Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Ida-Virumaa Raskusaste: peidukoht 1.0, maastik 3.0 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Elasid kord
Liina ja Janar.
Nende vahel süttinud Leegist kasvas
Pöörane armastus.
Kaks kanget kivi Läitsid
tUliseid sädemeid,
mis Soojendasid nende südameid veelgi.
Saka mõisast sai koht,
kus Liina ja Janar said aru -
nad On teineteisele loodud.
Läksid aastad, Tunne kasvas,
Tõeline armastus tugevust kogus.
Virumaal kihluti Emumäe tipus,
valmis sai ühine Õnnekants.
Koos on hea, koos ollakse Rikkad,
Domineerib kord üks, kord teine.
Kui Liinal on vaja, Ulatab Janar käe.
Kui Janaril raske, teeb Liina Bugi-vugi.
Nende armastuse märgiks siin Sakas,
sai koos loodud Üks pisike aare.
Siin peavad mesinädalaid härra ja Daam -
värsked Abikaasad.
Vihje: Ava õrnalt, sulge hoolikalt.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: http://www.saka.ee
Aarde sildid:
ronimine (2), muguoht (2), lumega_leitav (2), lahe_teostus (2), vaatamisväärsus (1), soovitan (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC7JZ46
Logiteadete statistika:
83 (97,6%)
2
2
0
0
0
0
Kokku: 87
Väga tore mõisapark. Algul leidsin ma südame ja siis Maive ka aarde. Tiimitöö õnnestus ja sisu oli äge. Meile väga meeldis. Aitäh ja palju õnne!
???? Tänud! Päris põnev. Algul sai proovitud kahekesi, ei töötanud, siis tuli võtta kiired jalad appi ja väike hüpe... siis oli juba mugavam avada konteiner. Lahe! ????
Nulli jõudes polnud nagu midagi sobivat, aga õnneks lähedal paistis midagi piisavalt armast, et aardenimega sobida. Aitäh!
Nii ilusa looga aare ja muidugi ilus südamega loodud teostus. Saime meiegi nimed kirja, aitäh!
Eelmisel korral kui Sakas peatusime siis ei tundunud abivahendita logimine võimalik. Parkuuri oskused olid sel korral paremad ja aare käes.
Koordinaadid ei tahtnud kuidagi õiget kohta näidata, aga karp oli selletagi ilmselge. Raskem osa oli jalutavad mugud ära petta ja tegutsemisosad jagada. Üks toetas ja teine tegi buugi-vuugit, õnneks oli logimissõbralik objekt. Aitäh!
Punusime slingidest redeli ja panime nime kirja Tänud
Teel aardeni kohtusime ühe vahva jänesega, aare logitud, uudistasime veel ringi ja jälle nägime seda jänest.
Sellisesse kohta oleks olnud imelik minna redel näppus, seega jätsime selle autosse. Jalutasime pargis ja nägime ka aaret. Kristel oli nõus ronima ja meie nimed raamatusse kirjutama.
Jalutasime ilusas mõisapargis ja jõudsime õige puu juurde. Vahtisime natuke üles, pidasime plaani ja asusime asja kallale. Ühtegi abikat meil käepärast polnud, kuigi korraks käis mõte läbi, et võiks pargis niitvalt töömehelt redeli kohta uurida. Otsustasime oma jõududega hakkama saada ja kahekesi see väga raske polnudki. Nunnu aare leitud-logitud. Pärast jalutasime ja vaatasime erinevaid kivisid ja parki rajatud kaevikuid. Täitsa põnev, suured tänud kutsumast!
Kunagi siin käisin ja tõdesin, et aarde peitja pikkust ma välja ei anna ja manin märkmetesse kirja, et pean veel kosuma :D Täna oli siis see päev kus väljas lõõmas +30 kraadi, krabasin autost mõned abivahendid ja peagi sain nime kirja, aitäh :)
Sai ronitud. Ilus koht!
