Seiklev lehm

Niisugused mõistatused mulle vahelduseks meeldivad. Ajad aga lehma jälgi ja jõuadki kohale. Auto jätsin väheke eemale ja lõpu poole astudes piidlesin juba mõnda aega seda kraavi, millest see lehm ehmatusega üle kargas. Nooh, ma ei tea, ikka kaunikesti hea hüppevõimega see tegelane, mina küll enam nii võimekas pole. Õnneks aga täpselt õiges kohas tõmbas ka kraav oma kaldad koomale ja mingi puuhakatis oli ka õigesse kohta oma juured maha ajanud, et nüüd abistavalt oma tüve toetuseks välja pakkuda. Nii kui see takistus ületatud sai, olingi praktiliselt ninapidi vastu põdra jäetud teadet, kuhu muuhulgas sai ka oma teate maha jätta. Tänud selle toreda mõistatuse ja asjakohase lõpuaarde eest. Mulle igatahes meeldis.

Tänud aarde eest!

Elasime meiegi lehma põnevatele seiklustele kaasa, nii tore et kõik hästi lõppes. Aitäh peitjale!

 2 

Tänud peitjatele!
Lahendamise olin teinud kunagi enda geopeituse algusaegadel ja nüüd läks ikka aega, et aru saada, miks ma selle punkti olin siia pannud. No lõpuks ikkagi jõudis kohale. Täna oli siis aeg välitöödele tulla ja kõnnin mõeldes, et mida see lehm võis seal igihalja puu taga nillida. Ja siis järsku koitis. Egas midagi, nüüd läks samm juba palju reipamaks ja varsti jäigi otsitav silma.
Siis natuke maastikku, mis sandaalidega ei olnud kõige meeldivam ja lõpp oligi leitud.
Aga siis tekkis mul tõrge, logilehel ei olnud üldse nii palju nimesid, kui GP/GC lehel logisid. Üritasin peitjale helistada, et mis tõrge võiks olla, aga ei vastatud kõnele. Seejärel võtsin ühendust ühe varemleidnuga, kes küll vastas, aga väikese viivega. Selleks ajaks olin ma oma nime sinna lehekesele kirjutanud ja juba üpriski kaugele jõudnud lõpust. Tema enam täpselt ei mäletanud, aga ühe detaili mainis küll. Siis tuli ka mulle meelde, et nagu olin kellegi logist midagi taolist lugenud.
Kuid teha polnud enam midagi, ots ümber ja pidin jälle oma sandaalidega maastikule minema. Sest nime ju logiraamatus polnud.
Aasta jooksul polnud ka keegi seda vale logiraamatut eemaldanud, aga ma olen julge poiss ja võtsin ära. Järgmistel võib olla vähem segadust.
Suured tänud ka varemleidnule!

Mõnus teostus, nii mõistatuse kui kohapealne osa. Suurim mure oli kuhu sõiduvahend jätta :) Tänud

Kunagi ammu seiklesin koos lehmaga kodus paberkaardi peal ja jõudsin peaaegu lõpuni, kuid peab ikka kohale minema. Täna Triinuga kõrvalaaret logides meenus mulle selle aarde lõpp ja võtsime uuesti seikluse ette. Natuke nuputamist, aarde kirjelduse korduvat lugemist ja oligi lahendus käes. Aitäh põneva seikluse eest!

Eelmisel kevadel arvutasin asukoha välja, aga alles täna jõudsin aaret otsima tulla. Väga vahva aare! Sai põdraga veidi juttu aetud. P.S. Logiraamatut ei leidnud. Võib olla ei osanud otsida.

Lehma jälgi ajasin juba rohkem kui aasta tagasi ja oma arust tuvastasin ta peidukoha kuid paaril korral vaatamas käies ei saanud ühest kraavist kuidagi üle. Millalgi Inga küsis lehma kohta ja sai tulemuse hoopis teise kohta.
Tegelikult käisime juba täna päeval Oliveriga siit ka läbi ja konteiner oli mul juba peos aga pagan seda teab, mis mul viga oli et ma seda avatud ei saanud. Igatahes panin selle ilma logimata tagasi ning Inga ei suutnud uskuda, et seal mingi trikk võiks olla ning tahtis seda ise üle kontrollida. See oli ka peamine põhjus, miks ma kaasa trügisin ja Elvegi kaasa tuli. Ega kohapeal polnudki midagi keerulisemat kui et Inga lihtsalt avas konteineri ja pani nimed kirja. Ma ise ka ei saa aru kuidas mul mõnikord õnnestub mõni aare üldse üles leida. Müsitka! Aitäh.

Ära saa lehma, mees!

Ega palju ei puudunud et oleks leidmata jäänud. Geokontroll sinder näitab 25 meetrit eemale ja sealt ma siis otsisingi. Aga lõpuks ikka käes. Aitäh!

Alguses tundus see paras segapundar ja kuigi mingi idee oli, siis kuidagi ei saanud lõngakera korralikult hargnema. Ühel hetkel sõitsime nullist mööda ja siis tekkis idee, mida Kärt kohe ka kontrollima hakkas ja kuigi algsest ideest sai miskit muud, siis lõpuks koju jõudes sai tõsise lahendamisega tegelema hakata. Kui mälu ei peta, siis Kärt suure töö ära tegi, aga lõpupoole vaatamata õigele ideele toppama jäi. Nügisin siis veidi omalt poolt ja nii umbkaudne lõpp-punkt paika sai. Mingil vajalikul hetkel sai autosõit ette võetud ja nimed kirja. Aitäh, täitsa lahe mõistatus!

