Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Tallinna linn Raskusaste: peidukoht 1.0, maastik 5.0 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Aarde on peitnud geopeitur Hulgus, kes kajastab enda tegemisi geocaching.com lehel. Antud aarde peitja ei mängi ise geopeitus.ee lehel ning aarde info ei pruugi seetõttu 100% täpne olla. Vaata kindlasti infot ka geocaching.com lehel, samuti saab aarde omanikuga sealtkaudu ühendust! Kui märkad erinevusi geopeitus.ee ja geocaching.com lehtede vahel, siis anna sellest palun teada geopeitus.ee lehel "Kiri administraatorile" (lehe vasakul pool või allservas) kaudu.
Aare tutvustab järjekordset kõrvalist kohta, kuhu tavaliselt mitte keegi ei satu. Kohta, millele annab lisaväärtust hüljatud taristu, mis kunagi oli arvatavasti oluline sild kahe maailma vahel. Tänaseks on kõrvale tekkinud uus küür ja see armas unustatud sillake on vaid mõne juhtmejupi hoidmiseks ja graffiti kogumiseks.
Aare on peidetud käeulatusest natuke kõrgemale, et mugudele näppu ei jääks. Tõsist geopeiturit see segada ei tohiks, abivahendiga on aare kergesti logitav. Aarde nimi on tuletatud topsi omapärast.
Alandlik palve leidjatele:
Kuna maastik on ikkagi 5, siis ei ole see cache päris igaühele logimiseks. Palun internetis leiulogi lisada ikka nendel, kes ausalt topsi alla toovad või siis tagasi üles viivad. Ei sobi ju maksimum-maastikuga aardeleidu logida kui tegelikult keegi teine selle koha vallutas ja ise lihtsalt eemalt pealt vaatad või nii. Tore oleks ikka leida tublide logisid, kes tõesti päris ise hakkama saavad.
Lihtsalt palve, mitte reegel. Ja ohutus ennekõike!
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid:
ronimine (1), lumega_leitav (1), lühem_matk (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC7Z19E
Logiteadete statistika:
26 (78,8%)
7
3
0
0
0
0
Kokku: 36
Aarde kirjeldusest väljavõte - Lihtsalt palve, mitte reegel. Ja ohutus ennekõike!
Peitja võib paluda mida iganes, kasvõi seda, et kikilipsu ja ülikonnaga logima minnakse. Ja kui siis kogemata matkariided seljas olid, siis ei tasu kohe hüsteeritsema hakata ja aaret olematuks teha. Meil on mitmeid aardeid, kus palutakse kirjutada mälestusi, mitte külastada pimedas, kasutada vaid kindla tähega sõnu jne. Ka mina võin paluda, et kirjutataks korraga vaid eesti keeles. Sest thats way kirjutada pole nice. Ometi on igaühel õigus kirjutada as he wants. Kuna tegemist on aga MÄNGU, mitte kohtuistungiga, siis võiks asja ikka mänguna võtta. Me täna kõik hoidsime seda logiraamatut käes, kuidas me selle alla tõime ja lõpuks üles viisime, osales selle konteineri võtmisel ja tagasipanekul 1, 2 või 4 kätepaari, las see jääda kohaolijate meenutada. Minule jääb meelde vahva aarde, tore/ kohati meeletult naljakas seiklus logiraamatuni, minu päev sai siit tegelikult palju ilusam. Hilisem ootamatu emotsioneerimine pani inetu punkti. Aga kuna aarde lahendus ja seikus selle juures mulle väga meeldis, siis tänan selle eest peitjat, minupoolt kindlast kogu täismängu eest FP
Ega meil mingit erilist lootust seda logida olnud. Sest mingit kõrgustesse püüdlemise vahendit polnud plaaniski kaasata. Aga nagu juba tavaks ja kombeks sai uudishimu võitu - lähme põikame läbi, vaatame vähemalt, äkki õnnestub paljakäsi kätte saada. Kui mitte, on vähemalt järgmine kord teada, mida vaja kaasa tarida. Tehtud-tehtud.
