Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 2.5, maastik 1.5 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
PALUN ÄRGE OTSIGE AARET VIHMAGA.
Võtke kaasa 9V korona patarei ja salajane abivahend.
Kui anduri peale paistab valgus, mille UV-indeks on üle 30, siis saate lõpu koordinaadi. Et aare kohe geopeituri näppude vahel ära ei laguneks on vidin ümbritsetud pleksiklaasiga, see aga neelab endasse ~5 UV-indeksi jagu kiirgust.
Päikest :)
Vihje: Null: maha langenud puu juurikate all, nurga taga.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid:
lahe_teostus (24), soovitan (20), 2017_aasta_aarde_kandidaat (10), seened (3), marjad (3), uv-lamp (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC79JHB
Logiteadete statistika:
62 (67,4%)
30
9
0
0
0
0
Kokku: 101
Võrreldes värske aardega on praegune skoorimine raske, kuid siiski tehtav. Kui aga veel raskemaks läheb või aare ära väsib, siis läheb arhiivi.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".
Peale seda, kui juba ligi kuu aega oli igapäevaseid magistritöö kirjutamise tunde rohkem kui unetunde ning ma täitsa zombiestunud olin, ajas Kaupo mind tarest välja. Loogiline Liisu oli jupp aega näidanud huvi loogilise UV vastu ja seadsime oma sammud siia. Alguses selgus, et atribuut vajab putitamist, aga lõpp oli kenasti korras. Aitäh peitjale, igati AA sildi vääriline.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".
Võtan koju remonti.
Ma olin just jõudnud töölt koju kui Helen kirjutas, et nad Salmega lähevad loogilist UV-d uuesti külastama… Nojah, eelmine kord lõppes meie siiakäik ju nii, et käisime ühe abika järgi isegi poes a mis sest kasu, kui teist lõpuks ikka kuskilt võtta polnud :D. Seekord olid olemas mõlemad, seda teist sorti tuli kaaslaste geokotist välja koguni mitu, üks vingem kui teine. Aga siis lendas kaigas meile kodaratesse hoopis kolmanda abika pirtsutamisega ja selle mure likvideerimiseks lippasin jälle poodi… :D. Peale ostuga naasmist aga aare enam meiega jonnida ei julgenud ka, loetud sekunditega saime kätte kõik mis vaja ja u kl 18 kirjutasimegi juba nimesid logiraamatusse…
Aitäh Kaupole aarde eest ja Helenile/Salmele tänud mu kiirreageerimisvõimekust ning muude teemade ajutiselt ootele viskamist paremaks trennimast, oli äge käik ja liitun hea meelega teinekordki :). Kaupo loogilistest ootavad mul veel visiiti värvid ja lülitid, keskendumine küll vist jääbki siia minu uut tulekut ootama… UV-le aga sildid ja südamed ning palun aga peitjal uusi loogilisi juurde ka meisterdada, siia metsa neid ju veel mahub ;).
Vihma ei sadanud, päike isegi piilus pilvede vahelt ja tundus ideaalne aeg minna peale tööpäeva linnalähedasse metsa natuke aaretega mängima. Eksprompt ideest andsime teada ka Marisele, kellega koos olime suvel korra seda asja piilumas käinud. Maris oli ka kohe nõus meiega liituma ja nii me läbi ummikute Männiku poole trügima hakkasime. Koguaeg oli tunne, et jookseme võidu ajaga, mis võib meie jaoks soodsad olud lõpetada. Õnneks jõudsime siiski ilusti kohale, võtsime atribuudi välja ja kraamisime geokotist päevavalgele ka hunniku abivahendeid. Täna olime mõnda vajalikku kaasa võtnud suure varuga, aga tagasilöögi saime hoopis sealt, kus ei aimanudki. Nimelt oli meie patarei otsustanud koostöö lõpetada. Ei jäänud muud üle kui taas poodi minna. Polegi varem ühegi aarde pärast nii mitu korda spetsiaalselt sisseoste tegemas käinud. Kui lõpuks kõik vajalik oli olemas, olime leidnud ka ideaalse paiga lahendamiseks ja nagu võluväel saimegi koordinaadid mõne hetkega teada. Juhhei! Edasi kribinal-krabinal asjad kokku ja matk lõppu võiski alata. Leid oli kiire ja seal enam kahjuks selliseid ülevaid emotsioone ei kogenud nagu esimeses punktis. Pigem imestasime, et selline vanakooli stiilis konteiner. Kõik oli kuiv ja korras, panime nimed logiraamatusse.
Aare oli kokkuvõtteks vahva ja pakkus meile kahel korral hulganisti häid emotsioone. Aitäh!
Ega mina ei saanudki hästi aru kuidas see asi töötab, aga Inge sai abivahendiga siiski info kenasti kätte ja saime lõppu minna. Seal pidime natukene aardevalvurist suure nastikuga tegelema, aga saime siiski nimed kirja ja valvur sai seejärel oma tööd jätkata.
Aitäh!
Pisut oli vaja aega parajaks teha ja sobivalt jäi see aare teele. Erinevalt eelmisest külastusest õnnestus nüüd peale mõningast võimlemist täitsa lubavad koordinaadid välja meelitada. Nende jäädvustamiseks tehtud videos oli aga üks number kahtlane ja sai kaardile kaks punkti kantud, millest esimene osutus valeks, kuid teine täiesti lubavaks.. kui ainult see hiigelsuur nastik selle arvatava peidiku peal ei peesitaks.. Läksin otsisin mitme meetri pikkuse toika, et teda pisut eemale peletada, kuid tagasi tulles oli ta kadunud. See tähendas, et võib ettevaatlikult geokuhja kallale asuda, mille alla täpselt aarde kõrvale oli seesama nastik peitu pugenud.. uh. No mis seal ikka, ettevaatlikult üritasin siis toikaga aaret lähemale meelitada, mis ka peale mõningast pusimist õnnestus. Lõpuks polnud toikast enam abi ja Marko lükkas lihtsalt käe nastikuga samasse lohku ning tõstis aarde välja :O
Tagasipanek käis samuti pingul tähelepanu ja imeväikeste aegluubis liigutuste saatel, kuni algse olukorra taastamiseni. Pärast ohutus kauguses sai lõpuks puhiseda ja õlgu võdistada ning natuke oma vapruse üle rõõmu ka tunda.
Tänan peitmast.
Kuna olime mööda sõitmas, siis mõtlesime korraks piiluda. Kahjuks vajalike abivahendite omavahelise koostöö klapitamises jäime jänni. Koguaeg oli midagi puudu- kord üks, siis teine. Nalja sai ikka üsna palju ja silmaringi avardasime ka metsas kännu otsas istudes.
