Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 2.5, maastik 2.0 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Mihkel Mutt (sündinud 18. veebruaril 1953 Tartus) on eesti kirjanik, esseist, kriitik ja toimetaja. Kirjanduslikku tegevust alustas Mutt 1966. aastal novellitõlkega inglise keelest koolialmanahhis "Tipa-Tapa". Följetone, paroodiaid, teatri- ja hiljem ka kirjandusarvustusi hakkas ta avaldama seitsmekümnendatel. Esimesed tõsisemad kirjanduslikud katsetused pärinevad aastast 1978.
Aarde leidmiseks tuleb tutvuda 1982. aastal ilmunud romaaniga "Hiired tuules", milles kirjutab Mutt kirjandusloo sõnul "modernismi peateemad, hoiakud ja ideed üle kriitilis-paroodilises võtmes". Romaan kirjeldab teatraal Kalle Jermakoffi teatriuuenduskatset kultuuritegelase Victor Kaku vaatenurgast. Selles on nähtud dialoogi Mati Undi romaaniga "Via regia", kuid ka vihjet Hugo Raudsepa "Põrunud aru õnnistusele".
Aare asub koordinaatidel:
59 AB.CDE
24 FG.HIJ
Saadud vastust kontrolli SIIN. Aarde koordinaat on võetud Maa-ameti kaardilt!
A: Mille kasvatamise ja müümisega Jermakoffid raha teenisid?
(1) Maasikad
(2) Redised
B: Kalle toa number Tartu internaadis?
(8) 408
(9) 410
(0) 412
(1) 414
C: Mis kuupäeval kirjutas Victor Kakk enda päevikusse järgnevad read?
“…kõikidele tuleks peale sundida nii palju koolipõlve, et nad hakkaksid sallima ning koguni armastama inimesi, kel on ajusid rohkem kui neil endil. Et endast kaugemale arenenud suguvendadest lugu peetaks.”
(4) 27. detsember 1972
(5) 16. jaanuar 1973
(6) 11. veebruar 1973
(7) 8. märts 1973
D: Kelle teooria?
“Kujutlege hetkeks, et on leiutatud mingid diferentsiaalvõrrandid, mille abil saab absoluutselt kõiki inimese füüsilisi ja vaimseid omadusi mõõta. Nii nagu praegu võtab arstil viis minutit, et teada saada patsiendi kaalu, pikkust, vererõhku ja kopsumahtu ning teisi füüsilisi näitajaid, nõnda oleksid siis mõõdetavad ja arvuliselt väljendatavad ka mõistus, ilu, headus, puhtus, töökus ja teised tähtsad tunnused.”
(7) Miller
(8) Snaut
(9) Victor
(0) Voldemar
E: Ülikooli näitering käis pealinnas ja kandis ette Vilde “Pisuhänna”. Mis oli Kalle mängitud tegelase nimi?
(4) Piibeleht
(5) Vestman
(6) Sander
F: Kalle oli kultuurilehes praktikal. Mitu arvustust ta tolle aja jooksul kirjutas?
(3) 4 arvustust
(4) 3 arvustust
G: Mitmel leheküljel püüdis Jermakoff tõestada, et massikommunikatsioon on muutunud kunsti tarbimise argipäevaseks?
(9) 35 leheküljel
(0) 40 leheküljel
(1) 45 leheküljel
(2) 50 leheküljel
H: Lhea sünnipäeval näidati slaide. Mitmendast sajandist oli pärit Hollandi sõjalaev?
(8) 14. sajandist
(9) 15. sajandist
(0) 16. sajandist
(1) 17. sajandist
I: Jermakoffi teise töö näidendi pealkiri?
(8) Geenius
(9) Idioot
(0) Nostalgia
(1) Retro
J: Mitu tuba maast laeni riiuleid oli Nepinil täis?
(9) 3 tuba
(0) 4 tuba
(1) 5 tuba
(2) 6 tuba
____________________
Aare kuulub eesti kirjanikke tutvustavasse seeriasse, mis on kingituseks kõigile kirjandushuvilistele, sest esimene leidja saab au (ja kohustuse) peita seeria järgmine aare tähestikuseeria põhimõttel. Palume austada seeria reegleid - kui puudub soov eesti kirjanike seeriasse aaret peita, siis ei tasu tormata.
Eesti kirjanike seeria reeglid:
Esmaleidja peidab kuu aja jooksul pärast leidu aarde tähestiku järgmise tähega, võttes aluseks kirjanike perekonnanimed/pseudonüümid.
Kasutatav tähestik: A, B, (C), D, E, F, G, H, I, J, K, L, M, N, O, P, (Q), R, S, (Š), (Z), (Ž), T, U, V, W, Õ, (Ä), (Ö), Ü, (X), (Y). Sulgudes olevad tähed võib vahele jätta, kuna Vikipeedias puuduvad niisuguste perenime algustähtedega kirjanikud. See tähendab, et P esmaleidjal on valida Q või R vahel.
Aardetüübi osas nõudeid ei ole, kuid see peab olema seotud ühe eesti kirjanikuga - tutvustama mõnda autori teost või temaga seotud kohta.
