Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Tallinna linn Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 1.5 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
VK16 : Terry Pratchett
"Võlukunsti värv"
Jätkame tutvumist maailmakirjanikega. Kogu austuse juures Alle ja Contra vastu, on nemad siiski südamelähedased väga väikesele osale inimkonnast - mitte, et nad selle võrra kehvemad oleksid, otse vastupidi. Aga siin seerias teeme juttu neist meestest ja naistest, kes on mõtlema ja lugema pannud miljoneid, võib-olla isegi sadu miljoneid inimesi. Peitmise kohustust ei ole, alati võib aidata, kui häid ideid tuleb või mõni kirjanik on südamelähedane. Ja ei ole ka piiratud mitu kirjanikku sama tähega algab. Täiesti vabakava.
Pratchett sündis 28. aprillil 1948 Beaconsfieldis, Buckinghamshire'is. Ta oli David ja Eileen Pratchetti ainus laps. Kooliteed alustas ta Holtspuri koolis. 1957. aastal kolis ta pere Somerseti, Bridgwaterisse. Pärast mitme ameti pidamist ajakirjanduses sai Terryst Elektritootmise Keskbüroo pressiesindaja. Pratchett viskas hiljem nalja, et ta oli demonstreerinud laitmatut ajastust, sest otsustas ametit vahetada varsti pärast Three Mile Islandi tuumaõnnetust ja sattus tööle firmasse, mille vastutusalas olid ka tuumajaamad. Lisaks ütles ta, et "kirjutaks raamatu oma kogemustest, kui arvaks, et keegi teda usub". Esimene Kettamaailma romaan, "Võlukunsti värv" ilmus 1983. aastal. Pratchetti populaarsus hakkas kasvama, kui BBC kasutas järjejutusaates tema kirjutatud raamatuid "Võlukunsti värv" ja hiljem ilmunud raamatut "Võluv võrdsus". 1987. aastal, pärast neljanda Kettamaailma raamatu avaldamist, lahkus Pratchett Elektritootmise Keskbüroost, et teenida elatist kirjutamisega. Tema raamatute müüginumbrid tõusid kiiresti ja paljud teosed jõudsid müügiedetabelite tippu. Ajalehe The Times andmetel oli Pratchett 1996. aastal Suurbritannia enim müünud ja enim teeninud kirjanik.2001. aastal külastas Pratchett Eestit ja kohtus oma lugejatega nii Tallinnas kui ka Tartus.31. detsembril 2008 löödi Pratchett rüütliks. Pratchett suri 12. märtsil 2015 oma kodus Alzheimeri tõppe.
Nii Pratchett kui Monty Python virutavad jalaga munadesse uuendustevaenulikule ja järjekindlalt ühte-sama sokki mäluvale ulmekultuurile. Ja paras sellele.Pratchett on segu laamendavast anarhiast ja vallatust irvitamisest, ta on katkiste põlvedega jõnglane, kes härrastemajja sattudes seal kõik pahupidi pöörab.
59 A.BCD
24 E.FGH
A - Mitu tähte on kaheksanda spektrivärvi eestikeelses nimes ? korda 3 miinus 1
B - Kakslillele ilmunud lohe nimi oli ? ....kõrs miinus 3
C - Kxsdra . Loheratsuri nimes on x asemel .. ? y = 0, a = 4, e = 5, ! = 2
D - Mitu aastat enne külvamist andis saaki vul-pähklipuu ? miinus 5
E - Mitmele elevandile toetub Kettamaailm ? korda 10
F - Milline oli Rincewindi toa number üliõpilaste ühiselamus ? miinus 5 , a tähte pole vaja arvestada
G - Kuldraha oli pisut suurem kui x-tuhandeline Ankhi kroon. miinus 3
H - Asteroid Pratchett - 12700x ?
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
![]() |
Lõpp-punkt | Geokontroll 106/392 |
Aarde sildid:
lahe_teostus (6), soovitan (2), lumega_leitav (2), välismaa_kirjanikud (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC7KFBW
Logiteadete statistika:
107 (99,1%)
1
7
0
0
0
0
Kokku: 115
Kui seda aaret lahendasin, lootsin et lõpp satub Koplisse. Neil seal täitsa Ketta tn, aga sobib ka ülikool. Aare korras.
Aardele lõpus igati viisakas ja tore teostus. Minult uus minigripp. Tänud peitjale aarde eest!
