Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Tartu linn Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 1.0 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Aarde alguspunktis seisavad kõrvuti isa ja poeg. Nad vaatavad aarde poole, mille kaugus meetrites on sama, mis poja nina kõrgus maast tollides.
Vihje: pole
Lingid: pole
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
![]() |
Lõpp-punkt | Geokontroll 550/395 |
Aarde sildid:
vaatamisväärsus (5), gpsita_leitav (5), välimõistatus (4), muguoht (4), lastesõbralik (3), lastekäruga_ligipääsetav (3), tasuline_parkla (2), soovitan (2), ilus_vaade (2)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC72TVN
Logiteadete statistika:
177 (92,7%)
14
8
7
3
1
0
Kokku: 210
Mõõdud sai võrdlusena tuletatud, kodus enda pealt üle mõõtes. Täna õhtupimeduses sai aare kiirelt ära logitud. Logiraamatu lehed olid üsna niisked, vajaks ülevaatamist, pastakas hakkas õnneks veel peale. Tänud peitmast! :)
Eelmisel aastal käisin mõõtsin silmadega need tegelased üle ja käisin vaatasin potensiaalse koha ka üle, aga täpselt ei saanud aru, kust ja mida ma täpselt otsin ja nii ta jäi. Kui uus Tartu plaan tuli, põrutasin endalegi üllatuseks esimese katsega kontrolli põhja ja käisin vaatasin, nüüd siis juba täpsemalt koha üle. Täitsa tekkis ettekujutus, mida ja kuidas ma tegema pean, aga tekkis kahtlus, et kui ma nüüd seal üksinda tegutsema ka hakkan, siis mõni kaastundlik linnakodanik mind kindlasti kohe püsti rebima kukub. Seega jääb edaspidiseks.
Käisime mõõdulindiga kohal ja lõpus läks käppelt. Ega meeldiv see avalikus kohas mõõdulindiga jändamine pole. Tänud!
Kui korraldad geosündmust siis tuleb ettevalmistused ka ära teha. Õnneks enamus ettevalmistused tehtud, üks viimastest on veel teha vaja. Nii et enne Tiksojale sõitu käisin natukene otsimgu töid tegemas. Tegelikult korra juba käisin otsimas aga ei saanud otsida kuna mugusid oli siin nagu siplegapesas sipelgaid. Mõtlesin küll et nüüd kunagi suvel mõnel öötunnil tulen otsingitele aga näe, täna jõululaupäeval valge inimene magab lõunani. Kuna mugusid oli mõni üksik siis tuli meelde üks pilt Favebooki Geopeituse grupi chatist kus oli peal puu tagand piikuv kakk ning kirjutatud oli sinna juurde nii ,,Logi ruttu, mugu tuleb!". Pigem siin oleks siiski kehtinud ,, Otsi ruttu, mugu tuleb!" :D Selline väike seiklus siis hullul kes jõululaupäeval kodus ei püsi :D Tänan Tanelit!
Kuju oli igati tuttav. Nüüd siis aega ja võimalust ka aaret otsida. kambaga lihtne, üksi oleks segaseks otsinud.
Tänud
Enne õhtusööki sai potensiaalne koht üle vaadatud, aga mugude rohkus ei lasknud asjaga põhjalikumalt tegelda. Tegelikult oli koht ka suht umbes pildi järgi arvutatud, nüüd siis seisatasin poja kõrval ja vaatasin järgi, kuhumaani see tema nina siis mulle ulatub. Eks tuleb täpsemalt asi paika panna ja uuesti tulla mingil muguvaesemal ajal.
Parkisime end pronksi kõrvale. Ulatasin geokotist Jaanusele mõõdulindi ning soovisin edu. Mööduvad mugud tundsid huvi, et mis me siin mõõdame - ütlesin, et mõõdame kummal pikem on ning mugud jalutasid naerdes edasi. Jaanuse mõõtetööd tehtud ja Johani konverteerimine valmis, numbrid GPSi ja lõppu vallutama. Mugudele vaatamata sai lõpuks ikka nimed kirja.
Tänud!
Käisime seal grupiga kaks korda. Esimesel korral leidsime enam-vähem asukoha üles, aga aaret ei leidnud. Käisime siis vahepeal muid aardeid otsimas ja lõpuks jõudsime ringiga tagasi. Seekord leidsime lõpuks ka aarde. Tegelikult pole peidukoht üldse nii keeruline.
Hommiku poole oli vähem mugusid. Hea on, et meil abivahend oli. Aitäh peitjale.
Aega läks. Mõtlesime ja otsisime üle, tegelikult pole nii raske peidukoht. Tänud Peitjale.
Muguvaba see piirkond küll polnud, aga päris külje all ka keegi ei toimetanud. Veidike kohmitsemist ja katsumist ja näppu ta jäigi. Aitäh!
Kui juba kujude mõõtmiseks läks, ei saanud ometi seda ka vahele jätta. Täname!
Tänase ilmaga oli küll kujude juures uudistajaid, kuid lõpus sai üsna vabalt tegutseda.
Tänan peitmast.
Oeh... Arvutused olid meil ammu tehtud ja võimalikku peidukohta oleme ka külastanud juba päris mitu korda, aga alati on olnud liiga palju rahvast, kelle ees me ei ole tahtnud liialt kahtlast etendust etendama hakata ja oleme oma missiooni pooleli jätnud. Ega siin tänagi päris vaikne ei olnud, kuid mõnevõrra vähem rahvast liikus siiski. Nii tegime südame kõvaks ja kuigi mõnele möödakäijale võis me tegevus kummalisena näida, suutsima olla edukad ja oma missiooni lõpule viia. Leitud, aitäh!
Kiire leid peaaegu sealt, kuhu kujud vaatavad. Tulin nõks peale kolme, et segamatult logida. Kuiv ja korras, aitäh peitjale.
vaatasime siit,vaatasime sealt,vaatasime iga nurga pealt ja leitud ta sai.
Ei hakanud see karp silma päris esimesest kohast.. ega mitte teisest.. ikka viimasest Tänud
Tagantjärele ei saagi aru, et miks see aare nii suurt hirmu tekitas. Ju siis ei teadnud, et mis on nina või mis on toll. Igatahes sai geokontrolliga 10m peale ära pommitatud ja otsingupiirkonda piiratud. Paar korda olid mugud ees, nüüd sattus lõpuks vaiksem hetk olema ja täitsa sõbralik konteiner jäi silma.
