1 

Kui ei saa enam kätte või pole aaret, siis on teine logiteate tüüp. Kena sügise algust!

Pole metsatukka, pole koopakäiku. Kõik maa ühtlaseks lükatud, tee sinna tulemas.

Suure tõenäosusega on see aare leidmiseks edaspidi kättesaamatu. Iru Saha tee renoveerimise käigus on koopa-tunneli avaus hävinud. Aare võib olla ohutult oma asupaigas, ainult et maetud.

 3 

Pikalt oleme plaaninud seda aaret külastada, täna siis lõpuks panime plaani paika ja tulime kohale. Piilusime sisse ja Maris hakkas sihtmärgi poole pürgima. Vaevalt sai mingi 10 meetrit roomatud kui tekkis tõrge. Mingi paelahmakas oli laest alla kukkunud ja nii risti teepeal ees, et Maris (peaaegu sama väike kui Nuffi), läbi ei mahtunud. Lisaks oli seal oht, et mõni lahmakas võib veel oma asukohta muuta. Ma alati mõtlen taolistes urgastes, et millal on see päev kui mõni paelahmakas otsustab alla kukkuda parajasti siis kui geopeitur seal asjatab? Mõistuse hääl ütles, et nimi selles logiraamatus ei ole seda riski väärt.

 1 

Ohhhh issand...ei iial! Minust jääksid sellised kõik sinna kuhu nad on pandud :) vinge koht muidugi! Isegi väga vinge! Aga ei aitähh. A noh, selleks on minul väike siilike Tikker, kes ronib ja poeb kõik võimalikesse urgastesse. Ja nii ma siis nime kirja saingi, olles ise seltsiline, kamraad, pakihoid, turva jne. Ühesõnaga olin lihtsalt ilus :) Tänan

 1 

Käisime seda eelmine päev piilumas, ei raatsinud oma jopet mustaks teha. Varemleidja ütles, et olukord on muutunud ja kivi ette vajunud. Täna panin vastavad riided selga, haarasin Silje kaasa ja käisin nullis ära. Peitja võiks vaadata koha üle ning karbi asukohta muuta. Aitäh!

Nimi kirjas. aitäh

Sass on nende tunnelisüsteemide tõeline ekspert. Olime suure grupiga piirkonnas ja avastasime teisi tunneleid. Motu tundi müttasime ja kui küsisin Sassilt, kas ta siin ka käinud on. Vastus tuli, et mitte. Selge. Veidi aega oli, tulime vaatama, et mis siin paistab. Ausalt öeldes ei lootnudki logi kirja saada. Aga juba Sass pea ees sukeldus aardele järgi. Ja pani roomates minema. Ei saanud kehvemad olla! Arvasin, et läheb öikalt, kuid mitte. Kiire leid. Väga lahe aare. Sellist teist ei teagi, kus ei saagi kogu roomamise ajal püsti tõusta. Tänan peitjat!

Illustreeriv pilt teisest tunnelist

Leitud, logitud. Väga äge aare

 4 

Hommikupoole taskulambijuttu ajades tuli jutuks, et me Krissuga vist tuleme seda aaret logima. Miki ütles, et sellel juba kaua hooldusvajadus üleval, et kas me ei tahaks hooldada. Minul karpi polnud ning poodi ka vist poleks jõudnud. Õnneks Mikil oli endal karp olemas ja kutsusime ta kampa. Ongi seltsis segasem!
Kohapeal tegime Mikit oodates Krissuga igasugust nalja. Küll tundus maasees olev prügi seene või munana, küll oli sildi post naljakalt kõrge, küll oli jälle võsa meil ees ja lõpuks ristis Krissu mingi pallisarnase asja draakoni munaks ka veel :D Niisiis juhtuski, et kui Miki lõpuks kohale jõudis, siis meid seal polnud. Haarasime autost lambi jaoks peapaela ning kappasime tagasi. Jamasime nii viis minutit selle paelaga kuni lõpuks mina ühe tsiki ja Miki mitu brikit tegi ning lamp lõpuks hästi peas püsis. Seejärel sai sukelduda sinna prakku, mis alati nii hirmus on tundunud. Ei tea kas asi on minu piiride nihkumises või mis, aga ei olnudki nii õudne. Jah, mõni pragu laes nägi küll selline välja, et kuule ära vastu mine, aga pigem oli põnev ja, nagu viimasel ajal alatasa, väga naljakas. Ma suutsin kuidagi aardele peale istuda ja siis imestada, miks ma seda ei leia :D Viisime katkise karbi välja, panime olulised elemendid uude ümber ning uue tagasi sisse. Pärast rääkisime autode juures veel maast ja ilmast ka, sest no on need geosõbrad ju huvitavad! Aitäh teile sõbrad (ma üksi poleks ikkagi julgenud minna), aitäh peitjale ja turvalisi leide järgmistele!

