Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 2.5, maastik 2.5 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Aare viib sind Pääsküla turbaväljade juurde. Pääsküla raba asub Tallinna linna ja Saku Valla territooriumil ning selle pindala on 946 hektarit. Vanimate turbalasundite paksu ulatub 5,4 meetrini, keskmine paksus 2,5 meetrit. Pääsküla raba allikatest saab alguse Pääsküla jõgi. 1974. aastal rajati Pääsküla rappa Tallinna ajutine prügila, mis tegutses seal 2003. aastani. Läbi aegade on tahetud rappa rajada nii autoteid, golfiväljakut kui järve.
Aare on peidetud maast kõrgemale ja leitav iga ilmaga, lühemad inimesed võivad vajada abivahendit.
Aarde peitmist toetas KIK.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
lumega_leitav (1), kik-aare (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC7H6NB
Logiteadete statistika:
161 (100,0%)
0
4
1
2
1
0
Kokku: 169
Polnud otseselt plaanis aga jäi tee peale, järelikult tuleb logida. Tänud!
Vajadus uued saapad sisse kanda sobitus hästi Pääsküla rabas valitseva olukorraga, kus ports aardeid juba mõnda aega visiteerimist olid oodanud. Nüüd sai see kaua ootel olnud ringike ette võetud ja siin ots lahti tehtud. Aitäh peitjale!
Tiirutasime siin turbaväljade juures erinevaid aardeid otsides täna juba pikalt, oli aeg ka see ära logida. Aitäh!
Väljadest on taas saamas mets, aga kuivenduskraavid veel täies hiilguses. Aitäh peitjale!
Enne veel, kui Mirjam Saksamaalt tagasi jõudis, siis põikasin enne trenni minekut siit läbi. Aaret oleme Mirjamiga varem vaatamas käinud. Täna oli kohale sõitmise vaev. Tundub, et kas ajateenijad või kaitseliitlased tegid lähipiirkonnas laskmisi, sest paugutamist oli kuulda päris palju.
Mõnus laupäevane jalutuskäik koeraga, millel ka oma eesmärk oli. Aitäh peitjale!
Läksin kohale, mõtlesin, et kus see aare siis on. Selgus, et otse pea kohal. XD Nii lühike ei ole, et abivahendit oleks vajanud, aga ega palju puudu ei jäänud.
Sai veidi sõidetud autoga, veidi jalutatud ning sain ennast isegi täitsa pilana tunda, kui ise aardeni ulatusin. Aitäh!
Mõnus jalutuskäik. Harry viimane aardelogimine mõneks ajaks. Seekord sai Mai ise kätte aarde ja ei pidanud mind tööriistana kasutama :D Aitäh!
Korra kahtlesin, kas minna sisse. Ääres jää jala all praksus. Pärast vajun veel sisse. Lühemad peavad võib-olla abivahendit kasutama. Nägin eemalt õiget asukohta, otsustasin riskida. Tasus. Logitud sain. Ukse luku sain lahti aga uks oli jääs ja ei tahtnud avaneda. Ega pikkust oli napilt. Proovisin oma korteri võtmetega praost survet avaldada, et avaneks. Õnneks sain õigel ajal pidama. Võti hakkas murduma. Seda jama veel vaja. Tuli kiirelt mõelda teisele abivahendile. Leitud see sai, veidi ajapärast uks avanes. Karp lendas hooga lumme. ???? Kiirelt tuli tegutseda. Täna oli Mugusid parajalt mõlemas suunas. Punase jopega lume taustal kergelt nähtav. Ilmselt arvavad, et hoolitsen lindude kõhutäie eest. Oleks mida talvel süüa.
Pimeduse varjus ja Lassie abiga. Tänud!
Maskiballi üritusel jäi täpselt 5 minutit veel uue aarde avaldumiseni aega ja tundus paras hetk see pisike kõrvalepõige ka ära teha. Tarmo jalutas dzentelmenina minuga kaasa, muretses vist, et ma ei ulatu aardeni :) Aitäh!
