Tüüp: Multiaare Maakond / linn: Järvamaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 3.0 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Türi oli küla, mida esimest korda on kirjalikult mainitud 1560. aastal. 1753 aasta kaardile on küla kantud Turgeli nimega. Türi linn on kasvanud välja küladest. 1917 aastal kinnitati Türi asula alevikuks ja 2 juulil 1926 aastal linnaks. Türi linna 90. aastapäeva puhul on jäädvustatud sildid kunagiste külade asukohtadele tutvustamiseks. Igal nimel on oma tekkelugu ja tagamaa.
Vabrikuküla
Vabriku puiestee ääres asub 20.sajandi algusaastatest pärinev hoonetekompleks, kus algselt elasid paberivabriku töötajad, on suhteliselt pikad ja madalad ehitised ning on allutatud klassitsistlikele fassaadikujundustele. Vabrik pärandas linnale 15 hoonet, mis enamikus kasutusel korteritena.
Konnaküla
Vabrikukülast Särevere poole jäävat ala hakati kutsuma Konnakülaks. Viljandi tee ja jõe vaheline ala oli madal ja niiske ja sagedaste üleujutustega – lausa konnade paradiis. Konnad hüppasid tihti ka tee peal ringi.
Näljaküla
Praeguse Kaare, Väike-Pärnu ja Tallinna tänava hoonete piirkond, 20. saj. alguses. Ehitised on säilitanud sajanditaguse ilme ning köidavad linna külastavate turistide tähelepanu. Rahvajutu järgi saanud asum nime kaevu uppunud nälginud kassi pärast. Näljakülas asub 1949. aastast tänaseni töötav Türi ilmajaam.
Kringliküla
Soodne ehituspiirkond paiknes Lokuta mõisa kirikutee ääres. Nüüd läbib see Wiedemanni, Paide, Väike-Pärnu, Lembitu ja Tolli tänavat. Tollal oli Tolli tänava Lokuta-poolne osa mõisa sissesõiduallee. Osa puid on jäänud kasvama. Väike-Pärnu algul oli pagari ja äriomaniku Bürgeni maja, üks esimesi Türil. Kaupluse ukse kohal rippus kuldne kringel, kutsudes sooja leiba-saia ostma. Sellest sündiski Kringliküla.
Nopsaküla
Türi linna idaservas Pärnu jõe ja Kõrgessaare kalmistu vahelisel alal enne sõda raadiojaama töötajatele ehitatud, raadiojaamaga samas stiilis, Heina ja Ristiku tänava vaheline elamukvartal. Majade ehituseks kasutati nopsakivi, mida valmistati kodustes tingimustes liiva, savi ja tsemendi segust. Elamutesse hakati kolima 1938. aastal.
Pilpaküla
1899 aastal ehitasid Laupa mõisnikud Taubed raudteejaama lähedale puupapivabriku. 1904 hakati seal ka paberit tootma, töölisi oli ligi 250.
Tankaküla
Tankaküla oli algselt kirikuküla, kus asus köstri elumaja ja kulges Allenkülli mõisa kirikutee. 19 saj keskel eraldas mõis külale 5 talukrunti.
2017 aastal on Türi vallas 1 linn (Türi), 2 alevikku (Oisu ja Särevere) ja 35 küla. Türi linna lipul ja vapil on kaunistuseks õun.
Kaob nimi, kaob ka teadmine. Türi nimi elab!
Vihje: Kellele maitseb õun kõige rohkem?
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid:
soovitan (16), lahe_teostus (13), lumega_leitav (3), ilus_vaade (3), pikem_matk(>1km) (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC76CWP
Logiteadete statistika:
73 (82,0%)
16
2
0
0
0
0
Kokku: 91
Mõistatus lahenes ilusti, üks vahepunkt on ilmselt jalutama läinud aga selle sai tuletada. Aaret ma aga ei leidnud, otsisin pea tund aega. Suhtlesin varemleidjaga ja ka peitja endaga aga otsingud tulemust ei andnud.
Nüüd võib logi ka kirja panna. Korralik talvine sohk ehk siis, kui lahendatud sai, oli ilm juba suhteliselt rõve, et enam mingit ujumisisu polnud. Ausalt öeldes korra mõtlesin ka selle peale, et kas teeks ikkagi ära. Aga siis sain kiirelt aru, et selle plaani aeg on möödas, niivõrd kehv tuul ja vilu ilm oli. Ja jäigi häid jääolusid ootama. Nüüd need saabusid. Marssisin nagu kergliiklusteed pidi aardeni ja panin logi kirja. Tundub, et siin on ka kala - kalamehed olid igal pool oma puurauke teinud. Aarde eest aitäh, nüüd tean enamvähem, mitu linnaosa on Türil. :)
kaks punkti panin jala ära ja siis selgus, et jalutuskäigu võib siin ära unustada, Türi on nii türistori moodi - selline piklik ja seda ei kannata jala käia. Pikem, kui lubatud. Eks Türi loomise ajal veel polnud euronormatiive, kui pikk võib üks asula olla rohkem, kui ta on lai. Igastahes tuuseldasin kõik paigad lõpuks läbi, ühte punkti pole aga see on ka kõige vähem vajaminev punkt, seega koordinaadid saab kokku kenasti. Kui lõpp käes oli, siis oli ohe. Mõtlesin 3x et kas lähen ja vaatan, mis seisud on. Siis otsustasin mitte. Hakkasin kodu poole sõitma ja ikka mõtlesin, et lähen ja vaatan ja igasuguseid häid ideid tuli, kuidas see lõpp ära logida. Aga kui kohale jõudsin, siis lõin käega. Polnud kuidagimoodi selleks valmistunud ja päris pingviini panna ei tahtnud. Seega lõpp on selgitatud ja jääb vähe paremat ilma ootama.
Jalutuskäik ammu tehtud, aga täna tulime siis lõppu kaema. Oli teine nii lähedal ja ometi nii kaugel. Aga põhimõtteliselt tuli mulle geomaniakaalsus peale ning sai käidud. Aitäh! Leitud.
