Tuli välja, et keegi on kasti sealt ära võtnud...igasugu asju ka inimestel vaja. Igatahes uut teha ei viitsi. Las ta siis olla.

Leitud

81 tabelis oli see kombinatsioon meil puudu. Tegime siis vähe pikema sõidu ja vaatasime, kas saame omade vahenditega kätte. Esmane vaatlus kinnitas, et võiks saada küll. Redel kaasa ning sai tõesti logitud. Kena pähkel oli. Täname!

Eilsest 5.0 vallutamisest oli jalg veel kerge ning natuke nagu lootus oli, et äkki saame selle siin ka kätte. Auto jätsime nii lähedale, kui seal mudasel pinnasel julgesime sisse pressida ning esiteks jalutasime kohale maad kuulama. Lähenesime pähkli jaoks valest küljest ja korra oleks juba tulutult tagasi pööranud, sest suutsime oma teooria natuke kõrgemale asetada, kui asi väärt oli, aga õnneks tegime majas veel uudistamistiiru peale ja siis tuli õige pähkel ka välja :D Siis aga autosse redeli järele ning edasine on juba ajalugu, millest logiraamat annab tunnustust. Aitäh, suurepärane täide tabeli auku!

Selle pähkli pures Indrek mõni aeg tagasi läbi ja täna tulime asja lähemalt uurima. Tee oli tõesti üsna kehv, aga õnneks meie geomobiil sai hakkama. Veidike jalutamist, abivahend kaenlas ja koht saigi leitud. Kohati oli see lagunev hoone ikka päris õudne - hirmuga vaatasin ülespoole, et ega see kõik kaela kuku. Aardeni jõudmisega probleemi polnud ja nimed said kenasti kirja. Aitäh selle pähkli eest!

 3 

Suvel ja sügisel olime seda halba teed, mis meie auto jaoks sõidukõlbulik pole ja mis nõuab pikka maad redeli seljas tassimist, ära põlanud. Nüüd aga sai redelile kelgu alla installeerida ja sellega oma vaeva oluliselt vähendada. Täitsa mõnus maastik 5, mis ei nõuagi suurt eneseületust. Aitäh!

Abivahendi liigutamise abivahend ;)

Leitud, logitud, tänan!

Pähkel leitud ja logitud. Aitäh.

Talvel prõksatasin selle pähkli lahti. Täna oli õige aeg vaatama minna. Autoga pressisime 300m peale ja aarde tuvastasime ka õige kiiresti. Abivahend oli täiesti piisav, jäi ülegi. Aitäh natuke kergema viieka eest!

Auto jäi 500+m kaugusele. Seega ei jäänud muud üle kui võtsin redeli kukile ja jalutasin kohale. Aitäh peitjale.

 1 

Täna oli vajalik abivahend kaasas. Aga kuna juba enne logitud, piirdusin pildiga.

Maaomanik vahetunud ja hoone lammutusoht enam aktuaalne pole.

Rummu kõvade pähklite puremise päev. Vähemalt maastiku poolest. Aga tegelikult käisin seda aaret otsimas umbes kaks aastat tagasi ning aardekonteineri märkamiseni kulus kokku tervelt pool tundi (muuhulgas tublisti ka 4.5 maastiku vallutamist) - säh sulle 1.0 peidukoht :P Logi jäigi toona kirjutamata, sest vasturääkivaid faktoreid oli rohkem kui üks - vist õnneks!

Täna tegin siis tagasituleku, koos abivahendiga. Või noh - pigem abivahendit meenutava lilliput-mõõdus tootega. Ikka jube palju jäi logiraamatust puudu. Kolmveerand tundi hiljem oli puudujääk likvideeritud - niivõrd-kuivõrd. Õnneks keegi kõrvalt ei näinud, ma ise ka mitte. Läbi häda sai nimi raamatusse ning 10 minuti pärast oli isegi adrenaliin lahtunud.

Geopeitudes esindan vist pigem peitjast erinevat koolkonda. Rasketesse mõistatustesse suhtun vägagi sallivalt, sageli isegi tervitan neid. Maastik 4+ põhjustab kohati küllalt ärevaid hetki, tänapäeval enamjaolt siiski juba lihtsalt käega löömist. Antud juhul veel mitte. Aitüma.

Nullis käidud, logi kirjas. Tänud peitjale

Kõik läks täpselt nii nagu pidi minema.

Võrreldes aastaid tagasi olnud teega oli täna siin lausa kiirtee. Auke ei olnud praktiliselt tundagi. Siiani küll ma tookord ei jõudnud, seda aaret ka ei olnud. Seekord jäi nullist mingi 70 meetrit puudu. Sai siis kordamööda end logida. Tänud peitjale aarde eest.

Olen tuliselt nõus peitjaga. Ei salli kah neid liiga raskeid mõistatusi. Sestap selle aarde tänaseks valisingi. Noh, võibolla natuke tahtsin ronida ka. Alguses vaatasime, et kas saaks kuidagi niisama kätte. Võibolla kuidagi saab aga miks küll, kui varustus ronimiseks olemas. See lustimine sai aga kahjuks väga kiiresti läbi. Oleks tahtnud rohkem ronida. Ehk siis peitja rõhub järgmine kord natuke kõrgusele ka, sest ega ma neid liiga madalaid ronimisi väga salli ;) Muidu päris tsill koht, kus ilmselt pidutsemas käiakse, kuna seal oli mitmeid lõkkeasemeid näha. Sobis tänasesse unisesse ja lumisesse laupäeva kenasti. Tänud!

Tänud aarde eest!

Parklast abivahend abivahendile ja lükkasime ja vedasime nad objektile. Lund oli rohkesti. Mida lähemale jõudsime, seda vähem jälgi lumel leidus. Palav oli ka selle nügimise peale hakanud. Kohapeal kiire logimine ja asusime teele, tagasi auto juurde. Tänud petjale.

 2 

Kui mägi ei lähe muhhamedi juurde siis muhhamed läheb mäe juurde.Aitäh!

Tulime oma geomobiili võimekust proovima. Päris hullult teda ei piinanud. Veidi sai ka jala mindud. Tänud

Kunagi suvel tulin siis asja uurima, aga tee oli nii kohutav, et minu geomobiil keeldus sellel teel sõitmast. Täna olime varustatud sellise sõiduriistaga, et polnud mingi probleem, läbi lume, kohale veereda. Aardeni jäi napp 130m. Sumpasime sihtkohta ja logimine õige vahendiga oli juba köki-möki. Pähkel ise oli ka väga äge. Tänan.