Lahendatud mõnda aega tagasi. Kohapeal sai nautida väga mõnusat teostust. Aitäh!!! Rohkem selliseid mõnusaid teostusi paluks :)
Õhtul, pärast (ebameeldiva) tööpäeva lõppu, kõndisime siitkandist mööda. Tuli meelde, et see aare siin kuskil pesitses. Õnneks oli ka kirjapulk jope taskus olemas ja leid tõi kohe positiivsust juurde. Vahvasti peidetud, aitäh!
Kristel sai töö juurest vabaks ja kõndis. Ma läksin vastu. Kui saime kokku, siis ma pakkusin välja, et siin lähedal on aare. Algselt mõtlesime, et pole pastakat aga Kristel ikka ühe leidis. Võtsime suuna aarde juurde ja "uisutasime". Õnneks aarde enda juures läks kiiresti ja saime aarde logitud. Edasi läksime sama moodi "uisutades" kodu poole. Aitäh peitjale!
Kena kiire logimine, väga mõnus! Tänud meie poolt!
Selle mõistatuse lahenduse jaoks raamatu lugemine kui muud ei andnud, siis vähemalt seda, et saan sõbrannale, kes on andunud Pratcett'i austaja,öelda, et no lugesin läbi jah. Vähemalt ei pea enam totra näoga vahtima, kui mingitest rõngasplaneetidest ja vot nüüd on, ei mäletagi enam, millest kõigest räägitakse. Igatahes koukisin sellest raamatust numbrid või õigemini enamuse neist, välja. Kohapeal läks ruttu, tore teostus, mulle meeldis. Nii avalik ja samas nagu polekski. Tänud peitjale mõistatuse ja aarde eest.
Mõistatus sai lahendatud juba ammu, täna leidus ka hetk välitöödele minekuks. Natuke otsimist ja aare avaldus. Tänud peitjale.
Mõnda aega otsisime, aga ei leidnud. Kõik oli märg ja must, seega jääb mõneks teiseks korraks.
Pisut üle võlli see lugemine minu jaoks oli, kuid ega pooleli ka ei saanud jätta. Kohapeal läks õnneks kiirelt.
Tänan peitmast.
Raamat sai juba talvel loetud, oli väga teistmoodi lugemine. Kohapeal lapsed harrastasid mängironimist ja mina tuvastasin silmadega konteineri ja panin nime kirja. Aitäh!
Indrek luges raamatu eelmisel aastal läbi ja käis siin juba logimas paar päeva tagasi. Täna siis käisime koos seda seljatagust jälgimas - õigemini, mina jälgisin seljatagust ja tema jälgis mind. Aitäh peitjale!
Kohapeal hoidsime selja tagusel silma peal ja saime logimisega kiirelt hakkama.Aitäh!
Mirjam oli mõistatuse lahendanud ja aarde loginud, kui mina Saksamaal olin. Koht ise oli mulle loomulikult tuttav ja siin olen ma lausa liiga palju kordi viibinud. Ema töötab mul kohe aarde kõrval. Ta töökabineti aknast on vist isegi aarde asukohta näha. Igatahes aarde tabasin hetkega ära. Kiire mõneminutiline sutsakas. Aitäh!
Ka täna pidin üksi tegusid tegema ning kuna rohkem muid Märtenil-võetud-aga-Mirjamil-mitte mõistatusi enam polnud, pidin midagi uut välja mõtlema. Pratchetti olen proovinud paar korda lugeda küll, kuid miski tema stiilis ei istu mulle, kuigi žanr kui selline on täpselt minu rida. Seega pole ma ka aarde lahendamiseks vajalikku teost läbi lugenud, kuid õnneks andis seda kõike muud moodi lahendada. Kunagi ehk loen, aga lubadusi ei anna.
Punkt sattus aga minu jaoks üllatavasse kohta. Ei saa öelda, et ma siin just vähe liigelnud oleks. Jätsin auto lähimasse kohta, kuhu minusugune lihtsurelik selle jätta võib ning edasi liikusin jala. Paar mitte-lihtsurelike masinat liikus samuti mööda, kuid hiline ja vihmane õhtutund rääkis pigem muguvabaduse kasuks. Esimene koht, kuhu vaatasin, reetis aarde. Konteineri lahti sain ilusti, logitud natuke keerulisemalt, sest vihmasadu oli enam-vähem aastavihma vääriline. Asja kokkupanek võttis aga kõige kauem aega, ei saanud ma seda asja ilusti omale kohale tagasi. Natuke nikerdasin, olin valmis koos aardega isegi autosse minema, et seal edasi nikerdada, kuid õnneks sain asja enne kokku. Omale kohale tagasi ja minekut.
