Rehviladu

Aitäh aarde eest!

Mingi hetk sai siin talvel või oli see eelmine kevad käidud. Pime oli ja üldse kole ja hämar ja veel vabandusi. Otsima ei hakanudki :) Täna peale tööpäeva, kui väljas veel veidi valgust sai kiirelt leitud. Tänud

Kottpimedas andis ikka turnida, aga see paik oli nii äge, et polnud üldse muret. Tagasiminek oli vähe keerulisem, aga saime kenasti hakkama. Aitäh!

Leitud

Lastel sai geopeitumisest siiber, seega viisime nad koju ja tulime siia, kuna see tundus lasteta lihtsam. Õnneks läks kohapeal väga lihtsalt - leidsime kohe õige ava, sealt järgmise õige ava ja sealt aarde. Nimed said kirja õigesse kohta, emotsioonid võtsime kaasa :)

Seekord sai suure töö ära teha Margot. Mina imetlesin niikaua rehve ja üritasin mujalt leida. Tänud!

Saab ka ilma abivahendiga.

Tulin uuesti tagasi abivahendiga. Leitud tänu sõber Helenile. Tänud talle ja oli ka eile tore kohtumine . Tänud ????????????

Muidu nagu igati korralik aare, ainult koordinaadid tunduvad paigast olevat...

Minul oli see aare ignooris ja see mind üldse ei häirinud. Kui aga tekkis võimalus siia Carolysiga koos tulla, siis haarasin sellest kinni. Koht polnud üldse nii ebameeldiv kui ma arvanud olin. Eelmise päeva trennist olid mul jalad jube valusad ja see ei teinud seal turnimist üldse mitte lihtsamaks. Vaatasime ja mõtlesime natuke ning siis läks Carolys aardele järgi. Panime märgi maha mõlemasse raamatusse ja saimegi lahkuda. Nüüd aare ignoorist väljas ja värvitud. Aitäh!

Peale esimest külastust teadsin, et siia ma naaseksin pigem kellegagi koos. Peidukohti tundus omajagu ja kaks silmapaari on ikka kaks silmapaari. Annil tekkis ka õige mõte ja peale mõningast otsimist õnnestus vahvas karbis normaalne aare leida. Anni täitis logiraamatut ja mina emotsioonide oma. (888) Aitäh! EVEJ

Ise poleks siia tulnud, aga kui ärgitati tulema, siis ikka. Polnudki nii hull kui ette kujutasin. Marisel käis lae alla lendamine kergelt ja nii see otsimine otsa saigi. Tagasi parklas jätkus juttu kauemaks, et valvuripapi tuli uurima,mis täpselt teoksil. Ta oli juba pidanud ülemusele ette kandma miks parklas autod seisavad. Vabandas meid välja, et devotski tulid lilli korjama ja juttu ajama, ikkagi koroonaaeg ja 2+2 :) Tänud seltskonnale, oli tore!

Hoo, mis koht! Nõuka-aegsetest sõjaväejäänukitest on rehviladu mu vaieldamatu lemmik nüüd kõigist seninähtutest, kuidagi nii hästi sobis kokku seal see sisu ja vorm ning üllatuslikult ka kogu ümbruse suht prügivaba olek :). Teostus samuti aardel tore ja peidukas mõistlikku väljakutset pakkuv - so minu poolt preemiaks soovitan /lahe_teostus peitjatele ja seltsi eest suur aitäh kaaslastele :)

See siin on jälle selline koht, kuhu kohe kindlasti üksi minna ei taha. Seega ajasime pundi kokku ja tegime rehvilaole kambaka, mille tulemusel sai logi ka kirja. Tänan.

Tänud peitjale! Oli huvitav siin kandis jalutada.

Siia olen tegelikult juba ammu tahtnud tulla, tegelesin aktiivselt logide lugemisega, aga kuidagi ei leidnud seda miskit, et oleks sattunud. Täna, kui olin hommikuse rattaringiga Norra sirge ära loginud, mõtlesin, et - nüüd. Vaatan vähemalt üle. Ratas käekõrval, kärutasin kohale. Koht lõi oma olemusega tummaks. Kaalusin, kas hakkan niiviisi üksi siin kolama, aga läksin ikka. Kohe esimesest aknast ennast sisse libistades sain aru, et jope läheb pessu. Püksid ka. Aga kondasin ikka edasi, vahepeal kuulatasin igasuguseid kahtlasi krõbinaid....Ühel hetkel sain aru, kuhu see aarde teekond nagu minema peaks, võtsin hoogu ja ....hea et selili rehvidesse ei kukkunud. Ohutuli vilkus ikka korralikult. Mõtlesin, et ok, vist mitte, peab ikka kellegagi koos tulema. Läksin koju ära, uurisin vihjet, kas olen oma mõtetega õigel teel, olin küll.

Õhtul kirjutasin Siimule, et tahaks ta ühte kohta kaasa võtta, kas ta viitsib. Viitsis. Ja nii me eksprompt tagasi jõudsimegi, mina ikka rattaga, Siim bussi ja tõuksiga. Kui kodust väljusin, sain aru, et ma olen riietunud nagu murdvaras :D Ja kätte me selle aardepoisi saime. Riided olid mõlemal valged pärast seda. Logisime mõlemasse raamatusse. Aitäh kohta tutvustamast ja aaret peitmast, no tõesti, ilma geopeituseta siia ei satuks. Ja veel kaks korda ühe päeva jooksul.

leitud

 1 

Siin sai käidud kaks korda. Eelmine kord tabasime aarde asukoha ära, aga kätte ei saanud. Igal juhul üks meeldejääv aare. Kuidas selliseid kohti küll leitakse?

