Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Saaremaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 1.0 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Kuna antud aarde peitja ei soovi, et aaret oleks võimalik geopeitus.ee lehe info põhjal leida, siis kogu aarde leidmiseks vajalik info on leitav geocaching.com lehel. Täpse aarde lingi leiad natukene allpool "Geocaching.com kood" järel oleval aarde GC koodil klikates. NB! Antud aarde info on geocaching.com lehel näha ainult geocaching.com toetajatele.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
soovitan (8), lumega_leitav (2), lahe_teostus (2), eesti_kirjanikud (1), drive-in (1), välimõistatus (1), muguoht (1), lastekäruga_ligipääsetav (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC7R1FK
Logiteadete statistika:
78 (98,7%)
1
1
0
0
0
0
Kokku: 80
Mõistatusi, mida varem kodus ära lahendanud pole ma üldiselt väldin aga see siin oli kohapeal täitsa tehtav. Või noh, ongi vaid kohapeal tehtav. Mingit vastust pidin googeldama, aga ilmselt lasin liialt kiirelt silmad infotahvlist üle. Peitjale tänud!
Jätsin Marko raamatuid sirvima ning jalutasin Debora juurest läbi.
Tänan peitmast.
Mõistatus lahendatud aga ilmselt midagi valesti, sest meie koht oli väga hea ja meile meeldis.
Tänud kutsumast, mina polnud siin käinud!
Debora laotas oma elukäigu lahti ja nii see tulemus meile teatavaks sai. Logisime ära ja lahkusime luulelises meeleolus. Aitäh!
Meeldis. Midagi segaseks ei jäänud ja nii oli hea lõppu suunduda. Aitäh!
Infot oli palju, küsimusi oli palju. Kambaga oli päris hea lahendada. Koht oli kena ning puhkasime jalga kuni Carolys numbrid lõplikult ritta sai. Edasi juba lõppu, kus kena aare ootamas. Aitäh!
Märmik kaasa ja mõistatust lahendama!
Jagasin käskluseid paremale ja vasakule, et mida on vaja leida ning kamba peale saime üsna ruttu info kokku. Kui ka tähtede ja sõnade arvul saaks esimese korraga vahet teha, oleks juba täitsa pro lahendamine olnud. Väga vahva lõpp ning preemiaks sai kohalikust poest jäätist ostetud. Polnud ammu sattunud poodi, kus müüja käsitsi peab arvestust tagastatud taara üle. Vanasti olid ju igal pool just sellised taarapunktid. Aitäh siia kutsumast ning kohta tutvustamast!
Debora kohta isiklik arvamus puudub. Küll aga olen maias looduses ootavatele karbikestele. See siin oli täitsa kobeda teostusega tükk. Luuletusi lugema ei jäänud, praam juba paistis, aga nii palju punkte oli vaja veel läbi käia.
Tänud.
Kogu austuses tuntud olulise luuletaja suhtes - oli ikka hea meel, et terve kogu jagu luuletusi lugema ei pidanud :).
Nullis sõime jäätist juba paar suve tagasi, tore koht.
Aitäh!
Eks mul nende raamatute lugemisega on nagu on. Seeeest sellised raamatuaarded kus otseselt ei olegi vaja lehti sirvida vaid saab ka teisiti, on nagu vesi veskile ;) L6pus läks nagu 6litatult, igati viisakas teostus. Tänud peitjale
Kõik vastused olid ilusti leitavad. Esimese hooga läksin Debora seeliku pealt tähtede lugemisega nii hoogu, et jäi märkamata vajadus ainult S tähtesid lugeda. Seega sõitsime koordinaatide järgi täitsa võssa... Siis aga väike loogiline koordinaatide parandus ning oligi aarde asukoht teada. Põnev ja hariv aare, mida soovitan kindlasti :)
Vahva aare. Lõpus ei õnnestunud ettenähtult avada aga õnneks on peened sõrmed ja nimi sai kirja. Aitäh!
