3 

Vaatasin ka siis selle Eesti ühe unikaalseima asukohaga geopeituse aarde üle. Saarel oleva teise tuletorni tipust oli vaade meeliülendavam.

 1 

Seda majakat oleme paljudelt piltidelt näinud, aga kuna varem Rammul käinud polnd, ei ole ka saanud majaka tippu ronida. Nüüd see võimalus saabus ja muidugi kasutasime seda ära. Tõesti ainulaadne ja äge kogemus ronida siin mööda keerdtreppi. Ega see aare nüüd liiga kergelt ka end kätte ei andnud, aga pingutus lõpuks päädis ikkagi leiuga! Täname aarde eest!

 3 

No see oli selle saare säravaim täht. Kõik lugesid kordamööda aarde kirjeldust, aga ei uskunud, et see tõsi on. Eks see koht veidi uskumatu oligi.

Kus on aare?

Päikese varjus

Tagasiteel

 1 

Tänud!

 1 

See on küll on väga ägeda asukohaga aare :D Üksi ma vist poleks küll leidu kirja saanud aga õnneks oli teisi ka kaasas. Üles ronisin ma esimesena, tagasi alla ei hakanud end esialgu pressimagi, sest Paavo oli juba peaaegu aarde juures ja peagi läks Karl ka. Kui aga leidu kuidagi ei tulnud, siis pidin ikka samuti tagurpidi treppe kasutama ja nulli pressima. Teadsin, et ega must abi ei ole otsingul väga, aga see on ju reegel, et kui kohale jõuad, siis tuleb kohe ka teiste poolt leid. Nagu geokõne, kui helistad ja teine vastu võtab, siis kohe tuleb leid. Aga jah, see koht on üks kindel lemmik tollest päevast ja üldse vist mulle tundub. Suured suured tänud!

 5 

Eestis, kuid kindlasti ka maailmas üks omanäolisemaid aarde peidukaid. Mart tuli paadi juurest samuti vana majaka juurde vaatama, et kuidas meil siin läheb. Paavo ja Lauriga kolmekesi ronisime kiirelt mööda ümber kukkunud majakat üles. Nii kiirelt, et kõrguse hirmu ei jõudnud kuklasse tulla. Paavo sukeldus kohe majakasse ja me Lauriga jäime nõutult seisma. Kõik see linnukaka kohe üldse ei kutsunud järgnema. Ma otsisin siiski ka enda tahtejõu üles ja sukeldusin metallist sauna. Väga omapärane liikumisviis. Tippu jõudes otsisime Paavoga nii kaua, et ei jäänud Laurilgi muud üle kui meile järgneda. Lõpuks kostis väljastpoolt torni, et mida me seal nii kaua teeme ja anti suunitlus. Ma tegin siis ühe ebamugava liigutse veel ja aare oligi käeulatuses. Ei näinud väga midagi mida ma sinna harilikuga kritseldasin aga vähemalt enda arust said kõigi nimetähed järjest üles täheldatud. Tagasi maapinnale tagasi jõudes ei tahtnud midagi puudutada ja oli vaid üks suur unistus - pista käed merevette. Igaljuhul väga äge aare, aitäh!

 7 

See majakas oli kogu ringi oodatud tippsündmus, millele panime juba eeltööd tehes silma peale. Kohapealne reaalsus oli veelgi ägedam, kui oodatud. Julgemad hakkasid järjest üles ronima, seni kuni ettevaatlikumad altpoolt vaatlesid ja nõuga aitasid. Kuni siis käis klikk ära, kus aare tegelikult olema peab! Oiii, minu jaoks vist üks läbi aegade lemmikumaid peidukohti :)

Kui kõige vapramad ennast aarde lähedusse ritta seadsid, sündis kaks avastust: strateegiliselt väga olulises kohas on aktiivne herilasepesa ja teiseks on vaja strateegiliselt väga õigeid mõõte ja painduvust, et aardele näpud taha saada. Retkejuht Mattias tõi siinkohal kastanid tulest välja. Ja veel kord, megaäge koht!

Kui kõik olid elusalt aarde juurest tagasi jõudnud, tegime veel ühispilte ja seejärel suundusime juba õhtut veetma ja üle mere muinastulesid vaatlema. Järgmise päeva tagasitee oli valus, aga valu ununeb, mälestused jäävad. Aitäh!

