Tüüp: KusMaLäen Maakond / linn: Tallinna linn Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 3.5 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Tallinna–Pääsküla raudteeliin on lõpp-peatustega vastavalt Tallinnas Balti jaamas ja Pääskülas. See on ainus raudteeliin, mille algus- ja lõpp-punktid asuvad Tallinnas. Tallinna–Pääsküla raudteeliin oli esimene elektrifitseeritud raudteeliin Eestis, kus elektrirongid sõidavad aastast 1924. Aastast 1962 asub Pääskülas rongide depoo.
Liinile jääb 9 peatust: Tallinn (Balti jaam), Lilleküla, Tondi, Järve, Rahumäe, Nõmme, Hiiu, Kivimäe ja Pääsküla.
Antud Wherigo aare kutsub Teid tutvuma Tallinn-Pääsküla raudteeliini ajalooga ning endiste jaamahoonetega. Maastiku raskusaste tuleneb teekonna pikkusest. Aare asub nullist kaugemal kui 3,2 km.
Aarde faili leiate siit.
Lõpus taasta palun kindlasti maskeering! Raudteele pole vaja minna.
Tehnilise poole eest aitäh Laurile, ilma kelleta seda aaret ei oleks!
Vihje: pole
Lingid: http://www.wherigo.com/cartridge/details.aspx?CGUID=8a7057c1-260c-4f64-ae63-87a5471668d6
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
![]() |
Raja algus | 59° 26.3496' 24° 44.1265' |
Aarde sildid:
soovitan (8), lumega_leitav (2), lastekäruga_ligipääsetav (2), vaatamisväärsus (1), pikem_matk(>1km) (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC7XH69
Logiteadete statistika:
75 (96,2%)
3
8
2
0
1
0
Kokku: 89
Lubasin küll kellelegi, et proovin uude kohta lõpu tekitada, aga vaid mõtteks see jääbki :(
Peaaegu viperusteta õnnestus see Wherigo läbi teha. Eelviimast punkti ei hakanud siiski kordama ja sai hoopis lõppu ära mindud. Aitäh!
Ei ole kunagi sellel liinil rongiga sõitnud, aga enamus jaamu on siiski teada. Seekordki jalutasime kõik jaamad kenasti läbi oma geomobiiliga ja saatsime nii mõnedki porgandid teele ilma et ise oleks peale roninud. Aare ka kiirelt üles leitud - suur tänu ajalootunni eest!
Leitud koos Malle ja Maretiga. Kambas oli jõu- ja ilunumbreid parem teha.
Alguses mõtlesin, et teen jupikaupa ja esimese punkti noppisingi paar päeva tagasi, aga kuna aega oli, siis tipptunnil, kui rongid tihedamalt käivad jooksis asi nii hästi, et said kõik korraga tehtud. Ühes peatuses jõudsin isegi sama rongi peale tagasi minna. Ainult Kivimäe võttis üle ootuste kaua, kui igal pool mujal piisas ühest pilgust, siis seal jõudis mitu rongi mööda minna. Lõpus oli leid kiire, ainult väljasikutamine võttis aega. Pärast kahjuks enam nii hästi tagasi panna ei osanud, nüüd peaks kätte saama hulga keegema liigutusega.
Milllgi talvel sai alustatud punktide läbimisega, aga lõpus liiga kinni ühes punktis olles ei läinud kuidagi leid läbi. Nüüd otsimisraadiust laiendades sai Kärt rõõmust hüüda. Aitäh!
Talvel üks päev pool tehtud ja teine päev teine pool aga kuna kohe siis ei saanud aru, kus aare on ja külm oli jätsime selle tulevikuks. Täna tuli üsna kiire leid. Aitäh!
Lab'id meeldivad mulle tõesti oluliselt rohkem, sest kuivõrd tehnika ja igasugused programmid lähevad minu ilmudes sageli teadmata põhjustel lolliks, siis ei olnud seegi mingi erand. Ma isegi ei tea, mitu korda ma seda wherigot uuesti sain alustada, aga kuivõrd marsruut on igati sobiv, siis polnud väga vahet. Kulus ikka jupp aega ja kannatust, aga lõpuks said kõik punktid nii läbitud, et ei pidanudki restartima. Lõpus poleerisin valet objekti, aga kui selle rahule jätsin, siis tuli leid kiiresti. Aitäh! Seda aaret oli mul väga igasugustesse challenge'itesse vaja :)
Rongiga on sellel marsruudil sõidetud küll, kuid selle aardeleiu jaoks sai teekond läbitud siiski autoga. Et mitte ainult ühest peatusest teise kihutada, siis sai vahepõigetena otsitud paar aaret, käidud poes ja kohvikus ja surnuaias. Nii me vaikselt lõpule aina lähemale jõudsime ja kui paar peatust oli veel jäänud, siis muidugi asja enam pooleli ei jätnud ka. Tore, et enamus jaamahooneid on uue kasutuse leidnud ja näevad täitsa nunnud välja. Ronge nägime ka tänasel teekonnal üsna mitu korda, kuid millegipärast sõitsid enamus hoopis vastassuunas. Lõppu jõudsime juba pimedas ja natuke tiirutasime valede objektide juures. Õnneks saime kiirelt end mobiliseeritud ja oligi tops leitud.
Aitäh vahva aarde eest, ma loodan, et keegi ei tee samalaadset Rongiga Viljandi varianti ;)
Rongiga olen Pääskülla ikka sõitnud (100 ?1000? korda). Mäng oli varasemast läbitud, täna sattusin aarde lähistele ja panin nime kirja. Aitäh!
Pean tõdema, et ühistranspordi vastu on mul allergia ja sp sai see teekond läbi tehtud jala ja autoga. Tore teekond. Tänan
Alustatud sai juba millalgi suvel. Sügise algul sai edasi tehtud sõites autoga peatusest peatusesse, aga lõpu jätsin tookord vormistamata. Nüüd selle aardega ka kõik. Oli tore, tänud!
Kunagi ammu-ammu (nii umbes mais) sinisilmse Wherigo kasutajana sai selle aardega alustatud. Kuna kleidi õmbleja elas Pääskülas, siis oli ju perfektne, et sõidame ja teeme ära. Juba esimeses peatuses selgus asjaolu, et esiteks pole info rongis sees alati nähtav ning ega mu telefon ka liikuvas rongis õige kasti sisse minemisega absoluutselt hakkama ei saanud. Niisiis olengi seda teinud üks peatus korraga ja siis kui sinna lähedale satun.