 1 

Suundusime siia, ootasime Miki uue karbiga ära, sukeldusime maa alla ja tõime karbi logimiseks ja asendamiseks maapeale. Mina roomasin põlvili, Loona käis kükakil. Siin polnud üldse nii hirmus, kui kuulnud olime ja kui juba käigus sees olla, siis jummala kerge. Äge Tänud

 1 

Uus karp

Täiesti normaalne koobas, peab vastu kindlasti veel 100 aastat. Palava ilmaga oli seal all täitsa kosutav olla. Panin vanad dressikad jalga ja tasus ära, suhteliselt räpased nägid välja pärast. Karp kahjuks katki, kui keegi plaanib minna logima ja karp olemas, võib ära vahetada. Aitäh!

Hirmus ja kitsas koopases.Leitud!

 3 

Nonii... Üks mitteleid vähem kaardilt. Viimati sai siin käidud pimedas ja üsna algajana, tundus et selline asi pole ju võimalik! Täna ajasime oma parimad riided selga ja tegime asja ära. Nagu õnnistuseks olin just sünnipäevaks saanud ka pealambi, mis kulus igati marjaks ära. Klaustrofoobik pole, aga hetkeks hakkas päris hirmus, sest tänu pähe seotud krunnile pudenes üks suurem tükk laest otse kuklasse :) Kas teeks uuesti? Vabalt! Karp vajaks asendust, sisu veel on ok. Täname.

Leitud. Aitäh.

Karp katki.

Oi, kui kaua oli see kollane täpp mind kaardil häirinud ja mööda olen sellest selle aja jooksul häbematult palju sõitnud. Täna olid trööbad ja pealamp kaasas, seega sain rahulikult objektile suunduda. Ah nii kitsuke siis teine. Küllap tänu sellele ei olnud vähemalt isetekkelist eemale tõukavat prügilat nullis ja käigus. Aarde leidmine raskusi ei valmistanud, kuid küllap peidukoha tõttu on karp ju puhta katki. Sisu õnneks kuiv. Tänan.

Leitud

 1 

Tänast aaret valides jäi kohe silma see aare, kuna mul oli vaja selja taha turvat ja täna on puhkepäev siis saan selleks kaubelda sõber Juta, kes on sellistes tunnelites mulle alati turvaliseks kaaslaseks olnud. Sain kohe kaks turvalist inimest endale, Helena veel kauba peale. Kohapeal sukeldusime august sisse ja alustasime liikumisega ei tea kuhu. Ühel hetke kuulsin seljataga, et Helena küsib, Kui palju meil liikuda on. Juta vastab, 200 meetrit. Mõtlesin õudukaga, et kas tõesti. Aga enne kui ma veel selle mõtte lõpetada jõudsin oli äkki tunnel läbi. Uurisin küll ühes ja teises suunas, aga tõesti siin see nüüd lõppes. Eks siis tuleb hakata aaret otsima. Siin on neid plaadikesi eriti palju, aga nu ei ole seda õiget plaadikest kuskil, kus oleks veel kivikesed peal ka. Ühel hetkel vaatasin oma kanni alal ja avastasin, näe aare. Natuke end nihutates saime karbi kätte ja aardesse nimed kirja. Tagasitee läks kuidagi eriti kiiresti. Aga suured tänud peitjale aarde eest.

 2 

Kui sõber jälle mingit eriti keerulist aaret otsima läheb ja mul võimalus kaasa on minna, olen seda ikka kasutanud. Lihtsalt on kohti ja retki, mida ma ei võta üksi ette niikuinii. Seega nüüdki vurasime Helenaga kohale, varustus selga ja ronisime kaevikusse. Õnneks ei olnud ikka 200 meetrit, nagu ma Helenale lubanud olin, saime veidi lühema maaga läbi. Aarde leidis Janar oma kahe jala alt. Aitäh!

Aega jääb ka lobisemiseks

Algul tundus asi päris hirmu ja lubasime endale, et vaatame ainult käigu alguse üle, kaugemale ei lähe. Noh ja loomulikult olime varsti käigu lõpus. Karp oli esimese kivi all, kuhu vaatasime. Tasus tulla. Tänase päeva kõige toredam aare.

