Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Arhiveeritud". Kontrollitud, karp oli eemaldatud.

Läheb arhiivi

Keelavast märgist hoolimata hiilisin aardeni ja panin kleepuva sisuga karpi nime kirja. Õnneks sai kõrval olevas karjääris käed puhtaks loputada.

Tänan peitmast.

Vuihh, kleepuv!

Uppumisohu siltide pärast ujuma ei läinud, aga eraomandisse tungisime küll, et aare logida. Aitäh!

Leitud.

Kõigepealt tervitas mind sissesõidu keelumärk ja 20 meetrit enne aaret oli edasikõndimist keelav märk koos eramaa sildiga. Palun kergemat karistust, eirasin mõlemaid. Tänud peitjale

Ei lasknud ennast segada keelavatest siltidest. Tänud aarde eest!

Aitäh!

Leitud koos Minna ja Taneliga. No päris hea otsimine lapsega :)

Leitud

Leitud

 2 

Kõigest kolm aastat läks, et see aare leida. Eile hilisõhtul Mädajärve aarete uusi ja vanu logisid lugedes just avastasin, et üks huvitavaid logisid kirjutanud ja oma seiklusi mõnusalt kirjeldav isik on tükimat aega vaiki. Ja jagasin oma arvamust selle kohta ka privas... Täna saabus vastus, et ta on alles talveunes, aga küllap varsti taas jalad märjaks teeb. Ja üldse oli vanasti "muda märjem ja kõrkjad kõrgemad". Ei teagi, kas rõõmustada või kurvastada, et on teisigi peale minu sellises talvetardumuses või uinakus.
Kui aga päike täna kõik tolmused nurgad ja porised aknaklaasid mulle vaatamiseks nina alla lükkas, siis jäi variant, kas terrorile alluda ja küürima hakata või siis hoopis jalad selga võtta ja vehkat teha. Kõhklesin ja kahtlesin, südametunnistuse ja kohusetunde vahel ja lõpuks jõudsin järeldusele, et kui sulepatjugi vahel tuulutama peab, siis võib ka Papagoi sulgede tuulutamise kuulutada kasulikuks tegevuseks. Nii võtsingi auto ja läksin veidi kolama. Ausalt öeldes ei olnud mul mingit kindlat sihti ega geopeidulist eesmärki. Kogemata sattusin aga Lolu karjääri juurde ja nii õigesse kohta, et kuskil aju tagatoas tiksus miski, et just siit saabki aarde juurde mõnusalt minna. Olin ma ju suurelt maanteelt sinna suunda vaadanud ja arvanud, et liiga keeruline juurde pääseda ja loobunud üldse üritamastki.
Nüüd aga jalutasin joonelt aarde juurde, ilma aarde asukohta kaardilt vaatamata. Gepsu polnud mul nagunii. Aga kuidagi ainuvõimalik tundus see paik. Pikkust mul jagus ja aarde sain mureta kätte. Niisama lihtne see siis oligi? :D
Torgi veel teisi, saad ise ka "jalad märjaks". Tegelikult said tossud vaid poriseks, kuid mõistlik ports lund lahendas ka selle probleemi.
Nüüd võib veidi veel edasi talveuinakus olla... Aitäh aarde eest! Aitäh päikese eest ja eriti suur aitäh mõnusa illusiooni eest, et kevad on käes ja suled said soputatud!

Õhus on kevadet...

Ära tule siit siin on videovalve. Kui juba tulid (ja vahele jääd) on uppumisoht. Enne aarde juurde tõusmist aga ERAMAA st siis läbi karjääri lähenedes. Kas mujal ka nii selge ja suur eramaallase terriooriumi märgistus on, ei tea. Aare oli kuiv ja korras. Vastavad kooskõlastused omanikega ja kirjed tuleks lisada aardekirjeldusse ka.

Käidud ja logitud. Tänud

Esimese hooga keerasime kärjääri sisse, aga jäime valele poole veekogu, vedas, et kinni ei jäänud :D Jällegi, kena kohakene, tore, et oli siia tänu aardele asja. Aitäh

KIKid mulle meeldivad :)

Kiire jalutuskäik ja aare leitud. Tänud peitjale!

Katsusime teha nii, et metsa alla päriselt ära ei upuks :D Aga aardega kõik korras, pikematel on ilmselgelt koduväljaku eelis :D Mina oleks muidugi ise ka saanud aga tead, puhtast viisakusest endast pikemate vastu lased sellised aarded ikka alla kätte tuua :)

TFTC.

