Tüüp: Multiaare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 2.5 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
"Sildiaare: advendiseeria_2017" on esimene aare tekkivast seeriast. Mul lihtsalt on nimede panekuga alati hull häda ja lihtsam on võtta üks silt nimeks :D.
Esimene on siis üpris jõulumaiguline. Patareid ja asja töötamine teeb esimese punkti lihtsalt ilusamaks. Lahendamist ei sega, kui asi ei tööta.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: http://www.geopeitus.ee/?p=345
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
![]() |
Lõpp-punkt | Geokontroll 70/279 |
Aarde sildid:
lahe_teostus (10), soovitan (8), välimõistatus (5), ööaare (4), lumega_leitav (2)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC7G7GB
Logiteadete statistika:
72 (83,7%)
14
3
4
2
0
0
Kokku: 95
No selle aardega läks mul ikka aastaid. Kõigepealt käisin nullis jumala rohelisena. Imetlesin asja ja ei osanud esiti midagi tast arvata. Siis käisin millalgi veel korra, juba nagu hakkas looma, aga kuna kontrolli roheliseks ei saanud, jäi taas sinnapaika. Siis kolmandal korral võtsin asja juba natuke tõsisemalt ette, kontroll ikka tõrges. Kirjutasin siis andmed üles ja kodus asusin taas kontrolliga läbirääkimisi pidama. Takkajärgi võib öelda, et kus valesti tõlgendada vähegi andis, siis mina seda tegin, nii et lõpu teadasaamiseks läks ikka aega. Talvel millalgi sai siiski lõpp teatavaks ja jäi külastust ootama. Täna käisin Klooga labi läbi ja tundus igati tore päev siin metsa vahel lõpetada. Kaarti vahtides kulgesin autoga aga edasi, kuna enam edasi ei saanud. Kui autost oma kutsat välja pakkisin, tuli vanemast mehest rattur, kes väitis, et pole siin veel autot näinud. No millalgi peabki ju esimene kord olema ja mingi tee ju läks. Kuigi tundus, et seda oli vist vaid traktor läbinud. Aga mu neljarattaline andis mõõdu välja küll. Sealt läbimatust kohast astusin siis linnulaulu saatel kohale ja saigi see saaga läbi. Tänud toreda, kuigi mitte enam kõige hiilgavama multi eest.
Nullis mõlgutatud esimese mõtte järgselt sain geokontrollilt keelava tule. Proovisin siis teist loogikat ja see andis õiguse liikvele minna. Kuna õnnestus täna Keila terviseradadel suisa lahmakas lund leida, siis mõtlesin, et on viimane ja ka õige aeg advendiaare üle vaadata. Aitäh peitjale!
Aaret silmates konstateerisin fakti, et inglid on laskunud maale.
Viimast hooldamisaruannet lugedes ma veel ei mõika, kas aare pidigi maas olema või mitte, aga tõstsin ta igaks juhuks tee pealt eest puutüve vastu.
Oi kui palju teooriajaid me siin välja mõtlesime aga ükski neist variantidest ei sobinud geokontrollile.Lõpuks õnnestus ikka roheliseks saada ja muidugi läksime ka kohe lõppu.Aitäh!
Käisin lappasin Helge kokku korjatud tükid uuesti üheks hunnikuks kokku. Äkki peab veel viis aastat vastu :D Ega ta enam väga ilus välja ei näe aga ajab asja ära.
Kuidagi kauaks ripakile jäänud see aare. Kas pole patareisid kaasas olnud või on kiire olnud või on midagi muud piirkonnas lahendada. Täna lõpuks läksime varustusega nulli. Eluvaimu sisse ei saanud seadmele aga vihje aitas. Hea kerge nagu advendiseeriale kohane. Aitäh!
Kui juba siinkandis olin, siis tahtsin selles lõpus ka ära käia. Aarde juurde tulime mingit aimatavat teed mööda. Saime nime kirja ja asudes auto poole liikuma otsustas Kaspar, et tema nüüd magab. Mis siis ikka, eks emme peab tassima. Õnneks läks see umbes 800meetrine rännak üsna käbedalt. Tänan hea multi eest!
Meeldis, meeldis. Nullis sai ühte vale teooriat proovitud, siis õiget, aga väikese mööda panekuga ning lõpuks 10m täpsusega. Väga mõnus kant, kus jalutada. Aitäh!
Seda aaret olen mitteleidnud juba ajal, kui sai käbimetsas käidud ja sillakest ületatud ja mäkra külastatud. Tuled ei põlenud kohalike ega enda kaasavõetud energiaallikatega, veerisin siin niisama. Võimalikke kombinatsioone sain mitmeid, geokontroll ei tahtnud neist midagi kuulda paraku. Tol ajal lõin käega.
Uus külastus, muutunud oli vaid see, et tuled põlesid. Panin oma mõtted taas paberile kirja ja hakkasin erinevaid (tõenäoliselt suhteliselt samu, mida varemgi) kombinatsioone geokontrollile söötma. Ei saanud temaga nõusse. Lõin siis jällegi kord käega.
Maasturi-multit tehes siiski sain aru, et mis ma ikka end narrin: ega ilma abita mul kolmandal korral see teadmine nii ehk naa tule. Seega sai peitjale appikarje tehtud ja aidati mõista seda, mida silmad näha ei tahtnud. Õigemini silmad võisid ju näha, aga aju ei registreerinud.
Üks häiriv täpike jälle teel ära koristatud, huhh ja tänan peitjat aarde enda ja ka abi eest selle lahendamisel!
Päeva teises pooles tulin siia tegelikult uuesti, sest Klooga aarde juures päästis Yksk6õikide tiim mind mitteleiust ning kui Dauno nägi, et mul on maastur ja tiibade juures ootab meid toimiva Wherigo-ga Sven, siis tekkisid juba uued plaanid.
Ehhee, Ohoo, Ahaa! Täitsa tore vidin. Ei hakanud kohapeal pusserdama. Võtsin andmed, millega kodus pusisin aga oodatava tulemuseni see mind ei viinud. Kunagi ehk käib see klõps ära aga vahepeal tuleb lasta hulga vett merre voolata. Las ta siis voolab.