Ka selle koha avastasin juba enne geopeitust tunneleid avastades ja uurides. Aga nii kaugele alla polnud veel roomanud. Peale geopeitust olen seal korduvalt käinud aga küll polnud sitaseid riideid kaasas, küll oli vihmane jne. Ka seekord oli nii ja sai lahkutud, aga jäi kripeldama ja mõtlesin, et kaua ma seda edasi lükkan? Korra kodust läbi otsisin oma vanad puhtaks pestud püksid kapist välja ja läksin sinna siis roomama. Veidi pidi ikka kive poleerima kui õige koha leidsime. Lõpuks ometi tehtud ja täpp muutus ilusti roheliseks, tänud :)

Kunagi päris jupp aega tagasi käisin üksi seda asja vaatamas, ukerdasin ennast auku, vaatasin neid ausõna peal rippuvaid plaate pea kohal ja otsustasin, et üksi ikka pole kõige mõistlikum seda asja ette võtta. Nii see kollane täpp seisis seal kaardil kuniks Ergo jõudis oma aarete otsimisega Iru ringile. Kuidagi tundus, et vähemalt alguse osas oli lagi vähe viisakam kui möödunud korral, igatahes läks kõrgema osani täitsa ladusalt, aga aarde leidmisega enam nii hästi ei läinud. Üsna tükk aega sai seal mööbeldatud enne kui karbile lõpuks küüned taha saime. Tänud peitjale!

Leitud! Aitäh peitjale!

Riided olid meil just parasjagu sellised nagu vaja. Ettevalmistus aga puudulik. Hirmus hakkas seal sees. Sest jäi mulje, enamus laest on hiljuti vahetanud asukohta allapoole ja oli nüüd põrand. Jõudsin isegi kaugele, kõrgema kohani kui lamp koostöö lõpetas (Needus nende akulampidega. Kunagi ei tea kas ja kuipalju nad parasjagu täis on või kesta suvatsevad) Igatahes aaret ei leidnud ja kaasa lambi valgel roomasin tagasi. Sees oli õnneks kõik kuiv. Hirmus aga ikkagi. Kõva häält teha ei tahtnud.

Ega kirjeldust lugesin ikka alles nullis ja loomulikult tulin linnakäimades. Nu ei hullu. Aga jah ole nendes koobastes omajagu käidud, aga sellist roomamist pole kll pidanud ammu tegema. Õnnex laegas leidus lihtsalt ja ka käigud olid üsnagi puhtad ja kuivad ;) Tänud peitjale

Leitud

Koht, kust meid sisse juhatatakse paistis rohkem varinguna kui ametliku sissekäiguna. Sees polnud ka miskit turvalist, lõpp ju ka varingu juures ja järgmised kihid laes juba viltu ja ootavad oma aega. Otsimisega önneks kaua ei läinud, jätsin veel paremini, et seal ei peaks keegi kaua olema.

Vahelduseks siis selline väljakutse. Päris vastik urgas ja otsimine. Mingi loom oli ka aarde kõrval asjal käinud. No püherda ja ehita siis. Tükk aega kangutasin lahmakaid ja lootsin et lage toksates miskit alla ei saja. Suur tänu peitmast teistsugusesse kohta. Vahelduseks väga hea.

Käisin peaaegu päris lõpus, nii, et valgus juba paistis. Vaatamata sellele, et kiviaarded mulle maitsevad, seda ma läbi hammustada ei suutnud. Tulen tagasi.

Mulle sellised asjad väga ei meeldi, seega tegi Taivo selle põhilise töö ära. Mõni lahmakas püsib ikka väga väikese nurga peal püsti. Täname tutvustamast!

Leitud koos Kalvi ja Kaleviga. Põhitöö tegi Kalvi. Tänud siia juhtamast!

Kui ema vaid teaks, mida geopeituse mängimine tegelikult tähendab... Aitäh ägeda aarde eest! :D

Oli see vast roomamine. Aga leitud ta sai. Tänud juhatamast

See aare oli täpselt midagi minu maitsele. Keerasin vist peaaegu kõik kivid ümber enne kui aarde leidsin. Pärast tuli välja, et olin enne aarde peal seisnud, sellepärast kohe ei leidnudki. :) Tänud peitjale!

Siin jättis saare naise kangus mind jälle maha. Kükitasin augu ees ja kuidagi ei olnud tahtmist üksi sinna alla ronida. Seekord tahtmine võitis ja kangus jäi alla. Eks näis, millal ma kunagi seal ära käin.

Möödasõidul kiire leid, tänud.

Jälle vana hea sõbra Peeter Suure asumaadele peidetud aare! Saime korralikult püherdada, aitäh! Mulle meeldis. :) Aga eks mulle meeldivadki kohad, kuhu nii naljalt ei saa.