Eelmise päeva vigade parandus. Uute abivahendite ja suurema ettevalmistusega. Ma vist ise poleks selle lahenduse peale mõelnud. Igal juhul tore ja nutikust treeniv aare! Aitäh!
Tulime ilusa ilma puhul lahendama. Sai kohe lõpus ka ära käia Tänud
Hahaha no kohale me jõudsime ja patarei ka sisse panime, aga kui poest praagi patarei ostad, siis võime kinnitada, et aardeni ei jõua.
Seekord ei saanud töölegi meistriteost, et katsetada abivahendit :( Eelmine kord patareiga saime vähemalt ekraani tööle.
Varakevadel, kui lumi veel maas oli, sai ka seda asjandust vaatamas käidud. Sel korral viskas tulemus küll korraks silme ette aga üles märkida seda ei jõudnud. Täna mul olid kõik õiged abivahendid kaasas ja võtted selged mis teha tuleb. Aaretki ei pidanud enam sügavalt lume alt välja kaevama. Koordinaadid sain kiirelt kirja ja edasi siit läksin keskenduma. Kuna selle viimasega tuleb aga veel vaeva näha siis logi kirja saamiseks suundusin siia. Aitäh!
Esimesel korral vahtsin suhteliselt tühja pilguga. Ei olnud uud ega veed piisavalt, ei venitanud tegelikult nullist kaugemale. Aega läks mööda ja sõbraga kohvitades muljetasin kättesaamatuks jäänud aaretest, tuli ka UV jutuks. Mind vaadati nagu poolearulist ja lajatati õige abivahendi info koheselt lauale. Ohh neid ekstra blonde hetki küll...
Täna tulin jalutama ja kõik sujus hästi, v.a see liiga kiiresti ekraanilt kustuv koordinaatide kiri. Teiselt katsel pilt käes ja lõpus läks kõik imelihtsalt.
Tänan peitjat ja tervitan sõpra.
Ei teagi miks, aga olime seda aaret kaua aega peljanud. Tegelikult põhjuseta. Täna võtsime end siis kokku ja suuna juba tuttavasse loogilisse metsa, vajalikud abivahendid kaasas, uuvee oli kohapeal olemas. Mul oli kunagi kolleeg, elupõline pedagoog eesnimega Uuve, teda ei hakanud me igaks juhuks kaasa kutsuma.
Kõiki abivahendeid ja uuvet omavahel kombineerides saime päris kiirelt teada, kuhu aaret otsima minna. Läksimegi ja loogiline - leidsimegi! Täname huvitava, loogiliselt lahenduva aarde eest!
Sellele, kuidas Carolys numbreid välja võlus, elasin rohkem neti teel kaasa. Täna võttis ta mu nimede kirja saamiseks kaasa. Tänud!
Käisin ükspäev katsetamas ja õnnestus ka number kätte saada. Kadus aga ruttu ekraanilt ning teine katse numbrit saada võttis omajagu aega. Panin telefoni haardeulatusse valmis ja ei pidanud pettuma. Peale mõningast proovimist õnnestus esitlust korrata ja ka koordinaadiga lahkuda. Lõpus aga kaua ei läinud. Kahlutstasime algul küll ühte teist objekti, kuid aare oli siiski mujal peidus. (161) Aitäh! EV J: kaelapael ja mänguasi
See katse veel tõele lähemale ei jõudnud.
Kaasa võetud abivahendi suhtes olid väiksed kahtlused, et ega see liiga intensiivne ei ole... Tundub et ei olnud, sest töötas mitu korda. Aga töötas küll hetkega
No küll me meelitasime seda karbikest. Kolmandal korral jõudsime numbrid kirja panna ja aare sai logitud. Aitäh.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu". Teen kättesaamatuks, et vältida karbi ja vidinate purunemist otsimise käigus.
Olime siin mitme valgusallikaga proovimas käinud, kuid ükski ei andnud vajalikule ligilähedastki tulemust. Lõpuks ometi sai leitud üks tuttav, kellelt võis laenutada sobiva abivahendi. Tänud!
Tauno küsis, ka mul on midagi. Võtsin siis töölt omaarust vinge asja kaasa aga see näitas vaid kuuendiku vajalikust.
Selle aarde nullis olin paljudega käinud, koordinaadid siiski võlusin ise välja. Siis proovisin vahepeal logimas käia ja see läks "Siilipeppusse". Täna tegin ratta tuuri ja panin nime kirja. Tänud, tore pusserdamine oli tegelikult, ise äpuke!
Kõik loogilised aarded on siiani vajanud kahte kõlastust. Nii ka see aare, esimesel korral oli lihtsalt UV-d liiga vähe kaasas. Teisel korral juba teadsin, mis abivahendeid on vaja ja siis läks lihtsamalt.
Mõistatuse osa sai tegelikult juba paar nädalat tagasi ära mõistatatud. Täna otsustasin lõpus kah ära käia. Sõit viis peaaegu nulli ja leid oli kiire. Tundub, et seal all rabas miskit põles sest ketkel kui ma seal topsi juures paberit määrisin kihutas mitu tuletõrje masinat sedasama metsateed mööda mida mina rahulikult kulgesin.
Seda aaret tahtsin ma tegelikult hoida aegadeks, kus siinses metsas enam ühtegi leidmata aaret pole, aga ikka tuleb tahtmine metsa jalutama minna.....no aga läks nagu tavaliselt. Lähedale sattudes oli ikkagi vaja ära logida. Esimene punkt oli kunagi päikeselise ilmaga tehtud - ei ole siin meie laiuskraadil seda UVd kunagi liiga palju....Täna sai siis see kena moosipurk kotti. Aitähhh kena toimiva aparaadi eest ja eks silmaring ka laienes järjekordselt. Aitähh
Selle aardega oli siis nii, et alguses, kui see avaldati, oli mul kohe peas 2 varianti. Esimene, see tundus üsna tõenäoline olevat ja see teine, see oli selline uutmoodi lähenemise moodi variant.
Igatahes täna võtsime kaasa mõlemad variandid. Karp välja ja kohe esimese variandi kallale. Mähh, aparaat isegi ei köhinud selle peale. Ok, egas midagi, plaan B. Võtsin riisatapuu välja ja ohsaa juudas, aparaat näitas selliseid numbreid, et kui oleks analoognäidik olnud, siis oleks osuti pooleks murdunud ja vedru nelja tuule poole minema lennanud. Aga õnneks oli peitja sellega arvestanud ja kõik oli turvaline. No ja siis ei jäänudki muud üle kui koordinaadid kirja panna.
Lahe aparaat igatahes. Me täname!