Nullis sai aaret kaugelt silmatud. Rõõmus oli ka meel, et sõberite redelit ühes polnud - sellega oleks võinud siin vaid nalja teha. Sellegipoolest lasime autost kingitud allameetrise abivahendi tuua, et seda katsetada. Juhuu, õnnestus esimese korraga! See käis ootamatult liigagi lõdva randmega B-) Nimed ja südamed raamatusse ning siis algas raskem osa. Proovisime nii ja naa. Mitu minutit sai grupiviisiliselt õigeid käeasendeid sätitud ja neid ristatud. Ja saigi nagu naksti potsik tagasi "peitu" pistetud. Tehtud-tehtud.
Tänud peitjale sellise väljakutse eest! Meile kõigile meeldis, eriti kuna tiimitööna kätte saime. Aare kombes. Kestku see seal igavesti! Tervitused ka kahele rongirahvale, kes mööda vuhisesid.
Infoks, et aaret polevat peitja otsuse ja teo tulemusena enam peidupaigas.
Ei tea, kas on ikka vaja mängus niivõrd suurt õiglust ja võrdsust taga ajada. Küllap on aarde veebis leituks loginud kümmekond, kes ise 5.0 peidiku käeulatuses viibinud pole. Imikutele seda isegi ei soovitaks.
Jäägem emotsionaalseteks! Samal ajal ratsionaalseteks. Loodan, et aare ja mängulisus tuleb tagasi.
No kui Subarus on sellised abivahendid siis pole ka Tolgendise logiraamatusse logimine mingi probleem.
Tänud, saime päris põneva vaatemängu ;)
Aitäh siia juhatamast.
Tänud peitjale :)
TFTC!
Sai tõesti redel võetud just selle aarde jaoks. Ja et oleks seltsis sigasem siis kutsusin ka teised seltsi. Kohapeal mehed tassisid ja naise õpetasid. Aarde sai kiiresti kätte ja logitud. Tänud peitjale.
Janarilt saabus mõte, et kui redel on, olgu siis ka mõni aardeleid. Mis mul selle vastu olla saab. Trennid tehtud, koerad jalutatud, saigi end autosse istutatud ja ilusti aarde juurde sõidutatud. Leidmisega keeruline polnud, kättesaamisega ka mitte. Tööjaotus oli lihtne - Jansi tõi, mina viisin, Priit hoidis redelit ja Ethel põnni. Vedurijuht aga haakis samal ajal vagunid lahti, ning jättis pooled edasi sõitma hakates maha. Kõigil oma roll täita, aitäh aarde eest!
Seda aaret oleme Priiduga varem korra piilumas käinud, aga ei olnud abivahendit, millega seda kätte saada. Kuskil sündmusel tuli Janariga jutuks, et ehk tal olemas pikem abivahend kui meil. Mille peale ta ütles, et tööl on jah. Leppisime kokku, et kui tal kunagi plaan seda aaret võtma minna on, annab teada. Täna oligi see päev. Janar tänud sulle ja peitjale ka tänud.
See väljakutse sai ära nähtud ja seda, kas me seda alistama saabume, näitab aeg.
Käisime keset päeva redeliga jalutamas. Ise arvasin, et selle redeliga saab hakkama, aga väike jupp jäi puudu. Panime redeli püsti ja võtsin Kristeli kukile. Kuidagimoodi saime Tolgendise kätte ja mingi imega saime ka tagasi pandud. Ei teagi nüüd kas ma võin siia enda nime kirja panna. Ilma Kristelita ma seda kätte poleks saanud. Samamoodi poleks Kristel seda ilma minuta käte saanud, aga nimed on purgis. Meile meeldis, oli põnev. Mõõdukas väljakutse. Tänud peitjale.
Kuna Timmul oli redel autos vedelemas, siis otsustasime mõne redeliaarde ära logida. See osutus esimeseks. Korraks tundus, et pikkusest jääb puudu, kuid venitasime siiski välja.
