VK19.1: Suzuki, Koji

Leitud

Leitud, korralik lõpp- aitäh!

Leitud.

Maastiku tegin enda jaoks tükk maad raskemaks, aga õnneks olid kummiku jalas. Huvitav mõistatusaare - aitäh!

Lint sai kunagi läbi vaadatud, keegi kollitama ei tulnud, küll aga tulid koordinaadid. Jep, hea, soovitan otsida üksi ning öösel. FP jms. Peitjale tänud!

Jällegi, aare nii ammu endale vajaliku koordinaadi külge saanud, et kohe ei meenugi midagi. Kohapeal oli aga üllatavalt põnev :) Aitäh!!

Selle aarde kohta tasub öelda vaid, et hea on, et pimedas ei tulnud. Koordinaadid sai üsna mugavalt paika, tore, et tänapäeva tehnoloogia võimaldab ka asju aeglasema luubi alla võtta. Kohapeal käisin ma ka korra sügaval talvel vaatamas, aga siis oli asi nii kinni külmunud, et jätsin laastamise vältimise huvides asja katki. Nüüd tulime tagasi, sest väljas on väike sula ning peidik avanes ilma suuremate pingutusteta. Kõik tundus liiga hea, et tõsi olla ning nii oligi, et järgmisel hetkel jättis süda kolm lööki vahele. Jumpscare'd on kõige jubedamad asjad üldse. Aga vähemalt logiraamatu valvurid olid nunnud.

Aitäh peitjale, mõistatus ja laegas olid väga hea teostusega, aga jumal tänatud, et uuesti tulema ei pea.

Mõistatus lahenes üsna lihtsalt. Kasti avades pidi südari saama. Eks õuduskirjanikule on selline teostus väga sobiv. Ehmatuste saatel me seal toimetasime ja logisime. Tänud.

 1 

Siia poole sõites meenutasin, et mis mõistatus see niisugune küll oli. Meenus, see tore video, mida tuli hoolega ja mitu korda vaadata. Selle peale panin vaimu valmis ja olin igasugusteks üllatusteks valmis, aga kõhe oli natu ikkagi. Mu kõike näinud geokoer läks kah natuke pöördesse. Aga ellu jäime. Tänud peitjale

Aardele nüüd kõik nii nagu peab.

Sai kohapeal ära käidud. Tore lahendus. Tea mis veel siis oleks olnud kui oleks täiesti taastatud :). Vahva mõte. Tänud peitjale aarde eest.

Kaups kohe ootas selle aarde logimist. Säras mu kõrval ja kui aarde avasin, kostis Kaupo suust pettunud ohe ja rääkis, kui lahe see aare ennevanasti oli ikka olnud. Ega nüüd ka viga polnud, aga oli selge, et sinisema taeva ja rohelisema rohu ajad olid selleks korraks möödas.

Lõpuks sai julgus kokku võetud ja selle Ringi juures ära käidud...

Tänan peitmast.

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".

Väike hooldus ja lappimine. Aare leitav ja logitav. Üks detail oli küll töötamise lõpetanud ja selle korjasin kaasa, võibolla saab kodus korda. Ehket kes kogu komplekti tahab leida, see võib natuke veel kannatada.

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".

Üritan kevadeks korda teha, ega seal vist oluline osa talvel ei tööta niikuinii.

Küll on hea meel, et aarde lahendamiseks raamatut lugema ei pidanud… mina ei tea, kes selle ära oleks lugenud, sest ei enne ega peale Kingi ma ühtegi õudukat enam kätte ei võta. Õnneks sai selle mõistatusega kahekesi kenasti suuremate õudustraumadeta hakkama ning kuigi ka otsimine käis pimedas metsas, siis sai rahulike südamelöökidega logimistoimingud tehtud. Stiilne, aitäh!

Kunagi sai see mõistatus lahendatud. Täna tulime siiakanti ja vaatasime, et saame autoga üsna aarde lähedale. Aare sai kiiresti leitud. Aare ise ei tahtnud hästi lahti tulla ning kui lõpuks tuli, siis tundus et valest kohast. Ehk siis pool kaant tuli lahti, mitte see väike osa. Aare ise oli väga äge. Panime logid kirja ja taastasime olukorra, aga silikooni meil kahjuks kaasas ei olnud. Tundub, et märg puit on puidu külge jäätunud ja silikooniga kaetud vahe tuli lahti. Aitäh!

Leitud, logitud, tänan!

Hea, metsaalune kuiv oli! Üks kukkus naerust pikali, teine kõigepealt pikali ja siis jooksu.Õnneks oli veel valge, pimedas oleks ei tea kuhu ära kadunud. Aitäh!

Siin sai nalja üksjagu. Sinililli sai ka. Võtsime leidmise videosse ja nüüd saab seda sõpradele aegajalt näidata. Tänud

Olin aru saanud, et lastega ei tasu tulla. Eks see hea mõte oli jah. Kuigi ma aimasin, mis enam-vähem ees ootab, siis ikkagi võpatasin. Aga õnneks selle esimese reaktsiooniga kõik piirduski ja edasi panin rahulikult nime kirja. Suur tänu!

 2 

Mõistatus on lahendatud juba ammu-ammu, aga kuidagi ei ole õigesse kohta sattunud. Täna olime sobivasti õigel sõidusuunal, et päeva lõpetuseks teha viimane põige metsa. Auto jätsime sajakonna meetri kaugusele ja ragistasime nulli. Konteiner paistis ilusti kätte, kuid Salme keeldus seda avamast. Ilmselt logide lugemisest oli tal mingi eelaimdus. Mina ei osanud midagi karta ja asusin uudistama. Uhhuuu! Saime paraja ehmatuse osaliseks, hüppasime meetrikese kaugemale ja siis hiilisime tasakesi lähemale. Saime õnneks aarde logitud, kuigi hirmu tekitas see asi isegi päevavalges. Väga lahe aare tegelikult. Aitäh peitjale!

 1 

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".

Käisin vaatasin üle ja hetkel oli täitsa ok...isegi töötas kõik. Natuke iluravi vajab aga see ei sega leidmist.

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".

Tahab väheke ülevaatamist.

 4 

Need mõistatused on ikka vahvad, kus kohe nagu ei saagi aru, et kus siis see mõistatus on. Et pead ise välja mõtlema, milles mõistatus seisneb. Pead mõistatuse mõistatust mõistatama, enne kui saad mõistatust mõistatada. Üks asi tundus kummaline, ja eks seal ka see mõistatuse sisu end peitis. Siis kaua enam ei läinud, kui koordinaadid käes.