 2 

Tasa hiiliv talveilm soosis autoga nullile liginemist. Kuigi paar kohta tundusid minu arvates väga kahtlased, siis Kristjan sõitis nagu vana rahu kõigest läbi ja ma sain siis pärast näpuga näidata, et näed sa ju tegid kõik lombid katki! Autost väljudes uurisin, kas peaksin jope ära vahetama. Väikese mõttepausi järel järgnes "jah, lähme teeme veits pulli". Sobib! Poolel teel aardeni avastasin, et kõik pastakad jäid ju teise jope taskusse, kuid kaaslane arvas et kohapeal on pliiats olemas.

Õiges kohas kohtasime eelnevate leidjate jäetud abivahendeid, millega Kristjan odaviset harjutas - "sedasi neid aardeid ei logita" ;D Sättisime hoopis toredama abivahendi paika ning kobisin üles. Kiirelt selgus, et aardes kirjutusvahendit ikkagi ei ole. Kristjan läks pastakat tooma ning ma otsustasin, et tulen siis vahepeal alla ja lähen uuesti üles. Muidu ei saa üldse sooja :) Mõnus pähkel, aitäh!

Kui see pähkel on sinna paigutatud, siis peab olema võimalik ka selleni küündida. Saime piisavalt jalgealust ja nimed kirja. Aitäh aarde eest!

Kodutöö oli mul ilusti tehtud ja nii ma siis dikteerisin kuhu minna ja kuidas logi kirja saab.

Ma ei olnud üldse originaalne ja spikerdasin 22.12.18 leidjate meetodi. Samamoodi jõudiski orav pähklini ja nimed said kirja.

Tänud!

Ma olen siin varem olnud, kindlasti olen, kuid lähenesin hoopis teiselt poolt ja lahendasin mingeid koeraga koostöö ülessandeid erinevates punktides.. siis pidi siin konti otsima, nüüd pähklit. Leitud said erinevatel aegadel mõlemad. Tänan peitmast.

 2 

Iga kord Rummu sattudes tuletas pähkel end meelde, aga kuidagi ei jõudnud siiski muude tegemiste kõrvalt selleni, seda enam, et teekondki siia paras pähkel, raskusastmest rääkimata, sellistes kohtades üksi käimist ka väldin. Täna olid soodsad tingimused, kõik klappis, traktor tõi loetud meetrite kaugusele aardest kohale, ligipääs konteinerile loodi lihtsa vaevaga, astu vaid tipatapa nulli, pane allkiri ja kiida teostust. Tänud peitjale.

kullamäed?;)

 2 

Georont urises küll koledal kombel, aga viis sellegipoolest ilusti peaaegu nulli. Mitte et tal midagi tee vastu oleks olnud, lihtsalt teel Tallinna kukkus summuti alt ära. Tõstsin ta salongi, aga seal ta pole kuigi efektiivne. Ront noh :) Kuna autos oli sobilik abivahend olemas, siis läks logimisega lihtsalt. Vahva logiraamatu lahendus. Aitäh peitjale

 2 

Selle retke Juta kohustuslik aare. Mina olin lihtsalt reisija ja mis saab veel parem olla kui saab ühe mõistatuse vähemaks. Geomobiil õõtsus, mis õõtsus aga koht oli lõpuks õige ja nimed said kirja õiget abivahendit kasutades. Meeste pakutud lahendus Jutale ei sobinud. Tänud peitjale.

 1 

Selle aarde avaldumist mäletan oma geokarjääri algusest. Kuidagi oli tunne, et on hästi raske aga mitte ikka nii raske ka. Nüüd on ta siis paar aastat laagerdunud, kuniks üks hetke ta mulle jälle ette sattus. Kohta teadsin ka, või õigemini lootsin, et see on sealsamas, noh. Sven küll pahurdas, et tee on kole vilets, aga auto oli ju korralik, ainult ühe korra saime kiviga kolksu. Veidi merehaigeks küll võttis aga see oli seda väärt.

Pähkel ise oli vahvas kohas, arvestatavalt kaugel ja samas nii kättesaadav. Kuniks ma autost abivahendit tõin, olid härrad juba võimalusi leidnud. Nimed kirjas, aitäh lahendatava mõistatuse eest :)

Ma ei ole päris kindel, et kas tahaksin siia tagasi tulla. Logimisega iseenesest muret polnud. Tänud!

Eelmist pähklit ma otsima ei jõudnudki. Selle asukoht oli aga kohe teada. Lõpuks jõudsin ka rajale. Omasin ettekujutust. milline see tee siin on, aga osutus hullemaks ja pikemaks kui arvasin. Veits läks aega asukoha tuvastamisega. Autost olin kaasa haaranud koormarihma ja kohapeal oli ka kasutust leidev vahend. Näha oli, et ma ei olnud esimene, värsked lohistamisjäljed. Üllatus oligi kui logiraamatut avasin, et siin täna juba käidud. Hette logi on aga kaunis muinasjutt, nii need asjad reaalselt neil ilmselt ei käinud, ka logiraamatus täitsa korralik käekiri. Peitjale ja pähklile aitäh!

 3 

See aare polnud meil üldse plaanis, aga kuna ma lõpuks mingi imenipiga ja suure ringiga jõudsin selle mõistatuse lahenduseni Jasmiini lõunaune ajal Paekalda puhkekeskuses, siis.. Lähme ainult vaatama, me ei pea ju logima, eks..

Hommikul uurisime kohalikult teeolude kohta ja saime teada, et need on olematud. Sõidu ajal ütlesin juba Erkile, et ega me ei pea sinna üldse minema, aga ta tõlgendas seda lauset risti vastupidi. Küsis ainult: "Mis see maastik seal on?". Mina (pöörasin pead, et pilku vältida): "Sa ei taha teada!". Erki: "Neli?". Otsustasin aus olla ja ütlesin: "Viis". Erki: "VIIS?". Mina: "No ma ütlesin, me ei pea sinna üldse minema, aga lihtsalt kui me juba siin oleme, siis ma mõtlesin, et võiks vaadata ju, et kui hull see on".

