Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Saaremaa Raskusaste: peidukoht 3.0, maastik 2.5 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Ruhnus on viis mahajäetud tulepaaki. Oli vaja, et vähemalt kolm torni näitaksid valgust, et nõukogude allveelaevad ning ka lihtsalt sõjalaevad saaksid oma navigeerimissüsteeme nullida. Just Ruhnu rajati need sellepärast, et siin said meresõidukid rahulikult ja segamata oma asja ajada. Kuuekümnendatel olevat kokku lugenud üks kohalik mees ühe öö jooksul lausa 45 meresõidukit. Pärast nõukogude võimu lahkumist pole tornid enam kasutust leidnud.
Nullpunktis ronida pole tarvis! Vihje asub nullis
Vihje: Kui silm ei seleta, siis käsi aitab. Magnet
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid:
ilus_vaade (1), gpsita_leitav (1), välimõistatus (1), ujumiskoht (1), ronimine (1), lumega_leitav (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC7AZPZ
Logiteadete statistika:
36 (90,0%)
4
1
1
1
0
0
Kokku: 43
Ei näinud nullis miskit, mis mind kusagile edasi suunaks.
Eile otsisime nullpunktist niikaua vihjeinfot, et lõpp-punkti enam ei jõudnud. Täna võtsin omale hommikusööki ette jalutuskäigu läbi metsa randa ja siis edasi mööda randa. No oli mõnus retk! Vahtisin merd, kuulasin laintemüha. Ühel kohal pilku tõstes nägin torni. Uurisin algul altpoolt, siis lugesin logisid ja sain aru, et kui tahan leidu, siis tulen ronida. Läksin, aga esualgu vihjes antud kohaoeal ei näinud midagi. Ok, tegin siis lisa võimlemisnumbreid ja piilusin mitmesse külge, ja nägin. Veel väike turnimine ja käes ning logi sai kirja! Aitäh peitjale!
Täpselt viis aastat tagasi tegime siin neljakesi kahel järjestikusel päeval kaks üdini ausat mitteleidu. Olime koha enda arvates välja raalinud ja käisime seal igal korrusel põhjalikult otsimas. Mina oma tarkusega oleksin eile, viis aastat hiljem samasse torni trüginud ja samu liigutusi teinud. Aga kas sama asja samamoodi tehes võib oodata teistsugust tulemust? Lollgi teab, et mitte. Aga Marje pole loll, uuris asja põhjalikumalt ja teise pilguga ning sai teada, et ma oleks oma arunatukeseta ka nüüd 2.4 km viltu valesse kohta läinud.
Eile RuhnuRahu ajal tegime saarel jalgsi ringi peale ja püüdsime maismaa poolt läheneda. Ebaõnnestunult. Jõudsime hoopis ringiga külla tagasi - just nagu nõiaväel või ühe lühema jalaga ringiratast käies ;-) Täna asusime spetsiaalselt teele, et mööda kaldaäärt läheneda. Õiges tornis trehvasin lapse ema keskkooliaja üht parimat sõbrannat. Ikka on vaja selleks Ruhnu ronida, et vanade tuttavatega kokku saada - nagu ka hilisemat muusikalised peod kinnitasid. Kui sõbranna tornist alla jõudis, oli aeg mul torni ronida. Kõik korrused ronisin ja piilusin läbi. Tulutult. Marje oli mind rannas kivil istudes oodanud, aga kui paarkümmend minutit möödunud, tuli temagi torni alla ja hõikus, et näe, seal on ju! Joomaijoo, täiesti ebaõnne aare minu jaoks. Marjeta oleksin küllap ka kolmas kord viis aastat hiljem leiuta lahkunud ja siis hiljem jõllitanud seda ainsamat leidmata aaret seal keset ookeani.
Lõpp hea, kõik hea. Lugesin tuttavaid mängijaid, kes ka alles augustikuus siin seilanud ja logisin meidki kirja. Pärast sulistasin sel aastal esimest korda paljalt ja pikalt merevees, nii hea oli sääl.
Aitäh Robinile hariva aardekirjelduse eest! Kui saaks nüüd nullis ka juhised-koordinaadid jonksu, oleks veel kenam lugu. Elagu RuhnuRahu festival ja saare-elu!
Nullis läks meil aega, valgus paistis vastu ja no ei näinud. Lõpus aga läks meil poleerimisega kaua aega. Püksipõlved said põlvili olemisest ka mustaks, kuid põlvitada poleks üldse vaja olnud.
Esimeses punktis läks ikka natuke aega. Ega teisesgi kergemalt ei läinud, olime juba alla andmas, kui alt vaadates jäi pilk õigesse kohta.
Viimane aare täna, siin oli Salme meist kõige vapram ning topsikusse läks viisa kirja julge leidja käega. Mulle oli siinsete tulepaakide järgi navigeerimisseadmete nullimine täiesti uus teadmine, põnev oleks rohkemgi kuulda/lugeda, kuidas see kõik reaalsuses käis. Robile aarde eest aitäh, taaskord huvitavad objektid, mille juurde teisi geopeitureid tuua :).
