Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Lääne-Virumaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 2.0 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
ÄMM (Äntu Metsa Matk) seeria tutvustab teile Äntu-Nõmme looduse õpperada. Rada paikneb metsarikkas oosistikus Väike-Maarjast 7-10 km lõuna ja kagu pool põhiliselt Äntu maastikukaitsealal. Piirkonna järvestikku kuulub seitse Äntu looduslikku järve. Ala kuulub Pandivere lubjatoiteliste järvede valdkonda. Piirkond pakub lisaks veekogudele huvi ka pinnavormide poolest. Järved asuvad siinsete põhja-lõunasuunaliste ooside ja nendega põimuvate mõhnade vahel.
Hundipoiss
Hunti võib välimuselt kergesti pidada suureks koeraks. Oma lihaselise keha, jõuliste jalgade ja võimsete lõugadega sarnaneb ta idaeuroopa lambakoeraga. Erinevalt koerast ei hoia võsavillemi saba kunagi rõngasse ja hundi jälg on koera omaga võrreldes kitsam ning pikem. Mõistatustes ja muinasjuttudes on hunt olnud ikka tark, julge ja vastupidav metselanik. Nendele omadustele võiks veel lisada kiiruse ja tugevuse. Näiteks võib hunt hambus ära viia terve lamba.
Hunti võib Eestis kohata varjulistes metsades, rabades ja võsastikes ning aastaid tagasi oli hunt levinud kogu põhjapoolkeral, välja arvatud Aafrikas ja igilume- ja jääga kaetud aladel.
Praeguseks on tema arvukus kahanenud Põhja-Ameerikas ja Lääne-Euroopas. Talvel elavad hundid kindlal maa-alal, mille piire pidevalt kontrollitakse ja märgistatakse kutsumata külaliste eest. Suurtele sõralistele peetakse jahti terve karjaga. Ajujahi taktika kasutamisel on osa karja liikmetest jälitaja rollis, teine osa aga varitseb parajat hetke ründamiseks. Hundi saakloomade hulka kuuluvad veel jänesed, temast väiksemad kiskjad, sageli ka konnad, hiired, putukad ja linnumunad. Hundikari suudab maha murda ka karu.
Poegade kasvatamisega tegelevad isa- ja emahunt koos. Pesa rajatakse varjulisse, raskest ligipääsetavasse kohta veekogu lähedale. 2...9 mustjaspruuni kutsikat sünnib aprilli alguses. Lisaks piimale toidetakse poegi ka poolseeditud lihaga, mille vanemad pesa juures välja oksendavad. Suve algul hakatakse pesasse tooma ka elustoitu, et pojad saaksid keerulist saagipüüdmist ja murdmist harjutada.
Kindlasti on tuttav selline mõte, et hunt on metsa sanitar, kes kütib haigeid või vigaseid loomi ning piirab näriliste ja sõraliste arvukust.
Inimesel oleks hundilt õppida julgust ja vastupidavust, eks ütle vanasõnagi: "Julge hundi rind on rasvane".
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid:
lahe_teostus (16), soovitan (12), lastesõbralik (3), ämm (3), matkarada (2)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC7MZTR
Logiteadete statistika:
169 (100,0%)
0
1
0
0
0
0
Kokku: 170
Nu ütleme, et siiani me ka veel kärutasime.. edasi läks asi juurikaseks ja oli vahva alles pärast autos asja meenutada. Tore teostus, kiidan! Aitäh!
Hundipoisist kimasime esimese hooga mööda, siis jalutasime tagasi ja otsustasime enne üles otsimist väikse söögipausi teha. Söök maitses hästi. Peale söömist leitsime ka aarde. Selle juures rääkisin poistele hundu materjalist ja kus seda kasutatakse. Meile aare meeldis. Väga tänud.
Hundipoisike sai samuti sellel rajal leitud. Nimi kirja ja edasi. Tänud peitjale
Esimese hooga panime mööda, aga lippasin tagasi kuni grupp veekogu imetles. Malle märkas Hundipoissi esimesena. Aitäh peitjale!
Ilus matk T9 juurest siia! Eestis pole võsavillemit näha õnnestunud, aga Saksamaal (kus ta rangelt kaitstud) oli kord põgus meeldejääv teederistumine. Peitusehundu nüüd ka üle vaadatud - oli hea tervise juures. Aitäh peitjale!