Täna oli inimesi võrreldes eelmise korraga vähe ja sai ilusti ära logitud. Tänan
Teostus lahe, aare väga armas. Üks meist sai turnida... ja mina see ei olnud
Lootsime lihtsamalt läbi saada, kuid lõpuks pidime ikkagi sajaga pühenduma ja abivahendiga kohale kolistama. Eks elus on ka nii, et ei saa olla ainult õigused ilma kohustusteta. Täitsime siis oma kohustusi ja saime õiguse logida. Kogu selle siiberdamise käigus ei näinud ainsatki hingelist.
Natuke uurisime ümbrust ka. Päris huvitavaks ja kenaks on tehtud. Eks multi pärast peab veel tagasi ka tulema, siis saab veel ringi vaadata. Aitäh.
Saka-Saka, me valinud nüüd sinu,
sa oled suur ja ilus, nii näitab praktika
Saka-Saka on Malle leidnud Kalle
ja Mari leidnud Palle, läbi Saka taktika
Mina tänan :-)
Ei olnud üldse geopeitumas aga õnneks oli redel autos kaasas, ilma selleta oleks aare logimata jäänud.
Leitud kasutajaga bnnmox. Ühine koostöö viis hästi sihile. Täname!
Ööbisime Saka mõisas ning sarnaselt Vihulale taaskord elasime hetkes ning aarete peale ei mõelnud. Või siiski. Üks mõisa territooriumi aare lausa kisendas äratoomise järele, kuigi logid hirmutasid sellega, et abivahend tuleks kaasa võtta. Peale õhtusööki läksime ise ka luurele ning tuvastasime objekti kiiresti. Kas Põhja-Eestis on mingi trend samasuguse lahendusega aardeid peita? :D Ja oli see vast keerulise ligipääsetavusega kohas. Otsustasime siiski abivahendi puudumisest hoolimata katsetada. Mõned mugud istusid lähedaloleva varjualuse all ning seega tegime väikese jalutuskäigu ranna poole ning vallutasime treppe. Tagasi tulles olid muigud läinud, päike loojunud ning mõisapark hämar - ideaalne kombinatsioon. Hämaras tundus ettevõtmine veelgi keerulisem kui päevavalges, kuid kes ei proovi, see aaret ei logi. Mirjami kergus ja Märteni pikkus andsid indikaatori, kes ronima hakkab ning üsna pea oli Mirjam ka kõrgustes. Kahekesi saab ka ilma abivahendita, testitud! Aardekonteineri avamine oli intuitiivselt lihtne ning üsna pea sai Mirjam näha üht kena pesakest, mille noored tuvikesed (vist pigem papagoid, hämaras silm ei seletanud) olid pununud. Õnne ja rõõmu neile! Nimed said kiirelt kirja ning siis tuli allasaamise peale mõelda. Kuidagi õnnestus ka see ilma luid murdmata ning sai edukalt geopäeva tehtuks lugeda. Aitäh peitjatele ja palju armastust teile!
Isegi siin Sakas kordi olnud. Praegune varahommik oli siin veel rahulik, Vaid camperi platsil oli esimene ärkaja. Pistsin ühe slingi igaks juhuks tasku ja tegingi puu juurs väikese võimlemise. Aitäh, korda läinud hommik!
Kuna Alulinn oli päevaplaanis viimane aare, siis otsustasime Saka restoranis kõhud täis süüa. Kuna vahend juba autos oli ja rahvast pargis ka eriti polnud, siis ei saanud jätta võimalust kasutamata ja sai siia ka nimi kirja pandud. Ilma vahendita oleks ikka omajagu keeruline olnud. Tänud aarde eest, väga tore teostus.
Selle puu all pole ju üksi mitte midagi peale hakata ja mõisa pargis redeliga ringi jalutada tundus ka imelik. :(
Mina olen siin teist korda. Esimesel korral ei ulatunud, kuid nüüd oli abivahend kaasas. Mõisa väravad olid karantiinile kohaselt kinni ja kusagil kedagi liikumas ei paistnud. Ma siis võtsin redeli õlale ja jalutasin salaja ümber aia ning käisin logisin ära. Aarde kambri uks oli puhta pärani, kuid sai peale logimist hoolega kinni keeratud. Kena pesakene linnukestel. Tänan peitmast.
