Vana raja I

Seekord oli olukord sobilik soorituseks. Tänud, aare korras.

Leitud.

See oli järjekordne stiilinäide sellest, kuidas Kaupo jalad maas lõdvalt end aardeni sirutas (loe: kükitas). Mina keksisin jalalt jalale, sest a) rõõm kergest leiust oli nii suur ja b) sääsed närisid kahe suupoolega.

Siin tõi Maret kastanid tulest välja. Tänud peitjale!

Selle raja ja aarde vaatasin juba üle-eelmine suvi üle, nii et täna oli vaja vaid auto võimalikult lähedale ajada, pagassist abivahend kaenlasse ja logima suunduda. Hobused olid siit tõepoolest hiljuti läbi läinud, nii et tuli ikka vaadata, kuhu astud, eriti tagasiteel, mille läbisin paljasjalgsena. Jõeni jõudes ei olnud siin mingit pikalt mõtlemist, võtsin aga jalad paljaks ja ... saadanas kui külm vesi. Siis küll vaatasin, et teisest kaldast oleks saanud ka kummikuga lihtsalt logima pääseda, aga kui juba üks mõte oli peas, siis ega naljalt sinna teine ei mahu. Aga eesmärk täidetud, logitud. Tänud peitjale siia vana raja peale juhatmast ja sinna huvitavasse kohta seda aaret poetamast. Tegelikult on neid mööda Eestit hästi palju. Huvitavad tõepoolest.

Vaatasin olud üle. Plaanisin tagasiteel proovida, aga vihma hakkas ladistama. Jääb järgmiseks korraks.

Leitud

Eks need vanad rajad ja vanad teed kipuvad jah unustuseh6lma vajuma kui k6rvale uus ja sirgem teejupike tehakse. Kodutöö oli muidugist tegemata ja esimese hooga jalutasin kaks kätt taskus kohale. Uurisin siis natuke maad ja jäigi topsik silma. Kui tavaliselt peale silmamist järgneb logimine, siis siin v6ttis esimese hooga hoopis kukalt kratsima. Õnneks olin tulnud 6ige autoga suundusingi nyyd autosse abivahendi järele. Objektile tagasi naastes koorisin alakeha paljaks ja haarasin abika kaenlasse. Vesi oli juba täitsa m6nusalt soe. Pakuks puusalt et mingi 7-9 kraadi vahel ;P Aardega kohakuti j6udes heitsin ka abika jalgupidi vette ja sealt sain just parasjagu pikkust juurde et nimi raamatusse määrida. Aitähhid peitjale m6nusa hommikuse v6imlemise eest ;)

Leitud, logitud, aitäh.

Tänud peitjale!
Selle aarde logimine oli tore tegevus.

I'll be back!

See kuulub nende aarete hulka, mis jääb küll üsna tihti "teele" aga kuna maastik pole kaks ja ilmselt ei saa ka kahe minutiga logitud ja asub just sellisel kaugusel, et pole ei kaugel ega lähedal kodule ja... tavaliselt minnes pole aega ja tulles on väsimus siis nii see muudkui jääb ja jääb ja jääb.

Tulin tänagi siia kuidagi vastu tahtmist. Midagi oli nagu vaja logida aga selle nimel väga pingutada polnud tahtmist. Muru oli märg ja muidu oli jahe ja veest paistsid krokodillid vastu ja noh, nii see siis jälle siia jäi. Leidsin lohutuseks mõned vaarikad põske pistmiseks ja liikusime ühe hulka lihtsama aarde poole.

Eks teinekord siis...

Käisin vaatamas, mis abivahendeid vaja võiks minna. Oleks kahekesi, siis oleks võibolla ilma ka hakkama saanud.

Olime siin kunagi ammu mingil märjal ja külmal ajal olukorraga tutvumas käinud, kuid siis polnud ei vahendeid ega lootust aarde juurde jõuda. Täna oli ilm soe, abikas olemas ja saigi logiraamatusse nimed kirja panna. Vesi oli karastavalt külm, kuid positiivne osa oli see, et vee alla jäävad kehaosad olid sääserünnakutest priid. Ülitoreda geonädala lõpetuseks mõnus leid. Aitäh!

Tiimitöö - lihtne ja kiirelt logitud! Tänud peitjale unustatud kohtade tutvustamise eest!

Peale eelmise suve mitteleidu käisime siin Margusega ka talvel korra mitteleidmas, nüüd aga randa minnes, olid sobivad "abivahendid" kaasas ja saime lõpuks kätte! Aitäh!

Need vanad rajad on toredad.Logiraamatuni õnnestus loodusliku abivahendiga saada.Aitäh!

Leitud tänan

Olen juba ammu seda aaret näpata ihanud ja seiklusvalmi venna saabudes sai lõpuks vajalikud abivahendid katusele seatud ja ära käidud. Leid ise oli lihtne ja ka kohapeal läks kiiremini ja kergemini kui kartsin. Aga koht on erakordselt lahe, aitäh juhatamast!

Eelmine nädalavahetus Lahemaal kolades jätsime vana raja vahele - kirjeldusest juba õhkas mingit korralikku tünga. Aga nüüd sattusime jälle ringi kooserdama ja vaatasime kohakese üle. Soojenduseks tiirutasime 100m trajektooril autoga edasi-tagasi umbes 3x ega suutnud parkimiskohta valida. Lõpuks märkasin lubatud asfaltit ja sai süda rahus aaret otsima minna. Esimese hooga ühtegi vahendit kaasa ei haaranud, tutvusime hoopis olukorraga.

