Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Tallinna linn Raskusaste: peidukoht 2.5, maastik 2.5 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Vikipeedia kirjelduse järgi on suvine pööripäev ehk suvine päikeseseisak ööpäev iga aasta 20. või 21. juunil, mil on põhjapoolkeral pikim päev ja lühim öö, aga lõunapoolkeral on pikim öö ja lühim päev.
See on astronoomilise suve algus, põhjapoolkeral suve algus, lõunapoolkeral talve algus. Suvisest pööripäevast alates põhjapoolkeral öö pikkus suureneb ja päeva pikkus väheneb, aga lõunapoolkeral päeva pikkus suureneb ja öö pikkus väheneb.
Aarde leidmiseks lahenda pusle SIIN. Kuna mul endal sobivat pilti ei leidunud, on kasutusel tasuta pildipanga poolt pakutav pilt.
NB! Taasta maskeering!
Aare kuulub pusleseeriasse. Aarde esimene leidja saab au (ja kohustuse) peita seeria järgmine aare ühe arvu võrra suurema nimega. Palun austada seeria reegleid - kui puudub soov pusleseeriasse aaret peita, siis ei tasu FTF-ima tormata.
Pusleseeria reeglid:
Pusle pilt võiks olla Eestis tehtud ning aarde juures võiks mainida pildistamise koha.
Pusle maksimaalne suurus võiks olla 1000 tükki.
Esmaleidja peidab kuu aja jooksul pärast leidu aarde ühe arvu võrra suurema nimega. Nt Pusle #01 aardele järgneb aare nimega Pusle #02 jne.
Soovi korral võib pusle nimes olla ka alapealkiri, mis iseloomustab seda puslet rohkem kui vaid arv. Nt "Pusle #02 - alapealkiri".
Kasutada võib jigidi.com või soovi korral ka mõnda muud lahendust, mis annab pärast pusle edukat kokku panekut info aarde asukoha kohta.
Seeria viimane aare on nimega Pusle #25. Pärast seda võivad huvilised soovi korral seeriat jätkata, kuid aarde esmaleidjal enam kohustust uut aare peita ei ole.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid:
pusleaare (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC7R7GK
Logiteadete statistika:
57 (96,6%)
2
4
1
1
1
0
Kokku: 66
Pärast järves ujumist tegin ka väikse jalutuskäigu. Vantsisin kohale, leidsin kaks kaske, rohelist nööri ja ka traadi kõrgemalt oksalt, aga aardet ei jälgegi. Tundub, et sain siis lihtsalt vantsida...
Aare on jälle varastatud :(
Seekord enam ei taasta.
Suvel oli tops kõige kaduva teed läinud, täna kõik kena ja korras.
Ma isegi enam ei mäleta, millal kodutöö ära tegin. Miskipärast tundus just täna olevat see õige hetk, et lõpuni ära vormistada see pisut nukra nimega aare. Kui lõpuks sobiva lähenemistee leidsin, oli kohapeal kiire leid ja nime kirjapanek. Tänan.
Käisime aaret taastamas.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".
Tundus nagu kindla peale minek, et saab tänasesse päeva mõistatuse kirja, aga läks päris kehvasti. Kuna sellise palava ilmaga polnud see teekond lapsega just kerge, siis seda kurvem oli nulli jõudes tõdeda, et seda aaret küll omal kohal pole. Igasugune motivatsioon neid mõistatusi taga ajada kahjuks täna siin kadus.
Vajab peremehe tähelepanu, näib, et tops kadunud/hävitatud, leidsin liiva seest vaid kulunud/räbaldunud mängujuhise, vihjeobjekti küljest veidi nööri ja kõrgemal oksal traati.
Suvine pööripäev on kurb aeg. Järgmise poole aasta jooksul on iga uus päev lühem kui ta oli seda olnud päev varem. Jaanide ajal võiks lisaks Eesti lipule tõmmata vardasse ka musta lindi.
Aardele lähenesin Männiku järve poolt. Veekogu oli jätkuvalt kaetud imeõhukese jääkattega. Kivid läksid läbi jää nagu terav nuga läbi hästi küpsetatud seakaelakarbonaadi. Jah, ma tundsin ühest hoovist grillimise lõhna. Lõpus oli meeldivalt rahulik. Pärast aarde logimist istusin maha, nautisin vaadet ja nosisin 2019 aasta kvaliteet matkasööki - maasikaid. Aitäh!