Uppumisega küll ähvardati aga liiv nii pehme polnud, et sinna oleks saanud uppuda. Hea kerge ronimine. Aitäh!

Kui ikka mitmes kohas on silt kirjaga "Uppumise oht!", siis hakkad seda lõpuks uskuma. Hea, et aare leitud sai ja ma sealt minema sain. Aitäh!

Leitud teel Geojaanilt tagasi. Kena, lihtne karjäärikas. Tänan!

Eramaasilt võttis indu vähemaks, kuid päike oli taevas ja kasutasin igameheõigust. Kast asus ebamugavalt kõrgel ja oli karbi jaoks veidi kitsavõitu.

Aitäh!

Tegime väikse Lõuna-Eesti tripi, aga kuna viimasel ajal on selline geotüdimus peal, siis geopeitust plaanides polnud. Mustla poe ees mõtlesime aga, et no teeks ühe. See oligi lähim, mis mul tegemata. Auto jäi keelumärgi taha ja edasi mööda huvitavat maastikku. Aitäh!

Aarde juurde minekut keelas justkui eramaa silt aga ju siis kasti juurde minek ikka oli lubatud. Igatahes nimi sai kirja aga keelav silt tekitas segadust küll.

Leitud :) aitäh

 1 

Nagu ikka selliste kohtadega. Nulli läksin üle mägede, läbi võssi, läbi vee. Tagasi mööda madalapõhjalisega sõidetavat teed... KIKikas nagu ikka oma kvaliteedis ;). Aitäh!

Esimene lähenemistee lõppes keelumärgiga, sõitsin siis teisele poole ja jalutasin kohale. Tuttav konteiner hakkas kiirelt silma, veidi sai ka vaadet karjäärile nauditud. Aitäh peitjale.

Tänud aarde eest!

Karjääriaarded meile meeldivad. Keegi seal võttis puid maha või asjatas, aga ta jäi teisele kaldale ja meid ei seganud. Puud on küll ees, aga tegelikult on siin ilus vaade sellele liiva-kruusaaugule. Aitäh peitjale!

Lähenesime aardele kõige pikemat teed pidi, aga täitsa põnev oli jalutada nagu keset kõrbet. Aitäh aarde eest!

Siin ei pidanud ise otsima. Tänud peitjale

Kui nii edasi läheb saab Kik seeria paari aastaga tehtud. Suutsime nii nagu alati peidikuni ringiga minna,aga see juba tavaline asi. Suured tänud peitjale aarde eest.

Tuttav kant rattaga ringi vuramiseks! Ja isegi vette on seal saanud sulpsatada. Täna mitte!:) Aare selline mõnus klassika! Aitäh aardepeitjale!

Mõnus sügisilm ja ilus vaade! Suur tänu!

Leitud. Ilus koht. Oli kohal ka rändur, mis nüüd jälle edasi liigub.

Sipsti kohale ja leitud. Jätsin ränduri.

Ilus koht, mida harjunud teiseltpoolt nägema. Aitäh!

Meile hakkavad sellised aarded meeldima.

Leitud

Nagu varasematestki logidest märgata võib, on siin karjääris oma registrid vabaks lasknud üks agaram semiootikahuviline. Väikese ala peale on koondatud ohtralt kõikvõimalikke keelu-, hoiatus- ja muidu informatiivseid märke. Nagu näiteks see "videovalve" - karjääriveekogude vahel, kus puuduvad igasugused elektriliinid - kindlasti :D

Jaa!

｡◕‿◕｡

Tänud peitjale :)

TFTC!

Saigi viimane karjääri aare tehtud. Tänud peitjale.

Leitud ja logitud.

Vahel on mõistlik ikka paarsada meetrit edasi sõita, oleks ennast rodu katsumustest säästnud. Aitäh! EVEJ

Õnneks ei uppunud seal künkal.

Tänud.

5837.

Pikal sõidul väike sirutuspeatus ja jalutus. Huvitavad ohud varitsevad seal põõsa taga.

Oht põõsas

 3 

Kuna viimane rong, millega saab otsejoones, legaalselt ja koos rattaga Viljandist Tallinnasse, väljub juba 11:14, siis kahtlesin kas ma jõuan kõrvalepõiget siia karjääri kiki juurde teha. Tegelikult olin oma geoplaani nimekirja üldse sisse kirjutanud, et väljun hilisema rongiga ja lasen ennast Kiisal maha visata. Juhtus aga nii, et päevad olid niivõrd edukalt kulgenud ja võisin lubada varasemat koju jõudmist. Ütlesin yolo! ja lubasin jalgade valu anda kui asi peaks selleni jõudma.