Aitäh, mõnus mõistatus ja vahva asukoht aardele!
Kuna Maile väga meeldib Pratchett, siis Mai luges lausa neli Pratchetti raamatut läbi. Tore, kui raamatuid nii nauditakse. Tulevikus plaanin vähemalt ühe Pratchetti raamatu läbi lugeda :) Aare ise on super ja mulle oli see aare üllatus, sest Mai ei reetnud midagi selle kohta, kuidas see aare välja näeb või kus asub. Aitäh!
Alustame tagant poolt ehk sellest, kuidas leiu hetkel oli täielik rahu ja vaikus, kui välja jätta veidi eemal prügikasti juures pahandust tegev kajakas. Logimise hetkel tuli mitu autot järjest, mis ei seganud just, aga lõpuks ka kamp noori minu poole hakkas jalutama, mis enam nii mugav ei olnud aaret käes hoides. Õnneks nad piisavalt kaugel olid ja sain ruttu aarde tagasi panna ning auto poole jalutama hakata koos logi kirjutamisega.
Mõistatusest endast siis ka, et raamatu “broneerisin” endale lugemiseks ning kuigi hea meelega näeksin Kärti Pratchettit lugemas, siis eeldan, et see pole päris tema žanr, ise aga absoluutselt naudin seda ülevõlli, kuid samas ühiskonnakriitilist huumorit ning olen absoluutselt kõik autori raamatud läbi lugenud. Või noh, seda vähemalt eeldan, sest kuigi ennegi see arvamus oli, siis enda ÜLIMAKS rõõmuks avastasin raamatukogus, et mul on kolm laste/noortekirjanduses kategooriasse jäänud Pratchetti raamatut lugemata ning enne “Võlukunsti värvi” juurde asumist neelasin selle triloogia paari päevaga. Aarde jaoks oleksin ilmselt mälusopist vajaliku info koos Google abiga leidnud, aga põhjust raamatu uuesti lugemiseks oli ka ju vaja, nii et mõne päevaga sai geokontroll roheliseks ja raamat läbi.
Mina väga tänan, et Pratchett siia seeriasse on pandud, üks FP ka boonuseks!
Mõistatust olin millegipärast pikalt edasi lükanud. Sessiajal võtsin ette ja üpris valutult sain numbrid õigesse paika ning nentisin, et piirkond, mis juba puhas oli, läks jälle kirjumaks.
Õhtul oli igati sobiv hetk see ära noppida. Miki (ja arvatavasti pool linna) kuulsid tümakat, mis ta autost tuli, nii et ma mingi hetk röökisin, et keera nüüd siit sisse, lähme võtame ühe aarde ka. Leid tuli kiiresti, konteiner oli äge.
Peale aaret:
Läksime Reidi tee promenaadile. Mängisime mälumängu, võrdlesime, kumb jaksab rohkem lõuga tõmmata ja viimaks läksime kiikuma. Mina kiikusin näoga mere poole, Miki suunaga tee poole. Ma sain hea hoo sisse ja nautisin igat viimset kui hetke, täiega selline vabaduse tunne oli. Kooliga ka aamen ja elu eest nautisin ja rõõmustasin....ja siis käis ilge latakas. Vaatasin selja taha: kõik tossas, teed enam polnud, mingi korralik auk oli maa sees ja selle kõige keskel irvitav Miki. Vend oli lihtsalt suure hoo pealt kiige pealt minema hüpanud, seejuures hüpanud välja n-ö kiigekastist (vrd kaugushüppekastist). Ohkasin, peatasin hoo kinni ning tirisin ta ruttu minema, et ta rohkem sigadusi korda ei saadaks.
Pratchettit luges Catiberg vanasti päris palju. Mina lugesin ühte raamatut, seal oli vaibarahvas, kes elas vaiba sees. Oli naljakas, aga mitte päris minu teema. Lahendus järelikult kuulub Catibergile. Aitäh!
Pratchettit lugesin viimati päris kaua aega tagasi. Mõni tema raamat on isegi kodus riiulis olemas, kuid seda, mida seekord vaja oli, mitte. Seega sai sammud raamatukokku seatud ja üle loetud, et kes, mis ja kuidas ja miks.
Lähenesime valest suunast, kuid tänu sellele paistis vajalik asi juba eemalt silma. Tegime siis väikse auringi ja kuna sadas lõrtsi/vihma siis saime rahulikult oma asjad ära ajada.
