Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 2.0 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Antud aare on Eesti Kalastajate Seltsi koostööprojekt geopeituritega kaitsmaks kudemispaiga otsinguil olevat kala.
Tegemist on lihtsa aardega Pirita jõe ääres. Koht on kindlasti paljudele geopeituritele juba tuttav. Parim lähenemistee tuleb raudtee silla poolt.
Võimalusel liigu jõe ääres rohkem ringi, kui aarde leidmiseks vajalik, sest niimoodi takistate röövpüüdjate võimalust kala kätte saada.
Pirita jõel on täielik kuderahu 15. oktoober kuni 15. november. Kalade püügikeeluajad on leitavad SIIT. Lisainfot keeluaegadest ja kalastuskaartidest leiab SIIT. Püügikeelu perioodil on jões käimine keelatud, kuna see lõhub kudepesasid! Kui märkad ebaseaduslikku tegevust jõeveerel, helista palun 1313!
____________________________
EKS kalakaitse vabatahtlikud on juba 5a tegutsenud igal sügisel erinevate lõhejõgede ääres, mille tulemusena on kalade arvukus iga aastaga paranenud. Hetkel on olukord juba niivõrd hea, et iga inimene, kes satub oktoobri keskpaigast kuni novembri lõpuni jõeveerele, võiks näha ka suuri lõhesid ja meriforelle. See, kuidas nad kuderändel ülesvoolu ronivad ja oma kudetoimetusi teevad on võimas vaatepilt. Paljud on kindlasti näinud Discovery-st "salmon run"-e, teadmata, et Eestis käib samasugune möll jõgedes sügiseti. See vaatepilt on aukartustäratav ning kui sinust 1-2m kaugusel toimetab 10-20kg lõhe on meeldejääv vaatepilt ja sedalaadi elamus, mida sa kunagi telekast ei saa. Kahjuks on ka väga palju pahatahtlike plaanidega inimesi, kes kasutavad ära olukorda, kus kala on jões ning ainuke motivaator tema peas on leida ideaalne kudepaik. Röövpüüdjate arusaam ja maailmavaade ei küündi kaugemale isiklikust kasust stiilis: "saaks marja ja kui saab rohkem, lähme müüme marja maha". Sellise mõttelaadi tulemusena kannatab loodus ja terved kalapopulatsioonid jäävad sündimata, kes tegelikult tulevikus võiks pakkuda meie lastele looduslikku punast kala Norra lõhe asemel.
Lõhed ja meriforellid on siirdekalad, kes sünnivad magedas jõevees, kuid suurema osa oma elust veedavad soolases merevees. Sügiseti siirdutakse kudema oma sünnijõgedesse, vajades selleks kruusast põhja. Eestis on teada kümmekond jõge, kus on võimalik lõhe kudemine, Tallinnale lähimad on Pirita ja Keila. Pirita jõgi on meie andmeil ainuke terves Euroopas, kus lõhed koevad pealinna territooriumil. Lõhe on siirdekala, kes võtab ette pikki rändeid, peale kudemisrände ka toitumisrändeid. Eestis sündinud lõhede ränded ulatuvad Poola ja Saksamaa rannikualadeni välja. Meriforell on paiksem ja meil sündinud kalad meres enamasti oma sünnijõest üle 50km kaugusele ei uju. Seega õnnelik kudemine jões annab rohkem kala merre ning kalamari on midagi hoopis olulisemat kui saiakate.
Miks geopeitus? Sest geopeituse mängijad on inimesed, kes kasutavad ära maailma parimat ravi- looduses ja värskes õhus viibimist. EKS välijuhid koos peitjatega on Teile valinud strateegiliselt head kohad, et saaksite näha kala ja kena loodust, rääkimata ainulaadsetest aaredepunktidest. Ainuüksi sealviibimisega takistate röövpüüdjate võimalust kala kätte saada. Mida rohkem on inimesi ja silmapaare, seda vähem röövpüüdjad julgevad toimetada
Last but not Least: EKS Geopeituse aarete sees on ka meened - puust geomündid. Need on kõik hooajalised ja neid on limiteeritud kogused 115 tk jõe kohta. Igal jõel on oma nimega geomünt, seega kollektsionääridele on pakkuda 5 unikaalset ja kordumatut münti.
