Lõpuks see seiklus tehtud. Aitäh!

Vana logiraamat oli märg nutsakas. Logida sai suve alguses lisatud paberilehele, mis oli ka üpris niiske. Vajaks hädasti logiraamatuvahetust (minigripiga).

Millal alguses käisin ja ära lahendasin, ei mäleta enam! Sellest on möödas aastaid!

Selle aastane hooaja avamine oli tõsiselt hiljaks jäänud. Lõpuks aga jõudis kätte võimalus lõunaund tegev laps jätta isaga ning kiirelt ära käia. Pimesikutasin seal kauem kui kohane oleks. Ka eeltöö siia tulla oli üpris tegemata, sellepärast sai telefon üle vee toimetatud kilekotis, mis hambaharja kotis. :D Kahjuks ei teadnud ka, et aarde sisu on märg ning selleks ajaks kui tagasi jõudsin ja auto läbiotsisin, ärkas juba ka Triinu-Lys, kes ei tahtnud sellest midagi kuulda, et ma kuhugile uuesti lähen. Aitäh!

Täna lõpuks logitud. Milleks minna otse lihtsamat teed, kui saab keerulisemalt :D Nimed logiraamatus kuidagi kirjas. Lisasin veel eraldi paberil ka. Aitäh!

Leitud ja logitud aitäh :)

 1 

Õnneks ei lugenud selle aarde otsimise eel logisid. Muidu poleks vist julgenudki. Aga tegelikult läks kõik kui lepase reega.

Juba talvel käisin noorgeopeituritega nullis. Natuke aega vaatasime seal mõistatust üsna lollide lõustadega, aga kui ise oled tuhm, siis mõni kirkama mõistusega laps kulub ikka marjaks ära. Ja nii see koordinaat meile kätte tuli, üsna vähese vaevaga. Paraku oli talv tol hetkel vaid kalendri, mitte ilmanähtuste poolest. Seetõttu lõppu me ei jõudnud.

Aga suvel on paljud asjad lihtsamad ja nii ma täna lõppu minemise ette võtsingi. Teekond oli ootamatult lihtne. Lõpus aardeni jõudes ehmatas end korraks kangeks, aga ei läinud eriti kaua, kui end kogusin ja logiraamatu pihkus sain. Logiraamat on natuke niiske ja pude ja loojuva päikese kiirtes teda kuivatada kahjuks polnud mõtet. Aga logi kirjapanek on täiesti võimalik.

Aitäh peitmast!

Selle aardega oli üks rist ja viletsus. Mõistatus sai lahendatud juba 1,5aastat tagasi. Eelmine suvi läks niimodi mööda, et aardeni eijõudnudki, talvel üritasime uuesti ja ikka oli vaja minna otse läbi kõrkjate, kus vajusin läbi jää. Täna sai siis lõpuks lõpus ära käidud. Oma tunnike tuulasin seal puude vahel palja jalu. Kaks korda sattusin ühele linnukesel meetri kaugusele, aga ta oli niiilus ja eha, et see küll olla ei saa, kolmandal korral jäin eemalt vaatama. Istus ilusti ühe kohapeal ja ei liigutanud, ainult silmad pilkusid. Ikkagi päris lind. Varsti leitsin ka päris aarde.

Leitud, logitud, tänan!

Kaks aastat tagasi sai alustatud selle aardega, kuid logima ei jõudnud. Õnneks leidsin lõpu koordinaadid üles ning siis tuligi kohale minna. Aarde lõpp on väga tore. Mulle selline lähenemine meeldib. Suured tänud peitjale, kelle aarded on üliägedad. :)

Ma olen ikka sihuke saksapreilna ja ää harjunud, et peitja aaretesse jaluta tuugalt kontsadega kohale (ja veeda järgmised kolm tundi lolli näoga vahtides ja seejuures mõistmata, et mis kavalusega sel korral aare on peidetud). Selle aarde puhul - kuidas ka antud oludes ei üritanud, kontsadega just väga kaugele ei jõudnud. Samas oli mul õnne ja sattusin tuurile isikkoosseisuga, tänu kellele ka ilma kontsadeta logitud sai. Tänud!

 1 

Ja siit me nüüd tulime. Eelmine kord sama pundiga Tartu tuuril käies oli ka kindel sulpsuplaan, kuid sellega läks nii et kui kohe ei läinud, siis pärast jäigi käimata. Seekord oli Silveril plaan paigas ja jutt lühike. Et mitte jälle tegemata jätta, oli kõige kindlam kohe poolel teel asi plaani võtta. Minule igastahes sobis see plaan täiega ;P Kohale jõudes oli tegelikult selline sümbioos et polnud kumbagit nimitegelast kohal. Ühtlane hall pilvemass. See muidugist ei takistanud aaret otsida. Kogu selle tegevuse vahele sai ka suplus ära tehtud. Selleks ju me siia tulimegi, sulpsutada ja aaret otsida, või oli see hoopis vastupidi aaret otsida et sulpsutada?... :D Igati lahe teostus. Tänud peitjale mõnusa päeva kickstarteri eest ;)

Koordinaadid ootasid suvest kaardil. Eelmisel nv üritasime ka siia tulla, kuid poolel teel oli vesi väljas ja jätsime katki. Täna olid kalamehed jäljed ette teinud ja sai kiirelt ära käidud. Tänud

Suvel oli mõistatuse osa ära lahendatud ja täna olid täpselt õiged olud lõpu külastamiseks. Aare ootas ilusti omal kohal. Logiraamat oli niiskevõitu, kuid kirjutada veel kannatas.

Tore aardeidee. Aitäh!

See oli hästi armas aare. Mulle meeldis nii algus, kui lõpp. Eks tõsi ta ju on, et täna olid lõppu jalutamiseks suurepärased tingimused ja see tähendas vaid kindlasti kohale minekut.

Tänan peitmast.

Tänaseks oli lubatud pilvi ja natuke vihma, päikest mitte grammigi. Kui auto juurest nulli poole astusime sabistas vihma päris mõnuga. Kohale jõudes puude all enam nii hull ei tundunud ja vihmavari pea kohal hakkasime asja uurima. Natuke pusimist ja tundus, et lahendus hakkab tulema. Tegelikult saime poolega ilusti hakkame, teine pool nõudis pisut mõtlemist. Õnneks me ei lasknud loobumismõtteid pähe ja varsti oligi selge, kus me edasi kallistama peaksime. Pilk kaardile, pilk taevasse ja tõdesime, et täna pole me ei vaimselt ega füüsiliselt valmis selle aarde lõplikuks otsimiseks.

