Kuke-Miku kivi

Kivi suur ja uhke, kartsin hullemat maastikku.

Aitäh aarde eest!

Oh jah, oli see vast padrik. Ikka rämedalt pidime raiuma oma matšeetedega ja peale suuremat sorti vaevlemist jõudsime nulli. Aare oli äge ja korvas piinad. Aitäh!

Lähenemine ei olnud küll lihtne, aga silm kohe puhkab sellist aaret leides. Raudbetoon vundament ja raudkarp tala tagavad, et aare jääb ka peale tornaadot alles täpselt oma kohale :) Aitäh!

Auto jäi hüdrojaama parklasse. Ilm oli mõnus ja soe, jalutuskäiguks sobiv. Tee aardeni oli veidi märg ja mudane, aga kõige kehvem lõik ootas meid alles lõpus. Ilmselt kehvasti valitud lähenemistee. Õnneks jäid varbad kuivaks ning saime ka selle kivi ülespildistatud. Aare oli kvaliteetne, aitäh!

Sain nullis avamisega parajalt pusida. Õnneks lahendas kella rihm olukorra, millega maast proovitud puurisu hätta jäi.

Leitud. Ei tea mida ma siin enne kartsin maastiku osas… aga leid koos sinna kõndimisega tuli lihtsalt

Õhtune väljasõit, jalutus. Igal pool on eramaa sildid. Teise kivi juurest sukeldusime metsa. Tänud

leitud

Paras seiklus oli selle aarde juurde minek. Otse kohale ja ringiga tagasi. Korralik raie seal tehtud tõesti, aardega kõik korras. Aitäh! :)

 1 

Nimetame selle siis hoolduseks. Karbi kaane alumine osa oli "lahti" jäetud. Muidu aga aare alles ja korras, kuigi nüüd pole ta ammu enam võsas. Kahjuks asub ta veel ka eramaal. Võibolla korjame ka varsti ära. Ei taha seal omanike maade sõjas oma karpe hoida.

üsna lage

Metsaraie tõttu oli kohati päris kehva liikuda, aga saime nimed kirja, aitäh!

Maa oli kohati märg ja metsatööst päris räsitud aga kohale jõudsime ja nimed said kirja. Aitäh!

tänud

Leitud!

Tänud peitjale!

Leitud, aitäh!

Meie jaoks siis teine kivi. Lähenemine ei olnud kõige mugavam ja otsustasin lahkuda teist teed pidi, see oli viga. Nüüd oli oluliselt raskem, välja saime lõpuks. Aitäh!

Kivi üle vaadatud. Sai selline ekstreemsemat sorti otse löikamistega matk. Kepid vajusid poole teekonna vältel kohati poole meetri sügavusele, aga lumi ja kummiku lai tald vedasid veel välja ja kui möned kohad välja arvata, siis väga mülkasse ei vajunudki. Tore. Aitäh.

 1 

Tervitame eelmärkijaid! Meie need olime. Tulime samuti Laulimäe kivi poolt ja kobasime mööda märga mustsõstravõsa. Aga seda oli seal palju. Abivahend oli omal kaasas ja aardekast jah nii kurvalt üksi sinna seisma jäänud. Tee hüdroelektrijaama poole tagasi oli õnneks kergemini läbitav, kuigi ka metsamasinate poolt mullaseks sõidetud.

Tulime siia pärast Laulumäe kivi külastamist. Kuna küla juures oli olnud uhke viit mõlema kivi nimega, siis arvasime, et mõnus teeke viib ka naaberkivi juurde. Hakkasime mööda metsateed sammuma, kuid õige pea selgus, et tee läheb ikka täitsa vales suunas. Eks tuli siis liikumissuunda korrigeerida ja üle langetatud puude hüpelda, sumbata metsamasinate jälgedes ja ka natuke vesisemal maastikul. Kummikud olid õnneks heaks abiliseks sellisel matkal. Kivi paistis juba kaugelt, sest ümbruses on enamik metsa maha võetud. Mõned puud siiski olid veel püsti. Püsti oli ka aare täies hiilguses. Aardekarpi revideerides märkasime, et vihjes olev abimees on miskipärast karpi pandud, kuigi tal on ju täitsa oma pesa loodud. Panime ta siis sinna, et järgmistel leidjatel oleks käepärast.

Tagasi liikusime otsesuunas Laulumäe kivi poole ja metsas ragistades märkasime seal ühte perekonda kivil turnimas. Meile tuttavate nägudega nad polnud ja seetõttu me seltskondlikuks ei hakanud. Mööda teed minema jalutades vaatasime korraks veel selja taha ja nägime, et nad suundusid aardekarbi poole. Et siis ikka olid geopeiturid :)

Täname peitjat väikese metsaseikluse ja kvaliteetse aarde eest!