Hundipoiss ka leitud, ei varjanud teine end kuigi kaua meie eest. Üsna julgelt ootas meie tulekut.
Siin tuiskasin esimese hooga mööda, põgenesin vist kärbeste eest... Hunti olen näinud kunagi Noarootsis Tuksis auto ninaees üle tee jooksmas :) Ja muidugi talviti metsas lumel olen ka näinud nende jälgi.
Hundipoiss oli kodus ja kutsus külla. Nimed kirja ja mööda rada edasi. Tänud peitjale.
Kui aasta tagasi raja esimeses pooles oli igast nunnud loomad, kes oma sileda karvaga vastu vaatasid, siis hunt oli nüüdseks omandanud juba oma liigile omase välimuse. Väärikas, aga veidi räsitud, mis annab aimdust, et temaga jamada ei maksa. Mina ka temaga ei jamanud. Paitasin kõhtu, panin nime kirja, ja astusin edasi. Aitäh!
Mu vanemad alles üks päev rääkisid, et nägid kaamera kaudu aias hunti. Mul vedas ja ei pidanud hundi nägemiseks Võrru sõitma, vaid sain Äntust positiivse elamuse kätte. Tänud!
Julge hundi rind on haavleid täis ja riist pidi ka midagi olema, mida ma siin välja ütlema ei hakka. Konkreetselt hundipoissi enam ei mäleta pea paar aastat hiljem, kuid leitud ta siin sai. Aitäh.
Tore seltskond seal metsas koos. Nägin "hunti" ja karu käpajälgi. Tänan
Kaunil sügispäeval võtsime ette Äntu Metsa Matka raja koos aarete otsimisega. Kõigile eelleidjatele tänud suurepäraste geomaanteede eest. Nendest oli palju abi. Ilus aarde vormistus. Leid tuli lihtsalt.
Tänasel matkal leitud siilipoiss, jänkupoiss, oravapoiss, karupoiss, hundipoiss. Kõige kauem läks Jänkupoisi juures, seal sai päris suur ala läbi otsitud. Aitäh!
Minul rada käidud aga tahtsin mugudele ka toredat rada ja teostusi tutvustada. Tegime kolmetunnise matka ja ujusime. Ikka väga huvitav rada oli, nii looduse kui ka aardeteostuste poolest. Tänud.
2019 septembris sai pool tehtud ja täna siis teine osa. Mõnus ilm ja hea matk.
Suurepärase päikesepaistelise ilmaga oli lausa lust matkata. Aarded olid samuti kõik korralikud ja üks vahvam kui teine :) Tänud!
Siin hakkas vihma tibutamine juba pisut häirivaks muutuma. Vahva hallivatimees. Tänan.
Täna jätkasime oma selle aardesarja otsinguid. Riietuse osas olime juba paremini ette valmistanud. Esialgu sadas korralikult vihma, kuid ega see meid ei morjendanud. Vähemalt ei puhunud tuul mütsi peast nagu seda eile tahtis teha. Igatahes hakkas +5 kraadi juures esimestel meetritel palav :) Aga jah, pimedas taskulambi valguses, sellise üritust ette võtta on ikka midagi muud kui päevavalges. Soovitan soojalt, aga ise enda riisikol ning kindlasti gps ja täislaetud telefon kaasa.
See hundipoiss oli korralikult ketti pandud ning suurt ehmatust ei tekitanud. Küll saime tagasiteel ilvesega kontakti :D
Hundipoisi leidsime kott-pimedas üles. See jäi meil täna siinkandis viimaseks aardeks.
Hundu oli käpad taevapoole keeranud, ju siis tahtis kõhu alt sügamist. Toredad karbid olid need kõik.
Heliis leidis väga nunnu hundipoisi, aitäh!
Tegime taas tutvust ÄMM rajaga. Leitud said punktid 1-33. Hundul olid küll jalad taeva poole aga aarde andis ilusti kätte ja päris kena nägi teine välja. Aitäh.
Viimane poiss ka leitud. Ideaalselt selle raja jaoks sobiv miniseeria.
Suurimad tänud!