Kasutasin võimalust sündmuselt hetkeks eemale jalutada ja nimi kirja panna. No nende maskide all oli ikka tükk tegu enese kohale navigeerimisega ja üldse millestki aru saamisega. Selleks hetkeks kui sobilik silma hakkas, olin maski korraks kuklasse tõstnud ja otseloomulikult potsatas aardekarp mulle otse pähe :D Tänud peitjale!
Sündmus oli juba nägemis- ja kuulmisulatuses, kuid tahtsime siin enne nimed kirja panna - mine tea, muidu pärast unustame. Tänud tuttava pesa eest!
Kuna 1.12.2020 üritus toimus põhimõtteliselt siinsamas, siis imelik oleks seda siin logimata jätta. Pime oli, turbavälju nägin sama palju kui oma kukalt.. Peitjale tänud!
Kui juba ennast siia sündmusele kohale veetud, siis asi kah see pikk ja kurnav metsamatk läbi viia. Alustuseks tuli ületada takistamatu veteväli, seejärel tungida läbi ületamatute puhmaste. Tundus et mõõkhambuline kodukass pole veel sellest jumalast mahajäetud kolkast välja surnud. Viimaks lõpuks tuli ronida ületamatustesse kõrgustesse, mis muidugi minu, kui väga väiklase inimese jaoks üliraske on. Igaljuhul kätte ta sain.
Pärast Kingitust lepalinnule mõtlesin, et kuhu edasi. Kell oli juba üpriski palju, aga samas nagu jõuaks ju mõne veel. Niisiis võtsingi suuna siia ning sain lisaks aardele ka pohli nosida. Aitäh!
Turbaväljad olid aerofoto pealt ikka palju nähtavamad kui päriselus. Aare kena ja korras, suur aitäh!
Piirkonnas aardejahil olles nobe logimispeatus ja nimi kirjas. Aitäh aarde eest!
Leitud nagu lups. Õnneks pikkusest ka piisas. Ilma selle aardeta vaevalt sinna kanti oleks sattunud. Tänud.
Ratastega. Pikkusest piisas ja seega lihtne leid. Need puitmaterjali hunnikud on küll koledad seal. Sealt kannataks ju küttepuidki teha tundus minu võhikupilguga vaadates.
Täname.
See karjääriaarde vend nüüd ka siis leitud. Koht tuttav, siin enne käidud ja ilmselt tuleb ka tulevikus veel tulla. Aitäh!
Mis nii viga aardei otsida kui s6idutatakse kohale :D Silveril endal oli tegelikult siinne piirkond juba puhas aga oli siiski igati n6us mind siin s6idutama. Tuli lihtsalt 6igel ajal autost välja astuda ja topsik yles otsida. Selle otsimisega läks täpselt nii et niikaua kui tegelesin telefonist nulli taga ajamisega ei juhtunud midagi. Kui aga l6puks telefoni taskusse panin ja silmad avasin, jäi asjandus koheselt silma. Lahe värk. Tänud peitjale ;)
Aare hooldatud, nüüd püsib uks kinni. Ainult harilik vajab teritamist.
Tänane viimane aare. Ka eile külastasime ühte turbavälja aaret ning ka tema tervis polnud kiita. Karjääriaarded on kuidagi edukamad. Siin oli vist eelmisel leidjal nii kiire olnud, et polnud mahti isegi logiraamatule grip-koti ümber panna. Parandasime vea ja toppisime ka ukseprakku paberitükki, et see kinni püsiks. Kippus lahti vajuma.
Siin on hooldusteade juba olnud, kuid aarde seisukord on samaks jäänud, seega kordan üle. Maha kukkunud konteiner vedeles niisama. Panin selle tagasi ja kinnitasin hädapärase vahendiga, kuid see praegune on vaid väga ajutine lahendus.