Polegi sellises peidukas. Tõsiselt äge. V: ehte J: 6 teemakohalist mängukaarti

Eelnevad logid lubasid hullemat savis roomamist. Tegelikult roomata tuli küll aga riideid ja jalanõud jäid täiesti puhtaks. Õiget kivilahmakat tuli veidi otsida enne kui aardekarbi üles leidsin.

Ei oodanud nii kaugele roomamist nii madalas koopas, aga polnud isegi nii hull. Hakkasin juba alla andma, kui otsustasin korra veel vaadata, seal see karp oligi. Aitäh peitjale laheda kogemuse eest :)

 1 

Selline kiire roomamine. Julgesin üksi minna, andsin vaid enne sisenemist perele teada, et kui paarikümne minuti pärast minust kuulda ei ole, siis ei pea ka matmise pärast muretsema: loodus korraldas selle juba ära :D

 4 

Auto jäi Metsa tee äärde ning tegin seal ka kiire riidevahetuse, sest imekombel olid eelmist aaret otsides tööriided puhtaks jäänud. Nestle tanklajärjekord oli piisavalt kaugel eemal, et imelik ei oleks. Tõmbasin millegipärast ka kummarid jalga - et kui peaks poris püherdama või nii aga no enamasti oli ikka täiesti mõistlik savi ja külm kivi. Liikusin aeglaselt ja iga kivi alla piiludes. Pidevalt ette ja taha vaadates, minu rõõmuks ükski inimene või loom end ei peitnud, kuigi ühes kohas lõhnas väheke teistmoodi. Eks mingi hetk tekkis ka pabin juba, et kaua võib ja millal jälle maa peale saan aga siis hakkas aare mind kartma ning tuli peidust välja. Kiirelt shurfist(?) väljudes leidsin suudme juurest ka oma GPSi. Ju ma siis väga ei muretsenud sukeldudes selle pärast, mis pärast leidu saab... Aitäh! EVEJ

Esmalt tegin suure vea, et parkisin auto saha-loo tee äärde ja valisin otsetee läbi padriku, tuleb vist puugikontroll nüüd ette võtta. Ronisin urgu ja liigutasin kive telefoni valguse taustal. GPS ei tööta, logisid lugeda ei saa, päris närvi läksin. Kobistasin välja rahunema ja olin loobumise äärel. Uurides veel logisid jäi üle ainult taas urgu ronida ja võit ära vormistada. Hea et ei loobunud.

Valisin liikumiseks kägarkõnni kuna olin riietusega mööda pannud, õnneks taipasin kindad kaasa võtta. Õige kivi leidsin kohe aga millegipärast otsustasin enne kõik teised sobivad kivid järgi kontrollida. Liiga mustaks ei saanudki. Tänud!

 2 

Kui samade peitjate viimase peitmistuhina tänase päeva eelviimane, Iru kanjoni aare üles leitud, oligi aeg viimase peidetu käes. Nii palju olin ette vaadanud, et maastik kõrge, aga mingit ettevalmistust me sellegipoolest ei teinud. Avausse sukeldusin samuti üpris ettevalmistamatult, ilma taskulambita, ilma kirjeldust lugemata, ilma soojenduse või joogaaharjutusteta, sest - kui raske ikka saab ühe suure aarde leidmine olla ;-) Oh mind jobu! Kui seal all sisaliku kombel omajagu ringi roomatud, otsa eest ja seljast läbimärg, võtsin mutta nutitelefoni taskulambiks. Sellega oli veel ebamugavam seal roomata ja tulemust ei toonud seegi. Kui õige lamp abiväe poolt kohale toimetati, läks juba vähem aega, kuigi kohe ei tulnud leid ka siis. See'p see on, kui higi silmas, ihuramm otsa saamas, silm tönts ja geokräu kohe-kohe ukse ees. Jõudsin vahepeal Marjelt veel küsida, kas ussid sellises kohas ka käivad. Jaatav vastus ei tekitanud minus millegipärast erilisi emotsioone, küllap lootsin parimat ja käisin käpuli edasi.
Lõpuks sai see jant läbi, logi kirja, aare peitu tagasi. Päevavalguse avarusse jõudmine oli päris meeldiv pääsemine. Auto juures tuli veel käed mudast-savist puhtaks pesta ja võiski valge inimese kombel autosse istuda. Tänan peitjatriot üllatava koha ja suure aarde eest! Aare oli korras, loodetavasti ei suru kivid karpi katki.

Mina ootasin, Margus roomas :) Aitäh!

Ei julgenud seal väilas olles piiksugi teha ja liikumatult pole ma kah nii kaua paigal püsinud. Tänud peitjale

Minust oleks see aare jäänud logimata.Me ei julenud väljas hingatagi,äkki variseb kokku.Üksinda ei soovita sinna minna.Tänud!

