Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Põlvamaa Raskusaste: peidukoht 1.0, maastik 3.0 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Aarde on peitnud geopeitur Taku, kes kajastab enda tegemisi geocaching.com lehel. Antud aarde peitja ei mängi ise geopeitus.ee lehel ning aarde info ei pruugi seetõttu 100% täpne olla. Vaata kindlasti infot ka geocaching.com lehel, samuti saab aarde omanikuga sealtkaudu ühendust! Kui märkad erinevusi geopeitus.ee ja geocaching.com lehtede vahel, siis anna sellest palun teada geopeitus.ee lehel "Kiri administraatorile" (lehe vasakul pool või allservas) kaudu.
Aarde läheduses asub Ridali lennuväli. Ridali Lennuklubi on suurim purilennuga tegelev lennuklubi Eestis.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
ronimine (2), lumega_leitav (2)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC733ZG
Logiteadete statistika:
27 (93,1%)
2
2
0
0
0
0
Kokku: 31
Maaomaniku soovil. Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Arhiveeritud".
Üherattaveoga poleks praegu ligi saanud, isegi geoparkla tahtis maasse neelata. Ronimisega probleemi polnud - vabatahtlik orav asus tegudele. Ainus probleem oli, kuidas pastakas oravale järele postitada. Neljanda katsega õnnestus seegi. Trillalullalaa. Aitäh!
Praegu juurdepääsutee on kaunis vedel. See-eest aarde peidukas vägagi ekstreemne. Aitäh.
Minul oli Kalmeoja mälestus veel värske, nii et seekord oli Hannes vabatahtlik, kes kummikutega üles krabistas ja projekti võiduka lõpuni viis. Aitäh.
Siia õnnestus jõuda juba pilkases pimeduses. Kuna pealampi ei viitsinud kotist otsima minna, siis haarasin taskulambi kätte. No ja kohapeal siis selgus, kus tegelane pandud on. Nii ma talle siis taskulamp hambus järele ronisin. Ja siis hakkas ikaldus pihta... näpud külmetavad.. korgi saan küll kätte, aga logiraamat ei tule kuidagi välja. Lõpuks ikkagi paar lähedusest näpistatud pisikest oksaraagu aitasid logirulli kätte saada. Aitüma!
Ede vudis topsini, ma kribasin tal sabas ja juhendasin. Kuigi ei tea, palju must kasu oli. Üsna vastik libe redel, samas seda täppi ei tahtnud sinna ripakile ka jätta.
Alguses juhatas navi meid kuskilt põllu pealt, kuid ma kohe kuidagi ei tahtnud keset pimedust hakata autot lumest välja lükkama ja siis valisime lähenemise teiselt poolt. Sealt oli tee meile vähemalt eelnevalt kenasti lahti lükatud. Läksime jälle mööda soojasid jälgesid ning karuonu ronis kribinal kummikutega puu otsa. Pimedas polnud küll kahjuks mingit lennuvälja näha.
Akrobaatika eest võiks maastikule pool palli juurde kruvida.
Orava leidmisega probleeme ei tekkinud, aga tops ei tahtnud kuidagi logiraamatut loovutada. Lõpuks sai siiski logitud, tänud!
Leitud. Ronida on ju tore, aga logiraamat võiks kuidagi lihtsamalt topsist väljuda. Tänud.
Aare sai kiirelt tuvastatud. Kodutöö oli tegemata aga onneks olid kaasas ka vähe sobivamad riided. Väike võimlemine ja nimed said kirja. Tänud peitjale.
Vaigutamise teema hirmutas veidi, aga et korra juba sealkandis olime, siis ei saanud seda aaretki tähelepanuta jätta. Mina polnud selles konkreetses kandis kordagi vist käinudki ja lennuvälja oleks küll tahtnud rohkem uudistada, praegu möödusime sellest nii, et ei saanud arugi. Kohapeal tekkis ka korraks tunne, et kelle valdusesse me nüüd sattusime, aga õnneks oli see hirm asjata. Õnneks ei läinud ka aarde asukoha tuvastamisega kaua, sest oli meil ju teravsilmne noorgeopeitur kaasas. Muidugi asutas tema end kohe aardele järele minema ka, aga siis sai geopeiturist korraks hoolitsev lapsevanem ja kõrgustesse saadeti ikkagi täisealine orav. Aega läks, aga asja sai, kõrvalt oli minusugusel akrofoobikul muidugi asja päris jube jälgida. Vaigutamine on suuremas koguses õnneks vist lõppenud, vähemalt meie pääsesime peaaegu puhtana.
Siin olime Kleone logi lugenud ja astusime enne aarde otsimist poest läbi ja ostsime võid. Sellega on hea pärast vaiku eemaldada, ka riietelt muideks. Nullis hindasime olukorda, võtsime bussist abivahendi, töötunked ja käpikud ja end suurt vaigutamata jõudsin karbini. Logi kirja ja allatulek oli veelgi vaiguvaesem. Pärast väike võidmisprotseduur ja olingi taas puhas. Tänud!
Selle aarde kohta pole mul kahjuks mitte midagi head öelda. Aarde asukoha ma tuvastasin ja hindasin puu täiesti ronitavaks. Vahetasin kummikud potaste vastu ja tõmbasin dressika selga. Vinnasin end ülesse ja peagi said käed vaiguseks. Ronisin veel paar oksa ja mulle aitas. Olin üleni vaiguga koos ja ees paistis ainult sulavaigu väli olema. Nüüdseks olen dressikalt enam vähem vaigu maha saanud aga püksid lähevad mahakandmisel. Käed sain alles kodus hoolega küürides puhtaks j mu kodu asub sellest kohas väga kaugel. Ei, aitäh.
Peale Joosu Mōisa tulime siia.
Aitäh siia juhatamast.
Tänud peitjale :)
TFTC!
Väike seljasirutuspeatus minu lemmiktee ääres ja nimi kirja. Aitäh peitjale.
Sõitsin bussiga nulli ja olin lootusrikas kuid võta näpust.Ronisin nii pikkade kui ka lühikeste okastega puude otsa isegi lehtedega puu otsas käisin kuid aaret ei leidnud.
Avatud talude päeval ringi sõites võtsime ette - ega see leidmata aarete valik siinkandis ju eriti rikkalik ei ole. Asukohavalik esmapilgul üllatas - et kas tõesti kellegi taluhoov ja kuidas sinna pääseb. Aga ei, aparaat vedasi kenasti kohale ja tagahoovist polnud juttu. Koht, kuhu ronida tuleb, selgus ka kohe - aga ronija tahtis natukene veenmist, enne kui läks. Iseenesest ei midagi rasket, ei midagi erilist, natuke parem aare, kui ma kartsin. Aitäh ka!
Pärast Joosu mõisa mitteleidu tulime lootusetult ka siia. Purilennuk lendas, aga lennuvälja me ei silmanud, seda see aare küll ei tutvusta. Tutvustas hoopis korralikku rästikut, kes Mooril peanaha higiseks ajas. Puu otsa ronides küsisin minagi, kas nad ehk siiagi järgi tulevad ;-) Lõpuks oli aare kerge vaevaga logitud. Tekkis kahtlus, kas ka Joosu mõis samamoodi peidetud või olla, sama pisike. Sest selle aarde suurus on mikro, mitte väike.
Tänud aarde ja vaate eest!