Nii me sinna sopateele pöörasime ja peale kolmandat poriloiku tagurpidi tagasi tulime, sest auto oli eriti madal. Aga veel ei andnud alla. Parkisime ära, võtsime vajalikud asjad, pihustasime sääsetõrjet ja asusime teele. Olime jõudnud kolmanda lombi ületada, kui avastasin, et kummalgi lapsel pole dressikat, aga tundus, et on vajalik (mul polnud aimugi ju, mis meid oõpus ees ootab). Teised läksid edasi, mina sörkisin autosse ja tagasi. Valged püksid polnud kohe kindlasti kõige parem valik selleks aardeks.

Ülejäänud tee kulges hoogsal sammul Josteni virisemise saatel, kellel oli eelmisel õhtul juba sääskede toitmisest küll saanud. Õigest teeotsast kõndisin Josteniga mööda. Järgnes kiun sellest, kuidas ma meelega seda tegin. Lõpuks olime kohale jõudnud, kuid esmalt ei märganud kuskil ühtki pähklit.

Kui Erki selle lõpuks leidis, siis esimene mõte oli küll, et see jääb logimata, aga õnneks tuli hea idee.

Logimine nõudis veidi pingutust: Erki seisis seljaga vastu posti, ma ronisin kukile, Josten ronis minu kukile ja Jasmiini saamine kõige tippu oli keeruline, aga mitte võimatu (õnneks on ta väntsutamise ja õhku viskamiste ning püüdmistega harjunud). Kuna ta eriti hästi veel kirjutada ei oska, siis on logi üsna raskesti loetav.

Aitäh ;)

*Eriti kiuslik oli see, et pärast Rummu pähkli tagasituleku logimist avaldus kohe samal õhtul Rummu pähkel 2. Õel, õel :D

 3 

See viienda tasemega pähkel on juba kaua kusagil kuklas ikka meeles olnud kui minule reaalselt võetav 5.0. Selline mulje oli logidest jäänud. Isegi talvel mingil hetkel oli mõte redeliga kohale ronida.

Täna ei plaaninud üldse aga sinna minna, sellist mõttepoegagi ei olnud peas. Aga kui mugud rikkusid ära Keilas toimetamise, siis selle asemel, et teisi sama kandi aardeid võtta, keerasin nina Pähkli poole.

Tänane päev lausa nõudis üht tõsist eduelamust. Nii ma siis kohale jõudsin: kui slaalomist kõrini sai, siis nii pooleteise km kauguselt läksin jala edasi. Kaks kätt taskus. 5.0 võtma. Ei mingit redelit. Ehh.

Igatahes lähenemiseks valisin tagumise tee, kuna allpool logis prügimäest räägiti, siis eeldasin, et see pole see kaugem rada. Ja nii oligi. See oli seal tore astumine. Lausa sai metsmaasikaid põske pista. Kahjuks tagasi tulin seda eespoolsemat teed mööda. Ei tea küll, miks. See oli kole. Aga tagasi pähkli juurde.

Ütleme nii, et entusiasm langes kohapeal kõvasti. Panin kõik sealsamas pakutud kaadervärgid paika, mõõtsin end ja puudu jäävat maad pähklini ning see oli napikas. Teoorias tehtav.

Paari katse, väga pika sammu ja kõva kärina järel pidasin aga seda liialt ohtlikuks. Küll aga sain juba pähkli koort paotada ning nii see pliiats sealt välja kukkus. Nüüd ei olnud enam taganemisteed. Mis siis ikka muud teha kui kindlam jalgealune ehitada. Ikka puudu. Lisame kõrgust. 10 cm puudu. Lõpuks küünitasin juba näpuotstega logiraamatuni. Aga no on alles Pähkel! Veel 10 cm? Leidsin ka selle. No selge, mis siin toimub.

Hakkasin oma pastakaga logima ja kas see kukkus alla? No muidugi. Käisin siis pastakal järel. Nüüd õnnestus ka logida ja haarasin pliiatsi järele, mida olin hoidnud tagataskus. Ja seda ei olnud enam seal. Oeh, mitmes kord ma juba oravat mängin siin, jälle alla pliiatsit otsima. Ja ei leia. Kusagil maas peaks ta ju olema aga ei leia. OK, jätan siis oma pastaka. Ronin jälle üles. Pastakas paigas. Korras. Ronin alla. Pööran ringi. Pliiats. Siinsamas maas. No nii, üles minek jälle. Pliiats omal kohal. Tehtud! Ma loodan, et ta terveks jäi, see ununes täiesti kontrollimata. Nüüd jäi üle vaid kaadervärk lammutada ning jätta sündmuspaik selliseks nagu ta oli olnud minu saabumisel. Tänud tehtava 5.0 eest! :)

 1 

Olen alati mõelnud mis seal karjääri taga on, kuna tee mis minna läheb on ikka väga karm madala põhjaga auto jaoks ja niisiis polegi sinna kunagi sattunud. Täna oli uudishimu suur, et ikkagi 5.0, ilmselt kätte ei saa aga vähemalt näen koha ära. Punnitasin seal kuumaastikul nii, et higimull oli otsa ees. 6el korral kindlasti hellitas maastik näpuotstega mu kaariku põhja aga seda siiski hellalt. Mingil hetkel sai auto hüljatud ja jala otse teed mindud, varsti aga selgus et polegi otseteed vaid pügimägi seal...

Sai siis pikem ring ette võetud, et kui juba nii palju üle elatud siis oleks nadi sealt niisama lahkuda. Sai siis kohale marstitud ja ega ma suurt midagi polnud veel uurinud selle aarde kohta. Kohapeal vaatasin ringi ja jäi silma, mõtlesin, et selline 5.0 on isegi käed taskus tulekuga tehtav. Veidi mõtlemist ja juba olingi logimas. Oleks siis kõik 5.0 sellised, aga eks tegelt see maastik oli auto jaoks ikka päris karm, tänud :)))

Kuna abivahend oli autos olemas, sõitsime koju väikese kõrvalepõikega, et seda pähklit oma silmaga uudistada. Vahva aare! Tänud!

Leitud. Logitud.

Kuna praegusel aastaajal autoga ja redeliga väga lähedale ei saa, siis tuli kohapeal midagi kombineerida, et aardeni ulatuda. Esmapilgul tundus, et selleks tuleb palju higistada ja vaeva näha, lõpuks sain aga nime kirja üsna lihtsalt. Siiani ei saa küll aru kuidas autoga on võimalik aarde kõrvale sõita.

