Karp ära toodud!

Sellele mäele täna ei saanud! Väga konkreetsed mehed olid masinaga vastas.

Leitud

Leitud, logitud, tänan!

Lähenesime siia mööda metsateid ning läbi venepärase ridaküla. Oli ikka pikk küla koos omapärase arhitektuuri ja vastava kontigendiga. Jõudsime raudtee äärde aga kaardil olevat ülesõitu enam reaalsuses ei eksisteerinud. Seega ei saanud kuni maanteeni üle raudtee ja sealt enam tagasi sõita ei viitsinud. Aare jäi käeulatusest välja. Aga juba see asum oli seda sõitu väärt.

**

Eelmine * Järgmine

Hommikut alustasime korraliku virgutusega, et heita vaade Ida-Virumaale. Peale auto parkimist arutasime kahe lähenemisvõimaluse üle. Kas minna väikese ringiga ja laugemat teed või hakata kõige järsumast kohast üles trügima. Leidsime ühiselt, et ärme kohe hommikul hulluks mine ja jalutasime mööda leebet kallakut mäkke. Karpi jätsime ka ränduri, kes ihkas mägedesse saada. Peale logimist heitsime pilgu üle ääre alla ja tundus, et alla võiks ju ikka otseteed minna. Laskumine polnudki väga hull ja päris huvitav kogemus oli sellisest mäest alla ronida. Aitäh, lahe koht oli!

Pühapäeva hommik algas siit. Ma ei tea,mis mul küll arus oli, et siia otse mööda järsku nõlva üles ronisin, Dauno seal all muutus täpiks.Logisin ära ja samamoodi alla tagasi... Tänud

Jalutasin mööda teed ülesse,nautisin vaateid,panin nime kirja ja jalutasin alla tagasi.Aitäh!

Tänan aarde eest!

Mägi nr 4. Kuna teed olid kõik kraavistatud, siis polnudki muud, kui auto parklasse, kott selga ja jalutama. Täitsa mõnus lihtne astumine, tänud aarde eest!

Kiire leid, väga lahe koht ja vaade on lihtsalt imeline.

Otsustasime, et see saab meie tänase geopäeva lõpp. Ja ohsa, milline lõpp! Esialgu avastasime, et tegelikult mäele ikkagi kuskilt ligi ei saa, sest kõik teed on kraavidega katkestatud. Otsisime kõige lähema punkti ja hakkasime astuma. Täiesti sürreaalne ikka, kuidas meie tasasel Eestimaal võib ennast selline mäemüraka kõrval nii väiksena tunda. Mõlemal pool teed tohutud hunnikud kive! Juba poolel teel avanes vaade, mis võttis ahhetama. Päris üleval oli see ikka väga võimas. Ja auto paistis ka all tee peal nii imetilluke. Ohkisime ikka tükka aega, et issandkuiilus ja appikuivõimas. Ja alla tulla oli nii palju lihtsam :) Tasku toppisin ka põlevkivijuppe täis, et hea lastele koolis näidata. Aitäh!

Leitud!

Leitud. Vága ilus vaade. Autoga nulli kindlasti enam ei saa, kraavid ümberringi. Aga ühe mônusa jalutuskäigu saab ikka

 2 

Ehk aitas kaasa paks valge lumevaip ja päikesepaisteline ilm, aga see vaade meeldis mulle ikka väga! Ise mõtlesin, et sihuke paras hiline lõunapausi-sutsakaks, tegelikult jätkus lõbu vähe rohkemgi :o) Puutumata lumi ulatus paaris kohas puusadeni, valdavalt jäi siiski alla põlve. Ainult et kõrgemal ja järsemal mäeküljel oli tuul kihi ebamugavalt õhukeseks puhunud, jää praktiliselt väljas ning nullist vaid 30 meetri kaugusel ei suutnud enam tipu poole tõusta. Libisesin muudkui tagasi ja läksin lõpuks ringiga, täpselt nagu Püssi tuhamäel kolm nädalat varem. Vähemalt alla tulin seekord püksitagumikul liugu lastes, esimene ots oli päris jube ka, aga teadsin et poolel kallakul pidurdab paks lumi hoo tasasemaks. Aitäh vaadet näitamast, ega kutseta poleks pruukinud siia sattudagi!

