Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 2.5, maastik 2.0 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Igapäevaelus keerleb kõik ümber raha. Raha on väga liikuva iseloomuga ja paigalseisu ei armasta. Raha kas on või teda pole. Minu lemmikuks on väljend - raha tuleb, raha läheb. Võib olla ka vastupidi. Rahaga ei mängita. Tuleb ta ju enamasti raskelt tehtud töö tulemusena. Kuid nagu ikka on ka sellel reeglil erandeid. Seekord keerleb geomäng ümber raha.
Raske raha on multi-mõistatusaare. Aarde leidmiseks tuleb teha väike jalutuskäik või läbida rada rattaga. Palve oleks, et matkarajal autoga ei sõidetaks. Kõikjal ei pea tegema drive in-i. Auto võib jätta tee äärde koordinaatidele 59 16 02,3 24 37 46,4 või enne raja algust 59 16 03,9 24 37 29,4. Rajal on vahepunkt ja väike nuputamisülesanne, koordinaadid kujul dd mm ss.s. Lõpus ootab teid aardekirst.
Logides võite jagada oma vahvaid juhtumisi seoses rahaga. Aarde saladused las jääda ka järgmistele avastamiseks :)
Soovitus. Võtke kaasa "vussi" sääskede vastu. Nad ei pruugi väga geosõbralikud olla.
Vihje: Ärge autoga matkarajal sõitke, tehke mõnus jalutuskäik. Kuula laulu. Kuusk x3
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: https://www.youtube.com/watch?v=vMGvlHwRtMc
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
![]() |
Lõpp-punkt | Geokontroll 39/94 |
![]() |
Muu | 59° 16.0384' 24° 37.7733' |
Aarde sildid:
soovitan (17), lahe_teostus (15), välimõistatus (2), seened (1), matkarada (1), erivarustus (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC78QCG
Logiteadete statistika:
38 (86,4%)
6
6
0
0
1
0
Kokku: 51
Palun arhiveerida. Aardekirst on varastatud. Keegi on ühe kasti ja märkmiku võrra kõvasti õnnelikumaks ja rikkamaks saanud. Pole minu võimuses endisel kujul taastada. The end.
Nädal tagasi sai üle pika aja natuke rohkem aardejahil käidud ning pilt geopeituse lehele andis teada, et täitumas on maagiline number 2000. Kuigi geocachingus sai ta ootamatult juba varem täis, mõtlesin seda siiski tähistada ühe toreda, siltidega aarde, leiuga. Terve nädala hoidsin end tagasi ning leppisin Janariga kokku, et otsime koos just seda aaret. Olin ju korra varem siin käinud. Esimesel korral lihtsalt polnud asjakohast abivahendit kaasas.
Seekord läks algus lausa ludinal. Abivahend töötas imeliselt ja õige pea saime premeeritud rohelise geokontrolliga. Mida aga nullist leida polnud, oli aare. Peale pooletunnist tiirlemist tegime ka hädakõne omanikule, peale mida nentisime, et kui me just suisa pimedad pole (mis ei ole muidugi välistatud), on aare võsateo käigus jalad alla saanud. Seega minu leid 2000 osutus hoopis mitteleiuks :)
Sellegipoolest ma kiidan aarde ideed, väga lahe. Kui lõpp saab kontrollitud, olen nagu viis kopikat tagasi :)
Lõpp-punkt vajab olemasolu kontrolli. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".
Siin oli alguses ikaldus topsi leidmisega. Peale vihjet teadsin täpsemalt mida otsida ja nii õnnestus peagi tops ka leida. Eks leidmist raskendasid ka ebatäpsed koordinaadid. Järgmistes punktides läks lihtsamalt kuna arvestasin juba koordinaatide ebatäpsusega.
Algust sai tehtud juba kunagi aasta 2017. Nüüd oli sobiv aeg lõpetamiseks, tänud.
Nii umbes aastake tagasi jäi asi pooleli, nüüd sai nime kirja. Tänud peitjale!
Paar nädalat tagasi käisime olukorraga tutvumas. Täna oli õige abivahend kaasas ja õnnestus ka lõpp vallutada. Äärmiselt häirivad olid metsarada palistavad kukeseened. Kaks ühes: aare kotis ja panni saab ka ära määrida. Aardest võtsime kaasa ränduri.
Aare on uuesti külaliste ootel. Lõpp-punkt leidis raietööde tõttu uue asukoha, vahepunkt on vastavalt uuendatud. Uus aarde staatus on "OK / Aktiivne". Edu otsingutel!