Kui eelmise kivi juurde minek oli selline mõnus jalutuskäik, siis siia andis ikka tulla. Esiteks pidime ületama veetakistuse. Õnneks olid minul saapad, aga Liinal kahjuks linnakäimad, millega oli päris keeruline kuiva jalaga liikuda. Pealekauba on siin võsa maha võetud ja sellest võsast läbi murdmine, võttis omajagu energiat. Ei tea, kas siia oodatakse ka tulevikus külalisi, äkki sellepärast võetaksegi võsa maha. Aga kohale me jõudsime. Tõeliselt mõnus mürakas oli kivi. Aare ilmutas ka end kiirelt. Natuke läks aega nänni valikuga, aga õnneks suutis poiss omale õige asja leida. Tänud aarde eest ja uue huvitava koha tutvustamise eest.

Tulin naaberkivi juurest vihmasajus otse läbi metsa, ei olnud sel metsal viga midagi. Münti ei olnud aga tööriist ajas ka asja ära. Aitäh!

Leitud, aitäh!

Kui siia ka mingi (geo)rada viis, siis meie seda ei leidnud. Kohale tulek ja ka ära minek oli üpris vaevaline läbi võsa ja märjema ala läbimise tõttu. Ott jõudis ka kaks korda ära kaduda. Koha peal samas oli tore teostus.

Leitud, logitud.

Mitu aastat tagasi laulimäe kivi aaret logides, kiikasin küll siiapoole ka, aga tol hetkel ei tundunud väikeste lastega mõistlik siia sealtpoolt suruma hakata. Täna sai siis Kuke-miku uue võimaluse. Esimene katse läänest läheneda kukkus muidugist tänu telliskividele kolinal kokku. Nüüd mitu aaret hiljem olin jõudnud hüdroelektrijaama juurde ja aeg oli uus katse ette võtta. Pärast silla ületamist võtsin otsejoones suuna aarde poole. Mitmekülgne maastik ja mõnus võsateraapia saatis mind terve tee. Seega aastaaeg soosis igati toimetamist. Leitu üllatas mind. Aare oli uhke ja igati korras.

Tänud.

 1 

Laulimäe kivi juurest püüdsin leida loogilist teed ka siia. Esialgu jalutasin veidi mööda teed, lootuses, et leian raja kivi juurde, kuid ei leidnud. Seega keerasin end metsa poole minema. Paarsada meetrit vahelduva koosluse ja pinnaga metsa ning kohal olingi. Teele jäi ka üks üsna vesine lõik ning seal sain ka ühe matkajalatsi päris mudaseks. Tagasiteel olin juba targem. Igatahes veidi peale keskööd olin kivi ja aarde juures. Huvitava faktina nägin, et aare peidetud täpselt kolm aastat tagasi.

Aare leitud, nimi kirjas ning saigi leitud kahel erineval kuupäeval kaks aaret. Üks käik, kaks aaret, kaks päeva kirjas. Jajaa, (te ei pea seda mulle ütlema) ma tean ise ka, et nii on nõme, et sellest on kuidagi saanud mäng, mille sees on veel teine mäng, mis tegelikult ongi suurem kui see esimene mäng ise, aga veel huvi on sedasi end proovile panna ning eks paistab, millal sellisest taktikast isu täis saab ja enam konkreetseid päevi vaatama ja lugema ei pea. Igatahes, see oli 590. järjestikuse leiu päev. Kaks aastat pole enam kaugel, 140 päeva veel ja ongi tehtud! :)

Tänud aarde eest!

Teel ühe kivi juurest teise juurde leidsime maast kellegi välja prinditud geopeituse kaardi. Korjasime prügi üles ja ragistasime läbi metsa kohale. Hämaras leidsime ka kodutee. Tänud. Tundub, et selle aasta viimane aare :D Head vana lõppu!

Ei hakanud otse ragistama. Ikka väikese kaarega. Kes see tänapäeval ikka tormab. Tänud peitjale

Otse eelmise aarde juurest ei ahvatlenud kohe kuidagi minna. Valisime suurema ringi. Sain ka rohkem astuda, sest vastu tuli eramaa silt, käisin omanikult luba küsimas ,et saaks üle minna. Lubati lahkelt ja juhendati kuidas kohale jõuda.Kahjuks kivi ei näinud, aga aarde leidsime küll. Tagasiteel ei tahtnud üks porimülgas meid läbi lasta. Muudkui krabas jalavarje endasse. Järgmised otsijad ,olge ettevaatlikud! Suured tänud peitjatele aarde eest.

Ragistasin suurema kivi juurest kohale, päris vaevaline maastik. Õnneks abivahend oli kaasas. Kõik kena, kuiv ja korras.

Laulimäe kivi juurest tulime siia. Alguses oli tükk mõtlemist, et millisest suunast siia oleks kõige parem läheneda. Tulles tulime veidi ringiga, aga lahkudes läksime õkva Laulimäe suunas. Aarde enda leidmiseks palju aega ei kulunud. Peitjale tänud!

Leitud, tänan!

Leitud!