Meil oli vähem, kui tund aega aega, et see aare leida ja logida. Mai võttis mind hoo pealt autosse ja siis siia logima. Õnneks oli kiire leid. Lahenduse idee tekkis ükskord, kui ühte teist aaret logima sõitsime. Vägev seiklus oli kodus lahendades. Aitäh!

Lehma jälgi ajada oli üsna põnev. Proovis teine meid ikka mitu korda eksitada. Saime siiski tema krutskitest võitu ja võisimegi põdra uksele koputada. Tänud, lahe värk!

Täna oli tore lehma jälgedes käia.Aitäh!

Täitsa vahva mõistatus. Täna viis tee siit mööda ja pärast vähekest otsimist leidsime põdrakese ka üles. :) Aitäh!

 1 

Peale seda, kui olime mitu tundi Kolme sõbra juures tulemuseta tiirutanud tuli võtta vastu otsus, et milline aare siis täna ikkagi logituks saaks. Kuna olin sellele aardele kodus geokontrolliga pihta saanud ja kuna olime juba antud piirkonnas, siis jalutasimegi kohale. GC äpp aga viskab mul viimasel ajal villast. Ei navigeeri eelnevalt märgitud kohta vaid sinna, kuhu talle meeldib. Näiteks aarde algsesse nulli või mingisse muusse punkti. Igatahes mul polnud kannatust selle telefoniga seal jännata ja panin selle parem taskusse ära. Ütlesin Margusele, et leiame selle niisama ka üles. Noh, nii umbes mälupildi järgi siis. See oli tõesti mul ikka vägagi umbes. Ühel hetkel korraks jõudsin juba kahtlema hakata, et kas on ikka leitav sedasi või pean hakkama koordinaati kuhugi sisestama aga enne jäi mulle otsitav silma. Oh kui hea tunne see oli. Panin rõõmuga nimed kirja ja tõdesin, et vaid 114 päeva on jäänud 365 päeva täitumiseni. Põdra juurest lahkudes sain ka alles aru kuidas ma just siia oma lehma juhtima oleksin pidanud. Tänan.

Kuna olime juba nii ehk naa siia kanti sattunud meenus mulle mu poolik lehma saaga ja andsin siis Margusele teada, mis ma enne teinud olen, et siia jõuda. Proovisime pisut üheskoos põdrale jälile saada aga tabamata ta jäi ka sel korral.

Kuna Margus uuris kas aardel ka geokontroll on ja ma polnud ise selle peale mõelnudki siis samal õhtul kodus arvuti taga sain soovitud tulemuse kätte. Järgmisel korral ta enam minu eest ei pääse!

Selle aarde lahendamisega läks nii, et esimestel kordadel avades ei tulnud nagu ühtegi mõtet pähe, kuid üldse teise aardega tegeledes sattusin kuidagi õige info otsa ja sealt edasi oli lausa lapsemäng. Punkt kaardile pandud, jäi see üsna mitmeks-mitmeks kuuks ootama. Kuni tänaseni. Ega ma polnud punkti täpsuses polnud kindel, kuid tuli välja, et piisavalt. Loodetavasti leidis lehmake põdra siis lõppeks ikka üles. Aitäh!

Ilm oli tiba märjemapoolsem, aga ega see meid siis morjendanud. Mirjam oli selle mõistatuse ise ära lahendanud, mina hiljem omaette verifitseerisin, et tundus täitsa loogiline mõttekäik. Aare oli täitsa seal, kus ta olema pidi. See lehm sai ikka väärt seikluse.

Ühel varajasel kevadpäeval avastasin geokaardilt sellise lustaka nimega aarde, mis mul veel täitsa ootel. Võimalik, et olin seda ka varem vaadanud aga ei leidnud endas soovi asjaga tegeleda. Nüüd aga lugesin kirjelduse läbi ja see tõmbas mind endasse. Lehm aina kepsles edasi kuniks jäi mul ühte kindlasse kohta seisma ja ma ei osanud teda kuidagi edasi keelitada. Maitses talle sealne muru ilmselt liiga hästi.

Täna tundus sobiv hetk olema, et seda asja pisut lähemalt uurima tulla. Püüdsin lehma jälge tabada aga miski jäi mul siiski nägemata. Eks kunagi uuesti.

 1 

Leidsin kiiresti ja probleemideta. Väga tore aare oli.

Täna oli nii kohutav ilm, sadas ja tuul oli külm. tulime siia, saime kiirelt hakkama. Väga lahe aare Tänud

 1 

Veel üks aare, mis mul nn „eelkrediidi peale“ ära leitud sai ja täna omale arvutis pusides lahenduse külge leidis; ka selle aarde puhul andsin endale lubaduse, et enne logi veebi ei lähe, kui koordinaat tagantjärele kätte otsitud. Too 28.01 ise oli küll täiesti hullumaja-puhvet päev, kell tiksus juba päeva viimast neljandikku kui tööl asjad lõpetatud sain ja ma olin kogu sellest intensiivsest päevast niiiiii väsinud ja paljas mõte sellele, et pean hakkama kottpimeduses ja mööda lumiseid teid kuskile 40 kilti aardeni ja pärast veel tagasi sõitma... Ja minu otsa vaatas lisaks seal parklas ka koer, kes kogu tööpäeva oli niigi kannatlikult mul kabinetis pikutanud ja oodanud, millal siis ükskord see pikem jalutamine kätte jõuab. Ma päriselt ka olin tol õhtul ainult millimeetri kaugusel sellest, et kogu see challengeprogramm kuradile saata aga et ma jõudsin keset toda parklas seismist ja geokaardi sõelumist ja otsustusprotsessi oma maailmavalu paralleelselt ka tekstikanalisse lasta, tuli rohelisest chatiaknast siis hoopis ootamatult üks halastuslask ja saingi seejärel ainult 10x20-kildise tiiruga hakkama :D. No ja aarde enda juures jooksid jälle siis juba kõik kettad lõplikult oma õigetesse kohtadesse, ma ei usu, et keegi saaks üldse muul viisil kui naerunäo ja hea tujuga sellele lehmafinishile seal otsa vaadata…