Ööbisime aardest paarisaja meetri kaugusel. Aga ega enne hilist õhtutundi ei julgenudki aarde juurde redeliga jalutama minna. Seega tegime vahepeal veidi kaugemate aaretega aega parajaks. Väga viisakas teostus! Tänud!
Teisel katsel saime selle tehte lahendatud. Kui sellised tehted ka päriselus nii lihtsalt lahenduseni jõuaks...
Meie täname!
Vahva luuletus! Koht oli väga kena. Mõned mugud liikusid, kuid aarde logimist nad ei seganud. Ilma abivahendita ei oleks siin hakkama saanud. Aitäh kohta tutvustamast ja kena aarde eest!
Jalutasime nulli ja tuvastasime aarde. Tegin mõned hädised katsed ja veendusin, et ilma abivahendita siin küll hakkama ei saa, saa neist raskusastmetest siis aru. Minu jaoks küll pigem 4 kui 3. Tagasi autosse ja uuele katsele. õnneks ei olnud paik vähemalt eriti mugurohke. Aga aare ise igatahes täitsa viisakas tükk. Aitäh peitjale.
Pügala võrra madalama maastikuga Saka aarde juurest tulles valmistusin siin veelgi suuremaks pingutuseks. Tegelikult pääsesin aga üsna lihtsasti. Ei saa väita, et raskusaste nüüd paika ei peaks, kuid üksjagu vähem ähkima võttis see asi küll. Erinevalt eelmisest, ka südametuksed jäid päris rahulikku rütmi :o)
Raamatust Lille ja Joonase logi lugedes jõudis kohale tähelepanuväärne kokkusattumus. Või kas see ikka oli kokkusattumus? :P Vahest sündis kooselu vormistamine justnimelt siinse aarde tõttu? :D Ja mesinädala sihtpunkt sai planeeritult programmi lülitatud? Olgu kuidas on, igatahes tulevased L + J geopaarid peaksid kindlasti kaaluma ka Saka mõisas südameasjade ajamist :o)
Autos lugesin atribuute et 3.0 ratastooliga ligipääsetav ja puuotsa ronimine vajalik. Hmm huvitav kombo. Otsustasin siis ise ka et ei hakka plätusid tossude vastu vahetama. Kui vaateplatvormil käidud, suundusime siiapoole. Esimese hooga uudistasin valet objekti. Süda nagu on aga ei tundunud kuidagi plätusõbralik olevat. Kui siis lõpuks selle objekti uudustamisega ühele poole sain, võtsin ka õige asja ette. Naksti ja tehtud ;) noorpaarile õnne ja jaksu ning tänud aarde eest
Meie siin mõisas mesinädalaid ei ole pidanud, küll aga mõisapargis ühel kontserdil käinud. Nüüd oli jälle põhjust tulla. Aarde leidsime kergelt, kättesaamine ei olnud ka ülearu raske. Küll aga ehmatasime oma tegevusega ühe linnu oma pesalt. Tõenäoliselt on tegemist musträsta pesaga, hästi rohelised munad sees. Tegime kiirelt, et teda vähe häirida. Seega võiks praegu otsimisega veidi pausi pidada, kuna pesa on aardest ainult meetri kaugusel.
Täname aarde eest!
Selle aasta PTV seminar oli planeeritud Narva-Jõesuusse. Minu rõõmuks sain kutse osaliseks ning pakkusin Marttile kohe ka küüti. Et koos nagu lõbusam seda 200 pluss km kütta. Abivahend reisib mul ka juba pikemat aega kaasas, seega sai minu tingimuseks see aare siin.
Parkisime auto ära ning siseinfoga varustatuna krahmasime abivahendi kohe õlale. Läks vaja küll, sest isegi, kui pätikaga saaks, siis meie poleks saanud. Nimelt olid selle tähtsa päeva puhul vormid kapist selga aetud. Aga ega ükski vorm ju abivahendi kasutamist sega.
