Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Lääne-Virumaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 2.0 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Tegemist on minu esimese peidetud aardega. Asukohaks sai valitud NSV Liidu õhukaitseväe baas Lääne-Virumaal, Kutsalas. Ümber ringi on küll kõik võsastunud, aga huvitava koha leidsin peitmiseks siiski. Vajalik on taskulamp. Palun ärge suruge logiraamatut konteineri põhja.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
soovitan (1), lumega_leitav (1), taskulamp (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC79CW6
Logiteadete statistika:
94 (92,2%)
8
4
3
3
1
0
Kokku: 113
GC-s on aare peitja poolt kättesaamatuks muudetud ja ülevaataja poolt arhiveeritud.
Kas keegi varem leidnu või omanik saaks asja üle vaadata? Endal ka kunagi 2017a leitud see, aga kuna juhtusime siiakanti ja kaaslasel aare leidmata, tulime siia otsima kuid ei leidnud peale prügimäe midagi.
Otsisime aga ei leidnud seekord. Levi oli kehv. Auke aga miljon umbes. Jäime pidama umbes 456 768 tuhandebda augu juures. Tuleme tagasi! Õnneks palju aega ei viinud. Hirmus tolm.
Selle jublakaga oli ikka päris pikk püherdamine. Esiteks sisenes Sven ning müttas vähemalt kolm hetke. Mina ootasin kannatlikult. Siis sisenesime lahingpaarina ning müttasime veel ca. 4 hetke. Kui kõik ihuliikmed olid kenasti kokku mökerdatud, siis saime ka karbile küüned taha. Koht oli vahva ning kindlasti väärib külastust. Boonusaardena sain lahkudes korjata suure kastitäie kasetohtu metsaveo jäägiplatsilt. TFTC and the rest.
Nii tee lähedal, kunagi vist väga puude taga. Miks seal on nii pikk ja sirge tee? Päris toredad eluruumid olid kus aasta arve vaadates elu käis 80-ndatel. Found it: 20.Aug.2021 17:08 Kutsala raketibaas. Kaneel. Täname. Esimese aarde kohta ok. Koordinaat või siis vihje veidi ebatäpne. Meile meeldis vaatamata koha aurale.
Talvel sõitsime siit mööda aga ei hakanud isegi üritama, sest paksus lumes polnud teedki näha. Täna vurasime ilusti kohale, tundub et ümbrust heakorrastatakse hoolsalt. Eemal parkis paar kaubikut, kuid meid huvitava objekti juures oli vaikus. Sattusime kohe õigesse ruumi ja aare vaatas ka ilusti vastu. Kuna aare on olemas, siis hooldusvajaduse teadet ei hakka panema, kuid minu meelest vajaks see tops omaniku hoolt küll. Logisid lugedes selgus, et esialgne peidukas on hävinenud ja nüüd aare mingis ajutises kohas, kus püsib vaid ausõna peal. Lähtuvalt topsi materjalist võib ta iga hetk kohta vahetada ja puruneda. Kork on ka katki. Seega, kui nii edasi, siis lõpetab see aare varsti oma teekonna hoones vedelevas prügis.
Hirmul on suured silmad. Esmakordselt käisin siin tüdrukutega ja ka siis tõmbas just sinna ruumidesse. Sisse minek ei tulnud muidugi kõne allagi.
Varsti avastasin aga, et seal on aare. Kes selle küll ära tooks? Sai käidud piilumas. Ei... ei julge.
Teist korda sai tuldud Raunoga, sai ka esimestesse ruumidesse astutud, aga edasi minek oli siiski kõhe ning jäi see aare veel oma aega ootama.
Kolmas kord tulime täna. Siis läks meie seikleja Kirke ees ja emme järgi. Õige ruum tundus siiski liiga kriipi ja emme hakkas kartma...
Neljas kord, saades kinnitust, et ega muud üle jäägi kui sinna siiski minna, oli ka täna ja nii juhtuski, et Rauno tuli kaasa ja panime "meiekiisu" sinna kirja.
Kui aga see kõige õudsam tuba oli juba vallutatud, võis ka kolada ju. Ja nii sai kõik ruumidki üle kolatud!
