Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Lääne-Virumaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 2.0 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
ÄMM (Äntu Metsa Matk) seeria tutvustab teile Äntu-Nõmme looduse õpperada. Rada paikneb metsarikkas oosistikus Väike-Maarjast 7-10 km lõuna ja kagu pool põhiliselt Äntu maastikukaitsealal. Piirkonna järvestikku kuulub seitse Äntu looduslikku järve. Ala kuulub Pandivere lubjatoiteliste järvede valdkonda. Piirkond pakub lisaks veekogudele huvi ka pinnavormide poolest. Järved asuvad siinsete põhja-lõunasuunaliste ooside ja nendega põimuvate mõhnade vahel.
Jänkupoiss
Kes ei tunneks meie metsade ühte tavalisemat asukat - jänkut. Valgejänes on see jänes, kes oma suvise pruuni kasuka vahetab talveks valge vastu. Hästi tunneme tema ära ka alati mustade kõrvatippude järgi. Valgejänes on meie teisest haavikuisandast - halljänesest, pisut väiksem ja kergem.
Me võime teda näha jooksmas üle kogu Eesti. Elab ta metsades ja rabades. Rohkem meeldib talle okaspuude lähedus. Väjaspool Eestit elab ta terves Põhja-Euraasias. Lastesaadetest võib näha, et jänes on hästi palju jooksev loom. Tegelikult liigub valgejänes väga vähe. Ta elab üksikult ilma sõpradeta oma vaikset elu oma pisikeses metsatukas.
Toiduks on talle mitmesugused rohttaimed ja peenikesed puuoksad ning jämedamate okste ja tüvede koor. Huvitav on, et jänes sööb oma toitu kaks korda - saab rohkem toitaineid kätte. Nimelt sööb ta oma vedelad esmased väljaheited kohe uuesti sisse ja alles teisel mao ja soolte läbimisel tekivad kõvad pabulad. Valgejänese pabulad on suured ja neid on hunnikus palju vähem kui halljänesel.
Jooksuaeg on jänestel veebruarist juunini. Aasta jooksul võib neil olla kaks või kolm pesakonda - igaühes 1...6 poega. Kuu ajaga saavad noored jänkujussid iseseisvateks. Pojad sünnivad noorel valgejänesel juba järgmisel kevadel. Tavaliselt ei ela jänesed looduses kauem kui 3...4 aastat, aga mõnikord võivad nad saada isegi 13 aasta vanuseks. Vaenlasteks on neile röövloomad (hunt, ilves, rebane, nugis), suured röövlinnud ja ka varesed. Inimene ei tohiks kahjustada nende ilusate loomade elupaiku, sest muidu võivad jänkud kaduda.
Vihje: Kaheharuline kask/Kuusk
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid:
lahe_teostus (15), soovitan (10), lastesõbralik (4), matkarada (1), ämm (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC7MZRQ
Logiteadete statistika:
174 (100,0%)
0
3
0
0
0
0
Kokku: 177
Oh mis tore jänkupoiss! Ronge sõidab ka päris tihedasti, annavad vilet ja puha. Aitäh vahva aarde eest!
" elab üksikult ilma sõpradeta oma vaikset elu" - kurb ja armas
Jänkupoiss on ka ilusti alles ning logi oli kuiv. Tänud!
Georingil õnnestus päris mitut jänest kohata: üks silkas oma suunas üle tee ja teine tahtis tagaotsimist ning pliiatsiga kõditamist. Aitäh peitjale!
Sattusime just siis siia, kui rong mööda kihutas. Ägeee... Mis siis, et palju nähtud...Nii "Porgandit", kui ka jänest. Aitäh peitjale!
Jänkupoiss oli juba kaugelt näha, väga julgeks teine läinud. Tänud peitjale!
Logisime jänkupoisi ära ja siis tegime ühe kosutava eine peale. Täname.
Tarmo loomaseeria on alati väga mõnusa emotsiooni jätnud ja nii oli ka sel korral. Jänks kohe ennast ei ilmutanud, aga kui puu taga porgandi häält tegin, siis pistis nina välja ja saime kenasti omavahel kaubale.
2a tagasi leitud, nüüd logi kirja. Aitäh. Ega olgem aus, suuremat ei mäleta enamuses neist aaretest, mis siin nii kaua aega tagasi leitud said, kuid rada ise on meelde jäänud, kui meeldiv. Ja et aarded olid ka korralikud. Seega täname-kummardame peitjate ees.