Aitäh Merlele/Tessale/Taavile aarde eest, mis lõpuks nii sobivalt meile päeva nr 241 päästis ning ootame siis aga olemasolevatele aaretele lisa. Sest teie käsitöökoja toodangut on alati väga meeldiv leida, tänud veelkord ja preemiaks seiklejale ka sildid :).

Mõned kuud tagasi sai Hullu lehma... khm, Seikleva lehma... saladus lahendatud ja sügisel käisin ka esimesel katsel aga olin üsna kindel, et ma nii hästi ei hüppa kui see lehm, seepärast jätsin selle aarde talveks. Paraku oli jää üllatavalt nõrk arvestades viimaste päevade ilmasid. Seekord sain varba märjaks, eks proovin krõbedama külmaga uuesti.

Päris korraliku eeltöö sai ikka arvuti taga ära tehtud. Natukene tuli ka lõpus ringi vaadata, aga ei midagi keerulist. Aitäh, tore lõpp on!

See lehm oli ikka väga suur seikleja. Läks tükk aega enne kui ta rännaku lõpppunkti tuvastasin. Täna läksime põdrale külla. Oligi seal juba päris kaua üksi istunud. Loodan, et ta kael pärast valutama ei hakanud. Aitäh.

Algus oli raske. Mingil hetkel käisin rattaga isegi nullis mediteerimas ja sellest oli abi. Koju jõudsin, siis olin võibolla asjale pihta saanud. Hakkasin vaikselt lahendamisega pihta ja olin suunas kindel. Sinisetiivaline kiil oli minu jaoks paras pähkel. Sõelale jäi paar kohta. Lõpliku ja tõese valiku sain pommitamisega.

Täna oli õige päev lõppu suundumiseks. Kummik oli suur sõber, hea et jalga vedasin enne. Aitäh!

Lehma teekond sai läbi sõidetud, põder leitud ja nimi kirja. Aitäh aarde eest!

Lõpu lähedal oli midagi kummalist ja meile seninägematut, mis tekitas täiendava segaduse, aga kuna midagi meile tajutavast see asi kaasa ei toonud, siis täna viisime otsingu lõpule, tänud peitjale.

Leid tuli häbiväärselt alles kolmandal rattatiirul siia. Küll ei saanud ma aru "suure" ega "lähedal" mõistest. Aga oligi huvitavam. Konteiner oli päris tore ja kelmikas. Suur tänu teema ja teostuse eest.

 1 

1 väga lahe nuputamisiülesanne, mis õnnestus siiski pea-aegu kaardil ära lahendada ... aga mitte täitsa lõpuni :o) nautimiseks sõitsin siiski kogu lehma teekonna algusest lõpuni läbi ka, et aru saada miks ta nii ootamatult ikkagi metsa hüppab? õnneks see selgub päris lõpus. Tänud peitjale. Lahe konteiner. Vihjest on ka palju abi :o)

 1 

Kunagi lapsena tädi juures suvitades juhtus pahatihti, et tädi paar lehma seiklema läksid. Eks see karjaaed oli pikk ja vana, ikka leiti mingi koht kust läbi sai. Minusuguse poisikluti amet oli siis rattaga ringi kihutada ja plehkupannud pudulojused koju ajada. Lehmad said siis aru küll, et pahandust olid teinud ja läksid kenasti ajades kodu poole endal süüdlase näod peas. Aga ükskord käitusid nad hoopis kummaliselt, et tahtnud üldse liikuda ja vahtisid hoopis mulle imelike nägudega vastu. Ei aidanud vits ega miskit. Kutsusin siis tädi ka appi. Lõpuks selgus, et tegu on sama arvu ja sarnase mustriga naabertalu karjaga.

Selle aarde lehmaga läks kõik kenasti kuni pidin putuka leidma. Kuna oli tuuline ilm siis olid täna kõik putukad õnneks või kahjuks peidus. Proovisin küll ringi vahtida aga pärast kodus tekkis idee , et seda putukat peab vaatama millegi muu abil kui prillid. Järgmise korrani!

Aarde kirjeldus on nii mõnus, et seda oli lausa lust mitu korda lugeda. Õnneks saime üsna kiiresti lehmatädi sabast kinni ja asusime ta jälgi ajama. Tempo oli nii kiire, et ei saanud jalgu mahagi. Hea, et vähemalt pilk õigel rajal püsis. Päris lõpus sai lehm plagama ja ekslesime siin- ja sealpool teerada, aga kauaks see põdra teada meile märkamatuks ei jäänud. Suurepärane aarde idee ja krooniks väga hea teostus. Üks meie tänastest lemmikutest.

Lehmakülas olles oli enne auto hooldust veidi vaba aega ja seiklesin siis lehma jälgedes põtra otsida. Põder oli end õite mugavalt sisse seadnud ja võttis lahkesti mu külastuse vastu. Tänan peitmast.