 3 

Enam mitte kunagi ma ei rooma "sellistes" kohtades! Kõik. Ja et sellist õudset kogemust enam ei korduks, läksin ja nuumasin end burgeriga. Tänud peitjale.

Millegipärast arvasin, et on mingi auk, suts sisse ja välja aga ei, piisavalt pikk ja vägagi põnev urg oli. Aitäh!

 4 

Suundusime alla prakku. Olin unustanud taskulambi autosse. Vot ei viitsinud enam järgi minna. Eesolija valgusest nägin ära, mis seal mind ees ootab ja läksin järgi. Sellised kohad üldiselt mulle meeldivad. Jäin peale logimist veel pildistama. Valgusallikad olid juba väljunud, kui hakkasin tagasi ronima. Huvitav tunne tekkis seal pimedas ja ma panin silmad hoopis kinni ning kätega teed tunnetades läksin väljapääsu poole. Avastasin, et nii oli kindlam liikuda, kui silmad suletud olid. Tajusin ümbrust palju paremini. Selline põnev kogemus siis sealt shurfist nr 4 :) Aitäh sinna juhatamast!

TFTC!

 1 

Võrreldes eelmise korraga oli sissepääs urgu palju libedam. Lisaks vulises nüüd maa all ka väikene kosk. Kõik trikid ja nipid kuidas kiiresti ja mugavalt lõppu jõuda olid eelmisest korraks selgeks õpitud. Oskasin ka enda põlvi paremini kaitsta. Aega ei mõõtnud aga tundus, et üle paari minuti ei võtnud. Kõige raskem osa oli urust välja saamine. Libe muda tahtis mind urgu tagasi rebida. Väljas kloppisin maha suurema mustuse ja jätkasin teekonda kodu suunas. Aitäh!

Väga vägev ronimine sõna otseses mõttes maa all. Vaikselt roomates jõudsime aardeni ning pooleldi surmahirmus ning üritades mitte eriti kõva häält ega vibratsiooni teha logitud. Tänud peitjale.

Äge värk. Gükloop pähe ja sukeldusin alla. Algul ei olnud ma hoolega kirjeldust lugenud ning seega kohe aaret ei leidnud. Siis lugesin kirjelduse läbi ja märkasin, et minu istumispaigast ka õige kasti nurk täitsa paistis. Väga lahe roomamine oli. Aitähhid!

 9 

Seda aaret silmas pidades täiendasime Kirsikese varustust mitme olulise vidina näol. Nii sai kaasa haaratud kodanik Karlssoni tööülikond, valgust näitav vidin ja otse loomulikult kõige peamine asi, kiiver. Kui teised aarded siinkandis võetud jäi vaid raske südamega selle uru juurde kõndida. Haa uru juures on hääled, oo tundus juba et mul veab... aga õnn oli üürike... Metetaa tiim oli just oma vallutusretke õnnelikult lõpetanud ja lahkusid rahulolevatena.
Ohkasin sügavalt, mõõtsin avause perimeetreid ja hakkasin end kindlustama. Kõigepealt paksemad riided maha, Karlssoni tööülikond selga, kiiver pähe, lamp kaela, pastakas... kuhu see veel mahutada ... aaa, mul on tasku ju ka , ilusti trukiga, pastakas sinna, kenad neoonkollased kindad kätte ja nüüd oli tahtmine hästi kiiresti Kirsikese poole kimada, kuni pole veel hilja.
Aga Alex vaid naeratas ja suunas mind kindlalt uru poole. Oeh, litsusin end avausest sisse ja siis tuli meelde ka kirjeldusega tutvuda, tegelikult tuli see meelde Alexil kes taipas küsida kas oled ikka lugenud. No lugenud ju olin, aga kes seda siis mäletas. Sain instruktsioonid ja hakkasin minema, krm pea käis kolksti vastu lage ja kiiver kukkus kupli otsas maha. Püüdsin selle uuesti pähe saada, aga tema ei tahtnud mitte mu peanupukest kaitsta. Lõpuks sain aru, et oma patsi võiksin ka kiivri sisse suruda, siis seisab see kindlalt peas. Ja nüüd ei mäletanud ma jälle, mida ma otsima pean. Alex luges taaskord kannatlikult vajaliku lõigu ja nüüd jäi üle vaid õige koht üles otsida. Õnneks oli mul parasjagu ruumi, et logimise ajal sain end üpris mõnusalt tunda. Aare peitu tagasi ja siis veel tagasitee. Krmse põlved said ikka parasjagu vatti, aga lõpuks olin uru sissepääsu juures ja Alexi abiga sain maa peale tagasi. Jeebus kui kauni kamo ma endale saanud olin :D. Karlssoniülikond seljast ja kirsikese poole punuma, huh tehtud. Mulle see urg kuigi kindel ei tundunud, neid lahtiseid kive oli ikka väga palju, aga noh, minu tegevuse tulemusena neid juurde ei kukkunud. Tänud!