 1 

Nelja saare tuur oli meil väga äge saime nii suuremaid kui ka väiksemaid laineid tunda.Päike oli ka meiega väga armuline ja soendas meid igal saarel.Tänud kaaslastele,paadimehele ja paadinaisele.

 4 

Meie buss nägi küll üsna paadi moodi välja aga igatahes Rammu bussipeatuses me randusime. Esmalt võtsime suuna kõige isuäratavama aarde poole. (Seda ma kirjutan ainult tagantjärgi tarkusena.) Tõsi on küll see, et olin GP lehel selle majaka pilte näinud aga polnud 1+1 tehet ära teinud. Ehk mul polnud halli aimugi, kus see on või mis sellega on. Aga paistis sedamoodi, et teised teadsid ja ma lihtsalt vaikides usaldasin neid ja järgnesin põnevusega. Ah ma kohe ei teagi mida öelda.. see oli nii sigalahe ja absoluutselt raudpolt kindel, et ilma aardeta poleks ma sinna roninud. Ilma aareteta oleks elu üldse maru igav ja hall. Ehk siis siin on järjekordne näide sellest, miks ma ikka selle mängu kütkes olen :) Seal, kuhu vihje meid kokku kutsus polnud kõige mugavam ega ülearu palju õhku aga see hetk seal puntras olles ja selfisid koos leidjate ja peitajaga teha oli äge. Rääkimata sellest uuest moodusest, kuidas keerdtrepist "käia". Absoluutne päeva lemmik! Täitsa greisi kui see koht poleks aardega tähistatud ja peidiku koht on parimatest parim!

Aitäh Piret!

Oodake, mina tulen ka..

Ma ei tea veel kuhu ma lähen aga nii äge on :)

Trepp nagu trepp ikka :D

Kambakas majakale tehtud!

 3 

Jaaa.. see aare on tõesti tõelistele geopeituritele. Meil oli neid seltskonnas ohtralt. Vaat et ei mahu korraga torusse äragi. Pressisime end ikka kõik koos pildile. Väga lahe koht, lausa äge kohe. Superelamuse saime siit. Päeva parim, raudselt. Tänud kaaslastele ja peitjale

 1 

Leitud, logitud, tänan!

 8 

Ma ei tea, kas ma oleks seda muidu ära teinud, kui väikest abi poleks saabunud. Võtmete näol siis :D kõrgust kardan ja kukkumist samuti, seega toru mööda üles minna oleks kahtlane olnud. Aga esimese tõuke sai võtmetest ja edasine oli juba lihtne. Välja arvatud viimane pingutus aarde kättesaamiseks. Arvasin, et seal ei saa ikka olla aga kui mujalt ei leidnud ja see koht tundus liiga loogilibe, siis tuli kõht sisse tõmmata ja jaaniussi mängida. Üks selliseid ägedaid aardeleide, mis jääb meelde. Väga vinge teostus, aitäh.

Juhuslikult leidsin maast võtmed ehk kingitus nõrkadele, kes kõrgust kardavad

Kes torus, kes toru peal

 1 

Meie saartetripi kolmas vahepeatus oli Rammu saar. Aksil olles kohtusime meesterahvaga, kelle särgil oli kiri Rammu. ega ma ei jätnud küsimata. Tema on siis juurte poolest Rammu elanik, kes tänaseks päevaks on saanud valdused tagasi aga aastaringselt Rammu saarel ei ela. Temalt saime ka juhised, et kustpoolt saarele läheneda ja kuhu paat jätta. Leidsime siis ilusti selle liivarannaga koha ja sidusime paadi kaldasse. Saartele omase rannamänniku vahelt liikusime nulli poole. Lähenedes objektile meenus kohe, et selle kohta olin ma kuulnud isegi, et torn murdus. Teekonnal läbisime ka lageraie ala, kus olid üllatuslikult maha jäetud sealt maha saetud puud. Ja tegemist ei olnud mitte värske raidega vaid ikka ammu teostatud tööga. Miks nii - ma ei oska arvatagi. Aga ilmselgelt on tegemisr raisatud loodusvaraga. Aarde asupaik on muidugi igati nutikas. Kui meil aare logitud oli, tuli ka üks mugupere sinna, keda ma veensin, et torni saab ka sisse minna, kui julgust jagub. Nii siis pere väikseim selle tee ka ette võttis. Tänud aarde eest! Koht ja kõik muu oli kindlasti näitamist väärt!