Süda tegi küll jõnks, kui siia ilmus see eilne teade. Aga tegelikult on aardega kõik hästi, kas siis juhuse või mõne hea inimese hoolivuse tõttu. Siiski tõin aarde koju puhkama, igaks juhuks, vaatab mis lõpu need raietööd seal kohapeal leiavad. Aarde staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".
Mõistatuse vahepunktis rassis Tarps raha kokku ajada ja mina täitsin raamatupidaja osa. Sellise töö tulemusel (+ üks poolik kirves) saime geokontrolli 10 m täpsusega roheliseks ja otsustasime lõppu uurima minna. Metsaalune sai mitmekümne meetri raadiuses üle vaadatud, mis oli hiljutise raie tõttu paraku üsna ebamugav tegevus. Konsulteerisin ka eelmise leidjaga, kes oli leidnud aardepesa siiski puutumatuna. Ei teagi nüüd, kas viimase viie päeva jooksul on pesa hävinenud või mitte, raie oli igatahes väga värske. Vajaks ehk omaniku kontrolli?
Hommikul selgus, et päevaplaani tekkis mõnetunnine auk. Muidugi sai selle sisustamiseks kiirelt otsitud üks aare metsas. Valiku tegemisel piisas kirjelduses olevast "tuleb teha väike jalutuskäik või rattasõit", st just see, mis meile meeldib, seega pikemalt süvenemata siirdusime ratastega nulli. Nuputamisülesanne pani korra muigama, aga pisut pusimist ja lahendus käes, õnneks piisavalt ruttu, isegi sääski ei jõudnud tähele panna, kuigi nende vastu me ka end abivarustanud polnud. Pärast arutasime, kuidas seda veel, peale paljaste käte ja peata, lahendada saaks. Aardekirstust kallasime pisut vett välja ja kuivatasime veidi päikese käes (logiraamat kuiv) ning olime enda üle uhked, et taas üks multi (mida enamasti pelgame) tehtud. Ja veel selline tore ja põnev multi-mõistatus. Aitäh peitjale, lahe teostus, kiidame!
Raha on ikka raske tulema küll, aga spetsialistide käes üks-kaks-kolm ja vajalik klõbisev ongi käes. Tänan.
Parkisime ilusti tee äärde ja pätti ei teinud. Algusest lõpuni mõnus jalutuskäik ja tore ülesandekesekene. Aitäh!
Soojemal ajal hoidis mind seda aaret külastamast kogemus, et telefoni gpsiga saab metsas keeruline olema. Ning kaardi abil tundus esimese punkti leidmiseks vähe orientiire olevat. Kui siis märkasin, et eile on seda külastatud, oli plaan selge: värsked jäljed! Ja nii läkski - kui olin enda arvates lähenemas esimesele punktile, hakkasin passima, et kus need jäljed üle kraavi kargavad. Seejärel pidi tähelepanu koondama nii jalge ees olevale kui puudele - mitte ühtegi sammu rajalt eemale, sest muidu ei tee enam jälgedel vahet ja jäängi siia otsima.. Tegin enne ikka kaks tiiru peale kuni märksin otsitavat. Teises punktis oli juba kergem leid. Kuid jäin jänni, kuna ei olnud abivahendit kaasas. Proovisin siis ilma, kuid õnnestumisprotsent oli vähem kui 50. Alla ka ei tahtnud anda. Pommitasin siis paar-kolm korda geokontrolli ka kuid see loogika millega püüdsin pääseda, ei pädenud. Mis siis ikka - sama strateegiaga edasi. See, mis suvel oleks sellises olukorras võimatu, sai täna teoks. Aga nüüd ei teadnud ma sedagi, kummale poole teed vaadata ja kas minna edasi või tagasi või kõrvale? Uskumatult palju jälgi läheb tee pealt metsa või lagendikule suvalisse kohta ja tuleb sealt sama teed tagasi. No mida nad sealt küll otsivad. Aaret seal ju ei olnud. Nii et jah, sai ikka mitmete inimeste jälgedes käidud, kuni lõpuks... jalgrattajälg?? Teelt välja võssa minemas?? See juba on midagi. Aga edasi ma neid jälgi ei näinud, ainult sammud. Imelik.. Kuid koht oli õige. Seda kuusepuud olingi otsinud. Kulus kokku umbes poolteist tundi. Aitäh eelkäijatele jälgede ja kuusepuu vihje eest! :)
Jah, meile Piretiga tuttav lõiguke matkateest oli siin alustuseks astuda. Algusest saime ruttu edasi ja ülejäänud punktides oli suureks abiks Mari tootsi taskutest leitu. Tänud peitjale.