 2 

Nii tore aare :) Mõistatus oli selge kohe, kuid enne lõpppunkti juurde nuhkima minemist tahtsin ikka kontrolli ka roheliseks saada. Võttis ikka veidi aega, aga lõpuks 30 m täpsusega tuli ära. Kuigi tegelikult oleks vast ilmagi saanud, aga nii ikka kindlam tunne. Siia tuleb kindlasti ka soovituspunkt ära :) Aitäh!

Olin koduse eeltööga end eelviimase kohtumiseni ära lahendanud ja täna saabusin lörtsisajus välitöödele. Kõik klappis tegelikult, kuigi näpuga järge ajades ütleks, et põder eksis ikka teelt ära ka. Pole hullu, võtsin juttu sõna sõnalt ja kargasin õiges kohas üle kraavi ja tervitasin põdrapoissi. Igati tore topsik, kiitus!

 5 

Paistab, et advendiajal on lehma teekond veelgi värvikam, lisaks metsaelanikele võib ta kohata tervet kampa vahvaid tuttmütslasi:)

üks piilujatest ;)

Tükk aega oli see laagerdunud, lõpuks tuli vaim peale ja hakkasin põdra jälgi ajama. Kohapeal tuleb tunnistada, et põder tegi väga õieti, et põõsasse hüppas. Natuke maad edasi oli palju oranzides vestides jahimehi, oleks võinud veel püssi ette joosta niimoodi. Aitäh peitjale.

Maaametiga jälgi ajades sai päris lähedale. Ja juba neljanda korraga sai ka geokontrolli roheliseks. Siis ei jäänudki muud üle kui ükspäev sinna kohale minna ja leida tee üle selle viimase kraavi.

Lõpuks sai see pull lõpule viidud. Kasutasin seda, et õhtul enam vihma ei sadanud, et nimi kirja saada. (158) Aitäh!

Hea aare rattaga otsimiseks. Veidi tuli edasisaamiseks ka abi küsida.

 1 

Suurem töö oli kodus tehtud ja oli vaja vaid veel viimased täpsustused kohapeal teha. Vahva mõistatus, mulle väga meeldis.

Kant tundus õige aga nägijaks veel ei saanud.

 1 

Lahe mõistatus ja väga äge teostus. Eriti meeldisid just detailid, nt see tugitool. Vahva!

Lehma teekond leitud ja logitud. Tänud

 1 

Kunagi juba piilusin seda, lugesin mitmeid kordi läbi ja ei saanud midagi aru.

Nüüd sai siis uuesti ette võetud, sai lagedi kandis rippsilla peal ühte teist aaret otsitud aga ei saanud sealt mingit infot. Seega hakkasime seda lugema, no 2.0 mõistatus, peaks jõukohane olema küll ju numbri poolest. Lugesin ühe korra, vahepeal läks mõte uitama kuna täiesti nonsence jutt oli. Lugesin teise korra ja siis ka kolmanda korra. Umbes aimasin mida ja kuhu aga paraku olin hoopis vales kohas kaarti uurimas. Lõpuks saime ka meie lehma lõhna ninna... Sai ilma väga seedimata õigesse kanti sõidetud ja siis uuesti 5 minutit teksi loetud ja tuli välja, et koht kus seisma sai jäädud sealt oli aare 200m kaugusel umbes. Seega kohale sõidetud, lehmaga sina peale saadud ja talle kõrva oma nimi sosistatud. Tegin peale leidu ka huvipärast geokontrolli mis läks ilusti roheliseks :) Väga lahe mõistatus :)

 2 

Alles olime männiku kandis ja poiss näitas märke l6unauinumiseks. Aga nii kui autosse istusime oli uni kadunud nagu vits vette. Pole hullu tuleb lihtsalt pikem ring teha. Nii j6udsime oma ringiga l6puks Jyri olerexi. Keha tahtis ju kinnitamist. Kui aare avaldus siis ei tulnud yhtegi head m6tet ega ideed mida sellega peale hakata. Teised olid selle juba läbi ka teinud ja polnud kellegile sappa ka v6tta. &nnex kehtib reegel et kui lahendad yhe m6istatuse v6i segi mitu siis nendest tekib ahelreaktsioon mis tuleb kasuks siis ummikusse jooksnud pusimistega. Kui suund selge siis hakkasime suunduma selles suunas kuhu viimane loogika suutis välja jooksutada. Igaks petteks kysisin peitjalt yle et ega ma väga rappa pole sattunud. Tuli välja et täitsa 6ige suund oli aga peale järgmisi vihjeid hakaks lehmapull niimoodi perutama et kappas tuhat nelja kuhugi... suunas minema. Ei aidanud muu kui et tuli vissi maha rahustada ja tuttavale karjamaale tagasi suunata et ta sealt siis kodutee p6drapoisi juurde uuesti yles leiaks. See oli jah koht kus liigne m6tlemine ja kärme tegevus viis meid hoopis... aga l6pp hea k6ik hea :D L6pp oil lausa nii hea et seda sai ikka tykk aega uudistatud ja imetletud. Väga vahva. Tänud peitjale seikluste eest amuuu ;)

 1 

Võtsin siis kah ette seikleva lehma otsingud. Esimese hooga jäin kuskile toppama aga sai siis veel natuke mõeldud ja tänu metsa sõprade abile saigi seiklev lehm kinni püütud. Logi kirjutamise ajal pääses aga lehm jälle seiklema. Tänud peitjale vahva mõistatuse eest.