Täna oli lõpuks see päev, mil kooliasjadega varakult pihta hakkasin ning seega selle aarde kuni finišini ära mõtlesin teha. Panin Nõmme ja spordi teises äpis jooksma ning nii ma neid kahte paralleelselt tegingi. Jaluskäigud ja bussisõidud ühest punktist teise olid üpriski toredad ja Eesõiguse aare andis vahepeal vajaliku motivatsioonimüksu, et ikka edasi minna.
Ühes peatuses kõndisin seitse korda ümber maja ära ega leidnud otsitavat. No lihtsalt ei ole! Tegin väikse kehakinnituspausi, et äkki siis geopimedus kaob, aga ei midagi. Õnneks aitas Miki hädast välja (aitäh!) ja suunas mind maja õigele küljele, kus muidugi end kiruda sain, et kuidas ma varem ei näinud :D
Hakkasin just edasi minema, kui vastu sõitvast autost mulle lehvitati ning tee äärde tõmmati. Ma olin jälle ühele geopeiturile otsa komistanud. Seekord oli selleks Kaupo, kes mu jalavaeva lahkelt vähendas ja mind järgmisesse punkti viis (aitäh!).
Viimane vastus sisestatud, oligi ainult viimane pingutus jäänud. Tatsasin oma kummitutega läbi lume kohale. Varbad olid kummikutes korralikud jäätükid. Selle peale pole mul muud öelda, kui see on Tallinn :D Ei tulnud see lõpp eriti kergelt. Midagi keerulist ju tegelikult polnud, aga geovaist tõmbas ikka sinna ja tänna, kuid mitte peidiku poole :D Kui lõpuks asi silma jäi, oli naeratus suur ning jäätunud sõrmedega kribasin midagi paberile ka. Aitäh, tegelikult oli tore!
Kuna juba nulli sattusin, siis hakkasin ka seda otsast närima. Kohati oli asi üsna kapriisne, tükk aega andis seadmele sobivat punkti taga ajada. Oleks võinud tiba tolerantsme olla. Ilmselt oma kogenematusest panin Lillekülas koordinaadi kirja, aga unustaisn OK vajutamata. Tondil selgus, et vajalikku punkti ei kusagil. Ega siis muud kui tagasi. Tagasi Lilleküla poole pöörates sain teada, et selle koha peal on vasakpööre tasuline. Loomulikult selline koht ka valitud, kus märk sulandub hästi ümbruskonda ja auto ka võimalikult peitu pargitud. Eks tehniliselt oli neil muidugi õigus, aga inimlikult jättis ebaõiglase tunde. Igatahes politsei maine langes minu silmis ikka tugevalt allapoole. Aga kui juba selline ohver toodud, siis ei saanud ju asja pooleli jätta ja tegin ta kiusupÄrast lõpuni ära. Esimese hooga hakkasin valet puud ahistama ja muidugi tulemusteta. õige puu andis palju kiiremini topsi kätte. Aitäh peitjale.
Seda pikalt edasi lükanud, ei teagi miks. Igatahes täna oli päeval ilm kehva ja vihma lausa voolas, ideaalne aeg teha kus autost välja peab minimaalselt minema. Kõik sujus probleemideta ja peagi olime lõpus, tänud :)
Vahepunktid olen jupi kaupa pikema aja jooksul läbi käinud ja jätnud lõpu logimiseks sobivat aega ootama. Nii juhtuski, et tänase päeva 3. aardetüübiks sai just see aare valitud. Lõpus oli pimesikutamist rohkem, kui tänase ilmaga oleks tahtnud. Eks see maastiku raskusaste viis fookuse pisut paigast. Tegelikult oli igati toreda ülesehituse ja infoga kus-ma-läen. Tänan peitmast.
Kõik läks sujuvalt kuni eelviimase punktini, kus käisin lausa kolm korda kohal kuni siis lõpuks varemleidja suure abiga ikka vajaliku kätte sain. Edasi oli taas üsna ok, lõpus uurisin valet objekti paar minutit, aga õige juurde astudes tuli ka aare kenasti välja. Aitäh toreda pisikese seikluse eest!
Palindroomkuupäev meelitab lahedamat aaret otsima. Algust selle KusMaLäen aardega tegime juba ammu ning teekond venis pikaks. Kiirus lahendamisel oli esimese ja teise peatuse vahel paar kuud ning kohati lausa 3 peatust tunnis. Vahemaid sai läbitud autoga, bussiga, jala ning loomulikult ka rongiga. Täna võtsime suuna otse Pässa ning saime nimed kirja. Vahva aare, tänud!
Aare on leitav ja kõik on hästi. Mina teadlikult midagi muutnud ei ole.
Kas aare on otsitav/leitav? Küsimus sellepärast, et kasset on whereigo-s mitteaktiivseks märgitud (alla laadida siiski saab)
Kolm tundi ja nimed kirjas. Mingil seletamatul kombel kulus lõpus kõige enam aega. Vahepunktides saime asjad kiirelt aetud ja kõik sujus kenasti. Tänud peitjale, oli tore õhtupoolik.
Seda aaret olen vahelduva eduga otsinud 4 korda. Mitte, et oleks mingeid probleeme olnud. Lihtsalt ei tahtnud nii toredat matka kohe ühe jutiga lõpuni teha. :) Eile siis otsustasin lõpuks Pääskülani jõuda.
Eelviimane punkt tekitas pisut hämmeldust, kuna ma ei saanud täpselt peitja mõttest aru. Aga just siis kui olin ühe tiiru ümber objekti teinud ja otsustanud teisele minna, peatus mu kõrval mootorratas, kus küsiti reipalt, kas ma otsin aaret. Noh, vastasin ausalt, et ei, wherigot. :) Aga ei suuda kuidagi vajalikku asja leida. Mispeale viidati mulle nurk kätte ja oligi asi lahendatud. Ah see.... :)
Aare tuli üsna viperusteta välja ja oligi tore õhtu lõpetus. Tänud.
See Pääsküla rongisõidu aare oli suures osas päevast mu kompanjoniks. Sõitsin Tallinnat risti-rästi läbi ja sobivalt jäid vaksalid tee peale. Meeldisid põnevad kirjeldused, fotod ja ka küsimused, mis suunasid osavalt pilgu jaamahoonetele, millest muidu vaataks võibolla lihtsalt tuimalt mööda.
