlustasin juba et aare kadunud. Kamandasin Kaupo masinast välja ja sain vähe õigele teele suunava vihje. Ja ega isegi pärast seda kulus kasti leidmiseni üksjagu aega.
Kavalalt peidetud, tänud.
Suvise käigu vigade parandus. Vesi veskitammi taga oli tollase ajaga võrreldes muidugi oluliselt kõrgem, aga tammil liikumist see ei takistanud. Niisamuti erinevalt suvest polnud kedagi liikumas näha. Ei kalamehi ega toda pererahvast kõrvalasuvas majas. Täielik vaikus, kui veekohin välja arvata. Tänud aarde eest ja tänud siia kutsumast!
Teadaanne Keskkonnainspektsioonilt!
Tähelepanuks kalastajatele, kes plaanivad minna Vasalemma jõele Vanaveski paisust ülespoole!
Keskkonnainspektsioon juhib tähelepanu kalapüügieeskirja muudatusele, mille kohaselt on alates 1. septembrist kuni 31. jaanuarini keelatud kalapüük Vasalemma jõel Munalaskme oja suudmest kuni Vanavaeski paisuni. Tegemist on uue piiranguga, mis jõustus käesoleva aasta kevadel, piirang on sätestatud kalapüügieeskirja § 52 lg 1 punktis 16.
Piirang on kehtestatud põhjusel, et alates 2018. aasta suvest ei ole Vasalemma pais enam üldjuhul oluline rändetakistus lõhe ja meriforelli kuderändeks ning eeskätt meriforellile sobivaid kudealasid leidub Vasalemma jões vähemalt kuni Munalaskme oja suudmeni. Püügikeeld on vajalik meriforelli ja lõhe asurkonna taastamiseks ja kaitseks uutel ligipääsetavatel aladel. Püügikeeld kattub täielikult ka jõeforelli püügi üldise keeluajaga, mis on täieliku keelu kehtestamisel oluliseks argumendiks.
Vasalemma jõe lõik Munalaskme oja suudmest kuni Vanaveski paisuni on harrastuskalastajate seas suhteliselt populaarne kalastuskoht. Käesoleva aasta septembrikuus on Keskkonnainspektsioon tuvastanud mitmeid juhtumeid, kus harrastuskalastajad püüavad kala eelpool kirjeldatud jõelõigul.
Palume kalastajatel olla Vasalemma jõel kala püüdes tähelepanelik ning alati veenduda, et ei püütaks kala keelatud kohas. Alates 2020. aasta 1. veebruarist kuni 31. augustini on Vasalemma jõe lõik Vanaveski paisust kuni Munalaskme oja suudmeni harrastuskalastajatele kalapüügiks taas avatud.
NB! Vanaveski paisust kuni suudmeni on kalapüük keelatud aastaringselt, välja arvatud silmupüük silmutorbikutega ning vähipüük vähimõrra ja vähinataga, samuti on aastaringselt keelatud kalapüük Vanaveski paisule rajatud kalapääsust kuni 50 m ülesvoolu.
EKS ta ole, eksju. Kunagi kusjuures juba käisin siin kakerdamas. Loendamise osa tegin toona täiesti täpselt isegi. Gepsu numbrite sisestamisega panin aga võssa. Kuna sattus üpriski geo-loogiline koht, siis ei taibanud kohe kahtlustada ka. Ligipääs polnud sugugi lihtne, aga maastiku raskustme võis mööndustega peeaegu 2.5 peale mõtelda küll. Ragistasin kohale, kõlkusin voolava vee piiril, tegin ühe tossu mudaseks ja otsisin, kuni hakkas tunduma, et Erko vist päris nii ikka ei kiusaks. Kontroll kinnitas - tunk loll. Korrigeeritud koordinaat lõpuks sihiks määratud, läksin juba peaaegu õigesse kohta. Peaaegu sellepärast, et ma ei oska gepsukaarti vaadata - ilmakaared kõik puha tagurpidi :P Selle avastasin loomulikult alles hiljem kodus. Kohapeal sain niisama veel veerand tundi surnuks lüüa :o)
Täna läks juba paremini. Selles mõttes, et kahtlusalune piirkond oli kitsamas mõttes kindlaks tehtud ning küllaltki konkreetne. Muidugi ei takistanud see mind esimesel katsel normaalsuurusega aardest täitsa mööda vaatamast ning veel pool tundi kuni 4.0 maastikul aega veetmast, enne kui viimaks teenisin välja võimaluse nime logiraamatusse kanda :o) Uhh, aitäh!