Siia üles oleks võinud lausa nulli sõita, kuid jätsin siiski auto alla ning jalutasin üles. Ei tea küll, mis toimub selle inimese peas, kes oma ehitus- jm prahist lahti saamise eel mõtleb, et oi, läheks viiks sinna kõrge mäe otsa! Need paar hunnikut olid kurvakstegevad. Aga vaade mäe otsast oli tõesti hea. Tänud!

Kuigi sellise tugeva tuulega polnud väljas viibimine väga meeldiv, otsustasime siiski selle käigu ka ette võtta. Auto jätsime parklasse ja läksime ringiga mööda teed. Uhke vaade! Tänud!

Pagarite külalislahkusest olid kõhud täis ja oli vaja energiat maha kõmpida. Seega tulime siia - 20 minutit üles ja 20 minutit alla. Vaade oli tõesti ilus - päiksekuma valgustas veel logi kirjutamist kell 23.30.

Kohale jõudsime nii, et karuonu pani otse, mina väikse ringiga. Ei jaksanud ma enam ronida, pealegi oli mul Endomondo väljakutse jaoks kilomeetrid vaja. Võimas vaade, tasus tulla! Aitäh siia juhatamast, aare oli kuiv ja korras.

Juhtus olema uskumatult selge ilm ja vaade oli võimas.

Seda aaret ei saanud ju kuidagi külastamata jätta. Vantsisime kohale ja nautisime vaadet. Tänan.

 10 

Rattatuuri 4. päev algas mul toredate pagarite juures. Tuuri kõige luksuslikum ööbimine senini. Hellitati mind uksest ja aknast. Nende lastelastel on vedanud kui nad samuti sellist hoolitsust saavad nagu seda mina sain. Kõht oli konstantselt maksimaalselt täis. Ja hommikul komplekteeriti mulle kaasa veel suur kotitäis sööki, et ma järgmise 6 päeva jooksul nälga ei jääks :) 10 õuna, 2 banaani, 4 tomatit, 1 kurk, 2 võileiba, terve pitsa ja pool purki mett. Külalislahkus oli piiritu. Aitäh teile!

Start oli mul täpselt 8:50 nagu kõigil teistel päevadelgi. Kuna olin Ida-Virumaal siis tuli kõrgustest seda vaadet taaskord nautida. Tegelikult ajendas mind siia tulema logiraamatu sisu. Mäe otsa tegin drive-in. Higi sai kohe varakult jooksma. Nüüd chillin siin. Päike paistab, soe tuul teeb olemise ideaalseks. Vaade muidugi ka selge ilmaga supper. Internet ka siin mäe otsas hea.

<_Eelmine |1.päev|2.päev|3.päev|4.päev| Järgmine_>

Pagarite heldus

4. päev, ilm ideaalne, tuju supper

Leitud nii mõnegi sündmuse tähistamise raames

Vaated ja katsumused..

Kaevanduse mõju aarde juures viskas Karl autovõtmed mulle ja ütles, et nüüd sõidad sina. Eelistan küll kaardilugejakohta (eriti veel nii, kui kaardi lugemise asemel saab aknast välja vaadata), aga vahelduse mõttes oli täitsa tore võõrast autot kaaperdada. Karl tahtis vist lihtsalt teada saada, kas mul on päriselt load või ainult räägin, et on. Igatahes jõudsime ühes tükis kohale. Mäejalamil otsustasime otsetee asemel pisut rahulikuma jalutuskäigu kasuks. Aitäh vaate eest!

Kui on niigi tuuline päev, siis siin oli nagu tuulekoridor, meeletult puhus. Allan ja Kaupo võtsid nagu mingi teise kiiruse sisse ja olidki juba üleval. Vaated olid uhked, tänud!

Siin andsin Merilinile võimaluse mu geosuksuga ise sõita ühe aarde juurest teise juurde. Väga harjumatu oli istuda enda sõitvas autos esimest korda kõrvalistuja kohapeal. Võib julgelt teine kordki talle usaldada oma transpordivahendit. Ühtegi avariid ei registreeritud ja neli ratast olid ka kohale jõudes all.

Aardele jalutasime suure ringiga. Kogu aeg rääkis punane joon konstantselt meile 400m aardeni. Tegelikult kulus vist kilomeetreid. Mõnel kõvemal päeval oleks otsejoones ka üles turninud aga sel päeval ei tundunud see hea mõte. Vaade oli pikka jalutuskäiku ja füüsilist pingutust väärt. Aitäh!