Kõik võivad alati seeriasse lisaks boonusaardeid peita, sel juhul tuleks siiski vältida nimede algustähti, milleni seeria järg veel jõudnud pole.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid:
lumega_leitav (1), eesti_kirjanikud (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC7D1Z3
Logiteadete statistika:
89 (100,0%)
0
1
0
0
0
0
Kokku: 90
Raamatu leidsin seekord fb marketist. Mitu nädalat läks aega enne, kui kaant sai paotatud. Koordinaadid sai kätte ning asukohta nähes jäi ootama külmemat aega. Sobilikul ajal sai nüüd ära käidud. Aare korras, tänud.
Kuna mul oli vahepeal üks aare logimata siis käisin Hunduga kõigepealt selle juures ja Aive jalutas seni edasi. Kui ma talle järgi jõudsin siis leidsin ta selle aarde juurest kraavist. Sai ta siis välja sikutatud ja ringiga ka aarde juures ära käidud. Metsas ja rabas ja kõigil puudel, põõsastel ja ka kraavide peal oli tänaseks väga palju kohevat lund seega ei saanud üheski sammus kindel olla, mis jala all ees võis oodata. Ma käisin veel ühe aarde juures ära ja sellega lõpetasime tänaseks raba ja paksu metsa aarete otsimise ära ning suundusime mugavamaid aardeid otsima. Tänud mõistatuse ja aarde eest!
Täna esimene aare ja kui kohapeal hakkasin kraavi ületama siis sinna ma ka maandusin,egas midagi auto juurde ja kuivad riided selga aga rabasse enam ei läinud vaid võtsime uue suuna.Aitäh!
Raamatu luges Indrek läbi juba mõnda aega tagasi. Nüüd nimed ka kirjas. Aitäh!
Mihkel Muti loomingust olen varem lugenud vaid "Keerukuju". Mittekuimidagi ei mäleta. Raamatu nimigi tuli meelde alles siis, kui MM kirjutatud teoste nimekirjale pilgu peale heitsin. Kuna rohkem ma selle kirjaniku teoseid ei lugenud ja too loetugi on ununenud, ju siis ei haakunud minuga tema poolt kirjutatu. Sama võib öelda ka nende tuules hiirte kohta. Polnud mulle kirjutatud. Aga töötasin ikkagi paari tunniga vastuste saamiseks läbi. Kõik raamatud ei saagi kõigile kirjutatud olla, igaühele oma. Täna oli imeline kevadilm ja kuna suur kiire hakkab mööda saama, võtsin suuna rappa. Valisin siis koha välja ja kuna polnud plaanis autoga võimalikult lähedale saada vaid rabas jalutada, lähenesin lõunast. Tegelikult natuke vale valik, sest inimtegevuse tulemusena oli sealpool rabast järgi jäänud mingi täielik songermaa. Aga astuda oli ikkagi tore. Haarasin autost igaks juhuks kummikud kaasa, kuna logidest oli jäänud mulje, et neid võib vaja minna ja panin plaani paika..Kui maa on kuiv, siis astun ilusti tossudega lõpuni. Kui läheb väheke kriitiliseks, vahetan kummikute vastu oma tossud välja ja viimase variandina, et kui nii kriitiline, et ka kummikutes kuivaks ei jää, lähenen tossudes ja pärast vahetan kuivade kummikute vastu jalanõud välja. Geniaalne. Ja arvake ära, mis variant käiku läks. Loomulikult esimene. Kuna lähenesin õigelt poolt, oli juba kaugelt näha, mismoodi kraavi vältida saab. Nii et kenasti kuiva jalaga kohale. Tänud peitjale lugemissoovituse ja aarde eest.
Loomulikult see üks aare, kus geokontrolli ei ole, oli just see ainus raamat, kus mul üks küsimus kuidagi lugedes vahele jäi ning vastuses kindel ei olnud. Õnneks seal ainult kaks vastusevarianti oli ning kaardile mõlemat punkti kandes olin üpris kindel, kumb vastus õige on. Raamat ei olnud ka nii põnev, et oleks otsast peale hakanud lugema vastuse leidmiseks ja nii umbes-täpselt enam-vähem kindlalt usaldasime minu saadud koordinaate. Raamat ise, njah, alguses ei saanud vedama ja siis vedasin lihtsalt läbi.... Oli huvitavamaid kohti ning lõpuks tekkis kerge huvi, aga päris ühele lainele selle suure joominguga ei saanud.
Ega esimesel otsingukorral mõned nädalad tagasi ka aarde endaga ühele lainele ei saanud, aga tekkis kahtlus, mis veel puudu ja mis teha tuleb. Täna, teel hoopis ühe teise aarde poole, otsustasime, et nopiks hoopis selle ära. Asukoha õigsust kinnitas eelnevate leidjate "jälg". Seekord olime ka paremini valmistunud ning Kärdile jäi logimistoiming, mina samal ajal üritasin kahele kääbusšnautserile tegevust pakkuda, et nad Kärdile järgi ei läheks - valmis olid nad igal juhul selleks ja ma pidin päris rangelt (lõpuks lausa kaelarihmast kinni hoides) neid tagasi tõmbama. Hulljulged!
