Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Ida-Virumaa Raskusaste: peidukoht 2.5, maastik 2.5 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Aare viib sind Saka paljandi juurde. Saka paljand asub sälkorus, mis kaevati Nõukogude ajal läbi klindi Kohtla-Järve kanalisatsiooni merre laskmiseks. Paljandis on näha ulatuslik läbilõige Kambriumi ja Ordoviitsiumi kivimikihtidest, mida küll alumises osas varjab rusukalle. Muu hulgas võib paljandis näha rohelist glaukoniitliivakivi kihti ning selle peal pruunikasmusta kuni 2,5 meetri paksust graptoliitargilliidi kihti, mis muuseas sisaldab olulisel määral uraani ning muid metalle nagu vanaadium, molübdeen, tsink ja nikkel. Uraani tootmiseks asus Nõukogude ajal Sillamäel isegi salajane tehas, mille toodangust valmistati legendi järgi N. Liidu esimene tuumapomm.
Aare on peidetud maast kõrgemale ja leitav iga ilmaga, lühemad inimesed võivad vajada abivahendit.
Aarde peitmist toetas KIK.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
kik-aare (1), ilus_vaade (1), drive-in (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC7HV8C
Logiteadete statistika:
86 (100,0%)
0
2
0
0
1
0
Kokku: 89
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Arhiveeritud".
Sain kinnituse, et aare on loodusest eemaldatud.
See oli küll üks sümpaatne koht, draivinnima ei hakanud, jätsime masina rohelise kuubiku juurde ja tegime sealt väikse jalutuse. Tänud aarde eest!
Veidike pelgasin, kas ulatun logima, aga kohapeal selgus, et sirutuse korral ulatun ise nime kirja panema.
Väike jalutuskäik ja aare käes. Õnneks pikkusest puudu ei tulnud.
Ma ei tea kes nii kamikaze on, et autoga sinna alla panna. Me tegime väikse jalutuskäigu ja aare käes oligi. Tänud :)
Allasõit oli päris huvitav. Kui logimise ajal paat auto järel üles kimas, oli selge, et ka üles saab suurema vaevata. Jalgsi olekski jalad veevulinas märjaks saanud. Aitäh!
Huvitav koht. Tänud aarde eest.
Suure palavuse ja putukarohkuse tõttu oli tänane plaan liikuda rohkem mere ääres, kui metsas. See jäi just kahevahele. Auto jäi ülesse, meie üllatuseks oli ka alla üks auto jõudnud. Julged sõitjad siinkandis. Aarde otsimine kaua aega ei võtnud ja meie rõõmuks polnud üldse ka putukaid. Ilmselt magasid veel või olid kuskil mujal ametis. Peale aardeleidu jalutasime ka mere äärde. Aitäh!
Jätsin auto ülesse parklasse kuna seal oli juba autosid. Minnes vurises mööda vesist ja kitsast teed nii mõnigi auto mööda kes kiirustasid ilmselt mere äärde jahutust otsima. Oleks teadnud oleks isegi saanud peaaegu nulli sõita. Kohapeal ootasid miljonid näljased sääsed, õnneks mingi eelneva aarde juures olin OFFi peale lasknud mis natukene säästis mind, hirmus oli ikka. Aga õnneks aare ennast väga kaua ei varjanud ja sai kiiruga minema tuldud, tänud :D
Sellest oli hea, et levi kadus ära, aga leidmine kaua aega ei võtnudki. Kahju jah, et nii palju prügi silma hakkas. Muidu avastamist palju.
Nii kahju, et prügi nii palju on. Muidu kena koht. Levi oli 0
Liiga kindel olin võetud suunas ja sattusin kogemata hoopis siia. Mida kaugemale, seda kõhedamaks läks. Ilma aardeta ei oleks kunagi siia sattunud. Aitäh!
Tegime vale pöörde ja seetõttu sattusime siia. Leitud. Logitud. Aitäh.
All olid ilusad vaated, aarde juurest ei näinud eriti midagi. Aare ise korras. Tänud!