Kui tundub, et aare käes ja kala ei näinud, võid vabalt võtta ühendust mõne välijuhiga, ning tõenäoliselt saab ta sind aidata, selleks saada e-mail valijuhid@kalastajateselts.ee ning sinuga võetakse ühendust. Samuti, kui on soovi tulla koos teiste toredate vabatahtlikega jõeveerele patrullima, et seista hea kalade ja meie oma looduse eest, siis täida siin väljad http://kalastajateselts.ee/Liitu-Kalakaitsega/ ning sinuga võetakse kindlasti ühendust edasiste juhistega.
Kui märkad ebaseaduslikku tegevust jõeveerel, helista palun 1313!
Kivi kotti ja jõeveerel näeme. EKS Kalakaitse Grupi Juht – Jüri Nurk
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: https://www.facebook.com/kalastajateselts/
Aarde sildid:
kalakaitse (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC7YZKX
Logiteadete statistika:
68 (95,8%)
3
10
0
0
0
0
Kokku: 81
Ega vahet ei ole, kas ilm on hea või mitte - porine mülgas on siin igal juhul. Tossud saime veidi mudaseks, aga aarde leidsime. Hea äge konteiner. Aitäh!
Aare huvitava koha peal. Ikka väga mudane oli kogu see teekond, aga kõik on hea, mis lõpeb leiuga. Aitäh!
Huuhhh, otsisin merelt ja otsisin maalt, aga kuidagi ei jäänud aardeke silma. Vahepeal sai juba pool maailma tagajalgadele ajatud, et kus küll aare on ja seejärel aare pühalikult kadunuks kuulutatud. Siis aga jõudis Kaupu pärale ja võlus mõnevõrra eemalt aarde välja. Huhh, Pirita hägusest sai Pirita selge õnneks.
Nautisime kena ilma ja huvitavat maastiku. Aarde juurest leidsime värskeid nõgeseid, eemalt sai nurmenukke ja võilille lehti korjatud. Aga vaarikale peab ka kunagi tulema. Aarde koht teostus ja nimi oli vahvasti kokkusobiv komplekt. Tänud kutsumast ja meisterdamast.
Pirita jõe ääres on ikka omajagu seigeldud, aga siia jõe äärtesse ei olnud isegi jõudnud. Aitäh tutvustamast!
Vesi voolas kiiresti ja seda tundus palju. Kalamehi ei kohanud, kala ka ei näinud. Aga sellest sai imetleda igasugust prügi :( Aare ise korras, logiraamat sai uue ja terve minigripi. Aitäh, polnudki siin kaldal varem jalutanud.
Alles see oli, kui siin parkimise kohas oodati kino ja vette kukkumisi vms. Täna siis jalutasime siit kaugemale jõe äärde ja leidsime otsitava. Tänud peitjale.
Mait leidis pärast ilusat päikeselist jalutuskäiku
Mõned päevad tilkus nina nagu mahlakask, aga nüüd juba saab pisaraid valamata maailma vaadata. Seega kulus väike jalutuskäik ära, ja siia tulek seda pakkuski. Tegime kohe natuke suurema ringi, mängisime kutsaga toika viskamist-toomist ja vahepeal peitust. Tema haihtus, mina kutsusin ja kui olin juba kurja häält teinud, pistis oma nina mu kõrvalt põõsast välja, et no mida nüüd, siin ma ju olen. Kuna pole eriti öösel röövpüüdjate varitseja tüüp, siis tulin ikka päevavalges mööda teerada kohale. Aastaaeg on praegu küll ideaalne, ei mingit pori, astu nagu pargis. Tänud peitjale aarde eest, meile meeldis siin väga.
Topsik on tegelikult koguaeg koordinaatidel olnud. Püüdsin seda avatuna hoida sellel hetkel kui kalad kaitset vajasid. Aga no läks viimane kord meelest. Aga las see jääda. Kõik üle kontrollitud ja aare korras. Ärge ainult prügi otsa koperdada.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".