 2 

No kui juba Eestimaa südamest mööda vurada, siis tuleb siit ka mõni aare korjata. Tabelid näitavad multi vajadust. Seega peale mehed peale. Algusega sain päris hästi hakkama, aga geokontroll roheliseks kohe ei läinud. Väike vigadeparandus ja... Ei ole võimalik. Anne, kuhu kohta sa selle aarde lõpu nüüd panid. Õnneks, mul täiega vedas. Puht juhuslikult oli mul klaver autos ja aare sai ilusti leitud. Väga nunnu tegelane oli lõpus. Tänud selle toreda seikluse eest. Sinu aaretega ei pea kunagi pettuma.

Nulli tuvastasime Ingridiga mõninaeg tagasi. Täna olin kindel, et käin logimas ära aga jääb ikka muuks ajaks.

Alguses läks kiiresti ja kontroll oli ka kohe nõus. Lõpus vaatasin eemalt enam-vähem koha välja, jätsin navigeerimisvahendid maha ja suundusin otsima. Ei läinud kiiresti aga kätte ma ta sain. Aarde juurest lahkudes ehmatasin kogemata pardiema oma kümne muna pealt minema. Küll tuleb tagasi. Aitäh seikluse eest!

 1 

Kui päris aus olla, siis pool rehkendust sai juba suvel ära tehtud. Siis polnud paraku mahti lõppu tulla (tegelikult ka), vaid tõttasime Suveseikluse avamisele. Seega, Vihma ja Päikesega kohtusime juba tookord, täna aaret külastades kohtusime ka Kuuga. Jälgis teine meid sealt pilvede vahelt ja valgustas teed aardeni. Oli tore kohtumine ning oli tore aaret otsida ja leida. Aitäh Annele toreda multika eest!

Päeva lõpetuseks kodu lähedane leid ka. Nii nunnu. Tänud!

Jälle üks mõnus jalutuskäik tehtud. Aitäh.

Esimesed kaks korda sai seda kohta külastatud suvel, aga nüüd miinuskraadidega sai lõpuks ikkagi nimed kirja.

 2 

Meenub ikka suvine süstamatk Ovega, kes kiirelt ja koju ei viitsinud minna ja ütles, et läheme sealt ka veel läbi, et seal üks aare vajab logimist. Ausalt öeldes ma ei teadnudki, kuhu minek on, mis aare üldse on ja kes on peitja. Jõudes lõpu lähedale, oli ka peitja tol korral platsis ja ergutas meid ning premeeris sooja veega peale korraliku vapruse teostamist. See oli väga äge hetk. Ja kuigi nimi oli tol hetkelgi juba logiraamatus kirjas ja enda jõududega sinna ka kirjutatud, siis no nullis oli ju käimata, päikese ja vihmaga polnud ka sinasõprust joodud ja kuidas ma nüüd siis login seda. Jäigi logimata.

Nüüd siis tagasi, peitjaga koos sai mindud nulli ja jumal tänatud. Seal oli keegi eelnev sellise seapuntra kokku keeranud, et päikesele oleksid seakarvad päikesekiirte asemele kasvanud ja meie oleksime oma saadud koordinaatidega sattunud kuskile Bahama saarte lähedale merre. Aga seal seda aaret ju polnud. Ma ju teadsin seda, sai ju ometi kord juba logitud raamatusse. Nii, uutele katsetele ja peitja hakkas siis meie jaoks neid rehapulki õigetesse anumatesse sokutama: Ja kui ka siis ei saanud me geokontrolli roheliseks, siis selgus veel üks suurem tõsiasi. Ausalt öeldes poleks ma osanud ise niimoodi seda tõlgendadagi. Ma käsi südamel ütlen, et esimese korraga oleks mul küll õige koordinaat saamata jäänud, oleks jälle vihastanud ja minema jalutanud. Mul mõne aardega läheb kohe mitu korda, kõige pikem kannatus mul ka pole. Aga no sel korral ikka neid abistavaid vihjeid oli. Õnneks Päikese ja vihma vahelise dimensiooni me hammustasime lahti ja neid numbreid ka selele vastavalt sai sätitud. Seega pool koordinaati oleks ise saanud paika, teist poolt vast mitte.

Aga lõpp läks juba ladusalt. Eriti, kuna oli täpne koht teada. Kullipilk silmes sammusime me aarde poole ja tee peal proovsisime siis piki järve ka jalutada, et kui paks ikka see jää on. Kui parte kannab, kas kannab ka meid? Sel korral kandis, kuigi vahepeal oli topeltjää ja üsna kõhe värk. Anne võttis isegi võimsa teiba appi, et kui vee alla minek, siis sellega ta hüppab teivast ja on hops väljas kohe. Mina kui kõige raskem pomm saadeti ette Jäämurdja Tarmo tööd tegema. Tegin kehvasti ja läbi me ei kukkunudki.

Igastahes mõistatuse osa meeldis ja ka lõpukonteiner on mõnna. Aitäh.

Anne ja Eneli vapralt jäämurdja Tarmo sabas

Saime erilise kohtlemise osaliseks ning peitja isiklikult saatis meid meie (eksi)rännakutel. Mõistatuse lahendusidee tabas üsna kiiresti, kuigi ilma nuffi abita oleksime ikka hätta jäänud, sest jupid olid natuke sassi läinud. Veidi korrastamist, veel üks oluline vihje ja geokontroll hakkaski rohetama. Lõpu koordinaadid suurt üllatust ei pakkunud, sest Arvo oli seal isegi juba kord ära käinud. Mina mitte. Nii lusti kui närvikõdi pakkus see minek siiski omajagu. Praegusel aastaajal üldiselt lihtsamalt tehtav ja õnneks läks ka meil korda nimed kirja saada. Tänud!

Kallistus sai nüüd jah kolmandal korral lõpuni viidud. Sellistes kohtades meenub kohe seiklus, mis meil KALEVIPOJA KIVI aarde juurde kulgedes oli. Kui jää meie all on alla meetri paks siis oleme nüüd ikka parajad jänesed :D Seekord see enam-vähem nii paks just oli ja nii saimegi oma külaskäigust logiraamatusse jälje jätta.
Meie täname!

 1 

Kolmas katse viis lõpuks sihile, eelmine kord olime küll lõpust paari meetri kaugusel. Nüüd tegime peatuse enne Viljandit. Mina oma kartuses kasutasin korduvalt proovitud alandlikku liikumisviisi. Tagasitulles oli loomulikult ülbust püstipäi kõndida. Seega kallistus lõpuks tehtud.