Täna öösel Keilast tulles oli kindel plaan ka logi kirja panna. Kui tihti ma ikka kell 2 öösel siia satun. 2+1 maantee eripära tõttu sai natuke edasi-tagasi sõitu tehtud ja siis läbi väravate lompides metsateele keeratud.

Mõtled ikka, et kui tead ette, et asi on ainult temaatiline geopeituse aare, siis päriselt ei ole sellel ju üldse selle kaevust välja roniva tumedajuukselise tütarlapsega mingit seost. Ja üldse ei ole seda tüdrukut ja seda videolinti ju päriselt olemas. Jajah. Mida rohkem nii mõtled, seda rohkem pimedas metsas jõllis silmadega ringi passid ja iga oksapraksatuse peale ehmatad. Muljetavaldava suurusega aardepeidukani jõudsin viperusteta. Jah, teadsin, et midagi siit tuleb. Tuli-tuli. Korraliku ehmatusega ikka tuli. Kuigi olin omast arust selleks valmis. Või noh, mitte just selleks. Millekski.

Tõesti kahju, et aare pidi kolima oma algsest asukohast. Maakividega vooderdatud vana 3m sügavune allikakaev, kuhu eelmine leidja sisse kukkus, andis sellele aardele ikka õite temaatilise asukoha. Ilmselt hoiaksid kõik leidjad sellel kaevusuul silma peal kogu logimise aja, et saaks kiirelt putku panna, kui sealt miski peaks hakkama välja ronima. Oleks siia valges sattunud, oleks kindlasti ka selle kaevu üle vaadanud.

Peitjale tänud terve tänase geoöö eest. Palju häid emotsioone Keilast ja muidugi ka siit.

 8 

Selle aarde otsimisest kujunes jällegi omamoodi ootamatu seiklus välja. Mõtlesin et päeva lõpetuseks sobiks just üks mõnus visiit metsa. Kaarditöö jätsin aga tegemata ja usaldasin laisalt googli poolt valitud teekonda. Siis kui põhimaanteelt maha keerasin, sattusin kohakuti maasturimehega. Pidin sõna otseses mõttes kraavi keerama et tema saaks keset teed mööda sõita! Kohakuti jõudes lasti aken alla ja küsiti üsna kurja häälega et mida mina siit otsin? Esimese hooga ei saanud arugi et mismõttes. Jäin veel korra mõtlema et tee otsas ju ühtegi keelavat märki polnud. Ega ma ei hakanud keerutama ka ja ütlesin lähen siia lähedale metsa geopeitust mängima. Seda sõna oldi varem kuuldud ja võeti hoopis rahulikum toon. Härra elavat selle tee teises otsas ja muretses värskelt hööveldatud tee pärast ja üleüldse kui mõni võõras siin tiirutab. Pidavat igasuguseid liikuma kes metsa prügi veavad. Lõpetuseks läksime siiski sõbralikult oma teed ja sai ka vasthööveldatud teed nac kinni sõidetud. Nii, auto tee äärde ja gepsu järgi c 600m metsa. Kusagil 250m pealt pistsin telo taskusse et kll suudan niisama ka kurssi hoida. Kui siis tükk aega hiljem telo uuesti taskust kalibreerimiseks välja võtsin, arvas too et nüüd on hoopis 400m veel minna. Tüüpiline üks jalg lühem praktika jälle. Nüün enam telot raskusse ei pannud vaid ikka võiduka lõpuni välja sai metsa forseeritud. Ja siis otsisin ja otsisin ja otsisin. Raadius läks muudkui suuremaks ja pisemaks ja suuremaks. Võtsin siis peale tükki aega tulutut otsimist kirjelduse lahti. No muidugist! Aare kolinud. Mõistatus ju lahendatud mitu aastat tagasi ja... Aga mis seal ikka. Korrigeerin koordinaadi ära mis see paarkümmend meetrit ikka ära pole. Kui siis täpp kaardile sai vaatas sealt vastu hoopis poolekilomeetrine nihe. Aga mis teha kui ei oska õigel ajal kirjeldust lugeda, ikka omad vitsad peksavad. Suunasin lambivihu kaugusesse ja hakkasin astuma. Sain sealt vaevu mõnda maad minna kui üle võsahunniku minnes äkki maapind jalgealt kadus. Õnnex sain veel käed laiali ja maandusin  kõhuli. Risuhunniku alt tuli välja mingisugune vana maakividega silutud katteta kaev. Jalad jäid nippi nappi kuivaks. Päris creepy värk. Mõnda aega hiljem olin siis uuel koordinaadil ja asjandus hakkas juba kaugelt silma. Nüüd pean tõdema et üldiselt olen ma vana rahu ise, aga laeka järele küünitades käis ikka jõnksatus südame alt läbi :D Ei oleks midagi sellist kll osanud oodata. Aga väga lahe. Selline korralik ööaare eriti nõrganärvilistele hehehe. Nüüd uuesti kaarti vaatama hakates üritasin leida võimalikult kiiret ja valutut teed autoni tagasi. Eelmisest punktist siia liikudes avastasin ka kogemata et palju lähemalt kulges ka autotee, aga mkna olin auto jätnud kuhugi karu .... Seekord enam metsas ragistada ei tahtnud ja otsustasin lagendikke kasutada. Nac ennem lagendikku sai ka prozektor tühjaks ja edasi tuli liikuda juba telefoni valgel. Mida rohkem ma lagendikule jõudsin, seda rohkem vesisemaks kiskus. Polegi põld. Hoopis mingi märgala. Mitmesajameetrise ringiga minna ei viitsinud ja nii ma sealt kulgesin pokult pokule. Kuni üks jalg sai märjaks ja nac aja pärast ka teine. Ausalt õelda kui siis lõpuks sinna päris metsa vahele tagasi jõudsin siis oli isegi võsas ragistamise üle hea meel. Vähemasti kuiv lapik maa. Mõnesaja meetrisest jalutusest aardeni oli sujuvalt saanud mitmekilomeetrine ring igasugu huvitavatelt maastikel. Aga aare iseenesest on võimas ja kindlasti soovitan öösiti. Veel paremini oleks ta muidugi sobinud sinna kuhu ma rinnuli sisse kukkusin, aga mine sa tea äkki ta oligi esialgselt just sealsamas. Peitjale suured tänud selle zedöövri eest ;)

Üllatus maapõuest

 2 

Mõistatuse lahendasin kohe kui aare ilmus. Otsima jõudsin alles nüüd ja seda ka ainult seetõttu, et mul tuli roolis hull uni peale ja Laur arvas, et see aare äratab mu korralikult üles. Ega ta eksinud. :)

Väga lahe teostus, mul on ainult natuke kahju, et ma öösel siia ei sattunud, siis oleks veel rohkem teemasse! Kuid "positiivseid" emotsiooni tekitas ka valges. :D

Super, aitäh!