Taaskord eelnevalt külastatud koht. Talvel oli tõsine katsumus mööda seda jäärenni mere äärde ja tagasi pangapealsele jalutada. Kuumal suvepäeval valitses panga all metsas mõnusalt jahe hämarus. Tee oli nagu roheline tunnel, kõrval kõrged sõnajalad ja õitsvad tähtheinad. Väga romantiline! Tee ülemises osas voolas ikka ojakene. Aarde juurde minnes sööb romantikat kahjuks prügihunnik, mis on nii suur, et kaasavõtmiseks peab järelkäru olema. Aare leitud rannikumatka käigus. Tänan!
Tundub, et siin käib päris tihe liiklus alla randa kuigi mulle tundus, et see tee pole eriti sõidetav, aga noh vähe kõrgemad autod vurasid siin probleemideta.
Edasi oli plaan Ontikale minna, aga kuna jälle hakkas müristama ja kui ma mõtlesin sellele, milline retk mind seal ees ootab, siis loobusin ning pöörasin nina kodupoole tagasi. Tänan.
Selle peitja peidikuid me juba teame. Tiirutasime kogu aeg õige koha kõrval ring. Aarde leidmine võttis üllatavalt kaua aega. Tänud!
Omapärane paik. Aaret otsides kuulsime eemalt haukumist. Õnneks jõudsime tervelt autosse tagasi. Kohe peale autouste kinni tõmbamist nägime jääkarule sarnanevat koera, kes meie peale hullult lõugama hakkas. Autot ajas ka veel jupp maad taga. Loodetavasti oli peremees ka kuskil olemas. Tänud!
Hea, et jääs ei olnud-muidu oleks alla saanud aga üles mitte. Tee kehvake, aga mõistlikult ukerdades läbitav.
Väga huvitav koht! Midagi uut jälle nähtud :) Teekond oli ka omamoodi vahva aardeni. Kahju jah, et prügi nii palju ainult seal. Aitäh peitjale kohta tutvustamast ja aarde eest.
Huvitav koht. Tee aardeni oli ka omapärane. Seda olin ma küll kohanud, et tee risti läbi oja läheb, aga see, et oja piki teed voolab, oli midagi uut. Lisaks olid boonusena ka teravad kivid teele, või siis ojja veerenud. Õnneks georonti see väga ei seganud ja sai täitsa aardelähedasse parklasse pargitud. Kahju ainult, et kena koht nii ära oli prügistatud. Aitäh peitjale.
Autoga nulli poole sõites oli küll tunda arvestatav kaldenurk, aga muid olusid nägin korralikult alles välja astudes. Täpsemalt kuulsin - plärts-plärts-mull-mull-sulla-vulla. Autoteest oli saanud korralik kärestik - mäest voolas hea hooga alla täitsa arvestatav kogus vett! Viimaste päevade pidev sadu andis ojale ilmselt piisavalt toidet. Käisin aardekapi juures ära ning hakkasin autonina väga ettevaatlikult tagasisõiduks õigesse suunda pöörama, et jumala pärast mitte mingisse saviauku kinni takerduda. Manöövri eduka lõpule viimise järel tuli veel gravitatsiooniga võideldes kuidagi sillutatud teele saada. Hoidsin mõlemad vedavad rattad kõige sügavamas vees, sest kuigi lahtised kivid polnud just ideaalne pinnas, oli rehvide haardumine seal siiski kindlam kui kõrval savil ja liival, kust nõrgem vetevool seda veel päris ära polnud uhanud. Tasa sõuad, kaugele jõuad - seekord õnnestus sealt täitsa ise välja sõuda :o)
Mina viibisin siin eelmine kord 25 a tagasi, siis oli palju asju teisiti, ülikool oli just läbi, meel täitus segadus ja depressioon küsimusega et oli see eriala just see õige mida ma õppima läksin ja kus nüüd pidin töötama hakkama. Organsatsiooni suvepäev oli just Peipsi põhjarannikul lõppenud , seega oli ka keha rohkem kui nõder. Aeg tõi muutused ja selgused, et valitud tee oli vägagi õige ja sobiv. Aeg on toonud ka siia palju muutuseid. Veerand sajandit tagasi olid kaljuservad sirged, ei mina küll mäleta sellist võsatunnelit, ei mäleta üldse et selles kaljulõhes oleks puid sees kasvanud. Õhtusel ajal ja läheneva vihmapilve ähvardusena oli kohati isegi kõhedust tegev see koht. Aitäh tagasi kutsumast
Kõigepealt aare, siis loojang ja lained. Ilus oli õhtu rannas! Tänan kutsumast!