See kant pimedas aga meile sobib, sest kui tuttava koerad hoida, siis nad saavad seal vabalt ringi joosta ning erilist hirmu ei ole. Loomulikult auto juurde tagasi jõudes tekkis olukord, kus ikkagi teist autot nägime. Õnneks koerakesed olid juba nii külmunud ja täiesti hämmastavalt sõnakuulelikud, et kui said käsu autosse ronida, siis väga ruttu ja vastu vaidlemata seda ka tehti. Kuna Lacey on eriline külmavares ning totaalselt värises, siis mässisime ta minu salli sisse ning Kärdile sülle, kus ta kogu tee koju värises (õnneks iga minutiga aina vähem) ning nautis väga head vaadet, mida tagaistmelt kunagi ei saa.
Ühelt poolt see miinus 13 kraadi, mis auto näitas, on paras vastik juba, samas külmunud maa teeb geopeituri elu lihtsamaks - kui aare kõrgemal pesitseb. Eriti huvitav oli, et Mustamäele tagasi jõudes näitas auto vaid miinus 7 ehk siis kuumasaarte jõhkrus Tallinnas sai omal nahal kogetud.
Pika jutu lõpuks peitjale aitäh, raamatuaarded väga meeldivad ning igati vinks-vonks mõistatus!
Mai luges raamatu läbi ja lahendas mõistatuse ära. Mina käisin aardel järgi ja panin nimed kirja. Samal ajal takistas Mai kahel šnautseril ujuma minna miinus 13 kraadiga. Korra varem käisme ka siin vaatamas, aga kuna lisavarustus oli autos, siis ei viitsinud järgi minna. Oli tore lumine jalutuskäik. Aitäh!
See on esimene raamat mille diagonoaalis läbi lugesin, kuidagi ei saanud ühele lainele. Õhtul tegime perega mõnusa jalutuskäigu, mis kujunes päris pikaks, kuna lapsel oli vaja kõik lombid läbi käia ning jää võimalikult väikseks purustada. Aitäh aarde eest.
Logitud väikesel jooksuringil. Oli vaja tasakaalu ka harjutada. Paigal ei saa olla, mõned parmud said kõhu täis. Aitäh!
Tegin täpselt nii nagu peitja kirjelduses mainib ehk tutvusin raamatuga. Mõned päevikukanded lugesin ka otsast lõpuni läbi, kuid enamus raamatust sai diagonaalis läbi sirvitud ja kõik vastused tulid üllatavalt lihtsalt. Umbes tunniga oli asi mutt ja koordinaadid käes :)
Võrreldes eilse pakasega oli täna palju leebem ilm ja väike jalutus "Madise metsas" kulus igati ära. Rahvast oli siinkandis täna väga palju liikvel- tehti metsatööd ja mitu gruppi kaitseväelasi oli oma metsarännakul. Lausa kahju hakkas neid vaadates, kuidas nad oma raskete seljakottidega ja üsna piinatud nägudega ringi vantsisid. Meil oli meel rõõmus ja aardeleid mõnusalt kiire. Kuna meie matk tundus natuke lühike, siis tegime täitsa oma lõbuks palju pikema ringi, väisasime mõnda varem leitud aaret ja kokku saigi samme 10 000.
Aitäh põhjuse eest taas metsa tulla!
Ega ma kuntiinimeste tegemistest väga palju ei tea. Mutist selgus, et joovad veel rohkem kui sportlased.
Mõnus talvine ligi 8 kilomeetri pikkune jalutuskäik. Kui vaid seda rahvast vähem oleks, harjumatu.
Paistab sedamoodi minevat, et olen kah lõpuks natuke raamatuid lugema hakanud. Polnud just mingi lemmik raamat aga täitsa loetav ja kohati kaasahaarav.
Täna oli üle hulga aja puude vahelt pisut päikest piilumas, mis imekaunilt lumel sätendas ja sillerdas. Siia jalutamine oli ebaõnnestunud loogilise juurest igati mõnus ja nauditav. Päike paitas põski, linnud silitasid kõrvu oma lauluga ja hulk kilomeetreid ei ühtki inimhinge. Aardele lähenedes takseerisin teeserva ja mõlgutasin mõtteid, et kuidas ma küll sinna pääsen. Kuid täpselt õiges kohas näis üle kraavi üks väike sillamoodustis olema. Kuna aga hiljuti polnud siin keegi käinud ja lumi oli varasemad jäljed ära peitnud tuli mul seda asjandust ettevaatlikult uurida. Astun, käis raks, astun veel ja käis korralik jää ragin, nii, et jutt jooksis seest läbi aga pilpad pidasid vastu ja talisuplus jäi täna tegemata. Sipsti üle kraavi aarde juurde ja siis keerutasin veel jupp aega ringi ja mängisin pimedat. Kuidagi sulandus ümbrusega see asi seal väga hästi. Aitäh!
Eks oli kindel plaan niikuinii, et kui juba täna siia kanti sündmusele tulen, nopin lähedusest ka mõned aarded ära kuna siinsed teeolud ei ole just minu lemmikud ja kohalolekut tuleb igatahes ära kasutada. Nii läkski, et vahepeal suurema sagimise eest tegime Tarmoga minekut ning saime omale seltsiliseks kaasa ka Jaanika. Lõppu jõudes seisime silmitsi väikese probleemiga mille lahendamine ei tundunudki esimese hooga just kõige lihtsam olema. Proovisime lõppu jõuda nii siit- kui sealtpoolt aga tulemus oli koguaeg ikka sama. Lõpuks suure kaarega lähenedes leidsin ka sobiva purde takistuse ületamiseks. Edasi oli juba kukepea.
