Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Lääne-Virumaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 2.0 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Lihtne aare teel Kaanjärve poole.
ÄMM (Äntu Metsa Matk) seeria tutvustab teile Äntu-Nõmme looduse õpperada. Rada paikneb metsarikkas oosistikus Väike-Maarjast 7-10 km lõuna ja kagu pool põhiliselt Äntu maastikukaitsealal. Piirkonna järvestikku kuulub seitse Äntu looduslikku järve. Ala kuulub Pandivere lubjatoiteliste järvede valdkonda. Piirkond pakub lisaks veekogudele huvi ka pinnavormide poolest. Järved asuvad siinsete põhja-lõunasuunaliste ooside ja nendega põimuvate mõhnade vahel.
Vihje: pole
Lingid: http://www.geopeitus.ee/aare/4863
Aarde sildid:
soovitan (9), lahe_teostus (6), ilus_vaade (3), pliiats_kaasa (2), ämm (2), matkarada (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC7NGWQ
Logiteadete statistika:
165 (97,1%)
5
4
2
2
0
0
Kokku: 178
Aare oli täitsa nähtaval, sest laud oli katki läinud. Panime natuke katet peale. Maaliline koht. Konnad juba liigutasid. Aitäh aarde eest!
Aarde 0 alguses ehmatas ära, kui nii palju vett siin kõrkjate vahel oli. Õnneks päris nulli minema ei pidanud. Aare oli ise juba veepeal hulpimas, panin ta õigesse kohta tagasi.
Laudtee oli korraliku lume/jää all, veidi kahtlane tundus see värk aga täitsa kannatab käia :) Tänud
See aare oli huvitava kohapeal. Hea et siin ma libedal laudteel ei sõitnud jalgrattaga, muidu oleks veel Kaanjärve soo mõnula teenust nautida. Tänud peitjale!
Vaat mis masti kohast tuli seda masti otsida! Meeldejääv koht igatahes. Aitäh peitjale!
Laudtee oli mõnusalt libe, kuid ega see kohale jõudmist takistanud. Tuletasime meelde talvist liikumisviisi ja jõudsimegi kohale. Täname peitjat!
Me vist olimegi need, kes tulid eellogijat segama. Eks ikka tahtsime ka oma nimesid paberile kirja saada. Tänud.
Eelmine kord oli see rada vee all, seekord hoopis teine asi toimetada :) Ootasin põnevusega kas kuulen karu häält. Või kedagi teist. Ainult kaks matkajat tulid chillimist segama.
Eelmine kord jäigi tuur enne seda aaret katki. Sõitsin rattaga ÄMM 9 lähistele ja seejärel jalastusin. Leid tuli ruttu ja siis meenus, et tuleb ka info korjata. Esimese puhul täpselt ei teandud, et mida info all mõeldakse ja igaks juhuks jäädvustasin kõik, mida võimalik oli.
2a tagasi leitud, nüüd logi kirja. Aitäh. Ega olgem aus, suuremat ei mäleta enamuses neist aaretest, mis siin nii kaua aega tagasi leitud said, kuid rada ise on meelde jäänud, kui meeldiv. Ja et aarded olid ka korralikud. Seega täname-kummardame peitjate ees.
Seekord karusid ees polnud ja leid tuli üllatavalt kiiresti, tänud :)
Mõtlesin, et lähen teen selle ringi ära, ilm ilus, küll veidi jahe aga ei midagi hullu. Rajalt 3tk sain kätte ja selle poole liikudes oli minu esimene kondakt karuga. No õnneks siiski ma ei näinud neid aga möirgamine oli kõva ja vali. Hääled tulid täpselt selle aarde poolt, seisin seal tee lähistel oma 10 minutit ja kuulasin. Võtsin ka meenutuseks youtubi kõrvale, et veenduda hääle sarnasuses ja ütleks, et 95% olid karud, rohkem kui üks. Tõmbas seest päris jahedaks ja õnneks hakkasin hääli kuulma juba siis kui olin alles maantee ääres, hea et kuskil kaugel võpsikus polnud :D suund otse teele ja sealt autosse, eks jääb teiseks korraks, lähen vaatan muid aardeid praegu parem :D
Laudtee oli pagana libe, aga kohale suusatasime ja leiu ka kirja saime.
ealised iseärasused ei luba enam eriti nagu kükitada, nii ma siis seal roomasin kuni lõpuks õigesse kohta roomasin
Algul kõndisime mööda, aga siis tulime arusaamisele, kus see olla võiks ning just seal see aare peituski. Aitäh!
See oli vast äge teelõik rattaga täppissõiduks kõrgete roheliste kõrkjaseinte vahel. Kaks korda oli õige napikas, aga sain kukkumata teisele poole. Sealt tulin jala tagasi logima, kui üks suur, päris suur havi parasjagu lõunat püüdis. Imeline koht. Isegi mind saatev putukaparv vähenes siin kiilide hirmus umbes poole peale. Aitäh peitjale.
Aarde kõrval taimestiku varjus keegi solistas mehe moodi, aga näole end keegi ei andnud, nii et nimi kirja ja edasi.
Mis siin ikka põlvili ja logi kirja. Tänud peitjale.