 2 

Pärast nädalast reisi Lätist tagasi sõites vajus silm vägisi kinni üksluisel teel. Õnneks tuli meelde, et tee äärde jääb üks adrenaliinilaksu aare. Olin küll 24. mai seal viibinud, aga ise ei olnud loginud. Teadsin mis värk on, aga kõhe tunne oli ikka nüüd ise seda läbi tehes. Saab laigi, kui toetaja teen. Aitäh!

Kuna mõistatus oli ammu lahendatud siis sai seal kohapeal ikka natuke juurde lahendada. Lõpp on täitsa mõnus. Õnneks arvasin mingi triki seal lõpus olema seega ehmatus moment jäi ära.

Tftc ! Mega lahe aare :)

Mõistatus sai õhtul lahendatud ning logimine jäi sobivasti uue päeva algusesse. Igati sobiv toimetamine hämaras metsas. Lahe teostus! Aitäh aarde eest!

Mõistatus oli ammu lahendatud ja ootas logimist. Nüüd tuli uuesti lahendada kuna asukoht oli muutunud.

Väga lahe creepy asi oli. 67s päev. Järjest tihedamalt teeme neid 2in1 aardeid, et 1 enne keskööd ja teine peale keskööd. See annab võimaluse üle päeviti välja puhata. Kui aardejahilt kell 1 koju jõuad, siis ilmselgelt jääb uneaega väheks.

Tänud!

Nii äge lõpp, aare mida soovitaks nii sõbrale kui ka viha vaenlasele :D Väga supper, tänud :)

 3 

Ütleme nii, et mul on ikka juhtunud mõnikord aardeid leida eskaleerunud üllatushõikega. Herki kohmitses alles tee peal, kui mina seekordse üllatuse avasin. Noh...mõned hääled ikka tulid minu suust ka, aga konkurents ei andnud võrrelda. Herki kohkumus oli mitmekordne - tema jaoks olin juba raskelt vigastatud või suremas....enam-vähem. Või noh - alla 1 karu või 10 rästiku ei uskunud ta minu seltskonnast mitte leidvat ja ta ei suutnud esimese hooga otsustada, kas joosta minu poole või minust eemale. Kinnitasin, et olen elus ja lõpuks ragistas ta ennast tee pealt minu juurde, et näha, mis värk siis seekord on. Äge värk oli ja tegime lastele ka video. Laps juhtus seda kodus magava kassi kõrval vaatama - kass olevat sisuliselt lakke karanud. Nii et - üks aardest sündinud videoklipp puudutas vähemalt ühe elusolendi hinge tema pimedaima sopini. Teisi muidugi ka. Aitäh.

Tänud aarde eest!

 1 

Kdi Laur! Hea, et ma siia pimedas ei tulnud. Kõigepealt sorkisin pulgaga enne kui käe julgesin sisse pista. Tore teostus, tänan.

 1 

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".

Aare taas korras ja töötab nii kuis peab. Kolisin selle esimesest kohast vähe eemale, kuna sinna on maja suht lähedale kerkinud. Aarde püsima jäämise nimel viisin ta siis sealt ära. Lisaks kohalike uute elanike närvide säästmiseks, sest kui keegi peaks seal vaiksemal ilmal aaret otsima, siis võib tekitada see naabrites "huvitavaid" tundeid.

Kel varem koordinaadid kätte saadud, siis nüüd peaks mõned tehted lisaks nendega tegema, et uut asukohta kätte saada. Kirjeldus on vastavalt muudetud. Video ei viitsi esialgu ümber teha.

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".

Tundub, et peab üle vaatama.

Siia kanti sõites, oli mul hirm, et ei tea kas suudame sellest paksust lumest oma autoga läbi murda. Õnneks oli just keegi autoga sama teed mööda kulgenud ja sinna, kuhu meie auto parkisime, oli ka eelnev auto ennast sisse seadnud. Huvitav oli see, et ka jalajäljed läksid just samas suunas. Ei või olla, kas tõesti geopeiturid. Poolel teel tulid isa ja poeg vastu. Näod ei tundunud tuttavad olevat ja seega ei hakanud ka geojuttu üles võtma. Paistab, et nemad käisid lihtsalt ilusaid pilte tegemas. Ühel hetkel tegid nende jäljed imelike sikk sakke ja keerasid otsa ümber. Siis sain ma aru, et peame oma jõududega hakkama saama. Aga polnudki see asi nii raske. Keerulisem oli hoopis konteineri haagi ja konteineri enda avamine, sest kogu kupatus oli ära külmunud. Oleks me tulnud päev varem, oleks seda asja lust ja lillepidu avada olnud. Täna oli ainukeseks abivahendiks korteri võti. Kui aga see kõveraks läheb, ei saa me ju koju enam sisse. Asi lahenes ilusti, saime lahti konteineri ja jäi ka võti terveks. Olime ennast juba hirmsateks asjadeks ette valmistanud. Õnneks jäid püksid kuivaks ja aare sai ka ilusti logitud. Tänud peremehele aarde eest ja ilmataadile võrratu talvise ima eest.

Väike põige maanteelt kõrvale. Päris ligidale ei saanud, teele oli langenud suur puu aga oligi parem, sest sai mõnedsajad meetrid jalgsi kulgeda.

Väga mõnus teostus, aitäh! Raamatuid pole lugenud, aga filmid olen vist kõik ära vaadanud.

 2 

Ma lastega ikka mõnda aega poleerisime vanal kaevul enne kui liikvele läksime ning üks noorpeituritest õige jälje üles võttis. Teostus oli aga nii üllatuslik ja hirmutav, et üks linnupoegadest varjus mu hõlma alla ning keeldus Lauri meistriteos aaret vaatamast/kuulmast. Peale logimist hiilisime käsikäes geomobiili ja tibud suikusid koduteel magusasse unne. Tänan Lauri algusest lõpuni vägeva teostuse, aarde eest! Soovitan südamest!