Otsisime rada Laulimäe kivi juurest aga ei leidnud ja nii me otse läbi võsa läksime lootes kivi juurest leida raja.Ei leidnud me seda rada ka kivi juurest.Nii tulime tagasi ka läbi võsa aga ei midagi hullu.Carole meeldis kõige enam sai vabalt joosta ja olla õnnelik. Aitäh!

Tuli huvitav jalutuskäik siia EKS tammi aarde juurest. Kõik oli olemas - tõusud, langused, oksad, võpsik, soo. Kõik peale kirjelduse eelneva lugemise aga eks ma pidin loominguliselt lähenema karbi kätte saamiseks. Aitäh! EVEJ

TFTC! Kena kivi!

Kirjeldust lugesin alles siis kui ringkäigult tagasi, väljas kott pime ja mega torm aga metsa vahel oli päris meeldiv :) Lähenemis teed on nõrkadele ja tõmbasime ka suht otse, et vahepeal sai keset sood kõnnitud :D Sai ühelt mättalt teisele hüpatud aga õnneks jalad kuivad ja lumi tegi ka siiski teekonna veidi lihtsamaks :) Huvitav vidin oli keset metsa jah, ei saanutki aru mis nikerdus see seal oli :) Tänud :)

Leitud

Leidsime kivi ja aarde, tore, tänud!

Ei leidnud meie mingit mõistlikku lähenemisteed. Tõmbasime sinna siis suhteliselt otse Laulimäe kivi juurest. Nunnu kivi, korralik aare. Tänan!

 1 

Selle pisikese kiviga juhtus nii, et mingi nipiga õnnestus meil naaber kivi juurest läbi metsa ragistades leida aare suht kiirest ja kergesti, kuid kivi ei paistnud kusagil. Linnulennult lähima tee suunas liikuma hakates aga ilmus pauhh, nigu roheline sein, ette kadunud kivi. Võtsime coini, jätsime mündi. Täname.

Väga raske matk läbi võsa, tükk aega ümber kivi nulli otsimist ja kergem matk tagasi. Üks raskemaid leide, aga lastele tore metsamatk :)

 2 

Võsa tundus millegipärast nii tihe, et tiirutasin nagi kass ümber palava pudru. Küll püüdsin elektrijaama poolt, siis eramaade poolt. Lõpuks müttasin tükk maad ka jõekaldal. Aga mõnus jalutamine oli. Ega jah mingeid radu kivini ei viigi. Mingi rada viis ainult vist soolapuuni. Aarde koht ja teostus olid üllatavd. Aitäh kena teostuse eest.

soolapuu?

suveniirid

Leitud.

Soine ja võsane

Peab jah oma küla mehele Kuke Mikule siit pildid saatma, kas ta üldse teab, et tal kaugel metsas omanimeline kivi pesitseb. Meil oli küll seda tore leida: päikeseline kevadilm, lumi veel kannab ja kivist juba mööda ei vaata. Küll aga oleks aardega nibin-nabin läinud, aga õnneks päästis Ene välja. Nii vahva, kui metsa-aardeid otsides ei pea alati juurealuseid ja sammalt kraapima!

Meil oli tore metsamatk: kivi-HEJ-kivi ja mõnusad aarde-elamused. Suur aitäh!

Tegime Kuke Mikule mõned pildid. Vaatasime aardekirstu. Ky ütles: KRT- vihje! Mina võtsin käed taskust väjla ja logisimegi.

Lähenesime hüdroelektrijaama poolt ja ega keegi kaarti ei vaadanud. Panime aga otse läbi võsa :)

Oli see alles minek, mina purjetasin ees ja 8 inimest minu järel. Aare oli võsa väärt, vahva konteiner siia püsti pandud. Aitäh!

Oi mul on hea meel, et selle aarde talveks jätsin. Suvel ja ka sügisel on seal ikka korralik võsa, rääkimata soisest pinnasest. Praegu aga võsa ei seganud ja maastik oli kenasti paksu lumekorra all kinni külmunud.
Auto jäi Linnamäe hüdrojaama juurde ja sealt jalutasin kohani, kus pidi teelt kõrvale keerama. Täiesti hämmastaval kombel olid mingid loomad otsustanud ka kivini jalutada, seega ei pidanud ma isegi gepsi vaatama - läksin täpselt sinna, kuhu jäljed juhatasid ja üsna peatselt kivi juba paistiski.
Aare sai kergelt leitud ja tagasitee oli veel parem kui kohaleminek. Tänud mõnusa matka eest.

Kuivamas

Kivi

Uhke talvine hommik. Sadas laia lund. Tuli hirmus tahtmine minna metsa aga mitte kaugele. Naabritel juhuslikult sama plaan. Tegime siis ühe matka koos ja muuhulgas kontrollisime ka teele jäänud aardeid. Siia lähenesime mööda kallast lausa rippsilla juurest. Ohsaa ja vau mida kõike teele jäi ja teel nägi. Saime rada, võsa, teed ja jääd. Vett õnneks mitte. Aardele lähenedes tuvastasime päris mitu samasugust objekti. Tee või trail. Aare korras. Olime selle aasta esimesed külastajad. Tegelikult on praegu väga hea aeg! Maa kannab, võsa paistab läbi ning putukaid pole.