Tänud.
Siia aardele sain nime küll priiküüdiga kirja kui juhuslikult koos Tarmo ja Silveriga ürituselt siiakanti jalutama sattusin. Aga üritan mõstatuse tagantjärele ikka ära ka lahendada.
Kuumusesündmus oli just piisavalt pikk ja hästipaigutatud et vahepeal ümbruskonnas mõned jalutused ette võtta. Suht nulli jõudes valdas meid dilemma. Nagu oli sild aga vesi oli seda pool meetrikest kõrgemale tõstnud ja suplemas käin tavaliselt kolmapäeviti. Esimene dzentelmehelik mõte oli et võtame Silveriga Jaanika kummastki käest ja heidame ta vastaskaldale ;) Aga ka Jaanika arvas et täna ei ole supluspäev hehehe. Samal ajal kui leidsin puu mille otsast vastaskaldale langetada oli Silver juba leidnud kusagilt eemalt purdelaadse lähenemistee. Tagasiminnes kasutasimegi viimast pääsuteena. Ja nagu maasikaks saime veel Kallo tummise geomobiili küüti ;) Tänud peitjale
Raamat oli laenatud ja kiirlugemisega õnnestus kõik vajalikud andmed kätte saada. Lõpus pidi valima kahe lähenemissuuna vahel, teine neist osutus õigeks.
Sai paar kuud tagasi raamat läbi uuritud. Nüüd oli aeg logida. Tänud
Riided olid eelmisest päevast jõudnud juba kuivada ja huvi oli näha, kas nüüd saab kuiva jalaga käidud. Loomulikult mitte ja jälle sain vööni rabas solberdada. Ehk kunagi jõuab kätte ka päev, mil saan kuiva jalaga käidud.
Pool raamatut suutsin rahulikult läbi lugeda, edasi tegin kiirlugemist.. et sündmused ja küsimused jonksu saaksid. Siis jäi lahendus õiget aega ootama.
Täna peale mitme tunnist berni alpi karjakoer Sanna gruumimist võtsin ta väikesele jalutuskäigule kaasa. Kohapeal oli kiire leid ja logimine. Tänan.
Leitud. Vihmasemapoolne laupäevane jõulukuu päev sai kena poris lirtsutamisega sisustatud. Meist möödus suur valge koer, kes praeguseks istub ilmselt juba kodus vannis. Peremehel suuremat sorti koera poripesu käimas. Eelleotusega.
Mulle meeldis mõistatuse ülesehitus, et peaaegu ühe lappamisega sain vastused järjest kätte. Aardele lähenesin esialgu valelt poolt, kuid õnneks leidsin õige teeotsa ka :) Aitäh aarde eest!
Raamatu kätte võttes, mõtlesin, et loeks nüüd ühe raamatu ilusti otsast lõpuni läbi. Mitte diagonaalis kiirelt. Kui aga lugemisega pihta hakkasin, suutsin jõuda korraliku lugemisega umbes veerandini ja siis katkes minu kannatus. Nu ei ole mitte minu maitse see raamat. Lasin veel natuke raamatul öökapil marineerida, et äkki ikka tuleb õige lugemise vaim peale, aga tutkit. Lõpuks tõmbasin diagonaalis tekstist andmed välja ja olidki kordinaadid peos. Eks maitse üle ei vaielda.
Täna käisime poisiga siis metsas jalutamas. Vaatasime aaret, vaatasime kuud, vaatasime tähti ja saigi aare logitud. Tänud.
Kuna ta juba tee äärde jäi, siis pidasin auto kinni ja panin nime kirja. Aitäh peitjale.
Jalutasin kohale, küsisin endalt, et miks ma küll sellise asjaga üldse tegelen ja läksin logima. Õnneks pääsesin kuiva jalaga, tänan!
Pärast matemaatilist mõistatust uurisin Madiselt, kui palju aardeid tal meid eesootava jalutuslõigu peale peidetud on. Ette loetledes ütles, et ka üks kirjanik. See info oli minu jaoks midagi uut ja küsisin, et ega mitte ometi Mihkel Mutt? Hiljaaegu olin just seda aaret vaadanud ja veendunud, et seda ma nüüd küll mitteühegi valemiga välja ei googelda. Peitja pakkus lahkelt välja, et kui soovin siis ma võin mööda minnes nime kirja panna. Sellist sülle kukkunud võimalust ma naljalt kasutamata ei jäta. Aitäh!
Ega selliseid ühel konkreetsel raamatul põhinevaid aardeid ilma raamatu endata on raske ära lahendada. Võib muidugi kasutada ka muid abivahendeid, kuid raamat ise on kõige kindlam vastuste allikas. Niisiis, kuna talveõhtud on teadupärast pikad ja pimedad ning toasolemist on rohkem kui suvel, siis sobiv lugemine talvesse väga hästi. Millalgi sai raamat omale toodud tõepoolest ma selle ka otsast lõpuni läbi lugesin. Tagantjärele võib tõdeda, et ega ta nüüd mu lemmikute TOP10 hulka ei pääsenud.
Aarde enda otsimine või selle juurde pääsemine oli aasta-ajast tingituna täitsa huvitav. Lund jätkus ning tegi liikumise raskemaks, kuid ei midagi võimatut. Täname!