~~vahepala~~
Nõmmel läks mul lahti üks põnev sündmuste jada. Algas siis sellest, et programm ei tahtnud mult küsimust küsida ja ma olin salvestustega laisk olnud ja sama lahtri peale klikanud. Proovisin mis ma proovisin aga ainuke variant oli alustada algusest. Nüüd oskan juba nurki lõigata ja tegin kõik eelmised punktid virtuaalselt läbi. Küsimuste vastused olid õnneks kõik meeles. Pärast pikemat sorti istumist ja nokitsemist jõudsin omadega uuesti Nõmmeni. Nüüd kõik töötas ja sain loa rongiga edasi liikuda. Ma ei ole aga Tallinlane ja tasuta sõidan vaid lihasjõul.
Poolel teel Hiiu jaama kohtasin täiesti juhuslikult töökaaslast. Poleks mul programm streikinud, siis poleks trehvanud. Ajasime natukene juttu ja sõitsin edasi. Natukene ennem Hiiut, Hiiu Pubi taga, näen järsku maas kaantega telefoni. Jään seisma ja mõtlen kas on mõtet sellega tegeleda. Vaatan ringi ja korjan üles. Lisaks leidsin seest veel pangakaardi ja rohelise kaardi. Poleks ma töökaaslast nähes seisma jäänud või poleks programm katki läinud, siis poleks jõutud seda telefoni veel maha pillata.
Igatahes võtsin endale eesmärgiks toimetada see telefon kuhugi kasulikku kohta - panka, telefoni operaatori juurde või mõnda lähedal olevasse avalikku asutusse. Üllatuseks avastasin, et telefonil polegi klahvilukku peal. Ühtegi vastamata kõnet pole. Järelikult just alles kaotatud. Otsisin kontaktidest "ema" ja helistasin. Vastuvõtja sai vist ehmatuse ja ei suutnud poja elukoha aadressi meelde tuletada. Veidi aega hiljem sain maja ja korteri numbri. Võtsin suuna Mustamäele. Olles 100m majast, heliseb see telefon. Murelik omanik otsib telefoni. Annan teada, et olen ta maja all. Ta vastu, et ta on Hiiu Pubi juures. Lohutab, et mul ei ole vaja Nõmme mäest üles sõita. Ma vaidlen vastu, et mu suund on siiski selline, et pole valikut. Leppisime kokku Nõmme silla all kohtumise. Ees ootabki kõrvuni naerul tudeng, kes tänab heateo eest. Kummaline tunniajaline kõrvalepõige oligi läbi. Ise olen ka ühe korra enda telefoni ära suutnud kaotada. Tean seda adrenaliini rohket paanikat ja hilisemat rahulolu. Seega tema rõõmsast heaolust jagus positiivset moraali ka mulle.
~~vahepala lõpp~~
Pärast seiklusi telefoniga läksid viimased jaamad sama sujuvalt nagu kõik peale Nõmme. Lõppu jõudes tekkis aga takistus. Poleerisin ilmselgelt loogilist peidupaika. Häid peidukaid oli palju. Aga aaret ei olnud. Haarasin siis wherigos pakutud õlekõrrest. Et siis hoopis nii. Läksin ronisin siis ühe puu otsa. Seal paistis, et ühe teise puu otsas on rulalaud. Kas tõesti on Madis kunagi skater olnud ja nüüd sellest logiraamatu teinud. Imelikematestki esemetest logiraamatuid kohanud. Tee rulalauani oli keeruline. Puu oli okkaline. Pressin ennast läbi. Käed olid okkaid täis. Lauani jõudsin. No loogish.. see oli lihtsalt puu otsa visatud rula. Nokkisid okkad välja ja läksin ronisin uuesti selle puu otsa kust ma nägin seda rulalauda. Rohkem midagi põnevat sealt ei näinud. Mõistus hakkas juba hakkima. Äkki kadunud või kas ma tõesti nii pime. Mõtlikult edasi-tagasi tammudes jääb järsku nii lihtsas ja nii pilkupüüdev konteiner silma. Olin umbes pool tundi lõpus. Kuidas see võimalik, ei tea. Ju siis mingi Pääsküla needus.
Wherigot läbi sõites meenusid Timixi kunagised raudtee aarded. Usun, et Timix võib selle raudteemulti üle uhke olla.
Aitäh toreda ja sisutiheda aarde eest!
Võtsime taaskord ühe kusmaläen aarde ette. Juba ammu oleme tahtnud sellega tegeleda, aga plaaniks see seni on jäänud. Täna siis sai reisitud, mitte küll rongiga, aga siiski algusest lõpuni, nagu vaja. Tõtt-öelda rongiga olekski vist veidi keerulisem, nii meile tundus. Tänud aarde eest!
Sõber vedas mu, peale minu mõningast meelehärmi ja allaandmihetke, jõhkra väevõimuga tagasi rongi. Nii ma siis leidsin end, paar tundi tänaste katsetuste algusest hiljem, Pääskülast. Silmaarsti pole ka ikkagi asap vaja, nagu Kivimäe teistkordsel külastusel selgus. Väike segadus ehk oli keemia ja matemaatika vallas - noh, et mis on metall ja kui suur vōi väike peab olema üks "tükk". Aga tuli meelde, tuli meelde! Logimisel saime sujuvalt logiraamatu edasi anda järgmistele huvilistele. No aitäh - rongide klienditeenindajad said juba headeks tuttavatest ja Girlt oli meeldivalt üllatunud, et kui tihedalt rongid ikkagi sõidavad - imelik, et aastaid raudtee ääres elades pole see veel selgeks saanud. :)
Esimesed jupid sai ühe kaupa erinevatel päevadel nopitud, kui juhtus tee lähedamalt mööda viima. Poole pealt läks ühel reedel aga jaht käima ja panin ühe soojaga lõpuni. Päris tore retk. Tänud!
Selle kannatuste raja läbisime juba eile, aga lõpp jäi pimeduse tõttu leidmata. Täna hommikul käisime logi kirja panemas. Aitäh.
Kinnitasin topsi nööriga puu külge tagasi. Kuna ka peites oli aare puu küljes nööriga kinni, siis tekib küsimus, kuhu vahepeal nöör kadus?
Aitäh siia juhatamast.
Tänud peitjale :)
TFTC!
Plaan oli ammu see aare ära teha, aga korduvalt sai edasi lükatud. Sel korral oli nii, et kindlasti oli vaja minna Rimi poodi, Laagris on üks, siis mõtlesimegi, et teeme selle aarde lõpuks ära. Hea lihtne, me küll sõitsime autoga mitte rongiga. Tänud peitjale.