Aarde asukoht ja ülesehitus (multiaarde näol) sai täpselt selline nagu kohalik piirkonna juht mulle ette andis. Ta teadvat hästi selle veski kohta. Kõrval elavad inimesed ei ole selle veski kinnistu omanikud. Veski kinnistul on 4 omanikku ning konkreetseid plaane selle veski taastamiseks vms. praegu neil pole. Minu kõrvu pole ka siiani kostunud mingeid proteste sealsetelt elanikelt, et nende lähedalt mööda kõnnitakse vms.
Saabusime objektile, saime kätte mis vaja. Seni läks kõik väga hästi kuni kuulsime, et naabrinaine hüüdis: "Söök on valmis!"
Siis läksime. Ei, mitte sööma, vaid ära. Mõne eelneva logi põhjal võis järeldada, et me ei ole täna sinna oodatud. Ses mõttes jah nõmeda koha peal see lõpp, ei tahaks eralvaldusesse sisse marssida selleks, et see aare leitud saaks. Eks paistab, mis kunagi saab või kas saab.
Andsime Arviga alla, Kaupo tõi kastanid tulest välja.
Naabrid olid kodus, otsin natuke aega nullist ja siis kadus isu ära Vasalemma EKSide osas. Läksin Klooga järve ujuma, kuhu ka teised geopeiturid tulid.
Jah, uudistamist oli seal üksjagu ja ega see tünn ka ennast just liiga kiiresti näole ei andnud. Aga vähemalt naabreid polnud kodus, seega sai seal rahus olustikku nautida. Tänud peitjale!
Esimese ja teise külastuse vahele jäi hea jupp aega. Esimene kord möödus esimesel ja teine teisel kaldal (või oli see vastupidi). Konteinerit sai esialgu otsitud pisut huupi, aga kui meenus, et me siia EKSima tulime, ilmus kallis kadunuke otsemaid lagedale.
Ühtlasi leidsime ka vastuse küsimusele, miks Vasalemma uus vanemast vanem välja näeb; kui Uueveskis lõppes elu möldrite aja möödudes, siis Vanaveskis loeti jahukottide ja mati asemel edasi forellimarja. Laos oli 42 paari vilte (valenki) ning aknalaual Royal feinspirt.
Arvutused tehtud, läksin üksi oletatavasse nulli. Oli kaks võimalust ja käisin mõlemad läbi. Peale logimist avastasin, et naabermaja perekond mind pinksalt jälgis. Saime teada, et sealne maatükk on eraomandis ja inimestel pole soovitav seal olla. Peitja peaks vist kohalikega asja selgeks rääkima. Aitäh.
Esialgu panime postide lugemisega puusse ja otsisime valest kohast. Lugesime postid hoolikamalt üle ja siis leidsime end juba hoopis paljulubavamast kohast. Siiski tutvusime piirkonnaga väga põhjalikult enne kui aarde leidsime.
No siin ei hakanud mina pimesikuna eemalt isegi silmasid kissitama, samas ei olnud lusti ka üle tammi sillapeale turnida. Teised siiski said nägemisele toetudes miskid algandmed paberile. Need viisid ka täitsa paljulubavasse kohta, kuid kuna koht vihje ja logidega üldse ei klappinud, läksime algusesse tagasi. Seal selguski, et midagi oli puudu jäänud. Uute arvutused uute andmetega viisid juba sootuks sobivamasse kohta. Ka seal vaatasime valdava osa valesid paiku üle, enne kui nii tegime nagu peitja kirjutas ning logid juhendasid. Siis jäi karp kiiresti näppu. Aitähhid!
Kaks korda sai ikka arvutatud ja omajagu aega otsitud. Tegelikult näitasid koordinaadid kohe õigesse kohta aga vaja on ju ikka kogu koht läbi tuuseldada.
Noor-geopeiturid loendasid tunduvalt kiiremini, sest neil on ju paremad silmad. Mina arvutasin. Selline tööjaotus oli igati sobiv. Siingi ootasid meid jäljed ees. Eks me siis saime neis jälgedes nii õiged kui valed kohad läbi käidud. Tänud!
Tasub ikka täpsemalt lõppkoordinaatide asukohta vaadata. Siis on vihje vägagi abiks ja pole neid võimalikke peidukohti liiga palju midagi.
Mõnus ilm, mõnus kulgemine sõpradega.
Täname, meile meeldis!
Hea lihtne välimõistatus ja lahe koht! Niisama poleks sinna küll eales kondama sattunud. Mahajäetud paigad toovad minus välja iniminstinkti tahta avastada ees ootavat teadmatust. Pakuvad veidral moel rõõmu - fantaseerida ja avastada.
Paavoga valisime otsetee üle tammi. Kaugelt vaadates nägi see kurjakuulutav välja - vee poole kumer ja valge kirmega. Õnneks siiski libe ei olnud ja seinast üles sai ka probleemideta. Esimene pilguheit territooriumile oli juba omamoodi müstiline. Värav oli kinni ja lisaks veel ka tabalukustatud. Üle ei pidanud siiski ronima, sest värav oli aga aeda mitte. Veskit sai täpselt nii palju avastatud nagu ohutunne lubas lagunevas hoones ringi käia. Aare tuli ka välja kui selleks oli õige hetk kätte jõudnud.