Sellist lähenemisteed rannale polnudki näinud. Solgitrassi õhkamised on võimsad olnud, tänu sellele nägime hulka läbilõiget.
Oli pikk Ida-bloki geotuur juba seljataga, väsimus suur. Ei viitsinud eriti jalutada, sõitsime aardele üsna lähedale, mingi veidra pumbamaja kõrvale. Tegime isegi väikse merevaatega autouinaku enne Tallinnasse sõitmist. Tänud peitjale.
See aare jäi Ida-Virumaa reisi viimaseks. Koht meeldis väga. Tänan peitjat.
Aarde poole sõites vaatasime, et tee muudkui läheb ja läheb ning ikka veel täitsa sõidetav. Et kas saabki nii kaugele ja kuskilt alla ronima ei peagi. Ning selgus, et saabki. Täitsa tavalise autoga sai täitsa alla välja sõita. Mööda teed küll voolasid ka mõned veenired mäest alla, aga need ei seganud. Aarde leidmisel või õigemini kättesaamisel oli küll pikkusest kasu. Seda meil õnneks jagus piisavalt. Tänud aarde eest, tõepoolest huvitav paljand, mida siin näha sai.
Kui minul Kohtla-Järve aarded logitud said, olid ka mehed tehasega tutvumise lõpetanud. Enne kodu suunas liikumist otsustasime natuke ka kohalikku looduslikku vaatamisväärsust kaeda. Igati aaret väärt koht. Tänan.
Aitäh siia juhatamast.
Tänud peitjale :)
TFTC!
Siin oli kahtlaselt tihe liiklus ja hiljem selgus, et kõik mugud ei olnudki mugud. Sõitsime muidugi alla, aga kuna aarde juures tundus, et lühem maa oleks üles, läksin mina otse ja tabasin peaaegu teolt järgmised tiimid, kus sarnane tööjaotus: naine metsas ja mees roolis. Tervitused Ethelile, Priidule ja Pätule!
Kuna Karl autos magas, siis käis algul Priit aaret otsimas. Oli teine päris kaua ära, helistasin küsisin kas leidsid, kahjuks tuli vastus ei leidnud. Mis siis ikka küsisin, kas autoga lähemale saab, õnneks sai. Nüüd läksin ise aaret otsima ja leidsin kohe, nägin veel Trinet ka ja küsisin kas aare ikka olemas, sest Priit ei leidnud. Tänud peitjale.
Tagantpoolt kolmas kikikas, kaks hiidlast vaid veel ootel.
Ega siin muud olegi. Päris alla ei hakand trügima, jätsime auto kuskile kurvi taha ja viimase otsa matkasime. Tegelt tore, et neid allakäigupragusid on paekaldasse juurde tehtud, originaalis neid ronimisvariante ju peaaegu polnud. Kõndisime, vaatasime paekihte - kuna siia maa-aare tuleb? - pidasime kinni ja läksime logima. Sass proovis pilti ka teha, näis, kas, kus ja kuna neid näidatakse. Ja siis poole logimise peal kimas üks Berlingo päris alt üles mööda seda teed - saab küll.
Aitüma juhatamast!
Hakkasin rattaga järsakust laskuma ja kohe kahetsesin tehtut. Pärast peab ju üles ka siit sõtkuma. Lisaks ei saa laskumist nautida, sest polnud jõudnud vahepeal oma pidureid tuunida töötavaks. See tähendab, et elu eest pidi pressima mõlemat pidurit ja lootma, et jään üks hetk ikka seisma. Õnneks päris merre välja veerema ei pidanud. Ümbruskonda nautima ei jäänud. Viskasin pilgu kanalisatsioonitorule ja läksin panin nime kirja. Aitäh!
