Tagurpidi

 1 

Kahjuks play pood hakkab koledalt vastu ja sinna on ülikeeruline äppi tagasi saada. apk faili leiab nüüdsest siit: https://geopeitus.ee/static/tagurpidi.apk

Täna sain roheliseks ühe väga vana võla. Minul oli jäänud lahendus poolikuks aarde avaldumise järgsel ajal. Õnneks on Aive tublim geopeitur (kui mina) ja temal oli päris koordinaat olemas. Sättisime auto põlluserva ja hakkasime astuma. Meie tänane õnn saatis meid ka siin. Rada ilusti ees, viib väikeste loogetega otse aarde suunas. Aarde külastamiseks kõige sobivam aastaaeg. Ei ole putukaid-mutukaid, lehed langenud ja nõges kõrvetamisest talvepuhkusel. Oli mõnus astumine ja leidsime eest toreda aarde. Itsitasime ja logisime. Tänan peitjat!
P.S. Oma jalgsimatkal saime intsidendi kohaliku naabrivalve poolt, kes esitas meile kõik need küsimused, et kes me oleme ja kuhu läheme ja mis me sealt otsime. Ning traditsiooniliselt ei uskunud ta mitte ühtki meie vastust :) No lihtsalt nii imelikke inimesi pole ta siin varem kohanud. Aga tal on vaja valvata naabrimeest, kes võtab metsa maha. Ilmselt ta ikka uskuma jäi, et me metsa oma jopetaskus ära ei vii. Kui tal plaat kolmandale ringile läks, siis hakkasime vaikselt külg ees oma jalutuskäiku jätkama ning jätsime talle tema metsamured, mis muidugi mõista on tõsised, aga meie teda nendes aidata ei saa. Ei, meie kallal ta tegelikult ei kurjustanud, sest me ei rikkunud eravalduse ega mitte ühtki muud reeglit. Ta lihtsalt püüdis meie peal oma naabrivalve muresid välja elada.

Oi seda on lahendatud ikka väga pikalt,lõpuks kui täpp kaardil läks veel omajagu aega,et otsima minna.Täna tundus õige päev minekuks ja oligi,enam vähem korralik rada viis 50m peale.Logitud saime aga kui loetav see on .Aitäh!

Äpp ei ole enam saadaval google play store's.

Leitud, logitud, tänan!

Selle mõistatuse lahendamiseks kulus aega umbes kaks nädalat. Esmalt vana Androidi seadme aku ütles mitu korda tee peal ära. Ühel päeval leidsin autosse Androidile sobiva laadimiskaabli ja siis sõitsin liiga palju mööda nii, et kui keerasin tagasi ning hakkasin otsemat teed pidi aardele lähenema, siis kerkis ületamatuks takistuseks üks looduslik objekt ette. Täna tulin õigelt poolt ning parkisin auto sellele samale ristmikule, mida eelnevad logijad on kirjeldanud. Läksin otse üle põllu ega hakanud põllu servas olevale majale lähenema. Aarde lahendus väga meeldis, kulus ikka omajagu aega, et aju oma logikirje panemiseks sättida.

Hetkel kui aare meie huviorbiiti kerkis polnud kahjuks äpp kättesaadav. Õnneks andis peitja varsti teada, et taas kõik korras ja võib lahendama asuda. Päris mitmeid kordi sai see vigur tööle pandud ja kuigi ühelgi korral pimesi ja otsejoones nullile läheneda ei üritanud, siis piisas mõningast suht lähedalt möödumisest, et aarde peidukoht hakkas juba kindlamaid piirjooni võtma. Ja kui koht kaardil paika sai, siis ikka läks veel palju aega, et me päriselt ka seda aaret otsima läheks.
Täna lõpuks võtsimegi suuna siia. Tänu talvistele oludele ei tulnudki mõttesse kohalikele oma autosõiduga meelehärmi tekitada ja jätsime selle umbes 900 m kaugusele. Kuna olime natuke varem märganud, kuidas jahimehed lumisel põllul räätsadega kergelt sammuvad ja meilgi siin suur ja valge lumeväli ees sillerdas, siis panimegi kohe auto juures räätsad alla. Kerge astumine üle valge välja ja siis jõudsime üsna värsketele lumesaani jälgedele, mis täitsa meile sobivas suunas raja ette sõitnud olid. Metsa vahel oli tuulevaikne ka ja mõnus jalutuskäik viis meid otse aardeni. Aimasime juba, et miski üllatus meid siin ootab ja ega pettuma ei pidanud. Täitsa trikikas asi, aga saime ikka täitsa loetavalt enda nimed logiraamatusse. Superlahe aare! Meeldis nii idee ja lahendamine kui ka tänane mõnus metsaskäik aardeleiuga.

Põdrad käivad maiustamas

Puude kujunduslõikus by põder

 2 

Sattusin aardeni hoopis tagurpidi, kui teised siin. Kõigepealt leidsin metsas vana talukohta uudistades aarde. Kuna sai leitud ebatraditsioonilisel viisil, jäi sissekanne tegemata. Pole aastaid aktiivselt geopeitusega enam tegelenud. Kodus tuli asi jutuks ja tekkis huvi, mis aare see on. Oli veidi otsimist, kuna kaardilt seda ei leidnud, ega tulnud ka otsingust klassi 'tagurpidiaare' alt välja. Lõpuks leidsin mõistatusaarete alt. Äratundmine oli eelmises logikandes 'halu-tõkkepuu' ja 'kuri tädi' osas. Olen sealses looduses mitmeid aastaid, kord-paar aastas, uitamas käinud. Tõkkepuu ilmus sellel suvel, kevadel veel polnud. Ka polnud varasematel kordadel tädiga kohtunud. Vestlust tädiga, kes jalutas teest/ristmikust veidi eemal, alustasime tegelikult ise, auto juurest tulles. Algul oli ta jah üsna kuri. Aga kuna vestlus läks üsna pikaks, siis hiljem ta leebus ja muutus rõõmsamaks ning rääkis ka kohalikust elust ja loodusest. Selgus ka tädi kurjuse põhjus. Võiks öelda, et tegu on aktiivse naabrivalvega. Seal mäe taga kõrvalises talukohas on probleemiks sagedased vargused ja autodega heinamaadel ringi tuuritamine ning ATV-dega kaitsealuses metsas ja rabas maastiku lõhkumine.

Tänud peitjale!
Geojaanipäevale minnes sai koht enam-vähem välja vaadatud, aga selleks korraks jäi asi sinnapaika. Täna jätsin ühe tegevuse ära ja otsustasin hoopis sellest äpist telefonis lahti saada.
Sihtpunkt kiirelt waze-i sisse ja minekut. Juba sihtpunkti lähedal sain aru, et ma olen valel pool ühte "suurt" objekti. Aga mõtlesin ikka plätude ja t-särgi väel sinna matkata. Ainumas kaitse vihma ja tuule eest oli seljakott. Umbes poole peal ma sellest loobusin, sest tagasi peab ka niimoodi tulema.
Ma targu jätsin oma auto teed tõkestava puu-halu juurde ja edasi läksin jala. Kurja tädikest nii minnes kui ka tulles ei kohanud.
Logimine ka õnnestus lõpuks. Kõige raskem oli just ühtedega, aga ka võitlusel kuklastega oli oma osa. Ma ei tahtnud, et nad jõuaksid nii kõrgele, kus ma nende hammustusi juba valusalt tundma hakkaksin.
Oli tore jaht.