 1 

Leitud Geojaanilt kojumineku tuuril :) Aitäh

Sellised ronimised tegelikult mulle meeldivad :)

Vaatasime korra nurga taha aga sealtki otseteest paremat ligipääsu ei paistnud. Tänud kutsumast.

Ise ma täitsa lõpuni minna ei tahtnud, ilm polnud ka päris see õige. Aitäh!

 4 

Jube, mis tuul siin oli. Mõtlesime küll, et siia peab tee ka viima, kuidas muidu see mägi kokku toodud on, aga kaarti polnud vaadanud ja läksime jala. Läksime vähem tuulisemale küljele, lülitasin nelikveo sisse ja hakkasime minema. Tagajalad võttis läbi, andis ikka minna. Siin oli hea meel, et matkasaapad ja kindad olid. Alla tulek oli isegi raskem. Mulle meeldib turvalisus, aga siin saab ainult ühe korra komistada. Õnneks seda ei juhtunud ja kahe jalaga maapinnal oli mõnus olla.

Eemalt

Üles minnes

Pildilt tundub väike küngas

Oleks saanud ka autoga üles ühest kohast aga tahtsingi peale jaani veidi jalutada ja loodust nautida. Otse üles ei hakanud minema, tegin ilusa suure kaare, ja leidsingi aarde, ja milline vaade. Tegin kodustele panoraamvideo kah mälestuseks.

Meie lähenesime aardele Jõhvi poolt. Minu GPS Jutsi andis käsu enne raudteed ära keerata paremale. Nii ma siis seda tegin. Jõudsime kohta, kus pidi saama üle raudtee, aga võta näpus. Mida pole on tee. Keerasime otsa ringi ja tagasi. Igaks juhuks tegime veel ühe tiiru, et äkki ikka saab, aga ikka polnud tee tagasi tulnud. Tulime suurele teele välja ja saime peale raudteed õigele teele keeratud, mis meid päris lähedale juhatas. Parkisime Virsiku kraavi pervele ja hakkasime mine. Olime natuke jalutanud, kui Sven hõikas, et siit saab ka autoga üle. Ei viitsinud enam tagasi minna, aga oleks vist ikka pidanud. Tänased Ida-Viru mäed olid kogu energia meist välja pressinud ja see pikk tee ümber mäe võttis ka viimase veel välja. Enne veel, kui üles jõudsime, kimas meist mööda üks geomobiil. Kohale me jõudsime, tervitasime eelmisi logijaid ja panime logi kirja. Enam ei suutnud meist keegi ringiga minna, vaid lasime tagumiku peal ligu otse mäest alla. Imede ime, mina jõudsin isegi kiireminei alla, kui geomobiil. Juhuu. Aga vaade oli aus ja koht väga äge. Tänud

Enne geojaani ametlikku osa sai autotäie peituritega aega parajaks tehtud. Kraav ja vall ei takista Ida-Virus küll vist kedagi: kui ikka vaja, siis lükatakse pisut valli kraavi ja tee jälle olemas. Kasutasime meiegi seda leiutist ja lehvitasime (kahju)rõõmsalt peaaegu üles vantsinud geopeituritele. Auto sai aardest 50 m kaugusele. Aitäh!

Platsil jäi kõrvu, et plaanitakse seda aaret otsima minna. Mina olin selle plaanidest kõrvale jätnud, kui ronimist ja jalutuskäiku vajava aarde ning hea oli teistega ühineda. Alguses jätsime auto kraavi lähedale Janari auto kõrvale, aga mehed hindasid olusid ning üsna pea korjati meid uuesti peale. Vaade oli hea ning logi kirja panemise järgselt sai seda natukene nauditud :) Aitäh aarde eest!

Sel ajal kui meie ausalt ronisime sõitis seltkond geopeitureid meist lauluga mööda. Ahh, kui kadedaks nad mind tegid. Tagasi läksime "otseteed", jõudsime alla suts peale autot. Aitäh!

 1 

Koos silmsirkli,Madise ja Villasussiga tehtud, Tänud peitjale! Vaade oli "ronimist " väärt:-)

Sõltlased lähevad ikka otse aardeni ja alles tagasi tulles avastavad normaalse tee, mida mööda liikuda, tänud.