Mõnus jalutuskäik kenasse kohta. Aarde leidsime kiirelt, aga mingit maskeeringut, mida taastada nagu ei näinud. Kuna aardekirjelduse lugemine jäi ammusesse aega siis ei teadnud sellest midagi, et midagi on vaja taastada või, et üldse miski maskeering on olnud. Tänud peitjale.
Pusle oli ammu lahendatud aga logima ei olnud sattunud. Kui 25 päevane hullus oli logitud, siis oli keskööni vähem kui pool tundi aega. See aare sobis siis ilusti järgmise päeva aardeks.
Autoga sõitsime nii kaugele, kui saime ja edasi läksime jala mööda sihti. Leid oli lihtne.
Tänud!
Lahendatud sai juba ammu. Aga asukoht oli sellises kohas, et talvel selline rännak ette võtta tundus keeruline ja tappev. Täna sai siis ringi sõidetud ja vaadatud, et ehk saab lähemale. Sai veidi skeemitatud ja lõpuks leidsin. Kohal ootaski ilusti aare ja väga heas seisukorras, sai nimi kirja ja jällegi üks vähem, tänud :)
Ilus talveilm meelitas välja. Seadsime sammud suve kollaseid täppe roheliseks maalima. TFTC!
Leitud koos Kalvi ja Katrinaga. Päris pikk jalutuskäik tuli lõpuks kokku. Tänud!
Minu tee siit kuidagi mööda ei vii, nii et kasutasin kaherattalise sõbra teeneid ja väntasin kohale. Õnneks jõudsin enne vihma, nii et pööripäeva tunne oli küll peaaegu. Paremgi veel, sest ühtegi inimest ei paistnud kusagilt ja prahti ka ei olnud. Ilus! Aitäh!
Pusle oli muidugi ammu lahendatud. Täna viis tee siit mööda ja tegime kiire peatuse. (: Täname!
Pusle sai küll lahendatud varsti peale suvist pööripäeva, aga konteineri juurde jõudsime alles pärast sügise algust. Natuke jäime pimeda peale, tagasiteel üks vaatas pidevalt kahtlevalt tuules sahisevaid puid ja lisas sammule kiirust..;) Täname!
Meile anti Johannesega aega 45 minutit, et teha väike jalutuskäik aardeni ja tagasi. Valisin lähenemiseks pikema tee, sest see oli käruga liikumiseks siledam, aga kui ma Silikaadi hoovis kella vaatasin oli meil aeg ots ringi keerata ja tagasi minna. Kärutasime koju tagasi. Andsin poisi emale üle, et ta saaks lapsele õhtusöögi serveerida. Ise hüppasin ratta selga ja sukeldusin pimedusse. Nüüd sai kohale liigutud mööda lühemat teed. Olin just rattaga jõudnud aarde lähedal kõige liivasemasse kohta, võtsin vasaku kinga pedaali küljest lahti, kui liiv läks nii pehmeks, et rattas peatus hetkega. Muud ma teha ei jõudnud, kui mõelda: " Õnneks kukun pehme liiva siise". Nii ma siis külili kukkusin. Järgmisena võtsin parema kinga lahti, ajasin end püsti ja marssisin aarde juurde. Aare vaatas mulle kohe vastu ilma igasuguse maskeeringuta. Peale logimist pusisin ikka tükk aega, et maskeering ilusti jääks, aga oleme ausad, see oli päris keeruline. Tagasi sõitsin sama teed mööda. 50 meetrit enne kodu raudtee ääreas märkan ühte valget objekti. Peatasin ratta ja uurin lähemalt. Ei või olla. Appi millises maailmas me elame. Ma sain täiesti shoki. Just nädal aega tagasi koristasime kogu planeeti ja tundus, et maailm hakkab jälle puhtamaks muutuma, aga nüüd purunes see ilus pilt kildudeks. Ma ei suuda aru saada kellel oli vaja see mikrolaineahi siia tuua, kas tõesti on nii raske viia seda kogumispunkti. Seal isegi ei küsita raha selle eest. Ei ole lihtsalt sõnu. Aga peremehele suured tänud aarde eest.