Täna ei olnud kõige parem päev pähklile minna, sest sihtpunktist üsna kaugel oli murdunud mänd ja tõkestanud tee pähklimetsa. Kuna me juba kodust nii kaugele tulnud olime, siis segada me endid ei lasknud, vaid võtsime abivahendid näppu ja asusime teele. See osutus sea-aastale vastavalt sigalibedaks. Isegi minu naastudega Siimu saapad libisesid seal kohe mõnuga. Rääkimata Siimu tavalistest tossudest. Alguses tõttasime otsemat teed pidi. Suured prügihunnikud tõkestasid meie tee, aga trügisime mööda. Lõpuks leidsime koha, kust saak paistis. Väike pingutus ja pähklike käes. Tagasi tulime teistkaudu ja prügivabalt. Aitäh selle lihtsalt lahenduva aarde eest!
Kes tahab ekstreemuisutamist proovida, siis neile on seal sobiv rada. Hüpetega kiilasjää.

 8 

Leitud. Täitsa autost võetav. Aitähh!

Creepy! Abivahendiks piisas seekord geomobiilist.

 2 

Sellest aardest on alati saanud suure kaarega mööda sõita - nagunii ju seda ei saa, ilma riistata noh. Aga mõtlesime, et kui me juba siinkandis oleme, vaatame vähemalt ülegi. Kohale jõudes uudistasime natuke ringi, kuni midagi kahtlast jäi silma. Ja edasi oli juba koostöö oma parimas tähenduses. Kes täitis konstruktsioonilist, kes fotograafilist ülesannet ja mina logisin. Mina tänan, see oli päeva üllataja. Aitäh!

Teist korda siin. Sel korral koos abivahendiga, mille abil läks logimisega kiirelt. Tänud peitjale!

M6istatus sai loomulikult koheselt roheliseks aetud. Aga kuidagi ei tahtnud see l6pu vormistamine ajakavasse mahtuda. Ka siis kui käisime kambakesi Rallirada vormistamas kysisin et kas kellelgi huvi sinna minna. Aga vastati et oi ja ai sinna nii paha tee läheb jne jne. Yhes6naga lykkus jällegi edasi. Siis ykspäev jäi logi silma kus mainiti et antud pähklimotell varsti utiili läheb. Täna oli ylejäänud pere mind yks koju jätnud ja mis oleks veel parem ajaviitmis moodus kui et metsa minna :P Kodust viskasin k6iekoti ja jalgratta autosse. M6lemad siis maastiku trotsimiseks. Tegelikkus oli aga see et puhas draivinn oli ja kohapealt leidsin ka abivahendi millega aardeni ulatasin. Konteineri tegumoodi oleks nagu kusagil varem kohanud aga tont seda teab ;) Igastahes m6nus sutsakas siiakanti. Tänud peitjale

Oli selle algupärase pähkliga mis oli, aga midagi seal oli. Päris asja ubani ma ei süüvinudki, aga keegi peitis, keegi leidis, keegi leidis midagi muud, keegi ei saanud leida ja keegi vist lõpuks ka solvus.

Nüüd aga on pähkel tagasi ning puresime selle katki ning panime nimed kirja.

Taaskord tuli tõdeda, et mõned inimesed ei ole ikka inimesed. Püüdsime objektilt lahkuda mööda teist teed kuni suuremat sorti prügilasu meie tee blokeeris. Ei jätku sõnu sellise asja kirjeldamiseks.

Tänud aardemeistrile!

 2 

Siia mul üksi asja ei ole ja potsentsiaalsetel kaaslastel oli juba käidud ka. Hakkasin ringi vaatama keda ära lohistada, no kohe kuidagi ei näkanud. Siis aga ilmnes, et Lauri teatris on 2 vaba kohta ja kui Kallo täitis need kiiresti, siis hakkas mul kiire. Väike telefonikõne ja oligi mul mees olemas.

Ja kõigele lisaks viis ta meid kõiki nii aarde lähedale, et ma ei oleks uneski arvanud, et nii lihtsalt logi kirja saan. No tuhat tänu Anna sulle oma meest laenutamast ja peitjale ka, nii tore seiklus meil ja väga kena pähkel oli pureda!

Anne idee oli enne teatri külastust pähklit vaatama minna. Õnneks olid toredad kaaslased kes abivahendiga meid hädast välja aitasid. Veidi vaatamist ja ka valedes kohtades turnimist, kuniks viimaks pähkel meile vastu vaatas. Aitäh.

 2 

Abivahend kippus hädaldama ja natuke nihelema, aga üldiselt sai hakkama. Soovitan Joonast ka teistele geopeituritele. NB! Geotuuride välisel ajal on Joonas deaktiveeritud. Äratamiseks läheb vaja nii mõndagi präänikut. Reageerib päris hästi ka valgule. Huvilistel kontakteeruda minuga.

3782.

 7 

Et kõike kokku võtta, pean alustama algusest. See on juba rohkem, kui aasta tagasi, kui minuga võttis tööalaselt ühendust rootsi vanahärra Carl, kellele kuulub Lasketiiru nimeline kinnistu Rummu karjäärist lõunas. Soovis seda kinnistut mitmel kujul majandada ja üheks sooviks oli ka kinnistul oleva poollagunenud vana sõjaväehoone lammutamine, selle purustamine ja sellest materjalist teede ehitamine. Sai võetud isegi lammutuspakkumised aga põkkusime bürokraatia otsa seoses jäätmete taaskasutamisega. Igaljuhul asi jäi kuuke tagasi korraks seisma, et hiljem edasi tegeleda. Siis mai alguses soovis omanik, et istutaksime täis ühe vana prügimäe, saatis Rootsist taimed, käisime ja viisime istutajaga taimed kohale ja õhtul koju minnes sain aru, et sai mööda sõidetud pähkli kodust, kui istutamiseks läks. Ja et see lammutamisele minev hoone on ju pähkli kodu! Ma polnud Rummu kandi aardeid piilunud varem ja ei seostanud. Igastahes nüüd sai täna sikliga tagasi tuldud ja ullike nagu ma olen ei vaadanud ma maastiku raskusastet. Võib öelda, et tee aardeni on kõva 3+ juba ise. Isegi oma nelikveolise vana audiga ma oleks mitu korda mõtelnud, et kas tasub. Sikliga on manööverdamisruumi omajagu. Igastahes nullis ma olin ja vahtisin seda pähklit, mille pärast terve tee Haapsalust kohale sai sõidetud, kaasas 0 abivahendit. Heh, prügi aga on lahe, mida igalpool vedeles ja varsti ma kõõlusin juba kuis vaja ja logitud see saigi. Aitäh ja aardeomanikku teavitan, kui hoone peaks omaniku soovil minema likvideerimisele, et saaks pähkli ennem päästetud.