Aitäh.
Ilmselt olen ma liiga lohakas lugeja aga paarile küsimusele mul jäid vastused saamata ka siis, kui viimane lehekülg raamatust loetud sai. Koha loksutasin küll olemasolevate numbritega kenasti paika ja oleks leidnud aarde ka geokontrolli pommitamata aga ikka hea kindel tunne ju sirge seljaga kohale jalutada, kui õige koht teada. Mõnus peidik, mis geopeiturile nii ilmselge ja mugule nähtamatu. Just selline geopeitus teeb meele rõõmsaks. Mina tänan.
Raamatute laenutamine on praegu keeruliseks tehtud, seega tuleb "kohustuslikku kirjandust" tellida. Korraga on öökapil "Meister ja Margarita" ja "Karupoeg Puhh", aga see teos sai esimesena läbi. Täitsa vahva värk!
Raamatu lugedes mingi hetk läks asi ikka veitsa segaseks, aga lõppu ma jõudsin. Teosega võib täitsa rahule jääda. Lõpus oleks vist asi mõne sekiga ära tehtud saanud, kuid kahjuks tilkus minust väikeste vahedega mööda kolm mugu. Lõpuks sain ilusti nime kirja. Suured tänud toreda aarde eest.
Kuna see oli jäänud viimaseks Harku järves hulpivaks mõistatuseks, siis Salme hakkas täna seda enesekindlalt purema. Asukoha saime teada, kuid geokontrolli roheliseks ei saanud. Kuna õhtul oli nagunii linnas vaja ringi sõita, siis läksime ikka vaatama, kas leiame selle aarde. Inimesi läheduses liikumas polnud, autosid ka õnneks eriti mitte. Saime rahus väga palju huvitavaid kohti üle vaadata. Lisaks aarde otsimisele pidime tegelema ka iseenda püsti hoidmisega selle hullu libeduse tõttu. Olin juba loobumas, kui mõtlesin, et vaatan ühte kohta veel ja ohooo! seal see aare end peitiski :) Kuna tegemist oli natuke nagu kirvetamisega, siis rõõm leiust oli suur.
Aitäh, aardega kõik korras!
Mõistatus sai lahendatud nii ammu, et sellest enam erilist mälestust ei olegi. Kavalaid konteinereid mõeldakse ikka välja. Kiire leid, aitäh!
Raamat loetud veidi aega tagasi, imelik minu jaoks.
Täna kui logima tulin, oli väljas julm torm. Tahtis riided seljast ära viia ja nagu kiuste vooris autosid sealt tõkkepuu alt läbi ja kui need otsa said, siis otsustas turvamees veel retkele tulla.
Lõpuks jäin ükdi ja sain rahus logida.
Tänud
Mõistatus lahendatud mõnda aega tagasi, nüüd sain Geomaniaki kaasa endaga, et logima tulla. Aitäh!
Täna6htune jalutuskäikt6i mind siis siia. &hk oli m6nusalt puhas ja sai rahulikult logida. L6puks sain Harku järve täpikestest tyhjaks (vähemasti korraks) Tänud peitjale
Pärast kahe kirjade järgi lihtsa aarde mitteleidu tulin siia. Koordinaadid said ühel mõistatuste lahendamise päeval juba mõni aeg tagasi paika pandud. Siin tuli leid kergesti ja tõi naeratuse näole nagu ka Pratchetti raamatud.
Pean tunnistama, et mõistatuse lahendamiseks raamatut kahjuks seekord läbi ei lugenud, sest sai ka niisama hakkama. Küll aga tekitas kogu see lahendamine kogu asja vastu huvi ja tuleviku lugemisplaanidesse lähevad Pratchetti teosed kindlasti :) Aitäh!
Marilyn lahendas mõistatuse, mina olin rohkem abiks välitöödel. Käisime õhtuhämaruses järgi ja saime rahus askeldada. Suur aitäh kena aarde eest!
Lõpuks jõudsin selle riiulis ootava lahenduse ka üle vaadata. Lahe!
Parkisin auto koroonaproovitelgi kõrvale ja jalutasin kohale. Kõigepealt leidsin tünga ja siis ka logiraamatu. Aitäh.
Raamat loetud sain loa minna otsima. Täna sai õhtul väike jalutuskäik ette võetud ja logi kirja pandud. Aitäh.