Mõistatuse nullist on korduvalt mööda jalutatud. Olen üpris kindel, et olen kunagi varem kõik need objektid ka üle kontrollinud, kuid tookord aaret ei leidnud. Ka täna pidime hiljem naasma, et muguvabamalt otsida saaks. Hiljem naastes oligi seis veidi parem ning ühel hetkel jäi tops silma. (898) Aitäh!
Esimese tiiruga otsisime õige paiga välja, aga mugude tõttu jäi leidmata. Hiljem oli juba oluliselt vaiksem ja varsti oli Carolysil karp leitud. Tänan!
Eks ma paningi ühel ilusal õhtul jalutama minnes mõõdulindi kotti ja võtsin mööda minnes vajaliku mõõdu. Kuna aeg ei olnud soodne, siis kohapeal kohe edasisi etappe ette võtma ei hakanud. Kodus tegin kiired arvutused ja asusin tulemust geokontrollima. Esimese pauguga ma just päris kümnesse ei saanud, ent kümne meetri raadiusesse küll. Aga mul ei olnud tunnet, et sellega rahule tahan jääda – tahtsin ikka päris täpset tulemust. Kuna aega natuke oli, siis proovisin veel. Ja veel. Ja veel natuke. Läbiviidud uurimistöö tulemusena saan tagantjärele öelda, et seitsmenumbrilisi koordinaate, mida geokontroll täiesti täpseks võttis lugeda, oli kokku kaheksa komplekti – pommitamise sihtmärke kui palju!
Kogu selle koduse paugutamise tulemusena sujusid välitööd järgmisel hilisöisel külastusel väga sujuvalt – aare jäi näppu esimeses kohas, kuhu käe sirutasin.
Aitäh peitjale!
Aarde asukoht oli 10 m täpsusega paika pandud, kuid sellises keskkonnas andis see piisavalt ruumi erinevate elementidega võimlemiskava sooritamiseks. Peale mitmeid painutusi, kummardusi, sirutamise ja muid trikke oli aare leitud. Aitäh!
Tartu esimene otsitud aare. Aare oli väga nutika lahenduskäiguga ning lõpuks murdsin läbi. Aitäh peitjale!
Tänase päeva kõige viimane aare ka leitud. Aega natukene võttis.
Tänase päeva viimane edukas aare sai leitud! Mugusid oli palju, aga "kõrvarõngas" sai leitud;)
Mul oli aarde umbkaudne koordinaat olemas, aga eelmine kord ei leidnud. Tulin siis täna tagasi ja esimese kohaga juba vedas ning aare oligi käes. Aitäh aarde eest!
Esimesel korral, kui käisin siin jäi aare leidmata käisime küll kõik kohad üle, kuid tulutult. Karmen kaotas pidevalt kõrvarõnga ära ja pastakas lendas igale poole, kuid sellest polnud kasu. Sel korral saime pisikese vihje. Muidugi oli aare seal, kuhu juba olime mitu korda vaadanu. Aitäh peitjale.
Eelduslik lõpp on juba ammu välja arvutatud. Täna, muguvabalt ja vihmas tegin läbiotsimist ja nii saigi aare leitud.
Lõpuks!!! Käisime siin otsimas 3 aastat tagasi, 2 kuud tagasi, kuu tagasi - ja ei midagi.. Täna leitud kohast, kus eelmine kord oli 100 korda vaadatud, ma ei tea, kas vahepeal aare plehku pani või mis...
Kirke aeles igalpool ja leidis oma geonina abil!
Korra on saanud siin käia aga siis ei hakanud üldse üritamagi, rahavast oli liiga palju. Täna oli ümbrus rahvast hõre ja sai näpud taha. Tänud peitjale
On palju aega mööda läinud, kui kodus kaardil mõõtsin,selle nulli tarbeks maaameti kaarte. Palju kordi on ka aare kadunud olnud pärast seda. Ükskord selle aja jooksul tahtis keegi ka võõrast aaret arhiveerida, aga õnneks see nii ei läinud, muidu ei oleks meil täna midagi leida. Tänud peitjale aarde eest.
Püüdsime võimalikult kiirelt otsida, leida ja logida. Õnnestus. Aitäh.
Hommik on ikka õhtust targem. Found it: 02.Jan.2021 09:33 isa ja poeg. Vaatasime teel uisuväljakule siis uuesti üle kuhu nad vaatavad. Selgus, et me ise oleme kõõrdsilmad ja lampjalad. Leitud ja logitud. Oli OK. Täname
Vaatasime vist veidi kõõrdi. Didn't find it:01.Jan.2021 14:19 Isa ja poeg
Geomaniakk mõõtis enda pikkusega võrreldes poisikese nina ära, mina mõõtsin umbkaudse kauguse ja koostöös saime aarde kätte. Aitäh!
Olen aasta tagasi umbes siin kirvest vibutanud, aga retroperspektiivis võiks öelda, et pime kana võib ju tera leida, aga kui seesama kana seda tera ikka kinnise nokaga hullunult toksib, siis sama hästi võiks seda tera ka mitteleituks lugeda. Nojah - kasutegur oli null.
Seekord oli järel- ja eeltöö tehtud ja selge pilt kuhu minna ja kus seista ja kus otsida. Tera leitud ja konsumeeritud...või noh...logitud lihtsalt.
Mõningase soolise võrdsuse mõttes tormasime kohe ka isa ja tütart otsima - leidsime nad Kaarsilla juurest valguspuu alt (no isa vähemalt, püsimatu tütar jooksis ringi nagu lapsed ikka). Leidsime ka ema ja tütre - Maanaised olid linna muuseumisse tulnud. Ema ja poeg jäid esialgu leidmata (või kui see turu siga oli äkki tiine ja pojad tulekul?)