Jänkupoiss viskas meil paar haaki, aga leitud ta sai.
Toredad erimoodilised ja stiilsed topsikud on siin rajal. Maa on kõrge ja kuiv, aga rattaga ikkagi väga sõita ei kannata – liiga kaldus ja juurikane rada käib puude kitsastes vahedes. Tänud peitjale.
Raja pealt üks jänku hüpe pikkkõrvani, teine hüpe raudteed piiluma ja kolmas tagasi rajale. Aitäh!
Siin hõiskas Karl näe jänku on seal. Taas armas konteiner, Tänud peitjale.
Jänkuke ootas omal kohal, et me saaks jälle ühe toreda aarde leitud ja logitud. Aitäh!
Küll see rong meid pimedas ehmatas. Leitud ja logitud Tänud
Kaunil sügispäeval võtsime ette Äntu Metsa Matka raja koos aarete otsimisega. Kõigile eelleidjatele tänud suurepäraste geomaanteede eest. Nendest oli palju abi. Ilus aarde vormistus. Leid tuli lihtsalt.
Jätkasime oma matka teekonda ja käe värki, teele jäi üks tore jänkupoiss. Natuke imetemist, siis logi kirja ja järgmise poisi poole punuma. Tänud peenema näputöö eest.
Ämma seeria jäi meil kevadel pooleli. Jätkame täna nende vahvate aardeleidudega. Tänud!
Õnneks kõõlus jänes oma seikluspargis varjulises kohas. Leitud, logitud.
Tänasel matkal leitud siilipoiss, jänkupoiss, oravapoiss, karupoiss, hundipoiss. Kõige kauem läks Jänkupoisi juures, seal sai päris suur ala läbi otsitud. Aitäh!
Jänkupoiss peitis ennast päris hästi. Aga mitte liiga kaua. Aitäh.
Sattusin logima ajal, kui minust möödus rong ja üllatuslikult lähedalt.
Jätkasime taas oma aardeseeriat. Pealampide akud olid täis laetud ning asusime otsingutele. Mõnusad miinuskraadid olid meile lausa plussiks, sest teel nii mõnegi aarde juurde, oleksime jalad mudaseks saanud. Kahjuks sai seekord enne lõppu meil gpsi aku tühjaks ning tuleb veel üks päev/öö tulla. Aga see on ju puhas rõõm ning tervis. Ilmselt kunagi, kui päevad pikemad võtan selle tee ette ka valges, kindlasti jäi pimeduses miskit nägemata :)
Jänku hüppas metsa all,
lõbus tuju oli tal,
hüppas ikka hips ja hops,
saba ots tegi sips ja sops.
Kuni mina jänkuga tutvust tegin käis Priit porgandeid luuramas. Tänan.
Ikka öeldakse, et nii kuidas lõpetad oma vana aasta, selline tuleb ka kogu sinu uus aasta. No meie võtsime siis sihiks saata vana aasta ajalukku koos ühe meeliköitva matkaga - eks ikka selleks, et uuel aastal selliseid matku veel mitu korda rohkem tuleks :) Eesmärgiks, ei võtnudki esialgu ühtegi konkreetset kilomeetrit ega aarete numbrit - otsustasime, et vaatame jooksvalt, kuidas keha ja vaim vastu peab. Enda kiituseks võib öelda, et pidasid küll - vaim ehk natuke paremini kui keha aga kokkuvõtteks skoor 34 aaret (varem leitud veel 6) pole sugugi kehv tulemus. Et kogu lõbu kohe otsa ei saaks, siis mõned jätsime siiski ka järgmiseks korraks :) Start rajale algas esimeste päikesekiirtega natuke peale kella kaheksat ning kodupoole sai vurama hakatud umbes kell neli - seega peaaegu üks tubli tööpäev, mille jooksul saime näha ägedaid aardeid, mõnusalt mitmekesist maastikku, kui ka kõiki eesti nelja aastaaega!
Pärast siilikest eeldasin teadvat, mida otsida ja mida leida. Õigesti eeldasin. Hakkas juba maru hämaraks ka minema, otsustasin, et oravake ka veel ja siis peab ÄMM 1 juures ootava auto juurde tagasi lippama, et mitte ööks siia matkarajale jääda.