 1 

leitud

 1 

Leitud ja logitud. Tänud

 1 

Ükspäev just vaatasin, et tavaline aare täitsa mõistlikul kaugusel - peaks ära logima. Aga kirjeldusi lugedes läks tuhin üle. Kallegiga kaasa tolkneda on ikka palju lihtsam, eriti kui pool eeltööd oli juba tehtud. Minu hooleks jäi viimased kümme meetrit aardekirstuni ja nimed raamatusse joonistada. Emotsioonide raamatu jätsime enda poolt puhtaks kuigi koht ise päris huvitav. Mitte küll kena, aga pani mõtlema, mis siin piirkonnas ja tolles hoones varem olnud on, kes ja miks on viitsinud kõik need rehvid siia tassida, mille jaoks konteiner algselt mõeldud oli jne.

 1 

Leitud

 1 

Aardele lähenedes ristusid teed Jussikesega. Koostöö oli edukas ning logid said kirja. Väga huvitav teostus :) Aitäh!

 1 

Leitud koos Kadriga. Kuna Kadri teostas viimase etapi, siis jäi minule ära roomamisriiete toomine autost (või osaline lahtiriietumine), sest seljas olnud T-särki ei tahtnud rikkuda. Päris hea teostus, kuigi asukoht on trööstitu(õudne) ja rohkem selliseid kohti ei tahaks näha.

 1 

Leitud. Esimene kord unustasin pead tõsta. Ja logiraamat oli lahedalt pakitud.

 1 

Leitud, aitäh!

 1 

Leitud ja logitud.

Veetsime pool tundi otsides aga tulutult :( Tuleb teinekord, ilma põnnideta tagasi tulla, siis saab rahulikumalt otsida.

 2 

Päris huvitav kant ja hoone. Loodusel polnud ka viga:olematu tänava nurmkanad, jänesed, tulbid, vaated ja palju sammalt. Ägeda hoone uksest ma sineneda ei osanud, läksin siis aknast ja suutsin kohe betoonaknalaua ära lõhkuda. Rohkem midagi ega kedagi ära ei lõhkunud õnneks, kuigi oht oli. Algul lõi nii suur rehvivalik silme eest kirjuks ja läksin hoopis välist arhidektuuri uurima. Nullist leidsin toreda puu. Ainuke viga oli et see kasvas katusel. Pärast mitmeid katsetusi hulludel maastikel olingi metsas kus kasvasid ka korstnad. Lõpuks tuli ka mõistus koju ja peale raskeid õppusi oli tegelik aardeleid teadagi juba suht lihtne ülesanne. Tore koht ja konteiner. Emotsioonivihik sai ka tublisti täiendust - aitäh, seda oli tõesti vaja. Kokkuvõttes väga äge koht ja aare. Soovitan.

Kohalik mugavusvarusts

Katusemets

 2 

Vot kui tore on oma ema peidetud aardeid otsida, sisetunne juhatab otsejoones aardeni ja ei pea suurt vaeva nägemagi. Ehk üllatavalt kiire leid, aitäh!

 1 

Kodus täppe vahtides mõtlesin, et naaberaarde surfi ei hakka ronima, äkki määrib ära. Panin kõige uuema fraki koos äsjapestud valge triiksärgiga selga ning mõtlesime Piiaga siin kiire drive-in-nimed-kirja-ruttu-plagama külastuse teha. Objektile jõudes oli kohe selge, et enam paremaid riideid ei oleks saanud valida. Tooni ühtluse huvides püherdasime ikka mõnuga ning katsusime ja kompisime kõiksugu urkeid. Olgu öeldud, et koordinaadile võib üsna loominguliselt läheneda ning "avaram silmavaade" toob leiu üsna kiiresti. Meid õnneks nii avara silmavaatega õnnistatud ei ole kuid lõpuks avanesid ka meie ees logiraamatu leheküljed (ei loginud valesse vihikusse). Suur tänu lõbusa seikluse eest.

 2 

Nu zajetz... bogodi! Või et selline aare koorus siit välja. Esimese hooga valdasid mind ikka igasugused segased emotsioonid. Alates nagu whaaat? Või paluda peitjal ka emotsioonide raamatust sissekanne kustutada. Kuni sinnani et äkki peaks oma vasakukäelise juurest ka läbi käima ja kõik kehvasti või mitteloetavad logid liistule tõmbama. Surusin siiski tunded alla ja maskikummi kõvemini pingule. Et ehk hommik on õhtust targem. Ja nii oligi. Tegelikult mulle see kast jättis esimene kord igati positiivse mulje ja otsustasin seda siiski mitte unustada. Igati lõvi st ivõl tegu, aga eks igaüks mängibki ju omamoodi seda mängu. Täna oli jälle Ikeasse asja ja asjatasin siis ühtlasi ka siit läbi. Nüüd peaks asi igati nõuetekohane olema. Omalt poolt soovin siiski rohkem sallivust praegusel segasel ajal. Häid aardeid külastataksr ka muud moodi korduvalt ;) Aitäh.

 1 

Leitud! Tänud!