Jalutuskäik aardeni meeldis mulle oluliselt rohkem kui raamat, mille siiski ka läbi lugesin. Aitäh peitjale mõnusa õues veedetud tunnikese ja väikese matka eest! Hiiri ei näinud, tuul oli kohati päris tugev.
Otsisin, mis ma otsisin aga esimesel katsel ei õnnestunud seda aaret leida. Madiselt küsides sain teada, et üks number on mul vale. Raamat on raamatukokku ammu tagasi viidud ja enam ei saanud kontrollida miks mul see valesti kirja sai.Teisel katsel sai õige objekt tuvastatud ja logi kirja.
Leitud õhtuse jalutuskäigu käigus. Aitäh aarde eest!
Raamatuga mul klappi ei olnud. Lugesin vist viimase vastuseni ja siis see raamatukogusse tagasi läks. Täpp oli kaardil kaua olnud, saigi nüüd kasulik meeldivaga ühendatud ja siin ära käidud. Aitäh!
See oli raamat, mis üldse ei kõnetanud. Aga ma üritasin! Andsin siiski alla ja poole pealt sirvisin vajalikud vastused välja. Tänase jalutuskäigu raames leitud. Aitäh silmaringi laiendamast!
Kuna me juba siin kandis autoga olime, siis sõitsime muidugi nulli. Küll järgmisse saame jalutada. Tänan.
Raamatut ma ausõna ei lugenud ja üldse ma leian, et raamatu lugemine mõistatuse lahendamise eesmärgil ei täida oma inimeste harimise eesmärki. Kui otsida vastuseid, ei mäleta pärast raamatust midagi. Kui lugeda korralikult, siis vastuste otsimine segab. Nii et koordinaadid sain ebaausal teel guugeldades.
Jalutuskäik aardeni oli mõnus. Kevad on kätte jõudnud. Tänud.
Ma olin ise ka üpris üllatunud, et see teos mulle meeldis. Numbrid tulid üsna kiirelt, ainult üks küsimus (G) valmistas probleemi, sest ma lugesin kogu aeg "mitmendal leheküljel" mitte "mitmel leheküljel". Ise veel kirusin, et nii ei saa ju küsida, sest erinevatel trükkidel võib see info olla erinevatel lehekülgedel. Lauamänguõhtul pärisin Madis'elt aru, et mis värk on. Piinlik!
Aarde lähedale jõudes olin pettunud, et taas lahutab mind kraav, millest üle ei saa hüpata. Kuna ringiga minek olnuks liiga pikk, siis tassisin lähedusest mingi väiksema palgi kohale. Siis jõudis kohale, et ega ma koos lapsega üle ümara palgi ikka kõndida ei saa. Aga kuna olin sellega seal, siis virutasin sellega vastu jääd ja üllatusena ei juhtunud selle tagajärjel midagi. Järgmisel hetkel tegin logiraamatusse juba sissekannet. Aitäh ;)
Arutelu ilusatest ja inetustest inimestest oli üpris humoorikas (seda enam, et tutvuskonnas on inimesi, kes on soojemasse kliimasse kolinud).
Üks feminist ütles mulle, et oli mind bussis lugemas näinud, ja manitses, et see rikkuvat silmi. Vastasin talle, et ma bussis ei loegi, ma simuleerin lugemist, et mitte kellelegi istet pakkuda. Lugemise puhul ei tohi nimelt häirida. /lk.259/
Täna oli see päev kui võtsin pähe, et võiks proovida GC uut suveniirikomplekti püüda. Lihtsaim viis selle saavutamiseks tundus Tallinnas ja Harjumaal ära lahendatud, kuid seni otsimata jäänud mõistatusaarete skoorimine. Loomulikult sobis programmi ideaalselt viimasel perioodil Pääsküla rabasse külvatud mõistatuste revideerimine. Aitäh.
Aarde juurde kõndides märkasin mingit "koeralaadset" tegelast. Kahjuks ta ennast lähemalt vaadata ei lubanud ja putkas metsa. Vahepeal logisin aarde ning tagasiteel leidsin eluilusa tooli metsast. Tassisin seda kõigepealt 15 meetrit seljas ja siis sain aru, kui loll ma olen. Jätsin tooli maha ning tulin autoga tagasi. Aitäh aarde, tooli ja mõnus päikesepaituse eest.
Teadsin aarde umbkaudset kohta ja kuna juba seal kandis olime proovisime õnne. Oli õnne ja aare leidus kiirel. Tänud peitjale.
Raamat meeldis väga. Imestan, et see varem lugemiseks kätte polnud sattunud. Tänud!
Täna teistega kaasa minnes, ma isegi ei teadnud, mida me otsima läheme. Puhas juhus, et Muti raamat parasjagu lugemises oli :)
Raamat loetud ja saime päikesepaistel külmunud vett ületada. Tänud peitjale
Raamat sai ausalt läbi loetud ja aare koos Kristaga leitud. Aitäh!
Parkisime ennast aarde lähedusse ning jalutasime topsi järgi. Nimed kirjas, suund järgmisse kontrollpunkti. TFTC!