Kunagi ammu, kui ise veel ei mänginud, olin olnud abiks otsingutel. Siis ei teadnud geokontrollist midagi ja reaalselt mõõtsime midagi sammudega välja. Otsinguala oli päris lai, tagantjärgi öeldes oli kahtluse all ka õige koht. Igaljuhul oli otsing edutu. Nüüd, enne Tartusse sõitu, teadsin olusid ja sisestasin geokontrolli suvaliselt mingid numbrid ja näitas, et pihtas-põhjas. Ei uskunud oma silmi, ei ole ju võimalik esimese korraga täpselt tabada. Tegin paar kontrolli ja tõesti - esimese suvaliselt valitud koordinaadiga täistabamus.
Nendega oli lõpus juba lihtsam ja peale mõningat poleerimist tuli ka aare välja. Aitäh!
Seda aaret otsisime kolmel korral, sündmusepäeva õhtul, järgmisel varahommikul ja lõpuks peale vanalinna majutuskohast lahkumist. Lõpuks saime nägijateks kuigi kogu aeg olime ka õigest kohast otsinud. Aardekarbil puudus kaan ja sellest andsime peitjale ka teada.
Môôtsime, arvutasime, roomasime ja lôpuks leidsime. Aga vôttis ikka aega. :))
Tulime täna spetsiaalselt seda aaret otsima. Esiteks ostime mõõdulindi Lõunakeskusest, siis mõõtsime ja lugesime samme. Jõudsime kohale, aga aaret ei leidnud. Seejärel tahtsime gokontrolli pommitada, aga see ajas mingit errori juttu. Teegime väikse tiiru linnapeal ja võtsime kõne peremehele ja tegime siis tema peal gokontrolli, mis läks kohe roheliseks. Tulime uuesti kohale ja leidsime aarde. Tänud peremehele aarde eest.
Koordinaat oli olemas, aga ikka läks natukene otsimisega aega. Aitäh!
Kohati on ikka kummaline, kuidas ei leia osasid lihtsalt peidetud aardeid. Käid korduvalt ja korduvalt poleerimas ja ei ole noh. Minul Pirogovi ja see siin. Mõlema aarde koordinaadid olen täpseks rihtinud. Otsinud mõlemat oma 5-6 korda vist kokku. Pooltel kordadel muidugi kohe käega löönud mugude tõttu, aga seda siin vist kolm korda poleerinud suht segamatult ja põhjalikult. Samas kõrval mõni eriti edeva lahendusega aare tuleb pisikese pusimise peale kätte. Nagu Karuselli täna öösel. Nipsti käes esimese korraga.
Muguallergiliste aarete otsimise öö algas täna Pirogoviga. Ei leidnud esimese raksuga. Loobusin ja tulin siia. Lihvisin ikka korralikult. Kell oli alles paar tundi üle südaöö ja purjakil kampasid liikus veel omajagu. Olin juba (jälle) suht nõutu seal, kui korra veel vaatasin ja seal ta oligi. No wtf!? Ei ole võimalik, et ma varasematel kordadel ei ole konkreetselt sinna vaadanud ja sealt poleerinud. Eks ma muidugi ootasin midagi raskemat, tehnilisemat peitmisviisi. Aga võta näpust, eks! Tänud Tanelile jälle maratonielamuse eest!
Kuidagi juhtus täiesti uskumatu lugu, et täiesti tavalisel laupäeval sattus Tartusse Helks. Ja veel uskumatult oli meil Nubluga ka täitsa rahulik vaba nädalavahetus. Jõe ääres Kuuba rütmide saatel mõtteid mõlgutades tulid meelde ajad mil sai öösiti Geopeitust mängitud ja mööda igasuguseid kohti kolada ja sealt vist Helksiga tutvus üldse algaski (tervitused Mikile, kõik on tema "süü"). No ja siis ei saanud ju ilusat õhtut raisku lasta, kaart ette ja otsima. Leidsime ka. Aitäh :D
Kui ise tahaks otsida silmadega, siis seekord tuli kiire leid geokaaslaselt, kes julgelt käsikaudu otsis. Aitäh! See aare on korralikult meie aega saanud sisustada.
Selle aarde peale oleme ka juba pikalt-pikalt mõelnud. Kaugus sai paika, aga kui ühel korral otsimas sai käidud, siis ei leidnud. Tuli siis natuke isa ja poja silmavaatest kõrvale minna ja sealt ta leidsimegi. Logiraamat on tõesti niiske. See tahaks jällegi väljavahetamist.
Leidsime. Uhke on ju tühja logiraamatusse nime kirjutada, aga mahjuks oli logiraamat nii niiske, et saavutasime üsna krüptilise logi, mis ilmselt on loetav ainult täiskuuöödel peapeal seistes vms. Koti saime vast kuivaks, aga logiraamatuga ei osanud midagi kasulikku teha väga. Üldse arusaamatu, kuidas ta seal nii niiskeks läheb.
Aarde leidsime kenasti, kuid logiraamat oli täis ja läbimärg. Nimesid kirja panna ei õnnestunudki.
Aare oli kenasti alles, aga varasemaga võrreldes kohta muutnud. Aitäh!
Leitud tarkusepäeva raames! Muidugi, üks vihje oli selge kui päev.
Mul tervis läks peale pisikest pikutamist paremaks ning loomulikult, kui jalg kannab, siis on vaja georingile minna. Ka hilisöösel. Kõigepealt oli maja ees UIT ja ma sobisin oma uue erilise kleidiga nende projekti nagu valatult:D Tartu on reede hilisõhtul ka nii palju kunsti täis, et kohalikud purjus muguossid isegi mitte ei häiri väga palju (loe: rusikas ei sügelenud kahtlase väärtusega kommentaaride peale). Skulptuur oli ammune tuttav, poisil polnud ikka aluspükse (..ei ole aluspükse..) ja meenusid pubekaajad kui Tartus sai elatud ning mnjah, las ta jääb #geopeituscencored :) Mõistatus oli kiiresti läbihammustatav ning õige koht jäi silma ja kätte kohe. Sidusin oma saapapaelu ja uhkesse 3d prinditud karbi logiraamatusse jätsin oma nime. Suur aitäh tublile peitjale! Hea töö Tanel! Geokvaliteet taaskord tagatud! Aitäh!
Otsisime koos kasutajaga mofer. Mõõtmiseks kasutasime silmamõõtu, suureks segavaks faktoriks oli muguhord, kes ei lasknud meil süvenenult otsida. Lisaks tuli kioskist välja müüja, kes küsis mida me otsime aga me tegime näo nagu oleks juba leidnud. Aare ei asunud täpselt õiges suunas, seega oli pusimist palju.