 2 

Olime jällegi Tallinna manu, kus väikestel oli vaja kaitsta pere au väikeses minimaratonis. Sellistel trippidel üritanud alati ka natuke peitust mängida. Kuna hiljuti just antud koordinaadid kindlaks tehud ja üldse tundus midagi ägedat, siis oli plaan olemas. Ragistasime lõppu ja enne kui kirjelduses uuesti seda 20m juttu lugesime, sai ikka tuhnitud ja kaevatud ja kirutud putukaid ja Lauri. Rohkem ringi vaadates jäi õige asi ühele noorpeiturile silma. Emotsioonid olid head. Vanem poiss tahtis võssi joosta ja nooremale pakkus see nabani nalja XD. Väga äge aare jällegi Laurilt, aitäh!

 4 

Lasin ennast navil kohale vedada. Kaardilt vaadates ei tundunud see just lähim punkt kuhu ta mind tõi. Oma 500m jäi veel müttamist. Mul polnud selle vastu midagi ja asusin teele. Orienteerusin päikse- ja kaugust mõõtsin tunde järgi. Kui lõpuks gepsu taskust välja võtsin, oli 50m veel minna. Üsna rahul olin tulemusega, kuna olen ka ringiratast metsas tatsanud. Kohale jõudes juba aimasin, mis ees oodata võib. Panin ka üsna täppi, vähemalt osaliselt. Miskit oli ka ootamatut ja ehmatus oli garanteeritud. Hea et pükstele plekki ei tekkinud.

Lauri kiitmast ma ei väsi. Ja kui väsin, siis puhkan ja kiidan edasi. Väga lahe.

Tänud.

 3 

Oi kurja küll! Hea, et me siia öösel ei tulnud! :) Õudukad on ikka õudsed küll, ma parem ei tegele selliste asjadega. Jään parem komöödia žanri juurde! Aga päeval oli meil päris lõbus siin aare leida ja nimesid kirja panna! Täname!

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".

Talvepuhkus.

 3 

Aare ootas juba tükka aega külastamist. Varemleidjate kommentaarid "mine öösel" tekitasid küll kõvasti põnevust, kuid ka kõhklust. Mulle piisas juba sõnast õudus kirjelduse juures, olin kindel, et öösel tulen siia ainult koos mõne julge kaaslasega. Täna sattusin siiakanti, põnevus sai võitu ja kuna ilm oli selline, et võis peaaegu pimedaks lugeda, lisame metsahämaruse ja argpüksile võiks ju piisata küll?

Püüdsin fantaseerida, mis mind ees võiks oodata ja lähenesin südame põksudes aardele. Hetke pärast..paneks jooksu? Ei pane, nii argpüks ma ju ka pole!

Isver kui hea, et ma päris öösel ei tulnud, sain hämaraski piisava elamuse;) Praegu logisid sirvides tundub, et ega väga palju julgeid ei olegi, kes siin öösel üksi oleks käinud..:)

Kiitused peitjale! Lahe värk.

 1 

Läksime nii nagu googel ütles ja kui ütles, et kohal, siis uskusime ja sukeldusime pimedusse. Kui paar võsaviirgu välja arvata, siis üldiselt oli täitsa mõnusasti jalutatav metsaalune. Kasti avamise au jätsime kõige nooremale. Tänud peitjale, väga lahe aare!

 1 

Jaaa - pilve tagant piiluv täiskuu, jäine vihm ning näkkupeksvad kuuseoksad on igati sobiv sissejuhatus. Seitsmeaastane Madar oli esimene, kes näpu ussipessa pistis ning looma katsus - eluga pääsesime.

 2 

Meil oli ikka kindel soov ka sellel aastal siit suure koguse põdramokkadega lahkuda. Reaalsuses oli seeni vähem, kui autosid mida kohtasime. Lisaks karjuv sooline ebavõrdsus. See, et mina pidin nonstop tegevusena põrdrakärbseid juustest ja igalt polt mujaltki välja tirima (mõne suutsin tuvastada alles õhtul kodus) ja keha oli lõpuks korralikult läbi puretud. Piia aga nautis täiega seda, et need tegelased teda ära põlgasid. Polnud ju aus, natuke oleks võinud talle ka neid jaguda. Ja siis see et ma Piial aardejuures tegutseda lasin. See on juba evolutsiooniline oskus. Omal ajal Eesti lõunaosariikides oleks ma äärepealt elusa rästiku mulaasi pähe sülle võtnud, tookord päästis ka mind see, et otsustasin ebameeldivama tegevuse kaslasega jagada.

 4 

Selle aarde juurde hakkasime kulgema umbes täpselt aasta tagasi. Olime juba peaaegu kohal aga...ei saanud edasi minna, sest seened olid ees. Enne läks issanda päike looja kui me seened korjatud saime. Praegu mõtlen, et hea oli, et pimedas ei läinud. Juba valges sai pulsi kiiremini liikuma :D Jänku-Peeter lasi "musta töö " ikka mul ära teha.
Aga ellu ma jäin ja kiidusõnad Laurile närvikõdi eest!

 1 

Muidugi külastasime pimedas, et ikka veel põnevam oleks. Oligi. Liiga kole ka kellelgil õnneks ei hakanud. See oli 25. järjestikune geopeituse päev. Tänud!

 3 

Kodune töö oli lihtne, nauditav ja mõnevõrra tuttavlik isegi :o) Õue sai muidugi öösel tuldud, et emotsioon ikka ehedam oleks. Google'i meelest oli kõige kasulikum autoga lõunapoolset teed mööda läheneda. Maanteelt maha pöörates seisis ees avatud värav koos maha paigaldatud restiga loomade tõkestamiseks, aga kuna keelavad märgid puudusid, siis sõitsin sisse. Regio kaart näitas umbes 600 m aardest kagus mingit sihti. Parkisin sinna ja hakkasin marssima. Siht, kui seal midagi kunagi oligi, kadus üsna pea, minek kiskus järjest tihedamaks. Parim rada tundus ühtivat taskulambi valgusvihuga, kuhu iganes see suunata... nagu õudukas ikka :o) Igatahes kohale ma lõpuks sain, isegi tihnik avardus ning asendus väikse lagendikuga. Teostus laiemas laastus vastas ootustele, tegelikult muidugi omajagu ületas ootuseid. Väga vaimukas, külluslik ja meisterlik, aitäh!