Küladega tutvusime aprillis. Kuna me pole pingviinid, siis jäi lõpp iseenesestmõistetavalt külastamata. Mina hääletasin ka täna selle aarde logimise maha, aga kaaslane arvas teisiti. Catiberg tegi magicut ja panime vihmasajus nimed kirja. Aitäh!
Oli väga ilus jalutuskäik päikeselises kevadpealinnas. Koordinaatide sisestamine on minu jaoks pisut tüütu, kuid sain enam-vähem hakkama, ühe koha olin küll vist valesti märkinud, sealt ühtegi küla ei leidnud. Lõpp-koordinaadi osas oli mul kahtlusi,sest tundus uskumatu selle kena ja üsna pika jalutuskäigu lõpuks, kuid peitja kinnitusel oli tegemust siiski õige kohaga. Kahjuks osutus see mulle kättesaamatuks, soovitatud ligipääsuvahendit polnud kusagilt võtta,aga ausalt öeldes poleks ma selle abil edasi läinud ka, peale mitmetunnust jalutuskäoku linna vahel tundus see liiast. Nii lõppeski ilus jalutuskäik tõsise pettumusega. Nii et kevadpealinna aarde-jalutuskäigule on soovitav tulla tõsise talveilmaga... Aitäh peitjale linna tutvustamast! Kas aga veelkord siia aaret otsima tulen, pole kindel. Aga ega kõiki aardeid peagi üles leidma, kui ei sobi koht, siis edasi!
Alguspunktis olime juba varem ära käinud, aga tookord polnud pikemaks jalutuskäiguks piisavalt aega. Tänaseks sai marsruut ette valmistatud ja nii me siis oma geomobiiliga suundusimegi kevadpealinna kevadet otsima. Väga kevadine ilm just polnud, aga tore oli linnaga tutvuda ikka. Lõpp-punkti minekuks oli isegi hea meel, et õues alles korralik miinus. Õunasõbra juures said nimed igatahes kirja. Suur tänu peitjale Türi linna tutvustamast vahva multiga!
Muudkui ootasin seda õiget hetke, et selle aardega see viimane jalutuskäik ära teha. Nüüd teel Viljandisse tundus just õige aeg ja palusin peatust. Oli mõnus kõndimine. Lihtsam veel kui jalutuskäik pargis. Suur tänu!
Millegipärast tundus, et kevadpealinnaga on kõige mõistlikum tutvuda hoopis talvel ;) Käisime vaatasime kõik peitja soovitatud huvipunktid üle ja nägime üsna eriilmelist Türit. Polnudki kunagi varem siin niipalju ringi uudistanud, kahjuks ikka olnud see linnake pigem läbisõidukoht. Täna lõpetasime nii Türiga tutvumise kui oma geopäeva aardeleiuga põnevas kohas. Aitäh!
Me ei mallanud kevadet ära oodata ning tegime selle jalutuskäigu talvel ära. Kõik läks sujuvalt, linn nähtud mitme uue nurga alt ning lõppgi oli täitsa uudses paigas. Aitäh.
Tänase päeva põhieesmärgiks oli valitud see multi. Ühe vahepunkti infokandja on koos infoga jalga lasknud, kuid kuna sealt saadav info oli kraadide kohta, siis lõpu asukoha selgeks tegemist ei seganud see mitte üks raas. Igatahes oli meil üsna pea kogu vajalik info kokku kogutud ja vägagi loogiline sihtpaik välja selgitatud.
Autole sobiva parkla leidmine osutus isegi keerulisemaks, kui jalutuskäik aardni. Pisike õunaarmastaja lasi nimed lahkesti logiraamatusse lisada ja meie saime päeva kordaläinuks lugeda.
Tänan peitmast.
Tänase päeva viimane aare. Tegin SUP-ga ringi ümber saare ja pärast suplus vannivees.
Kaks korda sai ring läbi tehtud, kuid E komad jäid ikkagi leidmata. Sellegi poolest otsustasime lõppu otsima minna. Kohapeal oli rohi juba niidetud meie jaoks ja radagi sisse tallatud konnani kes meid tervitas. ???? Väga lahe lõpp.
No vot. See on juba teist korda minu geoajaloos, kus ma õigesti mõistatusaarde lahendan, õige koordinaadi saan, aga seda ei usu :) Ennejõulu leitud koordinaadid rääkisin peitjaga läbi ja minu üllatuseks selgus, et koht täiesti õige! Sain ka vihje, kuidas purgi kätte oleks saanud, kuigi tol päeval vist poleks see siiski toiminud.
Minu jaoks algab selle aarde otsimise ajalugu tegelikult juba päris kaugest ajast. Ja minu esimene viga - üritasin aarde vahepunkte ise üles otsida, nullis ei käinud esimesel paaril korral üldse.
Eelmisel sügisel, 2020 oktoobri algul, sai esimest korda leitud, et ohoo - nullis tasub siiski ära käia. Aga edasi tol päeval mängida ei jõunud, virilad lapsed keeldusid nii paljudest kohtadest. Detsembris tegime ringi ära ja saime lõpu kätte.
Täna siis tegime lõpu ka ära. Mina ja mu 13a tütar (kes geopeitust ei salli ega noorgeopeituriks nimetamist). Kaks naist, pmst blind leading the blind, sai see asi seekord tehtud. Ütleks, et kogu see asi sai leitud ainult tänu peitja vihjetele ja ennastsalgavale julgustamisele. Aga nii hea meel, et Türi nüüd veidi selgemaks saanud ja no see, et lõpp käes, teeb meele heaks :)
Veebruari alguses pooleli jäänud jalutuskäik sai täna üsna kiiresti lõpuni viidud. Puuduolevad punktid sai täna autoga läbitud ja siis suure hurraga aarde juurde. Tänud üllatusliku lõpu eest!