Geohunt ka vöö vahel ja vapralt edasi! Tänan susi eest! Armas teine! :)
Leitud. Kuna olin selle peitmise juures, siis kohta teadsin, aga polnud varem loginud. Ilus konteiner. Tänud!
Hundipoisid tulevad ju ikka alles õhtuhämaruses välja...
Kuna hundipoiss sai noorpeiturile mitmeid kordi välja lubatud, siis seda pidi ta ka saama. Leidmisega läks üsna ruttu, registreerisime oma visiidi, lõikasime raja Kerstini sirgeks ja läksime juba tuttavat teed parklasse tagasi. Tänud peitjale!
Koperdasin veel ringi, kui kuulsin kaaslase kommentaari, et see on ju rohkem nagu delfiin. Rippuski vaene hundu seal tagurpidi jah. Et kaks aaret oli sel päeval juba kinnikülmumise tõttu leidmata jäänud, siis tundus siin ka esialgu korraks, et seegi kinni külmunud. Õnneks siiski polnud. Aitäh!
Mände on millegipärast kergem leida, kuid leidsime ka õige kuuse vähese vaevaga. Mõni asi see metsast õige kuusk leida. Tänud!
Hundipoiss pesitses kolmanda kuuse all, mille läbi tuuseldasin. Aitäh! :)
Koerailmaga sai teine pool rajast läbitud. Aitäh.
Esimene loomaseeriast. Wow kui äge konteiner ja väga kunstiline ilus ka. Kas neid müüakse ka. Aitäh, väga meeleolukas.
Sellest kutsikast rääkis pisike geopeitur veel hiljem voodis uinudeski ;)
Tahtsin samuti kogu raja ühe jutiga läbi teha.Oli siiski aardeid kus läks palju aega leidmisega.Mingil hetkel suutsin ära kaotada märkmed mida rajal kogusin.Läks õnneks,sain ainult väheke tagasi jalutada.Nõgeseravi sain raja jooksul piisavalt,kuid pikkade pükstega oleks samuti liiga palav olnud kulgeda.
Aitäh kõigile meistrimeestele,oli meeleolukas retk.
Viimased puhkusepäevad kasutasin ära ÄMM seeria aareterajal matkamiseks. Alustasin õhtul 19.00 ajal ja ÄMM 32-ni jõudsin öösel kell 1 ajal ja edasi jätkasin matkarajal kulgemist hommikul 8 ajal. Tore seeria ning hoole ja armastusega valmistatud peidikud.
Oja ääres matkates ka Hundipoiss külastatud. Tänud peitjale.
Tuleb välja, et ka loomapoiste alamseeriasse mahtus ikka veel üks taies. Hunti pole Eesti looduses sugugi kerge kohata. Mul endal on õnnestunud hallivatimeest metsikult näha vaid korra Alam-Pedja rabade vahel. Siis ka hämaral suveõhtul üsna kaugelt. Kadus hääletult nagu viirastus.
Hea teostusega stiilne komplekt, aitäh peitjale!
Väga lahe päev ÄMM-a rajal :)
Meie täname!
Jess, veel üks võimas ja julge loomapoiss! Laheda teostusega ja silte väärt nagu kõik teisedki tänased poisid ponksud. Raja aaretest kaks kolmandikku leitud, viimane pingutus jäänud. Ka ütleb üks teine vanasõna, et julge hundi rind on haavleid täis.
Ülivõimas ettevõtmine ja koordineerimine Lauri poolt, ägedad aarded peitjatelt! Tuhat tänu kõigile asjaosalistele, nii asjaajajale, peitjatele kui kaaslastele! Peitjatandemile au ja kiitus idee+teostuse eest! Seegi aare heas korras.
P.S. ÄMMade otsimisplaani ja siia saamise sekeldustest pikemalt ÄMM 1 logist.