Vähemalt viiendat korda käisin lõppu piidlemas, no mitte ei tahtnud siin mugude ees tsirk... kallistama hakata. Aga eks sa ürita leida aega, mil niisuguses paigas publikut poleks. Ükskord käisin täitsa keskööl ja siiski ei kannatanud loogilisest suunast läheneda. Teiselt poolt sain miskitmoodi pärale, aga kohapeal ikkagi väga ragistada ja lambiga vehkida ei kannatanud. Eks midagi siiski pisut ragises ja vististi nähti ka pihust lastud nõrgaks keeratud valgusvihku, igatahes pidasin paremaks vaikselt uttu tõmmata, enne kui lähemalt uurima tullakse...

Septembri lõpus trehvasin ometi kord ühe omaette momendi peale, mis paistis sobiv võimalus nimi logiraamatusse saada. Õnnestus kah, hea et veel pisut päevavalgust järgi, see aitas nuffi mikro leidmisel kindlasti kaasa. Lahkudes jäin küll ühele vahepeal saabunud mugule vahele, aga vähemalt otse kallistuse pealt ei tabatud :o) Mõnus teostus, nii alguses kui lõpus, aitäh!

Alguspunkt sai kunagi aastal 2018 läbitud, seega võis nüüd otsejoones lõppu suunduda, enne muidugi tuli erinevates eestimaa paikades natuke aega parajaks teha, et hullemad paduvihmad mööduksid. Õnneks jäi vesi mingi hetk siiski pidama ja saime roosteläinud oskusi lihvima hakata. Tänud aarde eest!

 5 

Lubage teatada!

Mina sohki ei tee. Seega võib tõdeda, et logiraamatus nimi kirjas, suisa oma käega pandud. Sai ka vastavaid veeprotseduure tehtud ja see, et aardeomanik tuli meie võimlemist pealt vaatama, oli maruvahva. Ja sellist spetskohtlemist, et kui mudasena oma rännaku lõpetad, on sind ootamas suur pudel tulisooja vett, vat sellist pole veel küll kohanud. Nii äge. Aga sel korral siis vaid teade, ma tahan ikka alguses ka käia ja jõuda selleni, et ma alguse ära lahendan. Kui see tehtud, küll siis jõuab teate muuta logiks. Aitäh,

See aare oli tänase Pedja jõe geopäeva lõpetamiseks igati sobiv. Alguses oli mul eelmisel aastal käidud ja suundusime kohe lõppkoordinaatidele. Peitja tuli ise ka kohale meie logimise protseduuri jälgima. Meie poolt suur kiitus Annele ka peale logimist pakutud kuuma veega ülevalamise eest!

Jääb teiseks korraks, polnud nii kaua aega

No loomulikult kui aasta tagasi geopeitur käis siin logiraamatut külastamas, siis iga paber ei jaksa ju oodata ja muutub pudiks. Käisin ise, vahetasin raamatu, no mis see ära ole.

Raamat pundunud ja kinnikiilunud, vajab kuivatamist ja väljasikutamist.

Hirmus palav päev oli, päike küpsetas ja vihma veel ei tulnud. Koordinaadid kogusime kiiresti, aarde juures käisime ka ära. Väga mõnus oli. Logimine oli raske, sest raamat oli kahekorra jäänud ja niiskusest pundunud. Kui logitükke näpu vahele hakkas jääma, loobusime raamatu väljameelitamisest ja panime irdunud tükikesele nime kirja. Vajab korralikku kuivatamist! Aitäh!

Selline vahva koht meil jälle tänu aardele teada. 13m nullist lamas kalamugu, õng kõrval ning vist puhkas. Kuna kõik peavad 2m vahet hoidma, siis otsustasime, et otsime enne nulli üles ja siis küsime, kas kõik korras. Nagu eelnevad otsijad, jätsime lõpu üheks teiseks korraks. Ära minnes tulid juba neoonvestides asjapulgad väsinud mehe juurde. Loodetavasti oli lihtsalt väsimus, mitte midagi muud.
Aitäh kohta näitamast!

Vihma ja päikese kallistuse nägime ära ja tänu sobivale ilmale suisa topelt. Mia teadis kohe kuhu peab vaatama ja lõpu koordinaadid said kiirelt paika. Kuna lõpp oli eemal, siis jätsime selle külastamise teiseks korraks.

Nuputusosa oli tore, edasise jaoks jäi meil üht-teist puudu. Toreda jalutuskäigu saime ikkagi ja ilusaid vaateid nautida. Kena koht kuhu pole varem sattunud.

Mõnus jalutuskäik ümber järve. Esimene punkt oli ka väga ilus. Kahjuks lõpus jäi transpordi puudumisel käimata.

5897.

 2 

Nuffilandi tänane esimene aare. Ega osanud midagi oodata, aga kui jubinaid nägin, sain kohe pihta ja geokontroll andis rohelise, selles kuumas päevas poleks jaksanudki kauem kükitada ja nuputada. Egas midagi, õnneks polnud lõppu teab mis pikk maa, nii et läksin panin nime kirja. Pärast oli päris hea tunne. Tänasesse päikselisse päeva sobis see aare väga hästi. Tänud ja kallistused peitjale!

Mõistatuse lahendasime kiiresti ja ka geokontroll kiitis meie lahenduse heaks, kuid edasine tegi nõutuks. Vaatasime küll siit- ja sealtpoolt, kuid koht, kuhu koordinaadid näitasid, ei vastanud meie arvates sugugi aardekirjelduses toodud raskusastmele ning aare jäi meie jaoks (seekord) kahjuks tabamatuks.

 11 

Oh sa kuradi kurat. Selle aarde algus oli vinge, andekas ja originaalne. Idee on lihtne, aga nii geniaalne. Nuffi aaretega ei tea kunagi, kuhu satud või mida eest avastad. Vaimustus on garanteeritud. Õhtu jooksul kuuldud lood ja põhimõtted tema aarete juures on nii inspireerivad, et ma pean edaspidi seda arvesse võtma. No ja lõpp, kurat, oli selline nagu lõbustuspargi karmim surmasõlm. Mina teatavasti neil kunagi ei käi. Geopeitus on taas tõestanud, et ma olen viimasel ajal nii palju muutunud ja end ületanud, et miski ei tundu võimatu. Kerli ja Anne olid kõige toetavamad kaaslased sellel hullumeelsel teel. Ma olen väga tänulik. Pärast oli rõõm nii suur, et kallistasime mitu korda järjest! Suur tänu aarde eest, mis mind muutis!

esimese punkti poole teel, Toomas oma vilkuvate kummikutega nõudis mõlema naise kätt seekord