Meie jõudsime logima siis, kui tee oli liiklusele suletud. Sai ohutult kohale minna ja nimi kirja panna. Tänud
Jalutuskäik Kevadpealinnas oli tehtud juba mõnda aega tagasi aga lõppu kuidagi ei jõudnud.Täna oli aga meile tee ilusti lahti lükatud,et saime kohe drive in aardeni.Aitäh!
Leitud. Aitäh.
Kätte oli jõudnud päev , kui rahulikult sirge seljaga sai nulli külastada. Oeh, jõudsime ikka ära oodata. Tänud peitjale aarde eest.
Jalutasin pooled vahepunktid läbi ja sain päevasammud tehtud. Aeg sai paraku otsa ja jätkan seda toredat asja ma loodan, et juba käesoleval aastal. Aitäh!
Otsisime, mis me otsisime. Kõik vahepunktid said nagu läbi käidud ja kirja, aga lõpp tuli meie jaoks täiesti ligipääsmatusse kohta ja kahtlustan, et õige ta küll polnud. Vaatasime mõned punktid uuesti üle, aga ... kõik oleks nagu õigesti kirjas. Eks peab järgmine kord ilmselt otsast alustama...
Päris kevad ei olnud tegelikult. Aga erakordselt kena päikesega hilissuvi soosis ometi jalutuskäiku. Nii alustasin ka - jalgsi. Kuigi lõpuni ei jagunud siiski viitsimist, pooltele kohtadele sõitsin autoga ligi. Siin-seal olid näidatud paigad minu jaoks varem nägemata või tähele panemata või oluliselt muutunud. Igatahes uudistamist jagus ja üldiselt võiks öelda: ilus linn. Vanad koledad tööstushooned ja igavad korrusmajad, mis paljudes keskustes peatänavatel tooni annavad, puudusid siin sootuks või jäid kuidagi märkamatult tahaplaanile. Teenimatult vähe pilte on siia logidesse lisatud - omalt poolt püüan seda lünka mõnevõrra täita.
Näljakülas oli üks tarvilik asi vist pintslisse pistetud, kuid geopeiduliselt polnud õnneks tegemist kõige olulisema detailiga, lõpu asukoha võis üsna kindlalt niisamagi kaardile kanda. Aitäh, Türi ületas ootusi!
Jalutamise osa tegin ära napilt vähem kui kolm aastat tagasi, nüüd siis sai see lõpu külastamine ka ette võetud. Et oma transport oli autos olemas, siis paigutasime selle rajale ja navigeerisime ennast nulli. Seal läks juba ruttu, maamiine oli küll hulgim, seega tuli hoolikalt jalge ette vaadata, aga muidu täitsa ladus logimine. Tänud aarde eest!
Kevadpealinnas on ka suviti mõnus jalutada. Tänane ilm soosis seda veel eriti. Aitäh jalutuskäigule kutsumast!
Peale Anne antud vihjet transpordi kohta sai kiirelt nimed kirja.
Kõik vajalikud punktid sai läbi käidud, staadioni juures on märk puudu, aga nagu viimastes logides mainitud, on vajalik koordinaat tuletatav, kui kõik muu olemas. Lõpp-punkest jäi seekord kättesaamatuks, kuid küll ka see lähiajal tuleb kui vajalik varustus olemas.
Lõpuks logitud :) Jaanuaris jäin nullis hätta, sest minu null näitas natuke eemale ja viieaastane geopuhkus andis tunda. Nuffi vihje abil sain selle ikkagi leitud. Punktid jagasin päevade vahel ära, et igal jooksmas käimisel oleks huvitav eesmärk. Üks punkt on küll puudu aga see ei sega leidmist. Kohalikuna arvasin maastiku raskusastme järgi lõpu eeldatava koha juba enne punktide läbimist. Logisid lugedes olin kindel. Täna siis lõpuks käisin järel. Tänan väga laheda aarde eest!
Ilus ilm - ujuma! Pärnu jääb kaugele, kõige lähem soojem koht oli Türil. Ühtlasi oli ilm nii soe, et jalutuskäik lõpuni teha. Mikul ei olnud aarde jaoks silmi, abivahendiga (millel väga lahe kasutamise kord!) läks abimeeskonnal sinna ja tagasi 15 minutit koos logimise ja otsimisega. Lihtne!
Kuna hetkel maastik pigem 4.5, siis jääb ära. Kas ültse logime, seda veel ei tea, võib-olla talvel kui õigel ajal siia satume. Saime vähemalt teada, et Türi koosneb väikestest küladest.
Staadioni juures on puudu silt, ainult post on alles, seega sealt koordinaate ei saa, aga on lõpus tuletatav
Mõnusalt hariv tuur ja milline lõpp! Suutsin teha jälle midagi sellist, millega pole mitukümmend aastat kokku puutunud. Tänud peitjale ja Mikile ka (transpordiabi eest õunasõbra koduni).
Kohustuslikud sõidud tehtud, andmed kogutud. Lõppu vaadates tõdesime, et tänase mitteleiu vabandamiseks on suisa kaks varianti- kas on talv liiga soe või siis suvi liiga külm!
Eilsest alates algas Türil luurevõistlus aga mina kahjuks ei saanud osalema minna sest meeskonna kapten jäi haigeks. See tegi üpris kurvaks aga õnneks sain minna abikohtunikuks võistluse teiseks päevaks. Teeme punkti Türi tehisjärve ääres kus tuleb vesiratasdtega sõita. Kuna mul oli vaba aega küsisin kas kuskil lähedal on geoaaret. Kui ma kuulsin et punkt asub nina ees hakkasin kohe otsima. Võin ausalt öelda et leidsin suure pusimisega aarde üles. Aitäh peitjale.