 1 

Kõigepealt juhatas google mäps mind valest teeotsast sisse - vähese ettevalmistuse viga minu poolt. Kui näidati, et tuleks vasakule pöörata aga seal oli puhas mets, ei rajakestki, mõistsin apsu. Läbi võsase metsa nii pikka maad sellises palavuses rassida ei tõmmanud eriti. Sõitsin siis pisut edasi arvates, et äkki tee sinnapoole keerab, kuni aed ja turvakaamerad tee takistasid. Lootsin, et jäin kaameratest välja aga vist mitte, sest kui ümber keerasin ja tagasi sõitsin ning mõne aja pärast aardega paralleelselt olles seisma jäin, et natuke mõtiskleda ja ortofotot uurida, nägin selja tagant eemalt autot tulemas. Juhuslikult samal hetkel kui mul oli selge, mis edasi teha ja liikuma olin hakanud. Järgmise kurvi tagant masin mulle enam ei järgnenud, võtsin hoo maha. Ikka ei järgnenud. Kuigi tal ei olnud kusagile mujale seal minna. Seega hea algus sellele, mis edasi tuli. Seis, tulistan, telliskivi jne. See juba ajas närvid pingule. Märklauaks ei läinud, hiilisin teises suunas. Ja jõudsin kohale. Ja juba aimasin, et miskit hakkab toimuma. Ja hakkas ka. Pakkisin siis logiraamatut lahti kui kuulen äkki üsna lähedalt kirvega raiumist. Aru ei saa, kust poolt. Hakkasin juba mõtlema, et peitja on sammu kaugemale läinud oma trikkidega. See jäi aga ka vait ja julgesin sealt "happetünnide" vahelt tagasi hiilida, kui poleks nii palav olnud, oleks jooksnud küll :D

 3 

Nii palju kui teed oli, oli sõit lust ja lillepidu. Ma ei tea, mis mudamülkast siin jahutakse. Minu linnakaga ideaalne. Parkisin ja võtsin lähima suuna. Kogu aeg muidugi ajasid valmis metsmaasikad mul suuna kõrvale. Pugisin mis jaksasin. Neid jäi sinna hulka veel, minge korjama!

Kohapeal jäi kast koheselt silma. Tegin lahti ja miski oli, mis vajas kepikesega surkimist. Ohsa püha pee, kus ma ehmatasin. Ja siis nigu kiuste, keegi ragistas ka eemal. Täiesti õudus kuubis. Sirutasin käe ettevaatlikult karbi poole ja no ikka väga kiiresti võtsin välja tagasi. Kuna peale geopeiturite siia keegi ei satu ja vaevalt keegi mulle täna appi oleks tulnud ja niisama seisma oleks ma jäänudki, võtsin julguse kokku ja karbi ise välja. Ja nigu sellest veel vähe, suunataju kadus mul täiega ja ilma gepsita oleks seekord sinna padrikusse jäänudki.

Tänud ehmatuse eest, no maasikad silusid asja ära!

 3 

Nüüd tagantjärgi ei suuda ma meenutada kas ma karjatasin aarde juures ka või ei aga igatahes oli minu käsi see, mis aarde tema peidukast välja tõi. Tõenäoliselt ületas pulss mitmekordselt normaaltaseme. Mul on hea meel, et me selle aarde enne öise aarde tegemist üles otsisime. Vastasel juhul poleks vist kedag kohapeale jäänud logiraamatut täitma :D Suur tänu temaatilise ja väga lahedalt teostatud aarde eest!

 4 

Nagu siin on juba korduvalt varem kirjutatud - kui läheks sellist aaret otsima pimedas ja üksinda, siis võiks infarkti saada :) Tänasel imeliselt soojal kevadõhtul oli see ka piisavalt õudne, aga siiski talutav. Aitäh superaarde eest, FB rahvusvahelisel lehel ja kaks häält aasta aarde hääletusel!

TB out: FRANDRIKs Bernd Bigfoot

 3 

Koht oli juba suhteliselt sürr. Edasi hirmus, õudne, jube jne. Keegi karjus ka veel kuskil. Suure ehmatusega haarasin poolaka TB kaasa. Tänan, aga rohkem ei tule. :)

 1 

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".

Kõik tagasi nii nagu peab. J: 2xTB

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".

Läheb soojemat aega ootama.

 1 

Mõnisada meetrit enne aaret läks tee isegi minu pargimaasturi jaoks liiga huvitavaks. Samas mets oli ilus lumine ja jalutada oli ka hästi mõnus. Mida lähemale aardele seda ilusamaks metsaalune läks. Nagu talvevõlumaa lausa. Aarde lähistel oli küll veetakistus, aga ringiga sai sellestki mööda. Välimises konteineris oli omajagu vett, sisemine õnneks veekindel. Aitäh peitjale.

 2 

Teel nulli tuli lomp ette ja kui juba Seitsme juures muru peal käis ratas ringi, siis siin ei hakanud proovimagi. Õige mõte, kohe pärast lompi läks tee veel hullemaks. Kuidagi saime telefoni abil nulli ja siis Arvi märkas kahtlast kohta. Ma olin natukene logisi lugenud ja natukene aimasin, mis ees võib oodata. Arvile sellest ei rääkinud, vaid ütlesin, et võta välja. Ta oli näoga "mis krdi asi see on" ja siis sai täie raha eest emotsiooni. Oli tore kvaliteet-aarete tuur, tänan.

Leitud.

 10 

Antud aare oli seatud minu päeva peaeesmärgiks. Päeva alustasin põhjusega alles pärast keskpäeva ja lisasin nimekirja paksult erinevaid aardeid täis. Tahtsin siia tulla nii nagu peitja ja teised leidjad soovitavad - kottpimedas. Teel aardeni olid juba märgid. Suitsiidsed konnad. Laipu oli palju ja ise sai ka tahtmatult päris palju alla aetud. Lisaks oli pilkane pimedus ja vihmasadu. Vahepeal tuli ka päris mudane teelõik, kus pidi gaasipedaali vastu põrandat suruma. Autot pole ma valguse käes näinud aga kui juba esiklaas sopaseks saab, siis pidi seda lendama päris hästi. Auto jätsin kohta kus lubati sissetungijaid tulistada ja ellujääjaid uuesti tulistada. Paistis olevat perfektne koht kust jala edasi minna. Väiksem sihtmärk või nii. Nulli poole minnes kohtasin imelikke kanistreid, mis kindlasti täis hapet, et inimesi üles sulatada. Olid ka alusevirnad, millest ilmselt tehakse kirstud kui hapet ei ole parasjagu. Täiesti suvalises kohas võsa vahel oli laotud ka väikene puuvirn. Kõige eelneva juures aga hirmu ei olnudki. Pealamp, tavaline taskulamp ja valgust kiirgav telefoni ekraan tegid olemise päris hubaseks. Aare oli lahedalt temaatiline. Eriti meeldis see karbi sisu. Tundus tõesti nagu päris. Aitäh!