 2 

Üldiselt saaks geopeituse aaretest juba paraja loomaaia kokku lüüa. Elevandid, lõvid, karud, põder, kaljukits, krokodill, draakon, ilves, hobused, rebased, hundid, lisaks veel sigu, jäneseid, siile, oravaid, koeri, kasse, hülgeid, väiksematest vee-elukatest, lindudest ja putukatest rääkimata. Mõned haruldasemad liigid, mõned vähem, osa paraku välja surnud. Meie lehmakarjas on antud seikleja juba vähemalt neljas isend.

Ega need seiklused nüüd kuigi suur müstika olnud, 99% sai täitsa kodus ekraani pealt jälgida, isegi lõpuosa võis üsna ehedalt ette kujutada. Sestap kohapeal läks suhteliselt kiiresti. Aardeteostus üllatas positiivselt ning tegi õhtu kohe mõne ühiku võrra lõbusamaks :o) Väga viis, kiidusildid kah külge, aitäh!

 2 

Suure Põdra püüdmise kogemused on mul täitsa olemas. Mäletan, et oli pikk ja vaevaline protsess. Tuli teist taga ajada lagedal väljal ja paksus tihnikus. Seekord pakuti "lahinguväljaks" lausa linnatänavaid, nii et lust ja lillepidu seekordsel põdrajahil :) Teoorias tundsin end juba tugevalt. Oligi aeg asuda praktika kallale. Metsikute loomade taltsutamise riistad kaasa, silm sihikule ja sõitu. Päike loojumas silmapiiri taha, õhk pole veel suvistest sumisejatest pungil, aga mõned suured türkiissiniste silmade ja suurte tiibadega putukad juba jäävad silma. Lõpus saigi see pisike põder tabatud, jutud aetud ja logi kirja. Tänud toreda aarde eest!

 1 

Täitsa lõbus oli seikleva lehma jälgedes kulgeda. Paistab, et lehmade elu on hoopistükis põnevam kui raamatutes õpetatud. Ei ole pelgalt tühjaks lüpsmine, põllu niitmine / söömine ja koogikeste vorpimine. Käivad mööda laia ilma ringi ja tutvuvad huviäratavate võõrliikidega.

Pärast taaskülastus jalutuskäiku, Seikleva lehma omaniku raba aarde juurde, tõi mu õhtukava mind põdra sõnumit üle vaatama. Nuuskisin välja viimased põdra sammud ja hüpped ning võisingi, leitud tegelasel, actionfilmi kombel kaela kahekorra keerata. Aitäh toreda aarde eest!

 1 

Selle aarde otsimise lugu algas neljapäeval Jüris, kus ma aega parajaks tehes kaarti silmitsesin. Mis huvitav Lehmja tammik siin on, kas tõesti siin ühtegi aaret ei leidu, mõtisklesin. Samal ajal muidugi geootsingusse "lehm" trükkides. Lehmja tammikut ei leidnud, küll aga jäin lugema lugu seiklevast lehmast. Tundus väga põnev ja samas kohas istudes mõtlesin oletatava koha välja.

Kontrollini ei jõudnud (ei päris- ega geokontrollini), sest kolleegid peatusid autoga minu kõrval ja sõit Tartu läks lahti.

Täna aga, kui esimesest multiaardest olid jalad väsinud ei pidanud paljuks autoga teoreetilist kohta kontrollima minna. Sõitsin siis hiirvaikselt ja hoidsin silmi lahti. Olgu öeldud, et tegin omale teekonna ka pisut raskemaks liikudes lehmaga vastupidises suunas. Siiski klõpsas mul ühes kohas ajus üks nupuke õiges kohas ja sundis pidurdama. Nüüd enam kaua ei läinud, hiilisime meiegi lehma peidukasse ja panime nimed kirja.

Väga vahva jutt ja väga armas aare, aitäh Sulle selle eest!

Tänud aarde eest! Vahva, seiklema läinud lehma karjatada.

Kui see aare avaldus, siis vaatasin seda aga geokontrolli pommitamiseni ei jõudnud. Ütles ju kirjelduski, et tuleb õue minna.

Kuna me juba olime õues, siis ütlesin, et lähme vaatame. Herki vaatas kirjeldust ja kerget kiunu kuulsin. Ütlesin, et sõidame sinna ja siis vaatame edasi. Kui olime sinna jõudnud, siis parkis Herki auto kuskile ära. Mina ei saanud aru, miks. Aga ega tegelt see ei olegi ju oluline. Ütlesin, et sõidame nüüd sinna. No lähme vaatame! Kuigi kirjeldusest täpselt välja ei lugenud, mida otsima peab, siis sõitsime ja hoidsime silmad lahti.

Kaugelt hakkas midagi paistma. Ja seal ta oligi!

Otsisime neid eelmiste leidjate jälgi aga ei suutnud kuidagi neid kraavipervelt leida. Kumbki valis endale sobivaima koha kraavi ületuseks ja nii me metsa sattusimegi. Loomulikult mina valisin vale koha.

Mingil hetkel hõikas Herki, et leidis. Sumpasin siis hääle suunas. Metsa all olid jah eelmiste leidjate aimatavad jäljed.

Logisime ära ja siis hakkas see õhtu kõige lõbusaim osa. Loodetavasti see traktorist ikka luksus kõvasti, kui me meeleheitlikult end üle ettelükatud valli üritasime pressida. Vot see oli alles katsumus.

Tänud!