Aitäh! 1 samm lähemal hirmu vallutamisele!
Täna uuesti karulagult tulles tegin siin peatuse.Võsa on jah kadunud, ning hooned mis nendest veel järgi, ilusasti näha. Aardega vist natuke pahasti, sest hoones olles jäi põrandal silma mingi väike pudelike mis osutuski aardeks.Peale nime kirja panemist asetasin selle konteineri omaarust loogilisse kohta, aga kas ta seal ka püsib ei tea. Hiljem Märdiga jutustades selgus, et aardel oli varem hoopis mõnusam pesa, aga täna polnud sellest küll mingit jälgegi. Aitäh.
Sai ikka julgust koguda, et sinna sisse astusin. Kivid on toredad asjad.
Meie tulekuks oli võsa kõik maha võetud ja liigiti ära sorteeritud,oodates äravedu.Mõni maja seal oli ehitatud 1980,seega sai tegutseda napilt 10a.Väike huvitav raketibaas,tänud kohale juhatamast !
Jäi meie teekonnale, tegime siis selle väikse põike sisse. Tee oli kenasti lahti lükatud. Kolistasime enamik ruume läbi ja ühel hetkel sai naljakast kohast leitud aare logitud ka. Õues hakkas vaikselt hämarduma aga siia tulles polnud sel enam tähtsust. Aitäh.
Mulle sellised kohad muidu meeldivad aga siin oli küll vaja üle vastiku sodi ronida ja peiduviis ka ei vaimustanud. Vähemalt oli natkuke huvitav ja nende kettide otstarbest sain ka lõpuks aru.
No ei meeldi mulle need mahajäetud kohad. Ei-ei-ei meeldi. Kristjan pidi mind täitsa tagant surkima, et ma sisse läheks. Ega ma nime tahtsin ju kirja saada, nii et pidi minema, aga enne vastu putkimast see mind ei takistanud. Leid oli õnneks kiire ja välja liikusin juba joostes. Aitäh!
Üldiselt ma pole sellistest kohtadest vaimustuses, kuid kuna päikseline päev andis julgust, siis käisin ka sees ära ja leidsin eest omapärase aardelahenduse. Täname.
Raketibaas? No seal tuleb küll ära käia. Logisin aarde ja vaatasin teised ruumid ka üle. Tänan juhatamast.
Jaanidel vanaema külastatud ja ümberringseid aardeid logitud. Polnudki sellise kohaga siin kursis. Tänud juhatamast. :)
Aga esimene aare? Tubli töö! Lahendus omapärane ja väga huvitav.
Jooksin silmad maas kohale, ei tahtnud üldse ringi vaadata. Logisin ja jooksuga õue. :) Raketimehed pidid ikka väiksed käbid olema, et seal aega teenida.
Ei teadnudki, et siin selline baas on kunagi olnud. Põnev! Tänud aarde eest!
Hästi peidetud. :D Baas ise üllatavalt hästi säilinud. Soovitan
Tervele kompleksile sain tiiru peale, kui õige asi ootamatult silma riivas. Aitäh aarde eest.
Oeh, kuidas mulle ei meeldi sellised peitmise kohad. Kui ukseesisest õudusest läbi sain siis tegelikult läks olukord paremaks. Suutsin 2 ringi peale teha, enne kui aaret märkasin. Peidukoht ise oli täitsa andekas. Tänan.
Peitmisviis pole ju paha. Lihtsalt ei meeldi sellistes kohtades üksinda kolada. Liiga palju kõikvõimalikku prügi kokku tassitud
Enne suveseiklusele õigeks ajaks enda kohale sättimist oli veel veidike aega ja selle kasutamiseks tulime siia. Muidugi enne ei lugenud, et siin on lampi vaja, aga telefoni lamp ajas ka asja ära. Kuna tegemist on pisikese topsiga, siis ega seda nii kerge leida polnudki. Midagi ülearu rasket ka õnneks mitte. Tegelikult oli hea siia jahedasse sisse põigata sel palaval päeval. Täname aarde eest!