 10 

Selle aarde külastus täna oli puhtalt Anne enda initsiatiiv, kuigi mul pole kallistamise vastu mitte kunagi mitte midagi, võin seda teha igal ajal, igas kohas, igal aastaajal, iga kell, topelt ka ei kärise ja küllalt ei saa kunagi! Teepeal lugesin kõva häälega aarde kirjeldust ette ning umbes poole pealt hakkas meil juba mõte tekkima, mis meid ees oodata võib. Üldjoontes arvasimegi ära. Parkisime auto ära ning jalutasime nulli suunas, tehes väikse pausi ka kohaliku tehisjärve ääres, mille kohta Annel jälle põnev lugu rääkida oli. Anne otsis meile mugavaimat lähenemiskohta, hakkasin just ütlema, et ega me ka mingid linnapreilid siin pole, saame hakkama küll, aga läksin siiski kohaliku juhiseid järgides parimast kohast mäest alla, Helle-Mari minu järel. Massiivne purk jäi kohe silma ning valmistusime logima, aga et kuidas siis nii… logiraamatut polnud. Hoopis midagi palju-palju toredamat oli! Reaktsioon „aaaaaaa!“ oli kohene, mugav asend sisse ja varsti-varsti olidki pealtnäha mõistlikud numbrid koos, aga Helle-Mari gps ei andnud tulemust. Heitsin pilgu saadud numbritele ning avastasingi ühe vea ja lisaks ka ühe peitjale omase krutski, kuidas ilma saakski :) Panin numbrid oma gepsu ning teatasin Helle-Marile, kus lõpp on. Helle-Mari oli juba siis kahtleval seisukohal, aga Anne sõidutas meid siiski lõppu. Ja siis hakkas pihta.

Helle-Mari: „Ei, mina küll ei tule!“

Kerli: „Mhhh, tule ikka!“

Anne: „Jah, tule muidugi, näed ju et kõik on korras!“ ning osutas sõrmega paremale.

Helle-Mari: „Eieiei, ma jään Toomasega siia, te minge!“

Kerli: „Mhhh, mis sa nalja teed nüüd, tule nüüüüd!“

Helle-Mari: „Te olete mõlemad hullluuud, ei, mina küll ei tule!“

Kerli: „Ega ma ei kirjuta su nime sinna, tule nüüd!“

Helle-Mari: „Eieieieei, ära kirjuta, tulen suvel ise!“

Kerli: „Suvel võid ka tulla, aga nüüd tuled ka!“ :D

Anne läks ees, mina järgnesin sama julgelt ja Helle-Mari jäi maha. Hüppasin demonstratiivselt üles-alla, näidates et mul on kõik sama hästi kui täpselt kuu aega tagasi, aga seekord see ei mõjunud, ikka tembeldati meid Annega püstihulludeks, plaaniti suvel tagasi tulla ja mingit muud juttugi ei olnud :D Anne siis ütles, et Kerli, sina lähed nüüd otsid aarde üles, ma lähen toon Helle-Mari ära. Kaks korda ei pidanud ütlema ja pole vist vaja öelda, et mu aardeotsing möödus Helle-Mari occasional karjatuste saatel, tänks täiega selle eest :D Aarde leidsin kiirelt, aga tahtsin, et Helle-Mari ka leiaks, muidu polnud ju sellest eelnevast vaevast ja hääle ärakarjumisest mingit tolku :D Taaskord saime imetleda vingematest vingemat teostust ja kes iganes ütles, et eesti keeles on piisavalt sõnu, ilmselgelt pole ühtegi Nuffi aaret leidnud! Tagasiteel hakkas Helle-Mari jälle veiderdama, et kas see ikka see koht, kust läksime. Ütlesin, et kui liikuma ei hakka, siis lähen kustutan su nime ära kohe :D Anne ütles, et läheksin ees, vabalt! Helle-Mari tuli lõpuks järgi, aga kiirustas mind millegipärast takka. Aga mul oli aega küll, hihihihi :D Väga emotsionaalne aardeotsing lõppes Helle-Mari järjekordset eneseületust väljendava karjatusega ja siis oli aeg teha üks suur-suur-suur grupikallistus või lausa kaks, mina käpp, nii alati! Väga stiilipuhas teostus alates aarde nimest kuni lõpuni välja.

Oeh Nuffinuffinuffi, sa oled kullatükk! Aitäh-aitäh-aitäh!

Toredat kirjeldust lugedes tatsasime pimedas talveöös kallistuse järgi. Ühe ohhoo olime täna juba leidnud, siingi oli ohoo! Vahva teostus, mulle väga meeldis selline pusimine, arusaadav kohe, mis teha vaja ja lahendatav mõistliku ajaga värsket õhku nautides ilma, et kringliks külmuks. Kallistus peitjale!

Kiire leid loogilisest kohast, tänud.

Esimene punkt on väga vahva, sealt saime üpris lihtsalt koordinaadi kätte. Lõpu poole sõites nägime jänest ja kulli. Aitäh aarde eest.

 1 

Esimene punkt leitud.Abivahendid kõik olemas,nende kasutuski selgeks tehtud aga geokontroll ikka punane.Egas midagi helistasime peitjale.Saime kinnitust,et liigume õiges suunas.Lõpuks lähendasime ka väikse vea ära,tuli välja,et ma lihtsalt ei oska lugeda.Vihmapiisad ja päikesekiired natuke sassis.Lõpp oli ka tänase ilmaga super.Ees ootas meid väga armas konteiner.Aitäh!

 1 

Pärast esimest punkti sai peitjat ikka korralikult kiusata. Igatahes vale number kusagilt tuli,kas kuulsin valesti mina või oli seal midagi muud, mine sa tea. Ei läinud tagasi kontrollima ka. Ja see lõpp, teist korda ei tahaks minna. Ei, ei aare oli super, aga mul on lihtsalt selle "asja" suhtes teatavad kahtlused ja kõhklused. Suured tänud peitjale.