GPS lõpetas koostöö mõnisada meetrit enne aaret. Nulli piirkonda jõudes polnud enam ka mobiililevi ja seega oli isegi logide lugemine võimatu. Pikema ukerdamisega tuli siiski ka leid. Pime kana leiab ka tera. Aitäh!
Jälle üks koibade treenimise aare. Seekord laskusime mäest koos veega.Ei, vihma ei sadanud, hoopis mingit sorti salaoja laskus mööda teed allapoole. Nullis oli juba tuttav lahendus. Tänud!
Teine koht tol nädalavahetusel, kus mul on tunne, et olen juba varem käinud :D Võibolla olen aga võibolla mitte. Nüüd olen ka siin käinud :) Kindlasti :D Üks lemmik kivikiki aarde asukohtadest. Olime küll seekord säästumobiiliga tuuritamast aga sellegi poolest sõitsime ikka nulli ja veel edasi mere äärde ka :D Maris vahepeal karjus kui auto mõne ratta peale kiikuma jäi aga muidu oli täitsa ok :D Ja taaskord super lahe koht :)
Ma imestan, et rendifirma pole oma jälitusseadmetelt vaadanud, kus võpsikutes me nende autodega sõidame. Muidu poleks nad meile sel korral andnud ilmselt sellist sõidukit, mis ainult 12km eelnevalt läbinud. Parkisime siiski mõistlikus kauguses ja asusime kõik jalutama. Seda teed randa olen ma jalgratta pakiraamil saanud ikka väga palju kordi sõita, sest Sakal möödusid minu lapsepõlve suved. Aarde leidmisega läks oluliselt rohkem aega kui KIK puhul eeldaks. Peale logimist käisime ka all rannas ära. Tuul oli meeletu ja lained vägevad. Aitäh elamuste eest ;)
XXIV KIK leid, juba hakkab looma. See aare on tõesti lahedas kohas. Martti sõitis ümber nurga ja siis hindasime jalgsi lähenemist ohutumaks. Rattaga oleks siin küll lahe.
Tänased KIK-ikad olid väga ägedates asukohtades, Saka omaga sarnast kohta ma pole varem Eestis näinudki :). Aga seda peab küll ütlema, et päris närvekõditav oli siia liigelda, ühes kohas sain oma auto vist isegi kolmele rattale seisma… :D.
Teine peatus teel geojaanile. Plaan varakult teele asuda ja palju Ida-Viru aardeid külastada läks pisut luhta, nii sai valitud näiteks neid, kus lapsi ära saaks kasutada;) Siin sai teine orav, küll oluliselt vähem, aga siiski ronida. Aitäh!
Kohalejõudmine oli närvekõditav ja Madis pidi taaskord tunnistama, et autovahetus oli suurepärane idee. Aitäh aarde eest!
Skoda oleks ammu selja taha jätnud, maasturiga aga oli hea nulli veereda. Aitäh aarde eest!
See oli minu arust üks põnevamaid kohti KIK seeriast. Poleks siia osanud ise küll tulla. Aitäh!
Autoga oleks lähemalegi saanud.. Väga huvitav koht - niisama sinna ilmselt ei satuks. Otsimist ikka oli, tiirutasime aarde läheduses päris mitu tiiru enne kui silma hakkas :)
Lahe on talvisi logisid lugeda ja pilte vaadata - praegu sai suurema hinge- ja kätevärinata neljal rattal aardest paarikümne meetri kaugusele veeretud. Hea, et enne otsimahakkamist kirjeldust lugesin - jäi hulk tühja otsimist ära, sai kohe õigele peitmisviisile keskendutud. Äge koht, aitäh näitamast!
Kõigepealt valisime vale teeharu ning sattusime küll peaaegu nulli, lihtsalt kõrgus oli vale, kuid vaade jällegi väga ilus. Klõpsutasime peotäie pilte ja siis laskusime õigele kõrgusele. Tänan juhatamast, väga lahe koht.