Oh seda pusimist. Aastaid tagasi proovisime aga eriti ei viitsinud. Nüüd siis proovisin uuesti. Läks nii, et algusest jäi esimesel ringil pool leidmata ja kuna üks vahepunktidest on kadunud, siis tundus see väga vajalik. Peitja muidugi nii ei arvanud ja lõpuks sain oma veast teada ka. Lõppu otsustasin ka minna alles järgmine päev ja mitte peitja soovitatud meetodil. Kokkuvõttes ilm oli ilus ja rattaga seal tiirutada meeldis väga. Aitäh Annele peitmast ja suhtlemast, üsna meeldejääv üritus oli.
(aare 3333) Enamus meist oli nii väsinud, väsinud eilsest Geojaanipäevast mis tänasesse läks ja ka peale seda otsitud aaretest. Kell oli piisavalt palju ning osa seltskonda suundus sööma. Meie pere omas nosimist ja me läksime teisi randa ootama. Vesi oli niii hea seal rannas ja kosutav ka täissöönud seltsilistele. Vedelesime seal ning leidsime jõudu veel kambakat teha ühele aardele. Juhtugu mis tahes. Igalpool kuhu me läksime tiirutas veel üks geomasin aeglasel käigul, ei tea kas olid eksinud (?). Vahepeal ajasime kõik eri suundades end laiali infokilde noppima. Saime meie valitud viimases infopunktis kokku ja suur oli meie üllatus peale arvutusi. Tuleb lihtsalt võtta teadmiseks, et palju lõõpida varem võib osutuda tõeseks. Meil oli üks abivahend ja seal kus vedelesime oli teine abivahend, karuonu neid ei vajanud. Oli igavesti vahva punkt geonädalavahetusele. Suur aitähh!
Nii tore aare, et ei julgegi siia midagi rohkem kirja panna, kipun lobisema. Jagasime ülesanded, arvutasime ja logisime. Tore lõpp Geojaanipäeva tuurile. Täname!
Nii toreda seltskonnaga sujub kõik nagu lepase reega ja ei ole ükski takistus liiga... ületamatu. Kulutasime ka euro aga hea asja nimel pole see ju palju. Aitäh!
See jalutuskäik sai eelmine aasta juba läbitud. Tolleks korraks oli suss nii läbi, et lõppu ei jõudnud. Seekord sobis hästi lõpus käik. Kaua ei võtnudki kui kohal olime, natukene pimesikku mängimist ja kui see läbi sai, sai ka aare leitud. Logimisel kukkus kork maha ja seda ei õnnestunudki hiljem leida. Paari sammu kauguses roheluses peidus oli aga kellegi joogipudel, mille korgi sai endale aare ning pudelile pakkusime küüti tagasi mandrile. Pärast kohtusime veel sama perega ning jäime jutustama koertest, suvest ja spordist. Pudelil hakkas igav ja ta otsustas vette end puhuda. Kättesaamise käigus oli lihtne kailt vette kukkuda. Soojade tunnetega lendas plastpudel prügikasti teel autosse tagasi. Aitäh!
Jalutasime(sõitsime) ikka mitu küla läbi. Ühiselt sai otsustada, et lõpu teeme kunagi hiljem. Suured tänud.
Sügisel käisin autoga punktid läbi. Nüüd siis tundus, et kevadpealinnas võiks jalutuse ka talvel teha. Niisiis väike jalutuskäik aardeni, lõpus oli harvendustöid tehtud, koht ja tops jäid ruttu silma. Tänud kevadpealinna kutsumast!
Eelmine kord möödasõites olin nullis käinud. Nüüd võtsin punktid ette. Kõik said läbi sõidetud, ainult ühes ei leidnud seda mida vaja. Aga sellest polnudki asjagi. Lõpu koht tundus kahtlane, aga logisid lugedes sain aru, et olen õigel teel. Jätan lõppu käigu jalgadele teiseks korraks.
Lobamokast peitja loopis ühes meediaväljaandes mõningaid infokilde oma peitmisstiilide kohta. Ja veel enne seda kui ma seda multit olin lahendamagi jõudnud hakata, tekkis mul tänu ühele üles korjatud infokillule üks tummine teooria, kus selle aarde lõpp võiks paikneda. Välja kujunenud traditsioonid viivad mind mitu korda aastas selle aarde ümber tiirutama. Ei olnud ka see suvi erand. See et mul teekond läbimata jäi, ma nii väga ei muretsegi. Tunnen seda kevadpealinna niigi läbi ja lõhki ja tean igasugu kahtlaseid nurgataguseid kohati rohkemgi kui ise sooviks. Igatahes olin selle aarde lõpu juures juba seegi aasta mitu korda olnud aga lastega ei tundunud eriti sobiv kirvega vehkima tulla. Lõpuks oli kätte jõudnud augusti viimane pühapäeva hommik, Kõht oli veel eelmise päeva söömisorgiast endiselt punniski. Kui seltsilised otsustasid, et peaks seda muljumist edasi jätkama, siis mina selle peale põgenesin hoopis õue ära et natukenegi liigutada ja toitu alla raputada. Kirves õlale ja sihtpunkti poole vehkima. Kuna piirkond osutus päris suureks, siis vehkisin ikka päris tükk aega ringi. Korra tekkis isegi lootusetuse tunne aga seal viimases kohas ta mulle õnneks vastu irvitaski. Nimi kirja ja tagasi parimat toidupoolist sisse muljuma.
Tänud aarde eest. Koht oli igati tuttav, kunagi seal lausa ööbitudki.
Kuigi mingi tegelane oli ühe vahepunkti tuuri pannud, saime hakkama. Tänud!
Mulle väga meeldis see jalutuskäik Kevadpealinnas :) Mis sellest, et ratastega, aga väga mõnus oli nõnda ühest punktist teise kulgeda. Sai kiiremini edasi ja nägi hästi ka ümbrust. Väga vahvad külanimed :) See lõpp meeldis mulle aga eriti. No ei sobinud see esimene mõeldud variant lõpp-punkti jõudmiseks kuidagi, aga teine oli juba palju parem :) Väga-väga lahe, minul esmakordne kogemus nõnda aardeni jõuda. Soovitan suvel soojalt! Aitäh peitjale!