Tegime taas tutvust ÄMM rajaga. Leitud said punktid 1-33. Aaret logides möödus meist porgand. Antud jänku paistab sellistest porganditest vähe hoolivat. Aitäh.
Järgmine lahe poiss. Ideaalselt selle raja jaoks sobiv miniseeria.
Suurimad tänud!
Lisaks vahvale puutööle ma kiidaks loomaseeria kirjeldusi! Väga vahvad ja vaeva nähtud! Jänesed sel aastal väga palju nähtud ja tore oli see geojänes ka üle kaeda! Tänan ja kiidan!
Üsna vallatu jänkupoiss teine ;) Mõtisklesime veidi selle üle, kuidas nii keerukat kujukest välja nikerdatakse. Kihvt osata sellist peenet näputööd!
Süües kasvab isu nagu öeldakse. Oravapoisi juurest vaatasime, et no võtame selle ka ikka ära ja nii see päris korralik jalutuskäik meil algas.Kui ükskord metsast välja saime oli auto jäänud 2km kaugusele plaanitud 200m asemel :-) Jänkupoiss kaua ennast ei varjanud. Tänud peitjatele.
Jänkupoisi leidsime, logisime, isegi Tartu rongi nägime. Täname!
Jah, poisid-tüdrukud, loomalaste nimedega aarded on inimlaste jaoks kohe eriliselt huvipakkuvad. Nende leidmise nimel ikka kohe kõnniks ja otsiks...
Erinevalt siilist sai jänku kiirelt kinni püütud. Tänud peitjale, tore konteiner!
Natuke kapsutamist ja jänkupoiss sai leitud. Aitäh peitjale!
Aimasin, et need poisid on rajal kuidagi omavahel seotud, seega pärast Siilipoisi külastust juba enam-vähem teadsin mida otsida ja sai ka see Jänkupoiss kiirelt leitud. Jänkupoissi logides sibas ka üks Oravapoiss mööda puud üles, tema külastus oligi järgmisena plaanis. Aitäh! :)
Siin ootas juba tuttavliku stiiliga, kuid siiski igati imetlusväärne peidukas. Tänud!
Ma ei taha olla see, aga keegi peab ju, kasvõi naljaga - miks seerias kõik ainult poisid on? :D
Olin siin kandis tegevusi/kohustusi, mille kõrvale ka mõned aarded logitud. Tänud peitjale.
Kuna Timmu pidi enda Ämma aaret hooldama, siis otsustasime ka mõned Ämmad tee pealt ära logida. 11-13 said tehtud. Kuna meil on siia kindlasti veel tihti asja, siis otsutasimegi jupi kaupa seda rada teha. Ehk siis käime hooldamas ja logimas. :)
Tänud peitjale korraliku teostuse eest. :)
Tahtsin samuti kogu raja ühe jutiga läbi teha.Oli siiski aardeid kus läks palju aega leidmisega.Mingil hetkel suutsin ära kaotada märkmed mida rajal kogusin.Läks õnneks,sain ainult väheke tagasi jalutada.Nõgeseravi sain raja jooksul piisavalt,kuid pikkade pükstega oleks samuti liiga palav olnud kulgeda.
Aitäh kõigile meistrimeestele,oli meeleolukas retk.
Viimased puhkusepäevad kasutasin ära ÄMM seeria aareterajal matkamiseks. Alustasin õhtul 19.00 ajal ja ÄMM 32-ni jõudsin öösel kell 1 ajal ja edasi jätkasin matkarajal kulgemist hommikul 8 ajal. Tore seeria ning hoole ja armastusega valmistatud peidikud.
Rautee äärest leidsime jänkupoisi ja oi kui palju uusi matka-georadu on siia lisaks tekitatud ühe suvega. Tänud peitjale.
Mõnus päev matkarajal geopeitust mängides. Aitäh kõigile, kes selle seeria ellu viisid!
Täna tegime "Amma aarderajal" otsa lahti. Vahva konteiner. Tänud kutsumast.
Ma miskipärast lugesin, et siin peaks ovar olema, ja Mammu üllatus oli suur, kui selgus, et ovar on hoopis porgandiga varustatud seekord. Mis siis ikka, määrasime liigi uuesti ja panime HMS kirja. Tänud ka!