Ringi lõpetuseks logisime ka auto parkimiskoha kõrval oleva aarde. Tänan.
Mõned päevad tagasi tugeva vihmaga mõtlesime teha kiire drive-in leiu, kahjuks aga oli tee väga pehme ja pm vee all, seega ei hakanud aardeni sõitma. Õnneks on lapsel korralik geovanker ja täna lõunaune ajal sai aardeni jalutatud. Ilm oli super ja kerged miinuskraadid tee kõvemaks teinud. Aare ise oli aga pesast välja kukkunud ja lebas maas, õnneks karbiga kõik korras. Asetasime karbi oma pessa tagasi ja panime väikse oksa ukse vahele.
Ootamatult avastaisin end aardest mõnekümne meetri kaugusel olevat. Käisin siis ja panin nime kirja. Aitäh peitjale.
Aarde pesakast vajab hooldust - kadunud on "ukselukk" ehk siis ühte naela, mis hoiaks ukse kinni.
Üllatasin kolleege hommikul teatega, et eile õhtul sain pea 5 ruumi küttepuid puukuuri veetud ja suhteliselt sirge (algaja kohta) puuriit laotud. Et nagu Sina ja ahjuküte. Jah, mina ja ahjuküte, mis oli üks peamine valiku teemasid oma kodu ostul. Kui tüütu puude vedamine kõrvale jätta on ahiküttega kodu ülimõnus. Ülimõnusaks aga ei saa pidada kuidagi seisu, et täna annavad mul tunda erinevad lihased. Arvasin, et käed valutavad aga ei, hoopis jalad. Seega oli eesmärk leida aare, kuhu saaks võimalikult lähedale sõita. Taaskord läks käiku "keeruliste päevade tagavaraks" hoitud aare. Kohapeal nagu eeldatud, kergelt leitav ja võimalikult drive-in aare. Aga aardekast vajab hooldust - ühte naela, mis hoiaks ukse kinni. Praegu oli karp maha kukkunud ja tõenäoliselt kukub ilma hoolduseta ikkagi maapinnale.
Tee aardeni oli vihma tõttu lompe täis ja konarlik, muidu polnud viga. Aitäh!
Lihtne leid. Väga heas seisukorras aare, kuiv ja korralik.
Kiire peatus, seni kuni pisike magas, käisin jooksuga nullis.
Leitud, aga tagasi ei ulatunud panna, Kaups tuli ja päästis
Leitud nagu lupsti! Aitäh väikese hariva selgituse eest! :)
Meenus, et kunagi enne peogeituriks hakkamist seenel käies olen säälkandis miskit sarnast juba näinud ja imestanud, misasja säänne asjandus metsas teeb... :D Pliiats nüri, õnneks oli oma kirjapulk ligi.
Found it: 05.Jan.2019 16:50 Pääsküla peat fields.
Otsisime miskit pässa peedi väljakut. Targemad teadsid mainida, et kuskil ikka turvas olevat mitte peedid. Täitsa vahva aare oli. Täname peitjat ja kaaslasi.
Tänud tundmatule heategijale. Sain täna aarde juurde unustatud prillid kätte!
Lugemisprillid jätsin aarde alla oksa külge. Kui keegi peaks sinna lähiajal sattuma ja need veel kõlbulikud näivad olema, siis võib need mulle toimetada. Aitäh!
Siit olen mitmeid kordi rattaga mööda sõitnud, jalutanud ma siia veel polnud ja mitte sellest suunast. Saime aarde kenasti leitud ja logitud. Ainult lugemisprillid jätsin aarde alla oksa külge. Kui keegi peaks sinna lähiajal sattuma ja need veel kõlbulikud näivad olema, siis võib mulle toimetada. Aitäh aarde eest!
Logi saime kirja, koht just väga ilus polnud. Aitäh jalutuskäigule suunda andmast!