Otsetee elektrijaama juurest oli päris hea ragistamine. Leidsime ka rohelisi kärbseseeni.

Ilusad seened

Tee oli ekstreemne

Väga mõnus metsas ragistamine. Koha peal vihje lugemine tekitas kerge ehmatuse, kuid kõik sujus õnneks ilusti. Vahva aare. Tänud peitjale!

Me ilmselt läksime kõige hullemat teed üldse kust minna sai :) Lõpuks kätte ta saime :)

Tegelikult ei plaaninudki siia tulla, sest leppisime kokku, et täna võssa ja sohu ei lähe. Kuna tark telefon näitas aardeni vaevu 200 meetrit, otsustasime siiski proovida. Läksime pikemat teedpidi ja piirdusime väikese võsa ja peaaegu kuiva jalaga. Kivi ümber oli võsa ja kõrge rohi, seetõttu kaotasime üksteist silmist. Marleni karjatus andis teada, et aare on leitud. Ilus teostus. Ei saanudki aru, mis ehitise jäänused siin on? Tagasi minnes leidsime isegi mingi rajahakatise, mis peagi sohu kadus. Suure põdra jäljed läksid läbi, läksime meiegi. Vajusime sisse ikka mitu korda, ei tea, kuidas see põder siit läbi sai. Igal juhul jõudsime elusalt elektriliini alla.

Tänud kohta tutvustamast, aitäh aarde eest!

Sellega oli natuke keerulisem, vihjet ei taibanud ka õigel hetkel lugeda, aga õnneks saime hakkama, tänud.

Aardeni müttasime otse läbi padupõõsaste, tagasi tulime natuke väärikamat teed mööda.

2733.

Tee sinna polnud just kiita. Palju võsa ja soist ala aga kätte me selle aarde saime.

Kuna otseselt ühtegi teed selle kivi juurde ma ei teadnud, siis viskasin ratta mingi hetk põõsasse ja hakkasin otse täpi suunas liikuma. Hulka aega sain võsas mütata enne, kui lõpuks kohale jõudsin. Kivi nähtud, jõudsin aardeni. Muidugi oli mul vihje lugemata ja seetõttu sai ikka jupp aega pusida, enne kui nime kirja sain. Tänud peitjale.

Natuke niisket jalutuskäiku ja olimegi rahnu juures. Aare ilmutas ennast ka ruttu ja logida aitas abivahend. Täname!

 1 

Rattaringi 6 leid. Tükk aega kaalusin kuidas läheneda aga tuli ikka otse läbi võsa minna, ratas käe kõrval. Natuke märjem ala aga jalad jäid siiski kuivaks. Aare sai leitud aga aarde kest irvakil, ilmselt polnud loetud vihjet. Avasin, logisin ja sulgesin aarde korralikult. Vahva teostus. Tänud peitjale.

Ka kingade sai ligi, kuigi kerge see ei olnud. Aga asukoht on vaeva väärt.

Eks neid rahnusid siin ikka jagub.Natuke saime võsas ukerdada,veidike ka märjemat pinnast.Imestama pani,et tavaliste matkatossudega sain enam-vähem aardeni välja ukerdatud kohati soises pinnases.Aitüma

 1 

Esimesena tulime siia, et tagasi tee tunduks lühem. Õnneks olin pannud traktorirehvid alla ning nendega oli hea läbi soo kõndida. GPS näitas aarde juures 10m, aga aare jäi juba lähenedes silma. Natuke mõtisklemist ja karp käes. Kõige sildistatum aare mida ma leidnud olen.

Abivahendit ei leidnud, kasutusele läks auto oma. Aitäh.

 1 

Lootsime leida mõnda sissetallutud otseteed kuid üldiselt trügisime ikka läbi võssi. Millegipärast võtsime aarde ka tiibhaaranguga, selle asemel, et otse minna. Siis oli ka veits hämming, et kust me nüüd abivahendi saame aga õnneks kõlbas mul kaasas olnud isend. Tagasitee kulges samamoodi läbi võsa.

Läksime läbi võsa, tulime läbi võsa, aga üles leidsime selle võsa sees. :) Vähemalt saime ägeda nunnu nänni endale.