Esimeses kohas, kus auto parkisime, teatasin resoluutselt, et sinna aardele ma küll ei tule. Vaade oli imeline, tegime pilte ja otsustasime veidi veel luurata. Teises valitud peatuskohas tundus kõik juba palju mõistlikum. Võtsin sõnad tagasi ja pressisin ennast ka aarde juurde kaasa. Hästi vahva koht. Tänud peitjale.
Tööots Alutaguse vallas tehtud, oli taas aeg geopeituseks. Siin kasutasime masinat ja sõitsime nulli. Kiire ja lihtne aardeleid jättis veel aega pudeleid korjata ning veelgi edasi, alla mere äärde sõita. Suurepärane koht ööpeale jäämiseks ja isegi lohetamiseks - tasub meelde jätta. Aitäh Siimule karjääri eest ka Ida-Virumaal! Aare korras, võtsime vaid prügi.
Saime oma linna-nelikveolisega päris lähedale. Vaid viimased paarsada kulgesid jala mööda jäätunud matkarada. Nulli jõudmine polekski nii suur probleem olnud, aga koju oleks ilmselt alles peale Geojaani saanud. Aarde kirjeldust me lugeda ei viitsinud ja kummalgi oli teadmine, et see on ühe teise kohaliku peidetud aare, mida tuleb traditsioonilistest maalähedastest kohtadest otsida. Kirusime nulli ja ladusime mäenõlval kive ümber. Arheoloogiliste kaevetööde käigus leidsime mitmete päris muljetavaldavate fossiilide kivistisi. Aaret aga mitte. No ja siis kui peaaegu kõik parimad kohad olid tühja tähise külge saanud taipas Bruno kaela keerata ja kostus sarviline krt, see on ju KIK aare. No ahah. Ega tarkus tuleb ikka...tagantärgi. Ei muud, kui registreerisime ennast sisse ja kappasime ülesmäge tagasi. Tegelt oli ju tore sonkimine. Aitäh peitjale! Koht oli muljetavaldav ja seni külastamata.
Vahva koht! Libistasime mööda paksu jääkihti aardeni. Uisutamisest ei tulnud järsaku tõttu eriti midagi välja. Igatahes lõbus oli. See oli piltide tegemiseks tore paik. Aitäh, aitäh!
Minu neljateistkümnes kik-aare. See käik oli kõigist eelnevatest kikkidest kõige pikema ja huvitavama jalutusega, pigem küll toimus neljakäpukil liulaskmine mööda kaljudevahelist jääliustikku. Muidugi pidi vaatama, et kuhugi lõhesse, kus all allikavesi voolas, ei satu. Tegime pilte ja nautisime teekonda. Väga lahe oli. Tänud.
Uskumatu milliseid uhkeid vaatepilte ja elamusi Eesti kliima ikka pakub. Maalilised jääpurikateks moondunud joad üle vaadatud suundusime aardeni. Aardeni näitas linnulennult mõnisada meetrit ja see mõnisada meetrit mööduski "linnulennult" mööda võimsa looduse poolt moodustatud rada. Õnneks saime ikka õigel ajal pidama ja aardest mööda (loe:servast alla) me õnneks ei kihutanud :) Tänud aarde peitjale sellise vahva "sõidu" eest. Aare korras, logi tehtud ja nüüd ei muud kui sama rada pidi tagasi vaja "lennata" :)
Parkisime auto solisevate kaevude juurde ja hakkasime alla liikuma. Algul oli tee mõnusalt lumine, vahepeal saime ka mõnest veenirest üle hüpata, aga poolel teel muutus asi karmiks, kuna kogu tee oli kaetud jääga. Olime mõlemad teineteise külge klammerdunud ja proovisime teineteist toetada, et ikka jääpeal püsti püsida. Seda hullult jäist teed jätkus alla välja. Aardest suutsime kuidagi mööda tuisata, nii et võtsime ette kõigepealt jäise mere nautimise. Tagasiteel aarde suunas, suutis telefon näidata jälle aiateibaid. Peale suuremat lumes sumpamist tuli ka aare välja. Üles mineku juures oleks vaja läinud kõike kahtekümmend küünt, kui meil poleks teineteist olnud. Tänan peremeest seda kohta tutvustamast ja oma kallist kaaslast, kes mind sellel libedal teel püsti hoidis. Pean tunnistama, et ma isegi ei mäleta oma matkal seda kohta, aga põhjuseks oli pimedus ja eriti niru ilm tollel korral.