 1 

Kuna täna siin juba väikseks leidmata aarete leidmiseks läks, siis tulime ka siia. Vahepeal oli julgust kogutud ja nii sammusime enesekindlat objektile. Suundusime joonelt õigesse kohta ja võtsime karbi välja. Hakkasime juba logi kirjutama, kui tuli meelde, et pidi ju kaks logiraamatut olema. Saime mõlemasse raamatusse kirjutada. Väga kaval, kes hoolas ei ole, siis on väga lihtne valesse raamatusse kirjutada.

 2 

Käisin tutvumas aarde olukorraga. Logisid oli logiraamatus vähem, kui neid veebis kirjas on. Lisan ka pildid logiraamatust. Kes soovib, see vaatab.

 1 

Hoone sai minu poolt põhjalikult uuritud. Muljetavaldav ehitis. Aitäh aarde eest!

 1 

Leidsin üles kõk augud maja ümber, kuna tulin üle künka ja ei hakanud peaukse kaudu minemagi, sisenesin aknast. Tolmuseks sain ja karbini sain ja raamatutesse sain kritseldused maha jätta.

 1 

Ajasin trööbad selga ja siirdusin objektile. Sisse astudes jäin lävele olukorda hindama ja mõtisklema.. sellest oli kasu ja tunde järgi valisingi õige suuna. Pisut turnimist ja konteiner oligi käes. Konteiner, mis meenutas lapsepõlve ja salaja vanaisa asjades uudistamist. Tänan peitmast.

 1 

Sellise kohad mulle meeldivad. Variante, kust otsida oli ikka omajagu, seda arvestades jäi kast lausa üllatavalt kiirelt pihku. Nimi sai ka ikka õigesse raamatusse kirja pandud. Aitäh peitjale.

 1 

Mahajäetud ehitised pole üldse mu lemmikud. Tolmuseks saime ja logisid lugesime ja tuli jaatav vastus, et jah ikkagi tuleb minna. Mis huvitava karbiga oli tegu, jäi mõistatuseks. Tänud peitjale.

 1 

Sai ikka päris korralik inventuur tehtud.Väike abikõne ja Hannese logi viisid sihile.Aitäh!

 1 

Leitud

 1 

Kui me juba öö peale aarete otsimisega jäime, siis tuleme võtame ka uue päeva aarde ära. Koht on lahe. Mia ütles selle kohta veri skeeri. Peale natukest ringi vaatamist tuli ka aare välja. Suured tänud aarde eest ja põnevasse kohta toomast.

Üliäge koht. Tuleb päevavalges tagasi tulla, siis ehk õnnestub ka aare leida :)

 1 

Peaaegu aasta tagasi käisime tegime majale paar ringi peale ja lahkusime mitteleiuga. Täna võtsin südame rindu ja käisin logisin ära. Päris jõle koht. Kolmandat korda sinna minna ei oleks tahtnud.

 1 

Auto jätsime sinna, kuhu soovitati. Tõkkepuu oli valla ja ühtki kurja koera ei kohanud. Kohapeal läksid silmad suureks..isversusverküll, siin on ju miljon peidukat.. keksisime seal natuke ringi, upitasime end, piilusime kõrgustesse, no ei jäänud kohe miskit põnevat silma. Korraks tekkis juba hull mõte, kus aare võiks olla, aga pöörates tähelepanu raskusastmele, tuli mõistus koju tagasi.. Mõistlikust kohast leidsime laheda konteineri ja kritseldasime oma kohalolu mõlemasse raamatusse. Tänud. Ilma geopeituseta ei satuks siia ilmselt iial..

 3 

Tänase geopäeva nael! Sellest aardest olen teadlik olnud vist alates ajast kui Merilin siin ukerdamas käis, aga nüüd ise kohal olla oli kui pöördehetk. Juba esimesest hetkest alates ei suutnud ma ära imestada, milliseks rebeliks geopeitus mind muutnud on. Tõkkepuu alt sai läbi mindud vaatamata nii hoiatavale sildile kui ka sildil hoiatatud koera kindlameelsest haukumisest, mis mingi hetk isegi tundus üha lähemale tulevat. Varemetesse sisenedes imestasin, milline meeletu entusiasm võis olla inimesel, kes neid rehve siia kogus - iga viimne kui rehv korrapäraselt paigutatud, vaid mõne üksikuga oli pisut lappesse läinud. Hüppasin nagu rõõmus laps kunagi mööda ruumi ringi, Elari jälgis lage ja arvas, et siin ehk ei tohiks kogu keha raskusega üldse jala peale toetuda, aga mu ohutunde seier tiksus vaikselt miinustesse. Peatselt jäi mingi ebakõla silma ja hoolimata keelitusest olingi varsti kasti juures. Kust see julgus või jõud tuli, teab ainult geojumal. Lugesin kõik emotsioonide raamatu logid ära, väga mõnus lugemine oli! Lisasin ka oma emotsioonid, mis olid samas kõrguses nagu adrenaliinitase sel hetkel. Väga meeldis see aare! Jääb üle vaid imestada, mismoodi selliseid kohti küll leitakse :) Tuhat tänu!

 1 

Leitud, tänan!

 1 

Kui kohale jõudsime, siis oli kohes selge, et mis tähendab rehviladu :D

Täname!

 1 

Siin ei saanud sugugi mustaks, hoopis valgeks. Aitäh.