Marje pani pusle kokku. Leho logist oli teada, et saavat 100 meetri peale. Teadmata vaid, missuguse autoga või tankiga (-: Kuna me Silikaltsiidi sissesõidu juures olevaid keelumärke eirata ei tihanud, jalutasime suure maantee äärest mõnuga. Tuttav koht, tuttavad vaated, natukene teise nurga alt küll. Janari silmatud mikrolaineahju ei kohanud, üldse oli prügi minimaalselt. Nagu oleks äsjane Maailmakoristus suurema sodi minema viinud või puhunud.
Aare leidus kenasti nullist. Maskeering ei taha ees püsida, aga vast ei saa see aardele niipea saatuslikuks. Aitäh Madisele puslet panemast ja peitmast! Aare kombes.
Viis päeva polnud õue pääsenud ja täna selline luksus, et sain natuke aega täitsa omaette olla, seega võtsin mõned aarded ette ja kuues pusle oli esimene.
Alguses oli raske ligipääsuteed leida aga lõpuks sain ilma keelumärke eiramata suht lähedale. Poolel teel märkasin mingit meest järve ääres - ilmselt kalamees. Nullis läks kiirelt ja lihtsalt. Tänud.
Viienda pusle esmaleiulogi ilmumisel mõtlesin, et loogiliselt arvutades tuleb vähemalt kolmandik selle seeria aaretest Madise/Liisi töökojast. Nüüdseks on tiimile lisandunud uus liige (palju õnne!) ning ühtlasi juba tõestatud, et kui see kiirreageerimissuutlikkust pisut vähendabki, siis igatahes mitte märkimisväärselt :o) Ilmselt hoiab kvantiteeti balansis pigem soov ise rohkem geopuslesid lahendada ning sooloseeriaks kujunemist vältida. Siinkohal võiks veel midagi Miki kohta arvata, aga ma tean küll - iseseisvaks peitmiseks napib tal praegu lihtsalt geokogemust :P
Teatava väljakutselogistika tulemusena kipun viimasel ajal kodulähedaste aarete juurde kesköö paiku jõudma, nii ka siia. Et suvisest pööripäevast juba üle kahe kuu möödas, siis vaade piirdus taskulambi valgusvihus nähtavaga, õnneks olen siin varasemalt päikselistel päevadel piisavalt ringi liikunud. Otsimist alustasin küll natuke vale vihje juurest, kuid peatselt sai korrektuur tehtud ning logi kirja pandud. Aitäh.
Leitud aktsiooni "Tallinn ja lähiümbrus puhtamaks" käigus. Aitäh!
Just siin ei olnud kalameest, muidu laiemalt vaadates, populaarne kant õngitsejate seas. Tänud peitjale.
Oli vaja ennast tuulutada, eelmine päev oli olnud raske ja õnnetu. Pusle ammugi lahendatud, aga muu kodune töö täiesti tegemata. Isegi ei visanud kaardile pilku peale, et kuspoolt üldse läheneda. Tänu sellele saime pika ja seiklusliku matka. Nullis sebis ringi üks pika vihmamantliga tädi - no kas tõesti geopeitur? Igaks juhuks hoidsin eemale, ei olnud muidugi, oli hoopis kalanaine. Õnneks hakkas väheke kaugemal oma ussikest leotama. Tänan, pusled on minu lemmikud.
Külastasin ka ühte teist puslet aga seal mul lootustki ei olnud. Meenus, et üks hiljuti lahendatud aare sobivas kohas veel siiski oli. Auto jäi suure tee äärde ning asusin jalutama mööda korralikult tallutud radu. Oli juba päris hämar aga enne pimedat sai aare leitud ja ka tagasi jõutud. Õnneks onnikeses kedagi ei kohanud. Aitäh!
Pusle ammu tehtud. Täna oli lõpuks aega vormistama minna. Autoga sai rahulikult 100meetri peale. Keegi kuri tegelane on aga peiduka ümbruse ära mineerinud. Puhastuspabereidki vedeles seal hulgem.
Pusle pani Priit kokku ja meile jäi logimise vaev. Tänud peitjale.
Pusle oli ammu lahendatud ja täna leidsin aega, et teha rattaga sõit aardekarbini. Koht oli tuttav ja tegemist drive-in aardega.