Jänesed liiguvad meil tänapäeval isegi Tallinna kesklinnas. Üks hall haavikuisand näiteks elas vähemalt kaks aastat Linnahalli juures, nägin teda mitmel korral õhtul parkla ümbruses ringi kooserdamas. Väga ligidale ei lubanud, aga siiski erakordselt julge jänkupoiss. Mõelge kuidas ta sinna jõudma pidi! Paljassaarelt? Aga tema esivanemad sinna?
Väga lahe päev ÄMM-a rajal :)
Meie täname!
Vahelduseks jälle üks poisike. Vaheldus ongi väga tähtis, tean ma juba aastaid. Seda ka geopeituses - see sai aastaid tagasi selgeks Soomes, kus pärast viiendat väga ilusa järvevaatega kivialust normaalmõõtudes karpi ihkas hing vahelduseks paari tibatillukest linnamikrot ;-)
Heh, kes oleks võinud arvata, et jänes ei olegi pidevalt ringi silkav loomake! Aga eks tõdeti ju juba Kreisiraadios, et jänes on tegelikult roomaja (nagu ka känguru ja antiloop), aga elu mängis neile vingerpussi - kõhugaasid panevad looma hüppama :D Meenub ka teine vahva saade, kus üks poemüüja on olnud mõnda aega, no nagu elu aeg, jänes ;-)
Ettevaatust - tigedad nõelajad laudtee all! Mina viimase ületajana sain pahaaimamatult kaks sutsu jalga ja näkku või kätte. Õnneks läks veerand tunniga valu üle.
Võimas ettevõtmine ja koordineerimine Lauri poolt, ägedad aarded peitjatelt! Tuhat tänu kõigile asjaosalistele, nii asjaajajale, peitjatele kui kaaslastele! Peitjatandemile au ja kiitus idee+teostuse eest! Aare heas korras.
P.S. ÄMMade otsimisplaani ja siia saamise sekeldustest pikemalt ÄMM 1 logist.
Seda rada oleme oma seltskonnaga hoidnud ja planeerinud juba pikemat aega. Alati on olnud soov teha see ühe jutina ja rahulikult kõike nautides. Peale Prangli/Äksit tundus eesseisev aeg olema just see õige. Ja oligi. Teekond siia kulges jutujärgi pidevas vihmas (mina magasin kogu tee, Piia enamuse, Marje osa ja Paavo oli vist enamuse sõiduteest üleval trassil Leppneeme - Äntu)
Ja ajastus oli õige, kohalesaabumisega üheaegselt lõppes vihm ja niimoodi saime laagriplatsi kaheks päevaks enda võimusesse. Hiljem saalis autosid küll edasi tagasi. osad käisid ujumas, aga meie olime ees ja nautisime õhtu. Sääski oli vaid üksikud ja nendegi olemasolu Marje ei uskunud (Ta oli endale ostnud imevedeliku, mis pidavat kõik lähedalosevad sääsed Pranglile suunama) Siiski võttis magamata öö oma saagi ja ükshaaval vajusid kõik meie seltskonnast peagi tekidesse horisontaali.
Hommik äratas meid Kaido teretusega, ja nii selguski et me matkaseltskond saab täna täienduse. Alustasime algusest ja nautisime täiega kõike mida aaretevalmistajad olid teinud ja kohti kuhu juhatanud. Olles siit sadu kordi mööda sõitnud ja kümneid kordi peatunud/ujunud polnud mul ikkagi aimu piirkonna ilust ja mitmekesisusest. Sellest et kõik need järved on imeliselt eripärased ja ühtmoodi ilusad. Seda, et siin niivõimas linnamägi kohe olemas on, et siin on laudtee, mis varjab endas vihaseid herilasi ja silmadesse torkavaid kõrkjaid, et keset rada on veelüks järv kus on ka laudis millelt sai imevärskendava ujumise teha, et siin on niikaunis jõgi, mis lausa mitmes kohas kutsub endasse ujuma, Et matkatee on arusaamatul põhjusel kohati loodusesse kadumas, et järvedevaheline väike oja on suutnud enale sellise võimasa kanjoni rajada, jne jne. Kõik kohad kallite geopeiturite poolt toredate, armastusega rajatud aaretega palistatud. kilomeetrid möödusid ja kuigi tekkis tüdimus, siis tahtmist lõpetada ei tekkinud, sest iga järgmine kogetud leid tõi taas rõõmu. Loomulikult olin mina koguaeg ümbritsetud nii sõprade, heade geokaaslaste kui kalli Piia poolt - millist päeva võib üks lihtinimene endale siis veel soovida?