Oh jeebus kus oli alles koht. Üksi oleks jäänud logimata. Mina siukse sita sisse mis seal ukse ees oli, vabatahtlikult ei astu ja veel pimedad käigud kah. Koos oli täitsa ok ja aare ka kaua end ei peitnud. Läbi küll käisime ikka mitu ruumi. Tänud, et enam siia tulema ei pea!
Kodutöö oli nulli lähedane ja alles baasis jõudsin kirjelduse lugemiseni. Igatahes minu taskulamp ja telefon jäid maantee äärde autosse. Annel õnneks oli telefon kaasas ja selle valgel me seal punkris kolasime kuniks aarde leidsime. Aitäh.
Suundusime aardejahile. Väga kaua ei otsinud kui õige asi silma jäi. Panime nimed kirja ja proovisime kaant parandada, kuid tulutult.
Õõõõhh... :/ Sellised kohad pole meie maitse järgi, aga saime logitud.
Plaanisin hooldada aga polnud sobivaid vahendeid. Vajab Santa Maria maitseaine korki. NB! See pole reklaam.
Aare on oma peidikust alla kukkunud. Aardekonteineri kaas puru. Panime tagasi oma aimatavasse kohta nii hästi kui sai, ilma korgita.
Kunagi olen siin juba käinud, aga tookord lahkusin mitteleiuga. Seekord läks kuidagi eriti kiiresti. Tänud peitjale!
Leitud.
Tore, et kohalikud külamehed olid punkri sisustamisele tublisti kaasa aidanud; nüüd on seal võimalik mõnusalt kiiktoolis õõtsuda, vana kooli naistepesu selga passida, mängurongiga sõita ja palju muud...
Kui eelmisel korral käisin, EI olnud sellist topsi seal. Nüüd oli valgusvihu suunamise vaev vaid.
Täiesti hämmastav leidmine oli seekord. Eelmine kord olin täpselt samas kohas nulli valgustamas ning siis polnud seal mingit konteinerit. Seekord oli algne peidik küll seina kõrval maas, kuid uue peidukoha juures kisas konteiner ikka kohe nii silma, et ei saanud kuidagi mööda vaadata. Kus see siis eelmine kord paiknes? Tänud.
Panime uue konteineri ja uue logiraamatu minicrippi. Vana logiraamatu jätsime ka konteineri põhja. Asub samas kohas aga palume selle ettevaatlikult samasse kohta tagasi panna.
No ei kutsunud ükski koht tõsisemalt kätt külge panema. Tuleb kunagi tagasi tulla, mis muud.
Esimene otsimistiir ei andnud tulemust, teine oli tulemuslikum. Logiraamatut oli raske kätte saada. Tundub,et hunnik märkepaberit ei ole kõige parem logiraamat.
Üsna mitu tiiru sai seal tehtud, aga paraku aaret leida ei õnnestunud, eks teinekord uuesti. Tänud juhatamast!
Sellises kohas kamba meestega oli ikka oluliselt julgem olla (kui näiteks viimati üksi Türisalu spas). Lahe, aga ka kõhedavõitu paik. Pundiga väga mõnus ringi tuuseldada, isegi üksi hetkeks mõnda tuppa jäämine ei tundunud üldsegi õudne..Kui esimesed kolm seina äärde muigama siirdusid kasvas muidugi otsimispinge oluliselt, põnevus ja piinlikkus korraga..Õnneks läks piinlikkus konteineri leidmise muigega kohe üle. Tänud peitjale!
See oli üks vahva koht. Militaar läheb mullegi peale. Tiirutasin minagi koos teistega seal mitu tiiru. Ühel hetkel tuli kaupo kavala näoga vastu, kobis nurka ja jäi vaatlejaks. Natukese aja pärast Kobis Karl ka nurka. Veits kulus veel aega kuni sain minagi nurka vaatlejaks kobida. Oi kui lähedal ma sellele olin ja nii mitu korda järjest. Hästi peidetud.
Tänud.