 1 

Mina ikka piidlesin seda raskusastet ja maastiku, kuid noortele sellised väljakutsed meeldivad ja nii me siit ennast leidsimegi. Jalutuskäik mööda kujutletavat tänavat oli ainuke osa aardest, mis tundus paljulubav, edasi läks nii nagu maastik ja raskusaste lubas. Mind jäeti rehve üle lugema ja nii need noored rehvilt rehvile hüpates mu silme alt kadusid. Edasi tuli pikk vaikus, mida püüdsin sisustada rehvide lugemisega, kuid koguaeg läks sassi :) Tohutu kogus, mis on kokku toodud :( Mobiililevi oli samuti peaaegu olematu ja nii ma seal olin, ainsaks kaaslaseks haukuv ketikoer, kes iga hetkega aina tigedamalt haukuma hakkas. Õnneks ilmusid üsna pea välja ka noored, rehvitolmuga maalingud näos ja riidedki üsna määrdunud, kuid nägudel puhas rõõm. Elevusega seletasid, et logid ja emotsioonid kirjas - kindlalt mõlemas raamatus.

 1 

Tehtud. Tänud :)

 2 

Me Peetriga käisime jah siin suvel. "Nautisime" kõrvenõgeseid, vaatasime, et kusagile auku ei kukuks ja lahkusime mitteleiuga. Nüüd aga olid sõbrad ja hästi paks lumekiht. Polnud nõgeseid ega auke. Ja kui ka oli auk siis see tuli üllatusena :D
Mehed suundusid laeka järgi ja meie Marjega olime lihtsalt ilusad ning jätsime oma nimed ja emotsioonid vastavatesse raamatutesse.
Auto poole suundudes võttis mõni ka lumevanne. Rehvilao tolm oli ju vaja riietelt maha saada :D
Tänud, meile meeldis!

Marje oli siin

 2 

Meie olime Piiaga siin juba käinud, siis polnud lund ja siis me ka aaret ei leidnud. Arvasime küll kus võiks olla, aga jätsime üritamised sinnapaika. Hilisemal ajal oleme sama seltskonnaga nagu täna korduvalt seda sihtpunkti nimetanud, aga kas on olnud pime, sadanud vihma, kõht tühi või tuul vastu olnud.... kohale jõudsime täna. Mind suunati esimesena lumealuseid auke avastama ( ka metssead pidid lollima ja nõrgima ees saatma, et siis jahimehe kuul ei võta karjast parimaid ) Mulle õnneks need lõksud jala alla ei jäänud. Seekord suundusime kohe aardelaekani. Logisime ja anautisme vaateid ja unistasime milline siin kunagi kõik välja võis näha. Suured tänud, mulle kõik need käimised siin kohe väga meeldisid. FP minupoolt kindlasti

 1 

Vot ei teagi, kuidas see aare üle seitsme kuu, maa ja mere peitu pugenud on. Kohe nii, et siiamaani pole seda otsima tulnudki. Kirjeldus, raskused ja logid on ka sutsu ära hirmutanud. Auto jätsime koerasildiga tõkkepuu ette, kust aardeni vist vaid napid 130 meetrit. Lumi kenasti üle põlvegi, aga esimese augu leidsime alles majaakna näol, millest sisenesime. Teised olid siin korra käinud ja kui raskused ka paika panime, suutsime ainsa minutiga aardeni küündida. Väga äge karp, temaatiline ja siia sobiv. Üldse oli kogu toa sisu meeldivalt regulaarne ja asjassepuutuv. Nimi on nagu lusikas silmaauku. Palju õelamaid peidikuid on siin ikka meeldivalt hulgi. Õnneks pole peitjad seda (loe: Timixi) teed läinud.
Huvitav, kuidas peitjad sellise peidupaiga üles leidsid. Omamoodi lahe leid ja kiitus karbi ning ka emotsioonide raamatu idee eest! Lemmikpunnid ja soovitused.

Koosolek kurja sildi man

23.11.18 DNF - Parajad tolmuahvid, aga aaret ei leidnud. Tuleme päevavalges tagasi :) 9.12.18 - Käes! Trotsisime ikka seda pimedat. Loo moraal, et ära usalda meest :D Oli täpselt seal, kus eelmine kord ütlesin, et raudselt on. Aitäh!

 1 

Veidi tuhnimist ja lõpuks leidsin ikka koha :)

 2 

Plaanis oli küll pikem tuur, kuid ainukeseks leiuks see tol päeval jäigi. Tõeliselt põnev paik, turnisime seal ikka mõnda aega ringi. Emotsioonide raamatut oli ka lahe lugeda, kuidas riided lähevad peitja kulul pessu ja mis seal oli. :D Aitäh!

 1 

Läksime kõik ja koostöö viis sihile. Eks oli kohapeal nö kahtlaseid vihjeid ka kuhu võiks veel minna ja raskusaste vastas sellele. Koordinaadi täpsuses aga jään ikka kahtlema. aare oli kuiv ja korras. Täname. Muljete raamatut ei puutunud.

 1 

Ma ei ole militaarehitiste austaja, ka Siim ei arva neist eriti midagi, aga see rehvide kogus nii kummalises kohas avaldas muljet meile mõlemile. Jagasime piirkonnad omavahel ära ja aare sattus olema Siimu alal, kust ta selle ka teisel ringil kätte leidis. Aitäh!