Eks mulle oli paar sõnakest juba poetatud ka selle kohta, mis siin ees ootab, aga väga midagi karta ei osanud :) Nullis käisime juba hommikul, aga asja kallale asusime alles pärast mõisapreiliga vallatlemist. Vahepunktid tutvustasid linna väga kenasti ja peagi oli lõpp teada. Läksime siis vaatama ja no...ei olnud mitte ahvatlev. Sirja ajas ka sõrgu vastu ja nii ma siis helistasin peitjale. "Euro" öeldi. Kui euro, siis euro. Vat kus kõva raha meil, isegi viib üle... See viimane osa oli eriti meeldejääv ja sellele aardele kõik sildikesed külge ja soovitan kõigile, just suvel :) Aitäh!
Kõik vahepunktid said läbi jalutatud, lõpu juurde läksin siiski autoga. Mitu korda oli tunne, et jätaks lõppu minemata ja järgmine kord. Vahel sisetunne ei peta ka. Täitsa mitu tundi sai sisustatud, ma veel mõtlesin, et jõuan normaalsel ajal koju tagasi muru riisuma. Reaalsuses jõudsin koju magama ainult.
PS. Hot snacks söögikohast tuleb kraanist keevat vett :D
Tegime kevadise tiiru kevadpealinnas. Oli igati informatiivne. Täname peitjat kevadlinna näitamast!
Jalutuskäik oli tore. Korra hakkasid kuuma eesti mehe tunded keema aga muidu oli hästi ;)
Aga nagu juba Peeter ütles siis Draculast saadud raadioelamus on veel täna kui seda siin login (27.06.08), väga eredalt meeles. Seetõttu tean täpselt, kuhu Türil enam sööma ei lähe :D
Täname!
Olime alguses mõtetes nagu tõrjuvad aga siis tänu ühele soovitusele tegime algust.
Kõik kulges ilusasti kuni selgus, et meie jaoks viimane punkt oli pihta pandud. Siis kasutasime sõpru ja suundusime saadud infoga lõppu. Tähistamaks geopäeva lõppu otsustasime teha tutvust kevadpealinna kõrtsudega, valisime Dracula. Kõrts ise polnud nagu vigagi aga taustaks lasti mingit soome eestlaste raadiot ja selle diskori jutt ja need kuulutused, mida ette loeti... On ikka tore, et mõned on leidnud töökoha kaugemal.
Suvel sai rattaga käidud ja korjatud kokku vahepunktid, kuid kui lõppu näitas mul kohta, kuhu rattaga ligipääs oli oluliselt keerulisem kui aarde kirjelduses, siis ei hakanud isegi sinna minema mitte. Täna jätsin ratta koju ja kohe teine tera. Esmaslt hakkas küll silma hoopis midagi muud kui õige asi, kuid kui ikka seisatuda ja mõelda, et Anne aare, siis saad ruttu aru, mis õige, mis vale. Tuli ikka õiget asja otsida, mis ka varsti silma hakkas. Tänud ning jõudu jaksu peitjale!
Andmed olid varem kogutud. Täna siis lõppu. Otsisin kaua-kaua. Lisaks bensu ja õlikanistritele tõmbas tähelepanu ka üks teine meistriteos. See oli nii uhke, et nats kahtlesin, kas isegi nuffi selle valmis suudaks meisterdada. Lõpuks siiski sattusin ka õige nurga alla ja nimi sai kirja.
Info teadagi ammu olemas ja vahepeal sai isegi lisaks uuritud nende kohtade kohta kus algul käidud sai. Peale esimest mitteleidu olen veel paaril korral siia sattunud, aga arvatavasti valel ajal.Ükski takso mind sõidutada ei tahtnud vaatamata sellele, et ootasin seal ikka omajagu. Tänaseks oli olukord minu kasuks pöördunud ja polnudki enam vaja mingeid sõiduvahendeid oodata. Aare jäi kohale minnes kohe silma, kuigi algul kahtlustasin hoopis midagi muud.Aga see "midagi muud" oli samuti vaatamisväärsus mida varem näinudki ei olnud.Vägisi tekkis tunne, et see aardevalvuri pelgupaiga omanik on peitjalt nii mõndagi õppinud ja neid oskuseid edukalt kasutanud. Tänud Annele toreda aarde eest.
Sõitsime ratastega ringi ja kogusime infot. Kena linnake oli aga mingil hetkel sai sildiotsimise tuhin otsa ja keskendusime vaatamisväärsustele. Tänud kutsumast.
Saime ikka korraliku koolituse Türi linna argielust. Õnneks oli mul kaasas inimene, kes oli selle hingeeluga rohkem kursis kui mina. Kui lõpp koordinaadid käes pani korraks kukalt kratsima, kas äkki mingi näpukas sisse tulnud. Aga ei, kõik klappis. Ajasime veel törtsu peremehega juttu, kes oli aardest teadlik ning läksimegi peale seda vormistama. Tänud, mõnusa aarde eest.
Algul sain põhjaliku Türi tutvustuse ja kaardilugemise teenust. Kui lõpu asukohta nägin siis mõtlesin: uuesti?? Õnneks oli ka postkasti variant. Ega polnudki seda juba mitu aastat kasutanud, mõnus sutsakas. Kohapeal viis vägev georada nulli, täitsa gpsita leitav. Nüüd jälle Paide-Türi aaretest puhas, aga vaevalt see kaua kestab.
Oi ei seda aaret ühe päevaga tehtud ei saa, arvas peitja mingi hetkel. Nii siis nii, ja otsustasime esimese asjana maanduda ühes Türi kõrtsis ja kered igaks juhuks täis süüa. Hulk aega varitsenud vihm arvas, et nüüd ongi õige aeg, ja hakkaski sadama. Mis nii viga! Ja siis käis korralik kõmakas ja tuled kõrtsis kustusid ... Meil kenasti söögid just ette toodud, aga ei enam kööki, ei kassat, ei tümakat - midagi. Pealik pani nukra näoga elektrikatkestuse vabandamise sildi uksele ja müüs ainult sularaha eest saiu ja salateid, kui suutis hinna välja mõelda ...