Tänan peitjat!
Kadunud niitudelt rohelus nüüd...
Ei olnud kudevaid kalasid, ega neid jahtivaid kriminaale....
Olid toredad sõbrad, kellega olime kulgenud juba käidud radasid siinsamas jõeääres. Aga kogenud taaskord hoopis uusi emotsioone. Siin hargnesime, julgemad mõtlesid end ilmeksimatuteks, arad kulgesid omi radu ja sattusid kohati pärapõrgusse. Lõpuks ühinesime, arutasime ja hargnesime taas. Nüüd oli õige otsus argade tehtud. Huvitav koht. Soovitan kõigile, kel nina nutis, jalg hobujõude ohjeldamas ja aju arvamas, et põlvkond tagasi elati vist muldonnis ja kuulati vaid suulist pärimust. Soovitan külastada ja tajuda, et need, kes enne meid olid, olid paljuski kavalamad ja targemad ja nutikamad kui meie hetkel.
Tänan peitjat ja häid teekaslaseid sellel retkel.
Kui Erko suurepärane naaber-multiaare mõnusa pika jalutuskäiguga ajal leitud, turnisime Karliga mööda tammi otse siia edasi. Mõnus vetevool ja ajaloolised vaatamisväärsused. Aardeotsing võttis omajagu aega, ronisime kõik korrused läbi. Päris huvitav ja üllatavalt puhas veskitare. Aardega on asjad paremaski korras kui hoone endaga. Aitäh Erkole ajaloo ja põneva paiga eest!
Kõigepealt püüdsime numbrid kaugusest paika panna, aga kindluse mõttes viskasin ikka lähemalt ka pilgu peale. Lõpus olime vihjet valesti lugenud ja seetõttu läks veidi kauem. Aitäh!
Kaldalt teritasin silma ja siis tegin autos matemaatika viiele. Seejärel ületasin lumise veskitammi ja läksin kolama. Uurisin paikkonda päris mitme nurga alt, nii seest kui väljast ning alles seejärel läksin õigesse kohta ja panin nime kirja.
Matemaatika klappis ja karp ei peitnud ka ennast väga kaua.
Käitusime vastavalt vihjele aga aaret kusagilt leida ei õnnestunud. Nullis nagu polnud selleks üldse sobivat kohta ja ka mujal ei kahanud midagi sobivat silma. Kasutasime ka muid variante aga abi polnud nendestki.
Kui parklasse jõudsin, oli kaks autot mõlemal pool teed seismas. Ühe omanik tuli eemalt, mööda maanteesilda, õng käes. Samas kandis ta seljas neoonrohelist helkurvesti/jakki, mis tunduks röövpüüdja jaoks ikka väga vale riietus. Vaatas ringi, õnge jättis auto juurde ja suundus sama objekti suunas, mis mindki huvitas. Ma ennast segada ei lasknud, järgnesin ja lugesin üle, mis tarvis ning kohapeal arvutamisest loobusin ja läksin autosse seda tegema. Arvutuste keskel läks äkki väga tihedaks tegevuseks. Saabus üks auto, tundus, et ollakse harjunud selles kohas parkima, aga nüüd olid kohad täis. Üsna kohe saabus ka üks väikebuss, peatus sissesõidu tee otsas. Mina olin arvutustega saanud numbrid kahtlasesse kohta, nagu oleks ja nagu ei oleks ka. Otsustasin uuesti arvutada, kindluse mõttes. Seega mind otseselt ei seganud, et saabunud väikebuss lahkumistee oli blokeerinud. Mehed vahetasid vene keeles mõned laused ning lahkusid. Ja mina sain uute arvutustega sama tulemuse. Seega tuli minna. Läksin jala. Lähenedes tundus, et võib vist ikka olla küll õige koht. Siis jälle, et ei tea... palju radu viis vee poole aga mind huvitas teine koht. Kui sealpool vaevuaimatavat georada märkasin, siis jälle lootus kasvas, et õige koht. Ja kui nulli jõudsin, siis jälle kahanes :D Aga õnneks märkasin kasti ja sain nime kirja. Jäid sellised kahetised tunded selle lõpu osas. Kala ei näinud. Aga tänud!