 1 

Rehvi valik oli suur. Paraku minu omale sobivat ei olnud!

 1 

Küll ikka satub geopeituse käigus imelikesse ja kummalistesse kohtadesse. Nii ka see siin. Poleks elusees muidu siia tulnud, aga näe, nüüd sai see tehtud. Karp leitud ja logi kirjas nigu naksti. Tänan!

 1 

Eks sai ikka kõige pealt kõik valed kohad läbi käidud ja igasugu tasandeid trotsitud. Lõpuks kui sain nägijaks, siis edasine oli juba iizi ;P lugesin emotsioonide raamatut ja muigasin. Alles nüüd kirjeldust lugedes sain aru et seal oleks pidanud veel üks raamat olema. Nu vähemalt jäi see huvitavam eksemplar näppu. Väga meeldis ka laegas muidugi. Pikka iga ja palju külalisi talle. Tänud peitjale ;)

 1 

Turnisin nii alla kui üles ja vahtisin kõivõimalikke paiku läbi. Miski 15 minutit läks ikka ära, enne kui uhke kast silma jäi. Aitähhid!

 1 

Natuke rehvidel turnimist ja logi sai kirja. Tänud!

 1 

Seda geopäeva alustasime kõige mustemast aardest. Kunagi ammu mulle meeldisid väga sellised sürr kohad, hetkel aga olin valede riiataga vales kohas. Väga suuri emotsioone ei tekkonud, ju siis polnud minu praeguse olekuga sel kohal erilist kontakti. Aga aitäh ikkagi aarde ja sellise omapärase koha tutvustamise eest!

 2 

Eile hakkas idanema vaikselt mõte, kui õige teeks täna peale tööpäeva väikse jalutuskäigu. Täna sai sellest ühtäkki välkkiire pisitillu geotuur. Selle aarde juurde poleks ma üksi tulnud ega julgenud kuhugi turnida. Kuna täna aga oli ergutus/julgestustiim kaasas oli mul jalg kerge ja meel ergas. Pisut sundisin end pugema ja ronima ja leitud ta saigi. Jee! Lahedalt greisi koht. Eriti hästi sobis nende rehvide vahele Helbe oma lillelises suvekleidis. Minu riietus oli enne must ja pärast must hallide laikudega ;) Tänan!

 1 

Kogenematu geopeiturina õnnestus siin tegelikult esimese raksuga mitteleid teha. Ajasin taga ei tea mida, ei tea kus, no täitsa sõge kohe. Vahest aarde nimes liiga kinni? Igatahes kottpime oli ja lambiaku kooles ära, enne kui sõgedus üle läks. Järgmine katse sai juba päevavalges - kohe hoopis teine tera! Minu meelest täiesti soovitatav asi. Selline koht üldiselt, seal valitud peidukas, äge aardekonteiner veel pealekauba, aitäh!

 1 

Leidsin

 1 

Mulle see koht meeldis. Sõitsin rattaga majast lääne, viksasin ratta võssa ja läksin maja ühest otsast sisse ning tulin teisest välja, aru saamata kus siin aare võiks olla. Tiirutasin veel kuni jäi huvitav koht silma. Väga lahe urgas, poleks pooltki nii häid emotsioone saanud kui aare just seal poleks olnud. Kiiver oli kogu aja peas, õnneks midagi pähe ei tulnud. Lahe, ma ikka imestan kuidas selliseid kohti leitakse.

 1 

Kahjuks ei leidnud.

 1 

Kahjuks ei leidnud.

 1 

Kahjuks ei leidnud.

 1 

DNF

 1 

Kui kõik see betoon süüa kõlbaks, oleks näljamure maailmast lahendatud... Kummist sõõrikut haukaks peale.

 1 

Siin läks ikka päris kaua aega, ronisime kõikvõimalikud tasandid läbi enne, kui lõpuks õigesse kohta saime. Tänud peitjale!

 1 

Tegelikult olin siin teist korda. Emotsioonid ei lasknud mitteleidu kirjutada. Kuigi jah, vaade katuselt oli päris hea. Aare ainsas kohas, mis mul eelmine kord vaatamata jäi, ma lihtsalt ei uskunud, et see peitja 3 on. Kes tolmuahve tahab mängida, vutt-vutt lattu.

 1 

Leitud.

 1 

Märk tõkkepuu juures hoiatas kurja koera eest. Teel aardeni tõesti üks väsinud häälega koer lähenes mulle aga kuna mina tema poole ei liikunud, siis ma rohkem talle huvi ei pakkunud. Proovisin end aarde nimest mitte eksitada lasta ja see õnnestus päris hästi kuna aarde sain kätte üpris kiirelt.

 3 

No läks ikka aega, aga asja sai. Üritasime eelnevatest logidest ka vihjeid välja lugeda, aga pikad poisid ja väikesed poisid, suured tüdrukud ja erinevad tasapinnad ajasid veel rohkem segadusse. Aarde läheduses käis Margus kaks korda, aga esimesel katsel ilmselt pimedana :D

Aitäh!