Kärutasime objektile ning hakkasime nulli rühkima. Läksime mööda roosat joont. Veidi võhmale võttis. minu hämminguks oli seal päris mitu astet millest pidi üles saama. Läksime aga egdasi seda leppa otsima. Peaaegu tipus olles muutus asi juba keeruliseks. Nii palju oli väikest kiviklibu, mis pudenes ja vajus ning oli hirm sealt kogu täiega alla kukkuda. Õnneks saime üles ja nimedki kirja. Tagasi autoni läksime nagu viisakad inimesed ennemuiste, ikka mööda teed.

Pagari poolt lähenedes viskas esmalt GPS väikse vimka: käskis üle raudtee sõita ja siis mäe all uuesti lambikohas raudtee ületada. Kuna auto seda ei võimaldanud, tuli uuesti mööda auklikku kruusa tagasi logistada ja teisele katsele minna.

Kõigepealt sõitsime jälle GPS-i soovitatud kohta. Ei tundunud ahvatlev, proovisime natuke kaugemalt. Kahjuks autoga mäe otsa sõita ei saanud, aga vähemalt viis nüüd tee nõlva alla. Järgmiseks dilemma: kas ronida otse või jalutada ringiga? Otsustasime ronimise kasuks.

Võtsime erinevad trajektoorid, mina läbi puude, Rudolf mööda mäenurga suuremaid rahnusid. Rudolfi selgelt parem taktika ja suurem mägironimiskogemus tähendasid, et kui mina hingeldades mäe otsa jõudsin, hakkas tema juba aaret logima.

Allaminekuks otsustasin proovida ringiga minekut, Rudolf läks tuldud teed. Kõndisin mäekülje lõppu ja siis tulin ikka mööda nõlva alla, sest loodetud sujuvat teed seal küll polnud. Rudolf sai 4 minutit oodata. Lahe koht, aitäh!

Leitud! Tänud peitjale :)

 3 

Varahommikune metsas-võsas müttamine sai juba ööbimiskohas, Mummassaare aarde juurde tehtud. Nüüd siis mägironimine. Lolli peaga olin pannud nahast viisakad linnatossud, mis said üsna kriimuliseks. Aga küll ära kuluvad. Üles saamisel tegime kaks pausi. Vaade muutus üha nauditavamaks. Eks kõrgel kohal olles ongi väljavaated paremad :-) Enne tippu läks jalgealune peenikeseks ja libisevamaks pudiks. Tipus tasus see kõik ära. Minu meelest loendasin üle 10 erineva tehismäe. Selline tunne, et siinne maa on seest tühjaks tõstetud. Mis ei ole muidugi kaugel tõest.
Kohustuslikud pildid klõpsitud, kohustuslik aare üles otsitud ja logitud, algas mäestlaskumine. Oleks tahtnud lund ja lumelauda, see oleks mäekeskuses korralik must mägi. Mitu aitähhi Janikale ja Margusele mägironimisväljakutse ja kaugete vaadete eest! Aare kombes, evej. Kohendasin pesa nii, et raskus karpi ei rõhuks.

https://www.endomondo.com/users/1392188/workouts/1006512157

Mägikitseke

Järvevaade

Naabermägi, neid on palju

Nagu Sannikovi maa

 1 

Motoriseeritult sain kraavini, edasi siis jalutusministeerium. Kuna päike kõrvetas mis hirmus, siis krantsidel olid juba esimestest sammudest keelerullid ripakil. Üleval oli õnneks veidi tuult mis jahutas. Täitsa ägedad vaated, aitähhid!

 3 

Nüüd ma siis olen sellest vaatest ja temaga seonduvast veidike valgustatum. Alt minema hakates sain juhendeid kapaga ja põhiline oli õige varustus kaasa vedida. Vaateni aga ronisin lolli tumma mägikitsena ilmselt otse nagu nii mõnigi teine minust märksa sportlikum tegelane. Oh mind tumbalumbat küll. Aga tegelikult oli kogu see jant täitsa naljakas ja üleval tervitas mind vaade, tuul ja päike ka. Logisin ja ajasin aga pee uppi ja hakkasin liftiga laskuma. See lift aga kihutas liiga kiiresti, seega pidurdasin ja tulin edasi nagu tigu, ainult selle vahega ,et maja kaasa ei tassinud. Alex jägis kogu seda janti ja ei suutnud ära imestada kui kiiresti ma ära käisin :P. Tänud adreka eest, puud jäid mäeküljele alles :D!