Mikil oli Mihkel Mutt leitud, aga see ei seganud. Saime parkimiskoha aardele mõnusalt lähedale ja nimed kirja. Tänud
No selle mõistatusega sai ikka peale ilmumist omajagu maadeldud, aga saadud tulemus näitas sellisesse kohta, kuhu kunagi ikka plaanis minna, nii jäi ta oma aega ootama. Täna sõidutati kohale. Ümbruskond suuri puumasinaid täis, vägisi veetakse mets metsast ära, varsti vaid suur lage väli metsa asemel. Aga nii tahaks Mutiga koos metsa seenele. Tänud!
Olime teise aarde poole teel, aga tegime Muti juures peatuse. Miki juhtis meid, et jõuaks ikka kuiva jalaga kohale. Panime kiirelt nimed kirja ja jätkasime teed. Aitäh!
Üks kiireimaid raamatusirvimisi. Kiire leid, aitäh peitjale :)
Päeva kolmas leid. Marje oli raamatu ammu läbi lugenud. Ei pidanud sellest suurt lugu, sain ma aru. Pikad ja lohisevad lauseehitused, nii et mittekulturnikul jõuab algus juba meelest ära minna. Tänast leidu see ei vääranud. Maastiku 2.0 suutsime küll 3.5-ks muuta, sooritades kaks korralikku hüpet. Õnneks jäid jalad enne linna suundumist kuivaks. Napilt.
Tänud Madisele EK-seeria aarde eest! Aare korras, evej. Topsil võiks vaid GP kleebis ka olla (endal olid taskud paraku tühjad).
Raamatukokku ma minna ei viitsinud, selle asemel hoopis sobrasin niikaua internetis, kui vajalik info pihku jäi.
Täna välitöödele suundudes mõtlesime, et meil tuleb veidi jala käia, aga kui käimise alguse otsani jõudsime, siis selgus, et see on täiesti autoga võetav ning lisaks kõigele maasturiga_igav. Kuna tegu on Madise aardega, siis ootasime 100 meetri kaugusele paistvat neoonvärvides topsikut, kuid kahjuks pidime selles osas pettuma. Ei olnud see neoonvärvides ühti ning oli suisa camo omale selga saanud :) Õnneks siiski üsna nähtava koha peal nii, et otsima ei jõudnudki hakata.
Panime nimed kirja ja kõndisime auto poole tagasi. Möödusime kopra “söögilauast” ja mõtlesime, on ikka hea, et ise puud närima ei pea… autos ootavad soe tee ja küpsised…
Me täname!
Lõpuks siis jõudsime isand Mutile külla. Eelmine kord olime juba poolel teel kui ilm keeras eriti vastikuks. Raamat on mul olemas ja kunagi loetud, fakte muidugi peast ei mäletanud, aga seda, et oli hiiglama hea raamat, seda küll. Nüüd lugesin lausa uuesti kogu raamatu läbi - Mutt on ikka mõnus, see tema iroonia või mõneti lausa sarkasm. Tookord oli kõva arutelu, et kes ikka kelle prototüüp täpselt on, nüüd üle 30 a möödas ja ikka on äratuntavaid tüüpe piisavalt. Suur tänu, küll oli tore, et sai looduses otsida, ei pidanud kuskil inimeste vahel tsirkust tegema.
Raamat oli kodus olemas. Olen seda lugenud vanal ajal....ei kõnetanud kuidagi. Lootuses, et ise olen vanemaks saanud proovisin uuesti...ei miskit. Mutt on tänapäeval peaaegu Haapsalu mees, on õnnestunud teda seal kohata ja juttugi ajada. Niisiis tulid vastused talutava ajaga ja koordinaat samuti. Kohapeal läks alguses kehvasti, aga mina süüdistan magamata ööd ja lund :) teisel korral oli kõik palju parem. Aitähh. P.S. Aastavahetuse aegu nägin elusat MM Haapsalus automaadist raha välja võtmas....Kange kiusatus oli teda kah valgustada, kus temanimeline aare asub, aga jäi seekord (veel) tegemata :)
Mõistatus lahenes juba mõnda aega tagasi interneti abiga. Täna siis võtsin selle jalutuskäigu ette, täitsa kena kant, tänud juhatamast!
Täitsa tavaline raamatuseerija logi: Maris lahendas, mina lasin roheliseks ja sõitsin kohale. Koer sai natuke jäises mudavees ujuda ja meie panime seni logi kirja. Raamatu kohta ma ei ütle jälle midagi :P Tänud peitjale!
Lugesin esimesed 2-3 lehekülge läbi ja rohkem ei suutnud. Edasi hakkasin sirvima. Vahepeal tundus huvitavaid sündmusi olevat, aga siiski ei tõmmanud need lugema. Mõtlesin koguaeg siia jalgrattaga tulla, sest linnulennult on 2x lühem tee kui autoga. Lükkasin seda edasi kuni nüüd hunnik jama maha sadas. Õhtul kui see sadas sõitsin Nõmme tänavatel 30km/h sest mingit pidamist polnud ja Vabaduse pst ka lumine. Nüüd aga sulab kõik ära ning ei hakanud naelu alla panema. Kui kuhugi Viljandimaale metsa läheks siis küll, aga pole ju plaanis. Nüüd tulin siia, aarde juures on kõik lumine. Jäin kindlale pinnasele seisma ja läksin logima. Jätsin gpsi autosse, Allan näitas, kust tema oli üle hüpanud ja mõne sekundi pärast nägin varemleidjate jalajälgi. Järgmine hetk nägin suurt seismisplatsi ja selle kohal aaret. Autosse istudes polnud hea tunne, raudselt jään kinni. Samas tagurdamine oleks lõpmatu. Allan julgustas ja täitsa imeläbi õnnestus ümberkeeramine. Nüüd oli ainult lõppmatu poriloikude tee asfaldini.