Selle aardega oli jah nii et lendasime kohe massiga peale ja uudistasime k6ik ruumid mitu korda läbi. Ühel hetkel aga hakkasid inimesed jagunema kahte veergu: geonägijad ehk need kes peidiku avastasid ja geopimedad kes siis jah hea et laegast endale silma ei jooksnud v6i peale astunud. Geopimedad noh :D Nii siis see jagunemine siis käis kuniks k6ik viimseni tuvastasid selle mis oli lihtsalt kahe silma vahele jäänud. Ühte pidi õel teist pidi naljakas. Sellised objektid on muidugi huvitavad kaeda ja tõmbavad mind magnetina. Peitjale aga tänud siia meelitamast
Selliseid aardeid tulebki massiga lööma minna. Pikalt sai sees tiirutatud kui märkasin Karli ühte kohta uurimast. Nägin siis aaret ja arvasin, et tema ka oma käte kõrval, aga ta ei näinud. Läksin siis eemale ja lasin teistel otsida, peaaegu oleks mõni aardele pihta läinud, aga polnud õnne. Lõpuks kui kõigil leitud siis nimi kirja ja minema. Tore, et selliseid kohti tutvustatakse, muidu poleks siia osanud tulla.
Selle väga kavala peiduka tuvastamiseks said meist kõik käia vist kõik ruumid kaks korda läbi. Lõpuks Kaupo muheledes teatas, et tal leitud. Saime abistava vihje, et mis ruumist me otsima peaksime. Seejärel hakkas vaikselt moodustuma leidjate rivi ühe seina äärde. Logiraamatu konteinerist kätte saamine ja sealt õige järje üles leidmine oli üsna keeruline. Teostus ja koht mulle aga meeldisid, aitäh!
Koperdasin oma "seasilmaga" seal raketibaasis tükk aega tulutult, lõpuks Miki halastas - tuli ja päästis oma "prožektoriga" meelt heitmas memme sealt müüride vahelt välja. Tänud
õudne koht aga raxile meeldivad sellised kohad ja kolas ja leidis :)
Esimesel korral öösel kolades sattusime sinna aga jäi siiski leidmata Teisel korral olles juba targemad sai asi ära vormistatud kenasti. Taas jäime pimeda peale ja eriti palju küünlavalgel ei näind ümbrust. Kuid tundus huvitav kant
Leitud. Vaatasin paar korda sama kohta, aga valelt poolt ning juba loobumas, kui armas kaaslane valguse õigesse kohta suunas ning märkas. Taskulamp abiks, logiraamatut raske kätte saada
Läksin maa alla, käisin kõik ruumid läbi, leidsin nagu koha, kus võiks aare olla, aga kuna seda seal mitte polnud, siis läksin valguse kätte tagasi, et Palangule helistada. Jõudsime mõlemad arvamusele, et see, mida näppinud oli, pidi olema õige asi, niisiis läksin tagasi. Aga kuna endiselt midagi ei liikunud, jõudsin järeldusele, et aare see ikkagi pole ja otsustasin kunagi hiljem tagasi tulla. Hetkel oli sealt pealegi värske inimkari üle käinud.
Öine aardeotsing paneb ikka mõnusalt keha surisema. Seekord polnud ma mitteleiu pärast üldse õnnetu. Esimese hooga andis kindlust see, et jäljed lumel läksid aarde suunas. Ehk on siiski ohutu minna. Juba kohal olles ütles Erik, et jälgi välja ju ei tulnud. "Päriselt!?" Juba hakkas kõhe. Liblikad magasid seintel rahulikult talveund aga meie urgitsesime kõik augud läbi, kuid aaret ei leidnud. Asjade liigutamisel tuli kuuldavale sisin-nagu oleks keegi pallile augu sisse teinud. Täiesti seletamatu anomaalia. Minule oli see viimane piisk. Kükitasin auto juures ja ootasin, millal teised ka alla annavad. Siia peab tagasi tulema. Aitäh peitjale mõnusa närvikõdi eest
Ei tulnud lihtsalt, käisime koeraga sees otsimas ja väljas logisid lugemas, lõpuk koer loobus... Abistav kõne aitas. Tänud juhatamast, huvitav koht.