Enne polnud õrna aimugi, kui aga esimeses teede lahknemises tagasi kõnnitud osale vaatasin, siis imestasin, et tuttav koht ju, siin ratastega matkatud RMK matkateel 2 aastat tagasi Perakülast Aegviitu! Just selles kohas lõppes tolle korra raskeim rajalõik!!!
Tatsasime edasi ja leidsime värskeid jalajälgi nii vahepunktides kui lõpus. Seda enam imestasime, kui logiraamatus hiljutist logi ei leidnud. Ju siis inimesed tõesti jalutavad lihtsalt metsa all! Aitäh väga vahva aarde ja jalutuskäigu eest! EVEJ
Mul polnud murust aimugi, loodetavasti ei varjanud ta end lume all, seal, kus ma auto jätsin. Igatahes sõimamata me jäime ja rõõmsalt rajale asusime. Minul oli see esimest korda antud rada pidi astuda, kaaslased said kõvasti nostalgitseda. Tundub, et talv on siinkandis toredam aeg matkamiseks, sest kelkudega ning kelkudeta, lastega ja lasteta, koertega ning koerteta kõndijaid jätkus siinkandis igale poole. Ühte punkti oli lausa valel otstarbel kasutama hakatud. Vaevalt need geopeiturid olid... kes mu lemmikpunkti metsloomade kombel märgistasid.
Suvel olevat siin kohati rinnuni nõgesed.
Esimese punkti leidis Krista. See oli tore, et tal see nii ruttu välja tuli, sest gps ei suutnud rahuneda ja kargas muudkui 7m ühele või teisele poole. Me olime segaduses, kust riisuda või kaevata, kui Krista hõikas, et tema juba nägi. Mis meil siis viga ka näha. Teises punktis oli sama. Gps hüppas alguses õigest kohast eemale ja siis tagasi nulli. Sealt see vajalik välja tuligi. Tatsusime edasi ja lõpuks jõudsime lõppu. Õnneks osutus, et vajalik oli ühes ja suutsime kenasti aarde leida ning avada. See viimane oli keerulisem, sest külm ja niiskus olid oma osa andnud, et meil keerulisem oleks.
Väga tore aare oli, tänan ja soovitan!
Seekord jätsime auto targu kaugemale, et ei saaks Anne moodi pragada, et kellegi "murule" pargime. Möödunud korral ei saanud nullistki edasi. Kuna olin peitjaga viimasel koogisündmusel sellest aardest rääkinud ja ta isegi ei leidnud esimest punkti, haarasin autost uhiuued aiatöökindad kaasa. Sest Marise soovitatud reha ununes koju (-: Nullis kobestasin kogu maapinna ja lehesodi eeskujuliku vihmaussi kombel ära. Tulemus oli olematu, s.t. sama nagu eelmine kord. Siis tuli uuesti Peeter, kes on aarde enne leidnud, ja tõdes ruttu "Aga mis see siin on!" :D Uus topsik oligi originaalilähedaselt tagasi pandud. Kuna hoolduslogi pole, otsisime me pea veerandtunni maapinnalt, kuhu arvasime aaret kukkunud olevat. No lõpp hea, kõik hea - s.t. null hea, kõik hea :-)
Järgmises punktis näitas geps taas sama paljukest mööda nagu nullis, aga tops sai leitud. Väga lahe lahendus! Pusisin natukene aega ise, sain pool rehkendusest tehtud. Marje viis asja lõpuni. Paar punast katset ja võisimegi lõppu jalutada. Seal oli keegi totakas vöö kõrguselt endale jõulukuuse koju viinud. Aare õnneks puutumata, pigem oli tänu sellele üks oksakegi aardele peale panna. Lõpp-aare oli heas korras nagu kõik eelmised punktid.
2.7 km kvaliteetaega kergelt tibavas metsas. Soovitan ja laheda teostuse sildid minu poolt. Aitäh ja kiitus Marisele hea töö ja ka nullpunkti taastamise eest!