Viljandist tagasi jõudmine jäi päris hilja peale. Puuseene aarde juures lõin põnnama - taskulamp vilkus ning ei tundunud see linnulennult 200 meetrit midagi nauditavat. Jõudsin just autosse kui minust möödus rattur, kes mind nähes oli ilmselt sama üllatanud kui mina teda. See KIK aare tundus mulle palju tehtavam kui oli vaja pimedas metsas ainult paarkümmend meetrit jalutada. Aitäh! EVEJ PS. Polegi ammu migreeniga aaret otsinud, aitäh challengile :D
Aare käes, ainult et tee peale jäänud rehvihunnik oli kurb vaatepilt.
Kõige kaugem punkt meie jalutuskäigul, karuonul oli pea juba märg otsas ja nahk auras, nii soe oli. Võtsime kaasa kõik rändurid, mis aardes olid, jätsin samapalju vastu ka.
Siia aarde juurde jõudes ootasid meid ristmiku peal mõned inimesed. Mõtlesime, et mis nüüd siis teha, otsida ei saa. Aga ei saanudki, seda teisel põhjusel. Nimelt oli seal üks vanahärra (lugupeetud ekspert ja õppejõud), kes oli kevadise seenelkäigu! tõttu veidi teelt eksinud ning siia jõudnud. Jätnud auto Männiku tee äärde ning siis sedasi mööda metsi jalutades siia välja jõudnud, ca 3km eemale! Kuna tal suunataju täiesti sassis oli ja ei taibanudki, kuhu poole minema peaks, siis otsustasime, et viime ta ära. Jõudsime tee peal pikalt-laialt maailmaasju arutada. Uuris, et ega me juhuslikult tema õpilased ei ole olnud. Me ei ole. Küll aga olla meie värske ministrikandidaat J. Mäggi olnud. Kiitis, et tegemist väga terase poisiga, kes alati esireas istunud, diskuteerida armastanud ja laia silmaringiga hiilanud. Meie valitsus pidi sellest käigust kõvasti juurde võtma, aga pole kindel, kas ta ka ise sellest võidab. Kuna ta aga tark poiss, siis küllap teab, millega end seob.
Kruiisisime siis Männikult tagasi ning logisime ka aarde ära. Täname aarde eest!
Jõudsime vaevu nullis laiali valguda ja otsima hakata, kui Chris juba andis märku leidmisest. Jaani osaks jäi käsi välja sirutada ja saime oma logid kirja panna.
Leitud georattatuuril Pääsküla - Laagri - Pääsküla raba - Männiku. Siin oli minu osaks lihtsalt pikk olla. Aitäh aarde eest!
Minu jaoks tehti siin eraldi matkapeatus, et saaksin ka enda nime logiraamatusse jätta, sest kolm kaaslast olid siin juba olnud.
Tänud peitjale.
Olen mõned KIKid leidnud ja teadsin, mida oodata. Kõrgusega on seni piiri peal olnud.. Siin oli aga sõna otseses mõttes jama majas. Kulus üksjagu aega, et teha mõned pildid oma lootusetust olukorrast, siis hakkas aju tööle. Paraku polnud seal metsatukas ühtki sobivat abivahendit. Õnneks olen ma piisavalt Rakett69 saadet vaadanud ja seega sain siuski varsti logima asuda. Logimise ajal ärkas Jasmiin üles ja kui asusin aaret tagasi panema, siis lõkerdas ta naerda iga mu ebaõnnestunud katse peale. Kaheksas katse vist õnnestus ja siis kuulsin hääli, metsatukast möödus kaks lahtist rottweilerit ja tükk maad taga pool kõndis mugu. Muidu polekski ju midagi, aga Josten üritas mõned päevad tagasi Jasmiinile lollusena õpetada ahvi häälitsust. Paraku juhtus nii, et nüüd teeb Jasmiin "hu-huu!" iga kord koera kohates. Õnneks siin ta jäi ikka vaikseks..
