Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 2.5, maastik 3.5 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Lihtsasse kohta lihtsalt peidetud aare lihtsalt logimiseks.
"Eesti keele seletav sõnaraamat" andis sõnale "Lihtne" järgnevad vasted:
(ehituse, koostise v. sooritatavuse, kasutatavuse, mõistetavuse jm. poolest) keerukuseta, mittekeeruline. Lihtne seadeldis, masin, lukk. Bakterid, alamad seened jt. kõige lihtsamad organismid. Lihtsad ühendid, ained. Lihtne soeng, rõivastus. Lihtsa kaunistusega pluus. Algul õppis koor lihtsamaid laule. Ehitusel oskab ta teha ainult lihtsamaid töid. Lihtne reegel, ülesanne, ristsõna. See pusle on lihtne kokku panna. See on ju lihtsamast lihtsam. Kuidas sa seda lihtsat asja ei taipa? Harjutus pole sugugi nii lihtne, kui algul paistis. Käskida on lihtne, aga katsu ise teha. Autojuhtimine on lihtne, selle õpib igaüks ära. Tal pea jagab, talle on kõik lihtne ja arusaadav. Mäkketõus on mõnikord lihtsam kui laskumine. Ta oskab ka keerulistest asjadest lihtsate sõnadega rääkida.
selline, kelles v. milles pole midagi eripärast, tavaline, igapäevane; tagasihoidlik, vähenõudlik, silmapaistmatu. Lihtne tööinimene, maapoiss. Ta on lihtsatest oludest pärit. Sõime lihtsat lõunat: koorega kartuleid ja silgukastet. Lihtne surelik ei taipa relatiivsusteooriast midagi. *.. et meie poeg on mingisuguses hirmsas metsaurkas autojuhiks. Lihtsaks autojuhiks! O. Tooming.
loomulik. Teeb oma tööd raha peale mõtlemata, lihtsast töölustist. Ravib end lihtsate maarohtudega. Puudusin sel lihtsal põhjusel, et olin haige. Pea meeles mõned lihtsad tõed. Võttis mu vastu lihtsa teesklematu rõõmuga. Mind võlub ta luule lihtne siirus. Lihtsad kombed, lihtne käitumine. Lihtne kavaluseta meelelaad. || hrv lihtsameelne. *Nii lihtne pole ütleja ka mitte, et ei mõistaks mängida suuremeelsust oma sõbra vastu .. O. Luts.
Nii lihtne see ongi.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
ronimine (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC781ZC
Logiteadete statistika:
115 (96,6%)
4
2
1
1
0
0
Kokku: 123
Ma ei tea miks mul oli mulje, et siin on abivahendit vaja. Vähemalt nüüd tean, miks mul kõik lihased valutavad - redeli tassimisest! Õde märkas aaret. Aitäh!
Üldse ei saanud aru, et kas see vihjepilt vastab ka praegustes oludes tõele. Ja ausalt öeldes peale pikka sääskede toitmist ja lõpuks aardeleidu, ei oska ma järgmistlele ikka öelda, et kas vihjepildist siis on kasu või mitte. Keeruline värk. Aitäh!
Natuke uurimist oli, aga muidu lihtne. Aitäh aarde eest!
Vaatasime juba "õige" puu välja ja moosisin Karli ära. Aga siis õnnestus lihtsamalt see värk. Vihjepildi puu on ümber kukkunud, seda siin juba mainitud. Raskusaste hetkel tunduvalt lihtsam. Tänud.
Kuna kasutan hetkel äppi, milles kirjeldust ei näe (pole toetaja), siis oli aarde nimi mulle õel tüng. Kõigepealt võtsin ju kohe ette selle “lihtsa” ja ilmse. Aga no, siis lugesin logisid ja leidsin.
Kevad-talvine ilm soosis lihtsat leidu :) Täname jalutuskäigule kutsumast.
No ei olnud lihtne, kuigi peale leidu peab nentima, et oleks võinud kujuneda lausa lihtsamast lihtsamaks. Kui olin juba jupi aega nina püsti puu alt puu alla käinud, võtsin logid lahti ja hakkasin neid lugema. Selgeks sai see, et vihjepilt vaja üles otsida. Leitud, aga... looduses polnud midagi vastavat. Kuigi ei läinudki enam kaua, kui tuvastasin vastava puu pikali olekus. Olin tast kordi nina püsti üle astunud, saamata aru, et hiljutine tormituul oli lisaks paljudele teistele puudele ka aaret peitva puu maha murdnud. Aarde panin kõrval oleva puu külge, kuigi vahest madalamale kui ette nähtud, aga praegu igatahes on nii. Tänud peitjale jalutuskäigule suunda andmast ja aaret peitmast.