 1 

Mõnusa saarteretke käigus leitud. Aitäh!

 4 

Nojah, siin oli kõik täpselt nii, nagu Helen juba kirjeldas: kui roostes kolakas eemalt paistma hakkas, ei jõudnud asi veel kohale aga kui jutt jõudis sisseronimiseni ja sobivaid avausi selleks ei paistnud, hakkas kontseptsioon paika loksuma :D. Salme oli ennast selleks ajaks juba õigesse ukseauku istuma sättinud ning ootas, millal keegi meist talle järele võtab :D. Teisi sama vapraid siiski ei leidunud, samuti ei hinnanud keegi meist ennast piisavalt sisalikuks, et lühema maa pealt temaga liituda. Ja nii siis jäigi, et Salme üksi käis nullis ära ning torni kōrval võis samal ajal kuulda umbes taolisi dialooge:

• Salmeee, kus sa oled?

• (hääl toru keskpaigast) Siin!

• Kuidas seal on?

• (liikuv hääl torust) Palaav!!

• (vahepeal üks luugi kaudu vaatlust teinud pea) Jessas, Salme on siin ju nagu saumiksris! :D.

……

• Salmeee!? Nu, kuidas nüüd, kas jõudsid kohale?

• (hääl torust) Jaa! Aga siin ei ole midagi…

……

• (hääl torust) Leidsin!!!

• Juhuuu!!!! Väga tubli! :)… No? mis sa sinna kirjutasid?

• (naeruhääl torust) Kirjutasin, et leidsin! Ja lisasin kõik need teised äpud ka, kes nulli ei jõudnud! Aga ma saan näidata teile logiraamatut, siin on väljapistmiseks just üks sobiv pilu…

No väga, väga äge idee aare siia peita, kahtlemata on see üks värvikama asukohaga topse meie geokaardil, aitäh Sylli :). Ja kahju kohe, et seda Discovered while geocaching - Locationless Cache (GC9FAVE) aaret saab logida alles alates 17.08, ma oleks hea meelega muidu kogu maailmale meie majakat näidanud :). Aga nu mis siis ikka ja võib-olla keegi teine meie geopeituritest siis teeb selle ära. Sest suvi kestab ju veel ;).

 2 

Siin oli 4,5 maastik enamike jaoks suur väljakutse ja tuli äpude tiitliga leppida. Salme jaoks oli see 4,5 pigem 1.0, jalutas sirge seljaga nulli ja ulatas meile logiraamatu. Aitäh!

 3 

Selle aarde pildid jäid silma, kui enne sõitu püüdsin saartest ülevaadet saada. See aare on ainult tõelistele 4,5-geopeituritele :) Äpud jäävad pealtvaataja rolli. Aitäh Piretile! Ja muidugi aplaus ning lilled Salmele, kes kastanid tulest välja tõi!!

 6 

Minul oli kodutöö täiesti tegemata, seega polnud õrna aimugi, mis meid siin ees ootab. Kui roostes kolakas eemalt paistma hakkas, siis veel ei jõudnud asi kohale. Kui tiir objektile peale sai ja räägiti sisse ronimisest aga ühtegi inimmõõtmetele sobivat avaust ei näinud, siis hakkas kogu aarde kontseptsioon paika loksuma. Salme hakkas kohe õiges suunas jalutama ja enne kui teised reageerida jõudsid, oli ta kõrgustes. Arupidamist ja kõhklemist oli pikalt maa peal tammujatel ja ega keegi teine õige "ukseni" ei jõudnudki. Eks siis panime kõik panused Salmele, et aare logitud saaks. Logiraamat siiski jõudis ka meieni, siis kui nimed juba kirjas olid. Jäi vaid tõdeda, et äpud me oleme, aga peaasi kui keegigi on julge ja hakkaja. Üsna uskumatu aarde peidukas ja logimise protseduur. Vinge koht igatahes!