 1 

Pärast naaberkivi külastust otsisin üles varem leitud raja ja proovisin selle järgi teise kivini jõuda. Jalanõude valik aga ei lubanud mööda seda teed minna. Eriti ettevaatlikult otsides kohta kus ei oleks varem sissekäidud vetttäis auke ega lihtsalt soist maad liikusin ühe puu najalt teiseni. Kui ei oleks vahemaa teise kivini nii lühike olnud, siis oleks eeldatavasti loobunud. Ühe suurema veetakistuse juures proovisin teha okstest looduslikke räätsi aga kui vesi hakkas tenniste suhtes üle kriitilise piiri jõudma, siis oli aeg taganeda. Sobiv marsruut saareni sai leitud ilma jalanõusid uputamata. See aga ei tähendanud, et jalad kuivaks oleksid jäänud. Lumi oli sellises olekus, et kokkupuutel tennisega sulas kohe ära ja nii mu sokid märjaks saidki. Saare peal oli palju mõnusam jalutada. Taaskord leidsin eest ootamatult hea teostuse. Paistab, et heade teostuse tegemine on nakkav. Tagasitee oli tänu meeldejäetud sik-sak teele juba lihtsam. Aitäh kivisid näitamast ja aarde eest!

Eelmise kivi juurest sai ka siia jalutatud, oli nats vesine, aga ei ole hullu, võetud see sai.

Aitäh siia juhatamast.

Tänud peitjale :)

TFTC!

Aarde juurde jõudes oli juba natuke hämar ja see vist oligi põhjus, miks kivi nägemata jäi. Tagasiteel sattusime hoopis kellegi hoovi ja seal üritasime võimalikult madalat profiili hoida. Võimalik, et nägime Ove autot, aga auto pole nii tuttav, et kindel saaks olla :) Aitäh aarde eest!

 2 

Huvitav, et Liis ja Madis suutsid nii suurt kivi mitte märgataa. Meie märkasime kivi juba üle sooriba lähendes nii 50 m kauguselt. Meie omakorda ei märganud Ühtegi maja ega aeda. Lastele oli sooriba ületamine paras katsumus ja eks ma pidin nad siis lõpuks ükshaaval süles üle sooriba tassima. Praegu oli veel viimae aeg ilma kummikuteta selle soo ületamiseks kuna jalge all oli tunda veel jäätunuud pinnast. Nullis üllats meidki aardekast mida ei osanud kuigai ilma õige abivahendita avada. Lõpuks peale vihjekõnet õnnestus aga kasti avamine lihtsalt ja imestasin kuidas selle peale kohe ise ei tulnud.

 2 

Eelmise kivi juurest igati loogiline jätk siia tulla. Siinkohal aga minu loogika lõppeb. Kõigepealt proovisime otse tulla eelmise kivi juurest aga maapind oli väga vedel. Proovisime ringiga minna aga maja tuli vastu. Läksime siis mööda aia äärt. Läbi häda saime kohale. Seejärel kerge hämmeldus, et kuidas selle asja lahti saab, aga õige abivahend oli olemas ning sellega probleeme ei tekkinud. Tagasi minekul valisime vale tee ning sattusime aiaga piiratud alale sissepoole aeda. Nojah, tore tore. Tehke oma aiad niimoodi, et sinna ei oleks võimalik tagantpoolt või kuskilt mujalt ekslikult sisse jalutada. Mina jõudsin üle aia ronida, Liis oli targem ning läks ringiga. Tea kelle villa see seal niimoodi on, natukese aja pärast olime järgmise tõkkepuu taga. Sealt sai õnneks kergelt mööda. Aare oli tore, aga kahjuks kivi ise jäi nägemata. Ju ta siis oli seal kuskil ning kuna "valest" suunast lähenesime, siis suutis ta ennast peita.

Nii, meil õnnestus läbi vajuda. Muidugi olime valinud (peaaegu, üle jõe ikka ei tulnud) kõige ebapraktilisema lähenemisteekonna. Aga kui mõistust ka kasutada, saab kohale täiesti probleemivabalt. Aardekarp sobitus täpselt oma pessa ja abivahend oli endal võtta.

Aardekirjelduses mille üks osa on raskus astmed ja sildid või atribuudid on kõik kirjas. Elementaarne. Tõstsin raskusastet 0,5p võrra.

 1 

Praegu on viimane võimalus see aare kergelt logitud saada. Maapind hakkab üles sulama ja mõnes kohas õnnestus mul 5cm vedela muda sisse vajuda. Aarde juures tekkis kerge hämming. Kuidas ma karbini peaksin jõudma? Abivahendit on ju vaja. Õnneks telefonikaante vahel oli sobiv abivahend olemas. Kas olen pime või on abivahend plehku pannud? Aitäh!

 1 

Leidsin metsast veel ühe kivi. Ka selle lähedal oli aare. ;) Sain logitud. Kui kohapeal mingi abikas peaks olema, siis mina seda igatahes ei näinud. Kuigi koht, kuhu pista nagu oleks? Aga võibolla ma kujutan asju ette ja olen lihtsalt pime ja tumba? Kõik võib olla...

Uskumatu nullpunkt on siinsel kukemikukal, ka parima tahtmise juures ei suutnud ma sellele objektile seal tema kunagist võimalikku otstarvet külge mõelda :D. Nimed endid aga saime kirja nagu murdvargad, kaasasolijatel tasku põhjas leidunud suvalist abikat laenuks kasutades…

Muljetavaldav suurus ja sisu karbil, tänaseks eelviimaseks aardeks tore leid :).