 2 

Niinimetatud geokontrolli sai kiiresti roheliseks juba avaldamise päeval. Kuidagi aga ei suutnud ennast motiveerida sinna sõitma. Küll see tee on iga aastaga jubedamaks läinud. Üllataval kombel sai aga mu madalapõhjalise aparaadiga päris kaugele, kuniks sinine kett tee tõkestas. Linnulennult oli nullini veel ~300meetrit seega sealt sai juba väike abivahend kaenlas jala edasi. Lahe pähkel oli nullis maja hakkab vaikselt ümbert ära lagunema.

Teetõke koos abivahenditega.

Laguneb

Teel kohatud kõhuli karu

 1 

Kooserdasime koos krantside ja kolleegiga kohale. Abivahend oli olemas kuid silmad olin suutnud maha unustada. Nii ma siis ikka turnisin palju hullemasse paika, kui oleksin pidanud. Lõpuks jäi ikkagi toreda teostusega vidin silma. Siis sain enda pimesiklust siunata ja panin logi kirja. Aitähhid, tore vidinas!

Kiire leid, tänud.

 2 

Abivahendeid meil kaasas polnud ja aarde ümbrusest ka midagi ei leidnud. Pidime oma jõududega hakkama saama. Kristjan kirjutas logiraamatusse ääretult lühikese logi "01.04.18 MKA" võrreldes varemleidnutega, aga kuna ta käekiri nagunii kriitikat ei kannata, siis säästis ta vaid raamatus ruumi.

Poisid teevad tööd

 7 

Kui juba õhtu plaanide ümber tegemiseks läks siis üsnagi ootamatult otsustasin ka pähklit purema tulla. Õnneks mitte päris eksprompt, taipasin ikka enne linnast lahkumist abivahendi masinale visata. Oli küll plaan et tuleme Tarmoga millalgi koos aga ta otsustas seekord kodurahu huvides kodus seinu plätserdama jääda. Aarde avalduses elasin hoogsalt distantsilt kaasa ja viisin ennast kurssi pähklite ajalooga. Lõpuks leidsin mahti seda uurima tulla.

Kui maanteelt karjääri vahele keerasin, imestasin veel et tee on lahti lükatud ja puha. Kui olin puhkekeskuse juurde jõudnud, leidsin tee pealt suure betooni lahmaka. Nojah! Ma ei tea mis ma mõtlesin ja kas ma üldse mõtlesin, aga lootsin et äkki saan kõrvalt kuidagi tee peale tagasi. Siin kohal aga said värsked auto jäljed otsa ja mäest alla laskusin juma aimataval teel. Äkki oli ees tühi väli. Taipasin siiski enne jääle sõitmist seisma jääda. Nii kõva mees ma siiski ei ole, et mitteametlikke jääteid usaldaks, pealegi polnud sinna veel keegi masinaga proovinud minnagi. Nojah, aeg oli ots ringi keerata. Kuidagi seal ködises lumes mul see õnnestus, mis aga nurjus oli mäkke tõus. Olin tänaseid ilmastikuolusid kõvasti alahinnanud ja 30m lauget tõusu osutus korralikuks peavaluks. Veel eile oleks see vabalt tehtav olnud aga täna käisid rattad pidevalt tühja ringi. Minu päästeingliks osutus kõrval seisnud suur oksarisu hunnik mille ma osaliselt teele laiali tassisin. Kõva kolmveerand tundi võttis kindlasti aega et see pisike teelõik läbida ja oksad taas kokku korjata. Enne kui teekonda jätkasin võtsin siin närvide puhkamiseks ette ühe jalutuskäigu kohaliku aardenigi.

No kui siitpoolt ligi ei saanud, järelikult tuleb teiselt poolt karjääri minna! Kiired korrektuurid ja peagi olin ma kuumaastiku äärealal. See tee polnud küll lahti lükatud, aga vähemalt oli see korralikult sisse sõidetud. Oli see alles tee! Tegelikult olin õnnelik et talvel siia tulin, muul aastaajal oleks ilmselt veelgi lõbusam see tulemine olnud. Müüri juures läks tee juba ilusamaks aga sissesõidetud tee sai ka otsa, seega lihtsamaks ei läinud. Jälle ma ukerdasin seal ködi sees ja murdsin omale rada sisse. Võtsin omale teadmiseks, et kui peaks mõni laskumine teele jääma, siis pigem lohistan oma abivahendit kasvõi terve kilomeetri järgi, kui et taas ennast lõksu sõidutan. Õnneks need hirmud olid alusetud, küll aga üsna ootamatult keset teed hakkas auto tagumik teelt välja vajuma, no rool ei allunud ültse, masin läks sinna kuhu ise tahtis. Korralik jõnks käis südame alt läbi. Õnneks pääsesin ainult ehmatusega. Küll peavad ikka külmad närvid olema, et seda pähklit siia purema tulla, või valisin tõesti liiga vale päeva.

Kohale ma siiski jõudsin. Kontroll oli 30m täpsusega pihta visatud, ju siis arvasin et sellest piisab et 1.0 peidukat otsada ja ei hakanud serverit rohkem piinamagi. Kuna aga maastik 5.0 siis esimese hooga otsides läks juba peas film käima kuidas siin spidermanina ringi tuuseldama hakkan. Kui aga õige koha üles leidsin, tuli irve näole. Ah et selline 5.0. Ilmselt oleks vast kohapeal ka käsisae ja akutrelliga miskit kokku klopsinud mis mul niikuinii auto peal kaasas oli. Kaasa võetud abivahendilgi jäi ¼ potensiaalist kasutamata. Tundub et siiatulek ise oli tunduvalt keerulisem kui nime kirja saamine. Olin selle kodus ikka märkimisväärselt raskemaks mõelnud. Õnneks tagasiteel oli keegi juba jäljed sisse sõitnud ja nii oli palju mugavam liigelda.