Asi selge suundusime tagasi autosse, et korrigeerida jalanõude valik ning haarata kaasa abivahend. Nii me seal topsi kohal koogutasime, mina rõõmsalt oma peaaegu tutikate kummaritega edvistamas. No mine pekki kui hea ost lihtsalt :D Logimine möödus ilma suuremate vahejuhtumiteta ning kiirelt tekkis idee ka teine vana rajake üle vaadata. Lugedes kirjeldust, otsustasime täna siiski esimese objektiga piirduda. Aitäh!

Lemmikud

Leitud korral kolmanamal. Või noh - sai näpud taha kolmandal ekspeditsioonil. Aitäh.

Paar korda oleme seal kael õieli vahtinud. Kuna pole Jordani lennukust, siis on see vahtimiseks jäänudki. Nüüd tarisime kambaga abivahendi kohale ja peale mõningast pingutust saime nimed kirja. Õnneks on silla juurde korralik georada küntud , varasemast ei mäleta sellist. Aitäh!

Väga õel! Tuleb teinekord abivahendiga tagasi tulla..

Kolmandal korral oli õige abivahend kaasas ja käis ruttu.

Kolmas katse, seekord õige abivahend kaasas ja logitud.

Õhtuks oli meid Rakvere kanti sünnipäevale kutsutud, siis muidugi alustasime me oma reisi sinnapoole juba hommikul. Ikka mööda aardeid, seekord mööda põhjarannikut. Siin tegime oma esimese peatuse. Kuigi tänaseks lubas suurt tormi (mõnel pool Eestis oli see juba ka kohale jõudnud), siis siin ei olnud tegelikult veel midagi kuulda ega tunda. Eelnevast olime lugenud, et siin ikka redelit vaja läheb, siis jalutasimegi, redel õlal mööda metsateed kohale. Objektil oli näha, et aaret on tõesti leitud ka looduslikul viisil, aga seda meil ei olnud vaja täna teha. Nii saimegi kiirelt nimed kirja. Kui aarde juurest lahkuma hakkasime, kohtasime matkajaid. Nad rääkisid küll võõramaa keeles, aga aru saime, et jutt käis kaladest/lõhedest. Mis nad meist arvata võisid, et me metsas redelit jalutamas käisime, ei teagi, aga see pole ka oluline. Täname vanale rajale kutsumast.

Esiti mõtlesin, et lähen vaatan vanad rajad ja tarvilised tööriistad üle ja tulen siis koos õige vahendiga tagasi, aga nullis sai looduse abiga siiski hakkama, kuigi ega kerge ei olnud. Eriti keeruline oli tagasi panemine, sest vana jumal on võtnud nõuks inimesele teha vaid kaks kätt. Aare korras, EVEJ. Aga jah, tee kasvab ikka kiiresti täis, aga kividest ja betoonist sild jääb veel kauaks vanu aegu mäletama. Aitäh.

Leitud,väga lahe koht :)

Seda paganama aaret olen juba mitu korda imetlemas käinud. Eelmine kord olin täiesti ebasobiva vahendiga kohal. Täna laenutasin küla pealt selle kõige õigema ja logi sai lipsti kirja. Neid redeleid peab ikka iga aarde jaoks erinevaid olema... Aga see ilmselt ongi geopeituse üks võlusid. Tänan.

Mikk tegi raskema töö ära ja meile jäi ainult logimise vaev. Aitäh!

Ei jõudnud võimalikele lahendustele mõeldagi enne kui Mikk juba aardel järel oli. Suur aitäh aarde eest!

Ei seal polnud kuulda midagi, tiim töötas ülejäänud õpetasid kõrval.

Omal oli ka abivahend, aga kõik vajaliku leidsin siiski kohapealt. Aitäh, tore oli.

Leidsime, aga järgmine kord tuleme pikade inimestega tagasi.

Ilus koht, tore aare.

Vägev, kergelt jalad märjaks ja looduse abiga sai ilusti kätte

No kuule, mis mõttes pole nime sees, vaata nüüd uuesti :)

Viisime meiegi sõbra jalutama ja tünn naksti käes. Aitäh.

Väga äge.Tänud

Väga põnev väljakutse. Eelmine logija oli kohale loodusliku abivahndi jätnud, millega logitud saime. Täname väga siia juhatamast!

Kiire leid, aga logimata, kuna vaja ca 5m redelit.
Muudetud mitteleiuks. Põhjus: puudub nimi logiraamatus.

 2 

Viisin oma tuttuue sõbra jalutama, mõtlesin, et teen tal papud märjaks ja login lõpuks selle aarde ka ära. Aga läks teisiti... Panin kummikud jalga, võtsin oma uue sõbra kaenlasse ja vantsisin kohale. Sikutasin sõbra pikaks ja hakkasin teda kohale sättima... no ei õnnestu õigesse asendisse teda panna, et karbini ka ulatuda. Sätin ja sätin, aga ta eriti mulle kuuletuda ei tahtnud ning millegipärast oli ka väga raskeks muutunud. Lõpuks loobusin ja otsustasin ta sealt ojast välja sikutada. Nüüd ma alles sain aru, miks ta nii raske oli, see raibe oli ennast vett täis imenud nagu käsn ning algsele 16kg-e oli lisandunud veel mitu kilo juurde. Oli kus ma sain vaeva näha ja punnitada, et teda sealt kätte saada, sinna vedelema jätta ka ei raatsinud :D Selline tunne oli, et käed kukuvad kohe otsast ära. Lõpuks ikka õnnestus, aga autoni tagasiteel puhkasin vähemalt 10 korda. Korralik mitteleid päeva lõpetuseks. Tänan seikluse eest.

Siin olin jh Kaupoga käinud 2018 veebruar. Asi oli siis täitsa lootusetu. Tänaseks oli Kaupo ootamatult pikemaks kasvanud ja ta lihtsalt võttis jalad maas logiraamatu välja. Ma siis logisin. Takkajärgi hea, et ei pidanud ta kukil tsirkust tegema nagu algne plaan oli. Tnx!