 2 

Ma olin suvel korra siia parklasse jõudnud aga lapsed olid tookord väsinud ja jätsin plaani katki. Hiljem tutvusin aardega lähemalt ja tundus et tookord sai õige otsus vastu võetud. Nüüd pühade aeg pärast kelgumäge kambaga ründamist ja enne jõuluvana saabumist jäi täpselt paaritunnine auk ja kiirelt vastu võetud otsus suunas mind georadadele. Udjasin poisid lõunaunne ja hiilisn välja. Kohalik geomenüü hakkab aina väiksemaks jääma ja alles on siinkandis jäänud ainult mõningad üksikud pärlid. Hülgasin auto supelrannas ja kobistasin vaikselt suurepärases jõuluilmas katsumuse juurde. Leidu revideerima asudes tõmbas korra hinge kinni. Kui aga kirjeldust lugedes mälu värskendasin, hakkas kõik paika loksuma. Tore et selline nääpsuke peitja on jaksanud kohale lohistada ta enda kaalule vastavaid abivahendeid. Kasutasin kogu loodud keskkonda sihtotstarbeliselt ja peagi võisin oma saavutuse üle uhkust tunda. Geokontroll hakkas aga ikka oma jonni ajama. Järgi kontrollides sai peagi selgeks et mälu ei tohi usaldada, eriti kui on alternatiiv varnast võtta. Teine katse oli juba konkreetsem ja andis viida kätte. Eks ma aimasin mis siin sündima hakkab, aga kinnitust saades ei meeldinud see mulle mitte üks põrm. Alguspunktis oli visulaalsel vaatlusel lõpu poole märgata teravate elamuste ilminguid, aga mida lähemale lõpule jõudes, muutus olukord aina paremaks. Tänu kohalikele sain kätte ka täieliku enesekinduse ja mõni hetk hiljem leidsin ennast juba lõpu koordinaatidelt. Aare jäi kohe silma. Silmad läksid selle peale kohe suureks ja silma alaserva tekkis lausa väike pisarakogum. Ei- ei, ärge nüüd valesti aru saage, tuul tegi lihtsalt natuke liiga. :P Asusin siis väikse näpu otsaga aaret õrnalt välja kaevama. Pärast edukat kaevetööd võis juba mind logimas leida.

Üks naljakas vahejuhtub tabas mind ka tagasiteel. Nimelt oli juba kaugelt paista et mu auto seiseb täiesti vale koha peal. Ma olin jumala kindel et olin selle jätnud mujale aga silm ei peta. Kui enda auto ka lõpuks silmapiirile jõudis, oli asi kohe selge. Keegi oli idente masina minu oma lähedusse parkinud. Pole ju teine üldse populaarne mudel ja eriti veel sama varustusega. :P

Igati vahva ja meeleolukas seiklus oli enne jõuluvanaga kohtuma minemist. Aitäh Anne ja paluks juurde! Siinne piirkond hakkabki juba kuidagi liiga hõredaks jääma, aga mul on ju siia asja veel ja veel.

Eks mingid kahtlused selle aarde osas olid ja nii läkski. Alguspunkt sai edukalt läbitud, lõpp jääb paremaid päevi ootama. Tänud peitjale!

Väga palju jälle vaeva nähtud.Kahjuks lõpuni ei jõudnud-saanud. Kunagi teine kord :)

Nullis läks hulk aeg, kuna osade täppide puudumine ajas mind segadusse. No ja kui alguses panna mingi number valesti ja nii edasi minna, siis varsti on meelest läinud, mida üldse muudetud sai ja nii me seal siis istusime käbide otsas ja kirusime. Tegelikult oli kõik väga lihtne, kuigi ma ei mäleta enam, mis variandi juurde me lõpuks pidama jäime. Ilmselt selle kõige loogilisema.
Sellest hoolimata aaret ei leidnud. Kellelgi polnud enam viitsimist aarde juurde minna pärast sellist lahendamist. Millalgi teine kord.

Oleme seda aaret üliemotsionaalselt korra juba otsinud, juunis 2017. Nagu tookordki tõdetud, ei taha meenutadagi ;-P
Täna oli emotsioone pisut vähem, aga üllatusi selle võrra jälle rohkem. Juba siia üldse tulemine oli üllatav, sest olime juba kodu poole mööda sõitnud, aga siis meenus, et oot-oot, siinkandis peaks ju veel üks läbimata elamus olema. Vaatan gepsu - pole. Vaatasin navist - ikka pole. Isegi vist C:Geost vaatasin - tutkit. Keerasime siis lihtsalt mälu järgi kuhugi. Eelminegi kord olemas olnud mugud olid ka nüüd platsis, aga õnneks piirdusid autos miilustamisega. Sammusime paarikesest mööda, julgelt nulli.
Nullis ajasime nulli taga. Oi, kuidas ajasime taga. Otsisime maast ja madalalat, otsisime kõrgelt, kullipilgugagi. Leidsime taarat, kõvasti. Täitsa nullist leidsime lõpuks isegi peenikese mõõdulindi. Kui 20 minutiga midagi muud tarka ei leidnud, pidasin juba seda aarde järgmiseks vahepunktiks, mis vales kohas on. Paraku ei osanud seda kasutada aarde leidmiseks. Ilmselt ei olnud see ka vihjeks, et mõõta nullist 16 meetrit põhja poole nagu HP1 logistki selgub. Aga vot just seal aare end kiivalt varjas.
Kulutasime siin tubli 45 minutit elueast. Selle ajaga kuhjasin ilge hunniku taarat nulli kokku. Kahjuks polnud ega leidnud ümbrusest ühtegi kilekotti, kuhu see äravedamiseks kokku pakkida. Seega on minu saadud nullis korralik kuhi prügitaarat, ehk saab peitja aaret holdama minnes selle kaasa haarata.
Lõpetuseks aitäh Annele ikkagi! Eriti kui koordinaadi ka täpsemaks saaks. Aare kombes.

http://www.geopeitus.ee/aare/4417#402819

Esimene punkt oli meil Erlega kummalgi kunagi varem külastatud ja mõistatus lahendatud. Täna saime siis kolmekesi kohe lõppu minna. Natuke närvikõdi ja vihjeobjekt jäi varsti silma. Kiidan peitjat mõnusa aarde eest. Paluks veel

Kunagi varasemalt oli alguses uudistamas käidud, aga tol korral oli vaja jõuda ühele üritusele ja lõppu minek pidi oma õiget aega ootama. Reinol ka alguses varasemalt käidud, võisime nüüd kohe otsejoones lõppu suunduda ja kullipilguga vaadata :) Väga kena teostus. Aitäh, aitäh!

 3 

Väga hea teostusega aare algusest lõpuni, siin oli kõike, mis mulle aarete juures meeldib:

• peitja poolt on koordinaatide saamiseks mängijatele antud ilusad ja kvaliteetsed abivahendid,
• mõistatus ise tervikuna on selline, mis ajusid sajaga krussi ei keera kuid samas väikest kavalat kiusuvimkat ikka sisaldab,
• lõpp on valitud selline, et logimiseni jõudmine vajab kas läbimõtlemist ja/või natukest vedamist - aga seda magusam leiu kirjasaamine lõpuks on :P,
• no ja siis lõpp ise, kõikidest mul seni nähtud omataolistest kindlasti kõige üüüüübernunnum ja kui oleks saanud, oleksin konteineri koos tema jalgealusega tükkis kaasa võtnud… :D.