Esimest korda käisime esimeses punktis vist rohkem kui aasta tagasi. Kuna siis oli meil pooleli üks teine lähedalasuv multi ja siia olime põiganud möödaminnes ning esimese hooga lahendust ei paistnud, asja sinnapaika ka jätsime. Paar nädalat tagasi olime taas siinkandis metsades ja taaskord tulukesi imetlemas. Kõik plinkis ilusti, kuid meil ajas peades see jõuluime kõik ikka korralikku lühisesse. Nuputasime mõnda aega metsas, siis tegime vajalikud märkmed, et kodus mõttetööd jätkata. Pusitud sai õige pikalt ja lõpuks nupuka geopeituri abiga lahendus siiski koitma hakkas.
Ja täna oli siis aeg selle aarde otsingutele punkt panna. Lõppu liikudes oli kaks varianti, kas läbi metsa või mööda teed. Minnes valisime esimese ja tagasi tulles teise. Kohapeal leidsime natuke õnnetus seisus aarde. Et järgmiste jõuludeni ikka vastu peaks, vajaks ilmselt omaniku hoolt.
Aitäh vahva seikluse eest!
Olime hilised jõuluaarde otsijad, maa oli veel sulalumine :) Esimene punkt toimis efektselt ning saime mõnusa värske õhu tiiru teha. Aarde peidukas oli kannatada saanud ning aitasime käepäraste vahenditega tagasi oma asukohale. Ilmselt natuke rohkem nüüd peidus. Täname peitmast, meeldis :)
Laur putitas aaret ja mina sain logida. :) Kuna nüüd tuled põlesid, siis sain aaret ikka täisraha eest. :)
Korralik jõulukas! Ja mulle jõulud meeldivad. :)
Aitäh!
Enne advendi hooaega sai see aare endale uue esimese punkti. Niiet nüüd jälle lahendamise ajal ilus olla :D
Algust külastasin paar päeva tagasi, kuid esimese hooga geokontrolli roheliseks ei saanud. Nüüd kui asi oli pisut selginenud ning isegi geokontroll lõpuks mu järjekordse pakkumisega nõustus, seadsin sammud lõpuks lõpu poole. Lõpp oli ka toredasti temaatiline. Ainuke jama oli logimise ajal tulnud telefonikõne, mis mu päevaplaani täiesti peapeale keeras ja korraga hakkas jube kiire. Tänan peitmast.
Patareisid kaasa ei olnud võtnud, kuid tuledekett minu silmale geokontrollile sobivat versiooni ei pakkunud: midagi oli justkui puudu või üle, tont seda teab, kumba moodi valesti ma mõistsin seda.
Leitud. Mõistatus lahendatud ükskord varasema külastuse käigus. Seekord ka lõpp üle vaadatud. Tuli jah kerge jõulutunne seal :)
Patareidest polnud abi, aga kujutlusvõime rakendamisel tulid vajalikud numbrid välja ja geokontroll nõustus. Vahva lahendus. Aitäh peitjale.
Muidugi meenus alles aarde juures, et patareid vajalikud. Õnneks oli geokott seljas ja leidusid ka patareid. Paraku neis abi polnud, kas viga mittetöötamises või patareides, jäi lahtiseks. Kujutlesime siis niisama kaunist addvendiaega ette ja nuputasime välja juhised. Vahva aare, nunnu konteiner. Aitäh!
Seda sildiaaret olin eelnevalt juba mitmel korral külastanud, nüüd siis lõpuks ka leid.
Metsas oli tore jalutada, seal tuul ei puhunud. Käisime vahepunktis, lahendasime mõistatuse ja suundusime logima. Pimedas oleks seal päris tore olla.
Tegin korduvkülastuse algusesse. Peale mitmeid katseid jõudsin arusaamiseni, et esimesel külastusel kogutud info on adekvaatne. Kuna puu all kükitades hakkas külm, siis suundusin infoga autosse sooja. Nüüd sain jagu ja peatselt oli suund lõpule võetud. Veidi vähendasime jalavaeva aga mitte liiga palju, päevaste sammudega pole vaja koonerdada. Lõpp paljastas end kiirelt. (299) Aitäh! EVEJ
Mõistatus on lahendatav ka ilma vooluta. Kui nüüd juba juhtmed ka puruks kistud, siis vist saab voolu taha vägisi ikka.
Kuna õhtu oli hiline, siis plaan oli külastada nulli, et tutvuda, mis trikk seal on ning mõnel teisel katsel tulla rahulikumalt lahendama. Tuled-viled saime põlema oma vahenditega, aga juhtmed on lahti ning vajaksid ühendamist. Enne järgmist külastust peame nullis saadud info oma ajus kokku ühendama, muidu pole mõtet tagasi minna :)
Sai uute patareidega kohale tuldud aga endiselt polnud õnne, edasi tegime nii nagu ka kirjelduses kirjas ja peagi saime edasi liikuda. Lõpp oli ilus ja korralik nagu alati, tänud :)
Seadeldis ei töödanud aga tänu väiksele vihjele sai asi selgeks. Tänud
Teisel korral tehtud. Loogiline ahel. Väga ilus lõpp-punkt. Aitäh!
Siia aarde juurde jõudes ca. kell 4 öösel olin juba väsimusest poolzombi või kuutõbine või midagi sellist. Igatahes kuhugi sai nagu mindud ja aare ka leitud, aga täpsemalt midagi ei mäleta :D Igatahes tänud!
Käisin seda aaret juba paar päeva pärast avaldumist otsimas. Kuid tookord pidin päris muserdunult lahkuma. Eks see oma lollus ja suutmatus oli mis too päev emotsioone küttis. Igatahes mõistatust ma ära lahendada ei suutnud. Nüüd, paar aastat hiljem, kui olime lõpu lähistel suure kambaga toimetamas, avaldati soovi ka seda aaret logima minna. Lõpuks tehti mulle ka selgeks mis mul märkamata jäi. Viilisin alguse taaskülastusest kõrvale ja olin vähemalt konteineri leidmisel kasulik.