Tänud peitjale!
Tegelikult leidsime aga kätte ei saanud. Mõnel ei ole nii pikk kui teistel :)
Vigade parandus vol 2. Seekord oli kaasas juba pikem redel, millega ulatusin logiraamatut oma pesast välja õngitsema.
Johhaidii kus nüüd on väljakutse esitatud. No sellega, millega Ove mind actionit tegema kutsus, ei olnud siin küll essugi teha. See maastik siin on küll 6 või siis lausa 7 koma null. Eks tuleb järgmist homset oodata...
Anne küsis päeval õhtuks action aaret ja see aare tundus selleks hästi sobivat. Haarasin töölt redeli kaasa ja veeresime kohale. Alumisele tasandile saamine oli lihtne ja jäime selle käigus vahele ühele raudteetöölisele. Annes vastas küsimisele, et teeme pilti ja rohkem meie tegevus enam kedagi ei huvitanud. Järgmine tasand tundus aga meie redeli jaoks liiga kõrgel. Sai proovitud otse, ei ulatunud. Siis ronisin õigele tasandile ja abivahendiga oleks aardetopsini kõll ulatunud aga kätte seda ei oleks ikka saanud, rääkimata tagasipanekust. Kahtlustan, et ka teine redel, mis mul olemas on ei ulatud aardeni ja on vaja uusi abivahendeid. Vähemalt järgmiseks korraks on teada, millise abivahendiga on vaja tagasi tulla.
Kui kõht oli meie pool kooki täis pugitud küsisin Ingalt, kas ta selle uue 5-se maastikuga aarde juurde pole plaaninud minna? Algul oli Inga üllatunud, et mis uus aare? Kus? Mis? Kuidas? Pärast selgus, et see juba üle kuu aja GC lehel üleval rippunud ja siis oli minu kord üllatunud olla.
Pakkisin redeli autosse ja asusime teele. Kuigi ma sõidan teeotsast iga päev 2x mööda, siis sinna tänavasse polnud kunagi keeranud ja nullis olev moodustis oli ka veits üllatav. Oliver jäi maa peale valvesse, me ronisime poolele teele ja edasi otsustasime, et edasi lähen (esialgu) mina. Proovisin korra, sain isegi konteinerit puudutada aga ülespoole enam ei saanud kuna kusagilt polnud kinni hoida ja koogist punnis kõht surus mind seinast eemale. Proovisime veel teist pidi ka aga nii oli veel kehvem. Egas midagi, tuleb parem abivahend leida. Teoreetiliselt saaks minu redeliga ka topsi kätte, aga praktiliselt pole see sellist riski väärt. Igatahes tänud seda kanti näitamast.
Olin just seikleva lehma juurde jõudmas, kui sain kõne, et "Miki, ütle redel!" Ja kui ütled, võid järele tulla :P Nii läkski, sips kohale, vidin püsti, kiire täpitapmine ja vehkat. Uuele katsele lehma tapma - see oli ju plaanis ja ega plaani muuta saa.
Tegelikult on hea meel, et otsast lõpuni ise ära käisin, mitte ei tulnud pärast riistasirutamist keegi teine topsi järele saata. Saab vähemalt täitsa ausa näoga logida. Aitäh!
Õige abivahendiga on asi llihtne. Ei olnud igsegi täispikkuses vaja lahti teha.
Samas ega see nii väga mahajäetud koht ole. Mitu minutit mängisime ühe raudteelasega seal peitust.
Ka kleidiga leitav aare. Ei ma ei seinud vaid maapinnal vaid kasutasin redelit ka.
Õigete asjadega on ka selliste karpide kätte saamine lihtne, tänud.