2018 24 veebruaril tundus siin nii lootusetu. Täna aga maas vedeleva oksa pealt sirutamine ja oligi tehtud, nii kerget saaki ei osanud oodata. Sild on uhke, kohe imelik et sellised asjad unustusse jäävad.

 1 

Ilus päev kutsus välja seiklema ja päeva sai alustatud just sellel vanal rajal. Raskusaste lausa kutsus trakse kaasa haarama. Kohale jõudes selgus, et need sobivad siin ainult sipelgate takistusrajaks. Keegi oli küll siia miskit kasulikku jätnud aga minu jaoks jäi sellest ikka kõvasti väheks. Aeg oli uuesti rajale tiirutama minna. Pärast mõningast edasi – tagasi pendeldamist jäi ka miskit vägagi sobivat silma ja edasine oli juba lapsemäng.

Tänud.

Kui normaalsed inimesed lähevad metsa ämbri ja noaga, siis mina läksin redeli ja plätadega. Viga parandatud, nimi logiraamatus.

Esmalt lootsin, et ehk saab kohapealsete abivahenditega hakkama aga need tundusid liiga ebakindlad ja nii tuli ikkagi autost kindlam abivahend tuua.

 1 

Leitud ja logitud! Kohalikest abivahenditest on abi☺️

Nähes raskusastet valmistusin kohe võimaluseks, et äkki jääb see aare esimesel korral kätte saamata. Õnneks olid jalas õiged jalanõud, pidin need vaid Pireti jalgade otsast oma jalgade otsa tõstma. Abivahendi ja teiste toega sain nimed kirja.

Tulime Vana raja II juurest ja tundus sobilik jätk. Raskusastet aga märkasime alles autost välja astudes. Õnneks andsime kahe peale kokku kena 4.0 kokku ja saime kenasti logitud. Suur tänu, taas vahva koht! Aare ise suht õel.

Vale raskuaste

Vale raskusaste

Jätsin auto kivide taha ja kui muidu jalutatakse sellises metsas ringi kas marja- või seeneämbriga, siis ega minagi tahtnud tühjade kätega astuda, võtsin abivahendi kaenlasse ja logisin kuivalt ära. Alguses korraks mõtlesin, et aga äkki hoopis ülemiselt tasandilt...

Sõitsime kogemata samanimelisest II aardest mööda ning georingi sai avama hoopis see aare. Samal ajal kui Tallinnas oli vihm ja rahe, pääsesime Lahemaal vaid vahelduva pilvisusega - enamasti paistis siiski päike. Olime varustatud erinevate jalanõudega: Exe paljajalu, Taavi tossudes, mina lühikestes kummikutes ning Mari pikemates. Kaasas oli ka abivahend ning sobivate jalanõude tõttu sai ka Mari tanki pandud. Aarde kättesaamisel probleeme ei tekkinud. Aitäh! EVEJ

Leitud

Aarde valvur

Sai veidi rippumas käidud, muidu polnud hullugu aga palavus oli karm. Sai logi kirja ja isegi jalga märjaks ei saanud ;) tänud väljakutse eest :)

 1 

Sisustasime siin ootamatult tekkinud vaba tunnikest. Sai korralikult ajusid ragistatud ja jalgu külmetatud, aga lõpuks tulime toime ainult kohapealsete abivahenditega. Tänud peitjale!

Tänud! :)

 3 

See oli selline 2-korda-mõõda- aare, kus algul võtsime kaasa varustuse ülevalt lähenemiseks, millega ei saanud päriselt näppu raamatu vahele ja kaant ei tahtnud peksuhirmus ka katki teha. Teisel katsel, varustust paremini valides, saime alt lähenedes ikka kuiva logiraamatu kätte ja kuivana tagasi ka. Piisab kõrge kontsaga, kõrge säärega suvisest sandaalist. Sandaali konts võiks olla umbes meeter, ja säär võiks ulatuda kaenla alla. Tänud peitjale.

 3 

Mis me küll Timmuta teinud oleks? Logimata oleks jätnud. :D Alguses üritas ilma varustuseta kätte saada, kuid ei jõudnud omadega kuhugi. Lõpuks jooksid Lauriga ikka autosse tagasi, võtsid vajaliku varustuse kaasa ja saigi logima asuda. Ma filmisin kogu kino, suured lootuses, et äkki keegi ikka lendab vette, aga ei vedanud. Kõik jäid kuivaks. :D

Tänud peitjale toreda väljakutse eest. :)

 2 

Eks sellise aarde puhul on kõige olulisem, et õige abivahend on kaasas...meil oli selleks puhuks siis Timmu kaasa võetud...kellel omakorda oli auto kõike lisaks vajaminevat täis. Meie saime siis natuke olla abiks tassimisel ja pärast "toeks" logimisel. Loodame, et peitja ei solvu ja aaret nüüd arhiivi ei topi :P

 3 

Timmule kuulub siinse aarde äralogimise feim ja gloori, mina sain selle eest taaskord olla lihtsalt kõva käbi skoorikasvatamises :P. Kordaläinud päev ühesõnaga, aitäh peitmast.

Kuna redelit veel geovarustuses ei oma ,siis tuli miskit kiirelt välja mõelda. Ütleme nii,et jalad maas leitav :) Aitüma meelelahutuse eest!

Leitud

 3 

Tuleb ausalt tunnistada, selle aare peitmine südasuvel oli oluliselt meeldivam tegevus kui praegune varakevadine topeltkülastus. Samas, ega ilma sõber vandaali utsituseta poleks ma sinna praegu roninud ka. Igatahes käis originaallogiraamat (pärit rahvusvaheliselt geograafiaolümpiaadilt Tveris 2015, muide) saunas ära, leidis Rakverest uue kaanega purgi ja kobis tagasi objektile. Vana purk oli endale korralikud mõlgid külje peale saanud ja kaanest ilma jäänud. Sellest viimasest kogu jama algas - kui keegi jälle kaane minema lööb, siis tappa saab ta mu käest pigem siis, kui sellest ausalt logis ei kirjuta. Nii et - avant!

