Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Tartumaa Raskusaste: peidukoht 1.0, maastik 1.5 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Ülenurme alevik ja praeguseks endine vald on saanud oma nime 17. sajandil rajatud Ülenurme mõisalt (Uellenorm). Ülenurme rüütlimõis esineb allikates esmakordselt aastal 1646, mil sõjaväelane Bernhard Bousselberg sai mõisa Rootsi kuningriigilt vahetuskaubana kivimaja vastu Tartus. Alates 1968 tegutseb Ülenurme mõisas Eesti Põllumajandusmuuseum.
Aare on peidetud 2017. aasta detsembriseeria 20. detsembri aardena. Ligikaudu samas asukohas võis 2014. aastani otsida populaarset Belarus'i, mille peitis [atrivsolap].
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
muguoht (1), lumega_leitav (1), advendiseeria_2017 (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC7G6MM
Logiteadete statistika:
48 (98,0%)
1
3
1
0
0
0
Kokku: 53
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu". Jalutama läinud, proovin natuke püsivama lahenduse tekitada.
Päeva viimane aare. Väsimus oli peal ning loogilistes kohtades aaret polnud. Ehk oli kadunud, mitte, et me ei suuda 1/1 aaret leida. :)
4-2, Herki juhib. Tal täna kohe kuidagi geosilm avatud. Läheb ja võtab topsi välja. Tänud!
See jäi tuuri viimaseks ja sai möödasõidul ära vormistatud. Aitüma!
Leitud.
Ühestküljest hea, et on aare selle kohapeal, teisest küljest ma nagu oleks juba käinud selle kohapeal ühte aaret otsimas ja logimas.
Minu üsna suure käe juures täiesti kättesaadav. Aga sai pärast ikka natuke lihtsamaks tehtud.
Sai veidi ümber disainitud, enam ei tohiks käte omadused nii määravad olla.
Ja kohe teine deja vu otsa. Ei leidnudki lindu. Minu käe järgi see peidukoht küll vormitud polnud, aga kätte ma ta sain. Aitäh!
Jõulude paiku käisime siin omast arust lihtsat topsi kiirelt võtmas, aga leidsime ahvilõksu hoopis. Ühel pikkust, aga käsi liiga lai ja teisel võibolla käsi mahukski, aga mitte selle nurga all, nagu upitades ulatub. Mingeid vahendeid sellise raskusega sutsaka jaoks kaasas muidugi ei olnud :D Kõditasin topsi kaant tükk aega, kuni loobusime. Jalutasime hoopis muuseumi ümber ringi ja mõtlesime, et ongi paras ilusama ilmaga tagasi tulla.
Nüüd oli jälle selline lühikese sõidu vaba aeg ja sai kirurgi näpitsatega kohale mindud. Kobasin kõigepealt käega, et kus see kork siis on, mida õngitsema hakata ja pidin äärepealt topsi ise sügavale tõukama. Vedas, et eelmised leidjad olid asja viisakalt tagasi pannud. Aitäh neile! :) Sättisin siis ise ka pärast õrnalt veerekese peale. Peitjale ka tänud!
Aitäh siia juhatamast.
Tänud peitjale :)
TFTC!
Ei olnud sugugi kerge kättesaamine. Tänud kohta tutvustamast.
Õnneks viitsis abivahend autost välja tulla, sest minu näpud ei ulatunud. Tehtud. :)
No mina ei mäleta enam, kust august ma kunagi seda Belarussi õngitsesin - hulk mett verre voolanud sest ajast. Küll oli põllumajandusmuuseum, eriti selle traktoripark nii umbes aastal 2002 üks lemmikkohti ... Igatahes praegu oli leidmine tänu eelleidjate ponnistustele käkitegu, isegi TBin sai jalad maas tunnile näpud taha. Tänud tagasi kutsumast!
Selline peitmisviis nõuab karjuvalt sabaga konteinerit. Leidmine oli kerge, aga 20 minuti jooksul ei suutnud aaret kätte saada. Koguaeg oli sõrmede vahel, aga välja ei suutnud sikutada. Lõpuks tegin Erlele pätti, et ta väiksema käega kinni saaks.
Üle pikema pausi taas kord aarde otsimine, millele kiirelt järgnes ka leidmine. Tänud!
Käisime ja tatsusime nullis lund madalamaks. Tänud aarde eest.
Eelmised olid korralikud rajad lumme tallanud. Aga sellest akende alla peitmise fenomenist aru ei saa. Plusspunktid jäävad saamata.