Auto jäi sinna, kus asfalt lõppes. No ja siis ma lihtsalt ei teadnudki, kas tulen autost välja või ei. Mingid suured asjad lendasid pidevalt vastu klaasi, nagu oleks mingi vapsikupesa välja vihastanud. Jube kiired olid kah. Mingi hetk ikkagi tundus, et tegu parmudega- jep, seda nad olidki, kuid ilmselt kasvanud steroididel. Igatahes putukareket sai enesekaitseks kaasa võetud :D Oleks vihjepilti suvatsenud vaadata, oleks veel lihtsam olnud, ma algul uudistasin valede puude all. Peitjale tänud!
Autoga nulli ei tihanud trügida ja jätsin selle eemale. Väike jalutuskäik. Õnneks seekord ronitav :)
Nagu ka aarde nimi ytleb siis selline lihtsamat sorti ja lihtne aare. draivinn ka veel k6igele lisaks. Päris aknast siiski logima ei hakanud vaid tegin ikka väikese seljasirutuse ka. Aitähhid peitjale
Leitud ja logitud, taaskord oli võimalus jalutuskäik teha.
Esimese korraga õige puu ja logi läks kirja.Jälle ilus koht oma maaliliste vaadetega.Kõrkjatest jooksis mingi loom välja ja ei saanudki aru kes.Esmapilgul tundus hunt, aga kindel pole.Igatahes koera moodi küll välja ei näinud.Aitäh.
Vot muhujan ütles hästi selle aarde kohta, oleme nõus :D lähenesime aardele teokiirusel, et säästa ustava suksu civicu põhja. Manööverdasime kividest mööda ja lõpuotsa läksime jala. Tänud aarde eest :)
Lihtne on kodus teleka ees istuda ja õlut libistada mitte aga kusagil puu otsas kõlkuda, pastakas hammaste vahel. Tänud!
Oleks olnud lihtne, kui poleks olnud valvatud 3000 sääse poolt. Kuiv ja korras, tänud peitjale.
Jajah, see küll minu jaoks lihtne polnud. Esimesed logid olid stiilis ,,kiire leid loogilisest kohast", nii et ma ei saanud aru, miks raskusastmed nii kõrged on. Siis silmasin Heleni teadet, kulus sekund ja käes see lihtsake oligi. Aitäh!
Täitsa lihtne jah - no, et lihtsalt jätad auto 500m peale ja siis lihtsalt mööda teed jalutad ja siis lihtsalt vaatad kuidas maasikuautoga kaaslased ei viitsi lihtsalt üldse jala käia ja nulli sõidavad. Ja no siis ollakse lihtsalt oma 5 minutit täiesti pimedad ja lõpuks võetakse see lihtne leid lihtsalt sealt esimesena vaadatud objektilt välja ja pannakse lihtsuse mõttes nimed templi viipega lihtsas keeles kirja :) Sama lihtsalt autoni tagasi ja palju keerulistemate aarete juurde :D
Kuna lihtsalt metsas maas vedelevat PET-i pole kuigi mõnus otsida, siis teostasime omavoliliselt hooldamise ja kinnitasime aarde vihjepildil oleva objekti külge maapinnast kõrgemale ja mugude haardeulatusest välja.
Siin kulus otsimisele päris palju aega, sest vihjepilti me muidugi ei vaadanud ja millegipärast suunas geps teisele poole teed. Lisaks ei olnud kindlust, kas otsima peaks kirjelduses oleva maastik 3,5 tasandil või logide järgi umbes 1 tasandil. Käisime ringi vaheldumisi pead kuklas ja ninad samblas. Peaaegu oleks juba loobunud, kui vaatasime vihjepilti ja siis muidugi kohe maast ka aarde leidsime. Kuidagi ei olnud soovi seda topsikut sinnasamasse maha visata ja nii aitasime ta natuke kõrgemale merd piiluma. Kinnitus sai tehtud kotis oleva kahe nipukaga. Maastiku raskusaste ilmselt 3,5 ei ole, aga loodetavasti on parem otsida, kui lihtsalt metsaalust kõblates.