Nüüd siis see maanurk ka nähtud. Aitäh, Madis! Aga pusleseeria on vahva, ei tea millal järgmine tuleb :)
Päev läbi unistasin ujuma minemisest ja nii põikasingi kohe peale tööd kodust läbi, võtsin ujumisasjad ja veeresin Männikule. Lahe kant, kuhu muidu rattaga liivase pinnase tõttu naljalt ei satu. Aitäh! :)
Leppisime kokku, et Miki tuleb korjab mu peale ja nopime selle aarde ära. Egert kiirelt riidesse ja moonakott kaasa - Egertil on alati kõht tühi. Miki vaatas mind kummaliselt, et kuhu ma matkama hakkan oma kotiga - aardeni ainult 200m ju? Mina vaatasin teda imelikult, et kuhu ta sukelduda plaanib oma maskiga, mis tal ees on - aare asub ju kuival maal? Parklas korra mainisin, et 800m aardeni, aga Miki pistis maski pihku ja näitas suuna kätte. Kõrvad lontis ja silmad maas jalutasin Miki järgi. Aga siis..oh, seda rõõmu, kui tuli välja, et tema null on vales kohas. Rõõmutantsu saatel tatsasime rahulikult minu nulli ja võtsime aarde ilma maskita välja. Aitäh!
Kristeliga pläkutades läks jutt tahes-tahtmata geopeituse peale ning siis sujuvalt lähimatele leidmata aaretele.. Ja siis läks nagu tavaliselt, et "käime siis juba ära". Autot parkides hakkas Kristel rääkima mingist 800 meetrist aardeni, mille peale mõnitasin mõnuga teda ja ta telefoni, mis ei saa aru ei aarde asukohast ega sellest, kus ta ise parasjagu on (nagu tavaliselt) ning lohutasin, et tegelikult ainult paarsada meetrit on minna. Kristel ei vaielnud väga vastu ka, kannatas kõik ilusti ära, kõrvad sorgus ja hakkasime nulli liikuma. Mingil hetkel tundus, kõik ei ole siiski päris nii nagu peab ja kiire kontrolli käigus selgus, et ma olin lihtsalt koordinaadi ühe pisikese numbrikese valesti sisestanud ning täpne koordinaat oli siiski temal, mitte minul. Ai kurja! Seda võidurõõmukädinat kuulsin ma terve tee ja paar järgmist päeva ka takkajärele ning ilmselt kuulen veel ja veel ja veel :P.
Loo moraal - mõnita siis, kui aare käes, senikaua hoia madalat profiili ja ära kaaguta enne õhtut. Oli mõnus jalutuskäik, nuuskisime veel niisama sealkandis ringi. Aitäh!
Selline lihtsamat sorti pusle oli, väike silmadetreening vaid, et näeks kustpoolt triip tuleb. Siis vaade maaametisse ja täitsa tuttav maastik vaatas vastu, täitsa ebatüüpiline peitja tavalistele võsakatele :P. Täna oli siis piisavalt soe, et end siiakanti tuulutama tulla. Natike ühte maastikku ja natike teist ja olimegi kohal. Silm leidis nulli, no on ikka maapind väga tasaseks tallatud juba, aaret aga ei seletanud. Ah jaa siin pidi maskeering olema, ok, näe on ju olemas. Ja väike rändur ka veel. Ok, selle viime kaugemale reisile, ise proovime autoni veereda. Tänud peitjale!
Vahel kohe veab.. Kui Jasmiini müts aarde lähedalt leiti, siis ise polnud me selle kadumist veel märganudki. Aitäh teatamast, Hannes! ;)
Tõime mütsi ära.
Mina ei saa aru kuidas te neid puslesid nii kiiresti lahendate? Parim aeg hetkel 3:55 Minu aeg ei mahtunud isegi mitte edetabelisse. Aga muidu mulle meeldib neid lahendada. Mul kuskil kapinurgas praegugi veel need vanad papist pusled alles. Mäletan küll kuidas terve suuretoa põrand neid täis oli. 1000 tükki andis ikka mitu päeva kokku panna. Õnneks arvutis on tunduvalt lihtsam. Tänan.
Pusle lahendus suht kiiresti jah, aga tahaks ikka teada ka, kus kohal Eestimaal peitja selle pildi tegi :P. Logimaminekut hoidsin sellise aja jaoks, kui mingi auk täitmist vajas. Täna täpselt selline auk oligi.