Seda rada oleme oma seltskonnaga hoidnud ja planeerinud juba pikemat aega. Alati on olnud soov teha see ühe jutina ja rahulikult kõike nautides. Peale Prangli/Äksit tundus eesseisev aeg olema just see õige. Ja oligi. Teekond siia kulges jutujärgi pidevas vihmas (mina magasin kogu tee, Piia enamuse, Marje osa ja Paavo oli vist enamuse sõiduteest üleval trassil Leppneeme - Äntu). Ja ajastus oli õige. Kohalesaabumisega üheaegselt lõppes vihm ja niimoodi saime laagriplatsi kaheks päevaks enda võimusesse. Hiljem saalis autosid küll edasi-tagasi. Osad käisid ujumas, aga meie olime ees ja nautisime õhtut. Sääski oli vaid üksikud ja nendegi olemasolu Marje ei uskunud (ta oli endale ostnud imevedeliku, mis pidavat kõik lähedalolevad sääsed Pranglile suunama). Siiski võttis magamata öö oma saagi ja ükshaaval vajusid kõik meie seltskonnast telkidesse horisontaali.
Hommik äratas meid Kaido teretusega ja nii selguski, et me matkaseltskond saab täna täienduse. Alustasime algusest ja nautisime täiega kõike, mida aaretevalmistajad olid teinud ja kohti, kuhu juhatanud. Olles siit sadu kordi mööda sõitnud ja kümneid kordi peatunud/ujunud, polnud mul ikkagi aimu piirkonna ilust ja mitmekesisusest. Sellest, et kõik need järved on imeliselt eripärased ja ühtmoodi ilusad. Seda, et siin niivõimas linnamägi kohe olemas on, et siin on laudtee, mis varjab endas vihaseid herilasi ja silmadesse torkavaid kõrkjaid, et keset rada on veel üks järv, kus on ka laudis, millelt sai imevärskendava ujumise teha, et siin on nii kaunis jõgi, mis lausa mitmes kohas kutsub endasse ujuma, et matkatee on arusaamatul põhjusel kohati loodusesse kadumas, et järvedevaheline väike oja on suutnud endale sellise võimasa kanjoni rajada, jne jne. Kõik kohad kallite geopeiturite poolt toredate, armastusega rajatud aaretega palistatud. Kilomeetrid möödusid ja kuigi tekkis tüdimus siis tahtmist lõpetada ei tekkinud, sest iga järgmine kogetud leid tõi taas rõõmu.
Loomulikult olin mina koguaeg ümbritsetud nii sõprade, heade geokaaslaste kui kalli Piia poolt - millist päeva võib üks lihtinimene endale siis veel soovida?
Ja nagu sellest veel vähe oleks! Eelviimases punktis, meie laagri juures, ootab meid ees Külli, kes on kulutanud terve päeva, et teha meile imeliselt suussulav seenepirukas (mina pole ausalt paremat seenepirukat saanud, selles oli ka seeni sees nagu Tootsi soovil rosinasaias rosinaid) ja siis veel lisaks Tema poolt justkui võluri kaabust väljatõmmatud jäätised! Ja siis päeva lõpetanud sukeldumise aare, mille juures Külli meiega veel lisandus. Igaühel oli siin oma ülesanne. Kes julgestas, kes jäädvustas, kes ergutas, kes turvas, kes tegi töö ära, Piia, kes oli just saanud hoobi veel oma teise silma pihta puistas järve veidi soolaseid pisaraid juurde, et vesi sukeldumiseks liialt mage poleks. Suur tänu peitjatele ja kaaslastele imetoreda päeva eest! Ega me ju kohe ära ka ei läinud, jäime sinnasamasse laagriplatsile ööbima, et veel piirkonna ja kaaslaste ilu nautida.
Koolmekohas jalgu jahutades nägime vähk vennikest. Kahjuks oli ta vist auto alla jäänud. Aardest ei mäleta kahjuks enam midagi. Täname!
Vahepeal taaskülastasime kaaslastega minul juba leitud punkte (T5, Linaleojärv ja PR-Mini2) ja lasin neil rõõmuga pusida. Loomapoisid ka juba natuke tuttavad, leidsin ruttu ja lasin kaaslasel ise avastada. Aitäh peitjale!
Siin tormasin mina aardest mööda. Mul oli kogemata järgmine punkt sisse pandud gepsu. Mart natuke aega lasi sellel juhtuda, siis uuris, et kas ma kontrollin teda või teen nalja. Ma ei saanud midagi aru. Siis selgus, et olime hundipoisi aardest juba möödas. Läksime tagasi logima. Siin oli Mart ise nalja teinud ja juba ära loginud! Aitäh vahva seeria eest!