Mida hekki,mida mõistatust, lõpp oli täiega lahe, sai ikka nalja. Tänud

Aitäh!

Tänud.

See umbes-täpselt koordinaat istus mul juba pikemat aega kaardil, nüüd siis võtsime selle asja lõpuks ette. Panin plaani kokku, kuidas aardele läheneda mööda riigimaid, aga kuna see riigimets ei tundunud päriselus üldse mitte kutsuv, siis sohver sõtis uljalt mööda teed parkimiskohani. Maavaldurit kodus polnud, seega läks õnneks. Auto pargitud, navigeerisime end äpi järgi kastini ja siis alles hakkas nalja saama, aga no eks need tulemused ole logiraamatus näha. Tänud peitjale, väga mõnus nikerdamine oli.

Meie teekond algas vist 9,11 pealt, kui ma silmanurgast õieti tähele panin. Priit luges kaarti, aga vahepeatusi sai mu poolt puudulikult kaetud piirkonna tõttu päris mitu tehtud, nii et ega ma lõpuks tea, kui pika tee me tegelikult läbisime.
Igatahes oli varasematest hoiatustest kerge vibratsioon sees, mina olin juba saanud telefonikõne, et kus ma kondan, saun on soe ja oleks juba ära koju tahtnud, aga tööd pooleli jätta ka ei võinud.

Katastrikaart oli pisut hirmutav, õhtune võsa aga ka. Aga julge skaudi rind on rasvane. Päris Phantomi või Siku77 tasemeni me ei küündinud, ilmselt osutus meie parkla samaks, kuhumaani sõitis tunk.

Kohapeal aga õige naljategemine alles algas. Hirnu või herneks - meie käeharjutused jäid sinna teistelegi imetlemiseks, aga ütlen küll, et vasaku käega kirjutamine on selle kõrval lapsemäng (ja ise tahab veel trükimuuseumi asutaja olla) :P

Ilus. Suurepärane. Aitäh!

 1 

Minule ei meeldi need kurjad inimesed, aga aaret ikkagi tahtsin rohkem. Seega oli aeg strateegiaks ning oli ka aeg oma Nähtamatu Ninja oskused tolmust puhtaks kloppida. Arvasin, et seda on reede pärastlõunase päikese käes keset lagendikku keerulisem teostada, aga osutus päris edukaks ettevōtmiseks. Wingmän hängis ka koos minuga...või noh...mina laperdasin Wingmäni tuules, kuhu iganes võssa ta siis ka eksida otsustas. Eksimise kõrvale käis ka väike kohalejõudmine ja käevärinal logimine ning eksimine võis jätkuda... Ei, tegelikult saime kenasti välja hiilitud - 200 meetrit ees või taga! Otsisime oma stealth režiimil mobiili taamalt välja ja lahkusime. Aitäh.

 1 

Peale logimist jõudsin elusalt auto juurde tagasi. Ahsoo, mina ei pea tagurpidi kirjutama! Olles lugenud logisid kohtumistest kurjade inimestega, otsustasime auto parkida valgetest postidest kaugemale, nii ca kilomeetri kaugusele aardest. Tahtsin liikuda nagu eriüksuslane - täita ülesande ja mitte kellelegi vahele jääda. Tegelikult see osa õnnestus, aga eriüksuse juht oli pannud eelkoordinaadid lõplikust kohast 200m eemale. Sõjas oleks selline asi fataalne, geopeituses oli asi karm vaid säärtele. Kahju oli kaaslasest, kelle jaoks oli pingutus vägev. Peale pikka võsas rapsimist jõudsin 240m enne lõppu mingile teele. Rõõmustasin juba, et nüüd läheb vilet lastes lõpuni. Tuli välja, et tee kaugenes aardest nii ühte- kui teistpidi. Tuli sukelduda uuesti võssa. Sellest läbi jõudes oli aare juba päris lähedal ja maastik normaalne lõpuni. Väsimusastet näitab milline värisev logi sai raamatusse kirja (panen näidispildi). Tagasi tuli eriüksus mööda teed, korraks mingi maja juures võssa sukeldudes. Ülesanne sooritatud vaenlasele märkamatult. Tõeline eliitüksus!

Käsi värises suurest pingutusest

Kord ühel sündmusel tuli see aare jutuks, pidi üsna lähedal olema. Siis oli aga väljas pime ja palju lund ning ei hakanud teadmata suunas seiklemist ette võtma. Täna oli hoopis teine tera. Kõik sujus kenasti ja leidsingi aarde. Logimine osutus parajaks katsumuseks.. lõpuks panin silmad kinni ja käsikaudu õnnestus logi täiesti loetavalt jäädvustada. Kurja maaomanikuga õnnestus minulgi kokku puutuda.. ja minu otsitav lennuki vrakk pidavat üldse kaugemal rabas olema ning siit poolt sellele ligi ei saavatki... huvitav :D Aarde ülesehitus igati lahe. Tänan peitmast.

Sõitsime kruusateelt kõrvale ja parkisime auto tee äärde kohe peale mingeid valgeid poste. Oleks edasi ka saanud, aga ilm oli ilus ja otsustasime jalutamise kasuks. Kõik sujus kenasti ning jõudsime probleemideta aardeni. Isegi nimed sain kuidagi kirja :)

Olles jõudnud mõnesaja meetrini autost, mööda kõnnitavat teed lähenemas ühte autot. Mõtlesime, et äkki on teised geopeiturid. Ei olnud, lähedal olevast majast pärit kuri naisterahvas hoopis. Ütles, et oleme eramaal, et seal ei tohi olla ja uuris, et mida me sealt otsime. Meie mugusõbralik vastus talle ei sobinud. Oli möödasõidul ka autonumbri jäädvustanud ja ähvardas lausa politseiga. Samas ühtegi keelavat silti polnud, isegi eramaa silti mitte. Ja ka eramaal võib ju liikuda. Seega kuna me mingit seadust polnud rikkunud, aga me jutt naisele midagi ei tähendanud, siis otsustasime lihtsalt selja pöörata, auto juurde kõndida ning minema sõita. Auto juurde jõudes nägime, et naine on enda sõiduki ümber pööranud ja liigub sellega meie suunas. Ei hakanud ära ootama, mis plaanid tal on, tagurdasin autoga tee pealt välja ja sõitsin minema. Praegu kodus vaatan, et aare ei asu mingi valemiga tema maa peal, ainult tee aardeni läheb sealt läbi.