Esimese torni juures läks meil jupp aega, sest päike paistis kogu aeg silma ja pimesi ei tahtnud näppe igale poole toppida ka. Aga eks lõpuks ikka õige asi leitud sai. Multi lõpu leidmisega raskusi ei olnud, jäi see ilusti meie jalutusringile. Küll aga ei läinud kuigi lihtsalt aardetopsi leidmine. Vaadatud sai nii maast kui kõrgemalt ja lõpuks ikka väike ronimine edu tõi. Aitäh, et multi ainult paari torniga piirdus, kõigi läbi käimine ja poleerimine oleks paras katsumus olnud.
Usukumatu pimedus valitseis meid nullis. Lõpus enam probleeme polnud. Aitäh Ruhnu tutvustamast. oli igati mõnus puhkus.
Algus oli ikka jõle ikaldus, kuigi tegelikult väga kergesti leitav. Peale pikemat aega teadmatust nägin lõpuks otsitava ära. Lõpus läks kiiresti, tops jäi silma umbes sekundiga (aga tee aardeni oli nii-nii pikk).
Leitud Ruhnu paadimatka käigus. Aarde juures tabasime juhuslikult Krissu otse teolt. Tänud peitjale!
Kui ei ole tähelepanelik ja kiiruga ei uuri kõiki ülestähendusi, siis võid ju igale poole ronida, kuid kasu sellest ei ole. Kasu on aga geosõpradest, kes mõistusele kutsuvad. Või näiteks täiesti juhuslikule kokkusaamisele sugulastega selle sama aarde lõpus. Nemad olid hoolikamad. Tänud aarde eest
Pärast pikemat ringi saarel jõudsime viimaks ka selle aarde juurde. Täitsa sobiv lõpp, aitäh!
Peale algusest vihje leidmist läks mitu teist aaret aega, enne kui lõpuks lõpu üles leidsime. Ja lõpus kulus ka ikka omajagu aega, enne kui logima sai hakatud. Kõrgemal oli mõnusalt sääsevaba, nii et oleks tahtnud isegi veel kauem seal viibida.
Tänan peitmast.
Õiges kohas tormasin esimese hooga tippu, kuna tavaliselt: torn + geopeitur = võimalikult ebameeldiv peidukoht. Aga isegi ülemise platvormi serva peal kõõludes ei leidnud. Kui päike loojuma hakkas, loobusin edasi otsimast. Teisel korral kammisime juba koos noorpeituriga hoolikamalt, aga kui ikka ei leidnud, kirjutasin varemleidjale, kes mind siis suunas. Suur tänu selle eest. Siia torni ronime vaikse ilmaga ujumas käies aegajalt jälle. Kuni platvormid lõplikult ära mädanevad. Kuiv, korras, aitäh peitjale.
Andis alles otsida. Ei läinud nii libedalt, kui oleks oodanud. Logide abiga sai aga lõpuks kätte. Viimases punktis pärast "ja bõl zdec" dokumenteerimist igati viisakas vaade autasuks. Aitäh!
Ruhnu-puhkuse kaheteistkümnes (ehk viimane) aardeleid :) Kena looduse ja toredate inimestega saar, nüüd siis saab veel paar päeva niisama vedelda.
Nullis oli alguses silmanägemine kõigil kehvavõitu. Vist udust välja roninud päike pimestas, aga lõpuks õnnelik Jaanika käsi aitas vihje välja tuua. Aitäh.
Null sai korralikult poleeritud ja puhastatud. Tõesti, silmaga seletamiseks on rasked tingimused. Aitäh!
Nullis oli Jaanikal õnnelik silm ja käsi, teises punktis lubati ka mul veidi võimelda. Aitäh.
Otsimist ikka jagus - nii nullis kui lõpus. Õnneks õnnestus mõlemas kohas jõuda ikkagi soovitud tulemuseni. Kõik on korras.
Nullis oli kõik kena. Siis sain ka teada, et lõpp on mini ööbimislaagri kõrval. Eksole. Ja ma eelmine päev ei saanud vihjepaberil nõutud julgustükiga hakkama. Aga geopeituses tuleb püha raev sisse ja kui eelmine õhtu mitu korda värisevate käte-jalgadega sai alla vannutud, siis nüüd olin hops õiges kohas. No tänks. Tasub ikka laager õigesse kohta panna, mu saabudel sõpradel kohvivesi podises ja sai veel süüa ja siis praamile. Lõpuks sai mitukümmendtuhat sammu siin iga päev läbitud, kahe kohaliku giidiga hängitud, poe ees päikse käes ilma särgita õlli lastud, vallavanema isiklikus saunas südaöösel leili visatud (vallavanemat ennast polnud kodus) ja siis kell1 öösel vanasse sõjaväeossa UV valgusega reivile mindud. Mine pekki, mis seiklus see kõik kokku oli. Saar on võimas. Ja see aare on hea, kummardus suur.