Oma abivahendi ja kohapealt abiks leitu kombineerimine tõi edu. Kirjutasime esimese nime kuivale logile. Tänan väljakutse eest.

Siin oleme kaks korda käinud ja jõudnud mõlemad korrad samale arusaamale, et peaks midagi endale appi sebima. Täna oli hea päev ja saime nimed läbimärga logiraamatusse kirja.

Siin on juba korduvalt käidud. Seekord oli ka õige abivahend kaasas. Edasine oli juba lihtne, tänud.

Eriline tervitus sellele tegelasele, kes unustas logis teatamata, et konteineri kaas minema lendas - ise sellised kaaned sealt ei kao. Praegu sai ajutine pliiatsivaba lahendus; kui originaallogiraamat saunast tagasi tuleb, läheb vana versioon tagasi.

Kallasin nii konteinerist kui ka minigripist ämbritäie vett välja. Kui logiraamatut kuivatada, siis vaja sauna sellega minna.

 5 

No kuule ...

Avastasin täiesti ootamatult Tallinnast välja sõites, et igal pool mujal on talv, millega ma polnud üldse arvestanud. Seega vaatasin seda lumevälja aardeni ning mõtlesin tagasi tulla siis kui rada ka näha on.

Leitud

Oma abivahendi on ikka asjaks! Orienteeruma minnes väike kõrvalpõige.

Peale orienteerumise päevakut sai läbi käidud. Tegime natuke akrobaatikat ja nimed saidki kirja. Esmapilgul tundus tõesti no kuule aga tehtud sai. Tänud peitjale.

Leitud

 1 

Eile sattusin Vana raja II aarde juurde etteplaneerimata ja linnariietes, ei hakanud I vana rada üritamagi, eriti kuuldes, et üksi või abivahendita siia asja ilmselt pole. Kuna ööd sattusime üsna eksprompt veetma kõrvalasuvasse rabatorni, tulime hommikul uurima. Minust, nagu ikka, sai abivahend, lapsest orav, sips ja valmis. Meile meeldis, täname peitjat taas põnevat kohta tutvustamast.

Minu amet selle aarde puhul oli varustuse tassija. Ahjaa, logida sain kah ise. Tänud peitjale

 1 

Täna olime kõige vajalikuga taas platsis. Tuli välja et ühed abikad olid isegi liiga võimsad, nii et nende kaasa tassimist kuidagigi heastada, tatsasin tuldud teed tagasi. Suured tänud aarde eest.

See oli tore koht -üks esimesi Madaraga koos otsitud aardeid. Annab mudilastele hea pisiku :)

 1 

See, mis siin ees ootab, oli juba kunagise külastuse käigus välja selgitatud, seega oli nüüd küsimus ainult selles, et kas kaasavõetud vahendist piisab. Selgus, et vahend sai täpselt paras ja nii sai üsna lihtsa vaevaga nimed raamatusse. Tänud peitjale!

Kuigi selle aarde raskustase ja logid ei andnud eriti lootust, läksime siiski kohapeale vaatama. Vesi vulises ja natuke oli ka jääd. Teoreetiliselt oleksin aarde vast kättegi saanud, aga tagasi panemiseks küll võimalusi ei näinud. Seega jätsin pigem rahule ning kalkuleerisin, millised võiksid olla vajalikud abivahendid, millega selleni pääseb. Vist peaksid olemas olema. Ehk teinekord tagasi.

 3 

Eelmine logi andis lootust, et ehk õnnestub. Ei ole mina 2 meetrine ja Tiiat ka tõsta ei jõua, sellepärast haarasime kohe abivahendi kaasa. Ühel pool kallast lahtine vesi mulises, teiselt poolt vajus kaldaäärne jää tühjusesse. Kuidagi hiilisin redeliga edasi. Öösel mõtlesin, et kuidas see redel jää peale ankurdatud saab. Hea, et keegi oli tugipuu jätnud. Aga sapsud värisesid ikka kõvasti. Kuradi Palang, aga aitäh ikkagi.

 1 

Jäätunud jõgi ja ca kahemeetrine mees teevad maastiku tunduvalt lihtsamaks. Aitäh!

 4 

Mulle meeldivad sellised aarded, kus logi saan kirja peitja poolt pakutavate vahenditega, et ise tulen kohale 2 kätt taskus. Seda nii mõistatuse kui kõrge maastiku puhul.

Kui arvestada siinset pakkumist Audi armatuurlaua näol metsa all, siis oli see igavesti sitt pakkumine...

Karpi küll nägime kuid looduslikud olud ja varustuse puudus ei lasknud meil selleni küündida.

 2 

Kuigi Laur ja Maris arvasid, et ega me seda kätte ei saa, otsustasime, et läheme ikka vaatame üle. No ei saanud jah aga veetsime maailma kõige lõbusama pooltunni üritades. :D

Sellega läks kehvemini kui teise osaga. Igatahes asi teada ja mõistlikumal ajal tagasi :)

Tegelikult nägime, aga vihmane ilm ja teadmata veetase sundisid otsustama, et suvel on ehk parem aeg. Tänud.