Tänud.
Selle aardega oli meil ikka paras ikaldus. Uus advendiseeria on algamas, aga meil ikka see 2a tagune veel leidmata. Käisime siin suvel, saime mingid numbrid kätte, aga koordinaadiks dešifreerida ei osanud. Proovisime kodus uuesti, ikka ei midagi. Külastasime nulli teistkorda, kuna arvasime, et äkki tekkis lugemisel viga. Saime sama tulemuse! Krt, ikka ei midagi. Liiga väike geokogemus, mis muud! Peale õlekõrre kasutamist alles loksusid numbrid paika. Hea, et niigi läks. Aitäh!
Natuke nuputamist aga lamp kohe põlema ei hakanud. Küsisin siis Jutsilt vihjet. Peale seda natuke pusimist ja liikusin lõppu. Tore mõistatus, aitäh Jutsile ja loomulikult ka peitjale.
Mõned ükskikud aarded on veel jäänud, mis meil Janariga mõlemal leidmata. Üldjuhul ma luban neid Janaril välja pakkuda, sest minu leidude hulk on ikkagi veel märkimisväärselt väiksem.
Õhtu käes, tööpäevad läbi, asutasime end retkele. Autos muidugi Johannes veidi porises, et ta nii pikalt seal istuma peab, aga pet-pudeli, õunatükkide ja krõbiseva raamatuga saime kaubale.
Kohale jõudes vaatasime nagu tummahambad, et mis nüüd siis. Kuniks ma proovisin Janari mõtet teostada ja see esimese korraga täppi läks. Nice!
Lõpus natuke sahmerdasin, sest kuidagi panin google jooksma veidi teise aarde juurde, kui algselt minna olime plaaninud. Kuid õigel ajal tehtud korrektsioon viis meid sihile. Aardeinglid leitud, aitäh!
Tänane retke tegime jälle koos Jutsidega, aga vähendatud meeskonnaga kui eile, näitsikud sellel korral kaasas ei tulnud. Vahepunkti leidsime peale pimedas ekslemist üles. Kohapeal pakkusin, et äkki lahendaks niimoodi, seejärel Juta tegi ja mina trükkisin. Kui olime geokontrolli roheliseks saanud, hakkasime metsast välja liikuma ja nu ei tea enam kuhu minna. Õnneks olid sõbrad natuke parema orienteerumisega kui mina ja juhatasid meid auto juurde tagasi. Lõpp läks kuidagi eriti kiiresti, Juts hüüdis, siin ja oligi logi kirjas. Suured tänud peremehele.
Ei saanud sel korral elektriga sinasõbraks. Kohapeal unustasin kirjeldusest selle koha, kus antakse lootust, et peaks ka ilma särtsuta edasi pääsema...
Algusest saab tõesti edasi, kuigi seal asi päris nii ei tööta nagu algselt mõeldud on. Sellele vaatamata tekkis hilissuvisel päeval metsas liigeldes midagi jõulutunde sarnast. Aitäh!
Kui ütlesin varemleidjale, et sinna läheme, siis hoiatas, et võib võtta aega. Ma ei tea, millest ta rääkis. Läksime kohale, viskasin 2 sekundit pilgu peale ja käskisin Endrel märkmeid teha. Geokontroll roheliseks ja lõpu juurde. Lõpp oli ka tore. Tänan peitjat (ps ilma patareideta võibolla pole nii ilus aga kindlasti on grammi võrra raskem).
Esimeses punktis tabasime vist matsu ära, aga siis tuli jama kaela. Järgmisesse punkti natuke üle kilomeetri ja tee ära lõigatud. Pannakse mingeid torisid. Mis seal ikka, lähme teiselt poolt, aga seal veel hullem. Üle tee jookseb vesi ja lahtine kraav ees. Aare jääb peaaegu sama kaugele, aga meil Põllküla aardest jalad juba surisevad. Jäi pooleli. Aitäh.
Käisin vaatasin üle ja kohapeal asja toimima ei saanud. Muutsin ka kirjeldust ja hetkel jääb siis natuke lahjema asjana sinna lihtsalt.
Vajalik arv uusi patareisid oli kaasas, kuid asi tööle ei hakanud. Vihjet ei näinud, selgus, et seda geocachingu lehel / c:geos polnud ka. Aga pole hullu, küll lähen teinekord tagasi.
See saaga algas juba aasta esimeses pooles, aprillikuu päeval number seitse, kui käisin kohal esimest korda - eelmised olid mulle tuled lausa põlema jätnud, milline tervitus :) Ei suutnud aga midagi seal kohapeal leiutada ning võtsin info koju kaasa. Enne seda veel püüdsin kirvetada mingeid jälgi ajades. No luck, kuigi sattusin lahedale jääväljale. Kodus ka ei olnud osavam ning kaotasin andmed lõpuks ära ka. Kuid siiski jäi asi mind vaevama, sest numbrite leidmiseks tundus olevat vaid üks ja väga otsekohene viis. Aga miks see siis ei tööta?? Kuna eile oli plaan sinna kanti minna, siis mõtlesin, et ehk on mingit geokogemust tekkinud, äkki avastan midagi, mida enne ei märganud. Siravad tuled seekord tõesti ees ei oodanud, kuid kirjutasin taas üles samad numbrid ja olin kohapeal sama totu nagu enne ja tulin koju ära. Õhtul võtsin jälle nina ette selle paberi. Uurin ja puurin kui äkki kohapeal paberile kirjutatud vihje jõuab ajus õigete ühendusteni ning pirn lööb põlema! Ma oleks täiesti õiged numbrid saanud juba esimene kord, üle poole aasta tagasi, kui ma poleks otsinud neid numbreid, mida otsida polnud vajagi. Milline ämber! Kuna asjal oli nii pikk ajalugu, siis ei mallanud enam kauem oodata ja pöörasin auto nina täna taas sinnapoole. Tegin väikese jalutuskäigu lumises metsas ning leidsin toreda katusealuse ja võtsin kohe aega selle logimisega. Pole ammu ühe aarde juures nii kaua aega viitnud. Aare suurepärases seisukorras. Tänud!