Et kontrollkülaskäik 1.punkti topsikut päevavalgele ei toonud, siis ootab mul kodus juba tükk aega uus topsik kohale paigutamist. Pühade ajal palju vaba aeg ja eks Speedy minu poole pöördumine näitas otsijate huvi, nii me 25-ndal end uue topsikuga 1.punkti poole teele asutasime. Üllatavalt trehvasime tee peal nelja nõtket näitsikut, kes väga geopeiturite moodi välja nägid :) Siis ei osanud neile nimesid anda, aga nüüd lähedal asuvate aarete leiulogide järgi tundub, et sattusime vastamisi Ene, Epp, Riina ja [ky]-ga :) Lisaks sellele vahvale vahele jäämisele sai ka 1.punkt taastatud, loodetavalt püsib paremini. Ärge teda siis oksa küljest lahti kerige.
Lühikese päeva lõpetuseks sai ka see patakas üle vaadatud. Tee oli georondile sobilik, täitsa mõnus oli. Matkarajale trügima ei hakanud, jalutada oli ka ilus lumises metsas. Aitäh peitjale.
Päeva viimaseks - pärast paari edukat ja lihtsat leidu - valisime Männiku "Navy" ja Mihkel Muti asemel hoopis ränga rahapataka. Jätsime auto matkaraja sildi juurde, viimase maja lähistele. Ilmselt sinna, kus Anne "murul" parkimise eest möliseda sai. Täna ei näinud kedagi pahandamas. Tatsusime nulli ja hakkasime vahepunkti - või mõistatust, mine tea - otsima. Otsisime pool tundi, siis sai siiber. Geokõne viimastelt leidjatelt ei aidanud meid samuti. KÜllap oli viga selles, et peitja soovitatud "vussi" polnud taibanud kaasa võtta. Igatahes tekkis tunne, et 2.5 see peidiku raskus küll pole, kui sellele puntile lisaks veel mõistatus ja lõpp ka veel ees ootamas on. Juba esimene punkt oli 2.5 ning sedagi ei suutnud leida, ei 3x vihje otsast ega maapinnal lehesodi seest. Kui keegi vahepeal leiab, siis naaseme.
Rahast siis ka. Teenisin nädal tagasi ühe kuu tööga aastapalga. Mitte ehk just nii palju kui selle järgi kõlab, lihtsalt igakuine teenistus on alla miinimumi ;-D Järgmised rahalood järgmiste logide juurde, neid tõotab siin tulla mitu. Loodetavasti nagu rahagi, kasvõi rasket. Peaasi, et ikka tuleb, siis on, millel minna lasta.
Peeter oli siin teistkordselt. Ilmselt siis täpselt mina puudu olingi, sest nüüd jõudsime ka logiraamatuni.
Tänud, meile meeldis!
Mäng selle aardega osutus kokkuvõttes päris raskeks rahaks. Esmakordselt olin siin logi teenimas umbes kuu aega tagasi, kui kulgesin matkal RMK matkateel. See lõik Keila jõe kallastel on tegelikult üks raskesti läbitav rühkimine läbi rohurinde. Õnnitlen neid, kes on suutnud selle ratastel võtta. Vahelduseks proovisin siis ka seda aaret leida. Kaks esimest punkti leidsin ja siis peale pikemat üritamist viia kaamel läbi nõelasilma andsin alla, sest mõistsin, et vajan abivahendit. Nüüd olime Piiaga ja koos Piia kotis oleva abivahendiga ja kaamel kõndis nagu õlitatult läbi kitsa nõelasilma ning meil oli ees tee edasi. Lõpuks peitjatele iseloomulikult tore konteiner, kus tegime vahetust ränduritega ja asusime rõõmsatena tagasiteele.
Raske raha on omamoodi teema. Praegu ja varem, kui teen tööd, kus töötsüklid on osutunud ka 50 tunnisteks, väsitab see füüsise, aga kui on oskus 5 - 10 min kaupa magada siis saab hakkama, sest kui töö meeldib siis on tasu ju kahekorde - ehk siis rõõm ja raha. Üks tüütumaid rahateenimisi oli TPL 1984- 1985 kui tööks oli peedi, või muu selliste põldude kõplamine. Aga siis oli kõrvalvagudel töötavatel tüdrukutel just ilmnenud kumerused, mida minul polnud. Siis oli boonuseks olematule töötasule töökõrvale kaasnev lõbu. Sama seis oli hiljem EÕM suvistes töörühmades. Vast ongi üheks raskeimaks rahateenimiseks mulle olnud õppimise ajal, kui oli vajalik olematut sissetulekut veidi suurendada, tõlketööde tegemine. Valdkonda, mida tõlgi nagu tead aga keelt, millest tõlgid tead healjuhul hindele 3- ja keel millesse tõlgid, selles jätan siiamaani komad ja punktid ja lahkukokkukirjutamised jumala juhatada:)
Tõeliselt tore aare igasugu elektroonilisi kiidupunkte väärt!