Jälle uued pinnavormid siin vahval rajal. Jalutasime omast arust õigesse kohta ja asusime vaatlema. Pidi ikka nii mõnedki kummardused tegema enne kui topsikut nägime. Ja just siis kuulsime eemalt jutuvada lähenemas. Haarasime aarde kaasa ja vabastasime laudtee teistele matkajatele. Logimise tegime kuival maal metsaservas ja pärast sai topsik omale kohale tagasi viidud. Aitäh, ilus koht!
Leitud ja logitud, leidsime konteineri maast, asetasime pessa tagasi, kork on seal niisama. Tänud
Konteineri kael koos korgiga on murdunud. Kork terve, kuid vajab uut konteinerit.
Kaunil sügispäeval võtsime ette Äntu Metsa Matka raja koos aarete otsimisega. Kõigile eelleidjatele tänud suurepäraste geomaanteede eest. Risto leidis aarde lihtsalt. Kuid selgus, et konteineri kael on katki murdunud ja kael koos korgiga eraldunud. Panin nad mõlemad minigrippkotti, et kork vajaliku infoga kaduma ei läheks. Aare vajab uut konteinerit. Ka teised vajalikud andmed saime rajalt kätte, kuid lõppu ei õnnestunud minna, kuna laudtee oli seal vee all. Võimalik, et kobras on piirkonna oma usinusega üleujutanud. Tänud.
Pikk otsimine, lõpuks tänu teiste geopeiturite logide vihjetele sai leitud, aitäh! :)
Paneme hooldusvajaduse üles. Kui keegi nüüd läheb, siis võtke kaasa üks minikrip kott. See vist see kõige väiksem ei ole. Kui nüüd peremees kunagi siia kanti sattub, teeb äkki uue konteineri. Seni püsib kilekotis äkki logiraamat kuivana.
Mööda on läinud kaks aastat ja oleme rajal jälle tagasi. Alustame sealt, kus eelmine kord pooleli jäi. Mõtlesin, et siin äkki vaikne kant, aga võta näpust, mugusid sõelus ringi siin kohe hulgim. Aarde avastas meil Mia, aga kui aarde pihku sai, kukkus aardelt kork pealt. Saime küll logi ilusti kirja, aga ei osanud kuidagi seda korki sinna peale saada. Kahjuks ei olnud, ka ühtegi vajalikku asja, millega oleks saanud seda parandada. Igatahes tegime kõne peremehele ja info olukorra kohta edasi antud. Tänud peremehele aarde eest.
Ämma seeria jäi meil kevadel pooleli. Jätkame täna nende vahvate aardeleidudega. Tänud!
Tänasel matkal leitud ärtu, ruutu, poti ja risti. Kahjuks jokker jäi leidmata, selleks hetkeks oli väsimus vist liiga suur. Hiljem kodus tekkis idee mida saab järgmine kord kontrollida. Aitäh!
Geps tahtis järjepidevalt mind ujuma saata.. Aga leitud ta sai. Peitjale tänud!
Veetase oli nii kõrge, et katki läinud laudteele oli vee ületamiseks pandud mõned oksad, millest me käpuli üle ronisime. Otsimine võttis oodatust kauem, sest koordinaadid või GPS oli ebatäpne. Logiraamat niiske. Aitäh!
Leitud. Logiraamat niiske. Kuivatasin mõnda aega tuule käes. Sai parem kuid mitte päris kuiv.
Jätkasime teekonda. Pärast ulatuslikke silla parandustöid saime kuiva jalaga üle ka. Leitud, logitud. Kuigi logiraamat oli märg.
Sumpasin sissevajunud sillast üle, jalad läbimärjad aga aardeni ei pääse
Jätkasime taas oma aardeseeriat. Pealampide akud olid täis laetud ning asusime otsingutele. Mõnusad miinuskraadid olid meile lausa plussiks, sest teel nii mõnegi aarde juurde, oleksime jalad mudaseks saanud. Kahjuks sai seekord enne lõppu meil gpsi aku tühjaks ning tuleb veel üks päev/öö tulla. Aga see on ju puhas rõõm ning tervis. Ilmselt kunagi, kui päevad pikemad võtan selle tee ette ka valges, kindlasti jäi pimeduses miskit nägemata :)
Päris huvitav astumine oli selle aarde poole. Maastik kaardilt vaadates tundus palju rohkemat, kui peitjal kirjas. Aga tegelikult vastas kõik nii nagu peab ;)
Kuna päeva mõistatus oli igal juhul vaja leida, siis otsisin esimese asjana vihjet. Vihje käes ja nimi kirjas. Tänan.
Leitud-logitud! Tänud! Oleks vaid teadnud, et peab mastide aaretest vihjeid ka otsima, mõistatuse aare jäi meil sel korral leidmata. Tuleb tagasi tulla.
Ikka öeldakse, et nii kuidas lõpetad oma vana aasta, selline tuleb ka kogu sinu uus aasta. No meie võtsime siis sihiks saata vana aasta ajalukku koos ühe meeliköitva matkaga - eks ikka selleks, et uuel aastal selliseid matku veel mitu korda rohkem tuleks :) Eesmärgiks, ei võtnudki esialgu ühtegi konkreetset kilomeetrit ega aarete numbrit - otsustasime, et vaatame jooksvalt, kuidas keha ja vaim vastu peab. Enda kiituseks võib öelda, et pidasid küll - vaim ehk natuke paremini kui keha aga kokkuvõtteks skoor 34 aaret (varem leitud veel 6) pole sugugi kehv tulemus. Et kogu lõbu kohe otsa ei saaks, siis mõned jätsime siiski ka järgmiseks korraks :) Start rajale algas esimeste päikesekiirtega natuke peale kella kaheksat ning kodupoole sai vurama hakatud umbes kell neli - seega peaaegu üks tubli tööpäev, mille jooksul saime näha ägedaid aardeid, mõnusalt mitmekesist maastikku, kui ka kõiki eesti nelja aastaaega!