Tee aarde juurde oli väga põnev - mitte ainult seepärast, et terve kallak oli kaetud jää ja veega, mis seadis luude tervena püsimise kahtluse alla, vaid ka selle kanjonliku ümbruse tõttu. Ukerdasin kuidagimoodi mingile platvormile ja vaatasin, et aare jääb 10 m kaugusele suunas, kuhu ma eriti hangedega minna ei oleks tahtnud, kuna mul polnud aimugi, mis maapind lume all on. Kuid siis nägin rebase jälgi väga sobivas suunas minemas ja meenutasin Palangu sõnu "Ega lehm loll ole" ning võtsin eelduseks, et see kehtib kõikide loomade kohta. Õnneks see rebane oli täitsa arukas sell. Trampisin tema jälgedel ja jõudsin aardeni.
Möönan, et aare on iga ilmaga leitav, kuid sean kahtluse alla, kas ta ka iga ilmaga avatav on. Igatahes kangutasin seal tükk aega, kuniks kaane avatud sain. Pärast leidu suundusin randa ja oi seda lõbu, mis siis tunni jooksul järgnes. Hüplesin mööda jaapanku nagu pingviin ja pildistasin igas asendis.
Väga vinge, aitäh elamuse eest.
Käisime erinevatel tasanditel jalutamas.Väga võimas koht.Tänud siia kutsumast.
No jälle polnud mul kodutööd tehtud ja imestasin, miks auto siia pargiti, sest täitsa tee läheb ju edasi. Aga ei, autost kupatati välja. Koheselt sai selgeks, et autoga oleks vabalt aarde juurde saanud aga tagasi mitte, vähemalt mitte selle autoga ega ka minu omaga.
Koht vinge, aitäh!
Auto õnnestus jätta veel üsna mõistlikkusse paika, et ei peaks mööda jõge sõitma :). Kuidagi tuttav tunne tuli peale... kunagi ammu olen siin käinud ja siis üritasin isegi autoga alla poole jõuda... mingi hetk see aga enam ei õnnestunud ja kuidagi ma siiski õnneks üles tagasi sain - ilma kopterite ja traktorite abita... täisa ise. Väljas oli veel õnneks veidi valgust, mille paistel vaadet imetleda. Tore paik, aitähhid jälle siia kutsumast!
Seni külastatud KIK aaretest on Saka paljand oma sälkoruga kõikse põnevama maastikuga. Mulle meeldis. Tänud peitjale.
Olen siin panga peal varemgi käinud aga alla jalutasin küll esimest korda. Aitäh!
Väga huvitav maastik ja täna ka väga vesine. Logi sai kirja kolmandatena. Tänud peitjale
Huvitas, kohe väga huvitas mis üle Eesti karjääride juurde pandud on. Pidi ikka alguses ettevaatlik olema et seal tagumiku peal aardeni ei libiseks. Siis aga sai jalgupidi vees solistada,plirts,plärts. Väike fotosessioon Meritiga ja edasi. Olime kolmandad. Suured tänud peitjatele.
Üle pika aja avaldus aare ka meie kanti ja 2 tükki korraga. Meile siis ka 2 FTF-i ühe päevaga. Aitäh!
Seda kohta oleme juba varem külastanud. Auto jäi üles, aga maasturi jäljed viisid randa. Üle selle süvendi oleme köiega roninud. Suvistel külalistel soovitame supluse asjus veidi mõelda, kõrval kulgeb Kohtla-Järve reovee toru kuhugi lahte. Trassi kõrvalt pressib ühest kohast vett, ei tea, kas looduslik allikas või muu. Igatahes haisu ei olnud kuigi terve laskumine kulgeb veevulina saatel. Aitäh.