Sellised mõnusalt lahenduvad välimõistatused on täitsa toredad. Kuigi esialgu tundus, et kohapealgi vaja hunnik infot läbi töötada, siis tegelikult sujus kõik ilusti ja huvitav oli ka. Mälestusmärk ka väga ilus, kindlasti aaret vääriv koht ja inimene. Lõpus oli leid kiire, tegime oma toimetused ära ja jalutasime tagasi algusesse. Suur tänu aarde eest!
Osaliselt oli mõistatus lahendatud kodus, osad andmed saime kohapeal. Tänud!
Kohapeal toimus miski vanakraami laat, mistõttu parkisime auto teisele poole suurt teed. Kogusime kohapeal vajalikku kraami ning jalutasime saadud tulemuste poolt näidatud kohta. Seal läks juba kiiresti. Igati toreda teostusega aare, aitüma!
No oli aga meestemaias. Sellega panin mööda ja kirusin geokontrolli puudumist. Kuniks autos tuulevarjus arvutasin, tuli külaline ka (vt pilti). Lõpp hea, kõik hea, tänan kutsumast.
Täiesti lihtne lugemine oli, Piret on Suuretõllu naine aga kes see Priit veel on, Pireti armuke või? Tuletasime selle arvu umbes ja saime suuna lõppu, siis saime Pireti ja Priiduga ka tuttavaks.. olid kurjamid vahepeal kodust ära käinud. Tänud
Debora juures sai esitatud Juhan Liivi kuulsat luulet. Debora luuletust peas polnud. Jällegi lahe lugemiskoht oli seal.
Vahelduseks on tore, kui ei pea mõnda paksu raamatut läbi lugema ja pääseb kergemalt. Sain teada väga põnevaid fakte ning ka lõpus oli kõik tipp-topp. Aitäh!
Esimene mõte oli, et pagan, lahendus on sisestamata jäänud. Aga väike lugemine tõi kergenduse. Peagi olid küsimustel numbrid küljes. Mulle meeldis siinne õuenokitsemine hoopis rohkem kui sellised raamatuaarded, kus küsimused eeldavad mingitele jutus ebaolulistele asjadele keskendumist. Kiirelt oli info omendatud ja võis koordinaatidele logima suunduda. Muidugi nii libedalt meil ei läinud. Enne uurisime teele jäävaid kunsti- ja arhitektuuriobjekte. Ema jäi selle peatusega väga rahule. Hiljem sai Vaarandi juures peatumist soovitatud ka ema pinginaabrile. Suur tänu! Kiidan ja soovitan!
Ei saanud ju seda mõistatust tegemata jätta, kui juba naaberaarde pärast kohal oled. Tuul oli kõva, aga see ei seganud meie mõistatuse lahendamist. Pinkidelt me nimesilte ei leidnud. Aarde koordinaadid ssaime ilma selleta kätte. Lõpp-punktis saime ka logiraamatu kätte ilma abivahendita, tagasipanekul tuvastasime ka abivahendi. Tänud peitjale.
Tegelikult olime selle aarde juures juba ka eile õhtul ja tegime info otsimisega algust, kuid jätsime selle siis pooleli. Ei, mitte, et pimedaks oleks läinud, aga hoopis teisel kummalisel põhjusel.
Nimelt, kui jõudsime eelmisel õhtul siia aarde juurde, jätsin auto tee äärde seisma ning teiselt poolt teed hüppasid ligi kaks nokastanud noorsandi. Viisakalt teretasid ja uurisid niisama maad-ilma, et kust me pärit ja et me sellise maastikuvõimelise autoga ikka ning et see nii must juba, kas käisime kuskil offroad'imas? Vastasin viisakusest, et ei, me siin niisama kruiisime ja tavalised kruusateed määrivad ka auto väga ära ja läksime siis infot koguma. Stendide tagant vaatasin kogu aeg auto poole, nemad ikka seal teisel pool autot, ainult jalad paistmas. Ei saanud aru ega teadnud ka, mis nad seal teevad. Ära ka ei läinud. Kuna ma ei mäletanud ka, kas autouksed said lukku pandud või mitte, siis ei pidanud mul ikka närv vastu ja mõtlesime, et aitab küll, jätame täna selle otsimise siin pooleli ja tuleme hommikul tagasi.