 5 

See on üks nendest aaretest, mis tuli täiesti plaaniväliselt, aga jättis toredaid mälestusi. Olime Mikiga Boogie-woogietamise lõpetanud, kui ta pakkus selle aarde välja. Muidugi olin ma nõus! Ilm oli ju super ning suvekleit ja kingad vajasid tuulutamist. Aarde nimega meenus mulle Silveri logi, et tassis lapsi nagu kassimamma. Korra isegi mainisin Mikile, et äkki ta oleks ka nõus mind tassima, aga valis kergema variandi ning viis mind teist kaudu aarde juurde. Kohale jõudes oli korra segadus küll, et nagu päriselt tahad, et ma sellistesse nõgestesse ronin? Küsisin juba, et kas autos mingeid varupükse pole, et hoiaksin kasvõi hammastega üleval. Kõik õlekõrred proovitud, ei jäänud mul muud üle, kui leida kõige parem tee nullini. Tegelikult jõudsime laoni ilma takistusteta, täiesti mõnus tatsamine. Hakkasime arutama, et kuhu või kuidas ja üllatuseks olid Ingrid ja Allan meid juba tervitamas - sain jälle nimedele näod juurde. Saime kiire ülevaate, et mis revideeritud ja mida tasub vaadata. Koostöö sujus ideaalselt ja Allanil oli juba karp silmapiiril. Keegi meist mugavaks ei muutunud, riideid ettekäändeks ei toonud ning varsti olime kõik karbi juures. Kirjutasime nimed ja lisasime emotsioonide raamatusse ka paar rida. Väga vahva seiklus! Uudistasime veel ringi, tegime paar pilti ja jalutasime laost välja tagaukse kaudu, mitte aknast :) Hirm oli asjata ja lahkusin ilma ühegi kriimuta, täitsa mõnus jalutuskäik oli! Aitäh, toreda aarde eest.

 1 

Vaatasime Allaniga parajasti maja üle, kui kostus lisanduvaid hääli. Allan läks kohta, mida juba algul kahtlevalt vaatasime ja varsti olimegi kõik samas. Nimed kirja ja tagasi. Tänud kohta näitamast.

 1 

Täiesti korralik rehviladu,isegi Smartlynxile paistis siit miskit saada olevat :)

Olime Ingridiga objekti esmatutvuse juba teinud,kui abivägi Kristeli ja Miki näol saabus.Peatselt olimegi karbi lokaliseerinud ja nimed kirja saanud.Pole siin miskit hullu tõesti,üksi siiski ei soovitaks siin ringi hulkuda.Tänud!

 5 

Päevaplaan oli tihe, aga kui ma Madisega lõunale läksin ja ta nagu muuseas mainis, et läheb kohe Palanguga aaret otsima, sain ma lausa kurjaks, et mind ei kutsutud. Nii ei lähe, mina tulen kaasa! Igatahes nii me siis läksimegi, mind jälle kuhugi ei lubatud, aga no mis teha. Üks hetk ikka komberdasin sündmusplatsile ja sain ideid pakkuda, lõpuks tulidki pikad poisid karbiga. Aitäh aarde eest, huvitav koht!

 11 

Kui me olime Boogie-woogie Maarjamäel ära loginud, siis tekkis kella vaadates kiusatus veel ühte aaret nuuskida. Kristelile igaks juhuks ei öelnud, mis seal ees ootab - küll kohapeal ise näeb. Meil õnnestus teekond valida mitte kaardi vaid maa-ameti aerofotode järgi ning seal saime legaalselt mingi 50m kanti. Oleks edasigi saanud, aga veidi võib kõndida ka.

"Kuhu sa mu tõid!.. vaata, mis nõgesed siin on!!"

Nonoh, oota, mis edasi saab, see nõges on alles algus. Majale lähenedes arutasime, mis tasandilt alustama peaks, kui ühest august vupsas välja Thunder ja teisest Ingrid. Nagu multifilmi suslikud :).

Edasine oli lihtne, sukeldusime urgudesse ning mingil hetkel oli Thunderil nägu ees, et teab, kus kast on. Lubas härrasmehena selle viisakalt kätte tuua, kuid siis oleks tekkinud see kaldal istuva kutsika tunne, et päris geopeitur toob karbi kätte ja meie teeme nunnu lambapoeg bämbi häälega "äeemmm" ja ainult logime. Mkmm.. nii hull koht nüüd ka ei ole, mõne karbi juures võib ikka ise ka ära käia. Nii läkski. Hetke pärast olime juba kõik õiges kohas ning Ingrid pani nimed kirja. Negatiivseid emotsioone ei tekkinudki. Ning kast oli väga lahe!

Ma ei saa aru, mis õudsest kohast inimesed räägivad ja et must ja kole ja sada häda mis kõik tabasid ja rabasid just selle aarde otsimisel. Kristel tõestas, et aardeni ja tagasi jõuab paari sekundiga heledas kleidis ilma, et näpuotsadki eriti mustaks saaks. Õues lonkides pidi tõesti natuke hoolikamalt vaatama, kuhu astud, kuid seda võiks nagunii igal pool teha. Majja sisse ja välja sai ka täiesti mõistlikult. Arusaamatu :) Aitäh, peitja. Täiesti muhe rehviladu. Peale aardeleidu kooserdasime veel erinevates ruumides ringi ja klõpsutasime pilte teha.

Peale aardeleidu kolasime veel maja peal ringi ja klõpsutasime pilte. Täiesti tavaline georiietus, sobis siia nagu valatud.

Ahh.. kuhu nõgestesse sa mu tõid, Miki??