Siin oli matka esimene proovikivi - märjal sillakesel ei tahtnud just ülemäära suuri poognaid võtta - aga leitud ja logitud ta siiski sai :)
Laudtee oli jõhkralt libe, aga kohale sain ja veidikese kõõlumise järel ka topsi kätte.
Tegime taas tutvust ÄMM rajaga. Leitud said punktid 1-33. Esimene tutvus siinse kaardipakiga. Aaret otsima asudes asetasime kõigepealt jalgratta ja seljakoti just aarde juurde, kust hiljem aarde leidsin. Vihjet andis mõlemat pidi lugeda kuid järgnevad tõid selguse. Aitäh.
Oi-oi, minu jaoks oli see teekond väga raske, pea käis ringi ja astusin ainult enda ette vaadates. Aare oleks minust jäänud leidmata, õnneks Lõvil minu probleeme polnud - aare ja vihje said mõlemad leitud. Täname.
Lahe kaardiseeria. Selle esimese juures läks meil ikka parajalt aega. Kusjuures kohtasime sisalikku, kes oli vist geopeiturite tegevusega juba harjunud. Nimelt peesitas ta täpselt seal, kuhu mul oli vaja vaadata. Kuna tema ära ei läinud ja minul oli vaja kindlasti täpselt sealt aaret otsida, siis saigi nina praktiliselt sisaliku vastu pandud. Mina leidsin aarde ja tema peesitas edasi. Isegi pilti lasi pärast teha.
Suurimad tänud!
Lesin siin 2 päeva hiljem mugavalt soojad voodis, magusat und nutiv väsinud peitja kaisus ja login. Küll tahaks lollusi kirjutada, aga reeglid ei luba. Aga asjast. Leid tuli kiiresti ja imetlesin Lauri tehtud puumajakest, küll oli alles armas teine! Siis uurisin Marko topsikest ja täheldasin kui palju ta on võrreldes toonase ajaga arenenud, antud juhul siis 3d printimise vallas:D Ma ei teadnud mida oodata ja kukkusin kohe kirema, et kus on mõistatused ja tsikibriki. Marko ütles, et ma ootaks, oleksin kannatlik ning koguks andmeid. Ma saatsin pikalt, sest ma tahan ju toorelt nullist ning raskemat versiooni! :D Marko tõdes, et kui nüüd teeks uuesti, siis teistmoodi ja rohkem kavalusi. Ma arvasin, et võiks hästi õelad olla, uss nagu ma olen. Ma nüüd muidugi väga tänan Lauri vaeva nägemise eest ja peitmise eest ning teist peitjat tänan mõne magusa hetke pärast..! Tubli töö! ****EDIT: oleks pidanud ikka kohe ära logima, mingit puumaja siin polnud! XD
Keegi kavalpea oli vahetanud originaaltopsi PET vastu, kusjuures logiraamat oli originaal :D. Eks ma tegin uue ja nüüd ka kohal. Selle ruutuga oli veel sekeldusi, aga vast login millalgi ka sellest :D.
Koht meeldis, nautlesime siin veidi ja siis täiskäik edasi!
Tihe rongiliiklus: logisime, panime öömaja kinni ja lehvitasime kahele rongile. Hiljem kuulsime veel kolme möödumas. Aitäh!
Nii me muudkui kulgesime. et akut kokku hoida siis aardest aardeni lugesime samme. Sammude lugemisega läx siin aga hoopis nii et siis kui telost asukohta täpsustama hakkasin olime sellest juba 50m m66da k6ndinud. Mäletan ka seda et peitmise ajal oli siinne veetase hoopis teine olnud ja laudtee shortcutti kasutada ei saanud. Topsi saime ikka tykk aega uudistada ja silitada lootes sealt miskit vihjet leida. Aga kuna silm t6esti midagi välja ei v6lunud, siis lahkusime ilma vihjeta. Tänud peitjale
Sellel ajal kui üritasime nulli leida tuli Romek juba rõõmsa näoga karp näpus. Tänud peitjatele.
Aardetopsiku leidmine võttis veidi aega, kuid saime kätte. Siin pidi ka mingi info olema Jokkeri jaoks, mida me kuidagi ei suutnud tuvastada. Mis seal ikka. Hiljem saime logisid lugedes aru, milles asi oli. Loodetavasti saame teiste mastide abil mõistatuse lahendatud. Täname!
Leitud. Siia sattusime alles peale seda, kui olime Jokkeri juba lahendanud. Tegime viimase võtmega lihtsalt katse-eksituse meetodil ja saime konteineri lahti.
Aga siinse juures ei leidnudki me üldse vajalikku infot... Ja ka konteiner teistsugune. Mis värk?
Kui enne oli tundunud, et aarded muudkui tulevad vastu ja leiud järjest kogunevad, siis peale 10. aarde leidmist jäime suure paduvihma vangi ja ootasime kuuse all, olles lõpuks ikkagi läbimärjad. Ajakadu tundus tohutu. Selle kõige lõpetuseks otsisime aaret ka kauem, kui selle seeria puhul seni pidanud olime. Jokkeri jaoks infot ei õnnestunudki leida (alles pärast lugesin, et ei peagi praegu saama). Jäime lootma, et hiljem õnnestub huupi pakkuda.