Jõudnud auto juurde, alustasid nad juttu, et see ikka selline võimas maastur, offroadiks kindlasti hea. Mina vastu, et muidugi, eks seda ole ka sedasi sihtotstarbeliselt kasutatud. Üks neist siis teatas, et siinsamas lähedal metsas on väga head rajad, võiks sinna sõitma minna (no nii õhtul kella 23 ajal). Ma arvasin, et ikka ei võiks, hiljavõitu nagu. Siis ta arvas, et läheks hommikul siis. Ma arvasin, et hommikul ka ei lähe, me liigume edasi juba. Siis ta pakkus, et no ta kaardi pealt vähemalt ikka võib näidata seda metsa, kus siin sõita saab. Arvasin, et seda pole ka vaja ja me teed nendega läksid ikka lahku. Sõites siis autos mõtlesime, et huvitav, mida nad siis tegelt tahtsid ja järeldasime, et ju nad meiega oleks kaasa sõitma tahtnud tulla, et saaks ekstreemi või nii. Aga noh, selle jaoks on sel autol teised ajad ja teised kohad.
A mõistatuse endaga läks päris ladusalt kui need kohad välja arvata, mil meil mõte kinni jooksis. Õnneks oli geokontroll ka natuke leebem ning need vastused, mida meil polnud, rolli ei mänginudki. Kontroll roheline, võisime minna logima, see sujus juba päris tõrgeteta. Tänud aarde eest ses huvitavas kohas.
Kõigepealt ei leidnud vajalikke asju, mida loendada. Seejärel nina uuesti teksti ja seejärel oli logimise rõõm
Sai vaeva nähtud aga leidsime ja logisime. ????
Vastuste leidmine ja arvutamine võttis veidi aega, aga tulemuseks tšekkeri roheline tuli. Nurga taha peeti juba jaanipäeva. Kaunis koht, aitäh!
Väga huvitav isiksus ja põnev mõistatus. Vaarandiga kohtusime veel mõne teisegi aarde juures. Tema panus on tõesti suur. Lõpp oli tore ja igati meeldis.
Ja saigi see aare logitud. Sellise lõpplahendusega aarded on mulle alati sümpaatsed - mingi soliidsus õhkub neist, nagu kõrvalolevatest vanadest mõisahoonetestki. Tänud, mõnus nokitsemine
Vaarandi sobib kirjanikeseeria kahekümnenda aardena Saaremaale nii hästi, et peaaegu jääb mulje nagu EK 19 olnuks spetsiaalselt Tallinnast siia tellitud :o) Loomulikult sobib ka Uustulnd Saaremaale justkui valatult. Debora Vaarandi luule on mulle alati rohkem mõjunud kui muud. Tema, ja lisaks veel Viivi Luik. Ilmselt sellepärast, et kõik klapib - temaatika, mõttelaad, väljendusviis.
Õhtu hämarama poole veetsin siin varasemastki tuttava platsi peal, seekord tahvlite pealt ajalugu õppides. Mõndagi seni teadmata ja mõndagi päris naljakat võis sealt lugeda :o) N jäi küll tuvastamata, selle väärtus sai katse-eksituse meetodil kindlaks tehtud. Varsti võiski kalkuleeritud koordinaatidele kõndida ning pimeduse varjus vaikselt logi kirja panna. Aitäh.
Väga kaunis kohake. Mõistatuse küsimuste rohkus algul küll ehmatas, kuid kohapeal olid vastused ilusasti leitavad ja peagi seadsime sammud kauni logiraamatu poole. Tänud.
Huvitav lugemine ja arvutamine, sai jälle targemaks. Lahe konteiner.
Meil oli kohale sõites olemas teave, et leida võivat ka kirvetades. Küll oli hea otsus seda mitte proovida. Kõik oli täiega nauditav - küsimused, nendele vastuste otsimine ja ka aardelaegas. Kohast endast ei maksa rääkidagi. Minu hinnangul parim antud seeria aare.