Tänud

Täna, varsti kaks aastat tagasi leitud aaret logides meenuvad suured lumehanged, mis ei olnud Paavole takistuseks drive-in leiuks, lõputu rivi kalameeste autosid aardeni kulgeva "maantee" ääres, seal kitsal teel vastu sõitvad geosõbrad, kes tulid sealt, kuhu me teel olime ja siis tuttav koht, kus kunagi vist ööpimeduses on ühe teise "aarde" jahil juba käinud...
Tänud, õige abivahedi jaoks polnud ka see aare kättesaamatu ;)

 3 

Eelmine pähkel meenutas oma olemuselt sõrmuste vennaskonna triloogia sõrmust, mille poole kõik pürgivad ja samas üksteisega tülli pööravad. Nüüd ei julgenud üldse mitte sinnapoole mõtelda, kuigi teadsin küll kuskohas, see peaks asuma. Tegelikult kartsin, et pean samamoodi pähkli suunas hakkama pürgima, nagu tegi seda orav Jääaja filmides. Seega võtsin mugava Sidi positsiooni ja tiksusin mölisedes kaas kuna Paavo Mannyna meid pähkli kodu suunas liigutas. Kui me olime abivahendi valmis saanud, siis proovis igaüks anda oma panuse, et saaksime ikka kadudeta logitud. Ka mina proovin abiks olla. Tegelikkuses tundus, et ma lihtsalt tegin maakerale pai, et too rahulikult pöörleks ega segaks Paavol eesmärgi poole pürgimist.

 5 

Lihtne mõistatus või asi! "Geokontroll 158/62" e. ligi 40% valesid katsetusi ei tundu nagu 1.0 :D Aga tegelt ikka on ju küll. Välja mõeldud-arvutatud sai kohe, aga otsima jõusime alles nüüd. Täna sõitsime läbi kriipiva võsa ja lume nulli välja. Poolel teel tuli kaubik vastu. Mõtlesime, kas käis keegi prügi maha kandmas või aaret otsimas. Logiraamatust selgus, et Kristel & Timmu olidki äsja pähklit puremas käinud. Tervitused teile mõni minutit hiljem saabunutelt!
Aaret ennast silmasime soojadel jälgedel kohe. Ei olnudki senises asukohas, mis muide polnud 5.0 maastikul nagu sellegi aarde peitjagi võib kinnitada. See aga oli küll 5.0. Ei saanud meiegi paljakäsi hakkama, vedasime ühe käepärase vahendi nulli ja kasutasime kõiki nelja liiget, et aare leida. Oli meeleolukas ja tore. Lihtne nagu 1.0 ka :)
Aitäh, Laur! Aare väärt kohas ja ise ka väärt. Vast ei pea siia rohkem pähkleid peitma - sellest piisab (-:

 2 

Esimesel korral siin käies, võtsin jõu kokku ja ronisin mööda seina üles pähkleid korjama. Aga mida sa ronid kui seina ei ole. Teisel korral võtsin orava kaasa. See tõi kohe pähklid pessa. Tänud peitjale.

 9 

Timmul oli plaan Rummu karjääri sukelduma minna, enne aga otsustasime juba varem külastatud aarde ära logida. Läks kordades lihtsamalt kui ma alguses kartsin. :D

Pähklid mulle meeldivad, see siin samuti. :D Suured tänud Laurile!

 14 

Juba väga pikka aega on olnud plaan täiustada enda geovarustust ühe üsna olulise esemega. Vaadanud nii väljamaa epoode kui ka kaalunud erinevaid Eestis pakutavaid variante. Suvel paariks kuuks saadud kange/haige selg andis järjekordse tõuke, et elu ei maksaks nii keeruliseks ka ajada. Hiinast tellides peaks aga võtma terve konteineritäie, inglased ja sakslased ei soovi nii rasket ja suurt toodet Eestisse saata ning Eesti kaupmehed koorivad kliendilt seitse nahka. Leidsin vaid ühe mõistliku eestlasest kaupmehe. Aga seda vaid hinna seisukohalt. Sest lisaks minu soovitud esemele tegeles antud firma veel pruutkleitide ja seksmänguasjade müügiga. Kes veel aru pole saanud, siis jutt käib redelist. Lõppude lõpuks juhtus aga nii, et sain oma soovi täidetud ikka ühe tavalise Eesti kaupmehe juures.

Testimiseks suundusin oma kodule lähima mitteleitud aardeni, mis seda võimaldaks. Senimaani on kuidagi ülepeakaela kõik ülejäänud tehtud saadud. Seetõttu lähim asus alles Rummus. Olin teadlik sealsete kehvadest teeoludest aga need kraatrid olid ikka väga jubedad. Jagus künkaid kuhu võinuks kiikuma jääda, jääkamakaid mis rebiks põhja alt lahti kõik mahlad ja porilompe mille jää purenemise korral lõpetan suplusega. Olin mitu korda juba peaaegu ära otsustanud, et aitab ja enam küll edasi ei lähe. Aga ikka läksin õue, peksin eemale jääkamakad, katsusin vee sügavust ja mõttega sõitsin takistuse läbi. Reaalne katsumus ei ole tervisele hea. Keha temperatuur tõuseb ja süda käib oluliselt kiiremini. Ühtegi õnnetust õnneks ei juhutnud ja sain oma madalapõhjalisega aarde kõrvale trügitud. Kui muidu järgnenuks tund aega lolluste tegemist, et oma nimi mingi valemiga kirja saada, siis nüüd võttis kogu protsess aega vaid minuti. Redel töötas ideaalselt. Ainuke halb uudis minu jaoks oli see, et pidi uuesti ette võtma selle jubeda kadalipu.

Veealuse müüri aarde juures otsustasin võtta hingetõmbepausi, et uurida mis olekus Rummu järv on. Paistis jääs aga peale ei julgenud astuda. Alles hakkas see külm ju peale. Tagusin jääd aga järgi see ei andnud. Vaikselt suurendasin oma kehaga koormust järvele. Mitte, et ma oleks oma keha liiga vähe vaimselt traumeerinud viimase tunni jooksul. Üsna pika katsetamise protsessi järgselt olingi Jeesus kristallselge jää peal. Musta sügaviku kohapeale aga ei suutnud ma enam küll minna. Tegin vaid veel natukene üli lahedaid helisid jää peale lutsu visates ja oligi aeg edasi minna. Autoga said järgmised takistused juba täiesti külma närviga läbitud. Mõnes kohas vast isegi liiga julgelt, sest paar korda kostus väga koledat jää kraginat põhja all.