 2 

Siin oleme korra täitsa ausa mitteleiu teinud. Sõitsime kaardil välja vaadatud kohta ja kui me seal midagi ei leidnud, küsisime mööda tatsunud naisjalutajalt, kus teil siin see sinine kiil posti otsas on... :-D
Pärast seda humoreski suhtles Merle minuga Vaprate päkapikkude 5.0 sündmusel, kiites mu mõttekäigu valdavalt heaks kuid andes veel tänuväärseid lisasuuniseidki. Täna tulime seda teooriat katsetama. Sõitsime otsejoones koberile ja saarmale külla. Sattusime nende juures tupikusse. Sisse ei hakanud astuma. Õnneks ei kutsutud ka. Väravast läbi ka ei hakanud astuma. Selle asemel läksime hoopis üht teist teooriat katsetama, millest olime korra juba möödunud. Natukene teoretiseerimist sealgi - loogika ja kirjeldus võitsid. Lõbus aardekarp ja lehmakene ootasid meid uhkes üksinduses. Tegime järgmistele tulijatele neljad jäljed ette, mindagu neid kasutama!
Aitäh Merlele toreda aarde eest! Kirjeldust algusest lõpuni järgides selleni poleks vist jõudnud, aga kui ajupiirangud maha võtta, on täitsa leitav. Aare korras, positiivsed sildid külge.

 2 

Ei tahtnud veel päikesepaiste juurest tuppa lauamänge mängima minna. Kuna hetkel on küll kõik vähegi normaalsed lehmad laudas ja välja ei liigu, siis tundus olema õige hetk tulla seikleva lehma jälgi ajama.... Teised ju ei sega. Ei olnud esimene kord, eelmisel korral suutsime kohalikele ikka väga totakaid küsimusi esitada, tookord meenus mulle kunagine rattaorienteerumine , kui ma ratta koos kaardiga enast korraks maha jätsin ja siis ei suutnud enam õiget tagasiteed leida ja suures ähmis hakkasin tervisejooksjatel nõu küsima. Nende hämmastus polnud teeseldud - rattakiivris, vaakumpakendis tegelane kes keset metsa soovib järsku teada kus ta asub. Seekord ei hakanud kohalike tülitama, ja ega nad vist poleks oma talvemõnude nautimise juures lasknud end ka häirida. Vahetult enne loobumist märkasime siiski värskel lumel lehmajälgi ja siis tuli ka leid. Tänud tore aare, lahendamine oli küll üksjagu raske, aga FP väärib ikka

Leitud. Britt - 763, Mirjam - 125

 4 

Pärast Kaja och Brunost lahkumist Pesuväel pusle-aarde juurest, kulgesime siia poole oma hulgileiupäeva jätkama. Sest üks-aare-päevas ehk geomonogaamia on vast igaveseks läbi! Aitab sest tobedast, kulukast ja tüütust 18. oktoobril Pärnus käiguga alanud, USAs-Norras lihtsa vaevaga ja meeldivalt kestnud, aga pärast seda juba punnitatud maitia-mitmel-järjestikusel-päeval-aarde-leidmise jandist küll. Tahan ikka tavapäraselt-normaalselt aardeid otsida - mitu tükki päevas, mõni päev või lausa nädalaid ei ühtegi. Just siis ja nii nagu ise tahan. Mind aare ei käsi ;-P
See aare õnneks seda geotsölibaati ei lõpetanuks. Minu MA ja/või G-kaardil välja raalitud potentsiaalses asukohas ei silmanud autoaknast ühtegi sinist kiilikest. Uurisime isegi Kiili kohalikult kepikõndijalt selle sinitiivalise asukohta, aga temagi ei osanud sest midagi arvata, põle näin'd. Eks siis tuleb teine kord uues lootuses looduses kõik kenasti näpuga järge ajades läbi kulgeda. Täna ei jaksa seda teha, võtame esialgu lihtsamad aarded ette.
Aitäh Merlele ja lastele toreda aardekirjelduse eest! Teine kord vast leiame ka vahva aarde. Või siis viiendal korral nagu vast Loogilise karastusegi ;-D

 2 

Ehkki koheselt taipasin, mis kavalus siin peidus on, ei saand ma lõpuni välja geokontrolli roheliseks. Küll aga olin kaval ja saatsin luure välja ja kui see kinnitas, siis alles ajasin oma auto välja.

Mulle meeldivad sellised aarded, kus on lugu, kus on teostus ja koht ka sobis, sai lihtsalt ja puhta riidega kohale, kiitus!

 1 

Sellest asjast ei teadnud ma midagi, aga koht, mida teised kirjeldasid tundus tuttav olema ja nii see leid ka tuli. Aitäh, vahva asi.

 1 

Täitsa vahva seiklus oli lehma radadel ja kohale me jõudsime ka kenasti. Tänud toreda mõistatuse eest.

 1 

Ohoo. Oleks ma teadnud, et lehm seda metsatukka mõtles, oleks saanud lausa mitu "kärbest" ühe hoobiga. Aare on kohe väga hästi välja kukkunud. Pole liiga raske ja pole liiga kerge ja kui veel lõpus ootab ees selline armas üllatus, mis sa veel oskad rohkem tahta. Suured tänud peitjale.

 1 

Ah kaua ma seda lehma ikka hoian. Mingi 3 korda käinud juba kohapeal vaatamas, lõpuks tuleb ikka nimi logiraamatusse kirjutada. Tänan peitjat!

Leitud, tänan!

 3 

Aardejahi seitsmeteistkümnes aare.