See oli nüüd teine kord (esimene oli Boccaccio :P) kirjanikeseeriate ajaloo jooksul, kui ma endale vajaliku raamatu koju laenutasin ja siis seda üksnes diagonaalis lugesin – seni on reeglina ikka kõik need, mis otsustatud reaalselt pihku võtta, ka rida realt läbi loetud. Aga no seekord ma lihtsalt ei suutunud nendesse hiirtetuultesse süüvida (erinevalt Robertist, kes kuuldavasti Muti kirjatükke sajaga naudib - väga respekt, mees :)) ja juba kuskil peale loetud esikümnendikku hakkasin kiikama, kuidas saaks pealiskaudsemalt lastes vastused kätte :D. Ja miks ei suutnud süüvida? Ei teagi, ilmselt lihtsalt polnud sobiv hetk selleks, kus tundunuks mõnus terve raamatujagu pidevalt mõelda kaasa sellistele selgituskäikudele nagu Viktor Kakk oma päevikusissekannetes esitas või nendele, mis tõmmati teemaks Milleri, Snauti, Victori ja Voldemari ühisel autosõidul... Samas ei saa asi olla ainult Mutis ja/või tema kirjastiilis/teemades endis, sest paar aastat tagasi (või no, suht siis, kui teos esmakordselt müügile tuli) lugesin läbi ka tema “Kooparahvas läheb ajalukku” ja selle kohta mulle küll ei meenu, et lugemine poleks sujuv või huvitav olnud...
Aga no ühesõnaga, seekord sain siis vastused meile kätte natuke poolpidusemalt :P ja täna siis käisime logimas. Mis on tegelikult päris ruttu, arvestades seda, et nt Digitaalset kindlust pole me otsima jõudnud peale äralahendumist nüüdseks juba varsti aasta ja Giovanni karp ootab samuti oma aega juba alates juunist... :D.
Madisele aitäh aarde eest, kirjanikeseeria aarded on koos peetrikatega ikkagi mu vaieldamatud lemmikud :). Ja ma nüüd ootan tõesti põnevusega, mida esmaleidja valib meile N-i alla, FTF-logi igatahes tundub väga intrigeeriv… :).
128
Veel ei jõudnud raamatut lugeda, aga raamat otab riiulis. Õhtuse kuldse tunni ajal oli aarde kant päris ilus. Aitäh!
Vahepeal püüan ikka ajaga sammu pidada ning mõistatusi lahendada. Eriti kuum teema on kirjanikud. Et praegu lausa kolm mõistatuse raamatut on pooleli lugemisel, siis Muti haarasin pihku ja lasin silmadega diagonaalis :) Toimis küll, ainult esimene ja viimane vastus jäid puudu ning see oli kergelt lahendatav probleem. Aarde juurde sõites tundusid teed juba üsna tuttavad, lähiajal on siin kandis üsna mitu korda saand sõita. Ja et olime valges siia jõudnud, siis aarde leidsime lihtsalt. Tänud peitjale!
Aitäh siia juhatamast.
Tänud peitjale :)
TFTC!
Lahendus oli juba ammu olemas, kuid millegipärast ei sattunud sinna kuidagi. Arvasin, et teekond sinna on paras põrgu eestuba kus tuleb ronida üle mahakukkunud puude. Lauamängusündmusel sain teada, et teekond aardeni on täiesti okei ning kohapeal ei ole ka vaja erivarustust. Mistõttu tegimegi kohe plaani, et käime ära. Kohapeal läks kõik valutult välja arvatud see, et minupoolne uks pargiti ülepea sügavuse lombi kohale. Õnneks läks kõik õnneks ja lained üle pea kokku ei löönud. Aarde juurest lahkudes avaldus juba järgmine pähkel, kuid kuna mul ei olnud veel päris selget nägemust, kuidas see lahenema peaks, siis loobusime FTF rongkäigust ja tulime õhtul vaikselt hiilima. Aga sellest pikemalt juba järgmise aarde juures.
Lasin ülejala, ei mitte kohalemineku vaid ikka hiirekarja. Aga numbrid ausalt ise paberil. Autoga sai peaaegu nulli kui seda kraavinirakat ees ei oleks olnud. Peaaegu oleks juba vol2 Harku mõisapargist käiku läinud aga nägin eemal kopratammi, mis lähemal vaatlusel täitsa tee oli.
Teostus ilus, aitäh kutsumast!
Kes ikka muu kui Priit lahendas selle ära. Plaan oli juba eile minna, aga kuna Miki oli juba kuskil kaugustes, siis me ei hakanud kahekesi minema. Nüüd sündmusel ütles Miki, et läheks võtaks selle aarde nüüd ära. Loomulikult olin ma kohe päri ja rääkisin Priidule ka meie plaanist. Meie õnneks oli maapind natuke külmunud ja aare oli täiesti tossuga võetav. Aitäh peitjale.