Suur aitäh Annele meile selliseid meisterdamast, lisasin omalt poolt samuti juba kogunenud muljetavaldavale sildilasule kolm klõpsakat juurde ja mis seal salata, ka enda AA-valimise listi natuke korrigeerisin…

 1 

Esimeses punktis oli hoog nii hea, et kallaku pealt sain konteineri juurde tunduvalt kiiremini kui oleks tahtnud :D Vähemalt mudane ei olnud :P Kuna külm tuul lõikas, siis otsustasime endale elu lihtsamaks teha ja pildistasime vajaliku üles ning läksime sooja autosse lahendama. Midagi keerulist ei olnud ja mõne minutiga oligi kõik vajalik olemas. Pilk kaardile tekitas muidugi küsimusi, kuid vaatama ju pidi ja õnneks läks nii hästi, et leidsime üles ka kena aarde ja saime logi kirja :) Peitjale tänud!

Ei klappinud selle aardemaa kohe üldse. Saime küll kohe aru mida tegema peab, aga kõike oli kuidagi palju. Lõpus oli meie jaoks kõike jälle liiga vähe. Konteinerit ei kohanud.

Kunagi ammu sai alguses käidud. Lõppu aga erinevatel põhjustel ei jõudnud. Täna viis tee aga mööda ja kasutasime võimalust nimed kirja panna. Täname peitjat huvitava väljakutse eest.

Täitsa kullipilk oli ! Tänud, leitud.

 2 

Aarde tegime läbi peitja seltsi nautides! Väga väga meeldis, eriti vahepunkti idee! Millise põhjalikkusega on kõik ette valmistatud! Tõeliselt nauditav aare! Aitäh peitjale!!! :)

 1 

Leitud. Vikerkaar, minu lemmik! X) Kalli - kalli. Aitähh!

 3 

Pärast töökohtumist läks käiku Speedy logidest tuttav stsenaarium: viisakad riided autosse ära ja täielik ümberkehastumine geopeituriks. Loodame, et Mäo grilli koosolekuruumi see ära ei paistnud :) Hanno rääkis juba siia tulles, et Tarbja järve peal võiks olla jäärada ja muidugi oli ta vahepeal kindlaks teinud, et seal ka meie jaoks uus aare peidus. Ega midagi, tuleb siis minna Subarut uputama... Mõistatus võttis kaaslase muidugi vanduma, sellised on just täpselt tema jaoks tehtud :D Kahe peale ja koostöös lumehangega saime numbrid siiski päris kiirelt kokku. Suurem osa mõistatusest siis alles algas, sest koostöö vihma ja päikesega tundus olevat tugevalt viimase kasuks arvestades üle nädala kestnud suurt sula. Pardid sulistasid järves ja andsid teada, et drive in jääb täna siiski ära. Kalamehed aga püsisid mõnedes vihmaelemendiga kaetud kohtades päris edukalt, nii et võtsime julguse kokku ja läksime tegime kotkale pai ära. Lahe aare, aitäh ja kalli peitjale!

 1 

Täna oli siis see päev, kus tuli mõni vana võlg likvideerida. Nulli näitas küll mõned meetrid mul eemale, kuid tundus, et mikro on natukene suuremaks kasvanud ehk hakkas ilusti ka silma. Nagu Anne puhul ikka, jälle teistsugune ja jälle hästi tehtud. Tänud peitjale!

Tänase niiske ja kõleda ilmaga kulub kohe kindlasti üks tugev kallistus ära. Eile näiteks poleks see kuidagi võimalik olnud. Lõpus võttis vastu mind üks tore tegelane kellele olekust küll aru ei saanud, et ilm on vilets.Selgus ka mida taheti vihjega öelda. Logi sai kirja ja aitäh Annele sellise toreda aarde eest.

 2 

Hallil pühapäeva hommikul ei osanud midagi tarka teha. Ka lähedal olevaid aardeid ei viitsi otsida. Võtsin siis plaani Paide aardeid otsida ja ega neid üksinda otsida julge. Nullis olev mõistatus jooksis hästi, täitsa meeldis. Kuigi tegin seda juba viiendat korda nädala jooksul, oli lõppu minek siiski raske. Õnneks mul gpsi polnud vaid peitja kirjeldus. Anne väiksest pudelikesest oli palju abi.

 1 

Pool rehkendust sai juba eiteakuna ära tehtud, aga tookord teise pooleni ei jõudnud. Nüüd tundusid asjaolud sobivalt kokku langevat ja otsustasin proovida asja ära vormistada. Kuna minu GPSil oli aarde asukohtas oma arvamus, mis kohe kuidagi ei tahtnud peitja omaga kattuda, siis läks omajagu aega, aga lõpuks ta leitud siiski sai. Kallistused peitjale.

Teen logisid korda. Väga mõnus! Tänud peitjale!

Ise ka ei usu, aga ära käisin. Kohtusin seal ühe väikse tegelasega ja tuldud teed tagasi. Tänud peitjale.

 1 

Uhhuhuu! Autotermomeeter kõlkus kuskil 28 kraadi kandis, kui auto peldiku taha parkisime ja nulli hakkasime minema. Kallistasime ka - pisikesed kangesti tahtsid peale pikemat sõitu. Lõime nullis asjad laiali - eks ta ole, seda teemat tuleb neil päevil uksest ja aknast, siit meediakanalist ja sealt, ühest MTÜst ja teisest. Natuke pusserdasime ka, aga ei sest suurt häda, sipelgad seal plaadi all jäid kenasti vaikseks.

Siis läksime lõppu. Temperatuuri jagus endiselt, aga lõuna pool hakkas kena korralik äikesepilv tasakesi looma. Võtsin igaks juhuks kroksid ja gepsu kaasa, et ehk läheb tarvis (noh, sihuke hiidlase värk). Kroksid olid tõeliselt hea mõte, need kulusid marjaks. Gepsu oleks võinud rahumeeli autosse jätta, see sinder pigem segas. Suunas mind juhmi järjekindlusega ühe objekti kallale ega lasknud sugugi eemale minna. Aga no ega vale asja vaatamine pole minu teada kunagi aidanud veel aaret leida. Lasin siis lõpuks gepsu nullist lahti - ja ennäe, seal ta on, sihuke kena sõbralik mikro, vahib mind säravi silmi, et no kus sa siis senikaua ukerdasid. Kus ma ikka, 16 m eemal ukerdasin, seal, kuhu gepsu null näitas. Jama ajas, ütles aare. Ajas jah.