Seega tõi Martti aarde logimiseks kätte ja ma viisin pildistamise eesmärgil tagasi. "Nii romantiline", kommenteeris Sven messengeris :) Tehtud ja nüüd siis Janar, mul on kõik sinu aarded nii leitud kui ka logitud. Hakka uusi tegema!
Seminarile sõites varusime aega, et teepealt ka mõni aare noppida. Aega jagus ja nii sai ka see aare Juta õhutusel plaani võetud, Jutal ju abivahend ka autos olemas. Nimed emmjajott said kirja. Tänud peitjatele.
Aitäh siia juhatamast.
Tänud peitjale :)
TFTC!
Käisite korra tulevikus või on jõuluootus nii suur?
"24 detsember 2018 leidis Karl, Ethel ja Priit [armastan]
Aitäh siia juhatamast.
Tänud peitjale :)
TFTC!"
Ma ütleks, et see maastik on rohkem kui kolm. Üksi oleks hätta jäänud, õnneks südameke aitas :)
Abivahendiga lähenesime ja leidsime. Tänud peitjatele.
Hea, et abivahend autos olemas oli. Abivahendiga kiire ja lihtne leid. Tänud peitjale.
No on need kaks aga alles kõrgel oma mesinädalaid veetnud... tavainimesed sellise armatuseni ikka ei küündi.
Palju õnne ja palju aastaid muidugi, aga - küünik nagu ma olen - alati, kui keegi nii avali oma suurt armastust eksponeerib, tuleb mul Lutsu apteeker meelde. See, kes Tootsi pulmas ahju sooja ronis ja siis sealt ehedat elutarkust pritsis. Et ei ole siin miskit rahulikku abieluranda sõudmist, nüüd alles see tormine meri algab.
Aga muidu aare nagu aare ikka. Mõtlesime korra, kas oleks ikka mõistlik redeliga mõisaparki jalutama minna - teised seal jalutavad valges kleidis daame või koerakesi või heal juhul lehepuhurit - aga see tundus mitteviisipärane, sestap loobusime ja lootsime ilma hakkama saada. No saimegi. Siia tuleks nüüd kirjutada, et Sass sirutas käpa välja ja sai karbi rahulikult kinni, aga tõe huvides olgu siiski mainitud, et pidin teda tiba toetama selles tegevuses, päris jalad maas siiski ei õnnestunud.
Aga jah, tänud karbi eest ja rahulikke torme, mis muud!
Viies kokku peitja ja maastiku raskusastme, siis oli täpselt teada, et üksinda, kaks kätt taskus, pole siia mõtet tulla. Reede õhtule kohaselt oli parkla autosid paksult täis. Esmalt arvasin, et äkki mingid pulmad käsil aga lihtsalt populaarne koht. Park oli õnneks inimtühi. Mugavalt asjatasin oma nime logiraamatusse. Palju õnne nii peitjatele kui ka kõigile teistele ellplussjottvõrdubsüdametele!
Üks madrus seisab kõrgel puul ja räägib kaunist pesast. Ta jutt on nõnda hoogsalt lai, et tüdruk kõrval ohkab vaid. Õnne pole kerge leida, teil on leitud, püüdke hoida!
Võtsime kohe abika ühes, see pätitegemine meil hästi ei õnnestu. Nunnu karbike sisaldas kena pesakest. Tänud, õnne ka !
Esmalt palju palju õnne! Ja teisalt oli seda kasti nii kõrgele vaja? :D Üldiselt mul pole ronimise vastu midagi...aga vot too peale geojaani hommik...väsimus ja muud probleemid tegid keha nii süldiks, et kohe mitte ei tahtnud sinna minna. Esmalt tõstsin Marise aarde juurde aga no ei saanud lahti. Pidin siis ikka ise järgi minema ja peagi oli logiraamat käes :) Väga kaunis mälestusaare tehtud sinna ja veelkord palju palju õnne ja palju aardeid teile!