Igatahes kui meie söömisega valmis saime, oli vihm ka just oma missiooni lõpetanud ja linn oli otsimiseks puhas. Amsterdamis paar kuud tagasi kahte Jordaani multikat tehes mõtlesime, kas Eestis ka midagi sellist on - noh, see natuke oli. Kuigi vahemaad on jalutamiseks pikavõitu ja autoga on jupp maad ahvatlevam. Samas nägime nii linna kui linna ullikesi, mõned kohad tundusid suisa tuttavad. Marsruudi suutsime panna nii, et veel enne lõppu jõudmist tundus natuke ahvatlevam äraarvamismängu mängida - ja selles jäime kenasti eelviimasele kohale, mäng jäi teiseks ;) Ei hakand kroksidega seekord jamama, läksime joonelt postkasti kallale ja skoorisime selle värgi ära. Põliselanikku seekord kah kodus ei olnud, saime lihtsalt tema elamist imetleda - on alles leiutaja seal!
Ühesõnaga - ei läind poolt päevagi. Vaatamisväärsused nähtud, Türi jupp maad tuttavam, logi ka kenasti kirjas ja kohalikud jõukamad - aitüma kutsumast!
Vahepunktid sõitsime läbi, leiud tulid lihtsalt ja külade tutvustust lugesime juurde. Lõpp tundus ikka keerulises kohas, kuid kohapeale jõudes leidsime õlekõrre. Kasutasime siis seda hoolega, nii et kokkuvõtteks võin lugeda aardeleiu kuludeks c liiter-kaks kütust, paar tundi eluaega ning eurose. Tänud, oli muhe niiviisi kulgeda.
Jah, Türi vahel sai nüüd ringi uidatud küll. Lõpp teada, aga täna panin lohet. :(
No kui giid on omast käest võtta saab märksa rohkem teada. Kahju, et ei taibanud Annele bussis olevat raadiosaatjat sokutada, siis ei oleks vaid üks kõrvapaar kogu infot saanud :P. Samas se info , mis meieni jõudis oli mulle seni teadmata ja no oli mida kuulata ja vaadata. Koordinaate gpsi tagudes avastasin taas, et ...noajah süüa tahaks, aga Anne ärgitas ikka lõpus enne ära käima :D. Mnjah, ei tohi ikka oma blondi peakesesse mõtteid panna. Aga ,et ma Ka Karli suutsin pehmeks rääkida, et ta seda asja lähemalt uuriks ja ise ka seda uurima ronisin ( oh... taevaisake nägi ka ja ei müristanud) , see on juba ilmselt liig, mis liig. Kui me näod kurvad peitjale teatasime, et keegi on tema lehma tuuri pannud, siis seda hämmeldust ja hetk hiljem lõbusust andis ikka seedida, krmuse häbi oli kui uuesti kogu seltskonnaga minu eelnevalt kontrollitud kohas see tegelane oligi. Ilmselt võttis nälg silmanägemise ;)... muud ei oska häbiga tunnistada.
Peitjale tänud, oli väga lõbus tegelikult :D!
Päeva lõpuks lubati meile tuuri ka kevadpealinna. Tagumises autos olijad jäid vahepunktide külastamise ajal küll poolest infost ilma, kuid küll Anne võib ka teile pajatada Türi ajaloost mõni teine kord. Kui kõik punktid olid läbi sõidetud ja koordinaat käes, siis võis Merikese näost välja lugeda, et miks nad hoopis Paides sööma ei võinud minna ja pidid ikka Türile tulema. Tegelikult oli hoopis väga kihvt lahendus aardeni jõudmiseks. Me Merikesega saime lõpus käia lausa 2 korda, sest pesa oli tühi. Teisel ringil võtsime peitja igaks petteks kaasa, kes tõestas, et aare ilusti olemas. Õhtu venis küll mitme tunni võrra pikemaks kui oli algselt plaanitud, kuid oli väga mõnus. Aitäh!
Kuna mul oli elav GPS peitja näol kõrvaistmel, siis elektroonikat ma kasutama ei pidanudki. Pealegi sain ohjeldamatu hariva loengu ajaloost ja tänapäevast. Lõpu koordinaadid olid esialgu nagu, et mida...? Aga vat ei olnudki mida. Kõik oli otsijate jaoks valmis mõeldud ja ära korraldatud. Tänud. Eriti harimise eest :)
Meil kujunes see pigem väikseks autotuuriks läbi Türi linna. Hea ülesehitusega aare. Lõpp ka omapärane.
Tänud!!
Jalutuskäik, mille käigus võimalus mulle siiani tundmatut linna tundma õppida? Iga kell! Seda enam, et ega päris täpselt ei teadnud ka pärast nullis käimist, mismoodi see asi siis nüüd hargnema hakkab. Seda olin küll aga juba teadma õppinud, et Türi linnas on neid igasuguseid infotahvleid justkui igal sammul. Muudkui aga peatu ja loe, kuhu jälle sattunud olen. Kui enne imestasin, et miks jalutuskäiguna ette nähtud asja motoriseerituna tehakse, siis mingi hetke pärast pidin isegi tunnistama, et sellise ereda päiksega on minulegi asja 100% jalutuskäiguna vormistamine keerukam. Nii me siis mingi aja jalutasimne ja natuke sõitsime ka. Muidugi nii, nagu peitjal mõeldud oli :) Kui lõpp-punkt käes, hakkas kaaslane tõrkuma, et midagi on valesti, sest selline koht ei sobivat peitja stiiliga. Minu arust sobis väga hästi ja ega meil muud üle jäänud kui lõppu suunduda. Kaaslane ohkis veel autost väljudeski, et miks sa Anne meiega nii teed, aga kui ma selgitasin, mida me nüüd edasi tegema hakkame, siis rohkem kaebusi ei tulnud. No nalja sai ja see tegelane, kes meid lõpus ootas, oli ikka üle prahi. Kaaslane muidugi ei saanud jälle aru, miks, aga no mehed siis sellest midagi taipavad. Igatahes oli tore ja lõbus, kõik aarded ei peagi ju ühtemoodi võetavad olema. Aitähhid!