Röövpüügi hooaeg ammu läbi. Aare sügiseni kättesaamatu, kuni kalad taas kaitset vajavad.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".
GPSi arvamus siinsest teedevõrgustikust erines oluliselt tegelikkusest. Eks siis tuli katse-eksituse meetodit kasutada ja see andiski varsti täitsa paljulubava lähenemistee. Selliseid kuuski pole mina oma geokarjääri jooksul veel kohanud, väga lahe. Tegin lausa pilti sellest nähtusest. Kui looduseime nähtud, siis panin ka nime logiraamatusse kirja. Aitäh peitjale. Aitäh peitjale.
Täitsa lahe konteiner. Lambi valges ukerdades ei näinud muidu eriti midagi aga kuulda oli küll, et jõgi on kusagil siinsamas. Ilma selle 365 sunnita (ikka ise sunnin) ilmselt küll magaks kodus hambad laiali selle asemel, et pimedas metsas elamusi kogeda. Aitäh!
Õnneks jõudsime aardeni mööda mugavat rada. Tuttava teostusega vahva konteiner. Aitäh!
Tavaliselt on kõrvalistes kohtades mugusid terveid horde, hea et aarde peal ei istuta. Siin kus nagu peaks röövpüüdjaid avastama polnud ühtegi hinge. Kedagi ei kohanud, lõpust leidsime ägeda konteineri. Aitäh!
Sügisel tagasi, siis kui kalad päriselt kaitset vajavad.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".
See tavaline, nii linnalähedane aare on mul otsimisplaanis olnud vähemalt viimased pool aastat. Või noh, mõte on igal juhul jõnksatanud suunda „äkki SEE tavaline täna?“ iga jumala päev, kui geokaardil oma päevaleiusõelaga järjekordselt sellest üle olen sõitnud :D. Aga kuna seal ümbruses on kõik kohad üles kaevatud ja lisaks oli vahepeal maas ka korralik lumi, mis võimalikke teeäärseid parkimiskohti veelgi ahendas, siis leidsin alati mõne muu aarde, mida tol päeval leidma minna… Täna otsustasin, et aitab küll ja vähemalt proovin - lumi ju lännu ja neid kaevetöid teostavad nad seal ka veel järgmised viis aastat. Helge tuli ka meile kampa ja nii me siis peale chatis asjade kokkuleppimist siiapoole sõitma hakkasime. Ja mul oli täitsa mõte, kuhu parkida ja kuidas aarde poole minna aga kohale jõudes selgus, et see konkreetne koht on ka väga üles kaevatud :D. Keerlesime siis natuke veel selles ringisõlmes ja seisime ohutuledega siin ja seal ja vaatasime kaarte ja lõpuks parkisime Helge pakutud plaani kohaselt silla kõrvale jääva bussipeatuse juurde. Ja hakkasime astuma. Edasi läksid asjad lihtsalt (no okei, õige teeotsa peale paigutasime ka ennast enne väääga suure ringiga, Sandri silla kaudu :D) - jalutasime kohale, leidsime ägeda konteineri, kribisime nimed kirja ja jalutasime tagasi. Autodesse pääsesime ka 500 m ringi asemel peale 50 m läbimist ning võisimegi kohustusliku aardeleiuprogrammi selleks päevaks lõppenuks lugeda :). Aitäh Silverile ägeda aarde eest, mis mullegi ootamatult ühe inspiratsiooninähvaka andis ;) ning Helgele tänud kaaskalainspektoriks tulemast, oli tore käik :).
Täna ei viitsinud kaugele minna, võtsime kodu juurest aarde. Tänud
Leitud, logitud, tänan! Jõe ääres oli rahu ja palju puutumata lund ja ilusad okaspuud on seal tõesti.
Tunnistan, et peaaegu kibelesin ka päris ääre peale ronima, aga siis mõtlesin, et ah, külm on ja redel ju ka on hakanud streikima, mis ma ikka...