 1 

Ühe kivi juurest suht otse selle juurde. Õnneks oli hetkel kogu see vedel pinnas täiesti tahke ja nii oli aardele ligipääs üpris kerge...ma ei kujuta ette mis seal toimub kui see ära sulab :D Täitsa uhke kivi jälle ja natuke teistsugune lahendus aardel, mida loodusest tavaliselt ei ootaks :D Tänud peitjale!

Esimese kivikese juurest siia. Väga hull läbi võsa murdmine polnudki. Peitjad aitasid aardekarbi lahti teha ja mina käisin vee ääres Linnamäe HEJ-d vaatamas. Tänud, tutvustamist väärt koht!

Püramiid

Hüdroelektrijaama näete jah?

Aitäh toreda aarde ja vahva rändrahnu tutvustamise eest! EVEJ

 1 

Vaatasime otsijate nõutud näokesi ja aitasime neil logiraamatuni jõuda. Tervitused tänastele varem leidjatele!

Siia sai ikka mööda metsa kohale ronitud. Vahepeal oli õnneks külmataadi töö veel täitsa kandev ning sain madala jalanõuga läbi. Kohapeal väike murepilv oli korra üleval, siis aga leidsin lahenduse. Täitsa vahva kast, aitähhid! Kivi ka muidugi superluks tore mürakas.

01257

Jätkasime jalutuskäiku eelmise kivi juurest siia. Tänud!

 8 

Ega üks kivi teiseta jää. Laulumäe kivi juures viskasime kaardi lahti ja otsustasime otse minna ehk läbi võsa. Saime ka pika liu teha künkast alla. Kivi leidsime, aarde leidsime. Avamine võttis veidi aega aga tehtud sai. Siis tuli kahel päkapikupikkusel metsavõõral inimesel hull idee. Nagu kirjelduses kirjas, nägi kivi ligidalt hüdroelektrijaama. Kuna mina pidin juba 30 minuti pärast olema 15 km kaugusel naistepäevapeol, otsustasime, et läheme otse. Muidugi läbi võsa mööda kallast. Leidsime ühe raja (hiljem arvasime, et see pidi olema loomarada). Rada viis üle puude, läbi võsa, ikka künkast üle ja künkast alla, üle ojade ja võideldes jääga. Meie nimetasime seda ikka täielikuks ekstreemsuseks. Eriti arvestades minu saabaste olukorda peale seda matka. Vähemalt ei pea tegema mitu päeva kõhulihaste harjutusi, sest nii palju naernud ei ole ammu. Tänan peitjat lahedate kivide tutvustamise eest.

Üks päkapikkune võsas

Kas minna alla?

Vaja uusi saapaid

See vist on peaaegu kohustuslik kui juba siiakanti jalutama tuled..... Ei jaksanud ka midagi targemat välja mõelda kui õkva üle lagendiku sammuda. Ilmastik soosis seda ja kusagil sisse ei vajunud , koorik kandis kenasti. Kardetavasti tuleb nüüd kaks-kolm kuud raskemaid tingimusi, aga südasuvel pole tõenäoliselt mingit probleemi. Salalukk oli kuidagi ülejõukäiv - mis teha kui tänapäeva inimestel on vaid pangakaart taskus , mitte sularaha. Noh , teatava nutikuse või selle puudumisega saab igast probleemist jagu. Ei tea kumb kivi suurem on? Üks tundub olema kasvanud kõrgusse , teine laiusesse.....Parajad mürakad mõlemad. Aitähh .

Libe tee ja natuke vaeva avamisel aga lõpp hea kõik hea. Aitäh!

Tundub, et neid kive siin rabade vahel jagub. Nii võtsime laulukoori juurest suuna järgmisele ja kuna sinna mingit inimrada ei leidnud, siis põrutasime otse võssi. Ikka mäest alla, üle kraavide, üle vee ja siis ühtäkki olimegi kohal. No lahti me teda kohe hoobilt ei saanud, see vajas koostööd ;). Alex soojendas, mina sosistasin võlusõnu ja Bruno siis vormistas avamisprotseduuri. Tagasiteel oli hea meel, et just praeguse ilmaga siin ära käisime, tühja sellest libedusest, märg oleks märksa ebameeldivam olnud. Tänud!

Oli nüüd vaja seda kivi nii kaugele metsa veeretada? Jätnud rahulikult teeveerde ja kõik oleks rahul. Eks see avamine esialgu nõutust valmistas, aga kamba peale saime ikka nimed kirja.

Alguses geps keerutas ja seega toimus minek aardeni paraja ringiga. Lõpuks ikka hakkas kivi paistma ja siis juba saime nimed ka kirja. Tänud peitjale mõnusa aarde eest.

Kuna nagunii siinkandis tuuseldasime, siis otsustasime paar kivikest ka üle vaadata. Lahe teostus, aitäh!