Alguses lasin gepsul mind navigeerida nulli suunas. Sattusin põldude vahel sõites kuhugi metsa serva kust ei läinud ühtegi rada. Siis taipasin vaadata, et on üles antud ka soovitatav parkimiskoht. Olin sõitnud täpselt teisele poole metsa. Mõtlesin siis, et kas pressida ennast läbi metsa või põletada veidi kütust. Matkarada kõlas paremini ja sõitsin siis suure ringiga õigesse kohta. Jalutus esimesse punkti läks ruttu ja silmapilkselt sai leitud ka kõik vajalik. Teine punkt tuli kätte sama kiiresti aga nüüd algas alles pull pihta. Istusin maha ja hakkasin lahendama. No kohe üldse ei edenenud. Paar ebavajalikku infokildu sain kätte aga detaile mida tegelikult vajan, mitte. 20 minutit istusin maas ja siis otsustasin autosse abivahendi järgi minna. Tegin puuokstest igaks juhuks maha noole kus asus aare ja võtsin mõistatuse kaasa. Teel autoni proovisin veel lahendada. Natukene lahenes aga ikka mitte piisavalt. Kui autost oli abivahend võetud, siis seepeale kulus 30 sekundit ja oligi tehtud. Proovisin natukene paremini panna, et ei oleks abivahendit ilmtingimata vaja. Tagasiteel teise punkti tegin edukalt ära ka geokontrolli. Jõudsin veel natukene delfist uudiseidki lugeda. Kui sama rada juba mitu korda käidud, siis vaja teekonda kuidagi sisustada. Lõpus oli kuusik kohe väga tihe ja hämarus ka segas. Ei tahtnud see üsna suur karp silma jääda. Üks hetk ta pidi välja tulema ja nii ka juhtus. Sain teha mälutrenni, mis ei olnud edukas. Õnneks ei pidanud pikka üleliigset jalatuskäiku tegema ja oli vajalik info talletatud mujale kui ajju. Mõistatus oli päris mõnus. Raskelt tuli see leid nagu rahagi üldjuhul. Aitäh aarde eest!
Mängisime päris pikalt, aga midagi jäi ikkagi puudu. Mingeid abistavaid vahendeid meil ka kaasas ei olnud. Otsustasime siis proovida lõppu leida lünklike andmete põhjal. No äkki on sinna suunda? Oo, siit nagu läheks georada? Jõudes leitud rajakese lõppu, otsustasime koha koordinaate geokontrollida. Seni, kui täiskasvanud sellega ametis olid, jõudis meie esimest korda otsingul kaasas olev verivärske geonina pisemad juba õigesse kohta laeka juurde vedada :) Hiljem me nii perfektseid sooritusi oma geonina poolt kahjuks enam näinud ei ole. Algaja õnn vist. Tänud!
Kuna vihje teise lause suutsime tähelepanuta jätta, siis teises vahepunktis käitusime rohkem ühele teisele rahalaulule vastavalt :o) Niisugune lähenemine on võibolla pisut tölplik ja pikaldane, aga jällegi omamoodi lahe väljakutse. Päris mitmekesi nägime vaeva, päris mitu aega, vahepeal ei saanud mõhkugi aru, kuid kokkuvõttes teenisime päris mitu punkti välja. Alex tahtis ajaviiteks lõppu minna ning aarde ära logida, ainult Mooritz hüüdis ta tagasi kui Nuffi platsi ilmus :o) Siis tegime juba nii nagu mõeldud, mõne minutiga saime geokontrolli roheliseks. Ning läksime uuesti sinna, kus Alex juba käis :P Lahe ainulaadne kontseptsioon, aitäh peitjale!
Sündmuse õhtul oli Annega juttu, et ta võimalusel ühineks meiega mõne aarde otsingul. Aga no noored poisid viisid ta hommikul vara juba vee sisse ligunema, nii jäi Moorimajast meil ühisstart ära, sest selleks hetkeks kui meie end liikumisvalmis saime oli tema juba osad asjad skoorinud ja nautis nüüd kausitäit Moori suppi. Jäi vaid jutt, et kõllame.