Hooldusvajadust maha ei hakka võtma kuna hoolt ta ju vajab. Siiski nagu vihje ütleb, siis aare on täiesti leitav esimesest punktist saadava infoga.
Läksin Miale pimedas seda aaret näitama aga kahjuks kogi asi ei töötanud. Eelmisel korral ma patareide hoidikut ei avanud aga sel korral tegin selle patareide vahetamiseks lahti. Seest tuli üksjagu vett välja. Ka uute patareidega asi tööle ei haknud ja vajab seega hooldust.
Kohapeal selgus, et tegemist siiski mõistatusaardega, mitte multiaardega. Asi töötas aga kuna vihma sadas ja ühtegi head mõtet ei tekkinud, siis sel korral jäi leidmata.
Gps loopis metsa all, nii et mina üritasin nullile pihta saada, ja ema, kes uuris sügisest loodust, märkas esimest punkti. Edasi oli väga lahe. Õige mõte tuli küll kohe, aga see ei sega kiitmast lahedat uudset mõtet, mida ma kusagil veel näinud pole. Aitäh!
Advendi kylastuse käigus ei tekkinud yhtegi head raketiteooriat selle viguriga. M6ned kll tekkisid aga ykski neist ei viinud kuidagi edasi. Vahepeal sain tegelt väikese lisavihje mis ma siis eelmine kord kahe silma vahel jätsin. S6itsin siis nulli, uudistasin asjandust ja kutsusin ka Leanne asja kaema et vot selliseid asju siis peidetakse advendiks metsa ;P M6ned korrad jooksis m6te ikka lukku ja ka rohelist geokontrolli ei saanud. Samas aga mingi loogiline asukoht isegi tekkis. Metsast shortcutti tehes suutsin oma keskmisest nac k6rgema madalap6hjalise ka korraks k6hu peale kinni ajada. Nii et shortcutist sai hoopis viimased 250m jala astuda. Kuna rohelist tuld polnud siis koha peal sain ka nac kirvetada, kuni siis l6puks 6ige asja pihta tabasin. Igati j6ulutemaatiline nii algus kui l6pp. Need s6nad "Ära m6tle yle" on mind esmavisiidist saati kummitanud. Nyyd saan l6puks öösel rahulikult magada hehehe. Eks see yle m6tlemine on nii m6negi aarde juures karuteene osutanud. Lahe teostus (Y) Pikka iga talle ja tänud peitjale
Minu mediteerimine tulemust ei andnud. Kaks raketiteooriat küll tekkis aga ei viitsinud pusida ja lõin käega. Aga tore oli tõdeda, et idee mida kunagi peitjaga arutasin, on teoks saanud. Tänud.
Korra sai seda juba uurimas käidud. Vaatasin esimest punkti nii ja naapidi ja kujundasin oma vettpidava teooria. Tookord polnud võimalik kauaks jääda, aga täna trampisin pool metsa läbi, enne, kui taipasin, et mu teooria peab vett vähem, kui sõel. Taas esimeses punktis mediteerides lõi järsku lambi peakohal põlema. Tänud peitjale mõnusa jalutuskäigu ja aarde eest!
Väga uhke ja temaatiline aare. Mõistatusega saime päris kiiresti hakkama. Tänud!
45, 4/7 ja ühtlasi ka 11-s järjestikune päev aardeid leida :). Nagu näete, üritame siin ühekorraga lausa mitut challenget tursaks lüüa; täiesti uskumatu värk ikka, kuidas mõni põõsasse pistetud karp ja selle külge poogitud ülesanne suudab geopeiturid oma pilli järgi tantsima panna… :D. Sildiaare sai tänasesse päeva igatahes küll kui üks väga tore leid ja peale äralogimist hakkas isegi kahju natuke, et see just nüüd ära leitud sai, mitte advendiajal... Sildid lisan ka, tore aare on neid ju väärt :).
Nagu öeldud, nuputasime tükk aega ja mõtlesime. Silmad hakkasid ka juba samamoodi pilkuma. Õnneks taipas keegi GP lehelt vihjet vaadata, muidu oleksimegi nukralt tagasi läinud. Siis otsustas geokontroll meiega jamada ja esimese vastuse valeks tunnistada. Vist oli sisestamise näpukas, kui õigesti mäletan. Kogu selle möllu peale leidsime metsast kena, stiilse, jõuluaega väga hästi sobiva aarde. Aitäh!
Aare on detailne ja põhjalik aardekirjelduste osas. GC ja GP kirjeldused erinesid veidi ja see tõi meid maa peale tagasi. Olime juba veidi üle mõtlemas. Pimedas tõesti oleks seda tore leida. Igatahes saime normaalse jätku koordinaadi. Otse teed ei saanud kasutada, sest korilased olid selle blokeerinud. Lähenesime siis küla poolt. Täname toreda asja eest.
Kätte jõudnud aeg kus viimasest advendist on umbes sama palju aega möödas kui tänavuse aasta esimeseni. Suvine õhtuhämarus suurt jõulumeeleolu just ei loonud aga selleks on meil antud aare. Mul puudus eriline eneseusk vahepunkti leidmisesse, sest talvisel ajal olin ma täitsa geopime olnud. Täna tuttavasse kohta jõudes meenus mitu ringi ma mingile kuusele peale olin teinud. Mõne loomaaia eluka stiilis maha joonistunud kujundlikud rajad olid täitsa sisse käidud. Sama muster mida ma talvel olin teinud. Tänu eelnevale püüdis mu silm kinni ka koha kus on rohkem seistud kui kõnnitud. Ja seal ta oligi. Ei suutnud ära mõistatada mismoodi mul eelmine kord see kõik nägemata jäi. Kohalikud patakad jätkuvalt töötasid ja alustasin lahendamist. Paistab, et kogu selle aardega üle mõtlemine jäi eelmisesse külastuskorda, sest õige idee tuli kohe pähe ja sobis geokontrollile. Lõppu läksin autoga, tee oli ilus ja ümberpööramisega ka ühtegi probleemi ei tekkinud. Taaskord kena ja vahva teostus. Aitäh!