Oeh, no oli see alles lugemine - üldse mitte minu masti raamat. Aga mis sa hädaga teed, geopeituse nimel tuleb ju igast asjadega tegeleda. Aga loetud ta sai ja nüüd ka logitud. See logimine oli hoopis põnevam mu jaoks. Äge lahendus seal lõpus. Tänud aarde eest!
Nende raamatuaaretega on mul nii, et olen hirmus tänulik lugemissoovituste eest. Siis lahendan aarde ära ja kui otsinguid kavandan, siis jätan mõistatused alati välja. No miks küll, kui lôpp on teada. Ja väga nutikas lõpp pealekauba, vahva teostus, aitäh!
Raamat sai kunagi kooliajal läbiloetud - ei meeldinud siis ja ei meeldinud ka nüüd. Aare end kaua otsida ei lasknud. Aitäh!
Prügikoristaja oli selja taga, kui mööda läks, siis sai rahulikult logi kirja. Aitäh.
Käisime vahepeal söömas, et siis päeva viimane aare üles otsida. Kuna väljas oli päris jahedaks läinud, galopeerisime kohale ning üsna kohe oli ka aare näpus, kuna otsimisele poleks palju aega tahtnudki kulutada. Seevastu seletasin pärast Vaikile, kes oli otseloomulikult kontseptsioonist vaimustuses, miks selline lahendus hea on. Aitäh, oli tore.
Mõistatus lahendatud ammu, nüüd sai ka logitud. Tänud peitjale.
Aitäh siia juhatamast.
Tänud peitjale :)
TFTC!
Lõpuks oli aega jälle mõni raamat läbi lugeda. Täitsa meeldis. Kohapeal oli ka igati viisakas vormistus. Tänud!
Selle aardega on siiani sada häda olnud, küll ei ole pastakat kaasas, siis läheb meelest, on mugud, on lumehanged ja nii edasi... Et põnevaid tulemusi oodates närvi vähem oleks ja aeg kiiremini läheks, saigi siin lõpuks aare üles otsitud. Aitäh aarde eest!
Enne logimist sai ikka võimeldud :D
Täname!
Veeresime pusle 02 mitteleiust allamäge. Me jõudsime enne jalutavaid Hette-pere kohale, aga tolku polnud sest tühjagi. Ikka tulid nemad ja võtsid toredalt peidetud aarde välja, seni kuni meie juustesse oksi ja okkaid korjasime ;-P
Tore lõpp-lahendus, igati Pratchetti vääriline. Aitäh peitmast ja uut kirjanikku tutvustamast!
Päris toredaid sooritusi sai näha logiraamatu läheduses, enne kui aardelaegas avati. Kena teostus, täname
Ausalt öeldes raamat on mul lugemata ja kui püssiga ähvardama ei hakata, siis nii see ka jääb. Logiraamatu leidmisel ka minust suurt abi ei olnud, aga enese teadmata valet asja näppides juhatasin kaaslased õige kaevu juurde. Tänud peitjale.
Päevaplaan nägi ette külastada läbi erinevaid Tallinna mõistatusaardeid. Kui olime suuna võtnud ühele ainsale Kadriorus pesitsevale tavalisele, siis tegi esiauto väga imeliku marsruudi valiku. Peagi selgus, et Lauril ja Marisel hakkas minust hale, et ma ainult korduvkülastusi teen :D Juhatasid mind viisakalt ühe kirjaniku juurde.
Peidukas oli päris kaval. Timmu tegi õiget asja aga jäi pika ninaga. Mina proovisin teiste vigadest õppida ja sama tegevust ei hakanud katsetama. Muidugi oleks siiski pidanud, sest veidi hiljem ilmus Kristel, kes tuli ja pani nimed kirja.
Aitäh!
Aitäh Marje'le, kes raamatu läbi luges. Kui Paavo rääkis, kus konteiner end peidab, siis teadis Erki täpselt, mis meid ees ootab.
Kui meie kohale jõudsime, siis toimus nullis parasjagu Piia akrobaatika etteaste. Algul arvasime, et teevad meile niisama kino, kuid nagu selgus polnud neil veel leitud. Ei saanudki veel otsima hakata, kui juba.. Ah, minge vaadake ise!
Aitäh ;)
*Erki lubas, et loeb sellest raamatust ära ka leheküljed, mis 28.ndast lõpuni jäävad. Saab näha.. Tähtaeg on 10.mai ja aasta 2018.
Täna oli plaan teha kogu Tallinn leidmata aaretest tühjaks. :D Sellega me päris hakkama muidugi ei saanud, kuid suur samm sai tehtud. :P
Tänud peitjale.