Täname!
Näib, et see lihtne aardetops on oma asukohta vahetanud kuskil 2017.a. lõpul ning sellest ajast on selle kättesaamine eriti lihtne. Küll aga kindlasti lumega väga raske, kui see lumi peaks ka seal mere ääres maha tulema. Aare hooldamist tegelikult ei vaja, kuna tops on seest kuiv ja logiraamat heas seisukorras. Mere ääres oli päris tuuline ja meri tormiselt möllav. Aitäh.
Autoga nulli trügima ei hakanud, jätsime hoopis metsa ääres sobivasse taskusse ja jalutasime nulli. Tee peal kohtasime ka tormiga langenud puid, seega neljarattalisega polekski seal midagi teha olnud. Raskusastmed on hetkel tõesti mitu pügalat madalamad, ilmselt ei ole nii mõeldud. Tänud peitjale!
Aare olemas, aga raskusastmed on vähemalt praegu 1/1 ja lumega ilmselt ei leia. Lihtne kui kõikidesse valeandmetesse kinni ei jää.
Edit: oeh, geopeituse lehel on ka vihjepilt lisatud. Kui raske on kaks veebilehte ühesuguse infoga varustada?
Autoga saab ligi ca 20m kaugusele, aga, madalapõhjalisi ei soovita. Meie pika kerega vw caddy 2019 sai selle teega hakkama, kuid pigem soovitaks vähemalt parketimaasturit. Lihtsalt teel asetsevad kuni 20cm kõrgused kiviotsad. Oskad hästi manööverdada siis saad ka tavaautoga läbi. On ka paar kivi peidus rohu sees täpselt keset teed millele ühest nendest tegin ka mina kerge kõksu
Arusaamatud raskusastmed. 3566. Auto jäi asfalt tee lõppu ja edasi oli meil kand ja varvas. Tore tipa tapa. Kohapeal saime nulli ja keerutasime seal nõutult ringi. Vaatasime raskusastmeid ja keerutasime veel. Siis alles lugesime mõned logid ja saime teada, et kuskil on miski vihjepilt. Seejärel alles leidsime. Lihtne see polnud tava aarde puhul.
Istus maas ja oli lihtne. Piilusin mis ma piilusin, aga algse peiduka võimalikku asukohta ega kinnitust ei sedastanud. Jätsin ta siis maha.
Punktis väljapakutud lihtsa kaunistusega pluusi mul pole.
Punkt ei lähe minu puhul üldse arvesse.
Puntis meeldis mulle raha, raha mida ma ise teenin ja siis ise kulutan. Alati pole see lihtsalt tulnud.
Aare ja lihtne, mul oli kael kange juba, sest kõik puud olid vaja läbi vaadata, sest maastik ju 3.5 ja null kargas ka kui kits kevadel. Kuna ma ikka mittemidagi ei näinud üleval, tegin abikõne ja no siis muidugi leidsin aarde.
Tänud, palun raskusastmed ka korda teha, 1.0 ja1.0 on ka ülepakutud!
Maastik aardeni ei olnud sugugi lihtne, aare ise küll.
Ootasin-lootsin siit midagi enamat. Mõnda vana militaarse otstarbega torni või muud sarnast. Vähemalt oli võrreldes eelmise aarde turistihordidega hea rahulik ja vaikne. Logides mainitud vihjepilt oli abiks ja lihtsaks tegi asja ilmselgelt see, et aare oma õiges kohas ei asunud (kus iganes see siis ka poleks olnud). Aitäh!
Lihtsaks läks alles peale väljamaa lehel oleva pildi vaatamist. Muidu oleks ikka oluliselt kauem seal tiirelnud. Tänud peitjale!
GP lehe vihjepilti välitöödel ei märganud. Ei saanudki aru, et kas Lihtne aare on praegu eriti lihtne või on keegi ta siiski originaalsesse peidukohta tagasi peitnud.
Ei olnud lihtne midagi. Olime liialt oma peas paika pandud nullis kinni vist. Täna vaatan, et aardekirjelduses on pilt kah antud. Seda asjandust nägin aga seal otsida ei osanud.