Vahtisime neid tulukesi tükk aega ega mõistnud midagi tarka peale hakata. Peaaegu oleks juba geokõne teinud kui järsku õige mõte pähe turgatas. Täitsa lahe teostus, tänan.
Eelmisel nädalavahetusel teel randa hüppasin korra läbi, aga siis oli palav ja häid ideid ei tulnud. Täna mitmekesi olime algul ka nõutud, kuid siis hõikas Mari õige idee välja, misjärel jäi üle vaid logida. Aitäh!
Madalapõhjalisega nulli kõrvale sõitmine tekitas teatavaid kõhklusi, aga õnnestus siiski kadudeta. Auto ümberpööramiseks eriti võimalust ei näinud, hiljem selgus et selleks puudus ka vajadus. Mul on hea meel, et sattusime siia justnimelt hämarduvas õhtus, nii mõjus efekt veelgi tugevamini. Ülesande sisu osas mingeid küsimusi ei tekkinud, täiesti konkreetne värk. Väga hea idee jällegi, eriti just jõuluaardele, aitäh!
Eelmisel korral sain esimese punkti küll kätte aga midagi tarka sealt kohapeal välja ei suutnud mõelda. Panin kõik vajaliku kirja ja lammutasin kodus edasi. Ikka päris pikalt läks enne kui geokontroll sobivat asukohta kinnitas.
Nüüd pea neli tuud hiljem jälle Kloogale sattudes oli paras aeg seda metsa jälle väisata. Ei tea kus see tohutu muda on. Sõitsin oma aparaadiga täitsa nulli välja. Tegelikult ei näinud ühtegi lompi terve selle 2,5 kilomeetri jooksul mis ma seal metsateel sõitsin.
Aardetopsi enda leidsin lihtsalt. Erinevalt esimesest punktist eelmine kord.
Segane lugu. Samas loogiline. Ilus ka. Kõik toimis, koordinaat on mõõdukalt möödas....Lõpp oli kena. Aitähh. Metsas jalutamine oli nagu jalatuskäik pargis.
Tegelikult oleks see lapsepõlvest tuttav mets olnud sobilik ka Hennyle. Samas segab ta keskendumist aaretel, kus vaja mõistuse- v näpuosavust. Ikka peab ka tema tegemistel silma peal hoidma. Kuna teda ei olnud siis õnnestus teise mõtte toel koordinaadid kätte saada. Edasi oli lihtsalt lõppu minemise ja logimise vaev.
Esimene soe kevadilm, mida ma kodus keeldusin uskumast. Seega kui metsa jõudsin ja astuma hakkasin, lendas kõigepealt sall kaelast, siis jope ja lõpuks ähkisin kogu selle riidelasuga käe otsas vahepunktini. Muidugi oli ka geniaalne minna vahepunkti sillerdava päikesepaiste käes, kuna numbrite kättesaamisega oli tükk tegu, kuid see-eest ei eksinud ma sedakorda ühegi nulliga. Lõppu minnes jätsin ülariided autosse, kuna kraadiklaas näitas nüüd juba 20 kraadi. Jalutasin, pildistasin ja nautisin täiega ilma. No aaret ka muidugi, kuigi seda oleks ilmselt jõulude ajal parem nautida. :) Aitäh.
See aare sai tiimitööna leitud minu täitsa esimese geonädala lõpus, siis ei jaganud paljudest nüanssidest veel mõmmigi ja pigem tiksusin niisama kaasas. Seega tänan meeldiva metsaaluse jalutuskäigu eest ja vist ka esimese (ootamatu) iseseisva leiu eest, kõige ülejäänu eest loovutan sära sujuvalt Kaupole :)
Hetkel ei viinud nulli ühtegi autojälge. Mõtlesin juba, kas üldse julgen hangest läbi sõita, jään veel kinni. Kui sealt läbi sain, siis edasi oli kerge. Läksime gpsi järgi nulli ja seal läks vist 20 minutit enne kui Kerlile silma hakkas. Ta ei saanud millestki aru, küsis veel, kas see on aare? Muidugi on, siit saab lõpu asukoha teada. Olen ka kunagi mõelnud sellise asja peale, aga teha see kontrolleriga juhitavaks. Kuna sellist asja välja ei mõelnud, siis kadus see idee ka ruttu. Hea näha, et teised ei mõtle üle ning teevad käepäraste vahenditega modifitseerimist. Lõime numbrid gepsu ja jalutasime lõppu. Aitäh meeldiva ilma ja jalutuskäigu eest. TB võtsin kaasa, tundus harva külastatav paik olevat.
Et kui kvaliteetaare, siis tuleb ju otsida. Madistasin nulli ja siis läks seal veerand tundi, kuna ei saanud asjast mingit sotti. St arvasin nagu saavat, aga vaata, kudapidi tahad, midagi mõistlikku välja ei tule. Olin kindel, et nullid veavad mind alt ja nagu hiljem selgus, siis vedasidki, nii et ongi hea, et oma saadud lõppu ronima ei hakanud ja koordinaadid ära salvestasin.
Hommiku esimene kulg. Varusime patareisid nii igaks juhuks, aga olles nullpunkti leidnud, ei osanud neid esmatuhinas isegi mitte kasutada. Seejärel lülitas aga sära sisse meie kõik erinevad matemaatilised teooriad. Hea et integraali võtmiseni ei ulatunud, lõpuks kasutasime taas arvutuspulkasid ja saime õige vastuse kätte. Edasises kulus kaunis lumises metsas lasksime sportlastel ees silgata ja jätsime vigaste põlvedega lonkajad tagapool vantsima. Täname, kena kulg oli
Ühel lumisel hommikul keeras Paavo oma Subaariku nina Väänast lääne poole ja see aare oli esimeseks pähkliks, mida purema sai hakatud.
No ei tulnud ega tulnud seda sähvatust kellegi peas, mis oleks geokontrolli roheliseks värvinud kui äkki... Peetril miskit koitis ;) Jessss, käes!