Kuulsin, et tops olla jää seest välja sulanud ja jälle nähtav. Tegin hommikul töölesõidul teekonnale väikese jõnksu sisse. Tõepoolest tops paistis. Saab selle saaga nüüd lõpetatuks loetud.
Tundub, et lumi on ära maskeerinud selle maskeeringu mida hoolikalt taastada tuleb. Või ma olen lihtsalt pime.
veerigo osa sai eelmise nädala jooksul ära tehtud. Muidu lihtne aga ühes punktis on minuarust küll info kohapeal loetamatu. Õnneks saab seda ka internetis kätte.
Lõpus aga täpselt nullis pühkis üks oranži vestiga tegelane ennast unustavalt relsivahesi ja ei olnud mul aega oodata kui ta oma tegevuse seal lõpetab.
Käisin ka kõik vahepunktid läbi, aga oma telefoni selleks ei kasutanud. Olin pigem autojuht ja kui objektide otsimine toimus, siis lonkisin lihtsalt järel. Igajuhul põnev asi, polnud varem sellist näinud. Tänud peitjale.
Mulle meeldis see aare ka. Toredasti tutvustas kõiki jaamu. Minu telefon töötas kõige halvemini. Kui teistel oli mõistatus ammu käes, siis minu oma näitas ikka veel meetreid järgmisesse punkti ja isegi kui nulli näitas, siis ülesanne ette ei tulnud. :( Pidin ikka mitu korda edasi/tagasi jooksma enne kui ülesande sain. Programm õnneks kokku kuskil ei jooksnud. Salvestasin ka muidugi koguaeg.
Lõpuks kulus natuke aega enne kui vajaliku leidsime, kuid saime ikkagi nimed kirja. :)
Suured tänud peitjale. Soovitan!
Seitsme tüübi päeva kuues tüüp. Hea, et üks wherigo oli ikka varuks jäänud...jama on selles, et rohkem neid hetkel ei ole, niiet loodame, et pole mõnes järgmises challenges jälle vaja :D Eks ma wherigo sisu poolega olin juba tuttav...kuid õnneks oli enamus asju meelest ära läinud, niiet oli tore tutvuda kohtadega. Ja see on hästi tehtud wherigo, sest mulle väga meeldib tutvuda kohtadega, kui saad lugeda infot jooksvalt ja näha veel samal ajal ajaloolisi fotosi...nagu digitaalne giid :) Punktid tulid kiiresti ja katsetasin esimest korda Geooh äppi kassetti jooksutamiseks. Kõik toimis suurepäraselt. Teises või kolmandas punktis sain ka aru, et see äpp suudab suurepäraselt järgmise punkti andmed waze poole suunata, niiet edasi navigeerimine oli ka lihtne. Lõpus läks meil natuke ikka aega, kuid Kristel leidis aarde ikka üles, kui meie vales kohas otsisime :) Suured tänud Madisele mõnusa aarde eest!
Tore wherigo, kõik andmed jooksid toimides ilusti telefoni ja esemed, mida vastamiseks otsima pidi, olid (suhteliselt :D) kergesti leitavad. Madisele raudtee tutvustamise eest aitäh, sellised ajaloo-paketiga W-aarded ongi mu lemmikud :).
Jõulu tuulutuseks sai ette võetud endale täiesti uus aarde tüüp. Igapäevase rongi kasutajana see aare kripeldas pikalt ja täna lõpuks võtsin kaasa nooremad silmad ja asusime teekonda läbima. Rakendus vahepeal natuke jukerdas aga lõppu jõudsime ning nimed panime kirja. Tänud, täitsa vahva ja hariv oli.
Nii kõle ilm oli, et tegime ka rongisõitu autoga. Kõik punktid tulid ilusti, kuigi kerkis jälle see numbri ja arvu teema. Õnneks midagi ei juhtu, kui ka valesti vastad. Vahva leid oli Nõmme vanameeste klubi ühes rongijaamas ning kuna minu geps viimases jaamas pildi tasku viskas, tegime lõpu karuonu mänguga. Aarde leidsime kolmandast vaadatud kohast. Aitäh, kena jaamu tutvustav aare.
wherigo aarded on osutunud minujaoks uueks huvitavakd leiuks ja mängin neid mõnuga. Olles vist ikka täis poisipõlve unistusi (kõigile meeldib mängida mudelraudteega) meeldivad mulle ka rongid. Seega oli kaks head korraga. Vahva tehniline lahendus ja igas peatuses kohatud elektriporgandid. Lõpuosa tundud mitmes kohas natuke kiirustamisega tehtuna, aga ilm oli ilus ja kulg täiega nauditav. Suured tänud selle kõige eest
Kui aare avaldus siis arvasin, et eriti tore aare, istud nullis rongile ja kimad lõppu, vahepeal punkte noppides. Isegi kui oleksin rongijuht, poleks selline mõte mul teoks saanud.
Algust tegime sellega paari nädala eest. Siis aga tulid palju tähtsamad asjad ( loe: sõbrad) vahele ja toimus kiire plaanimuutus. Täna siis sai asi lõpuni tehtud. Kuna minu tehnika eelmiste sarnaste aarete puhul keeldus koostööst siis selle aarde puhul ei hakanud proovimagi. Peetri tehnika aga viis meid lõppu. Korra küll pidime eelmisse punkti tagasi minema aga õnneks siis sai äpi taas käima.
Täname!
Selle aardega läks nii, et 14.septembril läksin lõunal Jasmiinile lasteaeda järele ja kuna oli ilus päikseline ilm, siis otsustasin ühendada tema lõunaune ja geopeituse.
Sõitsime trolliga Baltijaama ja siis hakkas alles nalja saama, sest ma ei saanud mitte mingi nipiga aru, kuhu ma lähen. Kõndisin mingi 20 minutit vist ümber auruveduri ja kõigi parklas olevate mugude silmad endale tõmmanud. Ma nimelt kahtlustasin, et see asi hakkab tööle siis, kui telefon rongi all on (mu gepsu täpp jooksis.ümber rongi ja rongi alt läbi ja ma üritasin seda siis jälitada). Kui loobumise mõtted pähe kargasid, hakkas.äpp järsku tööle ja meie saime alustada oma suurt jalutuskäiku.
Endla ja Koidu ristis hakkas täiesti selgest taevast vihma sadama ja tormasime automaattanklasse vihmavarju, kuhu tuli ka hulk mugusid. Hea, et ükski auto tankima ei tahtnud tulla.