Koht, mis iseenesest pani aja maha võtma. Mõnus suveilm ja vahva paik, kus vee-elu jälgida. Leitud. Tänud peitjale.
Tulime tagasi ja nüüd leidsin kohe üles, ei tea kuidas eelmine kord ei näinud :)
Kahjuks ei õnnestunud seekord seda leida :(
Ei osanud arvatagi, et miskit valesti. Tõepoolest tavaline konteiner oli. Esimene sellest grupist. Seetõttu ei osanudki midagi meelde jätmiseks näha. Ei muretsenud liialt sellepärast. Lootsin, et teiste juurest saadavatest vihjetest piisab. Aitäh kauni vaate eest!
Käisime vaatasime üle...keegi tõsine s*** on 3d prinditud konteineri endale võtnud ja tavalise peti jätnud...konteiner polnud ka õiges kohas. Vähemalt logiraamat oli ümber tõstetud ja minu originaal. Hetkel siis boonus aarde jaoks infot pole selles aardes...aga no lahti saamiseks peaks piisama ka kolmest teisest punktist. Originaali taastamine võtab vähe aega.
Infot nappis jah... aga üks kahtlane lilla täpike, mida sai kohe pikalt uuritud, oli küll logiraamatus.
Kuna siilipoisi juures oli raja edasise kulgemise osas lahkarvamusi, siis panime kuidagi diagonaalis minema ja püüdsime selle raja suts enne vee ületamist jälle kinni. Topsiga saime suht kiirelt jutule, aga mingit kogumiskõlbulikku infot me sealt leida ei suutnud ja nii jäi lootus, et äkki saab hiljem kolmveerandiga ka hakkama. Tänud peitjale!
Null jõudis üsna ootamatult kätte ja tekkis õigustatud küsimus, et kus siis nüüd? Õnneks lahenes see probleem peagi, aga tekkis järgmine - kus on see, mida koguda vaja? Natuke aega ja saime ka selles suhtes nägijaks. Kolmanda probleemina suutsin pliiatsi maha pudistada, aga kaaslased lahendasid ka selle. Vaade oli tõesti ilus. Aitäh peitjale!
Kaardiseeriaga seoses olin juba eeltööd teinud, aga nullis läks rohkem aega kui oleks oodanud. Lihtne leid? Kiirelt leitud? Ilus vaade? Olles juba päris nõutu, valisin üsna suvaliselt välja koha, mis justkui kõigi kolmega klappis, sirutasin kätt ja järgmisel hetkel oligi konteiner pihus. Logi kirja, vihjest pilt tehtud ja edasi :)
Suure tuhinaga rada läbides jäi vihje esimese seesuguse aarde juures küll vaatamata, kuid ühe väärtuse puudumine õnneks hiljem meile määravaks ei osutunud. Tänud!
Kauneim koht rajal. Liuväli oli ka õnneks ära kuivanud ja gps levi hea. Tänud kauni vaate eest.
Metsa vahel oli laudtee nagu liuväli, hea et siin nii polnud, muidu oleks mittevabatahtlik suplus korda mitu olnud tõenäoline sündmus.
Olin siin kandis tegevusi/kohustusi, mille kõrvale ka mõned aarded logitud. Tänud peitjale.
Kuna Timmu pidi enda Ämma aaret hooldama, siis otsustasime ka mõned Ämmad tee pealt ära logida. 11-13 said tehtud. Kuna meil on siia kindlasti veel tihti asja, siis otsutasimegi jupi kaupa seda rada teha. Ehk siis käime hooldamas ja logimas. :)
Tänud peitjale korraliku teostuse eest. :)
Tahtsin samuti kogu raja ühe jutiga läbi teha.Oli siiski aardeid kus läks palju aega leidmisega.Mingil hetkel suutsin ära kaotada märkmed mida rajal kogusin.Läks õnneks,sain ainult väheke tagasi jalutada.Nõgeseravi sain raja jooksul piisavalt,kuid pikkade pükstega oleks samuti liiga palav olnud kulgeda.
Aitäh kõigile meistrimeestele,oli meeleolukas retk.
Viimased puhkusepäevad kasutasin ära ÄMM seeria aareterajal matkamiseks. Alustasin õhtul 19.00 ajal ja ÄMM 32-ni jõudsin öösel kell 1 ajal ja edasi jätkasin matkarajal kulgemist hommikul 8 ajal. Tore seeria ning hoole ja armastusega valmistatud peidikud.
Mööda laudteed astudes sattusime Kaanjärve valdustesse, eemal oli järvel kahte kalameest näha. Kuna ilm oli super mõnus, tegime väikse lõunapeatuse. Logisime-salvestasime vajaliku. Nautisime vaadet ja kaasa võetud jooki-sööki. Väga lahe koht valitud, täname.
Mõnus päev matkarajal geopeitust mängides. Aitäh kõigile, kes selle seeria ellu viisid!