Selleks ajaks olid kuumaverelised põhjamaa vered juba keemise ääreni jõudnud tõusta. Läks ikka natuke aega enne kõigil need tavatemperatuurini taas langesid :D
Lumehanged kena konteineri leidmist ei seganud.
Suured tänud!
Ei saan'd eilasest siiber, ikka oli isu meitel mestis aardeid otsi. Seda enam, et tegelikult oli plaan neid kvaliteetaardeid siinkandis juba mitmel korral varemgi otsida.
Nullis töötasid olemasolevad patareid eeskujulikult. Meie omad töötasid ka. Ja proovisimegi nii ja naa, sest ei taibanud nullis olevat värki õigesti tõlgendada. Kasutasime aarde juures olnud vihjet ja juurdlesime ning kalkuleerisime veel mitut teooriat. Lõpuks, vahetult enne siibri saabumist saabus hoopis selgus ning saimegi nullist edasi. Ja minna oli omajagu. Mis seal ikka, jalutada valges metsas ongi mõnus. Lõpp oli õnneks lumega leitav ja kena nagu oodata võis.
Aare kuiv ja korras, patareidki toimivad. Aitäh Laurile hea ideega kvaliteetaarde eest! Bueno!
Metsaalune oli taaskord väga ilus oma paksu lumega ja selle all looka vajunud okstega. Aga eks seda ole ainult silmale ilus vaadata. Neist okstest mööduda ja läbi käia aga mitte nii väga. Tegin seal puude vahel 15 minutit erinevaid jänesehaake. Kui olin piisavalt lund saabastesse ja kraevahele raputanud, siis oli aeg sealmaal, et isegi kui nüüd varsti leidnuks otsitava, siis poleks enam piisavalt aega lahendamiseks jagunud, sest Tallinnas ootasid tööülesanded täitmist.
Natuke pimeduses jõulumeeleolu meenutamist, saime numbrid paika ja seejärel tegime mõnusa jalutuskäigu aardeni. Tänud.
Tavapärane rutiin on viimasel ajal pühapäeviti teha üks õhtune reis Ämarisse :) Peale sõduri positsioonidele tagasiviimist tulime Kloogale värske õhu doosi saama.
Kohale jõudes ja nuppu vajutades pikalt mõttesse ei jäänud.Õige teooria sai õnneks lennult paika. Autoga ennast kuhugile edasi pressima ei hakanud,täitsa parajalt saime metsas jalutada,aitüma!
Kõigepealt ei leidnud esimest punktigi üles. Ikka 15 minutit läks enne kui õige kuusepuu silma jäi. Asjast sain aru küll aga kuidas need asjad numbriteks saada ei suutnud küll kohapeal välja mõelda.
Siin saime teada mis võib juhtuda kui on vale jalatsivalik. Õnneks talutati vesisest kohast üle ja saime nimed kirja.
Mets on ikka uskumatult pehme praegu. Autoga sõites oli koguaeg hirm, et siin me kinni jääme, aga läks õnneks. Esimeses punktis vaatasime tükk aega seda jõuluimet ja siis hakkas õnneks mõistus tööle. Eks ta veits haltuurat tegi algul kuid lõpuks olid vajaminevad juhised käes ja suundusime edasi. Hm ...veelgi põnevam maastik ootas meid ees. Kuna kalipsosid kaasas polnud ja vaid minul ja A-l olid kummikud siis tegime kummikutangot libedatel palgipoegadel. Haa, tantsupartnerid olid kõrgemast klassist, keegi vette ei pudeneud . Kui olime esimese takistuse ületanud jäi vaid metsarada mööda jalutada, valget kitsepeed puude vahele kadumas vaadata ja aare logida. Mõtlesime kavalad olla ja uut rada tagasiminekuks kasutada, aga mis teha, ühtäkki oli taas ees ookean ja siis pidasime targemaks tuttavat rada kasutada. Tantsuplatsil teadsime juba kuidas tantsupartnereid juhtida ja nii sai vaid viimane kaaslane tiba märjad varbad, sest va libe palgipoeg kippus hullama. Hea meel, et metsast välja saime ;). Tänud aarde eest!
Esimene mõte osutus kohe õigeks. Nagu takkajärgi tarkus ütleb. Saime ikka tulemust veidi metsa all jooksutada, enne kui numbrid paika said. Niipalju tarkust oli, et varasemaid logisid lugeda ja autodega mitte edasi trügida. Võtsime ette hoopis tantsutunnid - kaks sammu sissepoole, kaks sammu väljapoole. Veidi värsket õhku kopsudesse ja olidki nimed kirjas. Täname!
Sõitsime esimesse punkti ja kuuse leidsime kiiresti. Vajutasime nuppu ja nautisime juba möödunud jõuluaega. Kahjuks ei lahendunud, peale mida pressisime ennast läbi kraavide ja radade klooga rautte kõrvalt tagasi teepeale. Varsti tagasi uuteks katseteks. Ei ole sel vasakpoolsel teel häda midagi :) seal elekriliinide all alles läheb maasturiga huvitavaks :)
200
Kui 100. geopäev sai Kloogal tähistatud, siis tuli ka 200. geopäev Kloogal veeta. Esimeses punktis saime päris hästi ja kiirelt hakkama. Järgnes #maasturigahuvitav, ümberpöörd ja teine #maasturigahuvitav katse, mis viis sihile. Magus leid sai kirja. Aitäh!
Mariannil oli õhtul täppi vaja.Tänaseks ümmargusemaks verstapostiks võiks valida midagi natuke erilisemat. Väikse kaardi vaatluse ning mõtiskelu peale tuli meelde, et üks vahva Lauri uus aare ju alles külastamata. Pealegi veel soovitatav pimedas. See sobis hästi meie plaanidesse. Ja nagu arvasin, nii oligi - vahvat elevust pakkuv algus ning Laurilikult korrektselt viimistletud lõpp. Tänud :) Nii saigi kirja Mariannil 200. päev.