 1 

Soovitan kindlasti külastada pimedas ja üksinda.Elamus on sada prossa garanteeritud :)

 1 

Škodaga sain Suzukile üsna ligidale. Veidike metsavahel ukerdamist ja vahva tünder jäi silma. Ja, vau efekt oli igatahes olemas. Väga vahva asjandus, aitähhid!

 1 

Liginedes aardele oli eeldada, mis sealt tuleb, aga üllatusmoment püsis kuni karbi avamiseni.

 1 

Teadsin, mis aarde konteinerist tuleb, aga ikkagi oli k6hedusttekitav. Joonas ei saanud teekonnal aardeni seekord imakonbel yhtegi puuki.

 1 

2748.

 1 

Õhtu alustuseks huvitav leid, tänud.

 1 

Lõunasse evakueerudes oli tee nii seatud, et siit läbi tuleme. Maanteamet tegi kõik, et meie teekond keerulisem oleks, nii sattusime mitu korda olukorda, et põhiteed näeme, aga sellele ei saa...näed aga kätte ei saa. Lõpuks saime kohale, logitud ja teele tagasi. Nüüd lõunast tagasisõites poleks me niigi lihtsalt veel pääsenud. Tänud!

 1 

See oli täitsa filmi vääriline topsik. Pimedas on jah efekt suurem ja võimsam - kuigi võib arvata, et keegi kaevu ei tõmba ja tõenäoliselt ka ise ennast hiljem üles ei poo..... Aga natuke ehmatab ikkagi - teeb tuju heaks. Pime mets on ka selline ......salapärane :) Algul oli väikene nihe koordinaatides - aga peale korrigeerimist läks kõik paika. Aitähh meistrimehele ja selliseid asju on alati lust leida. Film kusjuures oli kuidagi painav ja suruv - mitu nädalat istus peas ja "kummitas". Jah , ega ma mingi eriline õudukafänn ei ole ka, aga see selleks. Aitähh

 3 

Kuna Anni lasi üle tegime ümber oma plaanid Iru aardeid külastada. Päevane kuumus oli üle läinud, Taavi oma plätudes ja T-särgis nautis 13 kraadi. Mina leidsin aga sain kohe aru, et mulle see asi vist ei meeldi. Kõik protseduurid jäid Taavi teha ja ma ei kahetse seda. Alati seda maanteed sõites mõnda kärbest nähes, kardan, et ta imbub teisele poole aknaklaasi...

 3 

Kui aare ilmus, oli selge, kellega ma seda otsima lähen. Vaikile meeldivad kangesti õudukad ja veel igasugused (minu arvates) suht jõledad asjad, nii et aare oli tema jaoks nagu loodud.
Ma arvan, et filmi varasem nägemine teeb kogu selle aarde muidugi rohkem põnevaks, kuna fantaasia hakkab ikka täiega tööle. Me olime täiesti veendunud, et kohale jõudes leiame poollagunenud naise kuskilt välja roomamas. Vaiki võttis selle tarvis isegi telefoni kaasa, et kollist ja endast selfi teha.
Tahtsime kohale minna pimedas, aga kuna nüüd on valged ööd tõesti kätte jõudnud, sattusime ikka suht valges kohale. Mõtlesin, et oleksin sinna üksi läinud, oleks juba põtradele mõeldud soolapost mind sealt minema ajanud, aga Vaikiga oli täitsa julge nulli poole ragistada.
Peab ausalt tunnistama, et enne Marise logi polnudki see aare nii hirmuäratav kui nüüd. Nullis seistes arutasime, kumb aardele kallale läheb ja kuna Vaiki on sellistes asjades nagu kogenum kui mina, siis läks tema surkima. Detailid jätan vahele, kuid vähemalt korraks võpatasime ikka mõlemad.
Auto juurde tagasi minnes hämmastas mind erakordsete detailidega Vaiki, mida tema sinna aardele kõik juurde lisaks, et veel õudsem oleks ja ma tänasin vaid õnne, et Laur midagi sellist polnud valmistanud. Siis oleks ilmselt mina puu taga seinud ja oodanud, kuni kummitus kõik aardeleidjad ära tapab ning läinud siis rahulikult koju.
Einoh, täitsa vahva oli ja meil oli ainult kahju, et ikka täiesti pimedas ei läinud. Siis oleks närvikõdi kindlasti veel rohkem olnud. Aga Vaiki huilgas rõõmujoovastuses nagunii üle terve metsa - temale väga meeldis.
Filmi ma olen muidugi kunagi vaadanud, kui seda saab nii nimetada. Tookord oli sõber seda varem näinud ja nii käskisin ma tal öelda, mil õudsamad kohad tulevad, siis tean silmad kinni panna. Minu mäletamist mööda istusin ma filmi keskel ikka suht pikalt silmad kinni.

 2 

Kuhugi (Tartusse, selgus hiljem) oli jälle vaja sõita ja ega siis töö pärast hobiga tegelemata jäta. Sõitsime küll Seati, mitte Suzukiga. Mälu mäletas väga hästi, et tuleb põhjapoolsemat teerada läheneda, aga loll navi juhatas lõuna poolt. Kui siis keset metsa ringi keerasime ja peremees väravasse postkasti vm tuli, ei saanud ilma juttu ajamata minema veereda. Ta ei teadnud sellest talukohast midagi, sestap saimegi omal käel tagasi sõita, ei pahandanud ta lollidega midagi.
Õigel teekesel oli paar pinevamat paika, aga maasturiga_huvitav on selle kohta ikka liiast öelda. Vähemalt kuival ajal saab madala esiveoga edukalt ligi. Nulli läksime läbi võsa, tagasi mööda teed - nagu ikka :-)
Nullis oli küll lahe temaatiline ehitis, juba selle ringi eest punktid. No ja aare ise. Just sellise teostusega nagu ette kujutasin :-D Sestap ja eks ka tervete närvide tõttu ei juhtunudki midagi. Oli kisa, oli kära, oli villa. Kui käes oli karbi aeg, siis see ületas jällegi ootusi. Vahva sisu :-D Vahelduseks lähme nüüd Tove Janssoni Muumimaale leebet koguperemängu nautima ;-P
Tuhat tänu Laurile vinget temaatiline asukoha ja aarde eest! AA kadidaadi ja soovitan jms sildid said auga välja teenitud. Palun veel ja ainult pimedas leitavalt :-D

 7 

Nojah, ma ei teadnud seni sellest jaapanlasest ja tema kokkukirjutatud raamatust mitte midagi, veel vähem olin näinud filmi - sest ma kardan ju õudukaid nagu vanakurat välku :D. Ja aarde avaldumisel mõtlesin, et minu pärast võibki jääda see kast sinna kus ta on ja ma isegi ei hakka kindluse huvides mitte kunagi vaatama kuidas seda lahendatakse :D. Aga kui minult ükspäev kavalalt küsiti, et noh, kas mõistatus on ära lahendatud ja millal otsima lähen ning kui lähen, siis kindlasti mingu ma öösel; lisaks soolas Miki veel Caro sünnipäeval õli tulle jutuga, et kui ma juba ussikivi kinnastega käitlemas käisin, mis ma siis veel selle aarde juures mõtlen teha ning samal ajal kasvas aarde alla ka muljetavaldav sildilasu… siis hakkas asi ikkagi hirmsast hoopis põnevaks kiskuma ja tekkis tahtmine see lugu seal ära näha, maksku mis maksab ja olgu jube või mitte… :D.