Äpud

 9 

Rammu esmakülastust jääb aastasse 2014, kui torn oli lapitud aga veel püsti. Juba siis tundus ronimine kahtlane aga tundub, et vajas ikka tõsisemat tormi, et alla anda. Toona oli kolemännikust maha raiutud vaid väike tükk suure kivi juures, igatahes oli sügisene aeg ja tegime lõkkeid. Seekord oli Kilulinna vaade avatud ja tõhusa mootorsae ja tublide inimeste kaasabil laiendasime lagedat ala, et kukemari saaks vohada. Kui töö tehtud, oligi esimene asi torn üle vaadata. Otsimisretkeks lõi kampa kohalik majakaomanik Madis, kes meid ka majutas sellel nädalavahetusel. Torni mööda ronimine polnud eriline kunsttükk, kui Tartus üle Kaarsilla oled kordki käinud. Ja torni sees oli ka vahva, igas sektsioonis teed täpselt sama painutamise, haaramise ja astumise ning muudkui kulged. Suvisel aal võib tornis veidi palav olla isegi, Osmussaare vrakk kohe meenus + lindudega tuleb ka maad jagada. Igatahes väga mõnus diagonaalne jalutuskäik :)

 2 

Kahepäevasel meretripil maabusime ka Rammu saarel, et seda tutvustada neile, kes polnud siin varem käinud. Mina kasutasin juhust ja kontrollisin üle koos vabatahtlike kaasatulijatega geopeituse aarde. Tahan südamele panna, et seda aaret ei pea otsima minema, kui teekond sinna ei sobi (meri+kõrgus+väike kinnine ruum+ebasobivad ilmaolud). Aardeni jõudmine ei ole lihtne, samas ka mitte võimatu. Täitsa lõpus enne aaret on tõepoolest just vasakul pool all suurem vahe, kust läbi mahub. Aarde peitmisest saadik ei ole midagi muutunud, torn ei ole oma asendit muutnud ega liikunud. Aga ettevaatlik peab olema igal hetkel!

Igal ühel oma stiil

sees oli kuuma ilmaga isegi telefonil palav

 1 

Leitud, aitäh!

 1 

Saare viimane ja mitte kõige lihtsam aare. Vähemalt kirjelduste põhjal tundus, et see ei saa olema lihtne. Tegelikult polnud see ronimine seal nii hull midagi, lihtsalt ettevaatlik pidi olema trepini jõudmisel. Meie täname!

 6 

Minu kohta võib julgesti öelda mere haige. Kui vähemalt kord nädalas merele ei saa, siis kisub asi kahtlaseks ja hinge hiilib rahutus. Meri aga ajab oma asja ja temaga peab paindlik olema ning ennast tema tujude järgi sättima. Nii siis juhtuski, et selle septembri viimane laupäev leidis mind jälle tüürist, et Andreas saaks purjeid seada ja S/Y Elektra tuult nautides meid Rammu saarele viiks. Pärituules saime kenasti Rammu bussipeatuse juures ootava poini, kust algas kummipaadiga sahmimine. Minul vedas, sest sain oma tiimi eriti tubli sõudja Sandri, kelle kiirust võttis maha vaid jahiga ühendava otsa järgiandmise aeglus.

Kui kõik tiimid päikseliselt soojale saarele olid jõudnud, seadsime sihi paika ja ülemine tuletorn sai kiirelt leitud. Torni vallutus oli äge, kuigi täitsa lõpus suutsin ma end sellisest pilust läbi pressida, et korraks tekkis kinnijäämise hetk. Ma tõmbasin siis isegi õhu endast välja ja kikivarvule sirutudes suutsin piisavalt liistakaks saada, et ilma õlitamata läbi pääseda :D Peale logimist tagasi pöördudes avastasin, et madalamalt lähenedes oli siiski oluliselt laiem käik ka olemas... vedas. Tagasi maale jõudes oli Ingressi sinine portaal ka õiglaselt roheliseks vallutatud ja teekond jätkus Vär Ava suunas. Suur tänu Piretile nii ägedasse kohta peimast.