 1 

Vot see oli nüüd küll paras komöödia, mis selle aardega toimus. Esiteks läksin objekti vaatama, et kus aare siis end peidab. Ei tahtnud otse minna, sest oli kuidagi järsk, läksin kõrvalt. Vajusin esimese laksuga kohe maa sisse, jalad üleni porised. Siis hakkasime leiutama kuidas aardele läheneda. Marek tõmbas püksid jalga ja vees ta juba oligi. Mina õnneks vaatasin ülevalt ja sidusin teise abivahendi puu külge, et tal kuskilt kinni oleks hoida. Upitas ta seal mis ta upitas, aga kätte me lõpuks aarde saime. Täname

 2 

No siin hakkas komöödia pihta.Autost haarasin igasugused abivahendid kaasa kuid seda kõige õigemat mul ei olnud.Kohapeal selgitasin olukorra tõsiduse ning hakkasin end sättima kõige hullemaks.Lödistasin ikka tükkaega seal enne kui asi susisema hakkas.Pinget lisas ka pisukene auk kummipükstes.Mõned looduslikud abivahendid käiku lastud ja viimaks õnnestus logiraamat päevavalgusesse saada.Naised kaldal logisid mina "mõnulesin" senikaua vees.Tagasipanek läks juba ludinal.Nonii tehtud.Täname rajale kutsumast.

 2 

Selline riukalik aare siis :) Märjaks ei tahtnud me kumbki saada. Tanelil oligi plaan alguses ainult pilk peale visata ja siis järgmine kord juba ettevalmistatult tagasi tulla. Nüüd selgus, et kõik abivahendid autos tegelikult olemas. Oeh, korraks tõmbas mul ikka südame alt õõnsaks. Nendest abivahendidest kokku ta ühe toimiva sai. Mina sain kogu selle tsirkuse fotodele jäädvustatud ja kaasa elatud. Kuigi ta kahtles isegi korraks vahepeal, läks see siiski kõik õnneks. Oli elamus :) Aitäh peitjale.

 1 

Jalutasime raja ilusti läbi.Nullis me isegi ei püüdnud mingeid lahedusi leida.Kindel otsus jääb paremaid aegu ootama.

 3 

Lugesin logisid ja vaatasin raskusastmeid. Tundus lootusetu üritus, aga kuna ma sealt nagunii peaaegu mööda sõitsin, siis otsustasin igaks juhuks vaadata, kuidas relvastuda järgmiseks korraks. Vaatasin konteinerit, kombineerisin georondis leidunud käepärastest vahenditest abivahendi ja varsti oligi logiraamat pihus. Kõvasti lihtsamalt läks kui arvasin. Aitäh peitjale.

Käisime vaatamas ja ei üritanudki nulli jõuda. Olin lihtsalt nii heauskne et kõik abivahendid selle aarde logimiseks jätsin lihtsalt koju. Äkki millalgi siis kui soojem on? Ei tea, aga eks näis. Tänud peitjale.

 1 

Tänase päeva peamine eesmärk. Kõik abivahendid, särgid, värgid kaasas ja vana rada otsima. Raja leidsime, koha ka, kus peatuse teha, aga siis lasime ennast miskipärast radadel eksitada ja valisime vale poole. Ja vesi oli KÜLM. Esimene katsetaja põrkas tagasi peale seda, kui oli varbaga proovinud :) egas midagi - tiir auto juurde veel kangema abivahendi järele. Siis uurimisretkele. Kui õige koht tuvastatud polnud muud kui kasutada abivahend nr.1 ja logi kirja panna. Mis kummalisel kombel selgitas välja abivahendi nõrga koha. Veekindel, aga sellisel moel, et mis sisse läheb, see sinna ka jääb :) veider lugu. Aga aare saab FP juba kasvõi kogu selle stoori pärast, mis tema ümber on. Väga tore asi. Ja mis seal salata, eks tore tunne on see ka, kui vahel ise millegagi hakkama saad :) Aitähh.

 2 

Oli selline tore ettevõtmine. Kummikud jalas ja abivahed ühes, sammusin kabjajälgedes kohale. Oh oh hoo mis üllatus, kummikuid seal tarvis ei läinudki ja ega püksegi polnud mõtet jalga jätta. Nii ma siis abivahendiga sulpsasin seal, kui logimiseni jõudsin kostusid vanalt rajalt mööduvad inimhääled ja pehme kabjaplagin. Tänud, jälle ühe pisihullusega hakkama saanud.

 5 

Teel Narva jäi mõni aare tee peale. See sai sel õhtul üheks kahest, esimeseks. Igaks petteks panin kummikud jalga, need ka ainsad kaasasolnud abivahendid. Kohapeal selgus, et jääb ilmselgelt väheks. Mis siis ikka, palja peega ennegi aardeid otsitud. Kas ka kummikutes, ei meenugi. Hea, et kabjalisi mööda ei kapanud. Asi ei tundunud üldse paljulubav, aga surfarile harjumuspäraselt veerandtund jahedas vees ligunemist ja asi oligi purgis. Tänu Marjele, kes kuivalt maalt juhendas, millest jalgealustest ehitada. Aitäh peitjale rumaluse eest! :-) Aare jonksus.
Marje logi GC lehel väärib ka lugemist: "Eelmises elus on Paavo kobras olnud. Nüüd ma tean seda! Mingi probleem pole mitte millestki tamm ehitada ja vee temperatuur on ka ainult nõrkadele. Aitäh!"