Sättisime oma teekonna siit mööda ja logisime aarde. Kena teostus, tänan.
Jäi tee peale ette. Lõpus väga hea teostus, kuid ilmastikukindlus jätab soovida, logi oli niiske. Aitäh!
viisime just vahid!vahid! raamatukokku tagasi ja kasurasime juhust. leitud.
Täitsa äge raamat oli Pratchett-il. Lugesin kohe mõnuga. Kohapeal oli ka väga tore vormistus. Veidi pidin ootama, kuni mugulased mööda kõndisid ja siis pistsin logi kirja. Pikka iga toredale aardele. Aitähhid!
Kõikidest Pikkkassode kirjanikeseeria aaretest olen ma just enda Pratchetti lugema panemise eest kõige tänulikum :). Sest ilma selle aardeta poleks ma kohe kindlasti tema võlumaailmaulmet kätte võtnud, ehkki kiitvaid hinnanguid tema raamatute kohta olen kuulnud viimaste aastate jooksul korduvalt. No ei ole lihtsalt minu teema... Või vähemalt nii ma veendunult arvasin ja olin kindel, et ka need lood võivad sarnaselt Harry Potteri ja Sõrmuste isandaga minuni ükskord kino kaudu jõuda. Ja niimoodi siis kuni 13-da märtsini, mil meile siia uus aare avaldus ja alumise korruse naabrite raamatukogust kohe samal päeval väga mugavalt vajalik raamat laenuks ulatati… :D.
Algus kaane avamisest kuni esimese kahekümne leheni oli siiski ka minul selline konarlik, reageering loetule oli üsna samane Kaupoga… :D. Aga kui juba kõikides nendes keerulistes nimedes orienteeruma hakkasin ja aru saama Kettamaailma süsteemist, keskendus tähelepanu nagu iseenesest ladusalt kirja pandud ja hästi jälgitavalt üles ehitatud loole ning umbes raamatu 1/3 alates alates itsitasin juba mõnuga kaasa kirjaniku omamoodi huumorile ning tabasin ennast rohkem kui korra mõtlemast mõtet, et KUIDAS on võimalik üldse midagi sellist välja mõelda ja tahaks ka seda väljamõtlejat oma silmaga näha… :D. Selle viimase soovi lõi Laur muidugi suure nõel-õhupalli-plaksuga katki kohe kui olin selle kõva häälega välja öelnud teatades, et seda ma küll enam ei saa, kirjanik on juba mitu aega surnud. Mispeale ma siis vähemalt järele pidin vaatama, kas mehel on oma muuseum või midagi... Tuleb välja, et ei ole, kahjuks, ent Salisbury muuseumis sai kuni selle aasta jaanuarini vaadata erinäitust “Terry Pratchett: HisWorld” ja küllap võib siis mõni taoline tekkida meile vaatamiseks kuskile (Inglismaale?) ka edaspidi. Noh, see poleks esimene kord, kui ma muuseumikülastuse ümber trippi planeerin, ükskord varem olen tõsimeeli otsinud netist võimalusi Kanadasse lendamiseks, sest seal oli mingi juubelisündmuse raames võimalik näha ajutist näitust James Bondist ja kõikidest nendest ägedatest filmides kasutatud gadgetitest… :D.
Aitäh peitjatele toreda kirjanikuseeria aarde eest, puhas kvaliteetaeg oli seda lahendada :). Ning teostus ja koht olid ka head, lisan preemiaks siis ühe soovitussildi ja jään huviga ootama, mida üllatavat kirjanikeseeria meile/mulle järgmiseks pakub :).
Raamatu lugemine jäi taas Marise kanda. Kuigi olen ka ise antud kirjaniku peale mõelnud varem, et võiks üks aare olla. Ei ole ma küll siiani ühtegi tema raamatut lugenud aga mul emale meeldivad need lood väga ja seetõttu oli ka raamat kohe riiulist võtta. Lisaks meeldib emale ikka ja jälle rääkida kuidas ta juhuslikult Pratchettit vanalinnas kohtas, niiet täitsa meie maad külastanud härra. Lood tunduvad täitsa omaette huumoriga ja fantaasiat on palju. Aare oli ka väga muhedalt teostatud :) Tänud peitjale!
Lahe peiduviis, palju toredam kui sarnastel objektidel levinud standardlahendused. Päris käidav koht muidu - kardetavasti on see vaid aja küsimus, millal mõni mugu saladuse kogemata avastab, isegi kui geopeiturid otsides vahele ei jää. Võib vist siiski loota, et siinkandi mugud on mõistlikud inimesed ning panevad aarde õigesti tagasi. Täname.