Mustikad, maasikad, hundid, kõik on tore ja hoiab silma selgena. Tänud!
Karuonu teadis, et hundil alati saba sorgus olevat. Kui see väike pisiasi välja arvata, siis jälle üks kvaliteetaare, aitäh!
Siin hakkas tunduma, et nullil on kujunenud oma seisukoht seeriasse valitud loomade osas - et mägrapoiss on puudu ja tema nüüd hakkab seda meile mängima. No mängi, mängi, arvasime meie ja võtsime jälle ette teate mille? Raja. Ja raja teise otsa külge oligi pandud hundipoiss. Oli ta ikka poiss või hoopis see teine, seda kontrollima ei hakanud, panime logi kirja ja kimasime edasi. Valgejärv ootas ju. Tänud ka!
Jällegi väga lahe seeriake matkal. Saime palju targemaks ja need karbid.. wow. Väga ilus, aitäh!
Mõtlesin siis mina, et kes see matkarajal ikka viitsib neid aardekirjeldusi lugeda ja jätsin oma aarete kirjeldused tühjaks. Ega rajal ei olnudki aega nende lugemiseks aga need vahvad loomakeste kirjeldused lugesin ma küll juba avaldumise päeval läbi. Tagantjärgi tarkusena oleks pidanud ikka ise ka rohkem pingutama, vineerist ja kapinuppudest võiks ju ka üht-teist pajatada.
Minu teooria loomade peidukohtade suhtes on järgnev et Tarmo eraldas need suured kiskjad üksteistest ära ja siis need pisikesed semud kes omavahel läbi saavad on teisel pool teed kobaras koos.
Kes siis järgmisel matkarajal esindatud on? Rebasetüdruk, Kopratüdruk, hermafrodiidist hiir!
Tänud.
Ei tule meelde, et kunagi oleksin looduses hunti kohanud. Õnneks siinse sõbraliku hundiga kohtusin.
See hundu oli veidi rajalt kõrvale oma kodu rajanud, seepärast ei hakanud esiti silmagi. Aga ei ta pääsenud! Täname!
Ei meenu küll hetkel, et oleks kunagi hundi hulgumist metsas kuulnud. Kui, siis vaid tehislikult ühe aarde juures, mis tekitas kananaha ihule. Rasvase rinna juttu ma selle seeria juures juba kasutasin. Julgust võiks ikka rohkem olla aga samas on vaja ka kaine mõistus säilitada. Igatahes kõik poisid said nüüd leitud. Mingi järgmise toreda seeria juures saab ehk tüdrukuid otsida.
Kolmekümnes logi läks kirja 19:18 Kniks Taimole ja Tarmole!
Kõigist loomalastest andis see hundu end vist kõige kergemini näole - kui GPS teeb piiks, vehi natuke lambiga ja sealtsamast ta piilubki. Aitäh!
Aitäh siia juhatamast.
Tänud peitjale :)
TFTC!
Kuna kõige nooremad hakkasid juba vaikselt jorisema ning väljas oli pimedaks läinud, siis lasin paar hundiulgu, logisime hundipoisi ning lugesime päeva lõpetatuks. Nunnu hunt :).
Orienteerumas Männikul käidud, vaatasin ilus ilm võiks aardeid otsima minna. Olin teel koju ja helistasin samal ajal Priidule lähme sellele matkarajale. Tuli kohe vastus helista Mikile ka, kas ta nõus on. Miki ütles loomulikult, kui pesumasin on pesemise lõpetanud. Nii me siis kuskil kl.19.15 ajal startisime Jürist. Kohale jõudsime kl.21.00 paiku, väga mõnus soe ilm oli. Sai katsetatud ka seda seljakotti, mis sügisel Karli jaoks ostetud sai ja talle väga meeldis selles istuda ning ringi vaadata. Karl ei jäänud selle 2,5h jooksul isegi magama mitte, sest põnevust oli nii palju. Tänud peitjale.