Nulli jõudes vajutasin nuppu ja esimene reaktsioon ütles, et siin läheb kaua. Tegelikult polnud asi üldse nii hull, minuti pärast oli vettpidav teooria olemas ja peale paari lohakusvea parandamist ka kontrollile sobiv koordinaat käes. Lõppu läksin esialgu telefoni juhatusel. Kui olin telefoni arust kohal, siis vaatasin natuke ringi ja kuna seal midagi peale looduse paista polnud, siis toksisin numbrid gepsu ja too arvas, et mingi 50 meetrit võiks veel minna. Uues lõpus läks juba kõik ladusalt. Tänud peitjale!
Suundusime nulli, leidsime jõulupuu ja siis hakkasime aretama. Kuigi kohe jagasime välja, mis tegema peab, ei saanud me siiski numbreid vajalikus suunas jooksma. Siis väikese pusimise järel siiski saime juba rohelise koordinaadi. Lõppu õnnestus meil minna sellist teed mööda, kus pidime tossudega erinevatel pokudel hüppama ja puutüvesid mööda veetakistustest üles ronida. Jalad jäid küll jah õnneks kuivaks. Tagasiminnes tegime väikese tuuri ja saime üsna muretult autoni tagasi. Aitähhid, tore vidinas!
Ei leidnud.
Edit - Nulli jõudsin ilusti, tuvastasin jõulupuu, panin plinni tööle ja asusin juhtnööre otsima. Algul proovisin lihtsalt. Ühtegi silti silma ei jäänud, seega asus aju igasugu mõtteid genereerima. ükski teooria kahjuks tulemini ei viinud. Eks neid aardeid ole palju veelgi millele hammas peale ei hakka, seega lõin ka siin käega. istusin autosse ja asusin edasi sõitma et saaks ümber pöörata kuni jõudsin punkti kus leidsin raske töö jälgi. Higi lõhngi oli veel õhus üleval. Otsustasin, et ei hakka sealt mülkast läbi sõitma ja proovin tagurdades. Tee oli aga kitsas ja eksimusrüümi vähe. Pime kah pealekauba. Sidusin oma pealambi auto katuseraami külge et oleks mingitki valgust. kuidagi ukerdades mingi ümberpööramis punktini jõudsin. Sidurihais oli ülepea, tunne oli siuke, et kohe lendab laiali. Emotsioonid olid laes. Kui lõpuks välja sain, lükkasin pampri jälle paika ja läksin mägra juurde oma rasket elu kurtma. Ei soovita teistele madalapõhjalisega vasakult poolt märja ilmaga nulli hiilida.
Lisasin ka vihje. Ei plaaninud midagi sellist, mis kellelgi leidmata jääb. Ei osanud ise teiste lahenduste peale tullagi, niiet tundus kõik loogiline endale :D
Samal ajal, kui Madisele "Uus aare!" hüüdsin, telefon juba kutsus. Madis jõudis ainult "Ma ei viitsi küll minna!" öelda, kui Miki vastu võttis ja intrigeeriva plaaniga nõustus - pidi vist juba georiideid selga tõmbamas olema. Jooksin siis burksiputka poole, mingil hetkel jõudis Madis ka järele. Ei pidanudki kaua ootama, kuni Miki ka kohale saabus. Mingeid teooriaid me ei arendanud, säästsime need kohapealseks lõbuks. Ja no seal läks neid küll vaja :) Ühel hetkel ei jaksanud ma enam seista, läksin kirvega jalutama. Jalutasin umbes 15 minutit ja see jalutuskäik oli üsna viljakas - kui tagasi jõudsin, hakkasid koordinaadid imeväel tekkima ja geokontrolli roheliseks tegema. Ja kõik see tänu minu jalutuskäigule - kui naine ei plärise, on meestel lihtsam mõelda :D No ja siis mõtlesime, et lähme ja skoorime siis ruttu ära. Aga siis alles hakkaski nalja saama - ühelt poolt saime kilomeetri kaugusele, teiselt poolt ka. Kolmandalt poolt saime kahesajameetri kaugusele ning hakkasime otse minema. Ekslesime seal jumalast hüljatud paigas pikka aega, vahepeal tundus, et igal pool on vesi. Jõudsin järeldusele, et aastavahetuse lastelauast võib mind välja arvata, sest kui see siin on lapsesõbralik, siis... :( Tiirutasime seal ringi kilomeetrite viisi... Lõpuks nägime lootustandvat helkurit, sealt edasi ei läinud enam kaua. Tagasi ikka viis minutit mööda teed :) Aga ega sellega seiklused ei lõppenud! Oligi natuke lahja, pidi ikka midagi kangemat välja mõtlema ja auto lootusetult kinni haakima. Ega me eriti ei kartnud, et sinna jääme, sest miki on ju teada-tuntud igast olukorrast väljavingerdaja. Nii ka seekord. Ma tegin pilte, üritasin ühte puujuurikat sikutada ja kukkusin seepeale peaaegu uperkuuti. Madis üritas tungrauda keerata, aga ei teadnud, mispidi, mispeale miki arvas, et eks ikka sedapidi võiks, mis auto ülespoole tõstab :) Veel nägime miki ägedat saagi, millega oleks minu meelest eriti lahe tomateid lõigata, peab veel kiiresti jõuluvanale kirjutama.
Igatahes välja me saime ja seiklus oli äge. Seiklus jätkus kodus, kui pidime omale kella kaheks äratuse panema, et mudased pesumasinasse saadetud riided kuivama panna.
Aitäh aarde eest! Jällegi geoseiklus, mida pikalt meenutada!
Plaan oli õhtune sörk teha, kui Liis helistas:
"Mis arvad väikesest aardest - Madis ei viitsi tulla, lähme võtame ära". Kõlas täpselt selliselt, et siit võiks tulla mõnus geoklatš kusagil tagatubades - Liis käib Mikiga otsimas ja Madist ei võetagi enam kaasa. Muidugi olen nõus! Intriig müüb alati - ning olin minutiga valmis startima. Kokkusaamiskohta jõudes oli muidugi Madis ka kaasas. No krt. Küsisin, et kumba ta nüüd siis ei usalda, mind või Liisi. Ütles, et usaldab mõlemat, aga mitte geopeituma, pagan seda teab, mis kokku keeratakse. Tiksusime kohale, käivitasime süsteemi ning assanuga, kus sai erinevaid koordinaate - suunda - kraade/minuteid/meetreid mitmekümnel erineval moel tuletada. Kõige õigem variant oli vist alles kahekümnes, mis peast läbi käis. Aga ega esmaleid ei peagi lihtne skoorimine olema. Aarde juurde jõudmine oli natuke vaevaline, lahkudes ringi keeramine .. noh.. see oli veidi põnevam.