Kodune Kolga laht taamal paistva Malusi saarega

tegin enekat tagurpidi

pugesin varjatult pildile

 4 

Seekordne seiklis viis siis Rammu saarele ja esimeseks aardeks võtsime selle. Kuulsin mis ees ootab ja olin ootusest väga ärevil. Kohale jõudes lendasime Ingega kohe peale ja suund otse aarde juurde. Läksime nagu kaks oravat seal, väga lahe koht. Asukoha poolest oli vist üks lahedamaid kohtasid kus käinud olen. Suured tänud selle muheda koha ja aarde eest :)

 1 

Takistusrada, mis sinna jõudmiseke läbida tuli oli päris pikk. Lõpuks kui majaka juures olime oli hea meel. Kõrgusesse ronimine oli oma ette katsumus. Aitäh peitjale

Ilus vaade

 6 

Polnud kaarti uurinud ja lähenesime otse idast, see oli alles viga. Alguses oli suur kiviklibu, mootor tuli varakult välja võtta. Siis aerutasime kivide vahelt kuni hakkasin paadiga jalutama. Kõikjal paistis pilliroog ning polnud muud, kui sealt läbi murda. Lähemale jõudes läks mere põhi mudaseks ja jalad tahtsid kinni jääda. Pärast 20m pilliroogu tuli väike kinnine veeriba, kus oli ropp virts. Ma arvasin, et teised ei tule sellest läbi, nii rõve oli, aga siiski kõik tulid. Arvi ja Mirjam tahtsid oksendama hakata. Pärast sellest pasast läbi minekut tahtsime ennast puhtaks pesta (pidin ka käe sisse panema, et sandaal kätte saada), aga enam vett ei tulnud. Käisime majakas ära. Nüüd kui on teada, et hunnik geopeitureid on siin käinud ja küllap ta vastu peab, on pisut kindlust. Aga ma siia esimesena tugevust poleks testima tulnud. Sisse jõudes oli näha kui väike osa metalli veel torni kinni hoiab. Oli vist kõige huvitavam kogemus sellise suuruse saare peal.

 1 

Tänud aarde eest!

 11 

Siin oli siis tiimitöö. Mina üksi poleks logiraamatuni ulatunud. Aga selleks üheskoos liigutaksegi, et raskuseid kergemini ületada. Peale logimist nautisin mina romantilisi vaateid ja kaaslaste tantsu ( laulsin neile mõttes "ai makaroni, ai makaroni, ai makamakaroni" - kes on tantsinud, see teab).

õrnushetk

makaroni tants

 8 

Tänaste kolme väikesaare viimane aare. Omaoodi päeva täht pealekauba. Vaade merele oli poolikustki majakast kena. Teekonnal sinna sai korraks isegi silmad kinni pandud. Abiks oli seegi, et tuult polnud. Sukeldusin majakasse ja hakkasin aarde poole liikuma. See oli esmakordne kord seda niiviisi teha. Omaoodi lõbus ja väljakutsuvgi. Imetlesin linnukesi, kes olid käsipuudele pesi loonud - üpris väljakutsuv ülesanne, millega nad hakkama on saanud.
Ilm oli nii kuum, et juba peaaegu aardeni jõudnuna oli higipull otsa ees. Viimane ponnistus oli veel erakordselt ebamugav, aga siiski tehtav. Lõpp hea, kõik hea.
Naasmine oli keerukamgi kui aardeni pääs, aga vaev seda nalja väärt. Õnneks sai end enne merereisi paadi kõrval mõnuga pestud ja jahutatud. Pole ju ujumine 8. septembril midagi tavatut. Eks ole kuu hiljemgi ujutud. Tänud Rammu majakat ülipõhjalikult tutvustava aarde eest! Totsik kombes.

Poolkõva

Tipuvallutaja

Saare talvepuudevaru

 1 

Leitud peale kerget seljasirutust, tänud.

 4 

Selle georetke esimene ning maastiku raskus ei ole sugugi üle hinnatud. Irvitasime kohapeal ja kujutasime ette, kuidas KÕIK testleidjad seal sees ära käisid. Nagu päriselt? Või mismoodi see "testimine" teil seal tegelikult käis? Minul lõi juba poole tee peal põhja alt ning kepsu värisema. Õnneks oli seltskonnas julgemaid, kes päeva päästsid. Aitäh, Andreas!

 2 

Kohale jõudes võttis üks meist suuna tippu, teised tegelesid erinevate abitöödega. Koostööst viis igatahes sihile ja juba sain meie nimed logiraamatusse jäädvustada.
Päris äge koht. Täname!