Nimed kirja, aardele veel patsu kah ja tagasi. Pilv hakkas just päikest katma ja tuuleke oli sihuke märkuandev, aga jõudsin kenasti. Korjasime ka vees lustivad pisikesed kuivale ja minek. Kuum oli ikka ja vihma veel ei antud. Aitüma ka, täitsa lõbus pusserdamine oli.

 2 

Täna lootsime siis nuffikatele otsa peale teha, noh, nendele uutele. Esimeseks valisime selle, kuna see sattus esimesena ette.

Mõtlesime, et näe mis kena lihtne multikas. Kõndisime esimesse punkti, tarisime jullad välja ja hakkasime mõtlema. Õrnemal sool käis aga mõttelend väga kiirelt ja kohe oli aru saada, mida tegema peab. Kuna tegemist vajav asi mul peas ei olnud, siis asusin kohe googeldama. Olin mina aga napilt jõudnud google pöördesse ajada, kui Liisil juba kõik tehtud. Hea, kui koolis igasugu asju õpetatakse ja see kõik ka meelde jääb. Aga noh, mis seal siis enam, panime uued koordinaadid kirja ja edasi. Mida edasi poole me sammusime, seda kahtlasemaks asi muutus. Igatahes mingil hetkel pooled meist loobusid ja nii me siis seisimegi Liisiga nõutult ja vaatasime aarde suunas. Kuna esimeses vahepunktis oli kiri, et vajadusel võib julgelt peitjale helistada, siis seda ma tegingi.

Aga mis siin pikalt ikka, nagu näete, seekord aare võitis ja meie jäime pika ninaga. Eks mõni teine kord jälle, siis valmistume paremini ette. Aga ma kardan, et see lõpp võib äge olla. Vahepunkt igatahes oli.

 1 

Mida? Kas Anne on tõesti sukeldumisega tegelema hakanud? C:geo pani mul nulli 20+ metrit vette! Olin segaduses. Pärast mitmeid näppimisi "põrkas" see aga mujale. Aru ma ei saa? Küll nägin nüüd ära alguse, lugesin läbi peitja poolt jäetud ootamatu teate ja... Las jääb, tundub pikem projekt.

 2 

Nullis käisime ära kohe linna jõudes ja saime koordinaadid umbes sinna kuhu Alex ilma lahenduseta neid juba aimamisi pakkus. No ja siis algasid jamad, mugud, maastik soolane jne. Juu jääb teiseks korraks...
Oleks ma unes ka aimanud , et see teine kord nii ruttu tuleb. Kuna olin Kirjutite motellist sambla alla peidetud kontrabandele küüned taha ajanud, siis oli peitja teadlik, et me linnas laiamas oleme ja tundis ka huvi ,et mis meil plaanis. Kurtsime oma bussi vähest varustatust ja seepeale lubas peitja meile enda kodunt puuduoleva tuua. No Karli suutsime selle aja peale linna peale ära kaotada kui Kallistamise nulli juurde jõudsime, aga kiire taevaste kanalite kontroll ja juba nägime tossupilve. No ja kui tossupilv haihtus kobisime nulli. Hoolega valmistatud aardes ootas meid logiraamat ja keegi veel. Aga siis alles, kui maa peale tagasi saime, algasid üllatused, no mille peale see peitja ometi mõtleb, väga armas :). Suured tänud kõigile asjaosalistele, oli äärmiselt vahva !

 3 

Aarde alguse külastasin ma Paidesse sõidul ära esimese asjana. Järve ääres oli küll niisama chillivad / kala püüdvad mugud. Veidikene kahtlesin kas pääsen märkamatult nulli või mitte. Paistab, et sain siiski hiilides ära haihtuda nende vaateväljast. Kuna olin ennem karbi leidmist kena kirjelduse teksti läbi lugenud, siis kindel nägemus olemas mis saama peaks hakkama. Esimese hooga tuli peale hoopis jäätiseisu. Kuna lahendamiseks ma horisontaalsele maapinnale ei saanud mugude tõttu minna, siis tuli hakkama saada teisiti. Paar detaili tahtis küll jooksu panna kuid sain sabast kinni. Lahendamisel kaheti mõtlemist ei olnud ja kõik läks väga ladusalt. Seda kinnitas ka geokontroll. Lõppu käisin imetlemas ühe ja teise külje pealt kuid ei tekkinud soovi aarde järele minna. Auto juures veel mõtlesin, et no ikka vist peaks minema, sest mugusid ju pole kes vaataks. Siiski ei suutnud ennast täiesti ümber veenda ja lahkusin.

Päeva edenedes kohtusin Alexi ja Merikesega, kes samuti andsid mõista, et nemad jätsid lõpu sel korral vahele. Paelinna aaret üheskoos tehes olid nad konsulteerinud peitjaga, kes lubas tuua kõik vajaliku aardeleiuks ise kohale. Sellisest pakkumisest ei saa ju ometi keelduda. Lisaks sai kuulda millist abivahendit on milline geopeitur juba selle aarde jaoks samuti kasutanud. Mulle oleks piisanud ühest abivahendist aga olid olemas ka kõik muud mugavused mida ei osanuks oodatagi. Väga mõnus väikene õhtune ekstreemsus. Aitäh!

Peaksin Einari logist copy paste tegema.
Olles tuult trotsides aardeni rühkinud, leidsin, et pagarite logi on sama kuupäevaga ees. Aitäh! Mulle meeldis! Ema pidas mind veidi segaseks ja jäi veidi eemale vaatama, kuidas ma aardeni ulatun. Ulatusin ikka ;)

 1 

Puzzle lahendasime juba varem. Nüüd siis jõudsime lõppu ka. Aitäh.

 8 

Kaks eelmist aaret leidusid suuremate kadudeta, kuid siiski emotsioonidega. Juba siia nulligi marssimine aga kiskus viltu. Siiski suutsin kõik asjaosalised nulli meelitada. Nullist suutsin vajalikud komponendid ka välja meelitada ja tiimi kaheks jagada. Kumbki pusis omas elemendis oma elemendi kallal. Olime vaikselt nohisedes juba midagi peaaegu kokku saamas, kui järsku ilge ragin lahti läks. Minu esimene mõte oli, et kes see põrguline nüüd otse läbi metsa nulli läheneb?! Siia toob ju kena teerada. Kui saabuja end ilmutas, nägime vaevu viie meetri kaugusel tubli metskitse seismas. Ja jäigi konkreetslt meie kõrval seisma. Me ei iitsatanud endiselt, ainult vahtisime teda. Tema meid ei vaadanud, tundus mulle. Mõne aja pärast tegi oma kümmekond meetrise sik-saki 90-kraadise nurga all meist eemale ning siis pani tuldud teed tagasi plagama. Vot selline lugu siis.
See kõik aga kahvatus jandi kallal, mis eeldatava lõppaarde poole sõites nüüd alles lahti läks. Jätan selle siinkohal parem üldse kirjeldamata, isegi meenutada ei taha. Ütlen nii, et mugusid oli ja aega polnud. Aeg - aga nagu me kõik teame - on meie ühine ja üks kalleimad asju. Las see embus siis präägast jääda - kallistame teine kord. Järgmise punkti koordinaadid olemas. Aitüma, Anneke!