Selle aardega läks väga kiiresti. Palju mugusi oli ümber aga õnneks oli aare kergesti kättesaadav ning head kohas.
Leitud ja logitud! Endalegi üllatuseks olid silmamõõt ja sammud täna väga täpsed.
Korra varem oleme seal üritamas käinud - tundus keeruline otsimiseks head hetke leida. Seekord oli hoooopis vastupidi: inimesi oli liikvel vähe ja aardeleid tuli kiiresti.
Uus geopäev vihmases Tartus.Õnneks mugud ei seganud ja karp tuli käppelt välja.Aitüma
Päeval ei saanud jaole, nulli ümbruses oli laat, kust skoorisin endale 2€ suhktukommi. Õhtul oli olukord rahunenud ja saime logida.
Huvitav, kui paljud käivad seda aaret mõõdulindiga leidmas? :D Mugudele huumorit. Aitäh!
Juhtus nii, et Madise ja Madaraga saime kokku just selle aarde juures ja et neil oli see juba leitud, siis urgitses Madar ilma pikema jututa topsi mulle logimiseks kätte. Tänud peitjale!
Poolik tühi karp ja pliiats vedelesid maas, logiraamatust ei jälgegi.
Isa ja pojad isal ja pojal külas. Suurem arvutas, väiksem kaevas välja.
Isa ja poega on ennegi kallistatud aga et seal ka aare peidus selgus nüüd. Mõõtmised tehtud panime nimed kirja. Tänud peitjale.
Nina kõrgus tollides tuli arvestada "umbes", sest kuju on c 10 cm lume sees. Aga sellest piisas, et õige koht kätte leida. Aitäh aarde eest, äge kuju!
Jäi meile jalutusmarsuudile ja tegin kohalolekukontrolli. Konteinerist oli alles vaid põhi. Sisu ja kaant ei suutnud lähiümbrusest tuvastada. Ainuke mis veel leidsin oli väike pliiatsijupp. Arvatavasti ära kukkunud ja kaotsi läinud.
Vat siis.. usalda veel noori nutisõltlasi..;) Kolmas kord siin. Peidukas oli tuvastatud eelmiste külastustega, mugude rohkuse tõttu lükkus logimine muudkui edasi. Õhtupimeduses tulime viimast korda mööda, punase dressikaga tüdruk tundus piisavalt usutavalt muuga tegelevat.. üks tegi katet, teine mängis kiiresti "saapapaele sidujat" (mis sest, et plätudel paelu pole;). Aitäh peitjale! Lahe mõistatus, sellega sai eelmisel korral Tartus käies, kui mõõtmisi teostasime, ikka parasjagu nalja..
Päris põnev! Passin mina aardest vaevu 10 meetri kaugusel, ootan mugude lahkumist ja teesklen nutisõltuvuses tänapäeva noort, kui välja ilmuvad kaks geopeiturit, kes vilunult aarde üles otsivad, ära logivad ja lahkuvad. Kõik käis nii ruttu, et ega ma ei saanud esimese hooga arugi, millega nad seal kolistavad. Tervitused Merlele punase dressikaga tüdrukult!
Ei andnud meile eelmisel korral saavutatu asu. Tulime uuesti silmi punnitama. Võtsime ajutegevuse turgutamiseks kohvi appi aga ka sellest polnud abi. Lugesime logisid ja hakkasin igalt poolt kihelema, kuna tundus, et kõigi teiste jaoks oli see mingi eriti titekas aare. Andsin siis lõpuks peitjale märku, et poleerin taas Tartus "neid" asju ja siis sain kinnitust, et olime liiga sõnasõnalt asja juures. Mnjah, peale seda jooksis aare peaaegu ise vastu. Huh, tehtud. Vaatasime veel korra isa ja pojaga tõtt ja teineteisele otsa, naeratsime, kehitasime õlgu ja võtsime suuna järgmise aarde poole. Tänan!
Võtsin aarde endaga kaasa. Hetkel ajutiselt kättesaamatu!
Logiraamat ootas mind maas, pliiats seal läheduses. Kadunud oli aardekarbi kaas, karp ise õige koha peal.
Ka see karp õnnestus sumedas Tartu suveöös üles leida, aitäh! :)
Viimane, mida külastasime oma öisel seiklusel mööda Tartut. Üks lihtsamaid Phantomi mõistatusi üldse, isegi mina sain üheselt aru, mida aarde leidmiseks tegema peab :).
Vaatasime isa ja poega, mõõtsime silma järgi kõrguse ja läksime panime nimed kirja. Aitäh!
Logitud öisel jalutuskäigul Tartu kesklinnas.
Umbkaudne koht juba ammu paigas ja ka otsimas paar korda käidud. Nüüd siis leid. Aitäh!
Õnneks saab ka selle peatüki loetuks arvestada. Küll on palju silmi, siis vähe aega ja kui muu klapib, siis on endal silmaklapid kaasas. Aitäh!
Mõõtsime, vaatlesime, otsisime. Tegime seda sama uuesti aga nime kirja ei saanud.
Kunagi ammu lahendatud, aga tõsise otsimiseni pole kunagi jõudnud - asukoht na avalik ja ma satun siia viimastel aastatel ka ainult avalikult ajal. Aga täna oli vaja end Vildesse pikemaks seisma parkida, siis tegime nii, et isa ja poeg hõivasid nulli ja ema vaatas pealt, kuidas tütred otsisid - nii tundus olukorda arvestades kõige vähem kahtlane. Ja pisi-Liisi oli tubli, sai tünnile näpud taha nigu nipsti. Panime siis nimed kirja ja ostsime Liisile preemiaks ühe suuremat sorti rahvaburgeri. Tünni eest ka muidugi tänud, vähemalt ei torgi enam.
kord olen seda aaret ööpimeduses otsinud, ei olnud õnne. Teinekord sai rahulikumal hetkel päeval veidi luusitud ja avastatud, et aare vajas remonti ja uut logiraamatut sisse. Nüüd, volbriöö tähistamise järgselt oli linn enne lõunat mõnus ja rahulik, et oma nimi logisse kirja saada. Tänud peitjale!