Mõnus jalutskäik enne vana-aasta lõppu. Lahedad kuused siinkandis. Tänud peitjatele.
Tahtsime seda aaret otsima tulla juba oktoobri lõpus. Siis olime aga liikumas Tallinna ringteel suunaga Jüri poole ja ega ikka kaasaegsel kiirteel pole nii, et keeran vasakule sealt kus tahan. Konkreetne betoonmüür on kahe sõidurea vahel ja nii meil siia tulemata jäigi. Täna olime liikumas Jüri poolt Peterburi tee poole ja saime vajalikus kohas magistraalilt maha keerata. Auto parkisime kõvakattega tee äärde. Ilus lumevaip oli suurema sopa kinni katnud ja päris mõnus oli aardeni astuda. Aare oli ilusti omal kohal, kõik korras. Aitäh!
Eks mõne autoga on tõesti võimalik aardeni välja sõita, aga ma leian, et seda poleks sellises kohas vaja teha. Minu auto selliseks maapinna lõhkumiseks võimeline pole, niiet ajasin aga kummikud jalga ja asusin teele. Paar korda sai ikka korralikult muda peal liugu lastud, õnneks külge maha ei pidanud siiski panema. Nulli juures olin puhta pime ja jõudsin ikka Carolysile juba kurta ka enne kui leid tuli. Tänud aarde eest!
Täna öine ilm oli nii hägune, et vaevu nägime teed, aga vat aardetopsi nägin väga hästi. :D Tänan.
Maandusime siia tunnike enne südaööd puhtalt tšällendzite täitmise eesmärgil. Kuna logides on mainitud muda, siis tõmbasin kohe mõnuga kummarid jalga ja jäin lubatud mülgast ootama, aga tegelikult kulges tee võrdlemisi viisakalt. Leid tuli kiirelt ja pahalasi tegutsemas ei paistnud. Aitäh!
Eelmisel hooajal muutus aare nii ruttu kättesaamatuks, et seekord panin lausa märkmikusse kirja kauaks teda on. Auto jäi tuttavasse parklasse, ei tea kas aasta pärast on uus asfalt ka siiamaani juba jõudnud, palju enam puudu ei ole. Kummikud olid väga õiged jalakatted, nendega polnud kahju porisel teel lonkida. Aarde leidmisega läks veidi aega kuna kõik teised xhhfx-ed olid üle vaadatud. Selle aasta esimene logi! EKSidest on veel Vasalemma mõistatus leidmata. (565) Aitäh!
Aitab küll selleks hooajaks. Uuel kuderahu perioodil uuesti.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".
Väike jalutuskäik kuuskede vahele. Natuke ümbruse uurimist ja nimed saidki kirja. Vahva konteiner. Aitäh.
Eks ta ole, pime ja mudane siin oli ning liiga palju kuuski ka. Aga siiski-siiski, ei see aare me eest peitu jäänud. Väga hea ja temaatiline aardekarp valmis treitud. Kalamehi ei kohanud. Täname aarde eest!
Oli mõttes juba ratas talveunne panna, aga hiljuti sain teada, et Neste 98 bensiinis on biolisand sees ja seda ei taha settima jätta. Imesin paagi tühjaks, uus bensiin sisse ja tulin siia mootorit loputama. On alles rajad sisse sõidetud, andis mudas ikka mürada. Kui 30m oli aardeni, siis üritasin ennast ära parkida, aga ei saanud rööpast välja. Õnneks sain 10m jalgadega tagurdatud kuni tuli madalam vall ja sealt pääsesin heina sisse. Telefoni taskulambiga otsimine ei õnnestunud üldse, kohe kuidagi ei hakanud aare silma. Olin küll sinna vaadanud, aga täpselt õigesse kohta mitte ja tuli siis suunda küsida. Mõne aja pärast oli lahe konteiner käes ja sain lõpuks koju sõitma hakatud. Temperatuuri poolest oli normaalne sõita, ainult vihm ja sellest tingitud libedad teed ei kutsu enam.