Täna tegime "Amma aarderajal" otsa lahti. Konteineri leidsime kiirelt ja vajalik info edaspidiseks sai ka üles tähendatud. Tänud peitjatele
No see on nii oluline koht. Kunagi kümme aastat tagasi otsustas Sass just siin märtsikuus kapitaalselt märjaks saada ja seda, kuidas ma teda toona kukil metsast välja vedasin, naerab sisering siiamaani. Täna siiski uuesti proovima ei hakanud. Hoopis saime Mammuga augud jalga mingi idioodist lenduri käest. Mispeale Mamm kappas metsa varjule ja jättis meid Sassiga kahekesi kaarte panema. Saime pandud, tundub. Tänud ka!
Esimene puhkus ÄMMarajal. Osaliselt eesmärgipõhine loomulikult :o) Puhkeasendis logitud, konteinerit uuritud, osaliselt tuttav geokäekiri tuvastatud, Jokkeri leidmiseks tarvilikud andmed üles tähendatud, loodust jälgitud, linnulaulu kuulatud, kämblad loputatud, nägu värskendatud. Mulle täitsa meeldib, et lisaks tavalistele aaretele ÄMM ka mõnda mõistatust pakub, just sellised õiget sorti, lihtsad ja õues lahendatavad. Aitäh.
Väga lahe päev ÄMM-a rajal :)
Meie täname!
Peale eelmist Siilipoissi ei saanudki kohe teisi loomi paitama minna. Tuli hoopis vahelduseks kaardipakk käsile võtta. Aga eks vaheldus ongi väga tähtis, räägin ma juba aastaid. Seda ka geopeituses. See sai aastaid tagasi selgeks Soomes, kus pärast viiendat väga ilusa järvevaatega kivialust normaalmõõtudes karpi ihkas hing vahelduseks paari tibatillukest linnamikrot ;-)
Võimas ettevõtmine ja koordineerimine Lauri poolt, ägedad aarded peitjatelt! Tuhat tänu kõigile asjaosalistele, nii asjaajajale, peitjatele kui kaaslastele! Peitjatandemile au ja kiitus idee+teostuse eest! Aare heas korras.
P.S. ÄMMade otsimisplaani ja siia saamise sekeldustest pikemalt ÄMM 1 logist.
Teel aardeni avastasime, et laudtee all on herilaste pesa. Helen sain 6 korda sutsata, mina kavalpeana hüppasin mättalt mättale ja sain puhtalt neist mööda. Leid ise tuli kiirelt.
Seda rada oleme oma seltskonnaga hoidnud ja planeerinud juba pikemat aega. Alati on olnud soov teha see ühe jutina ja rahulikult kõike nautides. Peale Prangli/Äksit tundus eesseisev aeg olema just see õige. Ja oligi. Teekond siia kulges jutujärgi pidevas vihmas (mina magasin kogu tee, Piia enamuse, Marje osa ja Paavo oli vist enamuse sõiduteest üleval trassil Leppneeme - Äntu)
Ja ajastus oli õige, kohalesaabumisega üheaegselt lõppes vihm ja niimoodi saime laagriplatsi kaheks päevaks enda võimusesse. Hiljem saalis autosid küll edasi tagasi. osad käisid ujumas, aga meie olime ees ja nautisime õhtu. Sääski oli vaid üksikud ja nendegi olemasolu Marje ei uskunud (Ta oli endale ostnud imevedeliku, mis pidavat kõik lähedalosevad sääsed Pranglile suunama) Siiski võttis magamata öö oma saagi ja ükshaaval vajusid kõik meie seltskonnast peagi tekidesse horisontaali.
Hommik äratas meid Kaido teretusega, ja nii selguski et me matkaseltskond saab täna täienduse. Alustasime algusest ja nautisime täiega kõike mida aaretevalmistajad olid teinud ja kohti kuhu juhatanud. Olles siit sadu kordi mööda sõitnud ja kümneid kordi peatunud/ujunud polnud mul ikkagi aimu piirkonna ilust ja mitmekesisusest. Sellest et kõik need järved on imeliselt eripärased ja ühtmoodi ilusad. Seda, et siin niivõimas linnamägi kohe olemas on, et siin on laudtee, mis varjab endas vihaseid herilasi ja silmadesse torkavaid kõrkjaid, et keset rada on veelüks järv kus on ka laudis millelt sai imevärskendava ujumise teha, et siin on niikaunis jõgi, mis lausa mitmes kohas kutsub endasse ujuma, Et matkatee on arusaamatul põhjusel kohati loodusesse kadumas, et järvedevaheline väike oja on suutnud enale sellise võimasa kanjoni rajada, jne jne. Kõik kohad kallite geopeiturite poolt toredate, armastusega rajatud aaretega palistatud. kilomeetrid möödusid ja kuigi tekkis tüdimus, siis tahtmist lõpetada ei tekkinud, sest iga järgmine kogetud leid tõi taas rõõmu. Loomulikult olin mina koguaeg ümbritsetud nii sõprade, heade geokaaslaste kui kalli Piia poolt - millist päeva võib üks lihtinimene endale siis veel soovida?
Ja nagu sellest veel vähe oleks! eeliimases punktis, meie laagri juures ootab meid ees Külli. Kes on kulutanud terve päeva, et teha meile imeliselt suussulav seenepirukas (mina pole ausalt paremat seenepirukat saanud, selles oli ka seeni sees nagu Tootsi soovil rosinasaias rosinaid), ja siis veel lisaks Tema poolt justkui võluri kaabust väljatõmmatud jäätised.