Kotka Selverist käisin Jasmiinile beebi snäkke ostmas ja kui need hävitatud olid, siis avastasin Nõmmel, et need olid aegunud. (Järgmisel päeval läksin samasse poodi ja palusin need müügilt kõrvaldada).
Rahumäel oli ka äpil mingi tõrge, kuid taaskäivitasin äpi ja probleem kadus. Hiiul sain just küsimuse ette, kui hakkas taas vihma kallama ja läksin katuse alla varju. Korraga tuli sinna üks geopeitur, kes üritas teeselda, et on mugu, aga mina küll seda selfitamist vastuse objekti juures uskuma ei jäänud. Kui vihm lõppes, siis oli jälle probleem: äpp väitis, et ma olen juba kohal, aga küsimust enam ei näidanud. Jalutasin siis kastist välja ja uuesti sisse.
Pääskülla jõudes andis Jasmiin mõista, et mingit aarde otsimist ei toimu ja me läheme KOHE rongi peale. Läksimegi. Mõte oli, et tuleme lähipäevil tagasi.
Ja tulimegi.. juba 12.novembril. Nende kahe kuu sisse jäi Jasmiini nohu, järgmine Jasmiini nohu, Josteni kopsupõletik, Jasmiini 2 lasteaiapäeva ja sellele koheselt järgnev nohu, minu kopsupõletik, Jasmiini kopsupõletik.
Kuna pikalt ei tahtnud vihmaga õues olla, siis astusime kell 14:39 Nõmmelt rongile ja tagasi Nõmmel olime kell 15:09. Nullis läks ikka kõvasti aega, otsisin teistsugust konteinerit.
Aitäh mõnusa jalutuskäigu eest ;)
Eile Pirital proovitud esimene Wherigo jättis positiivse mulje, kuigi lõpp oli kadunud. Täna siis tegin siin uue katse ja saan nüüd ka öelda, et olen seda tüüpi aarde leidnud. Päris mitu punkti sai autost väljumata ja teisedki tulid lihtsalt. Tuleb nüüd ka väljamaal üritada mõnele seda tüüpi aardele läheneda. Aitäh!
Vol2 - ma korra käin käbe Keilas ära kell 20:00, koju jõudsin peale südaööd... Sain välismaal Wherigo maitse suhu ja ka see oli täitsa tore tükk, esimene, mis tahab tiba enamat kui ainult punkti kohale jalutamine. Aitäh! PS Lõpus ei tasu ikka ülemõelda, oleks kõvasti kiiremini saanud :D
Sattus natuke vaba aega kätte, aga kulus tunduvalt rohkem. Enamus ummikus teel Nõmmele.
Vahepunktid tulid kenasti, ei pidanud mugusid eemale lükkama, et nullidesse jõuda. Lõpus oli väike segadus, aga logide lugemine aitas kaasa ja aare sai leitud. Aitäh!
Eile anti meile poisiga vaba aega ja otsusatsin sisustada selle aja aarde otsimisega. Nii me siis alustasime täiesti tundmatau uut tüüpi aarde otsinguga. Ega ma poleks selle aardeni jõudnud, kui poleks Jutalt saanud õpetussõnu, kuidas see kaadervärk käib. Punktid läbisime lennult ja vastused sai ka ilma suurema vaevata kirja. Jõudsime siis eelviimasesse punkti, kui avastasime, et poisil kohe söögiaeg käes. Et siis mitte õhtusöögile hilineda, lõpetasime täna selles koha. Aga kuna asi oli juba pea lõpus, siis ei andnud süda rahu ja täna enne tööle tulekud sai asi lõpule viidud. Kuna lõpp jäi veitsa segaseks, siis võtsin kõne korra peremehele ja kui sain õiged juhised, mis edasi, sai ka logi kirja. Muide väga hea aare. Mulle väga meeldis. Sain näiteks teada, et minu kodus olev korsten on üles laotud põlevkivi tuhast valmistatud tellistest. Suured tänud peremehele.
Üle 11 aasta geopeitumist ja seda tüüpi aarded pole varasemalt teele sattunud. Tuleb muidugi tunnistada, et varem pole neid kodu lähistel kergesti kättesaadavad olnud ja mujal maailmas reisides on lihtsam tavalisi aardeid otsida. Seega ongi nii juhtunud, et meie tegime tutvust Wherigo aaredega alles täna ja nagu näha, siis leidsime ühe päevaga neid lausa mitu. Peitke siis palun juurde, nii saab ehk ka "10 Wherigo Challenge" aarde leitud. Ainult 8 veel jäänud ;) Peale Pirita jalutuskäiku muutus see pisut tüütuks ja pikaldaseks. Vahepeal asjatasime ka muid asju aga huvitav siiski ja meil nüüd siis ka mingi kogemus olemas. Aitäh!
Antud aaret tegin kuuel päeval. Mitte, et see nii keeruline oleks vaid polnud isu kehvade ilmadega rattaga sõita. Kahjuks avastasin alles Nõmmel, et mõne punkti nopib ka rongiga ära. Pääskülas tekkis huvitav anomaalia kui 0m peale jõudes viskab gps toite tagant, lülitan uuesti sisse ning sama jama jälle. Mõtlesin selle aarde mustadeks päevadeks jätta aga jõudes hilja koju polnud viitsimist kaugemate aarete juurde minna ning jalutasin siia Jõmmiga. Pimedas sai pisut otsida, aga täitsa leitav.
2 aastat tagasi kuulsin ütlust: "kus algab raudtee, seal lõppeb mõistus." Pidasin seda naljaks. Olles nüüd raudteega lähemalt kokkupuutes võib öelda, et naljast on asi kaugel. Kuni 15V signaali vastuvõtvale modemile on paigaldatud 600V kaitse. Paar korda aastas juhtub, et pärast äikest tuleb 2000€-ne modem prügikasti visata, vähemalt jääb 10€-ne kaitse terveks. Iga hommik tuleb kiri, mis ööpäeva jooksul on raudteega seoses toimunud. Enamasti on seal fooripirnide ja rööbasahelate releede rikki minek, aga vahest on ka huvitamaid sündmuseid. Nt rongijuht nägi raudteel naist. Rongijuht tuli rongist välja ja naine oli pannud pea rataste vahele. Küsis, mida sa teed? Naine vastas, et kuidas sa sellise palgaga elatud peaks saama. Varsti tuli politsei ja kiirabi ning viisid ta ära.