Oleme teel kauaaegse sõbra sünnale, 40. juubelile Tartusse. Programm on paljulubav - A. Le Coqi õllemuuseumi külastus koos degusteerimisega, millele järgneb TÜ aula ja kunstimuuseumi visiit, mille keldris näidati kuulsa ja ainulaadse maali restaueerimist ja viidi ka TÜ kartsadesse ning lõpetuseks pidu elava muusikaga Sisevete Saatkonnas Emajõel kuni kella 0200ni.
Selleks, et kesknädalal mitte ilmaasjata Tartu maanteed uhada, võtsime nõuks ka paar uuemat aaret üle vaadata. Jalutuskäigust sai valdavalt küll motoriseeritud matk. Jala olekski see üpris pikk olnud, niigi jäime ehtgeopiturlikult Tartusse hiljaks. Kohad iseenesest olid kõik omamoodi ja väärt külastamist, ka kirjeldus on väärt lugemist. Eks Annekene on kõik nii välja raalinud, et me kõiki vahepunkte väisasime. Isegi lõppu :-) Tuiasime nulli poole, aga kuna seal üks hallipäine (või blond?) naisterahvas kunsti tegi, siis jäi au naturel aardeotsing ära. Mis siis ikka, siis saab teisiti. Saigi, ja missugune suurepärane võimalus see oli! Esmakordne leiukogemus lausa, pean nentima. Tasusime memme vaeva ja sõitsime edasi peitja järgmise multika juurde.
Aare korras, leitav, logitav. EVEJ. Aitäh omamoodi leiukogemuse eest Annekesele! (-:
Jalutuskäigu asemel tuli autoga ringkäik ja lõpp oli täitsa drive-in. Aitäh!
Mõnus multi, pärast sööki vurasime vahepunktid läbi ja lõpus sai nalja rohkem kui euro eest. Aitäh!
Sõime vahepeal kõhud täis ja hakkasime seda aaret tegema. Mõnus multikas, ei oleks osanud arvatagi, et Türi nii suur on. Anne rääkis iga vahepunkti kohta täiendavat infot ning üsna pea oligi teada, kus lõpp on. Kurivaim küll :-D Toreda teostusega aare ning lõpp oli äge! Super, Anne! Aitäh peitmast!
Kuivõrd ajakava veidike kannustas takka, siis päris jalgsi ei hakanud kogu tuuri läbi tegema. Lisaks erinevatele küladele, mille olemasolust mul varemalt igasugune aimdus puudus, jagas Anne infot ka erinevate objektide kohta, millest mööda sõitsime. Motoriseeritud jalutuskäik sujus igati ladusalt ning lõpus ei pidanud samuti pettuma. Kokkuvõttes väga viis kontseptsioon, teostus ning ovatsioonid ning tänusõnad peitjale superluks elamuse ning giiditeenuse eest.
Peitjaga kohtusime Türil. Kuna jõudsime veidi enne, siis alustasime pihta. Viimaks kui peitja oli auto peale võetud oli jäänud 2 kõige olulisemat vahepunkti külastamata. Kiired tiirud linna vahel ja võisime suunduda lõppu. Nagu Einaril nii ka meid ootas takso ukse ees. Henriko ei saanud õieti aru kui ta seesugusesse taksosse kamandati ja sõit võis alata. Aitäh.
See ei ole otseselt mitteleiu logi aga kirjutada tahtsin, sest ikka otsisime kah.
Nullis pidin kobakäpalikult kaua otsima enne kui aru saime kuhu edasi tuleb minna. Edasi oli mõnus jalutuskäik ja ka autosõitu linnakese vahel. Eriti meeldisid meile mitmel pool stendid vanade fotodega paikadest kuhu stend oli pandud. Minu kahjuks ja Ruthi õnneks oli "Söökla" täna kinni ja pidime mujalt kehakinnitust otsima.
Kui jalutuskäik tehtud, sai ka lõppu minna uudistama. Tuli välja, et ongi maastik 3.0. Meil aga abivahendeid ega muid abiriistu kaasas polnud. Julmalt, ilma ühegi vahendita, oleks ju saanud logimisega hakkama aga see ei oleks linnaelanikele meeldiv vaatepilt olnud. Kes käinud, saab aru.
Soovitan ja järgmine kord olen tagasi!
Algul ei olnud kavas Anne uusi aardeid üldse külastada, kuna Tiial pidi koolitus kella viieni olema. Aga juba enne kolme oli tagasi ja plaan muutus. Nullis saime vajaliku kätte, aga esimese punkti külastus võttis kukalt kratsima. Tiia geps aga käitus linnas nii, et milleks otse minna kui ümbert saab ka. Lõpuks oli kõik vajalik käes lõpu külastuseks. Ei tahtnud kuidagi sinna minna. Aga äkki, nagu võluväel, ilmus takso. Taks - pool tundi 1 euro. Saime juhiga kaubale, aga jälle uus takistus. Tema on nii väsinud, et parem sõitke ise. Ei noh, kui võimalus antakse, peab ära kasutama. Masin oli niivõrd kiire, et saime veerand tunniga hakkama. Peitjale tänu Türi tutvustamise eest.