Ja siis päeva lõpetanud sukeldumise aare, mille juures Külli meiega veel lisandus. Igaühel oli siin oma ülesanne, Kes julgestas, kes jäädvustas, kes ergutas, kes turvas, kes tegi töö ära, Piia kes oli just saanud hoobi veel oma teise silma pihta puistas järve veidi soolaseid pisaraid juurde, et vesi sukeldumiseks liialt mage poleks.
Suur tänu peitjatele ja kaaslastele imetoreda päeva eest... Ega me ju kohe ära ka ei läinud, jäime sinnasamasse laagriplatsiele ööbima, et veel piirkonna ja kaaslaste ilu nautida
Päris palju veel minna. Astusime vapralt reas edasi kui Paavo röökima pistis ja meid edasi jooksule kihutas. Meie müta-müta ei meeldinud ning reas viimaseks jäänu sai kaks auku juurde. Peaaegu oleksime ka aardest mööda jooknud. Algas Kaardipakk. Esimesed "vigastatud" Täname.
Selle laudtee alguses, kuskil all, peidab ennast herilasepesa. Ronja sai paugu kirja ka :/ Nii et ettevaatust!!!
Järgmise ebaõnnena suutis Ronja pastaka ära uputada ja kuna me ei teadnud, kas või palju neid pliiatsita topse rajal on, oli vaja see üles leida. Võttis aega, aga leitud sai.
Kolmandaks ei suutnud telefon õiget nulli tuvastada ja saime ikka tükk aega seal tagumikud püsti roomata.
Tänud elamue eest!
Laudteel tipates sai selline hoog sisse, et põrutasime aardest mööda. Egas midagi, pidur peale ja tagurdasime. Tänud!
Maastik muutus ja aardekonteiner muutus. Kuku pikali, noh! :)
Nägin karbikesi sünnihetkel ning nüüd uuesti rajal. Aitäh!
Siin vast kiidaks pigem Lauri, kes ikka väga suure töö ära tegi, aitäh!
See tuli kuidagi iseenesest keset pikemat töökõnet, aitäh!
Koht oli väga ilus, loodetavasti aare ikka püsib seal igal aastaajal. Üllatavalt kiirelt sai leitud. Natuke aega olime vihjega hämmingus, aga kirjutasime üles kõik variandid ning sellest piisas.
Lisaks uue mängija lisandumisega oli ka üllatus keskkonna muutusest suur. Vahelduseks metsale oli seal loigu kohal hõljuda päris mõnus ja vaim sai juurde uue laksu positiivset laengut. Millegipärast arvasin, et laudtee on kõigest teekond ja lükkasin gepsu kinni. Kui aga selle uuesti välja võtsin, selgus et olime aardest juba omajagu mööda pannud. Tagasikäik ja väike korrektuur. Enne otsima hakkamist taipasime siiski kõik taskute lukud kinni tõmmata. Siin poleks küll tahtnud midagi maha pillata. Hoolimata sellest nükkest, õnnestus mul siiski just selle aarde juures pastakas ära kaotada. Seda aga siiski juba metsatukas kuuse alt läbi kummardudes. Tegelt pillasin maha isegi 2 pastakat aga järgi lonkinud Kaupo terav silm suutis ühe kohe ära fikseerida. Teine jäigi kahjuks leidmata. Konteiner ise oli lahe ja kvaliteetne. Noppisime eeldatava vihje üles ja tormasime edasi.
Tänud.
Sellisel rajal jalutades ei osanudki oodata, et järgmine aare nii kiirelt ette jääb. Väga segadusse me ei sattunud, kuna õnneks palju variante, kus aare end peita saaks, polnud. Korjasime üles vajaliku info, vaatasime konnakulleseid ning jätkasime. Tänud!
Vihje salvestamise pärast kismaks ei läinud. Pigem tekitas küsimusi see, MIS see vihje om? Miski siiski kraapis silma ja pärast oli abiks küll.
Esimene kaardiseeria aare oli ka vahva. Olime logimisel juba rütmi sisse saanud, et mina login ja Airi pildistab logid ja muud vajalikud infokillud üles. Vaja oli meeles pidada kust mida pildistada ja igaks juhuks uurisime kõiki logiraamatuid hoolega.
Siin läksime tsipa vaidlema. Ma siis ütlesin kohe Helbele, et mis me vaidleme, parem kakleme. Selleks viimaseks oli ka ju väga ahvatlev koht. Kes nõrgem on - saab märjaks :P No kaklesime siiski viisakalt ja sõnadega oma sotid selgeks. Tal oli see info lihtsalt teadmata, et siit aardest tuleks ka mingi infokild üles märkida/pildistada. Mingil arusaamatul moel olin sel korral ise nii tubli, et teadsin, mida tegema peab. Väga nauditav teekond ja koht, kus me parasjagu olime. Mõmisen mõnust ja kuigi seal päikese käes on vahelduseks päris mõnus olla tuleb ikka edasi astuda.
Üheteistkümnes logi läks kirja 14:29 Laur ja Marko - kniks on teile!
See oli vist loodusliku ilu poolest minu lemmikkoht sellel rajal. Aardega oli natuke keerulisem, aga õnneks polnud seegi õelalt peidetud, vaid täitsa loogilises kohas. Küll ei tulnud ma selle peale, et siit midagi üles märkida. Aga mis siis sellest, tänasida mured tuleb ikka homse... või järgmise tunni kaela visata :)
Kui poleks järgmisi aardeid otsida, oleks siia vist pikemalt mõnulema jäänud. Aitäh!