Täpselt aru saada, kumma kuupäeva sisse aardeleid läks, on raske määratleda. Nimelt sel hetkel, kui aarde pihku sain, kõlasid kesköökellad. Erinevalt Tallinnast, on Tartus ööelu. Õnneks ööelanikud tegelevad geopeitusega teisel tasandil. Peamine motiiv on neil leida klaasist silinderjas keha, millega on hõlpus vaadata, kas taevas on kaks kuud või kolm. Igatahes leitud see asi sai. Ilma abistava vihjeta....ilmselt veel rohkemate aastate pärast.
Leidsin. Tänu 12.03 kommentaarile võib selle aarde raskusastme vist veel väiksemaks keerata.
Esimene aare, mida juba kogenud geopeitur mulle kui mugule tutvustas. Lihtne, kuid siiski hea kunagi meenutada, et just siit sai minu geo-teekond alguse.
Esimesel korral, kui Isal külas käisime, juhatas Poeg meid vales suunas. Kodus tegime omad korrektuurid ja saime GK roheliseks. Teisel välitööde tuuril oli õhtul hilja suur lumevedu käsil ning geopeituse asemel ehitasime hoopis kaks suurt geolumememme. Nüüd kolmandal korral oli kõhutunne paigas ja leidsime lõpuks konteineri ka. Tänud aarde eest!
Ka see oli mul muguuputuse tõttu jäänud varem leidmata. Nüüd varahommikul polnud läheduses hingelistki liikvel. Aitüma!
Täiesti nõus Olaviga. Lisaks julgeks pakkuda, et antud aarde puhul pole tegu rüüstamisega, vaid keegi on karbi halvasti sulgenud ja kõik mida magnet kinni ei hoidnud, kukkus lihtsalt välja. Palun taastada, mitte arhiveerida.
PS Surnuaed pole kuidagi parem koht aardele.
Kahju kuulda, et Tartu kesklinnas on üks vaatamisväärsusega seotud vahva aare ikaldunud. Samas tahaksin märkida, et tegelikult on aarde omanik see kes otsustab, kas aare vajab taastamist või arhiveerimist. Juhul kui omanik objektiivsetel põhjustel ei saa seda otsustada, on olukord teine.
Mis kujul aare teostatud on, on iga peitja oma valik. Olen selle mänguga tegeledes jõudnud arusaamisele, et logiraamatu asukoht ei pruugi alati aarde puhul primaarne olla. Pigem on seda hoopiski kõik muu, mis aarde juurde käib (vaatamisväärsus, lahenduskäik vms.).
Ja üldse tunnen ma, et sellise sõnastusega logide kirjutamine on lugupidamatu kaasmängijate suhtes. Aga võib-olla olen ma liiga vanamoeline...
Algus turistidele kindlasti mõistlik turismiobjekt, aga seda üliavalikku kohta, pingi alla peidetud jura peaks juba piisavalt olema, et väärtustada ka paremate peidupaikade olemasolu.
Leitud sai seekord pool konteinerit ja teritaja.
Nina kõrgus sai pildi pealt mõõdetud ja GK tunnistas tulemuse õigeks. Kohapeal läks ka kiirelt. Tänan.
Otsustasime Mariga kaks päeva Tartus aardeid otsida. Võtsime ette siis jalutuskäigu Isa ja poja suunas. Õnneks me kaua külmetama ei pidanud. Nimed kirja ja järgmise aarde juurde edasi. Aitäh peitjale.
Vaatasime just kinos "kes su isa on". Nyyd tundus see just õige temaatiline aare. Nagu eelpool nimetatud nina vinkel silm sirkel ja leitud ta sai. Tänud peitjale ;)
Härrasmeeste silmavaade ei olnud 1. jaanuari varahommikul just kõige selgem, aga saime siiski jutule ja näidati õige koht kätte.
Silm sirkel, nina vinkel ja umbes nii ta leitud sai :D
Nii kui taskulambi põlema panin, jäi karp silma. Aitäh peitmast!
Pärast Kaubandusmeka aaret jalutasime siia ja ka siin ei läinud logimiseni jõudmiseni kuigi kaua aega. Aitäh aarde eest!
Kujud vahvad. Põnev oli vaadata, kuidas kõik hilised möödujad kiikasid isale ja pojale järele. Umbmäärane nina kõrgus oli kodus välja arvutatud, aga kohapeal täpstustasin Erle nina kõrguse maast, nii sai mõned meetrid juurde ja kui kujude silmavaade ka üle kontrollitud, sai edasi suundutud. Seal veidi mugusid mööda lastud, siis otsitud ja leitud ka. Huvitav mõistatus, tänud.
Hiline reede õhtu Tartu kesklinnas ei jää rahvarohkuselt alla ka poppidele kuurortlinnadele. Et petangivõistluseks on mõõdulint põhivarustuses, siis oli see mul taskus. Pronksist poja nina on üllatavalt kõrgel, aga tollideks ümberarvutatud number tuli täiesti normaalne. Kuid tuhanded taaralinna noored tšillisid igal pool ja meil ei tekkinud võimalustki.
See oli esimene aare, kus ma pidin enda margi matemaatikuna ikka teise matemaatiku ees täiesti täis tegema. Peast arvutamine ei peaks mulle mingit raskust valmistama, siiski suutsin saada 10 korda suurema vastuse kui vaja. Õnneks sain peitja näost aru, et mida läks nüüd täiesti metsa. Hakkasin siis uuesti pihta ja sain palju parema vastuse. Seadsime sammud õigesse kohta, vaatasin ringi, uurisin kirjeldust ja vaatasin mõnda kohta. Mul on oma süsteem juba kuidas Tanelilt vihjeid välja meelitada. Seekord suutsin siis mõningase veenmisega saada paar vihjet. Sel ajal kui ma kuuldud ridade vahelt saadud vihjeid seedisin, tulid kohale ka Caro ja Karuonu. Nüüd polnud enam muud kui sobilikku kohta kuue silmaga jälgida. Varsti jäi silma ja saime ka kätte. Tänan.