Tergin siis oma aarde juures ka ühe õhtuse patrullringi. Õnneks oli käik sündmustevaene. Nüüd aga pean oma sõnu sööma ja teatame, et koostööpartner siiski aktiveerus väikse hilinemisega ning nüüd on aardes uued unikaalsed puumündid täitsa saadaval.
Nädalase aarete tsükli 6. päeva pingutuseks suundusime kalu kaitsma. Tegelikult oli kange tahtmine seeriat pooleli jätta, sest ei olnud päevavalgust, ei olnud ilma ja tagatipuks sattusime valele poole Pirita jõge. Täitsa elamus omaette oli sellisesse elamurajooni jõudmine. Sealt muidugi aardele lähenema ei hakanud. Jalutuskäik meenutanuks mõne õudukaõhtu filmi algust.
Sealt maalt oli tõsine võitlus motivatsioonikuradiga, et jätkata püüdu nulli jõudmiseks. Pärast enese veenmist teiste kõrvaliste tegurite abil, sai võetud suund päris ääre pealsesesse parkimiskohta. Taskulambi valgel asusime otsima samme, kus ei uputaks endi viisakaid linnajalatseid mutta. Mairel tuli see paremini välja kui mul. Eks minu füüsilised omadused tõmbavad mind ka rohkem maadligi. Poolel teel kohtasime ühte Salmoga kalale autot. Kedagi jõe ääres siiski ei näinud. Eeldasime, et eks ta ole mõni peidus olev kalakaitsja. Nullist leitud teostus oli Silverikult tore ja üllale eesmärgile temaatiline. Olime selle hooaja esimesed geopeituritest kalakaitsjad siin aarde juures. Tänud!
Kuderahu periood on algamas ja sellel hetkel haavatavad kalad vajavad taas meie tähelepanu. Taastatud aare muutis kuju, kohta, suurust ja ka raskusastmeid. Enam ei pea hambad ristis mööda libedat mudast pinnast aarde järgi ronima, vaid on nüüd metsatukas vaatluse teel tuvastatav. Aare kolis 14m eemale uutele koordinaatidele: 59 26.240 24 55.384. Ehk panin paika uue konteineri ja kui see tehtud, kiikasin ka igaks juhuks vana koha üle. Oh imet, kastike oli kogu selle aja siiski oma pesas püsinud ja kõik need uputused ka edukalt üle elanud. Uus geosõbralikum koht meeldis aga rohkem ja aare jätkab oma elu uues kuues. Hoidkem siis otsides silmad lahti ja kahtlase tegevuse korras helistage 1313. Kahjuks koostööpartner on see aasta tagasihoidlik ja selle aasta hooajalisi münte aardest leida pole võimalik. Aare on taas paariks kuuks ajutiselt kättesaadav.
Head otsimist.
Pärast Tolgendise aarde ootamatut ja õnnelikku leidu, sammusime Päris ääre pealt mööda siia. Laskusime lund mööda vee peale nagu jeesuksed ja hakkasime aarde poole palvetama. Põlvitasime, mis me põlvitasime, aga ei lume, vee ega mulla või kivide alt meil aardekasti ega isegi seda varjavat kivikuhja varjust välja tuua ei õnnestunud. Marje informeeris ka Silverit, kes täisvarustuses kohale lendas. Tuleb lumevaesemal a'al naasta. Tuleval sügisel hoidke, röövikud, alt!
Pärast tunniajalist sapöörlabidaga jää purustamist, jäi aare siiski kadunuks. Kes see rumal inimene sellisesse kohta küll aarde peidab! Taastan aarde sügisel uueks röövpüügi perioodiks. Uude kohta, paremates mõõtmetes. Vabandused ette ja taha
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".
No ei leidnud. Olin suht esimene, kes loobus. Ehkki arvan end kergemate hulka, ei olnud julgust seal jääl seista, sest minu aparaadid nulli näitasid just sinna. Roomasin kõhuli lumes püherdades üles tagasi ja lihtsalt targitasin. No võib olla kunagi tagasi.