Laulukoori juurest võtsime suuna Kuke-Mikule. Teekond oli terake tülikam, kui lootsin ja kummik kulus täitsa marjaks ära. Tore aare ootas turvalises kohas ja tänan peitjaid

 4 

Naaberaare, Laulimäe kivi oli emotsioonid üles kütnud. Nüüd kütsime alla, kaldast alla. Ega siin vist seda ainsat ja õigemat lähenemisteed polegi. Igatahes olime lõpuks kuiva jalaga järjekordse kivi manu. Mnjaa, pole seegi pisikeste killast, eriti kui üritasin seda kümne küünega vallutada. Enesekindla geopeiturina olin gepsu ammu tasku ära pannud ja sammusin mingi tehisobjekti juurde. Sealt ei leidnud midagi. Lasin kõrvad vähem enesekindlalt lidusse ja piilusin gepsu, 45 meetrit tagasi. Seal ei olnud aarde leidmisega enam raskusi. Avamisega aga veidi küll. Hea oli, et autovõti kaasas oli, see päästis suuremast vaevast. Peab ikka multitööriista alati ja igal pool endaga kandma. Tavaliselt ongi, kui geokott seljas, aga need ju nii uued aarded, ei vaja veel hoolitsust.
Kui viisakas aare logitud, hakkasime teist teed tagasi suunduma. Peagi märkasime veel üht kivi, lakukivi. Marje pistis keele külge, hea soolane kraam. Tirisin ta ära, et metsloomadele ka soolast ampsu jääks :-P
Tänud Pääsuperele veel ühe suurkivi juurde kutsumise eest! Ise poleks küll taibanud tulla. Aare heas korras, sai ka vajalikult suletud.

https://www.endomondo.com/users/1392188/workouts/878262689

Lakupuu

Tupiku ja eramaa sildid ähvardasid kaugelt. Jätsime auto maha alles ühe konkreetse "telliskivi" märgi taha. Edasi oli juba lihtne, sest kellegi jäljed juhatasid juba täpselt aardeni.Teostus oli väga korralik. Uskumatu, aga meie minimaasturi võti avas ka aarde ilma probleemide. Tänud!

 1 

Liikusime eelmise kivi juurest, mille juures samuti silt Kuke-Miku kivi, mööda teed veidi edasi ja pöördekohast keerasime metsa. Mingi jäljerada nagu läks õiges suunas, aga päris geomaanteeks seda veel nimetada ei saa. Kui eelmise kivi juures läksin aardeni jälgede järgi, siis siin oli vaja ikka punkti aparaadist jälgida. Kohapeal kivi juures oli jälgi muidugi juba rohkem ning peale logimist suundusime hpalangi pundi soojades jälgedes parkla poole tagasi. Täname mõnusa suure aarde eest, äge värk :)

 1 

Vaatasime selle eelmise kukimukikivi juures, et ehk äkki siiski on mingi mõistlik juurdepääsutee olemas, aga ei, panime ikka otse. Täitsa hea oli minna, soo kandis, aint et Liisi ninakõrgus on na madal, sai teine okstega ikka korralikult piki piilumist. Pisikesed tahtsid alguses siia ka otsa ronida, aga loobusid suht kähku - no ei olnud head ronimisteed. Karbiga nägime tibakese vaeva, tavamõistusele ta alguses ei allunud, käitus teine nagu vana diisel, et tahtis ülessoojendamist, siis oli muidugi paugupill. Tagasi võtsime tiba suurema tiiru, avastasime metsast paar kõvakskülmunud sipelgapesa ja eemalt järvepool ühe koerasuuruse jääkaru, aga seda ka lähemalt uurima ei läinud. Ja pärast oli eemalt paistev auto jälle heaks motivaatoriks. Tänud ka.

Naaberaarde juurest suundusime siia. Taaskord mõnusalt kvaliteetne teostus, lausa lust selliseid leida. Aitäh peitjale.

 1 

Jällegi kivi tavaline, neid ju ennegi nähtud aga teostus üleprahi, tänan! Mina oleks üksi selle aardekarbi avamisega päris kimpus oma kanaajudega olnud.

Kaks kivi päevas! Tänaseks doosiks oli küll ja veel ;)
Täname!

Ühe Kuke-Miku kivi juurest otse teise juurde, pärast jälle esimese kaudu tagasi. Kotist leidus ka abivahend, mis laeka avas. Tänud näitamast.

 1 

Olime Laulimäe aardeleiust emotsioonidega niivõrd lennus, et äärepealt oleksime meiegi kohe otse hakanud põrutama, siiski otsustasime veidi teedmööda edasi kulgeda ja siis võsasesse metsa sukelduda. Eelnevad emotsioonid tegid jala kergeks ja kuna vegetatsiooniperiood polnud alanud ja vesi uinus ka jäätunud talveunes, siis tegelikult ega miskit hullu ju ligipääsu kohta öelda ei saa. Konteineri avamisega tekkis nõutus, miskil põhjusel avanes see aga võtmeta. Sulgemiseks kasutasime küll võtit (minuarust oli see mu töökapi avaja). Tänud peitjale ilusa õhtupooliku pakkumise eest. Kuigi valgus oleks veel lubanud, siis ei muutunud ahneks ja rohkemat ei proovinudki, sest "kõht oli täis"

Jäätunud pinnasel me kohale tatsasime ja soojendasime aardekest. Tänud peitjale.