Aitäh lõbusa nuputamisülesande eest ;)
Edit: Täpsustuseks nii palju, et lapsega ma puu otsa ei roninud! :D
Mäletan küll kui need väljad lapsepõlves esmakordselt avastasin. Talvel ja tõrvalõhnalistel puusuuskadel paksus lumes astudes. Mu ees avanes tühi väli ainsagi hingeliseta silmapiiril, antud hetkel polnud ees isegi suusarada mitte, vaid lai lumesadu nagu nääriidüll. Liigitasin paiga oma "salakohtade" hulka, mida ei tea üldse mitte keegi ja kuhu äärde saab rajada salaonni, mida naabertänava poisid mitte kunagi üles ei leia! Tõsi küll, tegudeks päriselt ei läinud, sest Olevi tänava huligaanidega sai mängida vaid tsiviliseeritud tsoonis, toona märksa metsikumasse rappa nad oma jalga naljalt ei tõstnud. Tuleb tunnistada ka seda, et suvel oli tee siia palju pikem, rattaga jõudsin turbaväljadele alles viiendas klassis vist. Ikka üksiku uitajana nagu alati. Aitäh mälestusi äratamast! TBin ja TBout.
Jällegi vana tuttav peidukas, mid lasime lapsel otsida.Aardest tuli kaasa just pandud rändur. Suured tänud aarde eest.
Siin lasime Meritil oma silmanägemist teritada. Tänud peitjale
Seekord taburetti kaasa ei pidanud vedama, mul oli Kaupo, kes tuli täitsa ise. No 10kond kasti on mul ülevaadatud ja 1-e olen ka jalad maas saanud logida, ülejäänute puhul vajan kaaslast st umbes 30ks korraks vaja veel hunnik mehi. Aitäh meeldetuletamast!
Mööda minnes sai ära logitud. Tänud peitjale.
Need turbaväljad on ikka väga tuttavaks juba saanud geopeituritele. Hea suur karp oli siin, lapsed said nänni vahetada.
Et meil siit ka KIK leida oli, oli minu jaoks natuke üllatav, ma miskipärast eeldasin, et need kaevandamise aarded on meil kõik liiva- või kivikarjäärides. Aga jah, miks mitte siis ka turbavälja servas, kaevandamine ju see ka ning arvestades, et sarja enda idee on meile tutvustada terve elukeskkonna ja riigi ressursisäästliku arengu vajalikkust ning veel laiemalt üleüldiselt soodustada keskkonnateadlikku käitumist, sobiks nende aarete peitupanemiseks ju pea iga koht ilusas looduses. Tore, et see sari meile tuli, 11 on mul neist nüüd leitud ja 28 veel minna; juba roheliseks on seni värvitud Raplamaa, Lääne-Virumaa ja Läänemaa ning leide ootavad siis kõik 12 ülejäänut, sh kodumaakond Harjumaa…
Tuttav lahendus, tiba kõrgemal, kui teised. Tänud peitjale.
Siia polnud tänasest seltskonnast teistel enam asja. Mul tuli siis oma leid üksi ära vormistada. Tänud toreda sarja eest.
Väike matk linnalähedases metsas. Seitsmes. Selle aardeni oli eelmise juurest kõige pikem astumine. Aitäh!
262
Võiksin siia kopeerida oma eelmise esmaspäeva logi. Sõitsime mööda tuttavat teed kohale, otsisime geomaantee üles ning järgnesid lauamängud ja mõnus näksimine. Aitäh!
Hakkab juba nende väljade vahel tiirutades üsna kodune tunne olema, saab siin ju tihti õhtust aega veedetud :) Tehtud.
See piirkond on mulle täiesti tundmatu maa, lahe uus elamus. Tänud peitjale.