Hiljutisel superlahedal geotuuril tulid muidugi jutuks ka Kaupo põnevad loogilised aarded, mida mina kahjuks veel külastama polnud jõudnud.. Hetkel, mil Karl tagastas Silverile teatud abivahendi, teadsin juba täpselt, kus muinulgi seda vaja, kirjeldust ja logisid oli ju küll loetud, kodutööd tehtud ning nüüd sain kinnituse, et üks mõte täitsa pädev.. Abivahend kotis, kripeldas minek juba mitmel päeval. Ägedaid aardeid otsima oli lapski nõus kohe tulema. Kohapeal jätkuks põnevust mõlemale, proovisime võlunumbreid kätte saada kohe mitu korda, nii õigesti kui valesti. Õigesti õnnestus palju paremini:) ja väga rahulolevatena panime lõpus nimed kirja. Aitäh peitjale! väga lahe!
Peitja ulatas abivahendi ja jagas kõrvalt ka rumalale juhtnööre, uus kogemus taaskord juures. Aitäh!
Pärast järjekordset mitteleiu logi sain peitjalt kinnitust, et loogikaga on mul jätkuvalt kõik korras aga väljavalitud abivahend ei kannata kriitikat. Proovisin mõelda, kust või kellelt seda sobivat instrumenti laenata. Ennem kui mu mõistus jõudnuks üle kuumeneda tegi Silver üllatuse. Ulatas maa alla sukeldumise parklas mulle otsitava.
Täna planeerisin Männiku kanti enda lõunatamise. Esimese asjana kimasin muidugi koriseva kõhuga metsa. Kõik toimis nii kiiresti ja edukalt, et pidi koordinaatide kättesaamise järel natukene UV-ga lollusi ka tegema. Tutvusin veel värskete, laiguliste poolt tehtud arhitektuuri üllitistega. Nimi kirja ja võiski rahuliku südamega sobivat lõunatamise kohta otsima suunduda.
Aitäh peitjale laheda aarde eest ja Silverile väärtusliku abi eest!
Salajase abivahendi tuletasin puhtalt loogika abil. Kõigest hoolimata ei õnnestunud meil esimesel külastusel kuidagi tarvilikku indeksipiiri välja võluda. Huvipärast sai siis proovitud ka üht vale vahendit, kuid ootuspäraselt jäi sellega tulemus täiesti nulli. Teisel katsel olid olud oluliselt soodsamad - kahtlustan, et mingil määral mängis rolli ka Andromeda nõidumine (tavaloogikale mittealluv omadus). Igatahes paiskas vidin numbrid ekraanile niipea kui abivahendit nägi. Edasi suundusime juba lõppkoordinaatidele, kus tõmbasin lagedale purgi esmapilgul eksitava etiketiga MEIE MARI AARE :o)
Väga lahe aparaat algpunktis jällegi, aitäh! Huvitav kui palju neid Arduinoga ühilduvaid andureid veel leidub, millega kombineerides lepalind mõistatusaarde suudab luua? :o)
Karastus tehtud ja kuna meil oli veel vaba aega ennem j2rgmist seiklust, siis pakuti mulle v2lja UV kylastus. Kohale j6udes olid mul peas juba omad teooriad tekkinud ja pakkisin oma geokoti lahti ja hakkasin katsetama. Kuid mis iganes trikke ma ka ei proovinud ilutses silme ees ymmargune null. Silver ja Kaupo vaatasid seda py2nti k6rvalt pealt ja Silver andis mulle veel yhe abivahendi mida minu geokotis polnud. Kui siis ka tulemuseni ei j6udnud sain Kaupolt v2gagi konkreetse ja suunava vihje. Nyyd ei olnud muud kui sihik paikka ja bingo. J2llegi yx v2ga lahe vigur mis v6ib laheneda v2ga okkalist teed pidi ja pead murdes. V6i siis kiirelt ja lihtsalt kui 6iged geosemud 6ige varustusega kaasas on. T2nud peitjale :)
Lõuna ajal tegin vähe pikema väljasõidu töö juurest. Olin enda jaoks läbi mõelnud ühe variandi/idee kuidas panna antud loogiline minuga arusaadavas keeles suhtlema. Minu loogika vedas alt ja ei toimunud vähimatki muutust soovitud suunas. Katsetasin siis eel ühte ideed ja pidin alla vanduma. Enne järjekordset külastust peab endale selgeks tegema mis ime abivahendit mul tegelikult vaja läheb. Harin ennast vähekene ja siis kohtume jälle sa loogine UV
Eks loll pea ole ikka ihu nuhtluseks. Polnud mul esimene kord loogilistesse sattuda ilma kõige olulisemata abivahendita - koronota. Muidugi tuli see alles siis meelde kui olin karbi kaant lahti keeramas. Leitu tagasi peitu ja pataka jahile. Ainuke pood mida ma teadsin asuvat Männiku piirkonnas oli suletud remondiks. Avastusretke korraldama ei hakanud ja sõitsin Järveni välja.
Kogu eelnev vaev jooksis siiski liiva, sest aeg oli ilmselgelt vale ja keegi oleks nagu pleksiklaasi UV50-se beebidele mõeldud päikesekreemiga nühkinud. Vähemalt nüüd tean natukene paremini ettevalmistuda :)
Täna oli siin ilus. Päike säras, mets oli prahist puhas. Lähimad päevitajad ja vene disko jäi umbes 300 meetri kaugusele, nii et natuke kuulis ka linnulaulu. Mis nii viga aaret otsida! Isegi patarei oli täna taskus olemas. Ja ei läinud 6 sekunditki, kui karp koordinaati laulis. Teisaldasin end sinna ja panin ühe tb Nuffit ootama. Ühtegi siili näoga meest täna polnud, nii et anna minna! Aitäh, tore aare!