Kindlasti pole ma ulme ja fantastika austaja. Viimati ilmselt lugesin lapsepõlves maal raamaturiiulist Isaac Asimovi "Asum". No oli üks suvi, kui oli vaja kõik Mirabilia sarja raamatud läbi lugeda. Tegelikult see isegi meeldis.
Õhtul õnnestus hommikukohvi kõrvale tehtud hooletusviga üles leida ja sain logima suunduda. Lihtne ja hea aare, aitäh!
Mina nii rämedalt kui Kaupo siin välja kirjutada ei suuda aga copy-paste Kaupo logist võib vabalt siia üle kanda. Oli alles lektüür!
Kohapeal teostus tip-top, võttis suu muigele, hästi tehtud!
Tore oli taas avastada raamat, mille lugemiseni ise ilmselt poleks (vähemalt niipea) jõudnud. Mulle meeldis, lõbus lugemine, raamat sai märkamatult läbi ja vastused käes. Peidukoht oli ka vahva. Aitäh peitjale!
Taaskord oli raamat TTÜ-st eest ära näpsatud, õnneks kontrollisin seda kodus ja läksin teise raamatukokku. Kui lugemisega alustasin, siis esimene mõte oli: "štota huinjaa?!?". Aga nagu aardeid peab olema peidatud igas mõõtmes, nii linna kui sohu, siis peab ka raamatuid olema kõiki tüüpe. Lihtsalt mulle ei sobinud. Tegelikult baarikakluse koht meeldis. Ei jõudnudki lõpuni, viimasel ajal on muud tegemist olnud, aga Anne tuli ja päästis hädast välja. Ei osanud sinna aaret oodata, hästi tehtud :) .
Kettamaailma lugusid mulle lugeda meeldib, kuid viimasest korrast on palju aega möödas ning kasutasin interneti abi. Välitöödel käisin kaks korda. Esimesel korral oli õhtul jube külm (pole külma ilma, on valed riided...) ning lõikava tuule käes ei suutnud eriti kaua otsida ja tatsasin rutakalt autosse tagasi, ise omaette pobisedes, et krdi krdi külm on! Ja täna juba talutavamas kliimas leidsin aarde sealt, kust olin eelmine kord juba näppinud :D Twelve points!
Ma ka murdusin. Seni olen kõik kirjanike mõistatused raamatuid lugedes lahendanud, kuid Pratchettit olen niipalju lugenud, et seekord läksin kergema vastupanu teed ja guugeldasin vastused välja. Minu lemmik on muidugi Õed nõiduses. :) Aare ise korralik tükk, aitäh!
Mõistatusega läks üsna lihtsalt, ühe punase kontrolli küll tegin, aga teisel katsel oli tulemus käes ja võis otsima minna. Õnneks oli mugusid täpselt üks, lasin ta siis mööda ja panin nime kirja. Tänud peitjale!
Lugemine jäi pooleli enne viimast peatükki. Õues see mikrokene mulle meeldis, särtsu ei olnud vaja karta. Tänud peitjale.
Sain esimese korraga koordinaatidele pihta ja Kristal oli ka kenasti lahendatud, nii et jätsime aare endi teele. See oli tore mõte, sest vahva teostus ootas meid nullis ees. Aitäh!
Külm jääaeg tuli taas, see tegi plaanidesse väikseid korrektuure ;). Kettamaailma saladused sai välja raalitud ja numbrid klappisid kohe esimesel korral. Kohapeal sihtisin esiteks vale objekti, kaaslane arvas, et see teine oleks õigem. Nii oligi, kiired pilgud igasse suunda ja juba sai nimed paberile kritseldatud. Tänud peitjale taaskord uut raamatut tutvustamast!
Nonii, mina tuntud Pratchetti fänn, jõudsin ikka oma aarde ka ära oodata. Terve riiulitäis tema raamatuid, nii eesti kui inglise keeles ja kui vaba käega võtma läksin, siis - palun väga - see üks just kuhugi ära jalutanud. Ei suuda mina oma raamatuid hallata. Alles hiljuti olime sunnitud ostma sarjadesse puuduolevaid teoseid, mis ometi olid kunagi olemas. Kuid Kettamaailmas on asjad paikas ja ei muutu raamatust raamatusse, seega sai vastused ikka ilusti kätte. Ilm oli vaatamata päikesele külm ja kõle, sai rahulikult toimetada. Suur tänu!