 1 

Olime läheduses Raudsillal terve öö ja kodutee väänasime kõveraks siitkaudu. Asfalti kasutada ei saanud parkimiseks, sest seal olid marju/seenelised. Kasutasime laia teeperve. Kohe hakkasid ka endal marjad silma. Enamus jäi neid noppima. Mina Oliveriga aga astusin edasi mööda "tähistatud" rada. Oli tõesti munakivitee aga selline vaevu veel aimatav. Kahju. Nulli tuvastasime ka umbes ära ja alles siis vaatasin raskusastmeid ning veidi kirjeldust. Nojah abivahend oli autos, abiline aga kenasti kaasas. Niagarat polnud, oli kena külm nire. Külm ei heidutanud, sest peaaegu 3-4 tundi oli eelmisel õhtul end saun/jõgi karastatud. Püksisääred jäid kaldale puu otsa, jalanõud juurele, poiss asus kukile ja teel me olimegi. Kätte saime. Logisime siiski veidi jalgu soojendades kuivemal kohal. Tagasi saime ka. Pilte ei teinud keegi, sest ülejäänud noppisid pohli. Täname tee juhatajat ja aardepeitjat. Kõik oli OK.

harjutasime kaugemal

pässik, part, kana, uba ja kalad

 1 

Kui kolm nädalat tagasi asja takseerimas käisime, möllas seal mäslev Niagara. Täna voolas vaid kerge nire. See tegi muidugi logimise kordades kergemaks. Täname väljakutse eest.

 1 

Miki logi lugedes, tundus, et peaks kaema minema. Vaatasin ühelt poolt ja vaatasin teiselt poolt ja mõtlesin, et võiks ikka proovida. Ajasin püksid maha ja sukeldusin… ilma asjata tegin ennast märjaks, kui ma kahe meetrine oleksin, siis võib-olla oleksin ulatunud… Aga tänud õrritamast ikkagi. :)

 9 

Kuulun samuti koolkonda, kes seda tiimitööaardeks nimetab. Kui abilisena kasutatav tiimikaaslane juhtumisi elutu objekt on, siis põhimõte ju ikkagi sama. Üldiselt pakuks maastik 4.5, sest suvel ei saaks vist isegi lepalind ega ka mitte pikim peitjatest siin abivahendeid kasutamata üksinda logi kirja. Meil käis asi täpselt nii nagu Karl kirjeldas. Tema rassis all ja mina kui ammu teada kärbeskaallane kõikusin ülemisel korrusel :P Vihjele mõtlesin välja kaks võimalikku tähendust, eks parem on ikka see, mis peitja aadressil käib, mitte otsija kohta :D Muide, kas I viitab tulevasele seeriale? Kas kõik tulevad taolised tiimitööaarded? :o)

Uhh, käes!

Räigetest vigastustest punaseks värvunud vesi :P

 1 

Abivahend oli abiks ikka ja tiimitöö oli ka. Näiteks mina tassisin Miki veepudelit. Mitte, et seda oleks eriti vaja läinud, aga käsk on vanem kui meie ja ega muudes toimingutes ma niikuinii löögile ei pääsenud, niisiis võtan punkti sellegi eest. Tänud peitjale

 2 

Ei noh, tõesti ei tea milles mina süüdi olen. Eks tuleb peitjal teine kord mulle seletada. Aga mäletan kui see aare avaldus, siis üks geopeitur juhtis mu tähelepanu sellele, et ma olen kirjelduses mainitud. Mõtlesin kohe, et milles mina nüüd süüdi olen. Kirjeldust ja raskusastmeid vaadates sinna mul üksi asja poleks olnudki. Nüüd olid ju abivahendid olemas -kaasotsijad ja redel. Ma teatasin kohe, et võin järgi minna ja samal hetkel koorib Miki jalgu endal paljaks. Kuidagi jõudsime ikka sinna, et saime mõelmad asjast osa. Tänan peitjat.

 3 

Selle aarde juures ei olegi midagi väga kirjutada, selline hea lihtne sutsakas. Siltidest "tiimitöö" ja "puugid" ei saa ka aru. Mina tõin üksinda logiraamatu ja Karin viis üksi tagasi - mis tiimitöö see nüüd nii väga on? Ja puugid? Mina ei näinud seal ühtegi puuki, kui nullis konteineri juures varbaid leotasin - isegi ei kujuta ette, et seal võiks mõni mind oodata. Või on puugid need, kes kaldal pilte klõpsutasid ja ootasid, et logiraamat kätte tuuakse? Igaüks meist oleks selle lõdva randmega kätte saanud :) Selline hea lihtne aare, soovitan!

Aitäh siia juhatamast.

Tänud peitjale :)

TFTC!

 7 

Hommikul teel Mohni saarele tegin siin kiire peatuse, et saada teada mida mul vaja võiks minna või siis kui on tehtav, siis teen ära. Tehtav ei olnud, sobivad abivahendid ka puudusid ja jätsin asja sinnapaika. Koht oli sellegipoolest huvitav.

Mohni saarel olles rääkis teine paadiseltskond, et nad lähevad sobiva abivahendiga seda pärast saarekülastust otsima ja andsin teada, et oleksin ka huvitatud. Kui nad saabusid saarele pool tundi hiljem, siis mandrile läksid nad aga meist sama palju varem. Pidid aga ära ootama kui ma jõuan ka vanale rajale. Uurisin Eskolt ka, et kas ta sooviks tulla. Võttis vedu. Otsis küll ennem Viinistust õige kohvri üles ja siis suundusime õige raja poole.