Õnneks oli mul taaskord võimalik endale julgestuseks kaasa paluda Kaupo aga niipalju vaprust see mulle siiski juurde ei andnud, et oleksin nõtkunud öisel ajal sinna minema :D. Et kokkuleppeks siis jäi, et minek tuleb, aga ainult valges ning täna peale tööd ja koerakooli sõitsime kohale. Parkisime kuskile 600 meetri peale ja viskasime edasi jala, eelnevad logid olin enam-vähem endale pähe õppinud ja kohe autos väljumisel hakkasin ringi vahtima, kas Marianni logis kirjeldatud (ja minu arvamuse kohaselt siis samuti õudsfilmikarakteriteks olevad :D) soolalakkujaid meid kuskilt ehmatamisplaaniga ei piilu; lisaks valgustas teemast palju teadlikum Kaupo mind kogu selle kõndimise aja tõenäoliste stsenaariumidega, mis meie kohale jõudes meid ees ootab ja juhtuma hakkab ning tegi järgi, millise tooniga lisad täpselt veel selle juurde käivad… :D. No ja te võite ette kujutada, kui vingerdades ma seal nulli poole astusin ja peagi käskisin kaaslasel üldse oma värvikad kirjeldused lõpetada ning päris viimases lõpus lausa palvetasin, et midagi otsekohe juhtuks mis sunniks meid otsa ringi pöörama ning sealt jalga laskma… Mida minu selle hetke suureks meelehärmiks ikkagi ei juhtunud ja varsti olimegi kaardi järgi kohal. Nulli otsisime natuke aega taga aga kui ma juba peaaegu kindel olin, et seal kuusehunnikus ta nüüd on, ronisin ise Kaupo selja taha ja ubisin kaasasolija eesliinile :D. Kaups piilus asja esmalt pika käega ettevaatlikult üle ja ka alguses rohkem ei tahtnud :D. Mina tahtsin muidugi veel vähem, aga no kus sa asja enam katki jätad… Lükkasin Kaupole jalaga lähemale abistamiseks mingi kaika ja ise piilusin siis turvaliselt kuuse tagant edasi, mis järgmiseks saab…:D. No mis saab, mis saab, edasi sai kõike seda mida ma tahtsin et ei saaks, aga Kaups oli minust ikka oluliselt tublim ning peitja ponnistus meid sealt logimata jooksu peletada ei kandnud lõppkokkuvõttes siiski vilja. Aga öösel oleks küll kandnud, ma ei usu, et ma oleks suutnud sinna paigale jääda :D. Ja tõe huvides peab ütlema, et ka raamatu ulatas mulle Kaupo näppu, pagana peitja ma ütlen... :D

Vererõhk laes ja nimed kirjas, läksime kiirel sammul tagasi auto juurde ning Lauri viidatud objekt läheduses üle vaadata ei tulnud isegi meelde... Kuigi kodus kuuldud kirjelduse järgi on sellest nüüd tuline kahju. Nii et kes peale mind otsima läheb, minge ikka vaadake see sobiv lisa ka üle ning ma ise loodan seda näha siis, kui aardele ükskord hooldusvajadus tekib…

Mis ma oskan öelda, VK-sari kahtlemata rikastab geopeitust :D. Ja turvalisest kaugusest tõuseb mu käsi juba ka omapoolset lisa soovituse ja hea teostuse siltide alla laduma :D. Nii et minu poolt ka siia nii sildid kui kirja-aitähid - Laurile närvikõdi ja pikkassodele põhjuse andmise eest – ning soovitan kõigile teistele samuti asja vaatama minna, eriti vapratel muidugi pimedas… :D.

Kaaslased natuke hiljem, aardest juba ohutus kauguses...

 1 

Jalutasime kohale, tee äärde oli organiseeritud huvitavaid objekte. Ühtegi neljajalgset sõpra me lähistel ei märganud. Enne lõppu hargnesime, Mari läks karpi otsima ja mina lubatud ajalugu uudistama. Peagi kutsus Mari minugi leidma. No avasin ja sulgesin ja avasin uuesti. Ega karp enne rahu ei saanud, kui meil logimine tehtud. Pimedas vist nii rahulikult ei oleks toimetanud. Tänud peitjale.

 3 

See sai kiiresti kenasti roheliseks, aga olin üsna imestunud, et koordinaat Suzuki esinduse ette ei sattunud. Kuna kohe otsima minek plaanis ei olnud, siis sinna ta jäi ja logisid polnud ma lugenud kah. Maa-ametist olin korra pilgu peale visanud, mistõttu teadsin, et läheneda tuleb sealt, kus minu gps-is teed ei ole. Noh, mu auto jaoks seal sobilikku teed polnud kah, nii et veidi sai astutud, aga see oli põnev astumine. Kollased liblikad saatsid meie käiku ja kuusekännud tantsisid tee ääres. Vahepeale oli keegi üritanud veebikaamera aaret tekitada, aga mõistnud, et seda pole mõtet enam teha ja asja seisma jätnud. Nulli juures leidis Krista kärmelt objekti ja mina aarde. Seekord olin kenasti viisakas ja lasin Kristal ka aarde leida. See on hea mõte alati viisakas olla ja teised enne aardeanuma manu lasta (geovanasõna). Nii jääb endale rohkem närve ja vähem kortse ning halle karvu ;) Igatahes sai Koji omale minu kassi tb ja logiraamatusse said nimed sisse kantud. Ma sain nentida, et esineb seos Suzuki meetodil õpetamisega. Suur tänu! Lõpuks uudistasime veel jupp aega seda 20m eemal olevat objekti.

 1 

Emaga pärast orienteerumist tekkis mõte ikka mingi aare ära võtta. Kuna olin kuulnud see lahe aare, siis saigi tee sinna aardeni ette võetud. Leitud, väga lahe aare. Soovitan kõigile.