Mu lemmikud on sellises stiilis: vandaalitsemine raudteel. Kell 07.05 märkas rongi XXX juht raudteel lambaid. Avastas rongijuht xxx. Teavitas dispetšer xxx. Turvangu töötaja: saadetud patrull olukorda kontrollima. Turva töötaja kell 10.00: käisin kohal, kedagi ei märganud.
Viimasel ajal toimub inseneride tapmine paberimajandusega. Võib ettekujutada, kui huvitatud on programmeerijad või kruvikeerajat käes hoidvad töötajad kuude viisi dokumentide kirjutamisest. Ülemused veel ei mõista, miks insener ei suuda paari kuuga oma esimest hanget valmis kirjutada. Muidugi jätab ütlemata, et varasemalt pole seda 3 aastagagi tehtud. Geniaalne oli ka see, kui nüüdseks lahkunud insener tegi aastaga valmis turul 40k maksva automaatika 3k-ga ning pärast mõnda kuud paberimajandust läks minema. Kui ühe dokumendi sai valmis tuli uus peale ning lõppu polnud näha. Nt pidi ta teise riigiasutuse töötajatele oma süsteemi tõestama. Selle asemel, et nad kohale tuleksid ja vaataksid, tuli seletus kirjutada Wordis. Lisaks olulistele sündmustele tuli ka kirjeldada, kuidas sa kontrollid, et monitoril olev kell on õige.
Eriti ladus ja ajaloolise hõnguga kulgemine punktist punkti, mulle meeldis. Lõpus sai esiti vale objekt valitud, aga sellest oli natukeseks abi, et mitte silma hakata mööduvale jalakäijale. Kõndimisega oli tal omajagu raskusi ja kraadidega pudelike kukkus nagu telliskivi, mütaki vastu maad. Korjas üles ja läbi raskuste jätkas kulgemist. Täna oli maskeeringu maskeeringuks pirakas nälkjas. Tänud peitjale.
Laur tegi Wherigo faili Pääsküla osas paremaks (seal ei saanud GPS-iga küsimust ette) ning kohendas natukene veel faili.
Kartsin pikka ja lohisevat õhtut, mis kuidagi läbi ei saa. Minu üllatuseks oli teekond tunduvalt lihtsam ja valutum.
Mõned päevad tagasi sai rada läbi käidud. Nüüd siis oli õige hetk logimiseks, tänud.
Võtsime ükspäev kambaga selle rongisõidu ette. No tegelikult ikka autoga, rongiga läheks siin terve päev. Kõik sujus kenasti, ainult ühe korra unustasin OK vajutada ja siis pidime eelmisse punkti tagasi sõitma. Vahemaad õnneks väikesed, seega polnud probleemi. Kogu see Wherigo on nii kenasti üles ehitatud, lausa lust oli kulgeda ja küsimused on ka väga mõistlikud, ei mingit kaheti mõistmist. Kuna aga meil kõigil on oma väljakutse vaja täita, siis logimine jäi tookord ära, et iga üks saaks omale sobival ajal veel kord seda toredat aaret külastada. Tänan.
täna oli kolmas kord karpi otsida. Esimesel korral lastega olime jala ja hakkas korralikult vihma sadama ja sisi pikalt ei otsinud. Teisel korral oli lihtsalt kiire ja jäi ikka leidmata. Täna siis kui oli ka teada, et koordinaadid näitavad veidi eemale ja raudteele ei ole vaja minna õnnestus leidmine juba lihtsamalt. Minu otsimise ajal olid saabunud karpi otsima ka Merle ja Tessa, tervitasime ja leidmine tuli seejärel juba justkui iseenesest kiirelt.
Vihmase ilmaga tundus täitsa hea plaan täna rongiga sõitma minna. Kuivaks siiski ei jäänud, sest kogu aeg tuli ju rongist välja tulla..Tsuhh-tsuhh-tsuhh, sõit sujus väga hästi, märkamatult olimegi veidi vettinult, kuid rõõmsalt lõpus. Jõudsime mõne hetke ümbrust uurida, hakkasin just kindaid kätte panema kui põõsa tagant saabus rõõmus tervitus "kas otsite midagi?". Saabuja ilmselgelt ei jäänud uskuma, et me tammetõrusid otsime.. Vahetasime pisut muljeid ja panime koos nimed logiraamatusse kirja. Oli tore tutvuda Ovega ja hetk hiljem tema autos ootavate mudilastega.
Wherigoga nüüd siis ka esimene tutvus tehtud. Päris tore oli, kuigi rongiga tegelikult sõita ei saanudki, aga ronge vähemalt nägime. Tänud peitjale!
Peale musta lese juurest nutuvõru ümber suu ära tulekut, otsustasin veidi rongi kõrval liigelda. Algusest sain kohe asja ilusti jooksma. Vahepeal tahtis mobla aku tühjaks saada, kuid bensukast õnnestus üks abivahend leida, mis selle mure kõrvaldas. Lõpus sain kaasgeopeituriga kokku, kes siis minu tulutu võimlemise ajal totsiku peidikust välja õngitses. Aitümad peitjale ja tervitused geokolleegile!
Sellest sai minu esimene Wherigo ☺. Isegi oodata ei osanud, kuidas süsteem töötab kuid minu üllatuseks oli väga loogiline. Sarnaseid mänge olen mänginud mitmel korral, Eestis on päris palju selliseid teemamänge vedanud Navicup.
Teerada kulges sündmustevaeselt kuni lõpuni. Pääsküla jaamas õnnestus näha olukorda, kus jaamatädi midagi vedurijuhile anda soovis. No ja nii see rong siis mitusada meetrit enne õiget peatust seisma jäi, vestles paar sõna juttu ja siis liikus õigesse peatusesse.
Lõpus sattusin pisut segadusse. Esimesest vaadatud kohast ei leidnud, seega kolisin raudteeveerele koordinaate kontrollima. Sealt silmasin juba polekala, edasi otsisime lõppu koos. Sel ajal kui Lembit jõu ja ilunumbreid tegi leidsin ma topsiku. Aitäh vahva aarde eest ja tervituses kaasgeopeiturile!
Kunagi varem olin terve selle kadalipu läbi teinud, isegi topsi näinud, kuid millegipärast ei leidnud. Täna soosis tähtede ning kuu seis, tõusude ja mõõnade ning challenge kalendri horoskoop leidmist. Kuna kõik need asjad olid paigas, siis tuli ka leid ära. Tegelikult väga lahe aare, kõigi nende vahepunktide kirjelduste ja piltidega. Aitäh!