Kui tööpäev otsa sai laadisimie Ergo ja Liisiga minu juurest kompaktse abivahendi autosse ja laekusime nulli. Seal olid Liis ja Madis juba ees ootamas ja teatasid, et selle riistaga pole väga midagi peale hakata. Ega ei olnudki, aga kui ta juba kaasa võetud sai, siis viisime ta vähemalt aarde alla. Kuna oli teada, et seal lähistel on korralik abivahend olemas, siis võtsin kõne Madisele, aga esimese soojaga kontakti ei saanud ja nii me seal vahtisime seda tolgendist mõnda aega ja tõdesime, et olemasoleva varustusega jääb asi katki. Kui olime valmis juba kodu poole tagasi tüürima õnnestus Madisega siiski kontakt saavutada ja siis hakkasid asjad klappima. Veerand tunnikest ootamist, natuke redeli mahutamist selle transpordiks mitte ettenähtud sõidukisse ja võiski uuesti nulli poole minna. Õige vahendiga oli edasine juba vormistamise küsimus. Tänud peitjale!
Minu esimene välkreageerimine. Abivahend autosse ja põiki üle raudtee. Oi, meid oli seal palju ja maantee tallati vist sisse juba esimeste tundidega.
Seekord sai Kaupo redel erinevaid raskuseid tunda, kes kui kaugele oma ronimisega jõudis. Päriselt jäi päris pärisest ainult nati puudu, aga vähemalt see peitja soov sai täidetud - ohutus ennekõike. Tänud seltskonnale ja peitjale kohta näitamast!
Jällegi yks nendest GC aaretest mille avaldumisest mina ei teadnud miskit. Silver ja Kaupo aga hakkasid juba varakult uurima et nii millal siis läheme. Leppisime kll 6htuks aja kokku aga Silver va sinder j6udis ikka päevase luure käigus ka logimas käia. Aga ei miskit lubas ikka 6htul ka kohale tulla. Kui ma siis 6htul kohale j6udsin olid teised juba ronimis/logimisliigutused ära teinud. Et asi aus oleks oodati mind ikka viisakalt ära. Anti raamat pihku ja osutati s6rmega kuhu see nyyd tagasi viia tuli. Redel oleks v6inud nac pikem olla, aga ei viicinud ka enam autost astmelauda tooma minna. Väike sirutus ja sai ilusti omale kohale tagasi. Tänud peitjale
Täitsa aus leiulogi ehk käisin ka ise üleval ja tõin logiraamatu alla:). Teoks sai küll eelkõige tänu kaaslastele, kelle poolt oli abivahend ja lõbus meeleolu.
Päeval kuulsin aardest, siis tundus, et see jääb ilmselt ootama aega, kui kellelgi on näiteks pärdikut vaja ning keegi mind selleks kutsub.. Pärdikut ei vajatud, aga kuulsin õhtul Silverilt, et täna väike ronimissündmus plaanis ja viisaka geosõbrana ta kellaaega ei varjanud kui end vaikselt kampa üritasin sokutada.. Kohale jõudes oli just alustatud tee rajamisega kõrgustesse. Kui kõige pikem oli oma etteaste ära teinud, tundus küll kahtlane minu võimalik ulatumine, kuid kikivarvul eelviimasel trepiastmel kõõludes ja sõrmi mõtteis poole meetri pikkusteks mõeldes topsi nibin-nabin kätte sain.
Huvitav, mida mõtles meist taskulambiga rongi veermikku uuriv raudteelane? Tõenäoliselt pidas suvaliseks kambaks, kes kahtlases kohas pimedas koguneb, sest mingit tähelepanu ta meile ei õnneks pööranud.;)
Tänud peitjale! Oli väljakutsuv turnimine. Kambaga oli tore, lõbus ka. Aitäh ka kaaslastele.