Kuna ronimistega on nii, et kunagi ei tea, siis uurisime geojaanil peitjalt, et kas ilma abivahendita saab ka kätte. Ütles, et saab ka pätiga. Kuna orav oli kaasas, siis lasime tal hoopis ronida. Siis aga tekkis väike tagasilöök, sest oli vaja aru saada, kuidas karp kätte saada. Lasime Jostenil pilte teha, et aru saada, mis värk on, kuid tema tehtud pildid olid väga vale nurga all, et midagi mõista. Ühel hetkel teatas ta, et ta sai ise aru, mida tegema peab. Nii armas aare. Aitäh ;)
Sellest aardest saab ka ehk seeria teha?
Üritasin ka nagu linnuke oksal logima minna, aga ei suutnud. Kasti sain katsutud, aga seda lahti tegemine läks liiga keeruliseks. Kandsime Marttit kätel ning ta logis. Käskisime pikka juttu mitte kirjutada. Pärast oli talla muster peopesas, aga leiu kirja saamiseks on see väike asi.
Uhke värk, õnned ka :). Laur pani meid siia kirja, ehkki jaa, ausalt, ma proovisin samuti… :D
Siin oli Meriti kord oma oskusi näidata. Sai hakkama küll. Tänud peitjale
Esimene peatus teel geojaanile. Plaan varakult teele asuda ja palju Ida-Viru aardeid külastada läks pisut luhta, nii sai valitud näiteks neid, kus lapsi ära saaks kasutada;) Siin saigi orav konteinerini upitatud, nunnu pesake, aitäh ja õnnelikku liitu, ootame palju järgmisi toredaid aardeid kuni teemant-aastapäevani.
Ilus koht, siin leidus midagi igaühele (ka punkreid Madisele :D ). Aitäh ja palju õnne!
Kuna siin pidi õrnalt ja hellalt tegutsema siis saatsime missioonile noorima.Aitäh!
Aarde logimiseks kasutasime täiega noorgeopeituri kohalolekut. Palju edu tagantjärgi ja suured tänud aarde eest.
Kui Rudolf läks ja logis nagu linnuke oksal, siis ega ma saa kehvem olla. Vups ja käidud, aitäh ning pikka armastust!
Kohale jõudes meenus mõlemale, et oleme justkui siin kunagi varem juba midagi otsinud. Ühtegi tuttavat logi ei leidnud, no ei mõtle välja. Tutvusime infotahvlite ja kaevikutega, aga mitte ei saanud aru, kus see null olema peaks. Kui juba tublisti ümbruskonnas keerutatud, hakkas Rudolfile väga sobiv objekt silma. Mis abivahend, mis tiimitöö? :) Rudolf läks ja logis, nagu linnuke oksal. Mis muud, kui aitäh, õnne ja jõudu!
Väga nunnu. Kui me olime tükk aega puu all tühja haukunud, tuli ikka abivahendi järele minna.
No küll on armas teostus. Õnneni jõudmiseks vist tulebki veidi rohkem pingutada. Tänud
Pärast kena vaatega Saka paljandit jõudsime mõisahäärberi õue peale jalutama. Siin on ennegi jalutatud, nii üleval kui all. Alles kaks aastat tagasi matkasime Saka mõisast mööda piki mereranda Udriasse.
Täna polnud turismihooaeg veel üleliia alanud ja mugusid ei liikunud. Vaatamisväärsusi leidus õue peal mitmeid. L+J pesa nende hulgas. Hmm, maastik 3.0 tundus päris tagasihoidlik, aga üleliia raskusi ka ei valmistanud, eriti kui mul oli hetkeks raske ja Marje Buugi-vuugi tegi :D
Aare ise eekujulik, armas sisu e. üsna janarilik. Pikka ja õnnelikku iga teie liidule, L & J! Olgu veel rohkem rõõmu ja nalja teil igas elupäevas. Aitäh meilegi aardeleidu pakkumast!