 1 

Peale orienteerumist jäi see aare tee peale ja saigi otsima mindud, sest eelnevalt olin kuulnud, et äge asi ja ole ettevaatlik. Ettevaatlikkuse suhtes hea, et hoiatati- muidu ei tea, mis saanud oleks. No oli vinge konteiner:) Laur aitäh sulle taas ägeda asja eest.

Õnneks oli jõukohane mõistatus ja jalutuskäik. Täname!

 1 

Mulle meeldib jaapanlaste viisakus ja tähelepanelikkus, see et nad ei mõtle enda vaid alati enne teiste heaolu peale. Seda viimast oli mõnuga ka aardes tunda. Heameelega soovitan ja ikka pimedas ning üksi. Jaapanipärased kummardused, sigalahe, tänud.

 2 

No miks me siis Suzukit ei tea! Vastused tulid kiirelt nagu viienda käiguga. Kuna Suzukil on hetkel hing haige ja särtsu väga ei ole, siis tänasele aardejahile me teda kaasa ei võtnud. Ja vot see oli viga! Kasutusel olnud linnavurle tõmbas metsavahel juba esimesel meetril omal suud - silmad häbi pärast pori täis. Kasutusele tuli võtta tallatakso ja nautida kaunist loodust. Aare loomulikult väga hea teostusega, millest elevust jagus tükiks ajaks. Täname!

 1 

Sai koos sõbraga ettevõetud väike öine geotuur. Vot see aare oli tõesti otsimist väärt :) oleksin lisanud veel mõned efektid, mis oleks seda vast veel tõetruumana näidanud, kuid see mis sai leitud oli igati nauditav. Tänud juhatamast!

 3 

Ühel lauamänguõhtul aardete üle arutades teatas Laur, et tal on ka tähestikuseeria idee. Saime vihjeks esitähe ning rahvuse. Variante pakkudes sai õige ka nimetatud, aga kohe küll ei koitnud, et siukse imeliku nimega mehelt ta oma idee võiks saada. Suzuki teoste nimekirja nähes hakka sjuba koitma, mis tulla võib. Kui aare avaldus olin just pesust tulnud ja end koos mõnusa raamatuga teki alla sättinud, et veel paar lehte enne magamaminekut lugeda. No kohe kuidagi ei kiskunud uuesti riidesse panema ja kuhugi pimedasse metsa tormama. Tegime plaani hoopis järgmiseks õhtuks. #maasturigahuvitav nädalavahetusele järgnes veel üks #maasturigahuvitav-aare. Saime päris lähedale ja siis ekslesime ringi, koordinaat ei tahtnud kuidagi lähemale tulla. Mina olin taskulambita ja kui ma tagapool kõndisin, siis piilusin ringi, et ega ometi kuskilt mõni soolalakkuja ei tule. Vedas, pääsesime eluga aardeni, imetlesime peitja kättetööd ja pääsesime tagasi ka. Aitäh aarde eest ning saagu kõik ideed nii kiirelt teostatud!

 1 

Tore, et Volbriööks selline äge mõistatus avaldati, siiski pidime oma luuasõidu üheks ööks edasi lükkama. Kohtumiseni Blocksbergi mäel järgmisel Volbriööl :) Tänud peitjale!

 3 

Ei hakand päris nulli trügima - tee ääres oli sinililla omajagu ja need tahtsid kangesti korjamist. Mingid kuivemal ja/või külmemal ajal - palun. Seal paistab päris korralik majapidamine olema - kantsel ja ufod ja roosterüütel ja lakukivi ja mis kõik veel. Ja korralik rongamets, justkui nukitsamehe filmis :), kraaksus ja prääksus ja lendas okste vahel ringi seal. Aare - ei määrind seal enam miski ega keski. Kõige parem oli see, et ma just ühte suurt tünni taga ajasingi, neid na napilt, aga näe, anti kohe uus ette - tore. Muidu nagu Matti Miliusel, sihuke õrn ja ... Kolistasin seal natuke, aga pärast panin kõik kenasti tagasi ka, ilma nähtavate kahjudeta. Ja ses osas nõus, et öösel oleks lahedam, ja kuivi lappe soovitan ka kaasa võtta. Aitüma näitamast, ja kestku ta kaua, lahe loom!

Õhtul tegime väikese geosutsaka, väga lahe teostus, soovitan!

 1 

Lõpuks ometi avanes mul võimalus Madis duši alt välja ajada, hehe. Mõistatus sai väga kiiresti lahendatud ja ka leid tuli ruttu, aga teekond aardeni oli päris pikk ja vaevarikas ning ega tagasiteegi parem polnud... Aare ise oli väga lahe, kui selle lahti saime, siis vaatasime tükk aega üksteisele otsa, et kes see julge on... Ja isegi karbi sisu oli teemakohane, aitäh Laurile ja häid ideid edaspidiseks!

 7 

Ma olen ammu kartnud, et juhtub see, mis täna juhtus. Nimelt, olen mina rahulikult pesemas, kui Liis midagi teisest toast hõigub. Kuna ma aru ei saanud, mis seal kisati, siis ei reageerinud. Järgmine hetk tõmmati vannitoa uks lahti ning tehti kiirelt selgeks, et uus aare avaldati ning nüüd tuleb minna. No johhaidii, nüüd siis? :D Uimerdasin nii kaua, et kui lõpuks vannitoast välja sain, oli Liisil juba aare peaaegu lahendatud ning vuristati mulle koordinaadid ette. Mis siis ikka, eks tuleb minna. Volbriöö ka ning Liis soovitas enda kuri nõiamoor jalutuskäigule viia. Tee valikuga panime pange ning selle tagajärel saime päris pikalt võsas ragistada. Kuna mina olin kaardilugeja, siis ei kulgenud teekond ka sirjooneliselt, vaid parajalt suure D tähe kaart pidi :P Kohale aga jõudsime ning leidsime õige asja üles. Liis erilise ettevaatusega toimetas seal, aimasine ette, mis seal võib olla :P Esmalogi sai 22:50 kirja ning pärast saime teada, et järgmised ning ka peitja ise sõitis peaaegu aarde juurde autoga. Nojah siis :D Aitäh aarde eest! Minu 2400. leid Eestis.

 1 

STF kell 23.50

Aitäh siia juhatamast.

Tänud peitjale :)

TFTC!

Palun olge aardega ettevaatlikud, kuna mingil põhjusel (ilm) ei taha värv kuidagi ära kuivada täielikult ja mõni koht võib veel määrida.