Jõudsime siia u 01:30. Kui Pirita vana maja suutsime kogemata lume alt välja kaevata, siis lootsime ka siin õnne. Turnisime, ronisime, kõndisime õhkõrnal jääl, aga leidmata see kast jäi. Eks kevad annab selgitust.
Mingil hetkel ristus tee eelmiste jälgedega ja kui need nullis otsa said ning selgus, et tuleb sinna minna.. Eks siis tuli minna, kõige turvalisemal viisil, tagumiku toega, mis pärast ei tundunud üldse hea mõttena :D Aga kätte ma ta sain ja jõudsin tagasi ka. Tänud!
Sellise ilmaga mõnus ukerdada :D Ei tea kust lõppeb lumi ja algab vesi, aga kätte saime siiski :) Esimest korda elus siin, tänud :)
Ei olnudki enam pikka aega jõgesid valvamas käinud. Võtsime selle siis nüüd uuesti ette. Tänu vihjele kiire leid. Tänud!
Aastavahetus vastu võetud oli tarvis end ja pere tuulutama viia. Selleks tulebki aegajalt jätta kodule lähimad aarded otsimata. Tegelikult tahtsime vanglat vaatama minna aga selle juurde minekuks peab topelt ringe ringteel tegema. Võtsime siis selle. Saab veel jalutada, jõekohinat kuulata ning mine tea äkki näkkab ka mõne sarnase jalutajaga. Kui aardeni oli veel 40m ilmus kuskilt välja Inga. Huvitav. Selliseid hetke ajendil metsas kohtumisi on meil ennegi sattunud. Teretasime, soovisime soovid ja oligi kõik. J läks ja leidis aarde, ülejäänud turnisid ka ligi logima. Eks ta kevadvete alla jääb. Kui kivid ees siis jääb alles. Täname aarde ees saabuski u2940 leiuna
Mõtlesin, et ajan end korra päeva jooksul välja jalutama ning parimaks variandiks tollel hetkel tundus see aare. Kohale jõudes tundus see muidugi olevat ka parimaks variandiks, kes tahab surma saada - jää, mille peal vesi ja all muda, fantastiline kombinatsioon. Üllataval kombel ma pikali ei käinud, kuigi aarde järele ronimine oli muidugi ka mõnus tegevus. Tänud.
Just siis kui olin teele tagasi ukerdanud tuli kaitsi perekond mulle vastu. Soovisime head uut aastat ning läksime oma teed. :)
Jube libe oli. Õnneks püsisime püsti ja aare sai kenasti leitud. Aitäh!
Väike jalutuskäik ja c:geo katsetamine. Kena koht jõe ääres.
Kuna vastaskaldal aarde otsimine ebaõnnestus, siis oli vaja leida kiire asendus. Seega kimasin nii lähedale kui andis ja siis edasi kand ja varvas. Aare ilmutas end kiiresti. Kalameestest polnud haisugi. Tänud peremehele aarde eest.
Meeldejääv koht. Palju kalu ja palju otsijaid ka järgmisteks kuderahu perioodideks!
Hägust ei olnud siin miskit. Väljas oli küll pime, kuid esimene lumi valgustas nii hästi, et lampi polnud vajagi. Otsima samuti ei pidanud, sest poolel teel avcastasin tänased jäljed, mis viisid kohale. Arvan, et suurveega saab see aare küll vett maitsta. Pool meetrit praegu vaid veepiirist ja Pirita on ikkagi ca 100 kiti ja 800 ruutkilomeetrit valgala.
Ainult veidi oli silme ees hägune, kuna lumehelbeid tuli taevast alla. Muidu kõik korras. Tänud!