Tänu vihje parandusele saime õige koha üsna kiirelt kätte. Aga no 2 minutiga nagu logides selgub, et mõned on leidnud... Geokõne varemleidnud Ovele päästis päeva. Aitäh!
Selle aarde osas oli kartus mitteleiu osas kõige suurem kuna mitu mitteleidu oli juba ees. Alguses käisin eelmisel päeval ja lõppu jalutasin järgmisel päeval valgel ajal. Kõik oli lihtne ja loogiline ja peale logi kirjapanekut turnisin ka kõrgematel tasanditel parema vaate nautimiseks.
Minust jäi see täna otsimata/leidmata. Põhjus jälle tagasi tulla.
Kuigi esimeses punktis polnud vaja ronida, lootsin näha Vaaaaadet ja ronisin ikka. 0/10-st, ei soovita kellelegi. Puud olid ees, igal pool, ja polnud midagi vaadata. Ja lõpus oli nii, et samal ajal kui Miki aaret otsis ehk tõsiste asjadega tegeles, otsisin mina samal ajal matkakotist taskulambiga oma kadunud võileiba taga, mille hiljem hoopis taskust üles leidsin. Võidurõõm oli mõlemal. Aitäh!
Esimeses punktis läks kõige kauem aega. Kõigepealt otsisime kahekesi, siis Merilin tüdines ja ronis tippu vaadet imetlema. Kui ta lõpuks alla tuli, siis ma ikka veel otsisin. Pagan, nii lihtne koht, lihtsalt õnnestus just sellest kohast mööda vaadata. Lõpus läks kiirelt, mingi tubli 2 min või alla selle ja võis rõõmsalt logida. Peale seda kiire söögipaus. Aitäh!
Ei vaja enam hooldust, täpsustatud inf on piisavalt täpne leidmiseks.
Nagu eile lubatud, ärkasimegi pärast väikest, aga tubli festivali 07:14 üles, et enne laeva siit uuesti läbi lipata. Otsisime nüüdki juba kitsamalt, olles uurinud erinevatelt leidjatelt, kus see olema peaks. No mina ei tea, veel vähemalt 30 minutit kolmekesi ja tolku sama palju. Või pigem vähe. Kui see aare omal kohal on, siis tulen siia saarele veel (kunagi, nt järgmise 11 aasta pärast) tagasi :-)
Nullis oleva info parandasime enda tarkusest ära. Nüüd on seal kirjas 50-60 meetrit mööda info, mis pole vast hullu. Kui just väga suurt udu pole ;-P Seal, enda arvates õiges kohas otsisime igal tasapinnal, igal kõrgusel, igast asendist. Küsisime isegi varemleidnutelt infot. Kasu ei miskit. Samas, kas on võimalik, et nädal tagasi leiti ja nüüd me neljakesi 45 minuti jooksul mitte. Isegi torni all ei paistnud vedelevat. Teeme nii, et tuleme homme varahommikul, enne praami siia tagasi. Siis on kindel, et oleme endast kõik andnud, et Ruhnu viimanegi aare leida. Vaated kenad ja samad nagu senistel leidjatelgi.
Nullis olev vihje vajab ajakohastamist - praegune juhatab 600 (kuussada) meetrit mööda.
Järgmine tsirkus. Kõigepealt pimesikutasime hulk aega nullis, kiikasime siia ja sinna ja krt teab kuhu, kuni lõpuks elementaarsest kohast vihje kätte saime. Tegime siis nii, nagu vihje käskis - ja jäime nagu see hobune seal anekdoodis (kus mees hüppas sadulasse ja kappas minema) lolli näoga ringi vaatama. No ei ole. Kohe mitte raasugi ei ole. Hakkasime siis natuke laiema pilguga vaatama, nagu peituse folklooris sellise tegevuse kohta öeldakse - ja leidsimegi. 600 meetrit eemalt. Pakun, et isiklik rekord möödakoordinaatide järgi aarde leidmisel. Äge iseenesest. Aitäh ka.
Rannas on roostes karkassid ajalugu meenutamas, vaid ühes on platvormid uues kuues. Topsi leidmine võttis aega, aga lõpuks leitud. Tänud peitjale.
Aitäh aarde eest! Leitud peale väikest jalutuskäiku. Ilus vaade! Kui ainus Ruhnu tuletorn on tasuline ja avatud praegu vaid kaks tundi õhtusel ajal, siis siit vaade kompenseerib selle muul ajal. Saime teada, et Ruhnu giid ei tea, kellele need tornid kuuluvad. Neid ei kasutata ja seal ei ole midagi peale roostetanud konstruktsiooni talade. Giid ise valmistas ühele tornile mõnda aega tagasi uued platvormid, et filmimehed saaksid seal oma võtteid korraldada.