Esimene visiit ei tahtnud telo kuidagi koostööd teha. Sai omajagu nulli ümbruses ringi müdistatud. Koha peal seistes näitas geps kll 3m 264m 67m 142m .... ühesõnaga üks vägagi sihipäratult sisustatud tunnikene. Täna siis otsustasin revanši teha. Seekord töötas äpp nägu õlitatult ja klõps ja klõps said pusletükid paikka. Lõpus läx sellegipoolest nac aega kuni õiget objekti revideerima asusin. Väike kalibreerimisnihe. Tänud peitjale mõnusa kusmakäisin seikluse eest ;)
Lisasin info, et raudteele ei ole vaja minna. Lõpus annab Wherigo ka vihje.
Panen siis esimese mitteleiu ka kirja. Raudteejaamad on kõik tuttavad ja omal ajal olen neid kõiki ka sihipäraselt kasutaud, nüüd on selleks vajadust märgatavalt vähem. Raudteejaamu külastasime kahel päeval ja täna läksime Pääskülla. Karp ise jäi leidmata kuna raudteel ei tahtnud pikemalt otsida ja ka eemal ei olnud aaret näha. Raskusastmele vastavasse kohta ei hakanud ka ronima ja kuna vihma hakkas ka sadama, siis jäi tõsisem otsimine järgmiseks korraks.
Täna 94 aastat tagasi tegi avasõidu Eesti ja ka Baltimaade esimene elektrirong, mis sõitis Balti jaamast Pääskülani.
Pilt: Elroni Facebooki leht
Selle aardetüübiga oleme juba nö sõbraks saanud. Asi hakkas ludinal hargnema ja pilte vaadates ja ajalugu uurides veeresime mõistlikku trajektoori valides ühest punktist teise. Eelviimases punktis ei soovinud null kuidagi järgmist infot anda, ma keerutasin kui palju tahes , tema näitas null ja kraade ja rohkem ei miskit. Käisin juba kaugemaid tsõõre kui mingi hetk siis sateliit otsustas, et nüüd tehakse mulle kingitus ja antakse edasine info. Ühes punktis maja seinalt infot lugedes ajas itsitama, et mille pealt ma nüüd seda infot loen, sellele ju oma nimetus kah täitsa olemas, selle tükil :P. Viimaks olime lõpus väljas ja siis oli möhh, loogilisi kohti oli nullis mitmeid kuid aaret mitte. Peale väikest tiirutamist leidis Alex siiski aarde üles . Tänud ajaloolise seikluse eest, rännak meeldis väga!
Vajaliku kogusime paar päeva varem. Rongiga Ei maksa asja otsida sest see pole lihtsalt küsimusi arvestades võimalik. Muidu aga tiptop ja põnev-hariv asi. Lõpus gps viskas ja poleerisime tükk aega üht triibulist objekti kuhu koordinaat tõsikindlalt näitas. Õnneks tabas avaram silmavaade veidi eemalt otsitava. Täname! Meeldis!
Kui nüüd kõik ausalt ära rääkida... siis ega me tervet seda teekonda nii küll läbi käinud nagu aarde tüüp seda eeldab.
Rongiga sõita mulle meeldib, Liisi sõidab isegi mitu korda kuus. Aga selle aardega tegin enamus teekonnast siiski virtuaalselt.
Kuid peitja kavalate küsimuste tõttu pidime siiski eelviimasesse punkti kohale minema. Tegime seda ratastega, et siis saab kiirelt ka lõppu edasi minna. Eelviimases läks info kogumine suht kiirelt, aga kahjuks hakkas ilmataat vikerkaare loomise tingimusi ette valmistama. Selle tõttu pidime me jaamas pikemalt peatuma ja jaamahoone poolt pakutavat katust tarvitama.
Edasi läks kõik üsna libedalt, viimase küsimuse vastasime ka ausalt kohal viibides. Lõppu jõudes tüürisin mina ikka raudtee poole, aga senikaua kui ma gepsuga vaidlesin võttis Liisi konteineri välja.
Me täname!
Osutusin ka üheks katsejäneseks selle aarde algtestimisel. Nii tore kui Eestis aarete hulka wherigosid tekib. Neid võiks rohkem olla. Selle aarde teema rongisõit Balti jaamast Pääskülla on mulle üsna tuttav, kahju et aaret rongiga sõites lahendada ja leida ei saa :). Väga positiivselt üllatasid vanad fotod. Täna õhtul käisin uuesti lõpus (mis vahepeal oli uue peidukoha leidnud) ning panin nime logiraamatusse kirja. Suured tänud peitjale ja Laurile ka :)
Alustatud sai "teekonda" Pääskülla juba eelmisel õhtul peale Kadriorus toimunud nahkhiire retke.Täna sai siis jätkatud kohast kus eelmisel õhtul asja pooleli jätsime. Muidugi oleks tore kulgeda Pääskülla rongiga,kuid hetkel ei sõida rongid sellise graafikuga nagu aastakümneid tagasi.Loodetavasti on kellegil rohkem aega ja teeb ka terve marsruudi mööda rööpaid läbi.Elame-näeme
Kui nüüd meenutada ,siis antud liinil pole ma kordagi Järve jaamas rongilt maha tulnud ega peale läinud. Aitüma peitmast
Sõit Pääskülla oli mul 3 etapiline. Alustada sai eelmisel õhtul kui Katre ja Allaniga öiselt Kadrioru nahkhiire retkelt tulime. Jõudsime autoga kolmandasse välja, aga siis katkestasime selleks korraks. Hommikul lippasin rongile, sõitsin Pääskülast mööda ja jätkasin neljandast. Seal vajalik käes, oli järgmise rongini aega 20 minutit. Läksin siis bussiga, mis muidugi oli viga, sest kokkuvõttes jõudis buss kohale ikkagi hiljem kui rong. Vähemalt järgmine rong oli kohe tulemas ja nii sain jälle peatuse edasi. Järgmises juba katkestasin, sest vahepeal oli vaja tööle jõuda. Kolme viimase juures käisin juba sutsti autoga ära. Täitsa lahe see KusMaLäen ja toredad vahepunktide tutvustused. Tänud!
Peale iga punkti peaks süsteem ka ise automaatselt salvestama.