Ongi lihtne värk :) Ilmselt pole peitja siiski sellist lahendust mõelnud ja peaks asja üle vaatama. Aga tänud kohta näitamast
Sai ka otsitud kohta kuhu ronida, kohti oli mitmeid. Lõpuks astusin peaaegu peale, vedeles maas lihtsalt. Kuna ei teadnud kus ta seal olema pidi siis peidsin oma nägemise järgi ära. Kes teab kus originaal koht on siis võib tagasi panna sinna. Hetkel maastik oleks pigem 1.5 Aga suured tänud kohta näitamast :)
Madalam geomobiil otsustas peale mõningast kulgemist end kivi otsa parkida ning edasine rännak jätkus juba jalgsi ning tulemustega. Täname!
Mäletasin, et seda teed mööda oli võimalik madalapõhjalisega kuhugimaani sõita. Eks siis sai proovitud. Jõudsin tuttava kohani, jõudsime edasi, kuni ühel hetkel tundus, et rohkem vist pole mõtet, lähme jalgsi edasi. Vaatasin kaarti - ahaa, olemegi nullis :)
Meelitasime Rudolfi hästi ilmselgesse kohta ronima ja kui ta oli üles jõudnud, vaatasime ka vihjepilti :)
Kõndisime ka teeraja lõpuni, ronisime kivide otsa ja nautlesime niisama. Tore koht, aitäh näitamast!
Kui hommikul on kena kevadine päiksepaiste ja ilmaennustus ning radaripilt seda rõõmu pikalt ei luba, tuleb tegutseda enne, kui vihm päriselt kohale jõuab. Parkisime asfalti lõppu ja tegime mõnusalt lihtsa jalutuskäigu, lihtsalt leitavasse nulli, kust leidsime lihtsa aarde ja saime pisut vähem lihtsalt logitud. Palju lihtsaid kokku annab kenasti hea tuju ja rõõmsa meele. Tänan.
Kõik asjad on lihtsad - aga reeglina ikka alles siis, kui need tehtud on. Milline on eellugu - pole oluline :P Aitäh!
Arvi parkis asfaldi lõppu on siledate rehvidega masina ära ja tuli mu taha istuma. Tegime kiire drive-inni, logisime ning hakkasime koju sõitma. Ilus kant on, väga mõnus tuur oli.
"Küll on hea, et ma teiega kaasa tulin!" õhkas väike orav pärast leidu. Oli küll, lausa lihtne! Aitäh!
Aarde suunas jalutades tuli vastu seltskond, kellest vähemalt üks paistis tuttava näoga. Pagareid olen ju ikka kohanud. Silmsirkelitega oli keerulisem, kuigi ka nendega olen korra Tartus kokku trehvanud. Igatahes teretasime ja kuulasin huviga lihtsa aarde kättesaamislugu. Tekkis tahtmine lapstööjõudu kasutada, aga viimaks siiski keeldusin - no peab ikka ise proovima. Õnneks väga hull ei olnud ja kui olin matsuga maandunud, tuli veel suurem seltskond parajasti põõsast, tõmmates minu suureks üllatuseks ka lapsevankri võsast välja. Tänud aarde eest, väga lihtne just polnud, aga siiski etem kui mõni mõttetu võsakas. :)
Tiial olid jalatallad juba ümmargused ja kaasa tuli üks Tartu lapselastest. Hea, et tuli, saatsime ta kohe orbiidile. Poiss oli ikka väga uhke saavutatu üle. Tagasiteel tuli üks neiu meile vastu ja ütles, et tema oligi see eelmise aarde logija peale meid. Pakkusime talle poissi kaasa, aga ta keeldus. Hiljem saime linnuvaatlustorni juures uuesti kokku. Ingale (kingu) toredaid suveseiklusi edaspidiseks. Aitäh.
Kui aaret lõpuks märkasin, siis oli tõesti lihtne. Alguses otsisin ikka asjalikematest kohtadest. Käisime ka neeme tipus. Seal istus betoonplokil üks kass, kes leidis endale kibekiirelt uueks asukohaks lähima puuladva. :)
Käojaani kodutee peaaegu viimane aardeleid. Lõpu jalutasime tuttavas paigas. Enne merd hakkasime aaret otsima. Sai ikka otsitud, kui aga leitud, oli kättesaamine juba hõlbus. Kuulsime kaaskäijatelt nende muljeid, kuidas enne peidetud oli - miks Peetri logil hulgaliselt püstisi pöidlaid on. Nüüd ikka lihtsamast lihtsam. Just nagu nimi lubab. Aitäh peitjaile jalutuse ja merevaate eest! Aare kombes.