"Kallistus" A. Le Coqi muuseumis

9

Kõigepealt käisime peitja juures kassibeebisid vaatamas. Kui kiisudel tuduaeg tuli, sõitsime aaret otsima. Nagu Mikile meeldib öelda, siis ega see mingi kerge aare polnud. Peitja julgustusel sai leitud, aitäh!

 2 

Leidsime, et pikal nädalavahetusel tuleks geotuurile minna ja Paide kanti oli jälle terve posu aardeid tekkinud. Kui olime Anne kiisupojad tudule väntsutanud, alustasime sellest aardest siin. Mõistatus lahenes tiimitööna kiirelt ja peagi suundusime juba lõppu. Mõnus aare, aitäh!

 2 

Leidsime siit vahva vahepunkti (õnneks olime kodus juba kõvasti harjutusi teinud selle lahendamiseks) ja särtsaka lõpplahenduse. Nagu selliste aarete puhul ikka nalja ja naeru jagus. Patuga pooleks sai ka minu nimi logiraamatusse. Tänud peitjale ja kaaslastele :)

 3 

Mingi päev rääkisin Annega ning Anne kutsus pühade ajal lahkelt Järvamaale aardeid otsima. Kõigepealt kostitati meid imemaitsvate vahvlitega, lasti kiisupoegi nunnutada ning seejärel võtsime selle aarde ette. Anne on tuntud heade teostuste poolest, ka siin ei tulnud pettuda. Lõpus sai Anne täiega tsirkust, sellist särtsu ongi mängu vaja. Suured tänud aarde eest, meeldis!

 1 

Mõni nädal tagasi käisin esimeses punktis ära ning sain üsna ladusalt sealse puzzlega hakkama... ei pidanudki peitja ees häbisse jääma. Seekord aga oli ajakava üsna kiire ning lõppu liikuma ei hakanud. Nüüd mõne aja möödudes olin jälle kohal ning kuivõrd Anne oli ka nõus nulli kaasa ukerdama, siis võtsin logiraamatuni jõudmise seekord käsile. Mõnus nuputamine ja lõppteostus samuti superluks. Aitähhid!

 2 

Kõigepealt haarasime autost kaasa kotitäie käbisid, mis sai kunagi Henriko poolt Audrust korjatud ja võtsid pakiruumis ainult ruumi. Seedermänni käbid rändasid esimese punkti juude suundudes vahutavasse auku. Seni kuni ma lõpu koordinaate paberile kirjutasin loobiti musta kuuse käbid kraavi. See oli vahva punkt, kus olemuse närisin kohe läbi ja eriti sääski toitma ei pidanud. Lõpus reliseeriti viimane osa ehk ebatsuuga käbid. Lõppu suundusin esialgu üksinda, sest peitja arvas, et saan ilma GPS-ta hakkama. Ei midagi, siis hakati juhendama mina sinna suunda ja just selle kõrval. Mida polnud oli aare. Viimaks kamandasin peitja isiklikult kohale. Loomulikult oli ta seal kuhu minu jalg varem ei astunud. Lõpetuseks, Henriko sai seekord oma nime raamatusse täiesti ausal teel. STF nädal hiljem. Aitäh.

 1 

Kui tervet rehkendust ei jõua, siis tee pool. Nii minagi. Idee hammustasin kiiresti läbi ja sain ka geokontrolli endaga nõusse, aga lõppumineku jätsin teiseks korraks. Midagi peab ju seemneks ka jääma.

{FTF} kell 21.50

Mõnus lihtne ja kiire leid. Mugusid küll oli, aga mitte üleliia.

Aitäh siia juhatamast.

Tänud peitjale :)

TFTC!

 3 

Kuna peitja oli varem teada andnud, et tahab parastada ja kõrval itsitada, kui me aaret otsime, siis andsime teada, et oleme tulemas. Esimeses punktis läks kiiresti, üsna ruttu saime aru, mida ja kuidas peab tegema. Oma osa andsid ka peitja poolt serveeritud kohv ja vahvlid, mis panid pea kiiremini tööle ja sääsed, kes sõna otseses mõttes torkisid tagant. Teises punktis oli peitja meile oma varudest varustuse kaasa võtnud, kuid saime siiski omade vahenditega hakkama. Lõpp oli samuti väga lahe, soovitan!

 3 

No ei saanud ju Tallinna poole sõita ilma kallistuseta. Mehed õnneks said lõpukoordinaadid kätte kiiresti, tulid lahenduse peale üpris ruttu. Õnneks oli meil abivahend ühes ja lõppki sai logitud. Isegi nii mitu päeva hiljem sai kirja FTF kl.21.50

 1 

Vahva illustratiivne vahepunkt, mulle meeldis. Kalamehi nägime kaldal õngitsemas ja logima tuleme vist kunagi hiljem.

 3 

Sama siin .Tulin, nägin ja ei leidnud.Kui saaks, siis valikus võiks sinise näo asemel ka lilla nägu olla.

 1 

Olin just mõistatuse laiali laotanud ja lahendamisega alustanud, kui minu juures peatus jalgratas. Ei pidanudki hakkama naljakaid selgitusi välja mõtlema, mida üks mees kraavi kaldal teeb... Tuli Erko ja aitas mõistatust lahendada. Suundusime siis lõpu poole. Kuna peitjat seal ei olnud, kellega kenasti koos aarde juurde minna ja kauakestvalt kallistada siis jätsime logimise teiseks korraks.

 4 

Käisime peitjaga kohapeal. Anne testis mind ja aaret. Tuvastasime, et mõistust mul on aga numbrite tundmisega on raskusi. Samuti tõdesime, et puudu jääb mul osavusest ja ettevõtlikusest, vist olen vana ja liiga ettevaatlik. Ühesõnaga lõpp on sama kaugel kui enne, kuid selle vahega, et mina tean juba kus see on. Seekord mina vist esimesena ei jõua ....