Raamat oli kohati väga ägedalt eneseirooniline... kuid enamasti olid sealsed mõttekäikude kirjeldused väga raskesti hoomatavad... no tegelikult enamasti mulle ikkagi hoomamatud :). Seega lugesin siis korralikult kuni viimase vajaliku infoni, lõin kaaned kokku ja viisin raamatu raamatukokku tagasi. Nüüd oli siis mahti kohale kulgeda. Täitsa ilus rahulik koht oli totsikule leitud. Aitähhid!
Mihkel Mutt ei kuulu just mu lemmikkirjanike hulka. Olen küll püüdnud tema tekstidega sõbraks saada, aga alati toimub mingi maailmavaateline või lausestuses seisnev kokkupõrge ja nii ka seekord - umbes kolmandiku raamatust lugesin ausalt ära, edasi hakkasin lappama. Lõppu läksime koos seltskonnaga peale Lauamänguõhtu sündmust. Väljas oli krõbe külm ja muidu vesine pinnas kandis täitsa hästi. Aitäh peitjale! :)
Eile õhtul sai Mutti sirvitud ning täna oli soov millegi hea järele. Enne koju minekut vihma kätte? No mis siis ikka. Kohale jõudmine oli paras lompide ümber laveerimine ning ega aardenigi pääsemine teistsugune ei olnud. Esialgu uurisin täiesti valesid objekte. Aga peale kaardiga konsulteerimist pöörasin ringi ning mõned sammud teisele poole - seal ta oligi :)
Võiks ju öelda, et nimi kirjas ja asi mutt! Lõpus kaugeltki nii lihtsalt ei läinud. Peaaegu, et näed, aga kätte ei saa. Siis meenus, et kuskil oli kirjas, et otse pole mõtet rammida, saab ka ringiga, mööda rada. Nüüd kodus aardekirjeldust vaadates, sellist soovitust kuskilt ei leia. Ilmselt kuulub see soovitus mõne teise aardekirjelduse juurde. Vahel võib lünklikust mälust ka abi olla.
Lähen siis mina raamatukokku,kuid ainueksemplar oli loetud hetked tagasi välja laenutatud :) Raudselt geopeiturid,oli esimene pähe karanud mõte.Veidike hiljem kribab Ingrid MSNs,et ta sai just raamatu :)
Lõpuks sain vajaliku lektüüri enda valdusse ja numbrid tulid nii mis mühin.Kohapeal läks samuti kiirelt,lihtne jalutuskäik pargis ikkagi :) Tänud lugemissuunise eest!
Alles üks mutt ehitas metrood, aeg ajalt mõni jälle pidutseb, nüüd siis uus Mutt, kelle loominguga polnudki veel tuttav. Napsasin õhtul raamatukogust raamatu ja vihmasel hommikul enne tööd käisin läbi ja panin nime kirja :) Peitjale tänud!
Kõik algas sellest, kui nägin koolis uut aaret. Mihkel Mutt on minu jaoks väga sümpaatne, loen igapäevaselt tema kirjutisi, sellisel tasemel kirjanikke on ehk Eestis ehk vaid mõni veel. Oleks ma Leiese FTFinud, oleksin kaalulnud tema ja Lennart Meri vahel uue aarde peitmist. Eriti paistab ta silma oma huvitavate, leidlike ja tarkade ideede ning mõttearenduste poolest, mille peale ise kunagi ei tuleks ja ma lihtsalt ei saa mõnda jagamata jätta:
"...ideoloogiapõhiste erakondade ajastu on vähemalt suurtes heaoluühiskondades ammu möödas, poliitika kaudu maailma enam ei parandata, vaid hoitakse käigus."
"Kui siiani öeldi, et pole halba ilma, on vaid ebasobiv riietus, siis uue konsensuse järgi pole halba kunsti, on üksnes vale müügistrateegia."
Viimane käib muuseas aarete kohta ka. ;) See selleks. Tormasin vahetunnis Mihkli raamatukogukaardiga (mul endal seda pole, peaks vist tegema) kõrvalmajja ja kõik läks hästi, kuni töötaja ütles: "Palun isikuttõendavat dokumenti." Mul siiski vedas ja sain end välja vabandatud ning raamatut uurima asuda.
Koolipäeva lõpuks saime Mihkliga (vist) teistena geokontrolli roheliseks, tema otsustas asukoha tõttu loobuda. Arvestades, et tegu oli tööpäevaga, oli FTFi võimalus olemas. Siiamaani on hästi meeles, kuidas Pludra aare leiti 8 tundi pärast avaldamist ja jäin napilt hiljaks, enam seda viga ei tee.
Kodus kohe ratta selga, läksin kooliriietega aarde juurde. Algselt tundus, nagu nullis poleks midagi, aga siis avastasin, et olen paarkümmend meetrit möödas. Liikusin teise kohta - jälle paarkümmend meetrit. Mitte kedagi polnud ümbruses näha ja iga lähenemiskatsega tõusis pulss kõrgemale. Niimoodi tolgendades suutsin lõpuks aardeni jõuda ja... Mu teine FTF läks kirja kl 17:02! Aitäh taaskord Madisele, eks ma siis juba ole määratud tema aarete esmaleidjaks. ;)
Uus aare tuleb seega N-tähega Eesti kirjaniku kohta. Mõtteid juba on ja eks näis, kuidas ma oma esimese vasikaga hakkama saan.