Aarde avaldudes lugesin kirjeldust.. kisub juba Taadi jutustuste poole :) Ah, et selline tunne siis tekibki, kui minu aarete kirjeldusi lugeda :)

Lõpuks võtsin siiski ennast kätte ja lugesin kirjelduse mõttega läbi. Seejärel kujutasin Lehma seiklusi ette ja asusin arvuti taga teda jälitama. Suutsin lehma silmist laskmata peaaegu lõpuni jälitada, kuid pärast viimast käänakut oli lehm kadunud nagu vits vette. Oleks võinud siis öelda, et kardab hirmsasti putukaid ja neid nähes kargab ei tea kuhu. Ma oleks siis taibanud lehmal kannul püsida. Igatahes, arvuti taga ei suutnud ma lehma asukohta tuvastada.

Järgnes välitööde aeg. Läksime autoga sinna, kus lehma viimati nägime.

Sõidame ja sõidame ning järsku märkan tahavaatepeeglist suurt sinist putukat! Pidurid põhja, rool järsult paremale, autost välja ja putukale joostes järele. Küllap see lehm ka siin kuskil redutab!

Ei läinudki kaua aega, kui lehma arglik “amuuuu” meile kõrvu jäi. Liikusime siis hääle suunas ja seal ta siis redutaski, uhkes üksinduses…

Väga lahe teostus, otsast lõpuni!

Me täname!

 1 

Õuntest, ploomidest põsed punnis lehmake sai õnneks pidama enne kiiliga kohtumist. Sõnum põdralt leitud. Tänud peitjale.

 1 

Olen minagi lapsepõlves vahel pidanud lehma tooma. Viimise ajal ma enamasti magasin. Õnneks need lapsepõlve lehmad nii seiklushimulised polnud. Aitäh toreda aarde eest!

 1 

Tegin autoga väikse sõõri teekonda sisse ja põikasin ka siit läbi. Kodus geokontrolli roheliseks ei saanud, aga ega see kohapeal ka kuidagi takistuseks ei osutunud. Aitähhid, täitsa tore aare!

 1 

Siin sai jälle statistika võlusid nautida - ei tea enam mina, kes on aarde juba leidnud ja kelle nimed logiraamatusse kirja saama peavad... :D Väga äge konteiner oli, aitäh!

 1 

Kui see hulkuv loom arvas, et teraste jälitajate eest pääseb, siis eksis, nagu lehmad ikka. Tänud aarde eest

 1 

Lehma sabas terve lapsepõlv veedetud. Seega lehmaga sammu pidada polnud suurem probleem. Jätsime vaeste loomade turvamajja veel ühe lehma seltsiks. Ränduri. Tubli näputöö!

Mõistatus sai suures osas laua taga ära tehtud, aga kuskil osas kiilus asi kinni. Lasin siis kolleegil end peale tööd pooleli jäänud kohta maha visata ja jalutasin asja lõpuni. Tänud peitjale, väga tore mõistatus.

 1 

Lugesin lehmaseikluste loo läbi ja asi oli suht selge kus see seiklev lehm omadega välja jõudis. Käisin panin nime kirja. Tänud peitjale igati mõnus aare oli.

Suurem osa mõistatusest sai kodus lahendatud. Edasi sai ilusasti kohapeal. See tiivuline oli küll ehk veidi teistsugune, kui vaimusilmas ette olime kujutanud. Väga lahe mõistatus. Tänud!

 1 

Sellised mõistatused mulle meeldivad. Kui õigesse kohta jõudsin, siis kahtlust kahtlust ei olnud, kus see siiberdav lehm põdraga hullab. Tore teostus samuti. Tnx!

 1 

Võtsin siis minagi peale tööd ülesandeks lehma seiklustele kaasaelada. Parkisin auto ja lonkisin võpsikust lehma otsima. Ja seal ta õnnetult istuski. Väga lahe teostus algusest lõpuni. TFTC!

 2 

Lehma seiklustele hakkasin kohe kaasa elama ja kui sai selgeks, mis teid ta seal jalutab, siis teatud piirini oli sellest kolme a-ga asutusest abi. Sinisetiivalise osas jäin nõutuks, kuid kohapeal sai kõik selgeks ja oleks pidanud ju isegi kohe taipama, siis poleks nii palju punaseid sinna geokontrolli teinud, mõni läks üsna lähedalt mööda, kuni lõpuks alla andsin. Näha oli, et autosid oli pargitud, järelikult õige koht. Ja kui rada ka üle kraavi kalpsas, siis hüppasin järgi. Vahva tegelane ootas ees, väike hämming ka hetkeks aga mitte kauaks :) Tänud!

 4 

Täna hommikuseks aardeks valisin selle mõistatuse. Pusisin sellega avaldumise õhtul natukene ja eile päris pikalt, aga iga kord eksisin pärast kopraga kohtumist ära. Hakkasin igasuguseid ideid genereerima, kus see lehm siis minna võis, lahendus endal silme all juba. Lõpuks sain ikka punkti kaardile paika, aga geokontrolli roheliseks ei saanud kuidagi. Ah, mis seal ikka, lähme vaatame kohapeal need lood üle.

Enda paika pandud koordinaadile jõudes selgus, et siin pole küll mitte midagi. Loogika ütles, et võiks natukene edasi minna, äkki siis seal on. Ja nii oligi, varsti olin kirjeldatud sündmuspaigal. Kargasin ka teelt kõrvale igihaljaid uurima, kuid see jäi tähelepanuta, et lehm üle kraavi hüppas. Kuna minu otsitavas kohas midagi ei paistnud, lugesin kirjelduse tähelepanelikumalt läbi ning kalpsasin ka üle kraavi. Seal oli rada ees juba ning märkasin kohe ka sõnumit põdralt.

Signeerisin enda nime külalisteraamatusse ning andsin seejärel pedaalidele hagu, et õigeks ajaks tööle jõuaks. Mõnus hommikune rattasõit (~18 km), lahe mõistatus ning äge teostus lõpus. Aitäh peitmast, meeldis!