Suur tänu, Levia!
Infoga tutvumine võttis omajagu aega, aga selgus, et sain kõik õigesti kokku, sest saadud koordinaadil oligi aare. Mõnus kohapealne mõistatus, tänud juhatamast!
Esmalt panine hämaras mõne numbriga ühtpidi mööda ja teisega teistpidi, kuid lõpuks vaatasime lihtsalt loogilisse kohta...
Jäime mugudele silma.... või kas jäime? Nemad olid sellest teadlikud ja õnnitlesid leiu puhul :)
Algusest lõpuni üks tore aare.Pärast aardeleidu premeerisin ennast jäätisega. Aitüma
Siin pargis jooksid tähed-numbrid ideaalselt ja varsti pääsesime logima. Tänud peitjale
Aitäh siia juhatamast.
Tänud peitjale :)
TFTC!
Kodutöö oli korralikult tehtud ja leid oli kiire, tänud.
Leitud ja logitud.
Seltskonnaga ikka hea teha selliseid mõistatusi, kui kellegil lahendatud juba tervenisti. Tänud peitjale.
Leitud ja logitud.
See on see kui kellelgi on seltkonnas pool rehkendust tehtud, siis ise ei viitsi rohkem vaeva näha ja kipub vägisi spikerdamiseks minema. Autoaknast sai vähemalt kuju ära nähtud. Aitäh.
Luuletused. Sedasi seltskonnaga on nii tore otsida. Juttu, naeru, arvamusi ja silmapaare on palju. Jääb isegi aega valesti mõelda ja öelda kui sind siis parandatakse. Saime Deboraga jutule ning ta reetis meile oma logiraamatu asukoha. Aare oli korras. Suur tänu peitjale!
Kambaga vastuste otsimine läks kiirelt ja ka arvutused tulid hästi välja, eriti kui mõni ütles kõva häälega vastuse ette ja siis keegi teine parandas kohe :) Peagi oli ka käes järjekordne lahe aare :) Tänud taaskord!
Kirjanikuseeria aarded olid üks must-be asjadest nädalavahetuse programmis. Debora võtsime esimesena ette, väga huvitavasse kohta tõi. Ja lõpp oli ka tore, aitäh Leviale kultuuri tutvustamast.
Olime oma kulgemistega siia jõudnud. Väga vahva, et kirjanike seeria just selle tähe juures kõrvalepõike Saaremaale tegi ja sellise toreda aarde siia poetas. Mulle meeldis. Tänud peitjale!
Nulli jõudes ei saanud kohe vajaminevaid andmeid uurima minna, sest kaks naisterahvast tegid Deboraga selfikaid ja me segama ei läinud. Lõpuks said nad oma pildid tehtud ja läksid oma teed,meie siis loendsime ja uurisime ja kratsisime kukalt. Nimelt ühte vastust ei leidnud kuidagi, aga see puhtalt minu pimeduse asi, tegelikult kui silmad hästi lahti teha on kõik kõige paremas korras. Lõpus oli ka kõik ok. Tänud!
Mõne numbri leidmine tuli eriti kiirelt, mõni jälle vajas õige mitu minutit. Vähemalt sai numbrite kogumisel päevaseid samme omajagu tehtud. Aitäh!
Numrbite kokkusaamisega läks aega ja ka lõpus oli pisut hämmingut aga logitud me saime ja jäätisega end premeeritud.
Arvutused said õieti tehtud esimese korraga ja õige koht kaardi pealt leitud. Pea aga mõtles liialt üle ja sai ilmselt terve piirkonna kahtlased kivid ja õõnsused üle vaadatud. Lõpuks tuli ikkagi algsesse kohta piiluda ja seal ta oligi. Abivahendi leidmisega sai samuti pead vaevatud, aga seegi tuli õigest kohast välja. Piinlikult kaua läks aga logitud sai. Igati vägev aare.