Oli jah lihtne. Tee peal sai lisaks veel marju süüa. Tänud peitjale
Kui lihtne, siis lihtne. Kohapeal selgus , et oligi parajalt lihtne. Ahvatlust teekonnale jagus nii punaseid kui siniseid. Suured tänud aarde eest.
Kui nimeks on lihtne siis oota seda vimkat seal aarde juures. Kuna navigeerisime geocachingu appiga siis vihjeni jõudsime peale 15 minutit puude uurimist. Edasine käis juba lihtsalt. Tänud.
Kui fookus paigas , siis on lihtne jah. Maastik vast ka pole niiii kõrge raskusega, aga kes teab - inimeste võimed, pikkused ja abivahendid on ju üsna erinevad. Aitähh
Selle aardega läks kõik üsna lihtsalt. Välja arvatud autoga kohale sõitmine, see oli küll tõsine test madalakõhulisega manööverdamiseks. Ja välja arvatud paidukoha leidmine, sest vihjepildi vaatamine on nõrkadele :o) Ja välja arvatud kätte saamine - või noh tegelikult selle osa kohta võiks ikka vist tõesti suhteliselt lihtne öelda. Aitäh.
Siia otsustasin naaberaarde juurest läbi metsa jala tulla. Mulle see metsaalune seal meelis, seepärast välja ei tükkinudki. Ühel hetkel aga hakkas see võsaks kiskuma. Endalegi ootamatult olin jõudnud teele suht lähedale, seega võsa ajaks sain siiski parema jalgealuse. Nulli jõudes valmistusin suuremaks jõu ja ilu numbriks. Leid ise tuli koheselt, lihtsalt jäi juba lähenedes silma. Jäi üle veel see ilunumber ära teha. Kohale jõudes, logima asudes pillasin esimese hooga maha pastaka, seega sai sellel vahepeal järgi käidud. Ja kui logiraamatut tagasi panema asusin pillasin maha korgi ja pliiatsi ka veel takkaotsa, seega sain veel korra turnitud. Nüüd juba proovisin oma ebastabiilseid käsi vaos hoida et rohkem ronima ei peaks. Isegi õnnestus.
Tänud.
Mihkel ja Mariann olid mõlemad aarde varem leidnud ja irvitasid, kui pime ma olen. Mina nimelt ei olnud vihjepilti vaadanud ja tahtsin kõrval oleva suure puu otsa ronida. Lõpuks jäi ka aare silma ning tegin pisikese hüppe (tundub, et aare on allapoole kolinud, kuna see küll 3.5 maastik ei olnud) ning aare oligi käes. Logi kirjas, aitäh!
Lihtne tõesti. Lausa nii lihtne, et raske oli leida. Vihjepilt jäi ka telefonis kuidagi kahe silma vahele - alles kellegi logist tuli välja ja suunas õige puu alla.
Tõesti nii nagu nimi ütleb oli ka aarde leidmine lihtne. Täname
Lihtsalt sõitsime kohale lihtsalt kõndisime lihtsalt leidsime ja lihtsalt kirjutasime nimed logisse.Täname
Nii lihtne oli, et vaatasime tükk aega mööda! :) Lõpuks sai silmad siiski õigesse fookusesse seatud! Aitäh vahvasse kohta juhatamast!
Ei uskunud kohe, et nii lähedale autoga saame. Õnneks jäi ka puu kiiresti silma. Oli lihtne. Aitäh peitjatele.
Vaatasime, et kui lihtne see siis on. Autoga päris nulli ei hakanud trügima, nii kümmekond meetrit jäi puudu. Jalutasime veidi ringi, leidsime vihjepuu ja seal ta oligi. Pärast oli aare isegi autost ilusti näha. Päeva kõige lihtsam aare :) Aitäh peitjale.
Vihjepilti ei märganud ja kõigepealt jalutasin puust tuimalt mööda. Siis hüppas telefoni geps mulle järele ja nägin, et natuke palju olen käinud. Tagasi minnes hakkas tops kohe silma. Kõrvalt leitud abivahendiga suht lihtne jah :) Kuigi tagasi saamine võttis päris mitu katset.
Pliiats kukkus topsi avades lihtsalt maha, nii et sain lihtsalt sellele järgi minna, et tagasi panna. Lihtne. Tänud.