272
Kunagi pingutasin “Võlukunsti värvi” lugeda, aga see kettamaailma lugu mulle väga ei istunud. Mõni teine Pratchetti romaan on aga peale läinud küll. Aare avaldus imeheal ajal ja oli esmaleiu lootus. Sain kiirelt rohelise ka, aga tormamise jätsin siiski vahele, sest päev oli juba kirjas. Tänaseks aga plaani polnud ja tundus paras siia jalutada. Teisest suunast tuli kolm inimest, nina telefonis. Mõtlesin, kellele vahele jään, kuid nad kihutasid mööda. Panin siis vaid enda nime kirja ja kiirustasin trenni. Aitäh!
Seni olin Pratchetist raamatukogudes alati kuidagi mööda libisenud, sest Kettamaailm pole tundunud päris minu tassike teed olevat. Pratcheti sõnaosavus aga võlus mu üsna ruttu ära ja kaks temaga veedetud päeva osutusid üle keskmise meeldivateks. Aitäh kirjanikku tutvustamast! :)
Parajasti oli vaba aega, et raamat läbi sirvida. Järgmine hommik oli asja lõpukanti, põikasin läbi ja panin nime kirja. Peidukas meeldis, tänud.
Kettamaailmaga põgus tutvus tehtud,raamat ise on lugemisjärjekorras.Tore aare,aitüma tutvustamast!
Kui aare avaldus, asusin seda prooviks ühest otsast nokkima. Kuna kõik tundus ladusalt minema, siis viskasin riistad nurka ja võtsin korra aja maha. Kontroll aga jäi punaseks ja jätkasin päevakavaga. Õhtul rahus üle vaadates leidsin oma hooletusvea üles ja sain linnaloa kätte.
Tõstsin oma homsed toimetused tänasesse ümber ja oligi põhjus möödasõiduks olemas. Kohapeal pani olukord muigama, hea et päevakavad ümber tõstsin.
Tänud.
Kui hommikust teekonda annab aarde juurest läbi väänata, siis tuleb seda ka teha. Hea vaikne oli, mugu möödumise ootasin ära ja seejärel sai nimi kirja pandud. Aitäh aarde eest!
Vastused käes ja nii sündiski geoõhtu esimene peatus. Oli vihmane ja miski ei seganud meid otsimast. Tänan! TFTC!
Töö juures jäi just paras aeg üle, et uue aardega tegeleda ning torkisin ka teisi, et võiks õhtul plaani võtta. Õhtul vedas ilmaga - mõnus vihm ja lörts, mis tähendas, et saime segamatult otsida ja logida. Tänan!
Päeval küpsenud lahenduse sobivus sai objektil tõestatud. Tänud
Endal kodus raamatut ei olnud, aga naabermajas täitsa olemas. Egert tegi iluund ja mina sisustasin raamatuga aega - vastused käes ja geokontroll pihtas põhjas. Rometiga lasteaiast tulles, võtsin suuna aarde poole. Leid tuli üllatavalt kiirelt. Mina vaatasin muidugi neid kohti, kus aaret ei olnud, aga õnneks Rometile jäi kogemata kätte. Tagasi auto poole lonkides ütles Romet - peale rasket lasteaiapäeva peab ikka midagi lõbusat tegema ehk aaret otsima! Lapsesuu ei valeta :) Aitäh!
No minule Alo aarded istuvad. Lahendad mõistatuse ära, siis nokid peitja kallal, närid tähte ja lased näpukaid parandada, siis vaatad, kas viitsib skoorima minna. Ja menüü on ka tavaliselt suurepärane, ehtsat kraami pakutakse, mitte mingit isehakand ersatsi.
Seekord mõtlesin kohe jupp aega, et ehk siiski jätaks järgmiseks nädalaks, aga kui sõitu oli vaja minna, siis keeras Škoda ikka nina sinnapoole. Olgu, kaeme perra, kui ftf on saadaval, skoorime ära, muidu - eks näis. Mässerdasin nende nutsakatega seal omajagu, leidsin koha, kus peitja oli ennast ftfi reale möllinud, panin ennast tema järele kirja, siis leidsin vaba {FTF} koha ka ja sodisin selle ka igaks juhuks ära, kell 11:10 - krt seda teab, millal jälle mõni lätlane tuleb ja ennast noolega esimeseks teeb. Ja siis peitsin seda kraami jälle hulk aega tagasi. Tänud - ja kestku ta kaua!