Kas just hambuni relvastatud, aga laiguline olin mõned päevad. Mul polnud Siile mineku vastu midagi. Sõpradelt kuulsin, et kordusõppused on kerged, osa joob seal õlut ja grillib, vahest harva mängitakse sõda. Kohale jõudes pandi pabereid täitma ning lisaks ankeet, kes saab toetuse mu surma puhul. See ajas sõdureid muigama, mis mõttes nagu? Järgmiseks saime täidetud seljakoti, torukoti, rakmed ja kiivri, lisaks oma spordikott. Sedasi 50kg varustusega polnud enam nii lõbus kõndida. Kasarmus vorm selga, asju võis hoida voodi peal. Tundus kerge olevat. Siis aga anti relvastus kätte ja lisaks Galillile kuulub mulle ka Browning M2, mis koos kogu varustusega võib 100kg kanti olla. Paari päeva jooksul sai seda mitusada meetrit kahekesti veetud, oli juba kopp ees. Õnneks edasipidi olime soomukil ning enam liigutama ei pidanud. 6 mail olime Türisalu vanas sõjaväeosas ning läksime varakult kohale, kell 10 hakkasime vaenlast ootama. Kõik olid valmis, ainult vaja oodata päikse käes. Siis tegin proovi vinnastamise ning relv ei lase. Lõi paanika sisse, kasarmus töötas ning enam mitte. Tõmbasime relva laiali ja kõik töötab, kokku pannes aga mitte. Siis saime aru, paukmoona vintraud ei lähe korrektselt keermesse. Mingit moodi nugade ja viilidega jamades sai seda paksu terast muudetud ning tööle ta hakkas. Antud kohas sai lasta 100 lasku ning siis taganesime paaniniselt, järgmises kohas seistes aga "lasti" meid ära. Sellest saime 30min hiljem teada teises kohas olles, kuskilt eemalt meid nähti ja vaenlane lasi, muidugi mingit pauku ei tehtud ja seepärast ka meie seast keegi vaenlast ei näinud. Esmaspäeval sõitsime Võrumaale, tehes teepeal 3-4 peatust. Maanteel oli ökonoomsem sõita, keskmiselt 40l/100km. Kuigi soomukijuhi elu on palju kergem kui teistel, ei pea metsas ringi jooksma vaid tornis olema, siis väga lõbus ei olnud. Terve päev päikese käes seista kui sisuliselt talve riided seljas. Õnneks oli veekanister kõrval ja jõin 5L vett päevas. Ühtegi lasku lõuna-eestis oldud 6 päeva jooksul ei teinud. Peaaegu oleks saanud, aga just enne sõitsime teelt välja. Juht vaatas kõrvale ja kitsal teel kaldus pisut kõrvale. Tee serv oli pehme ja kohe vajus. Õnneks jagu peal ei olnud, nad oleksid küll külakuhjas olnud koos laskemoona kastidega. Sihturitele oli antud ka 40mm granaadiheitja, kuigi oli teada, et moona ei anta. Ainus eesmärk siis vältida relva purunemist 6 päeva jooksul, õnneks õnnestus. Lõpuks kasarmusse tagasi jõudes tuli vana hea ajateenistus tagasi. Kell 23 olin voodis ja veebel käsib kõigil relvadega korrusele tulla. Tassime oma browningu toast välja ning ütleb, et homseks olgu relvad hooldatud, nüüd võite relvad tagasi tuppa viia.
3 korda olin ma siin juba käinud. Hoolimata kõikvõimsatest abivahenditest ja kaaslastest ei andnud tulemus mitte midagi. Täna olin täiesti kesiselt varustatult ja tulemus 1sel katsel olemas.
Kuna aega oli, siis hakkasin lõppu kõmpima ja edasi järgnes kõike muud kui logimine. Tükk maad enne aaret võtsid mind vastu laigulised mehed, 3 tk oli neid. Laigulised olid nad nii jalgadest kui peast. Ja siis mulle meenus, et käimas on õppus “SIIL”. Ma nägin soomukeid sõitmas ka oma kandis aga ei tulnud selle peale, et nad siin kükitavad. Proovisin nendega alustada vestlust aga koheselt nad hargnesid ja minu ümber tekkis ring. Ühe püss oli metsa all aga teistel olid nad käes. Käskisin ühel mitte niipalju vehkida. Läks ka ilusti eemale aga mitte mingisugunegi läbirääkimine, et ma käin suts aarde juures ära, ei tulnud kõne allagi. Ka ei aidanud mu moosimine, et las 1 tuleb kaasa. Siis veel helistasid oma bossile ja ka see saatis mind kukele ja puu taha. Ma oma seljakotiga olevat kahtlane persoon. Paistab, et oma suurepärased ärarääkimisvõimed pole midagi nii suurepärased kui arvasin. Targem andis järgi, lahkusin.
Tavaliselt ma 1-e mehe räägin naksti ära, siin aga 3-ga mitte silm ka neil ei pilkunud. Tervitused ja kallid praegu ka peitjale, seal kuskil eemal olemast, sama laiguline ja hambuni relvastud!
Ei tulnud see õige abivahendi idee kergelt, võttis ikka tükk aega, et aru saada kuidas selline UV tase saavutada. Kohale minnes oli mul igaks-juhuks kohe mitu erineva võimsusega abivahendit kaasas, aga täiesti piisas ühest. Lahe mõistatus, tänan.
Kui päeva alguses tundus, et täna me seda aaret küll logida ei saa, siis sinna jõudes olid olud täpselt sobivad. Kui numbrid ette tulid, siis hakkas kohe paanika:"Tehke pilti!!!". Ja numbrid kadusid. Õnneks suutsime saavutust korrata :P Aitäh!
Kuue sekundi külastamise kõrvalt käisin sellele topsile ka moe pärast oma lampi näitamas, aga nagu arvata oligi, ei arvanud aparaat sellest suurt midagi. Et õige asi oli vahepeal minuni jõudnud, siis tegin kordusvisiidi. Natuke sihtimist ja olidki numbrid käes. Tänud peitjale!
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".
Mõistatus tagasi viidud.
Ei olnud siin abi Anne kaasa võetud abivahendist.
Kolm pole mingi kohtuseadus. Või 3 mitte-leidu järjest siiski on!
Tänaseks olid kaasas veel vingemad kokkulaenutatud abivahendid ja hoplaa, number näitas 0. Ja tänaseks vahetasin ka senised tallinnlastest kaaslased Suvepealinnlaste vastu, et ehk toob see edu, tutkitki. Ehkki on teada algusest peale, mida selle aarde lahtimuukimiseks tegema peab, tuleb siit viimane mitteleid. Rohkem mul siia üksi asja ei ole. Õigemini pole ka teistega, sest üksi ma pole siin ju kunagi käinudki. Mis nende mitte-leidudega ikka siin lehte risustada.
Koordinaat osta? On olemas, kuid ei kasuta seda...
Kolm on kohtu seadus. Seekord abivahend toimis ja laksust olid koordinaadid ees. Kuna esimese katsega ei jõudnud kirja panna, siis sai veel teine ja kolmas kordki asi käivitatud. Küll oli hea hea meel, et lõpuks asi tehtud sai. Lõpus oli juba vormistamise küsimus. Aitäh peitjale.
Olin omast arust vinge abivahendi kaasa võtnud ja läksin lootusrikkalt kohale. Paigaldasin patarei ja lülitasin abivahendi sisse, aga apastraat näitas 0. Sooh. Proovisin siis teisi abivahendeid ka, aga maksimaalseks skooriks jäi 17. Saab veelkord tulla.