Siin läks meil kaua. Andromeda lemmikud sihukesed pimedad punkrid pole. Ega nad mullegi otseselt esteetilist naudingut paku, kuid vahest leidub siiski üht-teist huvitavat. Esimesel korral kõige loogilisemaid kohti kontrollides jäime tühjade kätega, aga see veel ei heidutanud. Teisel, mitu korda põhjalikumal tiirul, sai ka vähemtõenäolisematele võimalikele peidukatele detailsemalt tähelepanu pööratud, paraku siiski tulemusetult. Nüüd juba kergelt heidutas! Viimasel katsel võtsin vaatevinkli, mis viis lõpuks sihile. Elin: sisin on soe! :o)
Võttis see ikka aega. Tänu sellele, et olime pimedad, saime kogu kompleksile mitu tiiru peale teha. Sellistel aaretel võiks ikka vihje ka olla, kui koordinaadist eriti kasu ei ole. Aitäh siia kutsumast!
Näppisime korduvalt õiget asja, aga arvasime, et aare on teisiti peidetud ja seetõttu läks leiuga aega. Aitäh aarde eest!
Teisel otsimiskorral jäi üks kahtlane detail silma ja seal see konteiner oli. Selle õhtu viimane aare. Tänud peitjale.
Sai jah kaks ringi tehtud, ennem kui aarde üles leidsime. Selline kõle koht. Aitäh peitjale.
Parkisime auto ukse ette ja läksime sisse. Esimese ringiga ei leidnud midagi. Tegime teise ringi veel ja seal ta oligi. Logiraamat tuleks tõesti kiiremas korras välja vahetada, praegune lahendus ei lähe mitte. Aga muidu pole viga. Aitäh peitjale.
Hea lihtne draiv-in. Ja ei ühtegi mugu tööpäeva hommikul. Kohtki on külastamist väärt, ikkagi ajalugu. Prügi polnud ka üleliiga palju, nagu võiks eeldada. Ja valgust oli rohkem kui oleks oodanud, sest ühes sobivas kohas on kastuseaken lahti. Käisime pooled ruumid läbi, silmasime aaret ja tulime päevavalgusesse logima. No jeerum, nüüd läks keeruliseks - lehed tahtsid vägisi ükshaaval topsist välja tulla. Lõpuks saime ikka kogu post-iti rulli kätte. Aga ilmselgelt post-it ei sobi logiraamatuks, eriti veel sellises kitsas purgis.
Lahkusime ootamatult teist teed, aga jõusime ikka sama ukse juurde. Martinile tuleb öelda, et esimene vasikas pole sugugi aia taha läinud. Ainult logiraamatuks sobib paremini lõigutud-klammerdatud vihik või ametlik logiraamat foorumist. Täname peitjat siia hulkuma kutsumast!
Selliste kohtade fänn ma vist pole. Tekitavad kõhedust. Eriti kui haudvaikuses tekib korraga krõbin. Nagu oleks keegi veel. Kõrval ruumis. Kuid krabin on õhkõrn, vaevu aimatav, siiski elusolendi poolt tekitatud. Kiikan krabina suunas - mingi konn kavatseb mööda seina ülespoole hüpata ja langeb alla põrandale tagasi. Mõne hetke pärast uus krabin teises ruumis teisel suunal - suur liblikas lendab. Saate aru milline haudvaikus, kui on kuulda liblika tiivalöök õhus. Ja siis kõik need suured prügikotid, ma ei taha üldse mõeldagi, mida need endas peidavad. Minu jaoks oleks täiesti ületamatult raskelt leitav aare, kui aare asuks selle suure prügikoti sees, mina sinna sisse ei vaataks. Tegin esimese tiiru ja suundusin päikesevalguse kätte. Lugesin logisid. Selle tarkusega tuli teine tiir. Siis lugesin veelkord logisid, see andis lootust, sest nii mõnelgi oli kolmanda ringiga õnnestunud. Tundus, et kolm on siin kohtuseadus. No okei, teen ka kolmanda ja leitud ta saigi. Mitte üldsegi logidele vastavast kohast, mitte miski nendest vihjetest ei tundunud paika pidavat. Pigem tundus, et minu geonina oli algusest saati õigesse suunda näidanud ja ma lihtsalt polnud seda piisavalt uskunud. Nii et sobib küll oma nina püsti ajada :) Tehtud!