hetk enne urust väljapugemist :P

Võrreldes eelmisega (Tallinna allilm) oli siin meie jaoks palju meeldivam, sest leidsime ja saanud ka oluliselt mustemaks kui juba olime.. Oli lahe, meile meeldis! Täname.

 2 

Minuga on umbes nii, nagu kassil - kui pea mahub läbi, mahub ka kogu ülejäänud keha järele. Seega, kui juba esimesest avast sisse pääsesin, siis edasi polnud probleemi. Liikumisasend sarnanes muidugi sellisele kätekõverduste tegemisele. Toenglamangus liikumine, väga hea trenn. :) Kokkuvõttes jäin puhtaks, ka töökindad talusid maastikku korralikult.

Täname aarde eest.

01241

Eks jah. Gabariidid pole just paljulubavad....Augud tehakse kah mingite vanaaja mõõtude järgi. Vähemalt sain ma suurepäraselt hakkama turvamehe postisiooni ja ülesandega. Alati on kasulik pugeda vabanduse taha, et järgmistele peab ka midagi otsida jääma. Kui juba neiudel ahter laes on, siis ma pigem ei kommenteeri oma saavutusi. Aitähh, aga ei aitähh.

No oli alles urg. Õnneks kinni ei jäänud. Tänud!

 3 

Minul oli kodutöö tehtud ja ütlesin kohe, et mina sinna alla ronida ei taha aga ise olin juba pooleldi augus. Logide järgi oli teada, mis ees ootab aga järgmine kord ma kohe vaatan kui suur Kristelil miski on, et ta sinna miskitpidi kinni jäi. Mina käisin kükakil. Nüüd siis on teada ka kui suur Priit on roomates. Tegelikult ikka ei meeldinud koht, ebaturvaline.

 2 

Kohapealne olukord oli üllatav, sest ega ma ei olnud selle aarde juures mingit eeltööd teinud. Kui on auk siis järelikult tuleb sisse ronida. Reeglina ma sellistes kohtades küll ujun, aga siin tuli vee puudumisel muid liikumistaktikaid kasutada. Aitäh peitjale.

 1 

Selle aasta esimene sukeldumine, seda küll kuival maal. Tiia keeldus kategooriliselt kaasa tulemast ja ega seal kahele ruumi polekski jätkunud. Nagu ikka, said pealambi patareid tühjaks ja Tiia tõi autost võimsama varustuse. Mis viga sellega otsida. Olukorra hindan siiski hulluks, pea kohal on kohati lahtiseid kive. Hoiduge ikka rohkem seina äärde, et vältida õnnetust. Aitäh.

 1 

Soojendusjope viskasin enne auku sukeldumist nagisse koos kogu taskutes leiduva varandusega. Ei paistnud kohe üldse ohutu see koht. Veel vähem oli mugav. Tundsin puudust põlvekaitsmetest. Roomasin küll lõppu välja aga mitte midagi ei jäänud silma. Kommunikatsioon meil Ingaga oli päris limiteeritud ja pidi kõva häälega karjuma, et info leviks kohale. Otsustasin tagasi roomata lootuses, et ehk jääb üks suur aare silma aga ei. Siis alles oli õige aeg süveneda kirjeldusse. Põlved olid ühest edasi-tagasi käimisest juba piisavalt valusad, et uuele ringile ma täna enam minna ei soovinud. Jääb ootama uut päeva.

 6 

Sa oled vist tõsiselt rannahooajaks valmistuma hakanud, miki :) ma pean tunnistama, et isegi minu ahter jäi ühes kohas lakke kinni :P

 11 

Kui logidest lugesin, kes sinna urgu kinni olid jäänud, siis mõõtsin enda magu peegli ees ja vangutasin pead. Pole minu jaoks.. vähemalt mitte praegu. Igatahes kohe ei usaldanud minna, kui aare välja tuli vaid nälgisin nädal + paar päeva.. igaks juhuks. Mis siis, et sellest tegelikult ju mingit tolku ei ole. Tegelikult oli asi nii lihtne, et oleks võinud ennast kukerpallitades kohale veeretada. Kodus lubasin endale ühe korraliku seaprae ja järgmine päev veel piraka pitsa tagantjärele. Aitäh!