Seega tee aardeni oli väga mõnus, peidik mõnusa nipiga, tagasitulek tegi aga meele natukene mõruks. Näen, et ka peitja ise on kurja pererahvaga kokku puutunud. Ehk on tõesti mõistlik kaaluda aarde mujale viimist?

Tagurpidi radadel olen ikka aeg-ajalt olnud. Asi hakkas eriliselt hasarti tekitama kui olin 5 km peale saanud. Kui tee hakkas väga väikseks minema ja logid on hirmuäratavatest pärismaalastest ära ehmatanud, siis tuleb parkida ning jätkada jala. Puhas lust kui numbrid päriselt ka vähenevad! Lõpp oli paras katsumas aga nime kirja sain. (372) Aitäh!

Ei saa öelda, et ei leidnud. Selleks peaks jõudma nullile lähemale kui 1.38 km. Olime seekord üsna järjepidevad ja jalutasime kokku ligi 3h ning 11.19 km. Tekkis ka uus mõte kustpoolt läheneda ja ehk peatselt saame seda proovima minna :)

Leitud :)

ai see oli kihvt! hea, et pere maasturit omab. tänud laheda aarde eest! :)

Jõudsime juba päris lähedale, nii 2,88 km jäi ainult seekord puudu.

Ligikaudne koordinaat sai juba ammu välja peilitud. Kui nüüd lõpuks georondiga selle lähedusse sattusin, siis otsustasin olukorra üle vaadata. Georont urises küll, aga viis ilusti minu arvutatud punkti, mis oli aardest vähem kui 100 meetri kaugusel. Vahva lahendusega logiraamat. Aitäh peitjale.

 1 

Mõtlesin, et kui lennuga läks nii nagu ta läks, siis äkki Tagurpidiga läheb paremini. Nope.
Kui nulli lähedusse jõudsin hakkas sadama. Kõvasti. Aga otsustasin, et kui ma seal juba olen, teen vähemalt katset pisut otsida. See polnud just eriti mõistlik. Süvenes vaid veendumus, et enne talve ma tagasi ei tule. Kui Lennu juurest sain endaga kaasa kuskil 10 põdrakärbest, siis siit sain 30+. Mingi hetk istus neid veel mu varrukal 6 tk. Brrrrr....

 2 

Vägagi nauditav lahenduskäik! Kunagi talvel tiirutasin ligi 700 m peale välja, aga lahti lükkamata rajal läbi põlvini lume ei viitsinud tookord sumada, jätsin külastuse suve peale. Nüüd pääses rooli taga palju lähemale, iseenesest oleks edasigi saanud, aga kuna märk keelas liikumise ATV-del, siis loomulikult ei läinud autoga laamendama, vaid jalastusin. Kurja valduri teemaga polnud enne kursiski, õnneks kedagi ei kohanud.

Kogu kohale sõitmise ülesanne oli juba väga lahe, aga lõpus ees ootav tuli veel eraldi toreda üllatusena. Eriti siis kui aardekarbi avasin :D Paar korda varemgi olen endale mõttes õlale patsutanud, et kunagi ammu geopeitusega alustades ühe üpris mõistliku strateegilise valiku tegin :P Tagasiteel ennast enam päris normaalsena ikkagi ei tundnud, rooli taha istudes tegin enne mootori käivitamist igaks juhuks lihtsa rutiinkontrolli - olles selle edukalt läbinud, võisin liiklusesse söösta :o)

Väga hea idee ja perfektne teostus nii mõistatusel kui ka lõpp-punktis. Asukoht samuti mitmes mõttes geniaalselt valitud, et põnevust ikka maksimaalselt jaguks. Suurim tänu aarde autorile, see on teenitult tugev aasta aarde kandidaadi materjal!

Käisin keerasin asja õigetpidi tagasi...peale mingit tormi oli see asi seal ikka vähe valesti, aga nüüd taas paigas. Aarde juurest ära tulles sattusime kokku kurja maaomanikuga, kes pole eriti rahul, et tema teid kasutatakse. Proovige siis võimalikult vara autost loobuda ja jala käimist ei saa takistada. Kuigi seal pole ka ühtegi silti, mis teada annaks, et pole lubatud ringi liikuda. V.a. siis jah juba väga aarde ligidal. Võibolla kolin aarde mujale mingi hetk ära. Õnneks ei otsita seda eriti palju, niiet ei tohiks ka väga suur probleem seal tulla.

Ah kui äge aare. Sellele aardele on lähenetud ikka mitut teed pidi ja alati ühes kohas hakkasid numbrid suureaks minema. Siis tegin väiksed arvutused ja sain koha teada. Täna koju sõites, otsustasin lõpus ära käia. Koht on tõesti ilus. Täiesti vanajumala seljataga. Lõpp on ka oma pealkirja väärt. Et seda aaret kätte saada, see oli omaette pingutus. Suured tänud peremehele ühe väga ägeda teostuse ja aarde eest. Sinu aardeid otsides on alati selline värin, et mida ägedat ma nüüd leian.

Mul on koordinaadid ammu välja arvutatud, aga millegipärast pole tee siit läbi läinud. Täna võtsin teekonna spetsiaalselt ette. Siim kasutas kaunist kevadist peatuskohta enese autos välja magamiseks ja mina asusin linnulennult 303 meetri kauguselt teele. Läbisin muidugi pikema maa ja lõpus tegin veel ebavajaliku sõõri, aga kohale ma jõudsin. Sellest sain kohe aru, et asi päris õige pole. Aga kuna logid upuvad kiirelt ohtrate NKT logide alla, siis mul polnud Piia-Peetri kohalkäigust aimugi. No ja ega midagi hullu olnudki. Eile sai kõvasti trenni tehtud, nüüd polnud logimisega probleemi. Alguses panin niisama logi kirja, siis mõtlesin veidi ja panin õigesti ka. Ja siis taaspeitsin aarde ning nautisin linnulaulu ja kevadet. Ilus oli olla. Aitäh!

Jälle targem ja parem inimene. Tänud

Ka see aare on pikalt plaanis olnud. Tundus, et sellist ilusat õhtut me just ootasimegi :)
Kusagile kulgedes on alati kiire, kusagilt naastes aga on see miski puudu jäänud, et see ära teha. Nüüd aga võtsime eraldi õhtu, et tulla ja kevade ilu nautida. Ja kahekesi oli see koostöö hoopis lihtsam. Ühel oli üks ülesanne ja teisel teine. Ja niimoodi õnnestuski Peetril juba päälinna piiril kilomeetri täpsusega asukoht paika panna. Minul ei jäänud muud üle kui musta noole nina õiges suunas hoida. Ühes kenas kohas me temast loobusime ja panime õkva prõlla kand ja varvas. Õhus oli nii mõnus kevad, et oleks võinud vabalt ka kogu maa niimoodi teha. Ainult, et vist oleks pimeda peale jäänud :P
Kui tehnika juba näitas, et siin see on, jäime pisut jänni. Loodus oli oma jõudu näidanud ja konteineri Austraalia poole lükanud ;) Kahekesi õnnestus ta küll ära päästa. Õnneks miskit katki polnud ja saime sinna vigurisse oma käigu fikseerida :D
Tänud, meile väga meeldis!
P.s. Laur on informeeritud hetkeseisust koos pildimaterjaliga.