Tegime endale elu lihtsaks, ei hakanud kuskilt läbi trügima, parkisime auto tee äärde ja jalutasime. Liivane ta ju on ja sipelgane, aga ei sest miskit, kuluski väike kuumatalumistrenn ära enne järgmist nädalat. Jätsin aardesse ühe ränduri ka - kenasti mahtus.
Ja aarde juurest avastasime ühe triibulise titepibo ka - suht uus ja vähelesinud tundus. Kui see nüüd mõne Jasmiini oma ei ole - aga profiilis jasmiinide kontakte pole, ja nii ta meist sinna oksa otsa ootama jäi.
Peitjale aitüma ka!
Kui mõlemad lapsed toas üksteise võidu provotseerisid tülisid, tuli viia nad õue ja suvaliselt valisin jalutussihiks selle aarde.
Mu kaart lubas palju paremaid tingimusi kui olid päriselt. Minnes omavolitsesime võõrast hoovist loata läbi minnes. Üsna varsti saime omale koeraga mugu ka sappa, kuid õnneks kontakti siiski ei tekkinud. Maastiku raskusaste tõusis minu jaoks 100m enne aaret hullumeelsesse kõrgusesse (polnud eelnevalt märganud, et see 2.5 oli). Ainus hea oli see, et tõukeratast polnud kaasas. Leid tuli iseenesest väga kiirelt, kuigi geps algul pakkus, et oleks veel vaja edasi minna.
Kui tavaliselt lähenen läbi võsa ja lahkun teed mööda, siis siin tegin risti vastupidi: tagasi läksin kõige otsemat "teed". Mingil hetkel, kui oli tunne, et enam kuidagi ei saa, siis selgus, et saab ikka küll: lammutasin vankri kaheks jupiks ehk tõstsin Jasmiini istumisosaga raamilt ära. Ja varsti olingi kodus õhtusööki (tatar, hakklihakaste, porgandi-ananassisalat) tegemas.
Silti ei julge panna, aga võiks öelda, et kuna peitja teab ilmselt, mis teed kaudu saab sinna päriselt ligi, siis hooldamas võib ta tulevikus lapsevankriga käia. Täitsa tehtav..
Rohkem ei lobise, mõistatusaare ikkagi.. Aitäh ;)
Pusle oli ammu tehtud... jalutada väga ei viitsinud...Sai siis seekord vahelduseks välismaale ka kodumaal jalutatud...Leid oli lihtne ja ausalt oli mu meelest ka puslega pisut lati alt läbi joostud...Läks väga kahtlaselt kiiresti seekord. Aitähh TFTC PS: 3-4-5 on veel hetkel otsimata , aga küll jõuab
Selline hea väike jalutuskäik, aga liiklus oli seal vahepeal tihe ja ülbe, üks auto tahtis tagasiteel meist peaaegu üle sõita. Pusle oli natuke isegi liiga kerge. Tänud.
Misviga mõistukaid otsida kui sul on abivahend, mis pusled kokku seab. Muidugi olin ma nõus Piiaga ilusas suveõhtus külastama kohta, mis küll tehislik, aga ilus ikkagi. Tänan mulle meeldis
Üle pika aja leidis Peeter endas soovi ka tööpäeva lõpus üks väike geotrip teha. Nii tore! Suundusime kõigepealt "Puuduvat tükki" otsima. Auto jätsime piisavalt kaugele, et üks mõnus kulgemine teha. Selle ka saime. Konteineri asukoha leidsime kiirelt, Peeter jäädvustas ilusat ümbrust ja vutvutvut võtsime suuna järgmise pusleaarde poole. Täname ilusa jalutuskäigu eest!
Tegin mingisuguse hullu ringi, et kohale jõuda. Autost välja astudes ajasin kõigepealt jope selga, kuna tuul oli veel kõvemaks ja vilumaks muutunud. Samas sandaale ei olnud millegi vastu vahetada ja nii ronisid kõik teel olnud pisikesed kivid mulle talla alla. Lootsin vähemalt, et klaasikildudest pääsen.