 7 

Mina ise poleks sinna urgu kunagi ronima hakanud, poleks ukseaugust sissegi mahtunud. Mikil oli aga suur isu tõestada, et pole ta figuuril häda midagi ja mahub vabalt veel vihmaussikäikudes roomama. Mahtuski. Julgestasin siis ja tegin pilte, et vana ja paks kunagi kiiktoolis viltsussides saaks meenutada - olin ikka peenike poiss omal ajal.

 4 

On alles urg üles otsitud! Sass roomas ja kirus kõva häälega, nüüd tema kah seisus, kus reieluu liiga pikk sihukeste urgaste jaoks. Aga noh, nimelt seda aaret silmas pidades ma ta ju kaasa ajasingi. Igatahes mingil hetkel hakkas eespool kanget kastikolinat kostma ja nii need nimed kirja saidki. Tunki matkides tahtsime ka tbin teha, aga hoopis TBOUT tuli - nii natuke ettevaatavalt, ehk, või mis? Igatahes nimed kirjas, täpp roheline - aitäh!

 7 

Ühel täiesti (mitte)juhuslikul öisel kokkusaamisel järjekordset Peetri-aegset kaitserajatist külastades panin kõrva taha Matu poetatud vihje: shurfis tuleb korralik roomamine. Nüüd saabus õige aeg see vihje kõrva tagant välja võtta. Olin sobivalt ette valmistatud - nädalavahetusest pesemata jäänud geotunked selga ajanud ning siinse aarde spetsiaalselt päeva kõige viimaseks planeerinud. Jaa, näiteks võrreldes Iru kanjoni 3.0 maastikuga oli minusuguse jaoks vahe tuntav. Ei midagi liiga hullu, aga pea "laest" ning samal ajal küünarnukkide "põrandast" eemal hoidmiseks pidin pisut pingutama küll. Kokkuvõttes määrdusid siiski vaid kindad ning püksipõlved. Seegi enamjaolt kuiv kivipuru, mille saab kloppides ilusti lahti.

Siia karpi kirjutasin samuti ühe ränduri sisse. Enne logiraamatu ära panemist jäi pilk sellele, mis ma sinna just märkisin: "8.2.2017 tunk, TB in". Äkitselt jõudis kohale Pilditibi valik enda kasutajanime taaskordsel muutmisel :D Väga peen viis lasta ennast teistel pooltesse maailma logiraamatutesse sisse möllida :P

Ja siis käis plõnn!

 1 

Ei hakka salgama, et ka siin piilumas käisime. Pugesime auku ja siis hakkas riietest kahju. Teinekord tuleb teises kostüümis tulla.Pikkus ka polnud seekord kohe üldse kasuks.

Kuna kõige väiksem keeldus minemast siis oli järgmine valik kõige vanem - täiesti loogiline ju. Nimed kirjas.

 1 

Aitäh siia juhatamast.

Tänud peitjale :)

TFTC!

 1 

No see on nüüd küll selline koht kuhu ma lapsel minna ei laseks. Kuna meil oli Annabel kaasas, siis tegime nii, et Kristel ja Priit pugesid peidikusse ja meie Annabeliga jäime koopasuu juurde ootele. Kui Kristel ja Priit välja tulid, siis nad ütlesid, et see oli varisemisohtlik ja Krissu jäi veel neljakäpukil olles kinni, Priit lükkas teda tagumikust, et lahti saaks. Huvitaval kombel ei jäänud Priit kinni, sest ta roomas, ühesõnaga saab minna vaid roomates, et kinni ei jääks. Maastik siin küll suurem kui 3,0

Leitud ja logitud.

 8 

Kõigepealt saatsime Priidu koopasse, kuna tal läks seal nii kaua, siis otsustasin appi minna. Üldiselt mulle meeldivad igasugu urud ja jubedad kohad, aga nüüd on küll hea meel, et see esimese korraga leitud sai ja rohkem sinna minema ei pea. Korra jäin seal kuskil isegi kinni, Priit aga mahtus igaltpoolt ilusti läbi... pean vist dieedile jääma. :D

Tänud peitjale.

 1 

Üpris närvekõditav roomamine oli ja ma ei ole isegi klaustrofoobik. Aitäh ja jään järgmiseid ootama!

Vau efekti ei tekkinud. Pealegi, kust see linna inimene need maariided peaks võtma? See ju lakk-kingas võetav.

Jäljed läksid objektini ja sealt kohe tagasi. Vaatasin enamat, kuhu minna tuleb. Kinni ei jäänud, natuke kolistamist ja peagi olin tagasi lumel. Tänud peitjale.