Hommikul aknast välja vaadates oli ilus päiksepaisteline ilm, no see lausa kutsus müsteeriumit uuesti lahendama. Varustusringilt haarasin ka riiulilt uue vingema abivahendi ja asusin teele. Seekord olin kavalam ja jätsin auto kaugele eemale et vältida roheliste mehikeste söövitavaid pilke. Kraapisin aparaadi välja ja puhusin eluvaimu sisse. Abivahend välja ja paugust sain ka koordinaadid kätte. Proovisin ka uuesti seda odavat hiina imet ja sellega samamoodi paugust mõistatus lahendatud. Mängu ilu mõttes kordasin tegevust 7-8 korda et teha ka kodustele mõningad ülesvõtteid. Asi polnudki vidinas vaid lähenemises. Jäi veel üle ainult väike jalutuskäik ja nimi kirja panna, ehk mina olingi see teine tänane logija. Endiselt jäin arvamusele et tegemist on vahva vidinaga. Seda trumpaks vast üle veel ainult külge poogitud solenoidiga versioon. Aare korras, tänud peitjale.
Tegelikult tuleks mul ka mitteleid kirja panna, nimelt käisin kohal ja proovisin mitut varianti aga ei midagi 0. Mõtlesin endamisi, et kas aparaat ikka töötab. Uurisin ka varem leidnutelt teooria kohta ja sain kinnituse, et sedasi peaks saama. Kuna vahepeal olid tekkinud uued leidmise logid, mis tähendas, et ise olin loll ja tuleb uuesti minna katsetama. Täna võtsin oma kaks vahendit kaasa ja jälle 0, no ei või olla. Proovisin veel ikka null, sihverplaat isegi ei värelenud, et sinna võiks mõni muu number tekkida. Siis aga proovisin teist vahendit ja hetkeks ei uskunud oma silmi, koordinaadid olidki käes. Proovisin veel, et äkki lihtsalt vedas aga koordinaadid, mis koordinaadid. Rõõm oli suur ja lõpuks uhhhh, et sellega nüüd ühele poole sai, arvasin et kipub järgmiseks aastaks jääma. Lõpp leidus kergel, nimi kirja ja üks tänane logi oli juba enne mind kirjas. Tänud peitjale, väga loogiline ja järjekordne vahva aare.
Kui aare avaldus jälgisin toimuvat huviga, ise aga kohe vaatama ei julgenud minna kuna kartsin põruda. Aja jooksul tekkisid mõned ideed kuidas sellele aardele läheneda. Sai siis hiinast abivahendki tellitud aga see tuli kaua, oi oi kui kaua. Nüüd lõpuks kui kaup käes olin ikka õnnetu kuna sisu oluliselt lahjem kui arvasin tellivat. Nojah aga proovin ikka. Tänase hommiku plaanisingi nüüd sellele aardele pühendada. Veeren siis nulli poole, no ikka nii ligi kui võimalik. Algul olin veits pime aga õnneks palju kohti ei saanud olla ja tuli ka leid. Loomulikult ootas seal peremele äratuntavas võtmes kaadervärk. Palju puudu ei jäänud et oleks ka käed erutusest värisema hakanud. Lasin siis masinale elujõu sisse ja asusin eesmärki täitma. No tee mis tahad aga läks nii nagu kartsin ja soovitud 30nd ei tule kuidagi kokku. Max UV mis ette lõi oli 14. Nii palju siis ebay odavast rämpsust! Ega ma palju proovida ei saanudki kui minust veeresid vaikselt mööda villisega rohelised mehikesed kellega ka pilku pikalt vahetasin. Hoolimata sellest et olin omast arust jälginud kõiki märke ja käitunud õigesti ütles sisetunne et olen võõral mänguväljakul ja targem on jalga lasta. Pakkisin asjad kokku ja kihutasin tööle. Hakkan siis Tallinna ringile keerama kui järsku meenub et patarei jäi seadmesse. Oh-jah, ei julenud nii ka jätta, äkki kuumeneb üle või midaiganes. Ots ringi ja tagasi. Nii kui taaaskord metsast välja sain tuli Saku poolt mehikesi juurdegi kohe mitu villise täit, tundus mõistlik otsus tagantjärgi. Oli see alles vahva vidin. Hoolimata sellest et aare jäi leidmata nautisin toimingut täiel rinnal. Nähtud vaeva, stiili puhtuse, läbielatud kogemuste ja isiklike eelistuste põhjal tulevad minu poolt kaadervärgile uhked sildid külge. Ei ole just palju aardeid kus pärast mitteleidu kohe tagasi kibeleks.
Tööpäev hakkas lõppema ja ilus ilm meelitas metsa. Paik juba tuttav, sai mälu järgi kohale mindud. Aparatuur paika ja arve vaatama. No mida, ainult 0-1.. 0-1, siis tuli autokolonn, lasin nad mööda, võtsin uuele positsioonile ja jälle 0-1.. 0-1 ja siis äkki lupsti koordinaadid. Oh seda rõõmu, proovisin veel, jälle koordinaadid ees ja uuesti- ikka samad koordinaadid ja ei mingit 30, suurim arv mida nägin oli 1. Kui vähe on õnneks vaja. Lõpus ka kõik pohlad alles, nii et sai veel kosutust. Tänud, vahva värk.
Küll seda va abivahendit sai kodus taga otsitud, lõpuks ühe imepisikese leidsime ning sellest õnneks kohapeal piisaski. Väga tore teostus, aitäh!
Erki võttis taskust patarei, imetillukese abivahendi ja juba me Kadriga pildistasime ja kirjutasime üles vajaliku info. Vahva teostus. Tänud peitjale.
See saaga sai nüüd ka lõpuks lahenduse :). Kõik vajalik oli seekord kaasas olemas ning lahendus sipsti käes. Lahenduse püüdmise ajal sattus üks mutike mulle täitsa eikuskjast ligi ja küsis teed.. näitasin talle siis GPS-ist suuna kätte. No siis rääkisime veidi seentest ja ta ka korra uuris, et mis ma ise teen seal... eks ma siis targutasin midagi päikese kiirguse mõõtmisest - õnneks polnud tegemist füüsikuga ning ta jäi täitsa selgitusega rahule. Aitähhid, igavesti tore vidinas.
Olime eelnevalt lahendanud "Sada ja seened" kallite kaasmängijatega koos. Kuna meie sportlik sättumus oli väga erinev (meie eelistasime Piiaga liikumisel fossilsest pärandist CO2 ja H20d toota) siis pidime korraks seltskonna kaheks jagama. Meie käisime korra ka muretsemas kütust, mis vajalik inimeste liikumas hoidmiseks.