Esimese lõigu saatis Kaupo mind tsikliga kõrval ja kommenteeris kui aeglane see jalgarattasõit ikka on. Nõrgalt gaseeritud veepudeli pidev hoidikust välja lendamine ei andnud mulle ka ühtegi head comebacki. 100 meetrit proovis ta mind ka vedada aga see tundus füüsiliselt rohkem koormav kui seda on väntamine. Ca 4km järel meie teed hargnesid ja ma kihutasin Lolu karjääri juurde. Aarde künka jalamil, nullist umbes 30 meetrit, on eramaa silt mis justkui keelaks aarde juurde minemise. Eeldasin, et geopeituritel on valdaja luba olemas ja läksin panin nime kirja. Aitäh!

Jätsin auto suure tee äärde ja sellest sai senini kõige pikem ja vist ka maastikult raskeim KIK-ikas. Aga ilm oli super, vaated ilusad ja tuju laes, seega nautisin täiega. Aitäh!

Väike jalutuskäik ja mõnus aare jälle leitud. Tänud peitjale.

Järjekordne tore Kiki aare. Huvitav, kas mul saavad varsti kõik leitud?

Tänud peitjale sarja eest.

Leidsime, meile KIK-aare nr 21, aitäh.

Sukavarda juurest jalutasime otse siia. Nagu ikka nende kikikatega, ei läinud leiuga kaua. Aare kenasti korras.

Lumiselt libe karjäär!

Ma ilmselt seltskonna kõige lühem, aga sellest polnud probleemi, sest meil oli terve päeva abivahend ilusti kaasas ja nimed said kenasti kirja. Pärast auto juurde tagasi minnes suunati pilk uppumisohtu hoiatavale sildile. Pimedas seda ohtu ei osanud tuvastada. Valges võibolla on olukord teine ;) Kes seda teab

Me seisime sukavarda aarde pärast juba põhimötteliselt parklas. Suurest inertsist aga olime pärast kudumist juba autosse istunud, sõitma hakanud ja alles siis avastasime oma tormakust. No ja kui juba autol hääled sees, siis vahetasime ka parklat. See valitud lähenemistee polnud aga üldse geosõbralik. Esmalt ähvardati keset kuiva maad ära uppumisega ja seejärel keelati metsatukas üldse jalutada. Huvitav kas sa uppumine (loe uputamine) kaasneb sellega kui seda viimast märki eirata! Kui jah, siis on tegemist ikka paganama õela aardega, kuna see asub täpselt märgi taga mõjualas!

Tänud.

Pimedas karjääri väga ei näinud, aga aaret õnneks kohe. Lühematel oli abivahend oma kambast võtta. Tänud.

Polegi ammu karjääri teinud. XXIV KIK leid, kümme veel jäänud leida.

Vahelduseks jälle üks tuttav lahendus. Aitähh.

Siin üllatusi ei olnud, kuidagi koduseks juba muutuvad need karbid. Aitäh kutsumast.

Leitud.

Kiidusõnad. :)

Keelumärke oli siia paigaldatud igat sorti, aga kuna inimtegevust selles karjääriosas ei paistnud toimuvat, siis käisin panin kiirelt nime kirja. Tänud peitjale!

 1 

Olime kolm eelnevat päeva Võrumaal suveseigelnud ning nüüd olime autonina kodu poole keeranud. Väljas oli 32-33 kraadi ning pikemat aega otsisime kohta, kus saaks end märjaks kasta ja ujuda. Keerasime auto karjääri otsast sisse, keelumärk vaatas vastu. Siiski silmasime, et karjääris inimesed ujuvad. Parkisime auto ära ja hõiskasime nagu Lolo ja Pepe: Oleme päästetud, oleme päästetud!

Kappasime vee äärde. Seal ujus üks vanapaar. Küsisime, kas vesi on soe ja kas ruumi on. Pidi ülimõnus olema ja ilma end mitu korda päevas märjaks kastmata ei pidavat üldse elada saama. Nii me peagi end veest jahutamas leidsimegi. Oli küll ülimõnus. Pärast otsisime aarde ka üles. Tänud aarde eest!