Nii juhtuski, et mingi hetk sai telefoniliine piinatud ja plaane uuritud. Meie plaanid pakkusid huvi ja nii me siia selle aarde juurde trefunksi määrasime. Jõudsime enne kohale ja marssisime aga matkarajale ( meile ei tulnud maaomanik miskit ütlema, aga no Eskot ja Alexit vadates ma ka ei tuleks kobisema :P). Esimene punkt tuli lihtsalt ja siirdusime edasi. Oehh... õnneks olime vihmavarjud kaasa haaranud, sest pilvevana vahepeal kiusas meid ja valas meile vett pähe. Ja parmud...nemad lihtsalt nautisid värske liha saabumist :D. Kui olime enamuse infost juba väla peilinud kuulsime metsas meeletut kisa, no ja siis ähkimist ja peagi oli Anne meie juures. Tema toodud vidinaga saime kiiresti viimase vajaliku puzzletüki paika ja hakkasime aga hanereas minema, ikka sinna kuhu Alex vahepeal jalutanud oli, aga siis Anne kisa kuuldes tagasi keeras :D. Tünnist tuli kaasa üks rändur, asemele jäi kaks.Tagasi autode juurde jõudes polnud aga Annega kurjustanud maaomanikku taas näha, on tegelane, ühe naise peale karjub või hingetuks, aga mehi nähes istub urus ja ei kõssa. Tänud tuttavale matkarajale kutsumast!
Mul oli mõte minna Esko muusikat kuulama. Et noh laupäeva õhtu või nii...
Kuid telefonikõne Merikeselt lõi mu plaani sassi. Logidest sain aru, et pidi raskelt tulema, seepärast oli tark ühineda. Teised jõudsid enne mind ja suundusid rajale. Minule sadas aga kaela hunnik õnnetust. Kuna oli kiire, siis parkisin Esko auto kõrvale, ilusale muruplatsile. Sain vaevu autost välja kui omanik kargas mulle turja, "et kuhu ma pargin, et kas ma ei näe, et siin niidetud on?" Vastasin, viisakalt, "et nägin küll ja et hästi niidetud". Tige mees seepeale uuesti, et "see on tema eramaa"! Ma siis vabandasin, "et võibolla tõesti ei näinud silti"! Küsisin, siis viisakalt, "et kuhu ma siis võiksin parkida?" Soovitas mul metsa minna!!! No sellepeale sai minu igasugunegi viisakus otsa ja täristasin ühe jutiga, ilma komadeta maha, et mis ta mõtleb, et ma sellise uhke autoga tõesti siuksesse metsa hakkan minema vä, et mida sellepeale arvaks auto tootja tehas kui auto kriibitud on ja et metsa võib ta ise minna!
Targa naisena, ei jäänud ma vastust ootama. Parkisin suure tee peale ja haarasin autost geonodi kaasa ja kukkusin kiiresti jooksma. Kuna krdi mehe nässaka pärast läks mul nii palju aega, siis karjusin ma täiest kõrist, et leida kaaslasi. Säh sulle jalutamist matkarajal.
Õnneks jõudsin täpselt õigel ajal ja minu nodi läks asja ette. Saime lõppu ja ohsaa kui äge! Tänud, aare meeldis väga ja kui mõni lihtsameelne mees algul parklas arvas, et kui temal on sitt tuju, et ta rikub siis minu oma kah ära, siis see tal tänu aardele mitte teps ei õnnestunud!
Esimene punkt tuli kergelt, aga teises läks raskelt. Harjunud istuva tööga raha teenima, seega tundsin toolist puudust:) Tänud.
Oi jeebus... siin jäi eelmine kord teises punktis asi pooleli. Nüüd kui siia tagasi jõudsime, selgus, et olin ikkagi abivahendi autosse unustanud. Asusin usinalt jälle pusima... no läbi häda sain 20 minuti jooksul ühe lisanumbri teada. Siis kolleeg pakkus, et läheb autosse abivahendi järele. Minule see sobis... kogu selle 15 minuti jooksul, mis ta ära oli, jaurasin ma ilma igasuguse tulemuseta seal. Kui abivahend minu kätte ulatati, siis kukkus see maha ja no mida ei leia, seda ei leia. Olin peale pooletunnist rohu ja samblavahel ninapidi küürutamist ja ukerdamist täielikus masenduses ja loobumise serval. Õnneks jäi seejärel äkki kolleegile abivahend silma... superluks. Siis tulid vajalik info juba kiiresti kätte. Lõpp jälle igati mõnusa teostusega. Aitähhid mõnusa kontseptsiooniga aarde eest!