 4 

Tundsin, et energiat on ja võiks nulli kohale sõita. Teed aardeni on läbi kaevatud, aga see pole probleemiks, kui su sõiduvahend on ühe käega tõstetav. Panin kõige kergema käigu peale ja hakkasin veerema. Algus oli lihtne, raskemaks läks asi siis, kui tee vasakule keeras, siis hakkas peenema kruusa sekka tulema jalalabasuuruseid kive, mille taha oli väga kerge kinni jääda. Aga kohale ma jõudsin. Võtsin logiraamatu lahti, panin käe taskusse, aga käsi kobas tühjust. Pliiats oli vist tõusu ajal välja kukkunud, aga teadsin, et kotis on varupliiats. Tegin koti lahti ja üle minu pühkis magus lõhn. Kõik asjad kotis olid niisked või märjad. Misasja??? Koti põhjast avastasin pahanduse põhjustanud lekkiva vitamiinivee pudeli. Vuih. Kõik mu riided haisesid nüüd vaarika ja aaloe vera järgi. Riputasin kõik riided ratta peale laiali ja otsisin varupliiatsit edasi. Ei leidnud. Siis leidsin vana pliiatsi üles, olin selle teise taskusse pannud :) Logisin aarde ära ja nautisin vaadet, lasin asjadel korralikult ära kuivada. Pärast alla tuhisedes oleks äärepealt üle läbikaevatud tee lennanud, vaevu sain pidama. Võtsin suuna Ahtme peale. Aitäh!

Kaevanduse mõju :)

 4 

Mõtlesin alguses et see saab olema viimase kahepäeva tebjuba mitmes kokkukujatud kivimoodustis. Need mulle küll meeldivad, aga kordused kipuvad muutuma ju tüütuks. Siiski oli Piiagi nõus veel ühe ette võtma. Parkisime auto ja saatsime pilgud mäele. Lisaks mäele nägime ka üht inimkuju liikumas otse mäetipu suunas. Kohe oli selge et see ei saa olla keegi teine kui geopeitur. hakkasime siis ka õhinal mäesuunas liikuma. Kune eelpoolnähtud kuju asus peagi laskuma, siis võtsin fotoka suurendasin, pildistasin ja suurendasin pilti taas... No muidugi Reix! Kohtusime , väike geojutt. Üksteisele siis ilusad soovid jagatud. Saime infot et ligi pääseb ka kergemat teed pidi, aga ikka pidime otse ülesse ronima. Ja muidugi nii, et üks ees ja teine järgi ja iga lahtituleva kivi korral mõtlesin paaniliselt kuidas see mu kalli Piia pead tabab. Õnneks olen ma ikka väga kehv sihtija ja kõik kivid läksid mööda. Tagaistulekuks valisime pikema laugema, aga ohutuma tee.

reix

piuks

 2 

Vihm mindki kätte ei saanud, kuigi päevane päikesepaiste oli asendunud tumeda pilvevaibaga. Vaadet siiski oli. Alt vaatasin ülesse ja ülevalt alla. Tõusumeetrid võtsin loomulikult otse, ehk tegin maastiku palli võrra raskemaks. Vaadet nautisin täpselt nii kaua, kui järgmised peiturid paistma hakkasid. Siis tulin alla, ikka otse, kuigi see on tavaliselt ebamugavam. Aga polnud see mägi nii püdel midagi... Tasus tulla!

Leitud

 3 

Kartsin, et ehk siin saab vihm meid kätte, ja no peaaegu sai kah, kui seda tibutamist annab vihmaks nimetada. Kogu see kivilasu on kahtlase kujuga - kaks kõrget küngast, mille vahele läheb tee. Enne sisenemist tundsin igaks juhuks huvi, ega Kaur otse ei taha minna. Loomulikult läkski. Ega normaalsed inimesed vist sedasi ei tee. Igatahes platool elavale jänesele tuli Kauri ilmumine nõlva tagant nii suure üllatusena, et tahtis vaene loom mind pikali joosta. Vaatan, et kappab teine otse minu pihta - otse peale tulles jänes ju minu liikumist ei näe. Vaevalt kümmekond meetrit jäi otsasõiduni, kui igaks juhuks käed laiali ajasin. Alles seepeale jänes ehmatas ja viskas korraliku haagi, siis läks kuhugi nurga taha rahunema. Mispeale saime Kauriga lepa juures kokku ja panime logi kirja.