Igatahes puhtalt oma lohakuse tõttu vajus esiratas kusagile sügavamale mülkasse, kui ma algselt planeerisin ning siis vahtisin lamba näoga pealt, kuidas geoloom abitult mudas lõõtsutas. Tung välja ja väntama, ront ratta alla ja tagurdasin välja - õnneks läks lihtsalt. Liis kommenteeris, et "hästi on näha vana põlvkonna ja nutipõlvkonna erinevust - üks meelitab auto nagu muuseas mudast välja, teised ainult pildistavad, telefon käes" :)
Edasi arvasid Liis ja Madis, et kuna üks rammus mudane lõik on veel ees, siis nad igaks juhuks peale ei roni ja sellega saab auto paar kilo kergemaks. Mõistlik otsus. Kuni selle hetkeni, kui geoloom mudas enam edasi ei jõudnud sörkida, kiirelt tagurpidikäiguga tagasi tõmbasin (uue hoo kogumiseks), mistõttu sealt esiratta alt hakkas ohtralt mättaid ja muda lendama. Just sinna, kus Liis ja Madis parasjagu mängu jälgisid. Liis jõudis varjuda, Madis mitte. Oops, vabandust :)
Igatahes oli järjekordne mõnus geoõhtu, tänan!
Aarde avaldamise hetkel olin just pesemast tulnud ning õue ei kutsunud mitte kui miski. Ütlesin Liisile, et äkki jätaks seekord minemata, aga just sel hetkel võttis Miki teisel pool otsa kõne vastu ning Liis leppis mineku kokku. Seejärel küsiti minult, et Miki võtab ta peale ning kas ma olen kindel, et ma tulla ei taha. Ega mul palju valikuid polnud ning sooja teki asemel pidin leppima õue minekuga.
Tee möödus lõbusas meeleolus kiiresti ning 22:15 paiku olime aarde juures ja jäligisime seda jõulumaiku. Tekkis üks mõte ning olime selles nii pingsalt kinni. Vahepeal oli tunne, et teise punkti info jääbki välja nuputamata. Mõtlesime jah veidi üle, aga see on see, kui juhendit kaasa ei anta ning sellisel juhul suudab geopeitur vist igast asjast koordinaadi välja võluda.
Nüüd, kui aardele on vihje lisatud, siis võiks äkki kergem olla selle multi ideele pihta saamine. Saime meiegi lõpuks aru, et tegelikult saab asjale teisiti ka läheneda ning Miki tõi kastanid tulest välja. Seejärel hakkasime lõpu poole pressima ennast. Teeolud ei olnud soosivad ning pidasime targemaks teine tee ette võtta.
Jõudsime ringiga kohale, jäime peaaegu kinni ning asusime seejärel lõpu poole teele. Seda, kuidas välja saame, plaanisime hiljem mõelda. Suure ringi tegemise tulemusena jõudsime lõpuks soovitud tee peale ning seejärel läks kergelt. Aare leitud, nimed kirjas, läksime tunduvamalt otsemat teed aardeni. Hindasime olusid, kuidas minema saada ning Miki jäi autot ümber pöörama. Mingi hetk teatas ta, et nüüd on ******* ning auto poole tagasi minnes küsisin, et mis jäid põhja peale kinni või? "Täpselt".
Ega meist keegi väga kohkunud olnudki. Mõtlesime, et huvitav kas Laur viitsiks meid vajadusel välja tõmbama tulla, aga proovisime siiski ise hakkama saada. Tungraud auto alla, auto üles, puu tüvi auto alla ning auto alla tagasi. Seejärel tungraud teise kohta, auto jälle üles ning järgmine tüvi auto alla. Miki käest käis see kui 1-2-3 ning üsna pea oli see hetk, kui Miki teatas, et nüüd võiks eestpoolt lükata. Ja see töötaski, auto oli kindlal pinnasel tagasi!
Kuna tee olud ei olnud väga kiita, siis ei roninud veel autosse ning ootasime, kui kriitilisemad kohad on läbitud. Mingi hetk aga oli see, et auto hakkas kinni jääma jälle ning edasi sõitmine vahetati tagurdamise vastu (või oli see vastupidi) ning auto rataste alt lendas mõnus kogus soppa minu ja Liisi poole. Liis oli kiirem ning suutis eest ära hüpata, mina aga sain kena kaunistuse nii pükste kui jope peale.
Pagan küll, alles õhtul viskasin ühed püksid pessu, nüüd siis püksid ja jope vaja pessu panna. Õnneks teksaseid mul jagub ning vajadusel tuleb kasvõi dressides tööle minna :D Lõpp hea, kõik hea ning lõpuks olimegi jälle maantee peal tagasi.
FTF kell 23:28, oli väga meeleolukas õhtu! Aitäh peitjale aarde eest ja aitäh Mikile, et ta viitsis kolama minna.
Lõpetasime just jõulupidu ja Tallinnast tulles tilgutasin viimased pidulised Keilas maha. Piilusin korra gp lehele ja ohoo selle saaxin ju kodutee marsuudile painutada. Kuna ei olnud täna mingit geotamise plaani siis kogu geovarustus oli teises autos. Normaalne inimene läheks peale jõulupidu koju aga yks geopeitur lähenes nulli telefoni lambiga, lakkkinga ja viigipükstega. Esimeses punktis vajutasin nuppu, nautisin jõulu temaatilist vaatemängu ja kratsisin kukalt. Kuid ei osanud selle infoga mitte kui miskit tarka peale hakata. Tatsasin veel jupp aega seal lähiymbruses ringi, kuid kuna kell oli juba järgmisse päeva jõudnud, otsustasin selle järgmist korda ootama jätta.