Lahe koht, kalagi lõi sulpsu. Tõesti ruutu, ehk suutsime isegi vajaliku salvestada?
Logidest oli jäänud mulje, et siin saab jalad märjaks. Meil oleks see õnnestunud vaid siis, kui meelega oleks laudteest mööda astunud. Kuna Jasmiin oli endiselt veel Erki kanda, siis ukerdama pidin mina. Korraga kuulsin sulpsatust, mille põhjustas Jasmiini veetermos, mis mu seljakoti küljetaskust vette lendas. Seda päästes märkasin nii aaret, kui seda, et ei kusagilt on laudteele meie selja taha tekkinud õngega mugu. Viimane pakkus koheselt otsimisel oma abi, aga ma ei vajanud seda, sest aare oli juba leitud. Mugu möödus meist ja mainis, et nädal tagasi veel silda polnud ja oleks jalad märjaks saanud. Hmm.. Ongi käes! Mina tulin geopeitust tegema ja gepsu jälgides polnud mingit silda märganud. Võin mürki võtta, et kui ma ühel hetkel Erki matkapilte vaatan, siis tekib mul küsimus, et kas me ikka käisime samas kohas.
Nagu hiljem selgus märkisin endale täpselt vajaliku info üles. Väga lahe aare. Aitäh ;)
Esimene aare, mida Laur koos meiega ei otsinud. Sest ise ta ju need Jokkeri meisterdatud mugavad kolmdeekad siia rajale paigaldas… :D. Meie leidsime aarde kl 11:54 ja mitte päris esimesest vaadatud kohast aga mõnusalt käepärane ja läbimõeldud on see konteineri hoidmislahendus siin küll, nu täpselt nagu geopeiturite jaoks toodetud… :D. Logi panime kirja ja vajaliku info võtsime pildina kaasa ning liikusime seejärel taas edasi, nimekirja järgmist, Tarmo jänkupoissi otsima…
GC kaardi aerofoto näitas nulli kuskile mätaste vahele ja seal paistis isegi üks objekt, aga enne tuli mõistus koju ja vaatasime raskusastmeid. Indy käis ikka paar korda ujumas ka. Aitäh!
Kõrkjate vahel oli vahva kõndida. Uus miniseeria suures sarjas. Uus vihje, uus stiil. Ainult põnevamaks läheb.
Nimed raamatusse kirja, vihje enda märkmetesse kirja ja vantsisime edasi.
Jälitatavad on väga lähedal, kuid veel mitte nägemisulatuses.
Kõigepealt põrutasime hoogsal sammul veidi mööda, siis korrigeerisime oma asukoha paika. Aga aaret saime ikka paar korda enne vaadata, kui õige peidukas silma jäi. Tänud peitjale!
Hakkasin valmistuma ujumiseks juba, kuid piisas päikese käes peesitamisest! Kena koht! Tänud! Hea, et ma seda konteinerit näppude vahel piisavalt imetlesin - tõeliselt kaunis meistriteos.
Siin ikka olin natuke aega pimesikk ja suutsin juba ühe teooria välja nuputada, mille kontrollimine ka omajagu aega ja võimlemist võttis. Viimaks siiski kolleeg võttis topsiku sealt välja, kuhu ma juba korra eelnevalt vaadanud olin. Aitähhid!
Päeva senimaani raskeim aare minu jaoks. Peidukoht 1.0 siiski ju. Suutsin esimese korraga õigest kohast mööda vaadata ja siis algas laudteel otsimisraadiuse suurendamine kahes suunas. Vahepeal korjasin jala pealt ära ka ühe puugi. Tahtsin talle pakkuda eutanaasiat aga kurivaim ei olnud nõus küüne peale minema vaid püüdis pugeda küüne alla. Tekkis korraks juba paanika ja sooritasin kiirmõrva.
Kunagi hiljem jõudsin otsimisega tagasi algusesse ehk nulli ja aare oli nüüd ilusti olemas. Talletasin igasugu infot konteineri kohta ja jalutasin edasi. Aitäh!
Plussiks aarde leidmisel oli soe, päikeseline ilm. Igaljuhul vahva leid ja keskkond. Aitäh aarde eest!
Kuna teised seeria aarded olid juba käes, siis oli ettekujutus olemas, millist topsi otsida. Oletused olid õiged. Aitäh peitjatele.
ÄMM matka kaheksas. Matka planeerides oli see kõige mõistatuslikum koht. Mis seisus on laudtee? Kas sab jalad märjaks? Kohapeal aga läks hästi, kõik kahejalgsed said üle kuiva jalaga. Tore aare ja hästi tehtud. Segadust oli vihje kirja panemisega. Tänud.
Väga lahe peidukoht ja ilus koht aadele, võttis hetkeks kohe mõtlema :P Aitäh!
Fantast lahe matkarada. Kõik punktid on hoole ja armastusega valmistatud. Raske on kedagi eraldi välja tuua, sest kogu projekt väärib suurt tunnustust. Kui esialgu mõtlesime, et kogu rada ühe päevaga teha ei jõua, siis tegelikult saime siiski hakkama. Matk kestis meil terve tööpäeva ja kõmpisime maha üle 14 km. Ilm ilus, loodus kena ja seltskond tore, mis nii viga astuda. Üksi oleksin kindlasti pooleli jätnud. Suured tänud kogu projekti meeskonnale!