Mõtlesime, kas läheme seda fiaskot parandama või mitte. Ah, lähme! Mingid tuttavad kujud istuvad ja kuulavad Raekoja kellamängu :) Nii me siis kohtusimegi tänase esimese ja viimase Tartu aarde juures puhtjuhuslikult. Mõlemal korral oli karintenist suur abi, ise vist poleks niipea leidnud. Aitäh!
Kui ma eelmisel aastal Tartus käisin, olin ma juba geopeitur :) ja otsisin Ahhaa-keskuse juures olevat aaret, kuid tulutult. Seekord tahtsin kindlasti punkti maha märkida ja bussijaamast raekoja poole liikudes meenusid isa ja poeg. Mälu järgi arvasin, et nad vaatavad teisele poole, ja meetreid ka ei uurinud, nii et selle asemel uurisin kohe huupi üht müürijuppi, et kas ta pole mitte seal. Ühesõnaga, tulistasin puusalt ja mööda :) Siis lugesin kirjeldust ja läksin skulptuuri juurde. Kui ma teda uurisin, siis üks lahke tädi hakkas kohe seletama, et vaataku ma ikka tahvlit ka, et see on teise kohta pandud, aga sealt saan ma kõik teada :) No aga seda kõige olulisemat parameetrit seal ju ei olnud :) Mõõtma ka ei hakanud ja lähtusin silmamõõdust :) Selle abil arvutatud meetrid viisidki sobivasse kohta, kuhu jõudis ka Janno, kes oli vahepeal Pokemone püüdnud, ja nii sai tehtud mängu, et kuule, mul pastakas kukkus maha, ma otsin teda natuke. Aga miskit silma ei hakanud. Kükitades avastasin ainult, kui jube valusad on mul põlved :( Aga siiski tänu toreda otsimisvõimaluse eest :)
Siin kasutasin äsja ESPAK-ist soetatud mõõdulinti ja GK sain vähemasti roheliseks. Kohapeal väga võimlema ei hakanud, kuna seal muguuputus. Miskil rahulikumal ajal tulen tagasi.
Eelmisel korral ei leidnud, sel korral massiga peale lennates leidsin kõigepealt täitsa töökorras tinteka ja seejärel eelmisel korral vaadatud kohast ka aarde.
Siin sai väed ühendatud kohalikega ja pärast pikka otsingut aare leitud. Üllatavalt vähe rahvast liikus ringi. Minu silma järgi mõõdetud null asus pisut eemal.
Tähelepanu oli kõikidel eemal toimunud tütarlaste esinemisel. Britt - 314, Simon - 143, Lukas - 142
Väga vara hommikul võivad sinu toimetusi tõesti vaid isa ja poeg näha. Täname.
Mõõtsime, teisendasime ja siis oli vaja veel parajat hetke oodata, et oleks võimalik aare välja võtta. Tänud!
Isa ja poeg vaatasid pealt kui me pimedas oma mõõdetud nullis ringi sebisime. Õnneks oli tõesti pime, nii saime rahus toimetada kuni tünn näppu jäi. Tänud!
Mõõdupulka kaasas polnud, kuid minu nina oli enam- vähem sama kõrgel. Tükk aega otsisime, lasime geokontrolli ka põhja aga seekord tühjad pihud. Pealegi hakkas varsti meeletult sadama, läksime Kaubamaja katuse alla varju ning põrkusime seal peitjaga, kes tegi hoovihmas hoojooksu.:) Läksime pubisse, kus saime kõik oma mured talle ära kaevata. Oli tore kohtumine, eks teinekord otsime ta aardeid jälle.
Jahh, ega keskmise pikkusega jalgadega pole tõesti selle aarde puhul midagi teha. Sarnase mugurohke linnapargi kogemuse sain ka Kaunases, ausõna, triona on ikka palju ägedam keset linna roomata ja ronida. Vähemalt mitu napakat. Mis muidugi ei tähenda, et Kaunases aare leidmata jäi, kätekõverdused Kaunase keskel on täiesti normaalne tegevus, eriti kui seljas ei ole spordiriided. Seega geoõed edasi.. Ja muide, mina polnud küll enne seda skulptuuti märganud. Häbi. Tänan näitamast.
Ühised geotuurid on tõepoolest toredad - ikka on kellelgi mõõdulint taskus, kellelgi meetrised sammud (mis ülla-ülla! seekord küll üle meetri olid või pole lugemine enam see...) ja lõpuks kellelgi lihtsalt hea geonina. Päris lõbus oli keset linna üksteise võidu sirutada-kükitada-kummardada. Aitäh!
Mõõdulint oli kenasti taskus, kahepoolne- tollid ka peal ja puha. Kõige pikemat jalgadega tibi võttis siis sammud ette. Jõudis täitsa õige kohapeale. See, kellel kõige lühemad jalad (kõige lähedamal maale) võttis topsi ja logis.
Siia aarde juurde tulles eeldasin varasemate logide põhjal, et läheb suuremaks võimlemiseks aga pääsesin väga lihtsalt. Vahva mõistatus ja perfektne teostus. Aitäh!!!
Asukoht sai nagu välja vaadatud, kuid otsida eriti ei saanud. Ka öösel on seal palju rahvast. Kui viimaks ka politseiauto kõrvale seisma jäi, otsustasin taanduda, et mind kainestusmajja ei viidaks.
Peilisime õige koha välja, kuid esimese korraga kohe ei õnnestunud. Üks kodutu mugis läheduses putru. Käisime siis lähedal olevas kohvikus kõhtusid täitmas ja meeli teritamas. Peale seda tuli leid kiirelt.
Lõpuks leidsime mugudest vaba hetke ja karp jäi näppu. Täname!
Eelnevalt juba kaks korda külastatud. Esimesel korral koos Marie ja Martiniga, mil aarde ka leidsime esimest korda. Teisel korral teostas otsimist Rudolf, kes samuti aarde leidis. Täna siis lisaks teistele leidudele otsustasin ka individuaalselt ära käia ning logida enda kasutaja nimi, kuna tundub, et pea iga kolmas logija on geo Mihkel. Tänud mõnusa aarde eest!
Jalutasime Thalia juurest kesklinna ja otsustasime Isa ja poja uuesti üle vaadata. Kingakrõpsude kohendamise ja paelasidumise tehnikaid kasutades õnnestus aare leida, logida ja tagasi poetada. Täname.