Peitjale aitäh aarde eest ja meelitamast taaskord Rummu järve äärde! Eelmine aasta, poleemikat tekitanud aarde eluajal oli ilge tahtmine seda Rummu loodusime (üli puhta ja selge jää peal kõndida) aga ei jõudnud. Väga hea meel, et sel korral täiesti juhuslikult sattus samasugune aeg.

Üsna koledad teetakistused

Jalaselfi #1

Jalaselfi #2

Sukeldujate jääauk

Kalasisaldus on teada

 4 

Kuna lubati ilusat päikeselist ilma, siis otsustasin ka kohale jalutada ja vaadata, mis saama hakkab. Varustus viiese logimiseks oli mul muidugi ümmargune null, aga peale mõningast kohalike ressurssidega maadlemist sain ikka nime raamatusse. Tänud peitjale!

 1 

Oo jaa, minek oli õudus, aga aardeleid seevastu kerge. Tänud.

 2 

Ennem Martti Ämarisse naasmist tegime väikese geotuuri.Autoga ei julgenud nulli pressima hakata.Teeolud on siin ikka hullud mis hullud.Pähkel alistus seekord probleemideta :) Aitäh

 8 

Ei oskagi midagi siia eriti logida, panen hoopis ühe internetiavarustest leitud anekdoodi. Aitäh!

 7 

Kui eelmine Pähkel jäi oletatavaks peiduka leiuks vaid arvuti taga, sest lihtsalt võimalus leida keerati enne kinni , siis selle aardega läks paremini.
Mõtlesime end Kirsikeses udusulekesteks ja veeresime vaikselt nulli suunas. Üks udusuleke ähkis ja puhkis, teine aga juhtis ,kuidagi põhjatud tundusid need jääkraatrid seal lihtsalt. Aga no kui sügisese seenelkäigu ajal saime põhjakaitsme rippuma, siis siin loputasime kogu selle mudakihi seal kahe kihi vahelt ära, alla jäi see põhjakaitse siingi, kuigi lipendab nüüd rohkem :P. Parkisime kenasti nullist 20 m kaugusele ja ootasime rallika saabumise ka ära. Sellest võeti välja abikas ja nii me maastikku vallutasime. Üks ukerdas, teine hoidis ja ülejäänud targutasid niisama. Peitjale tänud, see pähkel puretud, koor veidi lahti teisel juba.

Aardekoha ümber kuluks üks kena Teeme Ära aktsioon ära, no on ikka inimloomadel see mõtlev ajupoolkera kummaliste kurvidega, miks peab oma sodi niiviisi metsa tarima.

peaaegu nullis, väikese nikerdamisega saaks nulli ka , kui seda sodi seal ees poleks

 2 

No oli see nüüd minek või tagasitulek aga tee sinna on ikka üle mõistuse. Käidud, nähtud ja nimed kirjas.

 4 

Ei meeldi see tee üldse. Aga kuna redelit kanda ka ei viitsi, siis sai kohale sõidetud. Otsest kinnijäämis ohtu ei olnudki, pigem põhjakaitsme lõhkumis oht. Siiski sai tervena tagasi. Kui tugev külm tuleb siis saaks palju lihtsamalt kohale. Kohapealne teostus ajas muigele, mõnusalt lihtne ja naljakas. Kirjelduse teine pilt on väga tabav :D

 3 

Aarde avaldumise päeval otsustasin end originaalpähkli looga pisut kurssi viia ning vanu logisid lugeda. Tundus, et seal on midagi lahedat peidus ja ma ei pidanud pettuma. See oli kvaliteetmeelelahutus, isegi tagantjärgi. Nagu näha pole praegunegi pähkel mingi „niisama aare“ :) Tee aardeni kulges parajas närvikõdis, iga kraater paistis nagu potentsiaalne ussiauk läbi aegruumi. Aitäh peitjale!

 15 

Noh. Kui vastsündinudki vabalt seda viiekat võtavad, mis siis minagi enam. Tänan!

 3 

Pähkel sai kohe avaldamise õhtul läbi puretud kuid kohale ei viitsinud samal õhtul mitte minna. Täna saime nulli sõita uhkes üksinduses ning väikese pingutusega sai ka logi kirja. TFTC!

 9 

Kasutasime Madisega lahkesti võimalus peitja juures toasoojas aaret oodata ja saime oma tiimi sealt ühe kambajõmmi juurde ka. Aarde avaldumise hetkel oli juba kindel, et mingit sorti skandaal siit tuleb, sest tegemist on ju ühe kõige skandaalsema aarde tagasitulekuga.
Olime juba tänava lõppu jõudnud, kui maastikku vaatasime. Ruttu ots ringi ja redeli järgi! Mäe kõrvale jõudes ühendasime jõud Marise ja Marianniga, Madis sai lõpuks jälle maasturiga sõita. Ilmselt suurest maasturipõnevusest sai ka üsna aarde lähedale sõidetud. Oli küll plaan ka teised ära oodata, aga teel olevad ainult ühes suunas minevad rattajäljed, mis pealegi veel aarde läheduses ära kadusid, tekitasid suuri kahtlusi ja logiraamatut avades oli üllatus suur - Erko, tere tulemast perekonda! :D Veel üks perekond, kuhu sa võiksid kuuluda, on olümpiameeskond. Lõpuks Eesti võidaks! :D

Laurile aitäh aarde eest!

 12 

Uskumine ongi tugev jõud, Edik näiteks sai selle toel enda FB-lehele joonelt ca 2000 järgijat kui vaja oli :). A mu meelest haiseb see lugu siin ikka nagu venelaste olümpia, tee või tina... :D.

Arvamuste paljusust minu uskumatus muidugi ei sega mingil viisil ja esmaleidja enda põhjalikku logi loeks seda enam huviga :). Erko, logid lähipäevadel oma põneva leidmisloo siia veebi meile ära? ;)

Peremees saatis kiirreageerijatele kingituseks ka piparkooke :)

Kõige noorem pähkliline :)

Jututoad sektsioonides

Kuskil miskit toimub...