Käisime ikka mitu korda kõik ruumid läbi enne kui õige asi silma jäi. Logiraamatu kultuur vajab veel arendamist.
Aega ikka kulus, lõpuks Priit leidis ja aitas ka meil nägijaks saada.
Logiraamat on seal väga kahtlane, äkki saab midagi paremat asemele panna?
Tänud peitjale.
Meie Kristeliga otsisime konteinerit, mille suurus on väike ja antud kohta polekski väike konteiner mahtunud. Siis mingi hetke pärast Priit ütles ta leidis ja otsige MIKRO-t. Loomulikult, siis enam kaua aega ei läinud. Tänud peitjale, et suuruse õigeks muutis.
Aarde suurus MIKRO mitte väike.
Aitäh siia juhatamast.
Tänud peitjale :)
TFTC!
kell oli 21.05 ja läks pimedamaks ja arvasin et tavaline koht aga kui sinna hämaras kõndisin ( auto jätsin suure tee äärde) ja kohale sattusin olid pimedad poksid ja võtsin julguse kokku ja hakkasin taskulambiga sisenema aga ehmatasin lindu ja lind minu siis jooksin auto juurde tagasi sest hirm oli, et äkki on veel seal keegi ja mõtlesin et päeva ajal tulen tagasi ja võtan kellegi kaasa endaga :D
Vahetasin vana konteineri uue vastu ning aare sai peidukohta tagasi. Ärge lükake logiraamatut konteineri põhja.
Raskelt tuli, oi kui raskelt. Lamp oli olemas ja kus seda pruukida, ka kenasti selge. Lükkasin süsteemid sisse ja suundusin objektile, mis seal muud ikka teha. Maja oli sobivaid peidukaid täis, aga kõigil oli üks puudus - kuskil ei olnud aaret. Siis, juhuslikus kohas, koperdasin mingi jublaka otsa, mis ilmselgelt ei sobinud taustsüsteemiga. Näppisin teda natukene, aga kuskile küüsi taha ei saanud. Tassisin ta siis telefonilevisse, uurisin eelmistelt leidjatelt, kas see võib vajaline vidin olla. Olevat küll, ütles eeter. Siis hakkas üks ilge pusimine. Vahepeal mõtlesin juba, et helistan motma Märdile, elab teine sealsamas ja kindlasti on tal töökoda olemas, kus selle jublaka lahti saab keevitada. Aga nagu ütleb vene vanasõna - net prijoma protiv loma. Pauk käis ja seesam pudenes laiali. Panin nime kirja, lõin jublaka kinni tagasi - ja siis mis teha? Ega ma ju ei tea, kus ta tegelikult olema peaks. Tassisin ta tagasi sinna, kust ta sain, ja kirjutasin peitjale aruande ametkonnasiseseks kasutamiseks, eks ta ise teab, mis ta sellega peale hakkab. Aga tegelikult ei ole see üldse paha asi, kui ta õigesse kohta tagasi panna ja natuke kasutajasõbralikumaks teha. Aitüma ka!
Tahab peidukohale tagasipanemist ja avamise hõlbustamist.
Kui olin ülejäänud seltskonna üritusele maha pudistanud, siis jäi mõni tund aega üle. Millega ma ei osanud muud peale hakata, kui aardeid otsida. See osutus järgmiseks ohvriks peale DT-75. Oi, mulle meeldib selle aarde nimi. Nagu oleks tegemist koerakasvatusega stiilis sigala, kanala, kiisula või kutsala. Kohapeal läks sutike aega enne, kui pirn peas põlema lõi. Siis läks rohkem, kui sutike aega enne, kui konteineri avasin. Edasine oli lihtne. Tänan peitjat juhatamast! :)
Sihuke kole koht. Ei teadnud sellest kohast midagi. Tänud juhatamast.