Kevadine vaade

 1 

Veidi Tallinnas sõitmist ja juba sain enamvähem sihtkohta teada, kohale minnes valisin siiski vale tee otsa mis järkjärgult läks aina kehvemaks, kuni suht sõitmis kõlbmatuks muutus, aga siis sai uuesti mõõdud kaartile kantud ja siis oli juba täpne kordinaat olemas :) jäi ainult google maps teed juhatama panna ja kohale vurada :) Kohapeal sai muidugi ka edasi tagasi tatsatud veidi kuni õige koha leidsin. Aare oli ka väga 5+ ja andis veidi ikka sudida aga midagi võimatut polnud, väga lahe ja mõnus aare, suured tänud selle eest :)

 2 

Eks üritusel tuli ju jutuks ka koduteele jäävad aarded. Ja Laur muidugi andis vihjeks otsida antud aaret. Eks siis saigi geovara alla laetud ja minekule. Sõitsime jupp aega ringi ikka lähenedes ja kaugenedes õigest kohast. Õige tee polnud just minu Seaterraarile kõige mugavam, aga on ta ju ka hullematest kohtadest läbi vedanud. Ka lõpp oli Laurile kohaselt lõpuni viimistletud. Väga äge aare - üks päeva parimaid kindlasti! Aitäh!

 1 

Peale sündmust tulime asja uurima. Asukoht oli mul eelnevalt välja uuritud. Autoga saime 70 meetri peale. Järgmistele sõitsime korraliku tee sisse. Enne meid keegi lähiajal käinud ei olnud. Täitsa äge lahendus! Tänud!

 4 

Peale advendiüritust oli plaan vähemalt üks Laur-i aare veel võtta ja härra ise soovitas tagurpidi poole vaadata. Peab tunnistama, et andekas aare oli! Isegi minu meelest päeva parim, kuigi Silveri Boogie oma jääb samuti posit.ja kauaks meelde. Vinge geopäev on olnud! See tagurpidi aare oli väärt hilisõhtust lumes sumpamist ja madalapõhjalise geomobiiliga riskimist! Aitäh Laur!

 1 

Kui olin kahes punktis kaugust uurinud, siis enda arvates oli mul selge, kuhu poole minna. Seega kui tee viis sinnapoole geotuurile panin äpi käima ja... mis mõttes, et kaugus suureneb?? Kui hiljem asetasin faktid kaardile, selgus, et oli tõesti hoopis teisel pool :) Päris hea, et lõpuks ikka geomeetrilist lähenemist kasutasin, sest isegi siis juhatas aparaat mind täna kõigepealt erateele. Sealt sai ümber. Aga natuke edasi ja järgmiseks takistuseks sai koer. Peremees oli tee ääres asjatamas ja koer tahtis vist väga näidata, kui ennastsalgavalt ta oma maad kaitseb. Ta jooksis muudkui auto ette, tundus lausa mõnekümne sentimeetri kauguselt ja ega ma ei julgenudki rohkem kui teokiirus sõita. Peremees üritas koera kätte saada aga see jooksis ümber auto peremehe eest ka ära :D Kui sain jälle liikuma, siis spurtis koer kiirelt etepoole ja püüdis mind jälle takistada, nii paarsada meetrit kuni lõpuks vist maa piir ette tuli ja enam polnud tema mure. Seega oli kindel, et seda teed ma tagasi enam ei lähe. Sõitsin märgini ja viimased kolmsada meetrit käisin äpi järgi. Õnneks valisin kohe õige tee ja nii oli täiesti kena jalutuskäik, rikkusin ühe kitse rahulikku olemist ka. Nulli jõudsin ilma igasuguse võsata. Logimise kohta võib öelda, et tänane kuupäev kohale minemiseks sai valitud hea ;) Tänud!

Jõudsime kohale ja järjekordselt ootas ees üks ülimalt lõbus aare. Tänud!

 1 

Proovisime siit ja proovisime sealt, lõpuks saime õige otsa kätte ja siis polnud enam väga raske see leid!

 1 

Erkol oli täna suur soov aardejahile minna. Nii ta korjas meid peale ja suundusime siis NKT poole. Karsti ala ja Kuimetsa mõisa Erko tegi ära (Meil tehtud). Ning siis pakkus välja, et võiks uurida seda asja ka. Mõeldud tehtud. Hakkasime siis aga Km taga ajama. Proovisime siit ja siis jälle sealt. Kui lõpuks suutsime leida selle õige suuna. Ütleks nii, et see lõpp oli üks kuradi vinge. Tänud

 1 

Veidi mõõtmist veidi sirgeldamist ja siis minek. Algul sai õige tee valitud, siis vale ja lõpuks saime aru, et seda naiste juttu ikka ei maksa alati kuulata ja tuleb oma mõistust usaldada. Üks keeruline logimine see oli, no Fotologi puhul muidugi veel hullem :) Üks huvitav pilt sai seal tehtud, kui laegas avanes aga seda ei saa siia panna. Lisame siis ühe pildi ümbruskonnast. Igati huvitava teostusega aare ja loomulikult kiidame ja soovitame ja sildistame.

 1 

Mõni aeg tagasi sai algust tehtud selle aarde lahendamisega. Lahendasin seda nii töö kui ka kodus, isegi maal käies lahendasin. Tulemuseks sain ühe väga hea ja sobiva koha, kuhu vaja minna. Nii saigi õhtul suund sinnapoole võetud. Ei oskagi öelda, milline see õige või milline vale tee on, aga kohale jõudsin täitsa muretult. Peab muidugi ütlema, et see tee oli kaherattalise jaoks ka palju parem kui see on näiteks neljal rattal kulgedes. Jõudsin esimese hooga 70m peale ning siis tegelesin edasi juba täppishäälestamisega ja positsioneerisin end aardekasti juurde. No logimine jah, oli nagu oli. On olnud lihtsamaid viise :) Mina tänan!

 3 

No ütleme nii, et... huvitav aare. Ja Aigar tuli kampa vaid seetõttu, et Tauno oli ka peitmises osaline. Aga lahendamine...
No alla 30km ma tükil ajal ei saanudki, kuni lõpuks tuli idee, kuhu minna. Pärast seda, kui ma mitmes kohas olin veidraid kannapöördeid teinud, võttis Aigar kui kaardilugeja asja käsile, mis tähendas - lõpp mängule ja karmide reeglite järgi otsima. See päädis sellega, et kuulasin vaid Aigari sõna, kes kõrvalt tähendas: paremale, vasakule, otse, vasakule jne. Kui ma julgesin piuksatada, et on ta ikka kindel, vastas ta, et ei ole, keera järgmisest vasakule. Viimaks tähendas ta, et nojah, lõppu me täna ei jõua, kuid üldiselt on enam-vähem teada, kuhu minema peaks... kui kodutöö KORRALIKULT ära teha. Ma vaatasin kaarti, vaatasin Aigarit ja jätsin välja ütlemata selle, et tegelikult oleks ma alguses pärast mõningaid mainitud möödalaske teist teed pidi läinud ja siis ilmselt ka logima jõudnud. Aga noh, kui järgmine kord, siis järgmine kord. :)

 1 

Huvitav aare. Algul sai valitud vale tee ning tükk aega autot lõhtud. Kui mõtled, et äkki läheb tee paremaks, siis üldjuhul see kunagi nii ei ole. Muidu lahe aare ja teostus.