Minu jaoks osutuski aare lihtsamast lihtsamaks. Kui ilmataat oleks konditsioneeri nupu üles leidnud, oleks ehk vähem ähkinud ja puhkinud teiste sabas tatsudes. Tänud
Autoga saime 150m peale, siis tundus paras veidi jalgu ka sirutada. Tiivulised veidi segasid, aga aardega polnudki miskit keerulist. Aitäh!
Peale Mohnit läksime kambaga edasi. Jõudsime nulli,kõik vaatavad üht ilusat puud, keegi ei näe aaret. Ma siis teatasin, et vaatan ülevamalt poolt. Hetkega olin puu otsas. Miki tegi veel nalja, et nagu nii on vale puu. Mina teda ei usu. Keegi lõpuks minu meelest taipas ikka vihjepilti ka vaadata ja oligi vale puu. Tegin nii kiiresti kui sain aga ikka jõudis Miki enne mind sellele teisele / õigele puule. Vahet pole,logi kirjas ja minul oli toredam ronimine. Tänan peitjat.
Kui saarelt tagasi olime, sadamakohvikus kohv ja jäätis naha vahel, siis vaatasime otsiva pilguga ringi, et äkki mõni leidmata aare läheduses? Oligi, hea "Lihtne" aare. Kohapeal toimetamisest väga palju rääkida ei ole - nulli jõudes valisime suvaliselt kõige sobivama puu ja.. Kokku võiks võtta järgmise lausega: "kõigepealt ronis Karin nii kõrgele, kui julges, siis tõin mina aarde alla". Vihjepilt ja koordinaadid on nõrkadele, eksole :)
Kui Piirituseküla juurest jälle suurema tee peale saime, pakkus Maris meile Lihtsa juurde saamiseks lahkesti küüti ja edasi läks selle aardega lihtsalt, kuna leidus nii nägijaid, ronijaid kui logijaid. Aitäh kaasotsijatele ja peitjatele!
Siin kõige pealt lasti Karinil ronida natuke, aarde lõpuks tõi Miki alla.
Üks lihtsalt sõidutas meid nulli, teine lihtsalt nägi, kolmas lihtsalt ronis, neljas lihtsalt logis ja viies lihtsalt vaatas pealt. Tänan.
Autoga läksin kuni võrkpalli platsini kuhu ta ka parkisin. Edasi minek paistis minu masinale liiga ohtlik. Tee keskel olev rohi oli kõrgeks kasvanud ja võimalikke kive polnud märgata. Sealt edasi jalgsi astudes nägin muidugi, et oleksin soovi korral ka drive-in võinud madalapõhjalisega teha. Preemiat selle eest ju ei saa. Kohapeal punnitasin suuremate kuuskede all silmi, et millise otsa ma nüüd siis ronima pean hakkama. Kuna midagi silma ei jäänud, siis uurisin kas on vihjet ja leidsin vihjepildi, mis oli täiesti ootamatu. Edasi oli juba lihtne kuigi objekt on kellegi all kannatada saanud. Aitäh aarde eest!
Peale Mohni saare külastust otsustatti, et tuleb veel ümbruskonnas täppe värvida. Väike jalutus, natuke otsimist, natuke ronimist ja skoor.
Lihtne ei olnudki nii lihtne. Vihjepilt viis lõpuks logimiseni. Tänud peitjale.
Lihtsa aardeni lähenemisel otsustasime maasturi abi kasutada. Millegipärast hülgasime ta täiesti valel hetkel. Nii et pärast oli ümberkeeramisega veidike jukerdamist. Edasi ca 100 m jala ja siis . . nojah võttis natuke aega see lihtsa asja poole pilgu suunamine. Tänud peitjale!
Kuna vihjepilti olin vaadanud, siis lihtsalt läksin kohale ja panin logi kirja. Oligi lihtne. Aitähhid!
Täna siis võtsime kaasa Ruudi asemel Raina,kes oli nõus kõrgustesse ronima,aga....jõudes ronimisega selle kohani,kuhu sain ka mina oma massiga ta sirutas lihtsalt käe ja võttis topsiku,ehk siis oli aare seekord madalamal..vahet pole,vähemalt käes.
Sai käidud ühe puu otsas, aga kuna seal midagi näha ei olnud, tagasi alla tuldud. Siis saigi nagu mõistus otsa. Õnneks on olemas vihjepilt.