 6 

Kui Elektraga 2016. aastal esmakordselt saarel käisin, ei uskunud majaka tippu ronides, et see vaid poole aasta pärast ümber pudeneb. Veel vähem uskusin, et peaksin teekonna majaka tippu taas kord ette võtma.

Aga võta näpust, nii see läks, sest Mari, Kristjani ja Mihkliga Rammule ette võetud georetk viis meid taas majaka juurde ning peale mõningast arutelu osutusin mina väljavalituks, kel tuli taas majaka tippu ronida.

Aare ei andnud ennast eriti kergelt kätte, aga lõpuks ma ta leidsin. Logisime kambakesi ning matkasime järgmise aardeni.

Päris hullumeelne koht aarde peitmiseks, peab ütlema. Ainult geopeitur ronib sinna, nii et mugude eest on see küll 100% kaitstud.

Majaka tipus 2016. aastal

Majaka "tipus" 2018. aastal

Mõni aken on ilmselt kuulikindlast klaasist

 2 

Tänane geopäev algas Kaberneeme sadamast purjekaga Elektra. Ilm oli imeline, soe ja suhteliselt tuulevaikne. Seega võttis aega, et kohale jõuda, aga kohale me jõudsime. Liiklus siin saarel oli üllatavalt suur, kolm geoseltskonda käis kohal. Meie esimeseks aardeks saigi majakas, väga äge koht. Natuke võttis ikka aega enne kui sai logima hakata. Tänud seikluse eest!

 2 

Viimati käisin siin tornis 2011 veebruaris. Paadimees ütles et see oli ka viimane talv kui jalgsi saarele sai. Tookord oli tippu ronimine natuke lihtsam. Ega tänagi midagi hullu olnud. Kui see riukalik uks lahti tuli oli varsti ka topsik näpus. Logiraamatus olid ainult peitjate nimed esmaleidjatena kirjas. Aitäh!

Meistriteos

 1 

No on alles hullud naised need tõelised geonaised! Kui seemnehuviline majakat nägema hakkas, oli pääsuke juba sellel tiibu lehvitamas (pildil). Julge mõte, Piret, ja ülimalt tubli tegu, Piret ja Merle ning kõik abilised.

Suurim tänu laheda päeva eest!

Rammu pääsuke

 1 

Testleid suure seltskonnaga.1,5 aastat tagasi murdus tormiga vana majaka torn - selline lamanduv majakas on omamoodi vaatamisväärsus. Vaevalt seda keegi kunagi püsti tõstma või ümberpaigaldama hakkab, seega püsib ta sellisena kuni rooste läbi sööb. Julgemad käisid ka ujumas. Piret on teinud head eeltööd ja kaasa võtnud portsu uusi aardekonteinereid, et geopeituritele uusi ahvatlusi ja väljakutsid teha.

Aitäh Piretile ja retkekaaslastele uute avastuste ja elamuste eest!

üle mere

 5 

Kuna enne retke oli Piretilt info, et Kala ruudus tahab kuivatamist, päästmist, uut karpi vms oli tänastele tublidele kaaslastele info välja jagatud ja neil kenasti kõik vajalik kaasas. Päev enne retke Kaupo ja Tarmo logist ilmnes, et Kala kuival, st kõik „vajalik“ leidlike peiturite poolt leidis muid rakendusi. Elevust siin jagus. Tänud Piretile ja kaaslastele.

 3 

Vahva saar. Kuigi siia saarele madratsiga ilmselt ei saa, aga võinuks uuesti tulla küll.. Põnev objekt, ei saa mitte ju kõike uurimata ja sõrmi igale poole toppimata jätta. Mõned vaimustusid peites-leides, teised vaimustusid sellest, kuidas peitja ja esimesed testleidjad vaimustusid.. lahe oli, muljeid jagus tükiks ajaks. Äge koht, aaret väärt!

 4 

Oi see sai äge asi! Pole ammu näinud sellist entusiasmi peitmisel ja selliseid särasilmi testleidmisel. Koht suisa röögib aarde järele. Olgu kohalikel pikaaegseid probleeme keevitusagregaadi kohaletarimisega!

 3 

Siia pidi üks aare saama, siin ei olnud mingit küsimust. Ja Piret, tubli naine, tegi selle ära!
See pole FTF. See on testleid. Andke minna sõltlased! Ainult valige saarekülastuseks kena päev!