 11 

Kui on valida diivanil lesimise koos võileibade järamise ning seebika vahtimisega ja metsas kolamise vahel, siis valin enamasti selle kolamise variandi. Nii ka seekord. Uimerdasime vaikselt lähemale, et kui mingi põnev piiks peaks tulema, et siis seltsis segasem üks mõnus jalutuskäik ette võtta öises metsas. Piiks tuli selline, et tundus kuidagi tuttav koht olevat. Mis seal ikka, sõitsime kohale ning kohtusime peituritega, keda polnud ammu näinud ning keda ikka vahel mõnes võpsikus kohtame :)

Ftf oli selleks ajaks loomulikult läinud. Eks minagi torkisin esmaleidjat, et kuidas jne, aga ta vaatas mulle silma sisse ja ütles ausalt, et temal küll mingit eelinfot ei olnud. Asukoha valis ta välja peitja foorumiteate järgi, kes soovitas Keilas olla. Puhtalt selle järgi aimas ta õige asukoha ära, teadis kohe õigesse kohta tulla ning nii see esmaleid ära napsatigi. Mina usun igatahes Erkot, ning see on ju igati aus leidmine. Kohtume järgmiste topside juures!

 4 

Saime Mikiga kokku Keila Circle K tanklas. Kohvid võetud puhusime juttu natuke, kui äkki hakkas Priidul ja Mikil kiire. Priit ütles mine Miki järgi ta teab, kust täpselt sõita. Nagu välja tuli ei teadnud täpselt, lõpus läksin ikka mina autoga ette. Kohale jõudes ja auto pargitud, sõitsid Madis ja Liis meist autoga mööda - meie ei julgenud lähemale sõita, parkisime auto varem ära. Miki võttis redeli kaasa ja nii me aaret logima läksime. FTF oli tehtud Erko poolt 12 minutit peale avaldamist, mis on väga kahtlane sest rattaga sõita 12 minutiga aardeni peale avaldamist ei ole reaalne. Maanteel oleks pidanud kiirus olema kuskil 150 km/h Aga see selleks- eks FTF-i nälg oli nii suur, et pidi ju mingi nipiga selle kirja saama. Saime logi kirja kolmandatena, puhusime natuke juttu ja siis kodu poole. Aitäh peitjale.

Leitud ja logitud.

Saime logi kirja kolmandatena. Metsa all oli kole prügi, oleksin peaaegu kukkunud. Abivahendiga kerge logi. Aitäh peitjale.

 10 

Tundub et Eesti geoajalugu saab liigitada kaheks, elu enne Rummu pähklit ning elu alates Rummu pähkli esimesest ilmumisest :) Lihtsalt on selline aare, millest juttu jätkub kauemaks. Ma usun, et mingitel hetkedel võis vabalt pool õhtut sel teemal vahutada, kuigi aarde eluiga oli üürike. Nüüd saabus tagasituleku hetk - Rummu pähkel uues kuues, värske ja väärikas - jummala äge aare. Aga meile Marianniga algas see õhtu jah teatris. Pidasime plaani, et kas jõuab peitja poolt pakutud ühisstarti või stardime hiljem, siis kui Sauele jõuame. Välja aga tuli nõnda, et kuigi startisime hiljem, siis vaiksel käigul kulgedes olime oma autoga koos seltskonna täiendusega lõpuks esimesed, kes objektini jõudsid. Kuid kõik see, et oled esimene, on Rummu pähkli puhul näilik :) Silma oli jäänud meie auto ees tee peal kulgev väike jäljeriba ning tunne ei petnud. Logiraamatusse oli juba kribatud FTFi reale nimi ning ühishüüete peale tõusis peidukohast üks peanupp. Jah, jälle jätkub juttu kauemaks - ikka Rummu pähklist :) Võib juhtuda, täitsa vabalt, et tuleb ka kolmas tulemine, et oleks eredamaid hetki geoelus :) Mina tänan! Oli äge, täiesti teistmoodi elamus :)

 12 

Kõigepealt Erkole tere tulemast meie perekondlikust üritusest osa võtma. Seejärel, vaadates, mis kell Erko aarde logis, teen ettepaneku talle Eesti rattakoondisesse astumiseks. Pärast aarde avaldamist 12 minutiga jõuda Vasalemmast aarde juurde, leida aare, minna vastavale raskusastmele ning aare logida. Tubli töö! Kiired arvutused näitavad, et keskmine kiirus oli umbes 30 kilomeetrit tunnis. Arvestades, mis tee viimased kilomeetrid on, siis uskumatu tulemus.

Jalutasime kohale ning nägime aarde poole ratta jälgi minemas. Kohale jõudes hüüdsime küll Erko, aga ega ta ennast näole tahtnud anda. Siis, kui meil logi kirjas oli ning veelkorra piparkoogile hüüdsime, siis vupsas Erko kuskilt august välja.

Seejärel jõudsid juba teised kohale, kellest tee peal hoogsalt mööda sõitsime, kui nad jalutasid. Kahjuks meil oli auto täis ja küüti pakkuda ei saanud.

Lobisesime veel mõnda aega juttu, seejärel lobisesime peitja juures natukene ja oligi aeg koju tulla. Homme siiski tööpäev :) Aitäh Laurile aarde eest!

 15 

177
Saabusime teatrist alles 20:40 koju ja ei jõudnudki kuhugi valmis. Olime just Keilasse jõudmas, kui aare avaldus, niisiis sai nina kohe õiges suunas edasi sõidetud. Küsisin just Liisilt, kaugel nad on, kui meist sinine Škoda möödus. Nad tegid aga kahtlase valepöörde ja nii saime neist uuesti mööda. Peagi saabus arusaam, et maastur on parem valik ja nii kolisid nad meie peale ümber. Nullile lähenedes nägime ka järgmiseid masinaid, kes enne aaret juba parkisid. Sõitsime rõõmsalt neist ka mööda. Jala astuma asudes leidsime eest rattajäljed ja oli selge, et tuleb hakata “Erko!” hüüdma. Aardeni jõudes ronis Madis vaatama, kas leiab raamatu määrituna ja oligi nii. Hõikusime veel veidi ja kurikuulus nimitegelane pugeski kuskilt põõsast välja. Aitäh!

 5 

TTF :)

Aitäh siia juhatamast.

Tänud peitjale :)

TFTC!