Ja nagu sellest veel vähe oleks! eeliimases punktis, meie laagri juures ootab meid ees Külli. Kes on kulutanud terve päeva, et teha meile imeliselt suussulav seenepirukas (mina pole ausalt paremat seenepirukat saanud, selles oli ka seeni sees nagu Tootsi soovil rosinasaias rosinaid), ja siis veel lisaks Tema poolt justkui võluri kaabust väljatõmmatud jäätised.
Ja siis päeva lõpetanud sukeldumise aare, mille juures Külli meiega veel lisandus. Igaühel oli siin oma ülesanne, Kes julgestas, kes jäädvustas, kes ergutas, kes turvas, kes tegi töö ära, Piia kes oli just saanud hoobi veel oma teise silma pihta puistas järve veidi soolaseid pisaraid juurde, et vesi sukeldumiseks liialt mage poleks.
Suur tänu peitjatele ja kaaslastele imetoreda päeva eest... Ega me ju kohe ära ka ei läinud, jäime sinnasamasse laagriplatsiele ööbima, et veel piirkonna ja kaaslaste ilu nautida
Meie müta-müta ei meeldinud eelmise aarde juures herilastele ning reas viimaseks jäänu sai kaks auku juurde. Jänes meid ei aidanud kuid Paavo veidi paistetas. Loomaaed jätkub. Esimesed "vigastatud". Täname.
Jänes sõi parasjagu porgandit kui me kohale jõudsime, vaatas meid, ulatas logirulli ja krõmpsutas edasi. Tänud !
Matkame aga edasi ja loodame, et jõuame õigeks ajaks Geojaanile. Väga äge rada, igav ei hakanud kordagi.
Esimene loomakese ämma-aare hoidis end veidi peidus, teistel oskasime teostust oodata. Siiski kõigi juures peatusime ja imetlesime stiilipuhast käsitööd. Jokker6 oli enne neid aardeid nagu jalutav muinasjutuvestja, luges kenasti kõik aardekirjeldused ette ja siis me analüüsisime neid oma eelnevate teadmistega tavalistest Eesti loomadest. Saime targemaks küll. Aitäh väga vahva loomaseeria eest!
Jällegi väga lahe seeriake matkal. Saime palju targemaks ja need karbid.. wow. Väga ilus, aitäh!
Jänkupoisse aeg-ajalt on looduses näha. Ei teadnudki, et nende keskmine eluiga nii lühike on, aga eks elu ongi selline. Väga laheda välimusega aarded.
Olime paar minutit üle tunni teel olnud ja juba olime otsapidi 12nda aarde juures. Sellise statistika põhjal peaks ju 4 tunniga raja läbitud saama. :D See jäi siiski ainult meie helesiniseks unistuseks.
Tarmoga me pidime koos aardeid peitma tulema aga taxu diil lõi kõik kaardid sassi ja Tarmo oli sunnitud ootamatult nädal varem peitma tulema. Aga tal polnud ju loomad valmiski. Vaene mees pidi päev enne peitmist poolde öösse töökojas nikerdama, et oma asjad valmis jõuaks. Tundub et isegi öösel valmivatest aaretest võib asja saada.
Lahe seeria, tänud
Lähenesime aardele ning see kulges nagu jalutuskäik metsas. Ühel hetkel hakkas kostma hirmus müra, mis suure kiirusega lähenes. Tundus, et siin teeb küll hävituslennuk madallendu. Aga polndki asi nii hull, hoopis Elroni porgand oli see, mis mööda tuiskas. Ning muidugi tuli selle peale kohe ka jänku välja :)
Täname.
Otsisin jänest, kui hakkas kostma müra, millest oli selge, et kõik jänesed panevad kohe plehku. Kui rong mööda sai, siis tuli jänku ka välja.
Siin tuli muidugi kodus vedelev jänku meelde. Alles kaheteistkümnes aare ja tekkis juba tunne, et kas rohkem üllatusi ei tulegi? Ei saa ikka kohe raja algusesse need paremad palad ära panna ja siis mängijates tekitada seda kasvavat isu, mis peagi korduvate elementide puhul raugema hakkab. Inimeseloomus, ei muud! Tegelikult on ju kõik väga hästi!
Kaheteistkümnes logi läks kirja 14:39 Kniks Taimole ja Tarmole!