Olgu see logi siin sissejuhatuseks tänasele 10 tunnisele tihedale geopäevale. Pikalt planeeritud ja põhjalikult ettevalmistatud geopäev sai alguse hommikul kl 8:30, kui kõik oli autosse tassitud ja auto väravast välja sõitis. Ja nagu ikka, kaasa sai võetud soe tee, soojad pirukad ning traditsioonilised georetkeküpsised. Lisaks loomulikult seljakotitäis geotehnikat ja hooldusvahendeid (kui peaks tarvis minema) ning varuriided ja -jalatsid. Temperatuur oli -10 kraadi juures, õnneks suhteliselt tuulevaikne.
Mis aga selle geopäeva eriliseks tegi oli see, et plaanisime gepsu kasutada nii vähe, kui võimalik. Selleks tarbeks oli meil paberil aarete nimekiri koos põhiinfoga ning iga aarde kohta paberil ka Maa-ameti reljeefvarjutusega aluskaart. Et aga autoga parkimiskohale navigeerimiseks palju aega ei kuluks, siis olid võimalikud parkimiskohad juba eelnevalt välja valitud ja need Waze’i sisestatud. Samuti oli aarete külastamise järjekord paika pandud, et võimalikult vähe autoga liiklemiseks aega kuluks.
Nüüd selle aarde juurde. See oli meie tänase päeva esimene. Kohale saime ilusti, kuigi arvestasin juba, et lund võib nii palju olla, et meie madalapõhjaline ajab juba varakult sõrad vastu. Aardeni kulges aga suhteliselt korralik tee. Mõned sajad meetrid enne aaret jalutas vastu üks koer muguga. Mugu pilgus nägin küsimust: “Mida nad ometi nii vara siit metsast otsivad?” Noh, ja minul oli mõttes juba vastus ka valmis: “Metsmaasikaid läheme korjama.”
Valmis vaadatud parkla oli vaba, kaarti välja võtma ei hakanud, sest see oli peas ning lisaks viis aardeni geomaantee. Kuna Liisi soovis kaupa ka vahetada, siis viisime karbi autoni ja tegime tehingu ära.
Me täname!
Tegime ühe eriti pika retke mööda ilusat raba ja metsa. Tagasi tulles sattusime militaarõppuse keskele - äkki hakkas tulema hanereas sõjamehi, püssid laskevalmis käes. Astusime hange ja hoidsime eriti madalat profiiti, ehk ei võeta märklauaks. Muidugi polnud neil meiega asja, hiiliti vist vastutegevuse gruppi. Lasime kiiresti jalga.
Kui ma juba öökulli juures olin siis otsustasin, et jalutan siia kah. Ka siin polnud topsi otsida vaja vaata ainult kust jäljed metsa keeravad.
Mina käisin Karli jälgedes, tundub, et morgot minu jälgedes. Aitäh, see karp õnneks avanes palju paremini kui Saka aare. :)
See Pääsküla turbaväljatee on nagu juba kodumajatagune tee. Kõikide suuremate ebatasasuste asukohad hakkavad meelde jääma. Kui esimene kord julges seal sõita 10km/h, siis nüüdseks on see tee muutunud nagu tavaliseks linnatänavaks mõne löökauguga. Midagi erilist logi kirja saamise jaoks ei juhtunud. Nulli läbi paksu lume, nimi kirja ja tagasi mööda sissekäidud rada. Aitäh!
Arvasin, et ehk pärast tuisku siia autoga enam ei saa, aga võta näpust, liiklus kui Paldiski maanteel, ei see niipea lõpe veel ja küllap uus jälg kohe sisse sõidetakse. Tänud näitamast!
Küll siin kandis on nädalavahetusel tihe liiklus (kaherattalised, väikesed ja suured neljarattalised, kahejalgsed, neljakäpalised). Ei olnud nii, et lähed kohale ja logid ära :) Aare tore ja korras, täname juhatamast!
Olles täna jalutanud vetel nagu Jeesus, tundus hea mõte ka midagi lihtsat kindlal maapinnal logida. Järjekordne KIK tundus selleks igati sobilik olema. Tänud!