Mina võtsin seda aardeseeriat ikka väga tõsiselt, tuleb ju kalu kaitsta. Tükk aega kaalusin, mis päev ja aeg valida, et missioon ikka täiuslik ja eesmärgipärane oleks ning võimalikke röövpüüdjaid takistada. Tundus, et reede või laupäeva õhtu võiks olla see aeg, millal keegi pahatahtlike mõtetega Pirita jõe äärde "jalutama" tuleks.. Mitmel õhtul vaatasin aknast välja, eemaldasin mõttes tänavavalgustuse, lisasin metsatuka ja porise jõekalda.. noo, ma ei tea..taskulampe võin ju kolm ka kaasa võtta, aga.. Vahepeal sain kalakaitsjalt julgustust, et ei ole nii, et kolmapäeval kell kaks päeval pole kaladel kaitsjaid vaja, on ikka, kurikaelu on igasuguseid. Kuna ei "müünud" ka mugusõpradele maha mõtet mõnel hilisõhtul Pirita või Keila jõe kaldale patrullima minna, siis "jänespüks" minus võitis ning otsustasin minna retkele laupäeva varahommikul kui hakkab juba valgeks minema.
Ikkagi tundsin end täitsa tähtsana, nagu tõeline korrakaitsja. Veetsin mõnuga aega, vaatlesin jõge mitmes punktis.
Lahe peidukoht aardel. Nime kirja pannes veidi imestasin, miks veekindel kast seestpoolt savine on. Lappasin siis vidinad välja ja eemaldasin juba kuivanud savipuru, kuid geokotis sobrades selgus, et seal leidub küll patareisid, pastakaid, taskulampe jpm, aga ainult üks allesjäänud pabertaskurätt, kuni sellest jätkus, said mõned vidinad, sh nostalgiatelefon (mul oli ka selline ja üldse mitte nii ammu..) ja kast seest veidi puhtamaks pühitud.
Jalutasin veel pärastki siin pisut ringi, ühel hetkel pisut ehmatas mind kiiresti jooksu panev isend. Õnneks ei olnud röövpüüdja, hoopis metskits kalpsas minema.
Tänud peitjale!
Oliver jäi autos enne aardeni jõudmist magama, käisin seetõttu üksinda logimas. Röövpüüdjaid ei kohanud.
Kell oli südaöö, kui siia jõudsin. Seda muda ma ta saabaste küljest enam lahti ei saanudki. Tallamaterjal ei ole ka nii vintske, kui see savi. Aga ilm oli mõnus ja nii rammusa kastega kaetud puid ma ei olnud vist varem näinudki. Sel kellaajal ei olnud kellegi käest küsida nulli sõitmise kohta, tuli see hirmus pikk tee jalgsi läbida. Hakkama sain.
Selg oli juba kangeks jäänud ning hea oli väike sirutus ja jalutus teha. Aare korras, aitäh!
Valisime kulgemiseks päikesepaistelise hommiku.Ilus oli. Väike turnimine kulus soojenduseks kindlasti ära. Paekallas on seal üksjagu ohtlikult mure.
Plaanisin koduteel paar aaret otsida aga poolel teel muutus ilm liiga vesiseks ja loobusin plaanist kuid natuke enne kodu läks jälle paremaks ja kiirelt moodustus plaan B. Parkisin samuti varasemast tuttavasse parklasse ja sealt tallataksoga mööda mudast rada nulli poole. Hõivasin logiraamatus Lembitu järel teise koha tänasel päeval ja tagasiteel nautisin veel vaadet jõele. Enne parklast lahkumist parkis mu kõrvale veel üks sõiduk aga kuni ma seal olin, kedagi sealt ei väljunud.
Auto jäi juba vanasse varasemast aardest/aaretest tuntud geoparklasse ning sealt siis jalutasin mööda jõeserva nulli. Ei näinud teepeal hingelistki. Siin muidugi pole välistatud, et Pirita jõe veetase parematel aegadel konteinerini võib küündida. Tänud!
Esimene EKS seeriast. Pilkases pimeduses oli navigeerimisega pisut muret aga hakkama saime. Kriminaale ega kalu ei näinud. Täname!
Polnud ta nii hägune midagi. Teel aardeni oli keegi jõeäärde kaks kalmuküünalt süüdanud. Muidu oli paik inimtühi ja midagi kahtlast ei kohanud. TFTC!
Eilsele Jägala jõele loogiliseks jätkuks tulime täna Pirita jõele kala otsima. Siin ei näinud ei kala ega kalameest, vaid põder oli kena jäljeraja endast maha jätnud. Täname.