Geopeitus on nagu haigus. Kui juba kuskil liikvel oled siis peab mõne sutsaka kätte saama. Tänud!
Tundus loogiline, et on ühelpool, tegelikult leidsin teiseltpoolt.
Siin oleme me 2013 aasta juba olnud. Ajas ikka naeru peale mõlemal, kuidas me tookord algajatena otsisime ja mis teooriaid ikka leiutasime. Tänud meenutamast!
Kohale jõudes oli dejavu. Sellest kohast olen juba korra aaret otsinud aastaid tagasi. Siis lihtsalt polnud seal veel aaret. Seekord oli kõik teisiti. Aitäh peitjale.
Mäletasin õigesti, et olen sealt samast aaret otsinud juba. Nimelt käisin 2014. aastal Ülenurme vallas koolitust tegemas ning ühtlasi logisin tookord Belarus aarde. Nüüd Võrust koolituse tegemiselt tagasi tulles sai siit läbi sõidetud ja uus aare üled otsitud. Kohapeal läks ruttu ning seejärel sai otse koju sõidetud. Aitäh aarde eest!
Mul on tunne, et ma olen sealt mõne meetri kauguselt juba ühte teist aaret kunagi otsinud. Kuna loodus ei salli tühja kohta, siis oli meeldiv korduvkülastus. Aitäh!
Kui ühel pool ei ole, eks siis teisel on.
Selliste konteinerite lühemate variantide puhul tuleb arvestada mateeria jäävuse seadusega - sama algtooriku tõttu on lühem konteiner (põhja suunas) väiksema läbimõõduga.
Tuttav koht, geopeituse algaegadel oli kõrval üks teine aare. Maastik ei ole kindlasti 1.5 (kui aare ikka oma ettenähtud kohas on), sest meil läks selle kättesaamiseks erivahendeid vaja. Paigutasime tagasi natuke raskusastmele vastavamalt. Üldiselt ei pea seda peidukohta väga õnnestunuks, suvel võib veel komplikatsioone lisanduda.
Tore peidukoht! Aarde konteiner soosib logiraamatu kiiret kapsaks muutumist...hea, et esimeste hulgas oma sissekande tehtud sain :)
Süda tegelikult valutab: Jõuluaeg on nii kiire, et pole aega anda oma panust kodu ümbruses uute aarete tekkimisse. Loomulikult kui uus aare Tartu kandis avaldus, läksin tankisin auto ja hakkasin aarde poole liikuma.
Kui hooga parklasse keerasin, sain kohe aru et kiirreageerijad juba platsis :) Kui eelkirjeldatule järgnevalt aarde peidikust välja võtsin ja autos logi kirjutama hakkasin, näitas kell 21:43. STF
Tänud peitjale ja pikka iga aardele!
Teise kodukandi advendiaarde suhtes olime esialgu kõhkleval seisukohal, sest Tartumaa ju suur ja lai ning selle teises servas asuva aarde juurde poleks ilmselt avaldamise hetkel enam sõitma hakanud. Nii palju mugustunud vist ikka juba. Igaks juhuks hoidsime aga ikka silmad lahti ja kontrollisin, kas lambid on kotis ja gepsu käepärast. Aarde avaldudes oli selge, et siit tuleb kiirreageerimine. Lõin asukoha gepsu ja tormasin välja kaaslast ootama. Minutid venisid ja lõpuks olin juba kindel, et sinna me küll esimesena ei jõua. Sõitsime siis rahulikult ja ütlesin kaaslasele umbkaudse koha, kuhu geomobiili parkida võiks. Gepsu vaadates selgus, et aare on 4 meetri kaugusel. Mis seal siis ikka, läksime ja võtsime ta oma peidukast välja. Maastik ajas veidi segadusse, ma pakuks pigem 2. Kuna tuul lõõtsus külmalt, siis läksime sooja logima. Paberirulli lahti harutades selgus, et puhas teine alles. Kui kaaslane topsi oma kohale tagasi panema läks, keeras lähiparklasse veel üks masin, millest väljunud tüüp nina seadmes otse peiduka poole jalutas. Kuna olime end otse sinna kõrvale parkinud, siis jalutas tegelane edasi, aga minema suundudes tundus, et vist ikka võtab jälle kahtlaselt suuna õige koha poole. FTF sai kirja 21:37 kui mälu ei peta. Põllumajandusmuuseumi tasub selle lahtioleku ajal ikka tulla. Aitäh peitmast!