Üks paremini säilinud pesakast, sisu poolest. Aitäh.

Sobivaimaks parkimiskohaks leidsin maanteeäärse tasku. Edasi läbi märja heina, siis mööda karjääriserva, nõlvast üles ja aaret/vaadet nautima. Phuhh, retke esimene aare ja juba jalad märjad. Aitäh aarde eest!

Jalutasin mööda teed uppumisohukohani. Seal mõned meetrid enne aaret oli märk, mis tekitas kahtlust edasimineku küsimuses. Loodan siis, et omanik teab ja lubas need paar sammu mööda rada edasi teha. Kikide eest tänud.

Masin jäi märgi taha ja jalutasin kohale. Kohalik rattaga tütarlaps veel tervitas viisakalt. Pildistasin vahepeal lilli ning peatselt sain ka nime kirja. Tagasi autos, jäin üsna pikalt uurima, et mida ja kuhu edasi ning sama tütarlaps jälle krapsti kohal, küsib, et kas ma otsin midagi. Eee.... ei, juba leidsin, tean kuhu minna... no ma käisin lilli pildistamas. Vastan mina. Ei kõlanud vist eriti usutavana :D

Proovisin minagi algul suure tee poolt aga ei tundunud kõige mugavam variant. Seejärel proovisin teiselt poolt, auto jätsin märgi taha ja edasi oli peaaegu nagu jalutuskäik pargis. Abivahendit ei vajanud, sain täitsa niisama kätte :)

Auto sai jah jäetud suure tee äärde, no kust me pidime seda nulli viivat teed nägema? Ja liiatigi läks tee aardeni allamäge. No üles oli jh juba raskem. Abivahend oksakeste näol oli lühemate jaoks olemas, ei vaja mingit abivahendit. Leitud, tänud kutsumast, nii palju liiva oli võimas vaatepilt!

Tegime endile lähenemise väga raskeks. Oleks saanud autod loetletud meetrite kaugusele parkida aga meie otsustasime karjäärist kõik võimaliku välja võtta ja jätsime autod suurele maaneele bussipeatusesse. Aitäh.

Selles karjääris ei viibinud ma esimest korda. Aga selle aasta esimesed metsmaasikad said küll siit aarde lähistelt nopitud. Ema jäigi maasikate juurde, kuni mina lõpu vallutasin ja tagasi tulin. Aitäh!

Kripeldas see aare, nüüd siis tehtud. Siin lähedal oli lasketiir millalgi, olen jaabipäeval lendavat parti või oli see jooksev siga laskmas käinud:-). Tänud peitjale meenutamast,

Tänan, seekord tuli lausa ronida kõrgustesse!

Juba siis oli soe päev, tuulevarjus sai peesitada. Otepäält kodu poole startides sai vihmapilv meid kätte, aga õnneks aarde juures oli jahe ja kuiv. Toe aare, aitäh!

Järjekordne korraliku vormistusega karjääriaare. Ma nii saamatu, et nende fotokatega midagi mõistlikku teha ei oska. Mõnes teises olen isegi proovinud, aga kas sellest ka midagi välja on tulnud, sellest pole aimugi. Siin jätsin selle osa vahele ja panin logi kirja. Aitähhid!

 1 

Ei tea kas asi on minus või telefonis ... Ilmselt ikka minus. Tükk aega sai tiirutatud. Aga noh ilm oli ilus, sestap saigi ju välja tuldud. Vahepeal sattusin ka mingi kurja eravalduse sildi taha. Ignoreerisin seda täiega. Aare ise muidugi tipp-topp korras. Sellel väljasõidul lõi autol 200 000 ette. Nii mõnedki kümned tuhanded on geosõidud olnud. Ohjah. Mina tänan.

Tänud peitjale!

Aitäh!

Leitud. Tänud!

Vaevu uppumisohtu vältides õnnestus logida. Jätsin TB. Täname!

Leitud :)

Liiv oli kõik kenasti lume all. Ilmselt oli seal midagi veel, midagi sihukest, mida tuli Gustav Juchmidele ikka mitu korda üle korrata, et kord on uppumise oht ja siis jälle oht uppuda. Mine võta siis kinni, mis see on, lihtsalt oht, vesi, vesiliiv või veel miskit. Lolu lugu. Aga vältisime karisid, võtsime tõusu ja panime nime kasti kirja, nagu ikka nende kikikatega. Tänud näitamast!