Saaremaal nüüd olnud päevi neli,
Haistan viimast logi või on see heli?
Kuivastus nüüd mind ootab valge praam,
Uuesti tulen kui Hülgeni viib saan.
Selle aardega sai mul Saaremaa tuur läbi. Tulemuseks oli 59 aaret ja 1200km. Arvestades, et ühe täispika päeva veetsin jalgsi Vilsandil, siis ülejäänud kolme päevaga selline maa maha sõita on ulmeline. Saaremaa sai aaretest sellega puhtaks kui kahte kadunukest, ühte meres olevat ja ümberringi mõnel väikesaarel olevaid karpe mitte arvestada. Tuur õnnestus peaaegu ideaalselt. Ühe trauma tõttu läks ainult palju aega kaduma ja jäi seepärast Abrukal käimata aga küll ka sinna kunagi jõuab.
Aitäh kõigile Saaremaa aarete omanikele! Loodame, et siis see aasta tuleks veel vingem talv kui möödunud aastal ja Hülgeni viiks saan.
Lahendasime mõistatuse ära, kuid koordinaadid juhatasid meid suvalisse võrkaiaga piiratud kohta. Pilditibi aarete kohta käib meie tutvusringkonnas juba ütlus "jälle üks nõme pilditibi aare" :D
See aare meeldis mulle juba avaldumise hetkel väga, sest Debora luulegi on alati meeldinud ja just Saaremaaga seostunud. Kohapealne üllatus oli aga veelgi suurem, sest midagi sellist küll ei lootnud eest leida ning kohe sai sellest päeva lemmikaare. Esimesed hetked kulusid muidugi luulespaas kümblemisele, kuhu mina oleks võinud jäädagi, kuid teistele mõeldes proovisin end siiski tagasi hoida. Hiljem selgus, et see spaa oli just päev hiljem pidulikult avatud. Loomepuhang tabas kohe ka noorgeopeiturit, kes esimese lähima pingi hõivas ja seal hooga kunsti tegema asus. Meie siis tutvusime rahulikult infotahvliga. Sain mälu värskendatud ja natuke veel targemaks ka. Geopimedusest tingitud nalja sai ka natuke. Arvutuste tegemine jäi kaaslasele, sest just samal hetkel avastasin, et spaasse saab enda loomingut ka jätta ning ei suutnud sellele kiusatusele vastu panna. Kui kunst, kirjandus ja arvutused tehtud, suundusime saadud koha peale. Eks ma natuke skeptiline olin tegelikult ja kui esimese hooga põõsasse saabusime, tundus küll, et midagi siin nüüd ei klapi. Samas hakkas geovaist tööle ja suundusin otse peidikuni. No väga lahe lõpp sellele aardele igatahes. Tegelikult see veel päris lõpp polnud, sest endale ebatraditsiooniliselt tegime seekord ka fotosessiooni. No nii vägeva naisega lihtsalt peab seda tegema. Suur aitäh peitjale!
Millegipärast juhatas GPS mind paarkümmend meetrit teest, kus oli küll Mangile sobiva õõnsusega puu, kuid aaret mitte. Täna ei soosinud ka tähtede seis tsakrate avamist (tähed langesid) ning üleüldse avanesid tsakrate asemel taevaluugid. GPS toibus, juhatas õigesse kohta, tänan.
Ühe küsimuse lõpuni mitte lugemine viis peaaegu õigesse kohta. Kuna karbi haisu seal ei olnud, siis saime veel korra kõik küsimused läbi lugeda. Aga oli ka viimane aeg. Karbijahilt tagasi tulles poleks enam platsile ära mahtunud. Tundub olevat populaarne koht. Parim, mis meilt seal platsil küsiti: Miks see killustik siin hunnikus on?! Vabandust, aga sellele vastust stendilt ei leia. Uskumatu!
Mulle väga meeldis, selle retke üks lemmikutest. Arusaadav, hariv, huvitavas kohas ja ilusa lõpuga, suur tänu!