 1 

Tulime eelmise Kuke-Miku kivi juurest otse üle soo. Logimisega läks natuke aega sest talvel selline eelsoojundusega karp. Aitäh!

 1 

Mis see võsa meile ikka teeb, mõtlesime ja rühkisime aarde poole. Peagi selgus, et inimestele ei teegi midagi, aga mu jope tegi ta küll lõhki. Seevastu soo oli öise külmaga mõnusasti ületatav ja kivi ning aarde leidsime kah vaatamata öisele ajale kenasti kätte. Retriivereid me ei kohanud. Tagasitee leidsime sutsu parema kui minekutee oli olnud. Aitäh!

 1 

Astusin kümmekond sammu aarde poole maastikul, mis meenutas väga sood ja loobusin, kuna kuuel sammul vajusin ikka korralikult sisse. Siis läksin mööda sihti ja mõtlesin sealt aarde poole keerata, aga maastik nägi ikka nagu soo välja, seega loobusin uuesti. Tagasiteel sörkis metsast välja kuldne retriiver, ilma peremeheta, nii et ju tal on siis kombeks seal õhtuti väikseid jalutuskäike teha ja omaette mõtiskleda.

 4 

Eelmise, samuti Kuke-Miku kivina tähistatud, kuid tegelikult Laulimäe kivi juures kinnitasid viimased leidjad mulle, et nende läbi võsa tuleku jälgedes on suhteliselt lihne läheneda, paremat rada ei paista olema. Me kõik muidugi teame, et see situatsioon on ajutine. Hiljemalt aasta lõpuks kujundavad geopeiturid kivide vahele normaalse metsaraja. Kõige tõhusaim viis võpsikusse korralik jalgtee rajada, on sinna keskmise maastiku raskusastmega 1.0 peidukohaga tavaline aare viia. Erivarustuse silti tõlgendasin nii, et multitööriist sai igaks juhuks taskusse, aga tegelikult vaja ei läinudki :o)

Muide, kas keegi teab, mis otstarbel aaret peitev kapitaalne objekt sinna kunagi püsistatud on? Midagi paisjärvega seonduvat?

 1 

Naaberkivi juurest ringiga siia, ei olnudki väga hull võsa, talvel ilmselt mõnusam tulek.. lapsed käisid ümber kivi ja lootsid ka siin otsa ronida, aga olid siiski nõus loobuma. Aardekasti jaoks oli meil sobiv võti taskus ja logitud sai. Täname peitjat, et oli põhjust siia matkata.

 2 

Laulimäe kivi aarde juurest jalutasime esialgu mööda rada tagasi auto poole, lootuses, et tee peal leidub Kuke-Miku kivi suunas ka mõni ilus rada. See lootus hävis varsti kui gps meetreid kaugemale hakkas näitama ja ei jäänud muud üle, kui võssi sukelduda. Ehk eelmise logiga sarnaselt ei suutnud ka mina teise kivi juurde viisakat rada leida - ei minnes ega tulles :) Karpi märkasin kohe ja tekkis samuti kimbatus ja hetkeline mõte, et kas jääb logimata. Küll aga leidus taskus sobiv abivahend karbi avamiseks ja FTF sai kirja kell 11:25. Auto poole tagasi jalutades vaatasin, kas mõte, et kaks ilma kolmandata ei jää, sai teoks, aga kolmandat kivikest ei tulnudki. Aitäh peitjatele toredate aarete ja äärmiselt mõnusa hommikuse jalutuskäigu eest, meile meeldis.

 1 

Kui naaberaare logitud, tuli ka see kivi üle vaadata. Alguses oli hädine lootus kohata mõnda teerada, aga kuna ühtegi silma ei hakanud ja suurt tiiru teha ei tahtnud, tulime ikka täitsa otse. Õnneks oli maa külmunud, muul ajal võib siin üsna pehme ja märg olla. Metselajad olid ka ohtralt lõhna piserdanud.

Karp vaatas kohe vastu, aga avamine paistis tõotavat suuremat väljakutset. Väheke peab nuppu olema, päris ilmselge ei ole. Ehk siis meie jaoks oli nii maastik kui peidukoht märgitust veidi raskem, aga eks me oleme tumbad ka. Nimed said igatahes kirja ja kõik samamoodi tagasi. Tagasi Jõelähtmele jõudes avastasime, kui müstiliselt kaunis on udus tagantpoolt valgustatud kirikutorn, oleks vaid hea kaamera olnud. Aitäh kvaliteetaarete eest!