Nullis sai juba varem käidud ja täna otsustasin jalutuskåigu teoks teha.Tegelikult meeldis see ringsõit väga ja mõnes kohas olin esimest korda. Peale jalutuskäiku otsustasin aarde juurde minna, aga navigeerimine ei hakanud tööle ka peale mitmeid kordi katsetades. Koju tagasi sõites tuli jälle meelde üks lapsepõlve lemmik muinasjutte "Väike Mukk" ja tema lendavad sussid. Aga et logimata ei jäãks, siis tuleb korra veel tulla.Imestan ainult seda, et nii vähe on seda aaret külastatud, sest võimalus on ju kohe käeulatusse sõita.
Ilusa suveilma puhul viisin motokutsika jalutama ja kuhu siis mujale kui aarde juurde. Kõigepealt jalutasime kevadpealinnas. Varsti oli piisavalt numbreid käes, et lõppu siirduda. Esimesest kahtlustatud kohast vaatas ehmunud linnuke vastu. Otsisin veidi edasi ja leidsin ka õige peiduka üles. Aitäh peitjale.
Kevadpealinna külastus tuleb ikka kevadel ette võtta. Tundus nii. Esimesena jäi silma, et muidu alati nii lillesäras linna on seekord keskplatsil vineerist lilled püsti pandud. Huvitav kas päris lilled on otsa saanud. Muidu sujus jalutuskäik igati vahvasti - Kringliküla alustuseks, siis Vabrikuküla, Pilpaküla jne viimasena Konnadele külla. Tuli päris vahva ring külakorda. Isegi peitjat õnnestus kohata linna vahel ringi kimamas. Aarde juurde sai ka ilusasti kohale sõita. Täname peitjat! Mõned pildid klõpsisin ka.
Kuna peitja oli meil kaasas ja tahtis veel itsitada, siis tegime veel ühe pisikese ringi. Tänu sellele ei läinud meil niisama punktide noppimiseks vaid saime iga küla kohta ka eraldi loo kuulda. Lõpp oli ka lahe, soovitan!
Me küll ei jalutanud, abiks oli neljarattaline sõber. Aga mõnus oli siiski tutvuda Türiga, see õnneks oli meie geotuuri viimane aare ja seadsime end siis kodu poole. Tallinna muidugi jõudsime kaunis hilja alles kl.1.00 öösel, aga pole hullu päev oli selle eest väga lahe ja Anne aardeid ma lähen alati rõõmuga logima.
Kevadisse pealinna jõudsime päikesepaistelisel õhtupoolikul. Kringliküla asjus olin eeltööd tehes teada saanud, et keskel tema asub, kus mujal. Konnaküla ala jäi aga Pärnu jõele ujuma, aga tolle asukoht selgus jalutuskäigul. Ilmnes ka poolik kodutöö, kui leidsime endid külas, mida kirjelduses pole mainitud. Vahepunktides hoidis-jälgis Mari jalga gaasipedaalil ja lõpus tegime vastupidi. Väga lahe õhtupoolik: nälg ei näpistanud, nopsa kringel, kae, kus vabrikus pilpaid lendub, konnad krooksusid ja kõige lõpuks leiu vormistamine. Tänud peitjale, eraldi kiitus lõpu asjus.
See aare meeldis mulle kohe väga! Mõnus jalutuskäik ja mõned kiiremad liigutused lõpus, et mitte mugudele vahele jääda. Nautisime täiega imeilusat kevadõhtut Türil. Aitäh, Anne!
Päeva viimane. Pärast Türile saabumist täiendasin Kõigepealt ammu otsa saanud veevarusid, seejärel läksin aaret otsima. Alguses võttis ohkama, aga tegelikult oli väga mõnus ja nüüd olen Türi ajaloo teemadel valgustatud. Lõpu kohta pole võimalik palju kirjutada, ilma midagi reetmata, aga ütleme nii, et publikut jagus :) Olin STF umbes 19:50. Soovitan lugeda ka rongijaama juures olevat infotahvlit, seal on kogu Türi lugu päris hästi kirja pandud. Aitäh! Nonii, võibki geopäeva lõppenuks lugeda, rongiga koju sõita ja seal kohe magama heita, muidugi mitte enne paari logi kirjutamist. Täna sai läbitud 150 kilomeetrit sadulas, kusjuures valdav enamus sellest (85-90%) oli kruusatee või muu metsane ollus. Jalad elasid selle rännaku ilusti üle, ainult pärast öösel magades tõmbas vasak jalg natuke krampi.
Ilus ilm kutsus too päev väiksele jalgrattatuurile. Uued aarded loomulikult ka. Türil polnudki kaua käinud. Omal ajal sai küll külastatud seal lillelaatasid. Nende kevadlaatade tõttu ilmselt ongi Türi saanud kevadpealinna tiitli. Türi ajalugu polnud uurinud, niisiis oli minu jaoks uudis, et alevik nii paljudest küladest on kokku kasvanud. Seda teadsin, et Türi raudteejaam kandis kunagi hoopis Alliku nime. Multiaare valmistas ette mõnusaks seikluseks mööda Türi alevikku. Algpunktis olin natuke hämmingus, et kus siis konteiner vms? Aga lõpuks avastasin nullist veidi maad eemal vajaliku info. Lihtne tegelikult. Punktid said kõik läbitud, kuigi ma lootsin vähemaga hakkama saada. Tegelikult oligi nii põnevam. Laisk geopeitur, kes peitja poolt tutvustatavaid kohti eirab lihtsalt aarde kiire äralogimise nimel, ei jäta arvatavasti just kena muljet. Jalgrattaga oli minu meelest absoluutselt kõige parem viis neid punkte läbida! Niisiis info käes ja kuhu tulevad lõppaarde koordinaadid. Hehhee! No mida?! Esmapilgul tundus kaardi järgi, et aare jääb seekord logimata. Kohapeal aga avanes hoopis lootusrikas vaatepilt. Ega polnudki muud varianti, kui väike seiklus ette võtta. Täitsa vahva aare! Konteiner mõnusalt disainitud. Logiraamatul oli küll hoopis teine nimi, kuid teadaolevalt õige aardega oli siiski tegu. Tänud Türile kutsumast! Oli väga vahva!