Raske valu ja vaevaga tuli teekond aardekirstuni :) Eks need verd himustavad tegelased seal metsa vahel tahavad ka oma saada ja enda "kolm tilka verd" pidime meiegi loovutama :) Aarde teostus meeldis,aitäh!Tegime veel ränduritega vahetuskaupa.
Erinevate maade valuutat on endalgi väheke koju sahtlinurka kogunenud-küll Valgevene "zaitsikuid",Ukraina "karbovaanetseid"....jne......
Egiptuses käies ei õnnestunudki kohaliku rahaga üldse kokku puutuda,kõik tehingud said vana hea USA "taalaga" ära tehtud :)
Õigem logi oleks, et ei jõudnud :).... aeg sai otsa, kuna tahtsin valitsuse varjendisse jõuda. Esimeses punktis algul pimesikutasin, siis lugesin logisid ning seejärel sain potile küüned taha. Teises punktis leidsin õige vidina. Sain ka osa vajalikust infost, aga midagi olulist jäi veel puudu. Eks järgmisel korral toimetan seal edasi. Aitähhid!
Ütlesin naabrile, et teeme õhtul "üks kiire viiskümmend". Tal aga olevat tervis vilets ning ei jaksa. Hetkel on plaanis augustis teha mitme päevane jalgrattamatk ning testisin varustust. Paigaldasin pakiraami ja rattakotid, pisut kraami ka sisse. Kardsin, et need võtavad rohkem kiirust alla, aga ega väga aru saanudki. Midagi küljest ka ei rappunud. Nulli jõudes viskasin ratta põõsasse ja hakkasin otsima. Tegin tiiru peale, aga ei midagi. Siis lugesin Miki logi ja leidsin topsi maast, jätsin sama moodi. Järgmises punktis tekkis jama, kuidagi ei saa infot kätte. Õnneks tuli Reix ja asi arenes visalt edasi. Kuigi me tulemus oleks võinud väga valesti minna, siis ime läbi sai leitud. Pärast sõitsin läbi Murdvarga ja Sebastiani koju ning tuli 45km. 90% eesmärgist sai täidetud.
Tsiteerides kogenut geopeiturit: Hästi peidetud. Õnneks toimetab läheduses harvester. Loodetavasti jõuab see varsti oma toimetustega ka nullpunkti ja siis on neid okkalisi juba vähem, mille vahel valida.
Olime siin piirkonnas külas ja mõtlesime, et lähme logime ruttu selle aarde ka ära. Päris nii ei läinud :) Esimese punkti leidmine osutus üllatavalt keeruliseks, eriti tagantjärgi mõeldes. Järgmise punkti leidsime kiiresti, aga ega sellega kannatused ei piirdunud - saime seal päris pikalt mõnusalt aega veeta. Väga lahe idee ja tore aare, aitäh!
Ma olin juba leppinud mitteleiuga ning loobunud esimeses punktis tuuseldamisest, kui otsustasin veel natuke mingi okkalise all sasida. Ja jäigi esimene punkt näppu täiesti vihjele mittevastavast kohast. Eks me lolli peaga otsisime rohkem "Kuusk x3", tegelikult võiks olla "Kuusk x peotäis" Edasine oli lihtsam - teises punktis aitas pisike abivahend kiirelt tulemuse saada ning edasi läks üldse ruttu. Ikka on keegi osanud seal rajal autoga sõita, kuigi peitja on palunud seda mitte teha. Lõpus läks Priidul silm särama, et "oh, seda konteinerit ma olen juba kusagil näinud".
Aitäh siia juhatamast.
Tänud peitjale :)
TFTC!
Väga lahe mõistatus. Õnneks oli Mikil abivahend kaasas ja meil läks lõpp-punkti koordinaadiga kiiresti. Aitäh peitjale:)
Sääsevussu me kaasa ei võtnud, seega sääsed kiusasid agaralt. Esimese punkti pidime laskma sisse tagasi lülitada, oli teine täitsa levist väljas seal kuuskede vahel. Nii kui vahepunkti kätte saime, hakkas tuld purskava lohe hääl kostuma. Mõtlesin, et mis Liisil nüüd hakkas, aga hoopis kuumaõhupall tõusis lendu. Teises punktis läks nii kaua (abivahendit meil polnud), et järgmine seltskond jõudis meile järgi. Koos pusisime viimased numbrid ka välja ning seejärel saime geokontrolli esimesel katsel roheliseks. Lõpus saime suhteliselt kiirelt hakkama. Aitäh, mõnus jalutuskäik oli!