 1 

Midagi ei saa juhuse hooleks jätta ! Tuvastasin ligikaudse asukoha, valisin võimaliku punkti, määrasin koordinaadi ja asusin teele. Androidi ühendus katkes 16m enne lõppu, kuid GPS viis sihile ja lõpus näitas 4m täpsusel kauguseks 4m. Tänud ! Äge !

 1 

Kodutöö tulemus viis aardest mõnesaja meetri kaugusele.Logiraamatusse kirjapandu ei kannata kriitikat :) Aitüma siia juhatamast!

 1 

Hetkel polnud keerulist midagi. Äpp sai kunagi hangitud - tõdetud, et aare on kodust kaugel-kaugel ja ega midagi muud ei juhtunudki :) Täna oli lootust, et õnnestub ka seda imeasja näha ja nii hankisin äpi uuesti. Tubli töö - juhatas kohale nii et polnud asigi. Autoga sai umbes 350m peale - edasioli isegi ATVdega sõitmine keelatud. Ja see asi.... see on jälle jabur ja hea korraga. Lihtne ja samas.... seda peab ise nägema ja kogema. Pärast oled ise kah tagurpidi-Antslast. Aitähh

Mitu korda olen seda aaret juba proovinud leida aga küll on ilm olnud vilets või pole piisavalt aega olnud. Seekord oli aega piisavalt ja null oli üsna täpselt ka juba teada, seega kohalevuramise vaev.

Seda aaret otsisin kolmel korral. Esimesel korral veendusin, et see on liiga kaugel algpunktist. Teisel korral jõudsin ilma kaarditööta kilomeetri kaugusele. Kolmadnaks korraks oli kodus korralik kaarditöö tehtud ja seekord oli ainult kohalesõitmise vaev. Logiraamatusse said korralikud varesejalad, isegi ei suuda neist vist midagi välja lugeda.

Ossa poiss, kui põnev kulgemine oli ja leiu allkirjastamine samamoodi. Lahe aare! Tänud!

 1 

Kodus otsitud null viis 1,8 kilomeetri kaugusele. Äpp ees alustasime siis nullile lähenemist. Saime 500 meetri peale ja jätsime auto ootele, kuna eelmiste otsijate tegevusjäljed ajasid hirmu nahka. Kust kohast Laur sellised kohad küll välja võlub. Logimisest ka. Hea, et aare mikro ei ole, muidu oleks juba meie logi pool raamatust ära täitnud. Pärast ei osanud ise kah oma varesejälgi välja lugeda. Mõnus ja tänud.

 6 

Mõistatuse osa oli - olin kah kaasas. Kohapeal andis ikka ringi tiirutada veidi ja siis oli lahe logimine. :D No kuidas sellised vahvad kohad küll leitakse? Mingi küla on seal ilmselt kunagi olnud, kiviaiad, vundamendid....
Auto juurde naastes algas tore kvaliteetaeg perega, sest suutsime autoga kinni jääda. 2,5h mässasime aga välja saime, ise kõhuni mudased! Hiljem pubis toodi pärast meie visiiti suur kollane tolmuimeja välja, meie mudajälgi ilmselt kasima. :D Paras seiklus, aitäh, Laur!

 1 

Eeltöö sai korralikult tehtud ja ülearuseid kilomeetreid maha sõitma ei pidanud. Kohapeal oli muidugi probleem, oleks teadnud, oleks kodus harjutanud kirjatehnikat. Igatahes vahva aare, suured tänud!

 1 

¡ɥäʇᴉ∀ ¡sᴉplǝǝW ˙ɐpɐʇᴉsʇᴉ ɐɾ ɐpɐpɹǝssnd-ɐpɐpǝɹssns nƃɐɾɐƃɐɯo ɐʞʞᴉ ǝɯᴉɐs lɐǝs ɐſ ˙ǝpɹnnɾ ǝpɹɐɐ lᴉqɐ ᴉdä ɐɾ ǝpǝƃläɾ ɐqnɾ ʇlɐǝs ɐɾ ɐƃoʇnɐ ǝlɐǝd ᴉɹʇǝǝɯ ɐɾɐsǝuõɯ ɥɐɾ ᴉʇsǝõʇ ᴉɐs lɐǝd ɐɥoʞ ˙ɐpɐʇööʇ pnʇɥɐʇ ᴉǝ sᴉuoɟǝlǝʇ nuᴉɯ ɐƃɐ ddÄ ˙nʞʞoʞ sɐᴉlɐɐɹʇsn∀ ɐʞ ɐƃǝsᴉllǝs ǝɥü uᴉsnʇnnԀ ˙sᴉplǝǝɯ ɐƃäʌ ǝllnɯ snʇɐʇsᴉõɯ ǝǝS

 1 

Kuna minu androidikaga see äpp koostööd ei teinud, siis kasutasime Kristi kännukat. Ikka veidi sirgeldamist oli, enne kui õige paiga üles leidsime. Üks igavesti mõnusa kontseptsiooni ja teostusega asi, aitähhid ja aplaus!

 1 

Sõitsime mööda, suundusime tagasi, siis nagu kits kahe heinakuhja vahel, kumba võtta, kumba jätta, huvitav ristmik. Numbrid aina vähenesid ja ilm oli väga mõnus talvine Tagurpidile lähenemiseks. Kohustuslik võsaetapp sai ka probleemideta läbitud kaunil lumevaibal astudes. Kätte leidsime vajaliku ja uudistamist siis omajagu. Taustaks taevas sinine, maapind kaunis valge-valge ja tagajärjeks üits korralik kärbsemust. Kes kohale läheb, see näeb. Sander terane, sooritas super hästi vajalikud protseduurid, kõrvalt vaata ja imesta. Tänud peitjale sel huvitaval moel jõulumetsa lahendama juhatamast.

 3 

Et kõik ausalt ära rääkida peaks alustama sellest, et hakkasin valmistuma aasta aarde valimiseks. No ja siis selgus, et mitmed siltidega aarded on täitsa kodumaakonnas ja alles logimata seisus. Tirisin siis omale uue äpi ja hakkasin nuputama. Nuputasin kodus, nuputasin sõbra juurde sõites, teisi aardeid otsides ja nuputamise tulemusel joonistasin omale oletatava koha välja.