Peale Öökulli oli see siin täiesti loogiline jätk. Tuttava kontseptsiooniga aare, koordinaat täpne. Kuna põnnid ilmutasid juba esimesi väsimuse märke, siis seekord kaugemale ei roninud ning võtsime suuna auto poole tagasi. Aitäh!
Ilm oli nii hea jalutamiseks, et otsustasime siia ka tulla. Poisid said joosta ja mürgeldada. Egert mitu korda kõhuli kukkuda ja Romet taskulambiga hullata. Mingil hetkel juhtis Miki meid metsa poole, et vältida suuri lompe teel. Leid tuli kiirelt. Logi kirja ja Miki tegi veel vahetuskaupa. Kui ta oma karbi kotist välja võttis, milles oli vahetuskaup, siis läksid Rometi silmad põlema, et kas see on ka aare? Küll seal oleks alles sorteerimist olnud :) Metsast välja juhatasin mina ja loomulikult suurde lompi, millest Miki meid eemale oli juhtinud :) Aitäh!
Tuttav koht ja tuttav tee....Ja tuttav konteiner kah. Ei olnud midagi keerulist , kummikut vaja ei läinud... Leitud ja logitud.
Öökull tervitatud otsustasime mõnusat talveilma edasi nautida, jalutuskäik turbavälja aardeni võttis aega, sest lastel oli vaja igas kraavis ja lombis lõbutseda, pole ju sel talvel väga palju olnud võimalust jää tugevust testida.. kas saavad jalad märjaks või mitte..? Väga mõnus matk. Täname peitjat!
Ükskord varem olen jätnud auto küla piirile ja jalutanud. Seekord oli nii libe ja auto nii hea, et liikusime sihikindlalt nullini autoga. Aarde kontseptsioon oli juba tuttav, pilt jäi aga fotoka puudumisel tegemata :)
Tänud aarde eest!
Tegime Romekiga väikese värskeõhu võtmise tuttavates korduvalt külastatud metsades. Aardega kaua ei läinud. Tänud peitjale.
Aardeni jalutasin metsas oleva öökulli juurest. Teelõik vahetult enne turbaväljade algust oli kaetud veekihi all oleva jääga, mis oli nii libe, et püstijäämisega oli tükk tegemist. Õnneks teeservas leidus üksikuid rohututte, mida mööda sai jäisest teelõigust ohutult mööduda. Aardelaegas oli juba KIK-i seeriale omane ja sai kiirelt logitud.
Minul juba teine KIK seeria aare, mille karbil on kirjas ka GC viide aga veebis GC koodi küljes ei ole. Loodetavasti saab ka see puudus seerias parandatud.
Kuna oli tahtmine veidi jalutada, siis ei lasknud me ennast märjast, libedast ja pimedusest segada. Tänud!
Küll on tore kui kodu lähedal ka mõni aare on ja see kord lausa kaks ühe hoobiga. Tänan.
Koeraga oli plaanis teha jalutuskäik. Teekond sai plaanitud selline, et saaks ka mõned aarde noppida. Autoga raba vahele ja sealt siis väike jalutuskäik. Õnneks sai kodus õiged jalanõud valitud ja kulgemine mõõda jäist teed kulges ladusalt. Aare leidus kiirelt. Nimed kirja ja edasi öökulli poole. Tänud.