Nüüd aimasin juba paremini, kuskohast neid loomapoisse otsida. Huvitava kokkusattumusena nägin sellel ja järgmisel päeval looduses rohkem jäneseid kui senise aasta jooksul kokku. Enne aru ei saanud, kui lähedal raudtee on, kui porgand mööda sõitis. Kas saab olla kokkusattumus, et just jänesepoiss raudteele kõige lähemale elama asus? :) Aitäh!
Loen ikka kirjeldusi ka: see jänese esmaste väljaheidete söömine oli küll uudiseks. Aitüma!
Siia kõndides näitas Erki korraga puude vahele ja ütles, et näe seal ongi jänes. Läksin siis vaatama.. Mul polnud õrnemat aimugi, millega tegu oli, aga kaart näitas, et õige jänkupoisini on veel juppmaad astuda. Nagu selgus pildistasime ka neid aardeid, milledes edaspidiseks infot polnud. Huvitav, kas küülikute maitsemeel on veidi teisem kui jänestel. Minu tähelepanek lapsepõlvest on, et pikakõrvalistele maitsevad porgandipealsed, kuid porgand ise mitte nii väga. Lemmikuim rohttaim oli neil üleüldse ristik (nagu ka lammastel).
Vahva teostus! Aitäh ;)
*Xnfx tundus tegelikult kolmeharuline olema..
Kl 12:01. No nunnu-nunnu-nunnu, mis ma oskan öelda… Tarmoxy võiks edaspidi endale NHT-ga sarnase loomaraja teostada võtta, ma tuleks kohe jooksuga iga kord neid otsima uue aarde avaldumisel ;)
Siin gps näitsa esilagu üpris eemale, kuid peagi hakkas ka õige koht silma ja saimegi taas ühe toreda metsloomaga tutvust teha :)
Kõigepealt korralik fotosessioon ja siis kiirelt nimed kirja. Nunnu! Aitäh!
Istus jänks jah seal suur porgand kaisus. Jube uhke ja rahuloleva näoga oli ta seal oma porgandiga... Ega me ise ka kehvemate nägudega polnud kui aarde juurest ära tulime. Tänud!
See vahva jänku oli vist ühe mööda kihutava porgandi kinni püüdnud, või oli tal kuskil aed läheduses? Tänud!
See jänes oli päris põõsasse pugenud. Oli tegemist, et teda sealt välja meelditada, enne seda muidugi kohustuslik fotosessioon jänesest :) Tänud peitjale!
Äge jänkupoiss! Kahjuks polnud talle porgandit kaasa võtnud. Vaatamata sellele oli ta sõbralik.
Kohe näha, et jänkudele porgandid meeldivad, oli ennast üsna porgandite liikumisraja lähedale maha istutanud. Tore teostus, aitähhid!
Ei teadnudki, et jänestel näpud põhjas ja oma väljaheiteid maiustama peavad. Ehk oleks mõistlik Eesti jänestel pöörduda Euroopa Liidu poole ja esitada taotlus abirahadele? Aitäh peitjale aarde eest!
Jõusime matkaga jänkupoisini. Siin olid nagu kaks suurt kõrva ja loomapoiss nende taha peitu pugenud. Aitäh aarde eest!
Varasema kogemuse põhjal oli teatud ettekujutus olemas, mida ja kust otsida. Aitäh peitjatele.
Ämm matka üheksas. Kena jänkupoiss vaatas okstevahelt vastu. Õnneks plehku ei pannud ja nimed sai kirja. Tänud.
Praegune aeg on nende aarete otsimiseks parim. Fauna on ainult aarde vormis, varsti on ta ka lendav ja pinisev :)
Aitäh!
Fantast lahe matkarada. Kõik punktid on hoole ja armastusega valmistatud. Raske on kedagi eraldi välja tuua, sest kogu projekt väärib suurt tunnustust. Kui esialgu mõtlesime, et kogu rada ühe päevaga teha ei jõua, siis tegelikult saime siiski hakkama. Matk kestis meil terve tööpäeva ja kõmpisime maha üle 14 km. Ilm ilus, loodus kena ja seltskond tore, mis nii viga astuda. Üksi oleksin kindlasti pooleli jätnud. Suured tänud kogu projekti meeskonnale!
Tänane teine loomapoiss, oot, nad on vist siiliga sugulased? Siingi väga peen meistritöö, täname.