Täna siis võtsime ette väljasõidu aardepiirkonda. Mulle väga meeldis see koht, nii mõnus ja rahulik. Sellises kohas mulle meeldiks elada . . . vist :)

Aarde leidsime ning hakkasin siis logi kirjutama. Olgem ausad, Sven vaatas mind nagu opakat, kui ma kirjutatud ei saanud ja niimoodi naersin, et silmist pisarad jooksid. Lõpuks sai nii, et kuupäev on kreeka keeles aga nimed siis eesti keeles. Väga lahe aare, algusest lõpuni. Meeldis teostus, meeldis lõpp, meeldis koht ja logiraamatu lahendus. Aitäh sulle, peitja!

 2 

Kodutööna olin mingi koordinaadi ja tee paika pannud ja nii ma sinnapoole suundusin. Meetrid muudkui vähenesid, mingil hetkel jätsin auto maha ja jalutasin edasi. Kui näitas veel 12m, olin kohal ja siis algas nali. See on kõige koledam logiraamat, mida ma näinud olen:) Aga vahva värk ja teekond selleni, tänud.

 2 

Väga tsiviliseeritud leid. Ei muda, ei midagit. Autoga paarisaja m peale ja head kõva teed mööda nulli. Plärakas ja Sodipodi tervitavad.

 3 

No on ikka asi meile siia valmis sätitud! :D.

Minul oleks see aare vist omapead leidmata jäänud ka... Või no, vähemalt oleks ma enne pidanud minema kuskilt androidiga nutiseadet hankima. Aga õnneks olid Marje/Paavo minust oluliselt parema abivahendivalmidusega ja nii me siis nende loetud juhiste järgi ja Lauri roolimisel aarde juurde veeresime. Mina logisin esimesena, Paavo küsis selle peale, et mis kosmosemuttide tisse ma sinna raamatusse nüüd joonistama kukkusin... :D.

Mis ma oskan öelda, väga lahe aardeidee järjekordselt Lauril :). Minu poolt tulevad samuti nii AA, LT kui S-soovitussildid siia, kellel leidmata, minge ka otsima - üsna kindlalt julgen garanteerida, et saate ühe väga lõbusa elamuse oma päeva :).

 5 

Kui aare avaldus, sõitsime parasjagu Piia & Peetriga Tallinnas Paldiski maanteed mööda. Sealt näitas palju kilomeetreid. Kunagi teine kord kuskil mujal sõites vaatasime uuesti - näitas teist sama palju. Kolmandal korral näitas juba veidi vähem. Seda arvesse võttes korrigeerisin silma järgi punkti kaardil kuhugi tänasesse kanti. Kordagi ei olnud plaani, et võiks lahendada geomeetria abil nagu Lend EE127. Vihuti tahtsin vaid hetkelist näitu silmitsedes suuna, kauguse ja asukoha paika saada.
Täna oli meil peitja isiklikult autojuhiks. Mina suunasin kõrvalistmelt ilma äpita ja Marje tagapingilt äpiga. Vaid ühes kohas, napi kilomeetri kaugusel saimegi korraks otsa ringi keerata, muidu sujus üliladusalt. Lõpus otsustasime siiski pisut jalutada ka. Ilm oli selliseks mõnusaks tibavaks muutunud, lumesajust polnud enam haisugi, lund maas õnneks siiski veel oli. Maa ka kena ja külmanud, lausa lust hämarduvas metsas aardeni teed rajada.
Aare avastatud ja avatud, aga veel logimata. Tegime siis ikka nii, et igaüks sai ise logida. No on kohe selline aare, uskuge või ärge uskuge (-: Nagu Arduino - soovitan ise oma käega logida :D Tõsi, minusugusel ratsionaalsel ajukääbikul jäi oma nime kirjtamine poole peal pooleli. Ah, minge vaadake ise, mis ma korda saatsin :-P
Laurile kümme näppu püsti, filigraanne idee ja teostus! Eriti rokkis lõpp-lahenduse ajumäng. Aasta Aarde kandidaadi ja soovitan sildid manu. Aitäh, nii mõistatuse kui aarde eest, Laur! Viskan viis!

 8 

Ma tegin samuti natukene sohki ja panin kodus minimaalsete andmetega lõpu paika. Või noh, null kukkus lihtsalt nii loogilisse kohta, et polnud plaaniski rohkem täpsemaks ajada. Tegelikkuses juhtus aga see, et minu null oli plussmiinus 1km. Sõites nulli poole oli kõik veel viks ja viisakas. Programmi järgi 3km ennem lõppu sõitsid mulle vastu kaks traavisõitjat. Üldse elus esimest korda nägin selliseid tegelasi. Eeldasin, et neid näeb vaid hipodroomil. Auto jätsin kilomeetri peale ja hakkasin astuma. Päike oli juba loojunud, kuid taskulampi ei pidanud veel välja kiskuma. Meetrid vähenesid kiiresti. Kui oli 400 meetrit minna, siis leidsin ennast veetakistuse eest. Panin kükloobi põlema, vaatasin telefonist kuhu suunda jääb minu kodutöö null ja pistsin nutika taskusse. Nüüd algas üks rõve roppus. Pildil kujutatud ilusast talvest polnud haisugi. Üks suur pokumaa, mõne üksiku puuga mille vahel sügav vesi. Igale poole jäin kas kinni, sain võsaga vastu vahtimist või siis uputasin enda jalanõusid. Lõppes alati sellega, et ükskord tuli selline distants kahe poku vahele, et ei olnud võimalik vett ületada. Ühe sellise tupiku ees vaatasin telefoni ja avastasin, et olen tegelikust nullist hoopistükis kaugemale läinud. Hakkasin siis ropendades minema teise suunda. Kuigi ei olnud suviseid lehti, oli see võsa kuradima tihe. Kasvas igatipidi ja koguaeg takerdusin okstesse kinni. Mõne vihapurske ja ropu sõnaga rebisin ennast jälle läbi. Kohtasin ka mingeid kummalisi suuri auke aga ei saanud aru mis otstarbel need olid. Leidsin ka ühe prügila. Võibolla olid ka need leitud augud kaevatud sellejaoks aga jäetud kasutamata mingil põhjusel. Kui olin juba 45 minutit võsas ragistanud, ennast võhmale ajanud ja mõne aasta või kuu võrra hallitooni juuksete saamist lähedamale nihutanud, siis võtsin kätte, et natukene loogiliselt mõelda. Vaatasin kaugust ja võrdlesin seda kaardiga. Tekkiski üks idee kus võiks olla varemleidnute piltidel kujutatud ilus talvetee. Otsejoones pressisin ennast kõigest jamast lähimasse võsata alale. Oi kui hea oli nüüd vahelduseks olla. Seal selgus enda ülevaatamise käigus, et olin enda paar tundi tagasi kapist võetud puhtad riided täiesti ära mökerdanud. Nüüd edasi sattusingi õige raja peale mis viis mind ilusti aardeni. Oeh jah, oleks võinud natukene paremini teha oma kodutööd. Lõpus olev aare tegi aga tuju heaks. Põnevusega lugesin läbi kõigi põnevad logid ja panin ka enda memuaarid sinna kirja. Aitäh peitjale!