Enne kui kodukanti jõudsin sain edasijõudnult õpetusi kuidas kiirelt koju kiirvisiit teha ja siis lihtsalt uksest välja kõndida lihtsa lubadusega, et siis kui aega rohkem räägime pikemalt ja no siis saab pilte ja muid asju ka näidata. Samas lapsepõlve radadel kohale kruisimine ei old enam nii lihtne, kuid nostalgialaks missugune. Nimelt viis tee pinginaabri majast mööda ja vist olen ka seda rada lõpuni läbinud,aga sellist kondist maastikku ei mäleta ( aga ega mu mälu peale kihla vedada ei saa ju ka :D ). Igatahes maasikaid mul süüa ei lubatud, krmuse parmud... ja lihtsalt tegime nullis väikse tsõõri ja võtsime lihtsalt aarde logimiseks. Tänud, mere äärde on lihtsalt nii hea vahelduseks sattuda!
Teel aarde juurde mõtlesin, et kummast alustada, kas lihtsast või piiritusekülast. Nägin piirituseküla lõpu juures parkimas ühte autot. Kohe tekkis mõte, et äkki on geopeiturid, aga millegipärast sõitsin rattaga mööda teed edasi. Kohe ilmuski nurga tagant välja kamp geopeitureid, Krista ja Mari tundsin Pakri tuurist ära, aga Helduriga kohtusin esimest korda. Võibolla olen mõnel üritusel varem kohtunud, aga ei mäleta. Mind saadeti kiirelt aaret logima, et saaksin pärast Helduriga koos piirituseküla ära logida. Suts ja valmis. Aitäh!
Oli jah lihtne, tagasiteel kohtusime rattal kihutava Mihkliga. Tänud peitjale.
Lihtsalt leitud. Minu arvates toimus kättesaamine ka üsna lihtsalt. Kahju, et võrkpall mängimata jäi. Boonus oli ka - kohtusime Mihkliga, kes oli Tallinnast kiira-käära vändates samaks ajaks samasse paika jõudnud.
No tõele au andes-leidsin ikka küll...aga kätte ei saanud,see ajab nii vihaseks.Teatud aarded pole ikka minu seltskonna jaoks :( Oks oli ka katki,kuhu toetudes oleks ehk need puudujäävad sentimeetrid ära venitanud.
Jõudsime nulli, valisime välja sobiva puu ning hakkasin ronima. Olin oma 5 meetri peal, kuid aaret ei paistnud. Tegime abistava geokõne ja saime teada, et olen vale puu otsas. Meile anti uus suund kätte. Kahjuks pole aardega puu enam kuigi ronitav ja isegi kergkaalus oravatele võib see halvasti lõppeda.
Alles nüüd logides näen, et aardel on ka vhjepilt.
Auto jätsin võrkpalli platsi juurde, kahe aarde vahele. Teada oli, et seda aaret ma hetkel kätte ei saa, sest ronimiseks on vaja kahte kätt. Kaks päeva tagasi alles vabanesin käe peal õmbluse niitidest ja kaks tund tagasi suutsin haava veidi veritsema panna. Sellele vaatamata läksime vaatama, millega tegu. Vähemalt aarde nägin ära ning esimesele tasemele suutsin end üles vinnata. Vaatasin plaastrit käte peal ja loobusin.
Meri haises ja sääski oli paksult. Kõik muu oli lihtne.
Olgem ausad, ega see nüüd kõige pikaealisem toode ei tundunud, mistõttu väänasime Vinni-tee siit kaudu. Telekas põõsas oli samas asendis kui siis, kui naaberaaret kiusamas käisime, vaid sitikaid tundus rohkem. Ja see võrkpalliplats keset mittemidagit ...
Leidmisega saime kenasti hakkama, eks need fotod ja Peetri ning Raivo logid andsid suuna kätte. Siis hakkas usin mõttetöö. Kui keegi, kellel on natukenegi positiivne see kehakaalunumber, hakkab seda aaret leidma teisiti kui jalad maas, on tulemused umbes samad kui Peetril. Ja Raivo on muidugi eriline pikajalgne sindrinahk meil ;) Ja ega ei jäänudki muud üle, kui oma jalad ka eriti pikaks venitada. Napilt ulatasin, väga napilt, aga siiski jalad kindlalt maas. Uhh, hirmus. No ja pärast tuli veel teine venitus teha, et see jublakas postile tagasi saada. Aga õnnestus, vähemalt meist jäi ta püsima. Ja mis veel parem - filmivõtete käigus ei kahjustatud ühtegi elavat organismi, mõned sääsed välja arvata :)
Aitüma!