Mis ma oskan öelda, väga nunnu oli ka Hundipoiss, leidsime ta üles kell 15:02 :). Ladusin aga viimasele poisile ka külge lastesõbralik / lahe teostus / soovitan-sildid ja Tarmole ütlen suured tänud kõigi viie ägeda aarde eest. Nu ja seda loomaraja-NHT-d ma mõtlesin ka täitsa tõsiselt; selliste oskustega, mis taolisi konteinereid lubab meisterdada, oleks ju patt tervet loomaaiatäit loomi meile tutvustamata jätta ;).
Viimane loomake sellel rajal :) Suured tänud Tarmo, et võtsid aega meisterdada sellise mõnusa seeria siia rajale!
Hunt oli ka parajalt ulakas ja viskas kukerpalli. Mulle väga meeldib ÄMM raja juures, et erineva stiiliga aarded on vaheldumisi. Aitäh!
Seda olukorda poleks osanud tänasesse päeva ette näha, et metsas istuvad mugud peaaegu nullis ja peavad pikniku.
Kanaldasin oma sisemist rohenäppu ja taimehuvilist, tuiasin ringi, pildistasin ja "pildistasin" erinevaid asju. Hundipoisi sain ka pildile. Mugud lahkusid õnneks üsna kiiresti ja saime logida. Hundipoiss oli kõikidest loomadest kõige julgem ja kõige avalikumas kohas. Tänud.
Nii tore, kui matk on pooleli olles kuskil kaugel metsas ja siis istuvad mugud hundipoisist kiviviske kaugusel. Tuiasime siis seal nõutult natuke ringi ja Anna hakkas pildistama, ka hundipossi. Mugud lahkusid tsipake enne kui me edasi suundusime. Tänud!
Leitud see uperpallitav hundikutsikas. Tänud!
Auuuuu... kuu veel ei paista, aga pikk päev matkarajal võtab mõnust ulguma küll! Tänud!
Hunt oli sõbralik, krantsidega kaklema ei kippunud ning logiraamatu andis ka üsna kenasti välja. Toreda teostusega asjandus, tänud!
Viimane loomapoistest. Nautisin kõigi kirjeldusi ja ka teostusi. Aitäh!
Jõudsime matkaga seeria viimase loomapoisini. Esiti sai teisest mööda mindud. Kui märkasime, et juba möödas, siis kähku tagasi. Panime nimed kirja ja sättisime hundipoisi ilusti omale kohale. Suured tänud aarde eest!
Sellest poisist põrutasime esimese hooga lausa mitukümmend meetrit mööda. Natuke otsimist ja silma ta jäigi. Aitäh peitjatele.
ÄMM matka 27. Hunduga läks kergelt. Arvatav objekt hakkas kaugelt silma. Tänud.
Martti näitas näpuga teiselt poolt metsa, kuskilt Väike-Maarja kandist, et seal ta peaks olema. Oligi juba täitsa tuttav loomapoiss oma tuntud headuses. Aitäh.
Fantast lahe matkarada. Kõik punktid on hoole ja armastusega valmistatud. Raske on kedagi eraldi välja tuua, sest kogu projekt väärib suurt tunnustust. Kui esialgu mõtlesime, et kogu rada ühe päevaga teha ei jõua, siis tegelikult saime siiski hakkama. Matk kestis meil terve tööpäeva ja kõmpisime maha üle 14 km. Ilm ilus, loodus kena ja seltskond tore, mis nii viga astuda. Üksi oleksin kindlasti pooleli jätnud. Suured tänud kogu projekti meeskonnale!
Ikkagi Eesti rahvusloom ju, tubli hundu! Aitäh aarde eest!
Väga vahva hundipoiss. Nimed kirjas. Aitäh peitjale.
Jehuuu, tänane kolmas kümme aardeid üllatab meid jälle metsaelanikuga. Arvasin, et olime nende kõigiga juba kohtunud. No mis seal siis ikka: „Rebased ja siilid, hundid, krokodi-illid!“:) Hundipoiss ootas meid kenasti oma kodus. Aitäh!
Võsavahel GPS natuke hullutas ja selle hundipoisini murdsin läbi padriku. Sellegipoolest jällegi sama kvaliteetne nagu kõik eelnevad metsaloomad. Aitäh.
Lihtsalt imeline geopuutöökoda, kust sellist toodangut tuleb, aitäh!
Ja ikkagi ei näind ma ühtegi vihjet, terve seeria ju ja seeriad head ei tähenda!