 2 

Mulle see värk igatahes meeldis. Olenemata sellest, et lõpppunkt sai koduses soojuses paika 50 meetri täpsusega. Seega autoga ekslemist ei olnud, kuid ikka oli põnev vähenevaid numbreid vaadata. Öine lumesadu oli looduse jälle kauniks kujundanud ja nii sai siit igatepidi positiivseid emotsioone. Nime logiraamatusse saamine oli ka vahva, tegin seda lausa 2 korda, erinevaid tehnikaid kasutades. :) Täiesti arusaamatu kui äpu võib niimoodi olla... Mina Tänan!

 1 

Mälüürituse lõppedes sai seda tagurpidi asja tiba tudeeritud ja selgus, et kogu tehnikapargist sobib minu föön selleks otsimiseks vaid. Vaatasime pimedat taevast, libedust ja läksime kodu ära. No pitsul kindlasti juba jalad ristis ja homme vist taas valgust oodata. Nii jäigi, hommikul oli tõesti õues valge, kuid siia aarde juurde jõudes oli juba taaskord hämarus maad kaapimas. Viimase valgega saime kohale, suure ähkimise ja puhkimise, turtsumise ja itsitamisega nimed kirja ja viimased valguskiired tabasid meid taas koduteel. No täitsa vinks-vonks asi. Hea et rajameistrid ikka tummised rajad juba sisse tallanud, tähh neile ja ka peitjale!

 3 

Suure kamba peale leidus üks android, mis piisavalt moodne. Kuna äppsid seda äpsi ei söö, siis jäi suuremale osale seltskonnast jäi järgi lohisemise funktsioon. Kui kodust võimalikku aardepaika vaadates, ei osanud sellest midagi arvata, siis looduses võis tõdeda, et jällegi huvitav nurgatagune leitud. Täname peitjat kodumaad tutvustamast ja kiidame uudse lahenduse eest.

 3 

Kui Kaupo helistas, siis ei teadnud ma veel aardest midagi ning lubasin tagasi helistada, et mis värk ja kas üldse mõistus peale hakkab. Noh, tundus, et saame hakkama, helisasin tagasi, leppisime kokku ja tuld. Tegime meelega asja natuke põnevamaks ja lähenesime "koba peale" meetodil. Toimis. Kohapeal nägime tuttavat sinist ning tänu värskelt sadanud lumele panime navigeerimisvahendid taskusse ja läksime lihtsalt mööda jälgi kohale. Kui keegi aasta pärast näitaks mulle mu kirjutatut ja küsiks "kelle logi on?", siis ma ilmselt ei oskaks vastata. Lahe teostus, aitäh!

 7 

Kõigepealt muidugi selgus, et mul täitsa vale telefon aarde otsimiseks..:( Lapsel õnneks sobiv aparaat, kuna kumbki laps aga oma hõivatuse tõttu otsingutele tulla ei saanud, arvasin, et ilma kaardilugejata ma ka ei lähe ning siirdusin hoopis teisi otsima. Haarasin siiski rakendusega telefoni kaasa, et suundagi tuvastada. Kui pärast planeeritud aardeleidusid vahemaa usinasti vähenema hakkas, tekkis hasart ja suundusin aarde suunas. Jõudsin suhteliselt lähedale, aga mitte piisavalt, et pimeduse ja varsti algava geosündmuse tõttu loobuda. Kui pärast mälumängu tiimikaaslased Silver ja Tarmo mainisid, et lähevad öisele georetkele, pakkusin end nahaalselt kaasa. Viisakusest ja/või ootamatusest nad olidki nõus mind kampa võtma. Lõpp oli muidugi muljetavaldav- kõigepealt imeline talvine mets ja siis peitjale vääriline põnev lahendus, super! Tänud!

 10 

Hommikul avastasin uue aarde avaldumise. Tirisin äppi, aknal kükitades tuvastasin selle põhimõtte ja sain teada fakti, et elan aardest linnulennult 31,6km kaugusel. Kuna eelmine õhtu sai veits hullu pandud ja ootamatult kodust jalga lastud siis hoidsin täna madalat profiili ja tormama ei hakanud. Õhtuks oli niikuinii geotuur plaanitud. Olles küll mälumängus haledalt kotti saanud, ei vähendanud see siiski meie indu. Pigem vastupidi, öistes oludes läbi lumehangede ja mudaväljade ringi rallitamine, nii et auto põhi käib vastu maad , tuleb meil palju paremini välja ja aitab suurest kaotusvalust üle saada. Meie õhtusest geotuuri plaanist sai haisu ninna ka mälumängu tiimikaaslane Merle kes ka ennast vapralt seltsi pakkus. Pealegi ta oli seda aaret täna juba korra püüdmas käia proovinud ja olles nii teineteise jaoks kasulikud tekkis selline win – win olukord. Tehes veel staadioni parklas kiire riiete vahetuse, loksutades paika ka veel muu logistika ja nii saimegi teele asuda, võttes selle uue aarde geotuuri stardipauguks. Mina kui kaardilugeja, suutsin ikka korralikult vusserdada ja nii sai mõnestki soovitud teeotsast mööda kihutatud. Vahel oli see tüliks, teinekord hoopis kasuks. Auto viis meid 300m peale, Tarmo oleks veelgi edasi tahtnud proovida aga panin talle mõistuse pähe ja jalastusime. Värskel lumel olid esmakülastajate jäljed hästi näha ja see tegi meie elu ka lihtsamaks. Teelahkmel oli meil valida kas minna seda rada mööda kuhu jäljed viivad või kustkohast jäljed tulevad. Otsustasime tulevate jälgede kasuks ja see osutus õigeks valikuks. Lõpus leid tuli kiirelt aga laegast avades ilmutas ennast veel boonusüllatus. Logima hakkasime 21:11 ja lõpetasime 21:19.

Oli vahva ja nalja sai palju.

Tänud Peitjale

 5 

Nagu kõik ilmselt juba teavad, on advendiseeria meie lemmikaastaaeg. Kui aare üles tuli, mõtlesime korraks, et ah, ei hakka minema, meil oli hommikusöökki söömata. Mõne hetke pärast meenus, et tegemist on ju advendiseeriaga, seega ei ole minematajätmine mingi variant. Nii saimegi kiiresti riidesse ja kihutasime bensukasse nii autot kui ka ennast tankima. Mõistatus oli lahe ja saime üsna kiiresti õige suuna kätte. Natuke küll ukerdasime valedel teedel, aga midagi ülemäära hullu ka ei olnud. Häid emotsioone lisas juurde ka ilm - kõik see talvevõlumaa oli lihtsalt imeline! Tegime värsked jäljed sisse (muidugi valet teed pidi). Aarde leidmine probleeme ei valmistanud, logimine oli muidugi natuke teine asi :) Tagasi läksime juba mööda õiget teed, jätsime võsa selleks korraks rahule. Mingil hetkel hakkasin märkama, et me me vist ei ole siin ainsad. Nimelt läksid aarde poole Viking saabaste jäljed, aga neid meil kummalgi pole. Auto juures nägimegi juba ka teist autot seismas. Ootasime järgmised auto juurde tagasi, ajasime natuke geojuttu ja läksime laiali, et juba varsti sündmusel kohtuda. Aitäh aarde eest!