Leitud! Soovitan minna pimedas või rahulikumal ajal ja kindlasti mitte minna üksi!
Auto jätsin tasuta parkimise alasse ja vantsisin nulli. Seal jäi õige asi kohe silma, aga sellest algul mingit abi polnud. Jalutasin siis auto juurde tagasi abivahenid järele. Õnneks vaatamata päikesepaistelisele õhtupoolikule mugudehorde ringi ei tuuseldanud ning sain rahulikult logimise ette võtta. Tükk jällegi filigraanse teostusega. Aitüma hääde emutsioonide eest!
Küll see arrmastus oo üks ilus asi! ...kui ta tuleb su sisse ja enam lahti ei lase... No teate küll seda filmi. Meil patja nutmise tahtmist ei tekkinud, tegime pätti ja tõmbasime uttu. Ilus kast!
Täna, täpselt 10 aastat tagasi logisin oma esimese aardeleiu. Tänane leid on geopeituse lehel minu 2000-ndas aardeleid. :)
Kättesaamine toimus ilma abivahendita. Aga võttis aega ja jõudu ka. Harjutasime inimpüramiidi. Õnnestus. Aitäh vahva aarde eest! Õnne!
Ööbisime lähedal olevas hotellis viibides seal 2-päevasel koolitusel. Koolitusruumi toolid on nii kõvad ja ebamugavad, et teise päeva lõpuks seisid nii mõnedki inimesed püsti või jalutasid koridorides. NB! Kõrgel lae all saab harjutada üleni klaasist rõdul kõndimist. Ega igaüks ei julgenudki! :)
Mõtlesime välja igasugu teooriaid kuidas logima saada. Päris lõbus oli juba... Üheks abiliseks aardeni jõudmisel oli ka Jack Russell terjer, kes aitas oma tubli hüppamisega kaasa. Lõppkokkuvõttes sai kõik ilusti toimetatud. Täname aarde eest!
Palju õnne autoritele!
Mida kõike on mehed valmis naiste soovide täitmiseks tegema, näita vaid näpuga. Meie soovid täitusid tänu Stanislavile ja terveks päevaks oli meel rõõmus. Õnne ja armastust peitjatele!
Juba abivahendiga aarde poole jalutades oli akendel piisavalt lõbusaid inimesi, mis seal ikka, etendus sai antud ja tagasi minnes ka publikule lehvitada. Armsakesed on ilusa pesa pununud! Kena kudrutamist ja palju linnupojukesi! :)
Minu noored pidasid Sakas naispoole sünnipäeva samal ajal kui aardeomanikud oma mesinädalaid. Vahva, et värske noorpaar selleks puhuks Sakasse ka uue aarde püstitas. Nii leid kui ka logimine käis kiirelt. Minul ei jäänud muud üle kui eemalt jälgida ja fotole jäädvustada kuidas sünnipäeva laps kõrgustesse heideti ja hetk hiljem ka turvaliselt kinni püüti :) Pikka iga ja suurepäraseid elamusi noorpaarile!
Mu esimene aare. Ise aardeni ei küündinud, kuid minu armas minion tegi selle tembu ära, kasutades minu tugevaid õlgu. Aardetekitajatele palju armastust ja palju ühiseid seikluseid
Lastehoid lubas alles lõuna ajal otsima minna. Lähenesime suure ringiga ja nägime, et ilma abivahendita juurdepääsu pole. Uuesti auto juurde ja kael pidevalt kõveras, kõik mõisaaknad on ju aarde poole suunatud, saime logi kirja. Tekkinud kahtluse , et eraterritoorium, hajutas peitjate hilisem teade valdaja teadlikkusest. Palju õnne noorpaarile! Aitäh.
Tagantjärele mõeldes oli see vist peitja ise kes hotelli uksele tuli ja meid ettevaatlikkusele manitses. Ei taibanud kohe nime küsida. Haarasime siis igaks juhuks abivahendi kaenlasse ja saime logiraamatu õrnalt ja hoolikalt täidetud. Aitäh ja palju õnne!