Püüdsime kinni tõelise suveilmaga päeva ja tegime ühe rannaretke. Leidsime paar geopeituse aaret. Meri oli üpris rahutu, kuid tuul oli soe. Jalutasime läbi Viinistu küla, kuni tee otsa sai. Tee ääres oli metsa ja võsagi, märkasime vana telekat ja tugitooli, suvalises kohas metsa all parkis auto, mida valvasid neli kassi.
Nii "lihtne" see aare polnudki. Peidukoht oli nii madalale vajunud, et astusime sellest lihtsalt üle. Maastiku raskusaste oli eksitav, seepärast sukeldusime algul metsa ja kändude vahele. Seal oli mõnus ronimisepuu ja asusin juba teele kõrguste poole. Silver kardab võsa ja puuke ning pidas paremaks otsida tee pealt. Ja leidiski aarde. Pärast oli päris naljakas, et olime õigele peidukohale mitu ringi peale teinud ja ülegi astunud.Olime neljandad leidjad ja ei saanudki logiraamatus eraldi väljatoodud pjedestaalile.
Tänud siia kutsumast, aitäh aarde eest!
Aare oli leitav mitte ainult jalad vaid soovi korral ka kasvõi kõht maas. Aitasin ta pärast logimist sobivasse raskusastmesse tagasi. Ikka jalad maas. Siit leiaks ka mõistlikumaid peidukohti aga kui peitja on nii mõelnud siis las olla. Küll ta varsti jälle all tagasi on. Aitäh!
Üks teatud oks selle puu küljes on nüüd küll kellegi poolt kahjustada saanud. Olime kolmandad!
Kõndisime Piiaga lihtsat teerada mööda, lihtsa kohani. Ja siis polnud enam miskit niilihtne, kõik hakkas juba sünklaasi meenutama, vaatame ja vaatame aga miskit ei näe. Vaatasin raskusastet 3,5 - selge mida teha on vaja, pilt kus tegutseda oli olemas ja niimoodi ma otsustasingi Frodo moodi liikuda ülessepoole et äkki seal näeb. Seda et antud puu on vaatamata kõbusale väljanägemisele põdura olekuga - sellest sain aru alles poolel teel puu otsa, ühel hetkel käis raksatus, kohe kaikus üle metsa Piia karjatus ja siis rõõmuhüüe. Sellest kohast, kust ta seisis nägi ta korraga mind elusana puukülge klammerdunult aga ka kontenerit, mis nüüd ongi kahjuks lialt nähtaval. Ma palun peitja ja teiste mängijate ees tõesti vabandust, et ma hea peitmisidee ära rikkusin, aga see juhtus tõesti kogemata. Edaspidi pakun ronimist kegematele. Jgaks juhuks rohkem sellel päeval aardeid ei otsinud, minetea millega oleks võinud õhtu lõppeda.
FTF kell 9:50. Ilm oli väga ilus päikesepaisteline. Mõnus jalutuskäik Viinistust aardeni. Kohapeal paistis kohe silma pildil olev puu ning puutumatu metsa-alune. Muidugi tekkis küsimus, kus ometi aare võiks olla? Veider koht. Maastiku raskusaste sundis pilgu muidugi üles pöörama. Aaret aga ei paistnud. Puud polnud ronitava välimusega, samuti ei paistnud ronimisjälgi. Mõtlesin ikka selle peale, et kui ma oleksin peitja, kas ma roniksin sihukesse kohta? Õnneks siiski üks hetk märkasin aaret. Aga ronima küll ei hakanud ja topsi sain kätte üsna kergelt, jalad maas. Üllatuseks polnud logiraamatus veel ühtki logi kaks ööpäeva pärast avaldamist. Topsi sain tagasi samasse kohta ka vaevata ning ilma ronimata. Jalad olid kogu aeg maas. Siiski tekitab natuke imestust selline peitmisviis. Ei tundu just eriti kindel. Igatahes jäi mulje, et peitja lihtsalt möödaminnes viskas sinna topsi. Ma ise oleksin kohta valinud veidi hoolikamalt. Pärast aardeleidu proovisin jalutada ka neeme tippu, kuid kahjuks nõgeseid oli liiga palju. Tänud peitjale Viinistusse kutsumast. Mohni jätan siiski mõneks teiseks korraks.