Äratundmise tunne varasemaga tekkis juba Laagri kandis bussilt maha astudes. Meenus koheselt Inglismaa järjekordsel esimesel hotelliõhtul, kui tahan telefoni laadima hakata ja siis vaatan seda kummalist pistikut seal seinas ja kirun end, et krt mul ju kodus juba mitu adapterit, aga näed jälle polnud meeles kaasa võtta. Sarnaselt oli täna terve tee klaassileda jääga kaetud ja minu naelad kodus koridoris nurkavisatuna vedelemas. Tulemuseks oli pidev vahjadus iga sammu ettevaadata ja ikka tuli ootamatuid breiktantsu liigutusi alailma teha. Keha ja vaim olid ka pidevalt valvesolekust väsinud, aga turbaväljade vahel kulgemine kosutas meeletult hinge ja andis tagasi hingerahu ja tasakaalu. Erinevalt varasematest päevadest oli ilm ka teistsugune täna ja lausa nõudis kodunt väljumist (vaatamata väsinud vaimule ja kehale ja tegelikult vajadusele end magama sundida). Varasemad hallid päevad olid asendunud pilvealuse päikese kullaga ja ka tavaline võsa ja lihtne poolkülmunud raba oli taaskord imeilusad ja ma sõin kõike ümbrust silmade, nina ja ka kõigi teiste meeleelunditega täiega. Aitäh
Jalutuskäik Hennylegi juba tuttaval rajal. Seekord siis veidi kaugemale. Aarde lähedal ristis seisis kahtlane mees ja piilus õiges suunas metsa poole. Jalutasime mööda. Mõni minut passis seal, kuid siis kadus teises suunas. Saime tagasi tulla ja nimed kirja.
Miki, Liis ja Maris koju viidud, mõtlesin veel selle aarde pika töönädala järgse geotuuri lõpetuseks ära skoorida. Pikk aukudega sirge läbitud, ei viitsinud hakata telefoniga jamama ning tuiasin senikaua ringi oletatavas asukohas, kuni kast silma jäi. Aitäh järjekordse aarde eest!
Taaskord sai see kuumaastik ette võetud. Aitäh aarde eest!
Ikka sai rsk, siia autoga sõidetud. Õnneks seekord 2 aaret korraga.
Kingiotsingud tõid siiakanti ning suurest rõõmust, et poest päris tühjade kätega ei pidanud lahkuma, pöörasin ka siia rappa sisse, kuigi eelmine kord seda teed sõites lootsin, et ei pea antud slaalomit enam kunagi läbima.
See tee hakkab siin juba tänu hobile üsna tuttavaks saama. Eks ta praegu üksjagu jäine ja aukus on, kuid vaikselt kannatab täiesti kulgeda. Kohapeal jäi tuttav teostus ruttu silma. Aitähhid!
Minu vanavanaisa tegeles maaparandusega ja nii oli ka Pääsküla turbaväljade loomisel tema käsi mängus. Leitud.
Siiakanti oli niikuinii asja ja seda enam tekkis tahtmine tulla vaatama, kas ftf on siin alles. Oligi :) Aga kui see oli kindlaks tehtud, järgnes raskem osa - karbi tagasipanek. Pusisin ikka vähemalt 5 minutit. Kui lõpuks karbi tagasi sain ja autosse istusin, saabusidki juba järgmised. Aitäh aarde eest!
Läksin samuti kaasa geopeituse uue "trendi" ehk karjääriaaretega :) Pärast tööpäeva lõppu käisin oma kandi punkti noppimas ja sain auhinnalise kolmanda koha kätte :) Aitüma
Harku karjäärist saabusime edasi siia. Tee oli tõesti hullem kui suvel, meenus kohe Liivo mittemaasturauto piinarikas logi :-) Parklas ootas Liis Madise sinises Škodas juba ees. Ajasime omajagu aega juttu ja jätsime laupäevase sündmuseni hüvasti. Teine logi kl 10:20 oli lope ja nii saimegi järgmiste aareteni edasi jalutada. Liis esmaleidis kl 10:02, seega jäime nii kümmekond minutit hiljaks (vahepealse aja ajasime temaga juttu).
Selle päeva kolm esimest kilomeetrit said mõnuga maha käidud. Tegime teise veel pikema veelgi jalutuskäigu Võlurile külla, mis paraku leiuga ei päädinud.
Aitäh Siimule Pääsküla rappa tagasi kutsumast! Aare muidugi korras, evej. Jalutame nüüd edasi metsas elava öökullini.