 6 

No ütleme siis kõigepealt Merilinile lohutuseks aitäh - poisid vupsasid seda rehvi mööda täitsa mitu korda sisse-välja. MItte et sellest eriti abi oleks olnud, aga ikkagi.

Aga võtmesõna selle aarde juures on edutamine. Nagu ikka, noh. Kui vähe edutad, siis töötajal hakkab igav, ta solvub ja läheb minema. Kui palju edutad, jõuab liiga kõrgele ja muutub perestroika piduriks. Aga vat kui õigele kõrgusele edutad, tekivad emotsioonid. Need õiged. Me neid küll kirja ei pannud, aga nad siiski tekkisid.

Igatahes on see täpp nüüd roheline - aitüma juhatamast, ilma peituseta ei iialgi ...

 3 

Hommikul üks uuris siin, et kas mul käidud siin aardes. Millega ikka lõunat sisustada, kui mitte rehviladu inspekteerides. Kui Liis kuulis, et me oleme minemas, leidis ta, et ta peab ka kaasa tulema ning igaks petteks oli veel Sass pardal.

Rase naine jäi kuskile mäe veere peale vägesid juhatama ning hargnesime. Mina jõudsin maja katusele välja, Hannes ja Sass piilusid teisi kohti. Kondasime mis me kondasime ringi, midagi mõistlikku silma ei jäänud.

Vahepeal aitasime Liisi ka lattu ning lõpuks jõudsime ka 3.0 maastikule - Sass ees ning mina mõne aja pärast järgi. Seal oli pilt juba lootusrikkam. Lõpuks jäi ka aarde kast silma. No kurja küll, oli kkka teine heas kohas.

Logi kirja ning pudenesime tagasi normaalsele maastikule. Põnev lõunapaus oli, aitäh peitjale aarde eest ning Palangule lõunapausi sisustuse eest!

 1 

Leitud peale õhtust kerget seljasirutust, tänud.

 1 

Peale minu tööpäeva lõppu startisime. Jõudsime umbes 23.00 objektile ja hakkaisme turnima. Kristjan oli redeliks ja nii me koos Kaliga hoonet inspekteerisime. Vaatasime igalepoole. Kui me viimasest vaadatud kohast ei oleks otsinud, siis oleks üsna nõutute nägudega sealt ära läinud ja mõni teine kord edasi otsinud.

 12 

Päeva viimaste toimetuste hulka kuulus veel tööluus rehvilattu rehve valima. Kristjan oli initsiaatoriks. Rääkis nii ilusti, et ta kohapeal tegi juba eeltöö ära, kõik vinks vonks ja ainult logida vaja. Minu poolest jäänuks see täpp ootama järgmist kevadet, et aasta esimesel rattaringil see ära teha aga kummalised logid + hea ettepanek ütlesid kiire jah.

Kindad võtsin kaasa, kuid lampi pidavat vist mitte vaja minema. Suvine pööripäev ju alles nurga taga. Täiskuu ka veel pealekauba. Esimesed turnimised erinevatele tasanditele möödusid üsna vaevaliselt. Igasugu pahna sajab kaela ja ei või kindel olla üheski telliskivis või krohvitükis. Kristjan osutus väga heaks redelipulgaks nii mulle kui ka Mairele. Kristjan mööda ennast üles aga ei saanud ja nii jäi esmalt ringi tuuseldamise au meile. Hiljem sai meie redelipulk samuti appi tulla.

Natukene ennem kesköö tundi telefonilambi valgel tuvastasime vist kõige viimasest kohast aarde. Oh seda rõõmu. Nimi läks kirja kolmandale reale. Lisasime ka emotsioonide raamatusse mõned laused. Kristjani poolt tuli soov saada peitja kulul riided puhtaks pestud. Ta nägi välja küll selline nagu oleks kokaiini sees püherdamas käinud.

Üksinda ma poleks arvatavasti esimese korraga siit küll leiuga lahkunud. Aitäh peitjale rehve pakkumast aga minu masinale jäid need siin natukene liiga suureks. Aitäh ka aarde eest!

Kokaiini sõltlane? Ei, geopeitur

 5 

Ma olen üks nendest, kes leiu korral oleks emotsioonide raamatusse tõenäoliselt päris pika logi jätnud, aga kuna ei leidnud, tuleb end siin välja elada ;)

No ei meeldi tuuseldada sellistes kohtades, kus lagi ähvardab kohe-kohe selga vajuda, kus rohus on varjul salakavalad metallvardad, mille otsa koperdades käid ninali mingi teise metallvarda otsa või kukud hoopis maa alla auku ja tunned end nii muidu ka nagu sissemurdja, sest ratas jäi maha mingi keelusildi taha jne. Hetkeks siiski lükkasin uhkuse kõrvale ja tolmutasin veidi aega seal jäätmehoidlas, et saaks ausa mitteleiu kirja panna. Veeretasin ühe rehvi teise tuppa, et oleks mugavam aknast välja ronida, nii et kes seda sisse- või väljapääsuna kasutab, mõelge siis ikka ka selliste aarete peale frustreerunud [seeonmerilin]-ile :)

Niipea arvatavasti tagasi ei lähe.