Wherigod on huvitavad. Eriti kohtades, kus ongi vaja palju selgitavat infot ja tähelepanu juhtimist - näiteks välismaal. Eks sobib ka kodumaal - kuigi ütleme nii, et raudteeliin on ikka päris tuttav...aga eks ole palju aastaid Tallinnas elatud kah. Toredalt palju lisainfot ja kena kulgemine. Algul oli mõte, et ei tea kas rongiga kah saaks seda teekonda läbida (wherigo mõttes) - aga hiljem tundus, et ikka vist siiski mitte. Auto on kindlam :) Lõppu jõudsin uhkes üksinduses- näppisin asju siit ja sealt, aga ei tuvastanud midagi. Siis liitus [tunk] ja aitas otsimise lõpule viia. Mind kuidagi ei kiskunud sel päeval märga võssa - raudteega haakuv asjandus tundus palju loogilisem ja lisaks oli ka minu aparaatide null jonnakalt hoopis mujal kui topsik. Aitähh vaevanägijatele ja ootame järgmisi.
Kohe alguses sai selgeks, et ainult rongi kasutades läheb selle asjaga kole kaua. Lõpuks õnnestus ainult kolm peatusevahet rongiga läbida, ülejäänud marsruut läks jalutades. Tänud peitjale, täitsa mõnus kulgemine oli.
Kuna mul poisid suured rongisõbrad siis esimese hooga võtsin plaani, et teeme nädalavahetusel siis selle Pääsküla sutsaka ära. Kui aga tunki logi nägin, siis see enam nii hea mõte ei tundunudki. Vedas et ei jõudnud oma plaane veel valjult välja öelda. Panin siis need suured rongisõbrad tuttu ja hiilisin välja. Pealegi Tarmo oli kurtnud, et ei saanud algusest kuidagi edasi, tulin ise ka kontrollima. Mul jooksis kõik ilusti, isegi liigagi hästi tundus. Mextoniaga pani minu telo ikka korralikult segast. Aga ega ka seekord ma sellest errorist ei pääsenud ja ühel hetkel oli äpp kinni kiilunud ja teekond katki. Õnneks oli eelmine õppetund piisav ja salvestasin oma käike igal võimalusel ja tänu sellele sain ka ilusti jätkata. Võimalik et ka autosave seekord olemas, aga mine sa tea ei julgenud proovida ka. Täitsa vahva oli ette söödetud infot endasse ammutada, polnudki seda rada sellise pilguga kunagi vaadanudki. Ja kui mina lõpuks lõppu jõudsin oli logiraamat juba korralikult täis soditud. Olin vist viies või miskit, kell 22:39. No kus ikka vedas et mööda rööpaid ei tulnud, sõidaks vist siiamaani alles Pääsküla poole, õnneks lojaalne geomobiil päästis päeva.
Tänud.
Nii tore, et on üks mees, kellel wherigode tegemine käpas. Loodan, et nüüd hakkab neid mühinal juurde tulema.
See oli mul juba teine wherigo testimine ning oli rõõm abiks olla. Kuna aare kolis, siis käisin täna ja panin nime uuesti kirja. Kõige rohkem meeldisid mulle ajaloolised fotod. Teiseks meeldis retke pikkus, sest kõrgema raskusastmega leide on mõnus juurde koguda. Kolmandaks sai selle leiuga täis ka 10 wherigot ja saab väljakutse ka logitud. Aitäh! Palun veel!
Tänane tööpäev päälinnas hakkas lõppema ja uus aare avaldus Tallinnas nagu tasuta kingitus :-) Üks päev 25-st nagu (kuuse alt) maast leitud. Kusjuures, ma olin siinsamas Balti jaamas täna korra juba käinud - Vana Toomas ja Uut Viimas. Nüüd alustasime siitsamast rongi juurest uuesti. Iga raudteejaam oli omamoodi vaatamisväärsus, mõni tänapäeval rohkem kui teine. Vanasti olid need kindlasti väärikad ja rohkem kasutatavad hooned. Seda enam oli huvitav näha, mis asutused ja ettevõtted nendes hetkel tegutsevad. "Mängujaam" oli kõige vahvam nimi, kõige uhkem hoone oli üks teise aarde käigus juba aastaid tagasi külastatu. Üksainus põnev jaamahoone oli siiani täitsa külastamata.
Kohati tekkis mõte, kas seda aaret peaks nimele kohaselt rongiga läbima, aga paraku ei ole see mõne küsimuse vastuse leidmise asukoha tõttu siiski võimalik. Autoga oli see lihtne, aga pisut tüütu, kuigi mitte päris NKT. Jalgratas oleks kõikse mõnusam olnud, aga no polnud neid täna siin Tallinnas võtta.
Lõpus saime rahus otsida, õigemini polnud seda vaja tehagi - Marje leidis alla kuue sekundiga. Aitäh Madisele ootamatu õhtuse sutsaka eest! Panime teise logi kirja napp pooltund peale eelmisi. Aare alles ja korras.
Noh, 6-sekundi sutsakas see just ei olnud, aga mõnus lihtne ja peaaegu drive-in. Aardenime järgi võiks arvata, et rongiga saaks äkki kiiremini lõppu kohale. Päriselt siiski mitte. Kivimäe vahepunktis öeldi mulle ikka tere kah. Nägupidi tervitajat ära ei tundnud ja teise inimese telefoniekraanile kiikama ei kippunud. Tema olek justkui meenutas mõnevõrra geopeturi oma, aga tegevus jälle nagu mitte... mine võta kinni. Igatahes kui endal tarvlilik info käes, siis sõitsin lihtsalt edasi, jälitama ei hakatud. Lõppkoordinaatidel seevastu oli geotegevus täiesti selgelt tuvastatav ning kuigi nägu mulle võõras, astusin ligi ja pakkusin abi kadunud asja üles otsimisel. Kui kõige tõenäolisem objekt põhjalikult läbi näperdatud, küsisin näo juurde kasutajanime ka - see osutus juba märgatavalt tuttavamaks :o) Minutit viis hiljem tibake eemal loogilisi kohti lähemalt uurides jäi mulle lõpuks tops silma. Logi kirja saamiseks tarvilikud toimingud olid tilkuva ilma tõttu pisut tülikad, aga ei hullu. FTF rea täitsime kell 15:52. Peitjale aitäh eriti just ajaloolise fookuse eest!
Selle aardega on huvitav lugu, sest sain seda enne avaldamist 2 korda leida. Pühapäeva õhtul käisime Marise, Marianni, Jasperi ja peitjaga aaret testleidmas ja kõik läks sujuvalt, isegi nimed said logiraamatusse kirja, aga siis hakkasid testleidjad mõtlema, et siin nagu oleks ju juba aare ja selgus pähepeitmine, mistõttu tuli lõppu uuesti leidma minna. See sai siis täna ka poole tiimiga uuesti ära tehtud. Tore aare, aitäh!