Päeva esimene kaardimast. Väga peenelt tehtud, jäime seda kohe imetlema ja tekkis arutelu tänapäeva tehnoloogilistest võimalustest. Jutale tagantjärele palju õnne ümmarguse aardeleidude juubeli puhul, mida me koha peal arvestada veel ei osanud. Aitäh.
Seal kohas, kus vesi natuke laudteed ujutas, mõtles meie Jack kavaldada ning "üle vee" kõndida. No nali, mulises ninapidi kiirelt vee alla.
Aare oli vahva, eriti vahva oli, kuidas me alguses vihjet tagurpidi lugesime. Emmmm ja . . . Aitäh, vahva aare ja seeriana ka tore.
Minu 800 aare, varem kuidagi pole lugenud aga kuna täna sai Henrikul 500 täis, siis avastasin, et mul ka juubeliaare :)
Fantastiline geomatkarada on kokku saanud. Kõik punktid on hoole ja armastusega valmistatud. Kogu projekt väärib suurt tunnustust ning iga meistrimees ja ka nusserdaja eraldi. Kummardus kogu kollektiivile! Aarete avaldumise päeval sai kohe Külliga otsus tehtud, homme lähme, kauem ei kannata oodata. Hommikuks lisandus ka Piret otse töölt ja Tallinnast. Otsustasime, et matkame ja jalutame nii kaua kuni mõnus on. Aga nii vahva ja tore oli ja üldse mitte väsitav, et jalutasime kogu raja läbi ja panime logiraamatutesse nimesid kirja, no välja arvatud see üks. Ilus ilm, kena loodus, vahvad aarded, tore seltskond ja piisavalt pikniku kraami, mis nii viga astuda.
Põnev koht ja ükskord oleks siin aare olnud niikuiniii :) Aga tore, et siin nüüd NII vahva aarete seeria on.
Heldur helistas eile, kas sa tead ja kas homme tuleks. No ei teadnud, aga tuleks ikka:) Piret oli ka kohe nõus, kuigi just hommikul lõpetas lennukite valvamise Tallinnas. Niimoodi (vahepeal Piretit ja ennast Helduri kookidega turgutades) seiklesimegi koos kogu mõnusa päeva aardest aardeni logides kuni viimasele ÄMMale pilgu heitmiseni välja.
Ruutule lähenedes tekkisid eemalt vaadates korraks kõhklused ja kahtlused, kas ikka saame üle vee või meie ÄMMade numbriline järjepidevus katkeb. Himu oli nii suur, et väikese värinaga saime kohale. Tubli Piret tegi ka aarde haaramise töö ära, meil jäi üle ainult teda pildistada ja logida. Siin rajal ei tea ilmas arvata, mis ees ootab - üllatusi täis! Väga vahva, aitäh!
Selle aarde juures sain aru, et otsus kummikud retke algul jalga panna oli ainuõige otsus. Leitud ja logitud.Aitäh.
Siin oli kõik kena kuni vastu vaatas vesi. Ma olen nööbiga ühes paadis, kui vesi üle pea siis jalad värisema hakkavad. Kuidagi kõikudes sai siiski see takistus ületatud ja aare logitud. Tänud peitjale
Jänkupoisi juurest ei saanud ju lihtsalt auto juurde tagasi minna, kui ümber lombi on ka võimalik. Kiire leid ja nimi kirjas. Kahtlane sild ei heidutanud, kandis küll. Aitäh!
Mis võrratu koht! Kõigepealt imetlesin ja pildistasin. See mitte FTF-imine on palju toredam matkaviis. Muidu kipud aina nina gps-is kulgema ja mõtled, kas saad esmaleiu või mitte. Looduse imetlemiseks jääb sedaviisi kordades vähem aega.
Libedad tallad polnud eriliselt abiks nulli jõudmisel, aga seal oli juba asi selgem. Nimi kirja ja edasi. Aitäh!
Topsiku leidsime, vihje saime, aga nagu ütleb Anne, mitte nuffigi ei saanud aru mida nendega teha. Aitäh.
Siin oli põnevust kamaluga. Nööp võõrastab kitsaid laudteid ja purdeid. Ja nüüd enne nulli selline vesine värk, paar mäda puud ja veidi veealust laudteed. Haarasin koera sülle ja tatsain üks jalg kuivas, teine märjas üle takistuse. Parem üks, kui kaks. No ja siis tuli ju ka teisel pool aaret otsida, õnneks leidsime. Nööp suutis endal, peale üleviimist ikkagi jalad märjaks teha, sest kuidagi ei tahtnud seal õrre peal paigal püsida. Suured tänud aarde eest.
Mõnus öine retk täiskuu valguses jätkus üle vee. Laudtee tundus veidi libe, mistõttu lasin härrasmehena Liisil ees kapata ning proovisin käbla kaamerasse saada. Et äkki ta oma õnnistatud olekus on veidi koba ja teeb meie kõigi meeleheaks vähemalt väikese sulpsu. Ei teinud, oli osav. Üks hetk tundus, et oih, aare on selja taha jäänud.. ketsikummivilin ja tagasipööre. Muidugi ei teadnud me, mis infot vaja ja pildistasime kõik üles. Hiljem selgus, et ka õige asja. Vedas.
Leidsime. Aitäh peitjale!
Ka siin üllatas uus peitja ja algus kaardimasti seeriaga. Korraks tekkis tunne, et jalgealune kohe kaob, aga ei, jõudsime aardeni ja ruutu sai meie FTF-i. Tänud.