Skleroos, sklenelk, skletulp ja need teised sklelilled ... Võis olla, et peitja palus kunagi arvutusi kontrollida. Võis olla, et vajalik info tuli kuskilt mujalt. Igasuguseid asju võis olla, aga igatahes oli mul koordinaat kenasti kotis, kui ootamatult Saaremaa igatsus peale tuli ja juhust kasutasime. Pidasime siis Debora juures kinni, vaatasime asjad üle, panime nimed ka kirja. Tore, et Uustulnd just sellise jätku sai, ja tore, et sel aardel selline tsiviliseeritud lõpp on. Praegu igatahes endiselt kõik korras, peitjale täh ja vastu uutele kangelastegudele.
Kaunis ja tuttav vaatamisväärsus. Kena pisikene kujukene, ei ole vist elusuuruses. Deborat studeerisime juba eelmise aasta Saaremaa Suveseiklusel. Siis küll kleidisaba alla ei piilunud. Mõistatus lahenes üheselt, kõik sujus kenasti, hästi sõnastatud. Vahepeal tuli üks kohalik must krants ka appi.
Lõpus olime natukene kimpus, s.t. mina ei saanud hakkama. Aga eks meestel ju ikka pidi nii juhtuma. Paar minutit pusisin ja jändasin ning hakkasin juba igasugu katsetusi tegema, mismoodi asi veel avaneks. Õnneks sai Marje siis vajalikud vidinad kätte ning võisimegi kena aarde ära logida.
Meile meeldis samuti algusest pääle. Lõpp samuti, eriti see probleemide korral kontaktivõtu julgustus. Ikka parem kui lõhkuda, eks ole. Ole Sa tänatud, Levia! Aardega kõik kõige paremas korras, proua Vaarandiga samuti. Võtsime vaid paar asjassepuutumatut ja mittesoovitud elementi kastist välja.
Käes oli jälle Muhus õrnas kleidis chillimise aeg. Pärast traditsioonilist Maasilinna külastust soovisime veel veidi ringi kruiisida. Kuna Ene meie auto peal juba oli, siis tuli ka temal kaasa tulla. Eelmisel aastal tõi meid siia Suveseiklus, kuid siis polnud aaret. Nüüd lugesime hoolikalt kogu info läbi ning saime koordinaadid täitsa loogilisse kohta. Kõik oli omal kohal, aare, abivahend, logiraamat. Tegime sealsamas ka eksprompt väikese Debora Vaarandi luulepärastlõuna. Aitäh, väga informatiivne aare, meile meeldis!
Kõik arvud käes ja arvutused tehtud, läksime logima. Olime vist vales kohas, hakkasime siis aarde kirjeldust põhjalikumalt lugema. Saime aru, et midagi on valesti. Teel tagasi nulli poole sattusime aardele lihtsalt peale! Logisime ja siis läksime abivahendit otsima, mida me ei leidnudki. Sellest teavitasime ka peitjat. Samuti otsisime üles oma vea! Selle leidsime! Tänud toreda aarde eest! EVEJ
Arvutused tegin kenasti kõik ära ja esimese korraga ei pannudki väga palju puusse. Kõigest ühe vastusega. Abivahendit ei leidnud, kuid see ei seganud õnneks siiski logimast. Tänud.
Lugemine, arvutamine läksid esimesel katsel korda. Seda Debora platsi tasub vaatama minna küll, kui sinnakanti asja on. Mulle meeldis ja tänud peitjale.
Kui aare geopeituse lehel avanes oli mul täpselt nii palju aega, et Debora juurest läbi sõita ja vajalikud asjad üles pildistada. Kodus arvutasin siis nii ja naa ning sain mingi tulemuse, mis natuke kahtlane tundus. Täna siis läksin kontrollima. Päris pihta mul arvutada ei õnnestunud aga õnneks liikleb Sven lahtisemate silmadega kui mina. Leidsime, logisime, natuke tegime sohki ka, peitjat teavitatud mis osas. Aitäh, soovitan kohta, ilus kuju Deborast valmistatud.