Kui seltskond oli taas omandanud oma täiuslikud mõõtmed siis pidasime üheskoos toreda pikniku ja alles seejärel asusime ülesande lahendamise juurde. Nagu Paavo kirjutas, oli meie arsenal rikkalik, nagu Tootsi taskud ja lisaks suutsime käepärastest vahenditest ka endale katsetusteks kaitsevahendid valmistada. Teadupärast on UV kiirgus ju nahale ohtlik, soodustades nii melanoomi teket, kui naha kiiret vananemist läbi sidekoe kahjustuse. Ja ega meil selle tekitatud UV konsentratsiooni sihtimisega alguses kõik ikka väga ideaalne polnud. Jah hiljem, kui asi käpas siis võis juba puusalt või üleõla tulistada.
Peale ülesande lahendamist jalutasime sõbralikult militaarpargist välja. Tänasime üksteist (mõttes loomulikult ka peitjat) kaunilt veedetud aja eest ja jäime uusi kohtumisi ootama. Kuigi taevas säras ilus veel päev siis meie olime oma emotsioonid kätte saanud ja rohkem aardeid skoorima ei hakanudki.
Tänasel kenal tuulevabal pühal päeval oli ammu plaan pisut rattaga ringi sõita. Pärast 54 km tõdesin, et said ikka õiged aarded valitud. Just sellised, kuhu jalutada väga ei viitsiks, aga kuhu rattaga igale poole pea ideaalselt sai.
Väntasime siia pärast Mark Twaini salapeidiku avastamist.
Siin kohtusime taas ka vahepeal kaotatud geosemudega, kes olid meilegi nosimist kaasa võtnud. Pitsa ja õlu maitsesid lõunasöögiks-õhtuooteks just parasjagu hästi. Ega me enne aardega pihta hakanudki, kui keha kinnitatud ja janu kustutatud. Tühi geopeitur ei seisa ju püsti. Liiga täis geopeitur ka kuuldavasti ei seisvat ;-)
Eelmise korra ebaedu oli eredalt meeles. Toonane abivahend sai heaga koju jäetud, küll aga pistsin kaasväntajale kotti igasugu muid umbluu-imevidinaid - seljakott oli nagu Tootsi taskud. Pidasime pitsa kõrvale aru, millise me neist esimesena välja võtame. Võtsime selle, mis on alates saamisest alati autos kaasas olnud, aga mida siiani vaja pole läinud. Küllap oli ka eelmisel ebaedukal siinkäigul autos olemas. Algul ei juhtunud midagi, vidinad käisid käest kätte. Mingil hetkel saadi 1-2 kätte, aga no see ju 15-30 korda vähem kui vaja. Lõpuks võluti koordinaadid ekraanile, voila! Jõudsime pool rehkendust kirja panna, aga teise poole jaoks oli ikka vaja trikki korrata. Mis siis ikka, üritati ja õnnetuski! Kui nipp lõpuks selge, läks edasi erinevates asendites vaid silmapilk ja jälle oli koordinaat pihus. Vallatlesime selle jullaga seal ikka mitu-setu korda - käkitegu ju. Nagu mu isa alati ütleb - kõik, mida oskad, on lihtne. Eks nii ole geopeitusegagi. Ainult, et see ei saa kunagi piisavalt selgeks. Ikka kavaldab mõni peitja su üle.
Aitäh Kaupole meid üle kavaldamast! Aga nagu näha, lahenes seegi müstika. Ulme vidin on sellegipoolest, äge. Aarde osad kõik korras. Ainult talvel võiks siiski leitavad olla. Ja suured tänud ka Urbanile väärt kingituse eest! :-)
Uus katse siin. Hetkel ei vedanud, statistiliselt siniste nägude hulk ületas kollased, aga siiski tunnen juba leiu lõhna.
No kuna üks mitteleid oli juba ees olemas, siis ega seda asja saanud nii jätta. Annel oli kaasas miski väike taskusse mahtuv vidinas, mis iseseisvalt maju valmis ehitab ning vast siis kõrvalproduktina ka selle aarde juures koordinaadid välja võlub. Väike ja tubli vidinas jäi välitöödel paraku veidi hätta ja no meie ka koos temaga. Aga no õnneks on mul ka majapidamises veel asju, mida siia kaasa vedada... a no kõik ei mahu autosse ära. Miski aeg kindlasti jälle.. äge vidin.
Seekord olin järgmise kõva tarkusega kohal, see osutus pussuks, number näitas täiesti nulli! Ometi mu asi kõlbab ideaalselt paljudesse kohtadesse. Korra tulen siia veel, oma autoga proovima, siis jääb süda rahule. Siis rohkem mitte-leide kirja ei pane. Tegelikult tean juba algusest, mis vaja kaasa võtta aga no kui ei saa seda ridiküli pista! Väärt aare ikka, sildid jäävad.
Ega pole siin oodata enam midagi,peagi läheb ju enamus loogilisi talveunne :)
Võtsin juba eelmisel korral kaasas olnud abivahendi taas ligi ja polnud seekord miskit jamamist enam :) Koordinaat käes ja nimed kenasti kirja pandud.Lahe vidin,sildid kah külge.Aitäh
Korraliku tiimi korraliku katsetamiste kokkuvõte: ei leidnud koordinaate:(:)
Anne komplekteeris korraliku geotiimi õhtuks kokku,kuid vaatamata kaasavõetud abivahenditele üle 27-e ei õnnestunud kuidagi välja pigistada.Eks peab siis korralikud riistad kaasa võtma,sest nagu peitjagi ütleb: "Nalja pole mõtet tegema tulla" :)
Oi siin käis ikka korralik jauramine. Algul proovisime ühte pidi... üle 8 ei saanud. Siis võtsime veidi kõvema abilise abiks... ja vaatamata pea tunnike kestnud jauramisele me väärtust kuidagi üle 27 ei saanud... seega napilt jäi puudu. Nüüd vähemasti on teada, mida järgmiseks korraks veel vaja võiks minna. Aitähhid peitjale, mõnus aretamine oli seal kohapeal!
Kaupo kutsus mind terve suvi oma aaret vaatama. Vingerdasin nagu sisalik ja otsisin vabandusi, ise teadsin juba ette, et üksi mul siia asja ei ole. Et sinine nägu on kindlustatud. No palun väga, nüüd on ühe asemel 4!
Tänaseks oli meeskond koos. Meil oli kambapeale 2 hästi võimsat asja, nendega saime tulemuseni 22, korra vilksatas ka 27. Veel oli 4 ka päris asjalikku asja, mis muudes kohtades õigustavad end täielikult, siin aga üle 8 nendest välja ei imenud. Siis oli 2 abivahendit, mida ma enne ei olnudki geomängus kasutanud. Katsetasime ja leiutasime hoolega, tulemus sama. Kuna leidsin kohe auto kõrvalt tutika porgandiriisika, siis hakkasin hoopis neid korjama. Leidsin 8, mis eelneva 22-ga kokkuliites oleks ju tulemuseni viind, kuid mu kaaslased saatsid mind oma ideega seenele. Läksingi.