Tööl proovisin mõistatust lahendada, aga ma polnud piisavalt järjekindel. Õnneks Kristjan lahendas ära ja saime logida.

 1 

Lehma seikluskoht sai päris ruttu tuvastatud, aga sitikas ei lasknud kontrolli roheliseks teha. Läksimegi kohapeale ja saime õigel ajal pidama. Hops üle kraavi ja põder rahulikult istus ja ootas seal. Tore jutt ja ilus lõpp, tänud!

Kiire leid loogilisest kohast, tänud.

 1 

Geokontrolli piinamisega pole tõesti vaja siin tegeleda.Tore mõistatus ja kenasti vormistatud lõpulahendus.Aitäh näitamast!

 4 

Kodus jõudsin nii kaugele kui Dr Guugel aitab. Polnud oma idees kindel ja otsustasime parem minna kohapeale vaatama. Geokontrolle polnud proovinud, sest piirkond liiga suur. Saime Järve Selveri ees kokku, sõitsime, parkisime, hüppasime üle kraavi ja logisime. Kohapeal kõik kerge, pole mõtet arvuti taga aega raisata. Teades geopeiturite jõudu, siis soovin Põdrale pikka iga :)

Aitäh siia juhatamast.

Tänud peitjale :)

TFTC!

 3 

Kui aare avaldus, oli Priit tööl ja helistas, et uus aare meie kodu lähedal. Vaata, aga see mõistatus. Algul tahtsin ei öelda, aga Priit ütles Merle peitis, siis mõtlesin see ei saa ometi siis nii raske olla. Ei saanud algul mõhkugi aru, Karl ka virises mul siin kodus. Otsustasin naabrinaise juurde minna, et ehk kahekesi saame jagu sellest. Tuligi idee naabrinaiselt, helistasin Priidule, et oled kodus arvutis proovi seda kanti. Mingi hetk saigi Priit geokontrolli roheliseks 30m täpsusega. Kiiret logima meil ei olnud, tulin naabrite juurest koju ja Priit ütles, et ärme täna lähe. Ma ikka ütlesin lähme, sest vaja tänast päeva kirja saada. Lõpuks ikka jäi minu sõna peale ja läksime panime logi kirja. Tänud peitjale, lahe konteiner oli ja mõistatus ka muidugi:) STF kl.20.45

 7 

Olin just õhtusöögi lauas perega plaane pidamas. Kellegil oli vaja veel poes käik ette võtta. Mul viitsimist ei olnud ja pärast pikka moosimist suutsin naise siiski ära rääkida. Kõht täis veeresin vaikselt diivanile, avasin arvuti ja üllatus oli ees ootel. Korraks oli hämming selle seikleja ees aga üsna peagi oli selge mis toimub. Natuke nuputamist ja olin peaaegu lõpus. Siis aga kiilusin kinni ja pidasin targemaks kohapeale uurima minna. Geokontrolli ei hakanud puutumagi, kuna see elas seal oma elu. Õnneks naine hakkas alles riidesse panema ja sain veel seelikusabast kinni. Jälle pidin moosima, et ta poodi ei läheks, las ma ise. :D

Kohale jõudes võtsin lehma lõhna üles ja asusin teda jälitama.Olles omadega saarma juurde jõudnud püüdsin leida märke mis edasi peaks juhtuma. Kui saarmas teada andis, et tema ei tea asjast midagi, siis taandusin ja proovisin uut teooriat. See oli juba palju parem. Peagi märkasin silmanurgast välkuvaid lampe ja palju muudki huvitavat. Kargasin ka igihalja poole ja paistis et olin täitsa õigel ajal õiges kohas. Kallo ja Anna polnud veel logimiseni jõudnud, seega surusin ennast tuimalt kampa, olin veel kasulik pastaka laenamisega ja sain enda nimegi esimesele reale kirja. Ja just sellel pühal registreerimise momendil kargas ka peitjate naiste osakond põõsast välja. Minu teada pidi Merle ju arvuti taga närveerima. Huvitav mis seadet ta küll kasutab, kas seda hammustatud käbi või mõnda kuusknoidi väntavat seadet! Igatahes on näha et meie ümber on üks täitsa arvestatav töökoda aina hoogsamaid tuure üles võtmas.

Tänud seiklust jagamast.

Leitud ja logitud.

Leitud ja logitud.

 9 

Seekord jätsime võidu koduvalda (või ei, ikka vist naabervalda. Ah mis tähtsust kus me nüüd täpselt olime) ftfsõltlased nagu me oleme. Tavaliselt lihtsalt reageerime liiga aeglaselt ning jääme esmaleiust ilma. Vahel reageerime koguni mitu päeva või mitu nädalat hiljem.

Igatahes olime piisavalt kiired, guuglit ei vaadanud ning tormasime otse objektile. Sellegipoolest, ega siis lihtsalt ei läinud. Ei mõista ju õigesti lugeda ega end õigesti positsioneerida. Aga kuna oli veel kohti, kuhu lehmatädi mahub ning jätkus ka igihaljaid, siis jätkasime. Nüüd jõudis meiega liituda ka Silver. Siiski oli Annal terav silm ning tema märkas põdra jäetud sõnumit. Täitsa lahe pesa tal seal!

Kohal oli ka lehmatädi ise, kes pakkus lehmakommi! See õhtu kujunes ikka üle ootuste magusaks. Jalad märjad, suu magus, meel rõõmus! Aitähh! :)