Muidu oli mõnus jalutuskäik ja loodetavasti tuli ikka paar pilti ka välja. Proovisin taas makrovõtteid ning ühe lille pildistamise hetkel avastasin, et istun konkreetselt sipelgapesas, mille elanikud polnud üldse vaimustatud elevandi liigutamisest.
Tänud, see paik hakkab ka varsti tihedalt aaretega täituma, kuid ilusad vaated on ikka.
Mõnusalt mõistliku suurusega ja kena pildiga pusle. Koht, kuhu pusle meid juhatas on lahe ja sinna oli tore taaskord jalutada. Teel aardeni ja tagasi saime pisut vihma ja maasikaid. Tänan!
Pusle tundus algul kerge, aga kui raam koos, siis jooksis aju kinni. Kohe kuidagi ei osanud seda sigri-migri kokku laduda. Täna pärast tööd tegin mõnusa jooksu metsa all, edasi sõpradega grillimine ja kuna õhtu läks ilusaks, siis ei kannatanud kodus passida. Ajasin ratta kurjaks ja tegin drive-inni. Ei hakanud järgmise pusleaardeni sõitma, siis jälle põhjust järgmine kord sõitma tulla.
Olude sunnil laste uneajale sätitud kojusõit lõi mu jaaniplaanid sassi. Ma oleks ikka paar aaret veel otsida tahtnud, aga ei õnnestunudki. Õnneks koju jõudes oli õhtu veel noor ja see lahendatud pusleke ootas oma realiseerimist.
Avaldumise hetkel lisasin selle lahendamise oma õhtuste tegevuste kavasse ja jätkasin tööpäeva. Lõunapausil ei andnud miskit aga rahu ja uurisin millega siis täpselt tegu. Kui ma pusle formaati nägin, ei suutnud ma seda kuidagi hilisemaks pusimiseks jätta vaid asusin kohe oma rasvaste sõrmedega üle oma puutetundliku klotse kokku lappama. Ere päike ja väike ekraan ei teinud olukorda kuidagi kergemaks, pildist endast rääkimata. Koos viimase pirukaga sain siiski ka koordinaadi kenasti kätte.
Kahe päevaga sisse kugistatud kraam avaldas ammu juba kõhus liigset survet ja seega kulus mõnus jalutuskäik igati päeva ära. Koht on enamjaolt üsnagi tuttav. Mingiaeg sai siin oma pisikese haagisega nende monstrumite vahel üksjagu ringi tiirutatud.Otseteed aga proovima ei hakanudki ja ilmselt poleks täna saanudki, vaid suundusin kohe plaan-B juurde. Teekonna alguses jäi silma koha üks endiselt kestev jaanituli ja selle ümber oli kosta korralikku jäuramist. Ei hakanud seltskonda segama, vaid surusin ennast metsa shortcuti tegema. Piirkond võis ju tuttav olla aga lõpp oli ikka uus. Pole ka minul sinna põhjust sattuda olnud. Nüüd siis õnnestus. Kuna paik tundus huvitav, siis tuuseldasin seal ümbruskonnas veel pärast logimist niisamagi ringi. Leidsin ka koha, kus väsinud rändurid saaksid veits hinge tõmmata. :P
Jään nüüd huviga, ja isegi väikse hirmuga, seeria järgmist toodangut ootama.
Tänud.
Pusle seeria mõistatused lahenduvad meie majas kiirelt. Tegime kerge jalutuskäigu ja panime nimed kirja.
Pöörasime siis selle suvise pusle terveks pildiks kokku ja tatsasime kohale. Leid oli üsnagi kiire tulema :)
Me täname!
Selline pusle mulle meeldis, kiirelt kokku ja numbrid käes. Täna peale tööd rattaga ring aarde kaudu ja nimi ka kirja. Tänud peitjale.
Madise uut puslet nähes oli esimene mõte, et nüüd see 1000 tükki tuli. Üllatuseks aga hoopis eriti mini. Kas see pilt on tehtud Eestis? Õhtu tegime kahe jalka vahel jalutuskäigu ja logisin. Siin serva peal polegi veel käinud, aitäh!
Kui pusle lõpuks ette tuli, oli juba 2 lahendajat ühele poole sellega saanud. Hirmu esimeseks saada ei olnud. Kolmandana sain ka logiraamatusse kirja kui peale tööd kerge vihmasabinaga kohal käisin.