Leidmise au läks Joonasele, ju oli endal vähem julgust kahtlasi liigutusi teha.
Kui Pirogovi aare edukalt mitteleitud, asusime suurema lootuseta sama peitja teisegi analoogse välimõistatuse kallale. Isa ja poega olen aastaid näinud, vahvad tegelased. Elagu nudism! Mõõdistasime sarnaselt seltsimees Pirogoviga nendegi ninad ära, vaatasime, kuhu nemad vaatavad ja jalutasime sinna. Esiti kippus kangesti Pirogovi moodi minema ehk tühjad pihud. Mõned minutid veel ja saime ikka karbile küüned taha. Juhuu, vähemalt midagigi! Sest 5.0 Alust ei hakka esialgu ju veel lahendamagi ja 5.0 maastikuga Tiksojja ei lubanud Marje isegi vaatama minna ;-)
Aitüma leitava aarde eest, sellega on kõik korras.
Õnneks ei läinud siin väga kaua, see jäigi päeva viimaseks leiuks. Tänan peitjat!
Priidul oli mõistatus lahendatud ja meid Annabeliga võeti ka kampa, nii see aare logitud saigi.
Aitäh siia juhatamast.
Tänud peitjale :)
TFTC!
Turistide hulgas kindlasti üks popimaid atraktsioone Tartus:)
Tänud peitjale ja pikka iga aardele!
Leitud :) Õnneks ei vaata keegi kahtlaselt, kui laps teeb keset linna kätekõverdusi :)
Helduriga ükspäev arutasime kui pikk Poiss olla võib? Ma ütlesin, et ma tean - minust pikem! Olen korra niisama seda mõõtnud. Heldur korrutas siis usinasti ja sai sinise molli kirja. No loomulikult läks mul meelest pisiasi, et Heldurile ütlesin oma nina kõrguse aga see, et ma nina koguqaeg ju püsti käin, läks ju mul hoopis meelest.
Täna leidsin omameelest ideaalse peidiku ja see oli ülla-ülla tühi. Siis läksin ja võtsin aarde välja. Hea, et muid väljaulatuvaid kehaosi ei pidand mõõtma, nendega oleks ma ilmselgelt kimpu jäänd, vedas seekord. Tänud, mul oli tore!
Mõnus lumesadu oli muutunud tihedaks lörtsisajuks, mis peletas mugud tänavatelt ära. Saime rahulikult otsimisliigutusi teha ning varsti aare ilmutaski end meile. Aitäh!
Minu meelest on see täiesti normaalne nähtus kui inimesed käivad Tartu kesklinnas ringi, mõõdulint käes ning märgivad asjalikul ilmel üles andmeid kohalike skulptuuride väljaulavate kehaosade kohta. Regulaarne kontroll on ju ikka vajalik - kui palju vahepeal kasvanud jne... Tähtsat protseduuri tuli jälgima doktor Phantom isiklikult, veeres ühel rattal kohale ja kergitas muuseas vihjamisi saladuseloori, millistele anatoomilistele parameetritele ta oma järgmises teadustöös keskendub :o)
Dr Phantomi ning kõrgema taseme magistrantide Mari ja Siimu juuresolekul läksin hirmsasti pabinase ega suutnud eksami praktilist osa kohe edukalt sooritadagi. Vahepeal käisime koos koguni doktor Pirogovi juures konsultatsioonil. Ma ei mõistnud seal küll tükk aega mitte mõhkugi, aga mingi kirurgiline kogemus vist ikka külge jäi, sest hiljem õnnestus ka siin tulemus matriklisse saada. Aitäh.
Päevasel ajal väga raske toimetada, aga logitud sai. Tänud peitjale!
Mõõtmisel oli meil oma leiutatud süsteem, mis praktiliselt kohe juhatas meid ka õigele kaugusele. Natuke võimlemist ja muid veidraid liigutusi ja kirja meie logi sai. Aitäh!
Ma olin seal juba natuke asjatanud kerges vihmasajus, kui saabus Tiia. Sellest oli kohe palju abi, sest isa ja poeg juba olid, nüüd lisandusid emad ja tütred, nii et see kooslus pidi sihile viima ja viiski. Aitäh!
Isa oli, aga tal polnud poega, nii pidin mina pojaks kehastuma ja minu peal teostati mõõtmisi, seda küll pärast ja veidi eemal, sest päikeselise päevaga nagu täna polnud võimalustki seda kohapeal teha. Peiduka tuvastasime ka, aga ööd on ka Tartus mustad ja siis me tuleme tagasi ;)
Päris põnev on seda aaret täielikult ettevalmistuseta, sealhulgas ilma igasuguse mõõtevahendita otsida. Peaks vist lõpuks selle helkurvesti oma geo-varustusse organiseerima. Ei oleks ehk nii piinlik :) Tänan!
Koera kaelarihm oli sirkliks, kuju nina vinkliks. Kodus sai kaardilt enam-vähem sobiv koht kindlaks tehtud. Pühapäevahommikune linn oli üsna tühi ja koertejalutamine maskeeris väga hästi otsimist. Tänud peitjale.
Abivahendiga tops tuvastatud ja võisime logida. Tänud peitjale.
Jalutasime siis Kinomehaaniku juurest, etenduse tegemise pisik oli veel niivõrd sees et endale märkamatult etendasimegi järjekordse aprillietüüdi tõnnmann CO-le. Aga tervisi siis kõgile isadele ja poegadele
Arvutasime meetrid välja ja läksime pilgu suunas karpi otsima, aga siit sealt vaadates silma ei hakanaud ja ehkki meil oli salarelv Romeki näol kaasas siis kohe karpi kätte ei saanud. Varsti selgus, et meie tegevust oli märgatud ja tuldi uurima, et kas me ikka otsime midagi ja ühtlasi suunati meid õigele poole tagasi. Tänud õige suuna kätte andnud tüdrukutele :-) Ei pannud tähele, et Isa ja poeg natuke kõõrdi vaatasid samas pärast kui logi kirjas ei läinud nende täpset silmavaadet uurima. Igatahes oli mõnus aare ja tänud peitjale.