Üks päev jäigi patrullimist vahele :) No seda viga pidi ju parandama,auto sai pargitud tuttavasse geoparklasse ja vutt vutt mööda jõeäärt vaatlusi tegema :) Märkmetesse läks kirja metsa alla toodud kümmekond kasutatud rehvi.No ei väsi tüübid oma sitta loodusesse toomast,ränk! Aare ise korras,pliiats kah kenasti raamatu küljes endiselt ankrus :) Aitüma
Kaks Pirita EKSi kylastatud oli igati loogiline ka selle kylastus. Eelmise aarde juurest naastes hakaks kll tugevalt vihma, v6i oli see isegi mingi l6rtsisegu sadama ja sain korralikult märjaks. Autos ennast natukene kogunud, keerasin siis otsa ikkagi siiapoole. Kaarti vaadates tundus igati loogiline Ääre pealse juurde auto jätta. Kui siis aga teeotsast m66da vurades betoonseina vaatasin, ei saanud enam miskit aru. Kas t6esti polegi enam seda teed. Tykk maad eemal tegin tagasip66rde ja hylgasin auto seal, kus algas myrasein. Yle p6ldude, kiviaedade, p6ldude, v6sa... nii ma siis liikusin raudteesilla poole. Sealt edasi läks juba raja moodi asi, aga peale neid vihmasid oli see ikka selline maastik et saapad sain ikka korralikult sopaseks. Poolel teel avaldus just yks uus aare ja Silver kysis et kas olen juba seda purema hakanud. Ytlesin et ei ole veel j6udnud, kuna ma metsas ja saatsin pildi v6ssist :D Kurtsin ka et kas enam polegi teed mida m66da siia s6itta, mille peale Silver ytles et eile veel kll oli. Tagasi minnes otsustasin siis ikkagi m66da teed minna et vaatan kuhu ta siis välja j6uab et mina teda ei leidnud. J6udis kll suure teeni, aga teetööde t6ttu oli oli liiklus lihtsalt teisele poole betoonblokke suunatud. Kui oleks paari märki eiranud oleks autoga lähemale saanud, aga eks oli ju vaja ikka päevane sammude norm ka täis saada :D Kalastatavaid ega kalastajaid ei kohanud. Tänud peitjale
Päevale oli täpp vaja kirja saada, mis siis ikka lapsed autosse ja logima. Tänud peitjale.
Aitäh siia juhatamast.
Tänud peitjale :)
TFTC!
Tundub, et kellelgi veel kiiret polnud. Niisiis saabus loogiline otsus, et vaataks ikka selle viimase geokaardil välja reklaamitud Pirita jõe salakalastuskoha kah üle. Kohale liiklemine oli teetööde tõttu ühtaegu pisut impressionistlik, rohkem ekspressionistlik ja absoluutslet sürreaalne. Kuhugi paarisaja meetri peale me lõpuks ikka jõudsime, reaalselt. Käisime ja tegime oma STF-i kell 13:58 ära, kusjuures kogu tee keerles jutulõng põhiliselt ümber lähima, Päris ääre peal vedeleva aarde. Redelgi olevat kaasas, kalipso mitte. See viimane ei pidavat tegelikult lugema. No fear, tean küll :o) Püüdsin omalt poolt veenda, et redel on samuti ülearune. Kuid nüüd hakkas juba aeg otsa saama, vähemalt mõni meist pidi tööle tagasi pöörduma. TBin ja pikkkasso tõmbasid kohe vehkat, ma jäin veel tee äärde viisakamaid riideid selga vahetama. Parasjagu kui püksid rebadel, veeres järsku kohale Palang, jahus midagi kahuritest, siis küsis nulli sõitmise kohta ning lõpuks rääkis, et võiksin tema redeli plastikotsa Pirita jõe põhjast üles otsida kui oma aaret hooldama lähen :D
Hägune? Tõesti. Ega ma ikka selle seeria aarete nimedele päriselt pihta saa :D Aga aitäh silver-nullile, koostöös EKS-ga!