Kedagi veel kohal ei olnud. Panime georiided selga, jalga ja suundusime vanale rajale. Näitasin kätte kus on aare. Abivahendit ootama ei jäänud. Olime küll varustatud vees solberdamise jalanõudega aga jätsime need kadale. Alguses tegi Esko mulle pätti aga ma ei suutnud leida haaret, et ennast kõrgemale tõmmata. Käisin välja idee, et ronigu ta siis hoopis minu otsa. Tal tuli kohe paremini välja ja saime mõningase pusimise peale logiraamatu kätte. Logisime maapinnal. Kui oleks võinud arvata, et esimene osa oli raske, siis tagasipanek oli aga veel keerulisem. Tekitasime jälle inimredeli ja ühe käega sai kuidagi nodi konteinerisse. Peitja on leidnud aga õela konteineri mille sulgemiseks on vaja mõlemat kätt. Maapinnal mõtisklesime kuidas oleks see meie oludes võimalik. Uperkuuti seal poleks tahtnud ju minna. Praeguse versiooniga oleks see kindlasti juhtunud kui teine käsi seinast lahti lasta. Aste kõrgemal oleks aga juba pea ära löönud. Eks pidi laskma ennast natukene kükki ja selja kõveraks. Järgnev protseduur konteineri sulgemiseks võttis üsna kaua aega. Ma pääsesin esialgu vaid poriste ja märgade riietega, siis Eskol olid nii käed kui ka jalad verele aetud. Alles päev hiljem oli tunda, et täitsa puhta naha ma ei pääsenud. Viimase etapi ajal küürus seljaga, pooleldi kükkis ja raskuse all tegin seljale vähe liiga. Pole ma mingi jõusaali mees ja ei ole tundnud nii suurt gravitatsiooni varem. Tunne, et tehtud sai oli küll väga hea. Hommiku külastuse järel oli veendumus, et läheb nimekirja "kui kunagi ükskord tulevikus endale geopeituse jaoks teleskoop redeli ostan". Usun, et tegime õige valiku, et ei oodanud abivahendi saabumist ära. Oli kindlasti palju huvitavam ja seiklusrikkam viis logimiseks kui pealt vaadata kuidas nimesid kirja pannakse.

Peitjale aitäh huvitavasse kohta juhatamast! Loodetavasti tuleb seeriale ka lisa.

Selle aarde juures tõid Miki ja Karin kastanit tulest välja, Õnneks abivahendiga oli leid kiire ja kerge.

Peale Mohni saare külastust otsustatti, et tuleb veel ümbruskonnas täppe värvida. Väike jalutus, natuke otsimist, natuke ronimist ja skoor.

Leitud ja logitud.

 1 

Abivahend oli olemas, kohapeal selgus, et ühtesid abivahendeid tuli ära võtta ja teisi veidi lisada. Täitsa tore ukerdamine oli, aitähhid!

 1 

Päris omaette elamus õhtupimeduses redeliga kuskil jões ukerdada.

Tänud!

 1 

Planeeritud Lahemaa geotiiru viimane ehk täiesti planeerimata aare. Hakkas juba pimenema ja aarde nimelises talus oodati meid pikisilmi, aga et värskelt soetatud abivahendi kasutamine oli paari eelmise aarde juures kenasti selgeks saanud ja maastiku raskusaste tõotas huvitavat väljakutset, tegime siin ikkagi peatuse. Abivahendi tassisime kohe kaasa, aga taskulampi millegipärast ei võtnud. Kohapeal selgus, et ilma selleta silm ikka ei seleta. Kakerdasin veidi pimesi otsida, aga lõpuks saatsime kolmanda kaaslase autosse lambi järele. Vahepeal jõudis kaaslane ka lähenemistee kenasti valmis niita, kahjuks ainult valele poole. Lambiga tuvastus tops sekundiga ja kohe selgus, et poolmugust kaaslane oli seda kohe märganud, aga hoopis millekski muuks pidanud. Ja siis algasid etteasted, mis vägisi panid mõtlema, et päeva jooksul kohati päris ontlike turistidena käitunud inimesed on päeva lõpuks puhta segaseks läinud. Vürtsi lisas tumedalt kumav vesi ja üha süvenev hämarus. Õnneks eriti palju võimelmist vaja ei läinudki ja logiraamatut ka sügavikku ei pillanud. Lõppkokkuvõtteks täitsa mõnus looming. Aitäh!

 1 

Minule tuli see vana küll ootamatusena, olen ju sealkandis metsas seenel käinud ja no ei mäleta, aga no minu mälu arvestades pole ka ilmselt mingi ime :P. Täna oli buss kõiksugu abivahendeid täis ja peale logimist valati mind lihtsalt julmalt veega üle. Einoh jah, puhtam ja muretum tunne küll, aga krmse külm... Tänud pagasitassijale ja peitjale kah, oli põhjust taas pisut ennast ületada :P!

 5 

Selge see, et vana rada siin. Isegi mu autonavi käsib siin maanteel sõites pidevalt eemale hoida.:) Tiimi polnud võtta ja selgus tõsiasi, et see on üks ütlemata vastu puiklev 4.0. Ei jäänudki muud üle, kui seadsin sammud auto poole, et lagedale tirida köis ja muu ronimiskola. Aga ette jäi nõmedate inimeste toodud prügihunnik... Vedisin sealt hoopis ühe asja kaasa ja koos kohapealt leiduva teise abivahendiga sain kirjutama hakata. Prügi viisin tagasi kust võtsin. Vaevalt, et isegi speedy selle oma uude geoautosse oleks tõstnud. :)

 1 

Peale Mohni külastust jäime meie Piiaga ning Ruthi ja Vaimariga Viinistule kohvitama õlletama. Pool seltskonnast lahkus õhtusse, nii olimegi siin siis viiekesi. Eelnevalt tekkis segadus logistikaga, aga õnneks olime rajapeal ilusasti viiekesi koos. Abivahend oli teiste poolt kaasa haaratud ja ma siis tegin näo nagu aitaks abivahendil oma rolli täita, tegelikult jahutasin peamiselt jalgu. Kuna tossudesse pugeda enam nendega ei saanud ja auto oli suure tee ääres, siis pidin ka pikema lõigu jalatallamassasi tegema

Maril oli abivahend ja nõnda me logimine alguse sai. Tänud peitjale.

 1 

See aare tõmbas. Eks aastaid ole juba üksjagu kogunenud, nii need vanad asjad aina enam tõmbavad. Ja vanad lood. Igatahes vedasin oma varustuse endaga Helduri autosse ja olin veidi üllatunud, et tema sellest üldse huvitatud ei paistnud olevat. Peagi selgus muidugi, et lisaks mitteleiule on Helduril aare juba ammu leitud logitud. Vähemalt oli ta nii kena inimene ja pidas oma hobujõud õiges kohas kinni, kus me siis rõõmsalt aardeleidu ja logimist nautida saime. Aitäh! Neid Vanu radu on peale 1 ja 2 veel mitmel pool. Laheda seeria saaks!