Need ruumid said ikka päris koduseks. Edaspidi võin seal kinnisilmi liikuda. Pidin 3 järjest põhjalikumat ringi tegema enne kui aare ennast ilmutas. Tänud!
Ei meeldi sellised maaalused. Peale logimist kohtusime Mari ja Kristaga. Tänud peitjale.
Käisime õhtu väljasõidul ning noppisime teise ära.Poisid teatasid, peale sissekäigu nägemist,et jäävad autosse.Peale pisikest mõttepausi siiski minu sabas hoonesse koperdasid.Leid tuli üllatavalt kiirelt kuna olin suutnud kunagise vihje meelde talletada.Avamine vajas rammusemat haaret ega iga topsik peagi nipsust lahti tulema.Tünn sulandus hästi keskkonda.Täname baasi kutsumast.
Anu ja Peebu värsketel jälgedel kõndisin kohale ja leidmisega probleemi polnud. Avamisega läks veidi aega, aga konteiner tunnistas minu kõrgemat kaalukategooriat ja nii see aardeke leitud sai. Aitäh!
.. Uhh, kuidas ma ei suuda sõbruneda selliste maa-aluste tondilossidega. Üks, mis kindel.... minust oleks see sinna jäänud. Aaret õnneks väga kaua otsima ei pidanud ja loodan, et sedapuhku Helduri kandu ära ei tallanud. EVEJ.
Olles läheduses oma lapsepõlve veetnud teadsin, et siin metsas miskit sellist on, aga kohal polnud käinud. Ka meile ei meeldi need sellised pimedas ja niiskes betoonivahele peidetud aarded, aga ülesse tahtsime otsida ja leidsime. Täname, nüüd ma tead et mida need märgid seal kaardil tegelikult tähendavad
Siia jõudsin juba üsna hämaras. Taskulamp ajas asja ilusti ära ning totsik jäi üsna kiiresti silma. Minu jaoks jälle täitsa uus paik, aitähhid juhatamast!
Käisime seal kottpimeduses ning ei olnud just kõige kindlam tunne. Hoones sees väga ei tahtnud püsti seista, sest üks nahkhiir harjutas lendamist seal väga usinalt.
Prrr..ei meeldi mulle niisugused kohad aga võtsin julguse kokku...Aarde topsi on tõesti väga raske avada.Tänud!
Leiko teadis täpselt kuhu minna,kuna ta oli seal kahel korral kordus õppustel käinud.Aardekarbi leidsime küll kiirelt aga avamine võttis ikka omajagu aega.Nimed saime siiski lõpuks kirja.Tänud.
Väga kõhe koht, aga saime siiski logi kirja. Tõsiselt oli algul probleeme konteineri lahti saamisega.
Tõepoolest ei teadnud ega kujutanud ette, et seal kohas ka midagi militaarset olla võib! Aitäh kohta tutvustamast!
Omateada oli taskulamp korras, aga valgustas nagu hundisilm. Pärast lühilest otsimist jäi ikka näppu. Aitäh!
Varustasime end mitme lambiga ja läksime asja uurima. Nina vedas kiirelt õigesse kohta ja taskulambivihk tabas peidukat. Tänud!
Aitäh uut huvitavat kohta tutvustamast! Konteineri leidsime kiiresti
Polegi seni märganudki, et siin väike teeots baasi põikab. Raivoga lõuna ajal kohal käidud ja nimed raamatusse kripseldatud. Tänud peitjale.
See oli 6:50 kui silmad lahti lõin, haarasin esimesena telefoni järele ja vaatasin kas uusi kirju on(kuigi kirjad peaksid märguandega ennast teavitama,mida nad siiski ei tee). Ja mis ma nägin, suveniiri ralli järge, eile geopeituse lehel avaldunud aaret ja lõpuks uus aare Tuvipesas. Ei siin ole muud kui vaatame üle. Olen mina siin küll kolanud aga see oli siiski veel läbi uurimata. Lihtsalt nii pime,nii pime. Seekord oli siis taskulamp ka kaasas ja sai kõik nurgad läbi puurida. FTF kell 7:16. SOOVITAN JA TÄNUD PEITJALE.