 1 

Kellegi suured jäljed läksid õige kohani ja tagasi. See ajas natuke segadusse, aga Krista silmad olid teravad ja aardekarp kahe silma vahele ei jäänud. Aitäh!

 1 

Keskmisest põnevam tunnel - roomamist oli ikka omajagu ja pind ei olnud just eriti sile. Aarde otsimine läks õnneks üsna kiiresti. Aitäh aardest!

 4 

Tekkis idee minna öösel aaret otsima ning pärast vahepeatust Iru Kanjoni juures jõudsimegi siia. Matu jäi sissepääsu juurde ootama ning meie sukeldusime. Uhh, oli see alles roomamine. Õnneks väga pikalt seda tegema ei pidanud ning seejärel kui olin aardel enam-vähem peal istunud mõnda aega, leidsime karbi üles. Logi kirja ning roomasime tagasi. Põnev paik leitud, endalgi jäid nad Peeter Suure merekindluse kaardil silma mingi hetk. Kuskilt foorumist jäi mulje, et nad on seal kinni varisenud, aga tore, et mingi osa läbitav on. Aitäh põnevat kohta näitamast!

Avause juurde jõudes olid esmaleidjad ja osa meeskonnast juba ees. Seni käidud Peetri koobastest oli see küll lühike käik, aga kõige ebamugavam ja mu meelest ohtlikum. Peaasi, et kuskilt väheke valet asja ei näpi.. Neljakesi oli kitsas liikuda, seetõttu läks ka aega, et vaba otsimispinda leida. Ma vaatasin pealt, et saaks juba leitud ja ruttu tagasi hakata ukerdama. Sisenemisega pole probleemi-lups ja sees, aga loodan, et kõik tiba suuremad end ka august välja upitavad. Üksi ei soovitaks, keegi võiks väljas silma peal hoida. Koht muidu huvitav, tänud juhatamast.

 2 

Shurfe siinkandis jagub jah, aga kahjuks teistele ligi ei pääse - ühele on tee peale ehitatud ja teine kellegi kinnistul, veel ühes peidab end üks varasem aare. Aga õnneks jagub muidki toredaid peidukohti siinkandis ;)

 1 

Nulli jõudes kohtusime esmaleidjate Allani ja Leeloga ning oligi meie kord "sukelduda" maapõue.

Õnneks ei pidanud päris neljakäpukil roomama,kuigi palju sellest ei puudunud :) Lõpuks olime neljakesi jõudnud õigesse "tuppa".Väheke kohmitsemist,ja oligi karp leitud,rändur tasku ja nimed kirja.Aitäh!

 6 

Jõudsin kohale mõni minut enne kaaslasi ja parkisin juba tuttava geomobiili taha. Jalutasin ajaviiteks nulli poole, et oludega tutvuda ja tuttavaid tervitada. Leidsingi põõsast vahti pidava Leelo ning jaaniussikesena urust tõusva Allani ja sain teada, et hetk tagasi sai kirja esmaleid :)

Peagi jõudsid ka kaaslased kohale ja tuli meie kord urgu ronida, kuklas kõlamas Allani kirjeldus, kuidas talle juba hooletu liigutuse peale laest midagi otsa pudenes. Phuhh, üksinda poleks sinna küll pugenud, päris klaustrofoobiline värk. Roomasime loogilisse lõppu välja ja asusime võimaluste piires otsima, aeg-ajalt positsioone vahetades - päris kitsas oli. Kui pika otsimise peale juba nõutus peale tuli ja Allan pakkus välja kõige kitsamasse uurdesse ronimise, tõmbas Kaupo aarde välja kohast, kus ma olin enamuse ajast sellel sisuliselt otsas istunud :)

Välja saades tabas paras kergendus, et meid ikka sama arv alles oli. Päris karm aare, aga tõeline elamus samuti. Geopeitus tõesti kutsub uutesse ja senikäimata kohtadesse. Aitäh peitjatele!

 5 

Polnud plaanis kiirreageerida, aga kui 18:40 startides veel ühtegi logi polnud näha siis tekkis lootus. Kohale jõudes olid just esmaleidjad välja tulnud, natuke jäime hiljaks. Kirjeldust lugedes kujutasin hoopis teistsugust käiku ette. Pole uskunud, et naised sellistesse kohtadesse aardeid peidavad. Kohapeal otsisime päris pikalt ja tekkis juba mure, aga lõpuks siiski leidsime. Shurfe seal kandis jagub, äkki on veel mõni aaret väärt? Kindlasti huvitavam aarde leid kui mõni potsataja. Aitäh, meeldis.