Kui lastel läheb tavaliselt uue asjaga mängides tunniga isu otsa, siis arvasime, et meile täiskasvanutele ka aitab ja lahkusime. Tore oli ikka, teostus ju äge, minu poolt tulevad sildid kindlalt. Väikselt jäi kriipima, et kui oleks oma autoga tulnud...
Linnast lahkudes jäi seegi imevidin teele. Läksime enda arvates nimele vastava varustusega kohale. Kaevasime aarde välja ja andsime selle pihta tuld. Midagi ei juhtunud. Auto juures, kuivemas kohas saime suurema abivahendiga nullist õige pisut erineva tulemuse, aga midagi peale 1 ja 2 ikka ei näinud. Nendest ei taibanud koordinaate tuletada. Lahkusime ninad norus, säh sulle loogilist uu-veed. Vast suudame veel enne talve ikka ära leida (ahjaa, praegu on ju alles "suvi" ;), kuigi ideid eriti palju veel pole. Tuleb kodutööd ja välikatsetusi teha. Aitähid Kaupole imevidina eest!
P.S. Ehk võiks loogilistel ka nullid lumega leitavaks muuta.. Ei määriks käsi ka. Muguoht küll kasvab ja kahju muidugi, kui sellised imeloomad kaotsi läheks. Aga peitjal tundub nutti jaguvat, mõelgu midagi välja :-)
Aitäh siia juhatamast.
Tänud peitjale :)
TFTC!
Lepalind on mul mitu korda käskinud loogilisi otsima minna, nüüd siis sain kaks tehtud. :)
Priit oli eelnevalt nullis käinud ja järgmise koordinaadi kätte saanud. Läksime ka nüüd nulli, et ka mina näeksin, kuidas asi töötab. Pimedas see asi siiski korralikult ei tööta. Mingeid numbreid nägime, kuid mitte kõike vajalikku. Kuna Priidul oli lõpp varasemalt olemas, siis läksime tema numbritega lõppu ja panime nimed kirja. :)
Tänud peitjale, väga lahe asi. :)
Eelmine kord oli abivahend nõrk, siis Priidul ei andnud rahu ja ta läks vingema abivahendiga järgmisel päeval töölt tulles koordinaate püüdma ja lups olidki käes. Nüüd sai lõpuks aega ka logima minna. Tänud peitjale taas lahe teostus.
Proovisin hoopis teistsugust abivahendit ja sain tulemuseks 2. Soovitan kohe järsem vidin kaasa võtta, nalja pole mõtet tegema tulla. Loogiliselt võttes on veel kuu aega aaret leida või siis kevadet jääda ootama.
Mõtlesime, et kui esimene loogiline jäi leidmata, siis vaatame vähemalt teise üle. Karbi leidsime suurte raskustega, kuna me ei pidanud seda kohta, kus atribuut oli, üldse vihjele vastavaks kohaks. Aga see selleks.
Ühendasime patarei ning valgustasime igasugu kohtasid, ka neid, mis ei paistnud anduri moodi, kuid midagi ei juhtunud. Lõpuks tüdinesime ja läksime kolmanda loogilise juurde, mis meie õnne juures tõotas tulla sama ebaloogiline kui eelmised kaks.
Kahjuks abivahend jäi sel korral nõrgaks, tuleb hiljem tagasi tulla.
Omast arust olin vinge abivahendi kaasa vedanud, aga aare ei arvanud sellest suurt midagi. Eks tuleb teinekord mõne kangemaga proovida.
Pean ausalt tunnistama, et süda ei andnud rahu ja käisin selle aarde juures eile öösel oma lahendust katsetamas. Lahedus toimis ja sain kätte andmed mida vajasin, aga kuna olin lubanud Jutsil, et logime selle koos ära, siis läksin koju tagasi ja pugesin põhku. Järgmisel päeval jõudsin kohale varem ja kuna mulle oli tulnud veel üks lahendus pähe, siis katsetasin seda eelmise öö omaga koos. Vau see käis nüüd küll sekundiga. Jutsi saabudes andsin talle kõigepealt pusida seda esimest teooriat ja siis hiljem näitasin kuidas esimene ja teine teooria ülikiirelt lahenduseni viib. Nüüd siis kiirelt logima. Suured tänud selle ägeda aarde eest. Jään juba huviga ootama uut aaret.
No just, nii nagu ma mitteleius kirjutasin. Midagi jäi nagu puudu. Seekord sai see siis kaasa võetud ja puudused likvideeritud. Küll on kahju, et vihjata ei saa. Nii mitu naerupahvakut väärt lugu jääb jutustamata. Tänan peitjat, kalleid abipakkuvaid kolleege ning loomulikult Jansit :)
Ei noh mees see on väga tuus värk. Kuigi me selle lahendamisega hakkama ei saanud, aga meeldis kohe väga. Proovisime kõik võimalikud asjad läbi, aga tulemus oli ainult viis. Tuli ka ideid milleks hetkel puudusid võimalused, aga küll me tagasi tuleme. Lubasin Jutale lausa töökoja kohale tassida, eks näis mis järgmine korda kaasa võetud saab.
Midagi jäi nagu puudu, pean ainult välja mõtlema, mis.
Killakolla teel saime nulli end ära parkida ja valmistusime autodest väljuma kui loodus imelikult liikuma hakkas. Puud olid nagu paigal aga põõsad liikusid. Lähemal vaatlemisel osutusid nad Shrek´i sugulasteks, kuid märksa valgema naeratusega :). Saime juhiseid, kuhu minna ei tohi ja kuna meie suund oli vastupidises suunas siis koriluse käigus sai nullis lipsti ära käidud ja loogikat kasutades vajalikud vidinad välja otsitud ja numbrid kirja. Edasi oli kerge astumine ja üllatuslik konteiner sai leitud. Tänud!
Loogiline nuputamine kujunes hoopis "liikuvate põõsastega" peituse mängimiseks. Aga aardel jällegi huvitav teostus.
Jätame selle välja, et sõitsin aarde juurde viivast teest möõda ja et jalgrattakumm läks ca 2,5 km enne aaret tühjaks ja edasi hakkasin jala käima, ning keskendume aardele. Mihkel ja Karlo juba ootasid, mul olid ainsana abivahendid. Saime hetkeks proovida, ei saanud hakkama, siis tekkis ebasobiv olukord ja pidime natuke ootama. Hakkasime uuesti proovima ja numbrid olid umbes nii: 5, 2, 4, 1, 6, 3... Kuni Mihkel ütles, et prooviksin millimeetri kaugusele teise kohta. Põmm! Kohe ilmusid koordinaadid. Lõpus läks kiirelt, tore aare oli!