Saabusime sündmuskohale, üks auto oli end sinna juba ära parkinud. Tundus kuidagi tuttav, samas nagu ka mitte. Omad kõhklused meil muidugi olid, et keegi võib samade mõtetega juba metsas olla.
Kui nulli jõudsime, siis siit olid eelmised juba lahkunud. Tuuseldasime siis meie mööda metsa ringi. Ega kerge ei olnud. Ei saa öelda, et see päris mikro metsast otsimine oleks, aga lihtne ka just ei olnud. Ning öelda, et okaspuumetsast tuleb kuuske otsida, ei teinud olukorda paremaks.
Saime siiski, mis vaja ning jalutasime edasi. Siis jõudsimegi eelmistele järele, aga mööda ei saanud. Eesmärk oli ühine, seega oli vaja koostööd teha. Peale ponnistusi saime oma tahtmise ning tõdesime, et see va rahateema võib vahel ikka raskeks osutuda küll. Ahjaa, need olid Liis&Madis siin.
Ning siis jäigi veel vormistamine. Veidi niiskust ehk oli konteinerisse sattunud eilase vihmase ilma tõttu. Tänud aarde eest! Pistsime siia ka ühe putuka sisse.
Tuuseldasime kolmekesi tubli 40 min nullis ning 20m raadiuses ja ei leidnud esimest punktigi. Maad ei kaevanud, mets ikkagi. Hea peidukas, kunagi tagasi.
Mõistatust lahendades saime aru, et raha on peale teenimise ka raske leida. Saime siiski nimed kirja ja leiu juurde. Aare ise oli vahva ja omapärane. Tänud peitjale!
Vargus tehtud, sõitsime edasi siia. Nägime ohtralt sääski, aga ei teinud neist välja, sest vihma tõttu olime nagunii pikkades riietes. Täitsa tore asi on valmis tehtud, järgmistele soovitan tulla kuiva ilmaga, endal on mõnusam. Aitäh!
No rahaga on igasuguseid lugusid. Küll on teda laiali jagada tulnud - kaheksakümnendatel oli piimaauto peal rahajagamispäeva hommikul kõva 30 000 rubla sularaha kaasas (nii 3-4 sõiduauto jagu, ma pakun) ja nii noor ja loll olin, et ei osanud midagi ega kedagi karta. Küll on teda vahetada tulnud - 300 000 zlotti oli 90ndal numbrites küll ilgelt suur raha, aga väärtuselt suurt ei midagi. Ja siis mingid pikemad sõidud kuskil 90ndate tagumises pooles, kui piirid olid juba lahti, aga igal maal veel oma raha - tollest ajast on siiani kuskil alles mingid liirid, peseetad, kuldnad, margad ja šillingid ja tont teab mis asjad veel. Mõned mündid on kandilised, mõned auguga, aga mis teha kättejäänud 250 filipiini peesoga, pole siiani välja mõelnud. Küll on teda taodelda tulnud - mis see teadlase elu tänapäeval muud on kui rahataotluste vorpimine, sisu ja uurimisega tegelevad tänapäeval nooremad - aegajalt mõni on näkanud ka. Nii et igasugu suhe on rahaga.
Kõigi nende suhete pealt tundus, et võib ühe pärastlõunase jalutuskäigu ette võtta küll. Kirjeldus ja raskusastmed tõotasid, et võib rahus minna kaks kätt taskus. Tagantjärele tark olles ütleks, et see sääsevastane törlönt pistke ikka taskusse - asi on alles uus ja sääsed näljased, kui meid seal rohkem on käinud, saavad sääsed ehk ka kõhu täis ja rahunevad maha. Lõppu tahtnuks jah julgestuseks geokontrolli, aga kirjeldus pakkus tegelikult piisavalt pidepunkte. A ehk on järgmistel siis lihtsam. No ja kui kasti lahti tegin, siis - ülla ülla - raamat ikka alles tühi, kuigi kell juba 14.37. Mis seals ikka, sodisin {ftf} rea ära, panin rändurit tähele ja kõndisin auto juurde tagasi. Ja alles tee peal hakkas tibama.
Mõnus tegelt, mulle meeldis - aitäh!