Nojah,ega see koht nii kõrvaline polegi vist :) Ja nagu Kaupo teadis rääkida,siis pole kaugel ajad mil Rail Baltic hakkab siit mööda kulgema.Nii et kiirustage seltsimehed kõrgustevallutajad , kiirustage :)
Uus peitja tegutseb taas! Alles teine aare aga juba tahaks teada, kes küll selle nime taga seal on! Messenger jõudis juba enne üles ärgata kui aarde teavitus minuni jõudis. Koht paistis põnev ja maastik väljakutsuv. Võtsin kohe aarde plaani ja õhtuks oli peagi kava paigas. Tööpäev tiksus vaikselt lõpuni, käisin haarasin varakult abivahendi peale ja asusin koju suunduma. Kuna aga aare jäi lähedale ja meel rahutu, siis mõtlesin et viskan siiski pilgu peale, et kas olemasoleva varustusega ikka saab hakkama. Kohale jõudes leidsin eest ühe nina taeva poole uitava uudishimuliku. Uitasime siis koos edasi. Peagi jäi meepott silma ja miskipärast tekkis ka tunne et tuleb ära logida. Mõni hetk hiljem oligi tee taeva poole kokku laotud. Aga mis sa teed, pikkust jäi ikka väheks. Tuli ette võtta aina eksteemsemaid asendeid, tõmbas isegi seest õõnsaks natuke. Ja just sellel hetkel saabusid külalised. Liis ja Madis koos pesamunaga olid mingeid plaane realiseerima tulnud. No siin tuli juba võimalust kasutada ja Madise eelised käiku lasta. Madisele võin kurvastuseks väita, et oleks ka temata hakkama saanud, lihtsalt me olime ainult paar minutit jõudnud läheneda ja mugavam tundus sind lihtsalt ära kasutada. :D Natuke pusimist ja võiski logima asuda. Sisetunne seekord ei petnud, ehk kuna uudishimulikke leidus palju, oleks aare ilmselt õhtuks kellegi teise poolt esmaleitud saadud.
Aga õhtuks oli ju visiit kokku lepitud. Meest sõnast, härga sarvest. Mõned tunnid hiljem olingi taas aarde juures uuel ringil. Kui mina kohale jõudsin siis aarde juures möll käis täies hoos. Ei olnud vaja ei minu teeneid ega vahendeid. Kui nimed kirjas, sai seltskonnale sappa haagitud ja uudistama mindud, et mida nad seal Männikul korda veel saadavad.
Ei saanud sellest aardest veel üks uus häiriv täpp, siin tava-aarestest kenasti puhtaks pühitud pealinn. Seega julgen korra veel küsida: „Palun veel!“
Tänud väljakutse eest.
Järjekordne tore ronimissündmus. Proovisin ka ise, aga kuna lõpus läks väga ebamugavaks sest kuskilt polnud kinni hoida siis jäi pisut puudu. Kui nii edasi läheb, siis peab varsti pikema redeli hankima :)
Päeval märkasin, et üks maastiku raskusastmega 5 aare on avaldatud. Kuna aga tänane täpp oli kirjas, ei pööranud sellele eriti tähelepanu. Kui Silver mainis, et ta läheb õhtul logima, jättis ka see mind külmaks. Mingi hetk õhtu poole aga ütles Liis, et ta korjab mind pärast tööd peale ning on minek, neil on Liisi ja Ergoga redel orgunnitud. Leppisime kohtumise aarde juures kokku, aga kohale jõudes oli juba üks auto ees. Silver ja Alo olid orbiidil, aga kuidagi aaret kätte ei saanud. Eks sellest üks tiimitöö lõpuks kujunes, kus nemad ei oleks ilma minuta saanud ja mina ilma nendeta. Natukene pusimist ja järgmine hetk ronisin logiraamatuga allapoole. Logiraamat oli tühi ning {FTF} sai kell 17:15 kirja pandud. Pärast logimist ootasime ka Liisi, Ergo ja Priidu ära, aga selgus, et nende esialgne redel jäi lühikeseks. Kuuldavasti tuldi vägevama redeliga tagasi pärast ja saadi ka ikka logi kirja :) Mulle täitsa meeldivad need kohad, mis peitja on välja valinud. Aitäh ning jään huviga järgmist aaret ootama!