Aarde avaldamisest saati olime üritanud leida sobivat aega, et ühiselt seda seadeldist rünnata, sest koos on ikka julgem. Täna siis sobis lõpuks kõigile ja läksime kohale. kõige suurem hirm oli, et äkki abivahend ei tööta, sest ta oli selline logu, mis vahepeal lakkas töötamast. Vahepeal juba arvasin, et ei saa leidu kirja, sest UV indeks ei tahtnud üle 10 minna, aga siis avastasime, et UV kiir pole sensorile suunatud. See viga parandatud, saime lõppu minna. Sõime seal korralikult mustikaid ja puhkasime jalga. Aitäh! Ootan huviga järgmiseid.
Pole aare katki midagi. Alguses saime tulemuseks 1,7...15, aga 30 välja ei pigistanud. Siis aga saime aru, kus andur on, ning suunasime natuke uv nivood ümber ja olidki koordinaadid käes. Aitäh peitjale laheda mehhanismi eest :)
Ei teagi kas asi on katki või midagi aga mina ei suutnud sellest aparaadist nullist erinevat numbrit küll välja võluda.
See seadeldise auto juurde vedamise mõte on täitsa hea mõte. Minu UV-allikas oli kah selline robustne suur kolakas ja tema puude vahele vedamine ei tundunud eriti usaldusväärne. Pealegi kippus ta täna streikima - kord töötas, siis jälle jupp aega ei töötanud, siis jälle töötas. Ja sihukese pirtsuga on auto juures tõesti lihtsam manööverdada. Salavidina sain paar aastat tagasi Saaremaalt - siiamaani vedeles mul laua peal ja muudkui mötlesin, mis taga teha või kuidas pruukida, nüüd siis tuli see hetk. Ja olgem ausad, auto juures on ohutum ka, seal puude vahel pärast läheb nigu tol Petseri tsural - sauna pani, küla läks.
Ühesõnaga, tabasime hetke, kui allikas jälle kenasti töökorras oli, kasutasime salaabivahendit sihipäraselt (heh, kooliaegsed huligaansused on siin kõvasti abiks) ja koordinaadid tulid mis särises. Lõpp oli rohkem sihuke vormistamise küsimus. Peitjale aitüma!
Pidasime UV all natuke teist asja silmas ja saabusime seetõttu avaldamise päeval veidi kehvasti varustatult. Järgmisel päeval olime targemad ja käisime logisime ära. Palun veel loogilisi!
Eile, kui aare ilmus, ei osanud ma alguses küll kohe midagi loogilist välja mõelda. Ent siis tekkis üks mõte, mis võttis kiiresti jumet. Salajast abivahendit mul kodus ei olnud, nii otsustasin selle järgmisel päeval poest osta. Väga varakult ma poe ukse taha kraapima ei läinud, alles siis, kui suurem töökiirus möödas. Aga parameetreid arvestades olin kindel, et olen esimeste seas. Nullis läks üsna kiiresti. Kuna minu valitud UV-kiirguse allikas on üsna suur ja kohmakas, ei hakanud ma seda leiukoha juurde tirima ;) vaid viisin hoopis seadeldise kümmekond meetrit leiukohast eemale :) Veidi seadeldise ja abivahendi rihtimist ning olidki koordinaadid plaksti käes, tuli veel need ainult telefoni sisestada. Kuna metsas oli rahu ja vaikus ning keegi ei liikunud, olin üsna kindel, et olen esmaleidja. Siiski oli Erko jõudnud seal ära käia juba eile õhtul, mis mind vägagi üllatas. Tagasiteel mõtlesin, millist abivahendit siis tema ometi kasutas, mis kohe õhtul käepärast võtta oli? Mingi idee tekkis... Aga igal juhul STF nii 11.28 vist :) Aitäh loogilise kiirguse eest! :)
Enne töölt ära minekut läksin meie IT-ärisuunast läbi ja küsisin, et kas neil salajast abivahendit on. Selle peale küsiti vastu, et kas soovin kiirelt pruuniks saada? Rääkisin ära, mis teha plaanin ning selle peale vastati, et minu soovitud abivahend aitab küll. Pakuti ka teine abivahend välja, kuid seda polnud käepärast ning piirdusin esimesega. Lubadusega homme tagasi tuua, anti mulle abivahend ning juba oligi aeg Liisiga kokku saada. Abivahendist oli kasu ning hetk hiljem kuvati meile järgmise punkti koodinaadid. Seal läks ka ruttu, loogiline koht jäi eemalt silma. Mul on väga hea meel, et lepalind selliseid aardeid viitsib teha. Veelkord tänu selle ägeda vidina eest! Millal loogilised tikud loodusesse tuleb? :P Jääme huviga ootama!
P.S. Miki, sul on ju abivahend kodus olemas, nagu sa eile telefonivestluses mainisid. Ja kui sa mainisid, et sa käisid eile õhtul üle vaatamas, mis abivahendeid seal vaja võib minna, siis vaevalt sa enda oma kaasa ei võtnud. Eriti, kui olime sellest rääkinud :-P
Uuest aardest andis märku telefonihelin, kurva häälega Madis toru otsas, et "Oleme siin võpsikus ja pagan, ega sul pole midagi sellist, millega.. noh...". No ei olnud, pealegi olin kusagil maakondade vahel kolamisega üsna väsinud ja tahtsin ainult koju ja dushi alla. Paar tundi hiljem hakkas ikkagi sees kraapima, et mis seal siis nii väga on, lähen vaatan. Nullis oli puu najal jalgratas ning õnnetu olemisega Erko, kes ei suutnud UV indeksit kuidagi üle nulli ajada. Sügasin siis kukalt, mõtlesin välja, et haa, nii saab ju ka. Ning paugutasin esimese laksuga 10ka välja. Erkol läks silm juba särama peas, et ei peagi hommikuni metsas olema. Ning varsti oligi koordinaat käes.
Ära Sa Erko kekuta midagi. Sa oleks siiamaani oma vahenditega seal kännu otsas, kui keegi ette ei ütle, kuidas neid kasutada tuleb ja mida üldse kasutada :P
Igatahes "lõpp käes kõik hea" või kuidas see mõistatusaarde vanasõna oligi. Tänan peitjat. Madis va suslik, Miki meenub ainult siis, kui mingi aarde juures FTF'imiseks abivahendit vaja. Aga kui endal asi näpus, siis hiilib kohale vaikselt nagu hiir. Jätan meelde! Saime enne kätte, paras! Tegelikult oli lahe aare, mõnus õhtu ja tore teolt tabamine. Leid (idee) tuli lihtsalt koba peale. Nagu enamasti.