Kõht hakkas vaikselt tühjemaks minema, proovisin jänksilt porgandite välja petta, aga ei õnnestunud. Aitäh aarde eest.
Väga armas jänkupoiss. Tasus kõndida ja näha. Nimed kirjas. Aitäh peitjale.
Fantastiline geomatkarada on kokku saanud. Kõik punktid on hoole ja armastusega valmistatud. Kogu projekt väärib suurt tunnustust ning iga meistrimees ja ka nusserdaja eraldi. Kummardus kogu kollektiivile! Aarete avaldumise päeval sai kohe Külliga otsus tehtud, homme lähme, kauem ei kannata oodata. Hommikuks lisandus ka Piret otse töölt ja Tallinnast. Otsustasime, et matkame ja jalutame nii kaua kuni mõnus on. Aga nii vahva ja tore oli ja üldse mitte väsitav, et jalutasime kogu raja läbi ja panime logiraamatutesse nimesid kirja, no välja arvatud see üks. Ilus ilm, kena loodus, vahvad aarded, tore seltskond ja piisavalt pikniku kraami, mis nii viga astuda.
See oli küll tore kokkusattumus, et samal ajal porgand mööda kihutas.
Jänkupoiss on mu lemmiktegelane, sest esiteks on mul olnud paljudest jänkupoistest ja -tüdrukutest koosnev Jänku-kollektsioonis olnud. Ja teiseks seepärast, et juba lasteaiast saadik olen talvel kingitusi jagavale vanale lugenud üht ja sama luuletust: Jänkul polnud nääripuud.
Jänku palus: "Väike kuusk,
kasva mulle nääripuuks!"
Ruttu, ruttu kasvas kuusk.
Jänku saigi nääripuu. (H. Mänd)
Aitäh, vahva peitja, sain oma (nüüd juba) virtuaalsesse kogusse veel ühe Jänkupoisi juurde!
Kuna jänesel kiired jalad siis tahtis teine putku panna. Õnneks oli meil Nööp kaasas kellest oli jänese kinnipüüdmisel suur abi. Tänud peitjale
Ja nii see läheb, mõtled, et lõpetad tänaseks, aga siis on jälle üks liiga ahvatlevalt lähedal. Sipsti jänkupoiss ka tervitatud. Aitäh!
Vihjeid ega parandatud koordinaate mul kaasas polnud. Kasutasin jänese leidmisel Sixten Silla taktikat kadunud orienteerumispunkti otsimisel. Jänes sai kärmelt tabatud. Aitäh järjekordse kunsti eest!
Vihjet me muidugi ei vaadanud, aga üles leidsime. Aitäh.
Oi seda poissi pidi veidi taga ajama. Silkas teine eest ära ja tegi oma jänesehaake. Aga õnneks ta meid kaua ei kiusanud. Suured tänud aarde eest.
Jänes, hmm.. seda looma ma tean küll. Kristiine on selles suhtes põnev koht, et seal võid jäneseid aia taga näha. Meie kandis elutseb üks rammus isend, kes ennast iga paari päeva tagant näitab ning on korduvalt ka kaamerasse jäänud. Ehk siis, linnajänesed on meil ka igapäevaseks muutumas (lisaks bussijänestele). Seetõttu teadsin, millist otsida ja arvasin, et läheb lihtsalt, kuid võta näpust. Siin nii lihtsalt ei läinud - jäneseaare on ikka jäneseaare. GPS kalpsas koos minuga kõik põõsaalused läbi enne, kui jänes kõrvupidi pihku jäi. Ei mäletagi enam, kes leidis, aga leitud ta sai, aitäh!
Leidsime. Aitäh peitjale!
Jänkut ajasime taga ikka päris pikalt. Tundus, et oleme nullis, aga seal tühi plats, kas minna üles või alla, ei saanud aru. Nii me siis üles-alla silkasime nagu jänesed. Aga kätte ta saime ja tasuks FTF. Tänud.
Siin olime juba teadlikud mida otsima peab, kuid jänes on ju kiire ja poiss veel eriti. Ta kurjam silkas kogueg eest ära. No seisame me juba mõlemad täiesti tühja koha peal kordi ja kordi ja seal pole mitte kuhugi mikrot mitte kinnitadagi. No kuidagimoodi saime edasi. Aitäh taas nunnuka aarde eest!