 2 

Selle aarde leidmine oli Sündmus. Mitte nii et pidasin möödasõidul kinni ja logisin. Kuidas sellised kohad küll leitakse? Aitäh! Meile meeldis.

 1 

Mitteleiule järgnev hommik, jälle oli vaja pealinna sõita, seekord oli abivahend ka autos. Aitäh!

Kui tornitüdrukud ja muud leitud sai ning kell veel südaööni polnud jõudnud, suunasime pilgud kaugemale, sest uue päeva alguses oli ka täppi vaja. Kõige ahvatlevam oli muidugi verivärske aare kahe mitteleiuga. Teele jäi ka Koperdiste punkt, mis ssai päeva esimese tiitli. Vanale rajale jäi auväärne teine koht. Varustuse tase kõikus tõesti suuresti. Minu roll oli piiluda ümber nurga, kui ülejäänud geotsirkus toimetas. Öö naelaks olid muidugi tagasiteel nähtud jaanimardikad. Aitäh!

 1 

Kiire öine jalgupidi-sulla-mulla. Ega me tegelikult ei plaaninudki siia tulla, aga et muud geotuuri lauamänguõhtu lõpetuseks välja mõelda ka ei suutnud, jõudsime siia lähedusse ja kuidas sa siis enam senini leiulogideta aarde niimoodi tähelepanuta jätad, eriti siis, kui seal veel mitu mitteleidu toimunud on. Läksime kohale ja logisime siis ära :) Aitäh aarde eest, sellised mulle meeldivad!

 1 

Kõik vajalikud atribuudid olid kaasas, mida keegi logimiseks vajas. Aga puuke oli seal palju, juba kohapeal korjasime neid Melli ja Retti seljast mitmeid. Aitäh vahva aarde eest! EVEJ

 4 

Varustus oli meil jah selleks öiseks retkeks ikka väga erinev. Kellel kalamehekummikud varutud, tutikad muideks, kes püksata. Mul polnud taskulampigi kaasas. Ei tea miks ma küll ei taipa ridiküli tööl käimiseks kogu geovarustust kaasa pakkida. Olime siis Mariannega tagala-julgestus-meeskond ning vaatasime pealt, kuidas esindusmeeskond aarde lokaliseerimise ja kahjutuks tegemisega toime tuleb. Väga vahvasti tuli. Esimene heledate kilgetega katse oli päris põnev. Kilgete järgi oleks võinud arvata, et kohe-kohe ähvardab inimpüramiidi vette kukkumine. Aga profid jäävad proffideks, ei vääratanud. Taskulambist tundsin tõsiselt puudust. Nagu ikka, igas halvas peitub ka oma hea osa. See tähendas seda, et kui silmad hämarusega harjusid, siis hakkasin nägema, kuidas teeraja ääres midagi helendab ja see pole üldsegi mitte kuskil allpool olevast imevõimsast Madise geopeituselambist tulev valgus, vaid need täpikesed olid jaaniussid. Raja ääres oli lopsakas taimestik, piiludes taimelehtede serva alla säras vastu öine elu. Nii äge :) Tänud peitjale ja kaaslastele, vahva oli :)

 4 

Liis ja Madis olid selle aarde jaoks valmistunud kummikud autosse viies, aga ma arvasin kodust väljudes, et lähen lauamänge mängima. Koperdasin siis püksata kohale. Koostöö tulemusena sai logi kirja. Peitja teab väga hästi, kes ta on :) Pärast lahkudes nägime ka jaanimardikaid. Aitäh!

 5 

No kuule.. Kes siis sinna tünni paneb? Ja veel niimoodi? Alguses tegelikult ei olnud see aare üldse plaanis, aga üks asi viis teiseni ning mingi hetk jalutasime, minul värskelt soetatud kalamehekummikud näpus, aarde poole. Tuvastasime karbi asukoha ruttu ning mõtlesime, mis edasi teha. Kõige mõistlikum tundus Liis orbiidile saata, aga see oli paras ettevõtmine. Polnud teda kukile saanud võetud korralikult, kui ta juba siples aarde poole. Teisel katsel sain enda jaoks mugava asendi võtta ning siis saime tünni sisu kätte. Selle käigus tegi pastakas vehkat, aga saime ta kenasti tagasi vetevoogude käest. Logiraamat oli veel tühi, seega panime enda logi kell 00:35 kirja ning vurasime kärmelt Tallinnasse tagasi. Aitäh sellesse vanasse kohta juhatamast!

Tekkis kahtlus, et kas ikka õigetel koordinaatidel olen, sest sellises kohas peaks peitjaist jäljed jääma. Neid aga polnud, aaret kah minu jaoks ei olnud ja takkapihta ei saanud ka vihjest aru. Eks aeg anna arutust.

 2 

Kõigepealt loogikast... Kui on Rada I siis on ju ka järelikult Rada II, järelikult ei ole ju mõtet tormata...? Aga kuna ma tulin täna suurest linnast ja mööda Eestimaa rada nr 1 ning see Vana rada I oli praktiliselt minu raja kõrval ja siis ei saanud ma ju mitte kuidagi uudishimule vastu panna. Keerasin kõrvale ja läksin vaatama, mis hullul maastikul peitja siis nüüd möllanud on!? No oli jah... no kas ta nüüd palju hullem oli, kui minu tänane Jänku-onu kodu... :) aga lugesin vihjet ja tulin ära. Peitjale tänud näitamast, tõesti on vägev rada! Aga ega ma seda nii ei jäta, no kuule....