Selle aardega läks tänu juhusele lihtsalt. Olime siin ka ühel õhtul uurimas ja mõõtmas käinud. Siis ei hakanud põhjalikumalt otsima. Täna aga jalutasime Toomemäelt tulles siit mööda ja märkasime kahtlast tegevust. Ehk siis kolm seljakottidega geopeiturit olid ametis logimisega. No me ei saanud seda juhust mööda lasta ja lasime neil siis rahulikul omad toimetused lõpetada. Siis liikusime ka ise peidukoha juurde ning lapsekäru varjus saime omadki toimetused tehtud. Täname geokolleege ja muidugi peitjat!
See ka täitsa laua taga lahendatav mõistatus. Tuleb vaid teada Nuffi pikkust, sellest tuleb maha lahutada tema targa lauba ja sõbralike silmade kõrgus ning veel 1,5cm ning ongi see mõni toll teada. Tervitused sulle Anne ja oleme ikka sõbrad edasi... :). Kohapeal, teatud meetritel silmadega ikka vaatasin pikalt aga ei näinud midagi. Poose ei hakanud võtma, mõni mugu oleks äkki peale astunud...
Jätkasime õppesõitu kesklinna suunas. Kodutöö oli nii umbes kõhutunde järgi tehtud, seega tegime rollide jaotust: Marie läks hinnangulisi näitajaid üle mõõtma, Mihkel pidas muguvalvet, mina sidusin paelu kinni-lahti-kinni-lahti. Arvud said kontrollitud, kodutöö pädes ja nimed said ka kirja. Küll on hea aardemasin! Aitäh!
Lõunale minnes sai enda järgi lõpp-punkt enamvähem välja arvestatud. Õhtul esimese hooga näppu ei jäänd. Hiljem, peale väikest kehalist värskendust oli ka geopimedus läinud ning leid sai logitud.
Tänud!
Lõuna paiku mugudest puudust ei tulnud. Natuke vaatasin ringi ja hindasin kõrgust silmade abil. Ideid oli, aga kõiki peidukaid ei saanud kontrollida. Tuleb kunagi öösel Tartu kesklinna tuur teha.
Sellelgi aardel sain kohe avaldamise hetkel sabast kinni, aga kiirreageerijaid meist polnud. Eks ta natuke nihelema võttis küll ja tänasele orienteerumisele minnes sai mõõdulint kotti pistetud. Kaaslast oodates saime noorgeopeituriga nina kõrguse üle mõõdetud, mõõtühikud teisendatud ja siis nii pikkade sammudega kui võimalik õiges suunas sammutud. Kohale jõudsime komistasime kohe peitja otsa, kes taas nagu juhuslikult jälle kuskilt välja ilmus. Leppisime kaaslasega kokku, et teeme enne orienteerumist kiire viieminutise otsimise. Sedagi ei lastud meil aga kolmekesi teha. Kümne minuti pärast jätsime geokolleegi objektile edasi tegutsema ja käisime ise vahepeal ära. Tunnikese pärast jõudsime tagasi, kuumad piparmünditeetopsid näpus ja meel rõõmus. Tegime siis lõpus möödakäijate rõõmuks igasuguseid huvitavaid liigutusi. Mina kahtlustasin kõiki lähikonnas olijaid, kel nina vähegi mobiilis oli, ja tagatipuks läks veel enda gepsu ka segi, kui temaga vahemaad mõõta üritasin. Igatahes lõpuks veendusime, et oleme ikka pimedad ja logisime asja ära. Enne kohatud geokolleegi nime logiraamatus ei silmanud. Loodame, et karbike püsib kaua. Aitäh peitjale!
Oh uus aare, suva sellest kellaajast. Ruttu välja ja mõõdulindid pihku. Kohale jõudes nägin juba kaugelt kahtlaselt väiksesse märkmikusse nimesid kirjutavaid inimesi. Astusin julgelt juurde ning küsisin ega nad aaret ei logi. Ja oi mis üllatus haha muidugi logisid. Nii jäimegi FTFist poole minutiga ilma. Ajasin esimeste leidjatega paar minutit Anete saabumiseni juttu ning lasin neil aarde tagasi peita, et lasta see Anetel uuesti välj võtta. Aitäh! Mõõtmine polegi vajalik, kui õigel ajal õiges kohas olla :)
Traditsioonilise teisipäevase tegevuse lõpupoole sai märgatud uut aaret ja siis läks kiireks, tuli minna kähku kohale. Kuna mõõdulinti ei olnud kaasas, siis rakendasime Anna mantli vööd ja lühikest joonlauda. Lugesime nii samme, kui ka igaks juhuks ka tõmbasime joone kaardi peale. Otsisime ja nägime kahtlased välja, kuid Anna leidis ka karbikese. Mina õppisin taaskord seda, et kui ühest kohast vaadata, siis tuleks seda teha natukene põhjalikumalt. Logi kirjutades jäime ka vahele. Annale esimene esimene leid, mulle esimene esimese leiu assisteerimine. Aardele pikka iga ja tänud peitjale!
Kui ikka õhtul uut aaret näha, on vaja välja tormata ja see üles leida. Tulime mõlemad mõõdulintidega eri suundadest kohale, aga kohapeal leidis Loona juba tavainimeste kohta kahtlaselt tegutsevad inimesed, kes osutusid Heikiks ja Annaks. Mõõtmine jäi seekord ära, aga nende järel saime aarde varsti kätte. Aitäh!
FTF ja STF oli peaaegu samal ajal.. :) 2.5TF tehtud, aitäh aare eest!
Muude traditsiooniliste teisipäevaste tegevuste kõrval sai silm peal hoitud geopeituse lehel ning valvatud ühe teise aarde logide ilmumist kui see aare avaldus. Mis seal ikka, kiirelt tuli mäng lõpetada ja 200 m kaugusele aaret otsima minna. Minu mantli vöö ja tillukese joonlauaga mõõtsime nina kauguse maast ära ning astusime vajaliku arvu samme kästud suunas. Veidikese otsimise peale leidsin mina topsi ja kirjutasime võidukalt esimesena kell 21:51 oma nimed raamatusse. Juhuu, minu esimene FTF! Kohtusime Loonaga, kes saabus oma kaaslast ootama logimise ajal. Meie jälgedes nad kahekesi logiraamatu kallale ka asusid. Lihtne ja elegantne aare. Aitäh ja pikka iga talle!