 9 

Hommikul ärgates oli tuba külm ja olek väsinud. Polnud mingit isu 2 nädala pärast toimuvate eksamite õppimiseks. Tegin tule alla ja pärast geopeituse lehel olemist vaatasin uudiseid kui Tartu patrull teatas uuest aardest. Laagri patrull polnud veel valmis startima ning läksin siis ise. Kui aga kaugust mõistsin siis sain aru, et ega ma üksinda seda taga viitsi ajada. Kuna Liis&Madis on niikuinii juba läinud, siis helistasin Mikile, kellel kindlasti kavalad ideed aarde lahendamiseks. Nii oligi, aga lahendasime ikkagi huvitavamal viisil. Parklast läksime mööda esimeste jälgi, mis ei olnud kõige otsemad ja läksid läbi võsa. Kohapeal oli järjekordne geniaalne lahendus. Jäime ~20 minutit hiljaks. Pärast oli tore jutuajamine ja kui esimese ristmikuni jõudsime, siis tundsin selle ristmiku ära. Olen siin paaril korral jahil või sööta viimas kaasas käinud. Pole aimugi, kus täpsemalt, aga seda erilist ristmiku mäletan.

 5 

Kell oli 7 õhtul ja sai otsustatud ka mis on tagurpidi. Põhisuund sai kiirelt paika kuid sinna jõudmine võttis ikka omajagu. Esialgu jõudsime ca 2km peale kuid siis tee lõppes ning sai valitud lâhenemiseks uus suund. No see oli see mida otsima tulime “maastiriga huvitav”, jah oli väga huvitav, nautisin. Saime nullile vâga lähedale, edasi poleks vast olnud väga viisakas trûgida aga 300 m on hea tulemus mõnusaks jalutuskäiguks aardeni. No kuidagi said tähed sinna logisse ritta pandud, uh vat see oli keeruline. Tânud laheda aarde eest!

 8 

Syndmusaardega yhele poole saanud j2i hinge kriipima, et kui ei ole m2ngu6nne siis on ehk skoorimis6nne. Niisis panimegi Silveri ja Merlega s6japlaani paikka. Kiired boksipeatused ja geos6bralikumad riided selga. P2eval olime k6ik v2hemalt korra 2pi t66le lasknud ja enam v2hem suund oli juba teada. Merle oli lausa 6km raadiuses olnud. Suure tuhinaga s6itsime korduvalt 6igetest teeotsadest m66da. ja nii m6negi "m66das6idu" t6ttu sattusime tegelt hoopis parema trajektoori peale ;D. Kui olime piisavalt l2hedale j6udnud siis jalastusime. Milline muinasjutuline talvine mets. Eelnevad seltskonnad olid meile korralikud georajad sisse k2inud. P6hiline nali hakkas muidugi alles peale seda kui olime laeka leidnud ja ennast registreerima hakkasime. Seda aga peab kll igayks ise n2gema proovima, mis seal nii naljakat on. Lykkad sinna l2jeb t2nna , suunad t2nna l2heb hoopis tonna :D ;) T2nud peitjale laheda viguri eest

 8 

Esialgu eeldasime, et aare avaneb õhtul pärast sündmust ja siis tuleb suurem ühistormamine. Ilmselt on parem, et seda ei juhtunud.

Kui lõpuks äpi tööle ajasime, selgus, et oleme juba ligi kümme kilomeetrit mööda pannud. Nagu sellest vähe oleks, ei saanud ka nii naljalt tagasipööret teha. Aga see oli alles algus :)

Kokkuvõttes tegime ikka täisprogrammi läbi - logistasime mööda igasuguseid lörtsiseid külavaheteid, number kogu aeg 3 ja 6 kilomeetri vahel kõikumas, aga targemaks ei saanud. Kui peaaegu täisring peal, sai kaardile ligikaudne täpp paika. Nüüd - kas sõita 20 kilti ringi või proovida seda põnevat "otseteed"? Mingi maasturi jälg jooksis ees, üle kilomeetri sai seda lastud, aga takistused läksid järjest karvasemaks ja kui ikka oli ligi 80% väga kahtlasest soodevahelisest otseteest jäänud, pidasime targemaks otsa ümber pöörata.

Kogusime veidi luureinfot, sõitsime kogu tuldud tee tagasi ja katsetasime ikkagi kohast, kus ligi poolteist tundi varem olime möödunud. Nüüd läks mõnusaks - ehtne jõulumets, väga värsked sea- ja põdrajäljed, kaduvikku haihtunud aegade hingus. Lõpp oli muidugi igati ootuspärane kirss tordil. Küll Rudolf maalis hoolega, aga tulemus sai hää :P

Juba olekski võinud päeva kordaläinuks lugeda, aga ees ootas veel mälumängusündmus. Suur aitäh peitjale veel ühe igakülgselt hea aarde eest!

 12 

Aarde avaldamise järgselt tundus põnev asi olema ning seega tuli autole hääled sisse panna ja otsinguile asuda. Kõigepealt tankisime bensiinipaagi silmini täis (mine tea, kui suur ring sellest tuleb), seejärel ampsasime paar pirukat hommikusöögiks ning asusime vaatama, kus suunas minnes numbrid väiksemaks lähevad. Ühes kohas sai valesti mindud ning mõned kilomeetrid lisaks sõidetud, aga muidu tuli see navigeerimine meil üpris hästi välja. Kui aardeni oli jäänud umbes 600 meetrit, siis jätsime auto maha ning läksime jala edasi. Numbrid muudkui vähenesid ja mingi hetk avastasime, et oleks vist pidanud teist teed pidi minema. Tagasi ei viitisnud enam minna, seega tutvusime võsaga ning jõudsime aardeni. Liis logimiseks pusis tükk aega ning ehk sai midagi loetavat kirja ikka. Kui ei, siis seal on kirjas FTF: "02.12.17 LIIS JA MADIS 12:35" :D Tagasi auto poole kõndides küsis Liis, mis saapad mul jalas on. Ma mõtlesin, et miks see oluline on, aga minu vastuse peale teatas Liis, et keegi on veel aarde poole läinud :D Meie auto läheduses oligi teine auto veel ning hoolimata tükist ajast nuputamisest ei saanud me aru, kelle oma see on. Otsustasime mõnda aega oodata ning varsti tulidki Miki ja Kaupo. Nad olid meie jälgedes läinud ning me ei kohtunud seetõttu, et tagasi tulime meie mööda teed. Väga põnev aare Laurilt ning lõpp on jällegi kastist välja mõtlemine. Väga tubli! Aitäh aarde eest! Oli mõnus lumine jalutuskäik!

Talvevõlumaal jalutamas