Vaade on muidugi võimas - küngas siin ja koonus sääl, vahele selgi, maju ja kollaseid põlde. Aitüma kutsumast!

Leitud.

 1 

Tuleb välja, et kukersiit värvib jalan6ude tallad kollaseks.

 1 

2924.

 1 

Iga päev juba sellise kivihunniku otsa ei roni. Tänud vaatele juhatamast.

Petangivõistlus kutsus jälle Ida-Virumaale ja planeerisin teekonnale väikese geo-kõrvalepõike, et lubatud vaadet nautida. Esimene ehmatus tabas mäe all – nii kõrge! Üles ma igatahes sain ja dendroloogiline vihje aitas kiiresti ka karbi leida. Allatulekul oleksid kindad marjaks ära kulunud ja meenus aastatetagune kooli kehkatunni "vähkide jalgpall". Läkski päris elus vaja! Aitäh

Kas maa on tõesti lapik?

 1 

Väga hea vaade avanes tippu jõudes, otsitav paistis ilusti kaugele ära, päike piilus pilve vahelt ja ümberkaudsetest metsadest tõusis siit ja sealt vihmakese aurustumise halle jutte. Tänud peitjale.

 1 

Selleks ajaks, kui me auto siia parkisime, oli vihm vist otsa saanud. Kaua ta ikka sadada saab, lõpuks saavad pilved lihtsalt tühjaks. Mõned pilved olid lausa auklikeks muutunud. Hiline päike säras aukudest läbi ja ma oleks pilti kah teinud, kui telefoniaku poleks end 73% pealt surnuks tunnistanud. Lehvitasin siis hoopis pagaritele ja vaatasin vaadet kahe silmaga. Krista puhkas lepa all jalgu ja kirjutas nimed sisse. Aitäh! Põnev maastik oli!

 1 

Kuna olin oma logistiliste arvutustega korralikult puusse pannud, siis jäi siinkandis pea tunnike üle. Läksin siis vaadet vaatama. Kuna teed olid aarde lähistel läbi kaevatud, siis ei hakanud drive-ini üritama, jätisin georondi ootele ja tõusin kõrgustesse vaadet nautima. Eks selle aarde juures olegi võtmekohad üles saamine ja alla saamine, kusjuures viimase juures on oluline, et see mitte liiga kiiresti ei juhtuks. Vaade oli aus ja aare tuli ka kiiresti loogilisest kohast välja. Aitäh peitjale.

 1 

Leitud

 1 

Palav.. järsk ronimine, sinine taevas, kivitolm.. kurk kuivab. Ning kõige tipuks tiirles kaks kulli pea kohal - ootasid vist. Täna ei olnud nende päev.

 6 

Leitud ! Aitäh !

Tänud aarde eest!

 4 

Einoh, vanemgeopeiturid uhkustasid uue aardeleiuga, kui töölt koju jõudsin. Ega ma saanud siis kehvem olla. Kohapeal uurisin, millist teed minna. Nojah, milleks minna ringi, kui saab otse... Süda rindu ja minekut. Kui üles jõudsin, tudisesid jalad nii nagu mõnel vanuril (või veel hullemini). Ära tegin. Kui nii edasi läheb, hakkan kaljuronijaks. Aitäh peitjatele.

 5 

See aare tuli nüüd küll õigel ajal. Olin just täna Ida-Virus tööl ja aarde juurest läbi astumine sobis kenasti. Lootsin logida teisena, aare ju ikkagi peaaegu Pagarite koduhoovis, kuid leidsin tühja raamatu. Kohapeal tegid mind veidi nõutuks eestlaste viimase aja lemmiksildid: eramaa ja videovalve. Jätsin auto kaugemale ja ronisin otse mäkke, olemasolevatest jäsemetest piisas täiesti. Aitäh!

Teeb nõutuks

 5 

Kui aare hommikul üles tuli, olin päevaks lapselapsevalvesse jäetud. Einar pealinnas "geolõbutsemas". Õhtul tegime koos jalutuskäigu ära, logi läks teisena kirja. Kaevandusehoonetest mitte jälgegi järel. Palju siledakspoleeritud jalutuspindu ja ilusaid vaateid. Aitäh!