Alguses probleeme polnud. Mingi maastur kihutas minu auto tagant tammi juurde, kuid välja kedagi ei tulnud. Läksin jõe äärt mööda tammi juurde ja maastur kihutas minema. Tegin arvutused ja siirdusin lõppu. Sees oli väga põnev. Õige kast alguses silma ei jäänud, aga palju muud huvitavat jäi. Hakkas juba hämarduma, hea, et taskulamp taskus juhtus olema. Lõpuks jäi õige kast ka ette. Ilma aardeta poleks siia küll sattunud. Tänud kutsumast! Vasalemma puumünt on nüüd kah olemas! :)
Tagasiteel nägin tammi juures kena paari. Naine vaatas vett ja mees tegi õhtuvõimlemist. Kahtlustan geopeiturlust.
Parklas arvutused kiirelt tehtud näitas esialgu lõpp nii kummalisse kohta, et hakkasn vaikselt juba kahtlema nendes. Samas kui olin lähemale sõitnud siis tundus asi ikka päris teemasse minevat. Natuke imelik tundus küll hoovi sisse jalutada aga mis sa hädaga ära teed. Lõpuks kui päris nulli suutsin välja jalutada siis oli leid kiire tulema.
Yhelt poolt oli ligipääs taraga ära piiratud, nii et tamm sobis igati hästi sillaks. Loendused ja rehkendused tehtud liikusin m66da v6ssi edasi. Päris otse ei tahtnud minna. Mine tea kutsutakse äkki mullegi korrakaitsjad aru pärima. Tagasi tulin siiski juba julgemal sammul. Kalamehi ega ka kedagi teist seekord omal teel ei kohanud. Tänud peitjale seda unustusse vajunud kohta tutvustamast ja pikka elu ja palju kylastajaid kastile ;)
Tee oli juba tuttav, mis geopeituril muud ikka teha, kui õhtuti Vasalemma kanti sõita. Nii läks ka seekord. Aardeleid ei tulnud kergelt, läksin lihtsama vastupanu teed, kuid täpne koordinaat viis lõpuks sihile. Aitäh!
Arvud mulle meeldivad ja lubavalt loogiline koht tundus olevat lahenduse tulemus. Enne lõppu minekut otsustasin siiski multi vahele teha. Peale multit sai lõpu ümber kohe kolm tiiru tehtud, et ikka suunad õigesti selgeks saaksid. Kalahuvilisi polnud näha. Tänan.
Aitäh siia juhatamast.
Tänud peitjale :)
TFTC!
Mööda minnes logitud. Tänud peitjale.
Kuna keegi varasematest otsijatest pastakat kaasa ei võtnud, siis järeldasin, et pastakas on kastist välja kukkunud. Kohale minnes märkasingi esimese asjana pastakat maas vedelemas ning panin ta logiraamatu juurde minigrip kotti tagasi.
Teine katse oli edukas katse. Tänud Erko korrigeeritud valemite eest. TFTC!
KES VÕTTIS VEEKINDLA PASTAKA KAASA? PALUN TAGASTADA!!! See oli musta värvi ja logiraamatuga samas minigrip kotis!
Alguspunktis seisid kaks meest ning vaatasid niisama. Mina loendasin vajaliku kokku ning liikusin edasi. Teises punktis leidsin kasti ruttu, aga mida ma ei leidnud, oli veekindel pastakas. Kas keegi võttis selle kogemata kaasa? Aitäh aarde eest!
Esmaleid tuli meile küll kõrgemate jõudude kingitusena :) Politseiga tegemist ei teinud ja veekindla pliiatsi kadumises ei võta vastutust kogu tiimi nimel.
Ja nüüd edasi salakütte tabama :)
Peale seda kui ühtegi kala ega röövpüüdjat ei näinud, lugesime vajalikud postid üle, tegime arvutused ja jalutasime lõppu. Seal ootas päris hea üllatus tühja logiraamatu näol. Tänud kohta tutvustamast!
Meile sattus täna õhtusesse Vasalemma jõe aarete valikusse see aare esimeseks. Ja tundus ka tark mõte alustada ühest raskemast, sest gp-lehel laiutas ees sinine nägu. Kohale jõudsime hämaras, nii et silm veel seletas mis värgiga siin rinda tuleb pista. Aga vot nii palju nägemist see hämarus ei andnud, et oleks kohe ära laksand. Saime siis veidi pusida ja ega lahendus tulemata ei jäänud. FTF 19.10 Rohkem ei pajata ja ei reeda selle koha saladusi :) EKS jõe aarete seerial on see hea omadus, et hea on teada, mida lõpust otsida. Kohe palju lihtsam. Tänud peitjale, mulle meeldis!
No vot selle kolmandaga läks küll sedasi et... ausalt ei leidnud, koordinaadi mille saime arvutatud, meid ei aidanud. Ei aidanud ka muu loogika. Aaret ei leidnud vaid politsei leidis meid. Kohalikele vist ei meeldi kui seal kandis kolatakse. uuriti mis me seal teeme pandi andmed kirja ja läksime oma teed. btw röövpüüdjaid ei kohanud. Varsti kindlasti tagasi....