Õnneks olin enne aarde otsimist kummikud jalga vedanud, sest neid uppumisohu silte vaadates tundus koguaeg, et just nüüd ja kohe satun uppumisohtu. Kummalisse kohta olid need sildid paigutatud, aga no lume alt ei hakanud see arvatav oht kuidagi silma, pigem oli oht lumme uppuda. Ja siis see viimane lõik, oi jeerum... Aga logi sai kirja ja oh meil matkast rõemus meel, me ei uppunudki veel. Tänud peitjale!

Leitud ja logitud. Aitäh!

Päris keeruline on keelumärkide vahelt legaalset lähenemisteed leida. Kuidagi imelikult need märgid seal sätitud, et metsas ei tohi vette hüpata ja eravaldus hakkab sealt, kus karjäär tegelikult läbi saab. Aare oli olemuselt tuttav, tänan juhatamast!

Viimane peatus enne kojusõitu. Igal pool oli uppumisohule viitavad sildid, ilmselt kuskil kõrval ka ujumis-"bassein". Ilmselt praegu jääs ja lumega kaetud. Veidi ronimist ja sirutamist ja sai logi kirja panna. Tänud juhatamast.

Leitud. Tänud!

Viljandimaa geotuurile suundudes sai siin esimene peatus tehtud ja juba tuttavaks saanud kujundusega aaret otsima suundutud. Millegipärast oli enne aaret eramaa silt. Natuke võimlemist ja käes ta oligi (aare muidugi, mitte silt). Nimed kirja ja vuta-vuta tagasi. Vaated olid päris kenad ja mulle meeldib selle karjääri nime palataliseeritult hääldada. Aitäh peitjale!

Üks vana logivõlg.
Tänud toreda seeria eest!

Natuke nuputamist lähenemisnurga leidmiseks kulus.Kui olime leidnud parkla, siis tuli alustuseks sealt üks teine seltskond välja puksida (mentaalselt loomulikult). Koht lausa tore ju kõigi oma "mägede" orgude ja jääkaane all olevate tiigikestega.

Selle aasta kolmas leid, pärast eelmist KIK-aaret, Tamme paljandit. See on neist karjääridest vist kõikse toredama nimega, no on ikka lollu (-: Tegime tavapärase leiu, kuigi jalgealune oli KIKidest kõige tavapäratum.
Aare korras, lisasime tavapärase pastaka. Mõnusat alanud geoaastat, geosemud! B)

Uisuplats

Riburada

Aasta viimane aare.Paistab olevat igati vahva aardesari.Loodan et avaldub varsti ka rahvusvahelisel lehel.Tänud peitjale!

Aare viis mind Lolu liivakarjääri. Sain auto maantee äärde maha jätta ja tatsa nulli. Liivane oli tõesti lõpp. Veel üks tehtud.

Raske jõulusöömaaja järgne tervistav jalutuskäik keshommikul. Üles-alla astumine võttis suisa hingeldama. Paganama libe oli ka. Veesilm karjääripõhjas tundus sültjalt kreemine nagu eilne kook. Ilus oli. Aitäh kutsumast! Karpi jätsime mänguasja.

STF 22.12.2017 kell 16.11 Tänud uue aarde eest. Kena teostus.

 1 

Tänane päev oli kõigil suhteliselt kiire olnud ja kui lõuna ajal uue aardeseeria avastasime millest kaks lausa Viljandimaal on, siis otsustasime õhtuse koeraga jalutuskäigu teha linnast väljas metsade ja karjääride vahel. Kohale jõudes leidsime eest mõned jalajäljed ja otsustasime nende järgi minna, sest kolmest kaasasolnud taskulambist ütles üks peagi üles. Kuid paraku ei viinud need jäljed meid sinna, kuhu lootsime jõuda. Edasi tuli tegutseda ikka oma mõistuse ja kaasasolnud aparaatidega. Tegelikult oli päris lahe matkamine seal pimeduses, koer oli vist kõige õnnelikum, sest tema koperdas meist kõige vähem igasuguste puunottide ja okste taha, meiega nii kergelt ei läinud. Kui aare lõpuks käes oli, siis olime üllatunud küll, et logiraamat veel täitsa tühi oli. FTF läks kirja kell 21:20. Tagasi autoni läksime juba kõige otsemat teed mööda. Ühe väga korraliku teostusega aardeseeria on Eestimaa omale kingituseks saanud. Aitäh selle eest! Võtsime TB.