 4 

Kaks kuud hiljem logida on parem kui üldse mitte Logida :D Sel saatuslikul päeval olin ma just lõunapausilt naasmas ja pidin suunduma ühele peagi algavale eriti olulisele koosolekule kui ... nägin et üks tibin suundub deitima ja otseloomulikult veeretasin ennast kohe lisarattaks ja kippusin kaasa, endal nägu õhetamas nagu teismelisel, kes on koolist poppi panemas. Tööle kandsin vahepeal ette, et sellele eriti olulisele koosolekule ma ilmselgelt ei jõua, sest tuli üks veel eriti olulisem asi ette :D Njah, lõunapausi kähkukat sellest otsingust ei tulnud, aga ega ma ei kurtnud ka, sest minul oli kõht täis, tuju hea, ilm soe ja seltskond oli ka igati viimasepeal. See ronimine ja põrkamine sel hetkel oli täitsa kirss tordil. Pärast eputasin prohvessori ees veel fotojäädvustustega oma rokaseks saanud lumivalgetest papudest, mis ilmselgelt ei olnud enam teps mitte lumivalged.

Seltkonnale tänud toreda pärastlõuna eest, erilised tänud väga visale kuntsnikule, kes ikkagi jonni ei jätnud, aga muidugi ka tibinale, kes mind kaasa kutus - loomulikult mitte viisakusest, tal seda asja ei eksisteeri xD

Peitjatele tänud peitmise eest. Väga viis teostus.

 6 

Parem tõesti kaks suurt tüdrukut, kui kaks väikest poissi :) [Järva-Jaani]. Tüdrukud ronisid ja kilkasid, mina ronisin ja ei kilganud - avastamisrõõmu jagus kõikidele. Tegelikult oli väga tore. Alguses olid ootused madala(ma)l, meie ise kõrge(ma)l, aga lõpptulemus sai hea. Tõesti kordan eilseid sõnu - endiselt on üllatav, et selliseid kohti leidub ikka ja jälle, ikka ja jälle, ikka ja jälle. Lootus oli pisikesele lõunavaheaja üritusele - looda sa - kõik muud üritused hoopis lükkusid edasi :) Kohal on oma eripärad täiesti olemas. Hea meel, et tehtud sai - kuidas sa muidu ikka lähed minema, silmad häbi täis :) See jällegi põhjustas pikema sissekande emotsiooniraamatusse. See aare on FP'd väärt ja selle ta ka saab. Aitähh

 11 

Kvaliteetpäev poegadega oli täies hoos. Olime just naasnud linna tagasi Klooga järve äärest ühelt mõnusalt supluselt ja liikusin oma rikkis boogie-masinat ära tooma. Järsku käis plinn! Uus aare, äge. Tõmbasin tee äärde asja uurima. Ohoo, see jääb ju praktiliselt mulle tee peale. Mure oli aga selles, et poisid tagaistmel magasid alles sügavalt supluse kurnatust välja. Jõudsin siis soovitatud parklasse ja asusin täpsemalt uurima millega tegu on. Kohta ja raskusastet vaadates hakkasin juba sügavalt kahtlema, kas ikka on mõtet selle koosseisuga minna. Proovida ju võiks ikka, selle aja peale olid ka poisid üles ärganud ja peksin nad pool unistena teele. Pesamuna jaoks oli juba see heinamaa ületamatu takistus ja selle krabasin kohe kukile. Kuna me olime just rannast tulnud ning seljas plätud ja lühkad siis peagi hakkas see unine vanem poiss ka torisema, et torgib ja sada muud häda. Õnneks näts pidi olemise paremaks muutma ja pistsin selle talle põske – mõjuski. Vaadi juures olin dilemma ees, mis edasi! Käskisin poistel veits paigal passida ja tegin väikse tiiru peale, otsides head ligipääsu. Seda aga ei leidnudki ja leppisin sellegagi kus ültse ligi on võimalik saada. Kuna poisid seal käia ei suutnud siis hakkasin neid nagu kassimamma ükshaaval edasi vedama. Edasi-tagasi, edasi-tagasi kuniks lävel me olime. Ohoo, ongi ladu. Nüüd tuli see lõbus osa. Algul arvasin et poisid jäävad vaatlejaks kuni mina seal meeleheitlikult karpi otsin. Aga ei, paistab et see oskus on neil geenidega edasi kandunud ja nagu sipsti olid nad mul kannul. Nautisime oma olemist ikka täiel rinnal ja hullasime korralikult. Klõpsin siis kõvasti pilte mis emale näidates ta pahviks lõi ja ega siiagi ei kannata neid üles riputada. Ühel hetkel tekkis mõte, et võiks ikka aaret ka edasi otsida. Kui seda korralikult otsima hakkasin, tuli ka leid lõpuks. FTF läks kirja 15:48. Kuna poisid polnud ammu nänni sisaldavat kasti näinud siis neil tekkisid kindlad soovid siit midagi kaasa haarata. Vahetuskaup jäi aga autosse ja seal ära käimimine oli mõeldamatu, seega seekord toimusid ainult ühepoolsed tehingud. Vabandused ette ja taha sellepärast. Kui taganedes olin poisid jälle kassimamma kombel heinamaale tagasi toonud, lootsin et nüüdseks on nad juba piisavalt erksad et jaksavad ise tagasi minna küll. Aga ei, nüüd keeldusid nad ültse edasi liikumast ja mul ei jäänudki muud üle kui üks kukile ja teine sülle võtta. Oli see alles teekond. Auto juures veel andis poiss teada: „Issi, ma arvasin et seal on igav, aga tegelikult oli täitsa vahva.“

Tõsijutt, tänud.