Kolm töömeest, neoonvärvides tööriided seljas, tulid vastavalt käsule putkat maha lõhkuma. Meestel tekkis mõte, et vaataks enne lõhkumist putkasse sisse ka. Nii leiti täitsa kogemata geopeituse aare. Töömehed andsid viisakalt aarde omanikule teada ja aare sai päästetud, aga putka ikkagi lõhutud.

Jätsime auto kaugemale, tegime karantiiniajal mõnusa jalutuskäigu, logisime, vaatasime praamid üle ja tulime ära :D

Enne Saaremaale suundumist. Vaatasime telefoniputka üle. Tõesti siia tõi täitsa tee moodi toode ja kuigi vahel tekkis tunne, et sõidan kellegi hoovist läbi. Üheltmaalt peatasin oma madalapõhjalise geomobiili otse putka kõrval ja suundusin telefoni otsima. Kui putkast kõne tegemine sai fikseeritud sõitsin sama teed tagasi ja siis juba suurema saare poole. Ah ja, kaks aardes oodanud rändurit soovisid minuga ühineda adesisteks avastusteks. Tänan.

Meie peamiseks põhjuseks seekord Muhumaad ja Saaremaad külastada olid küll spa-naudingud enne sügishooaja algust, kuid mõni aare mahub ju alati ära :) Niisiis võtsimegi mõned kohad plaani, mis tundusid teostuse, asukoha või taustaloo poolest huvitavad. Antud aare jäi meie teele esimesena ja pakkus kena emotsiooni. Viimasel ajal on meil olnud võimalik ainult madalapõhjalist liilusvahendit kasutada, kuid selleks korraks olime endale korraliku kõrgepõhjalise korraldanud ja ei suutnud vastu panna soovile igasugusel maastikul seda katsetada :) Kuna heinategu oli aarde kõrval asuval heinamaal juba selleks suveks tehtud, suundusime kõrgepõhjalisega pärast tee lõppemist mõnusasti mööda heinamaa äärt aarde juurde treppi. Kohapeal nautisime vaadet kaunile sügisvärvides õunapuule, kes vana telefoniputkalt õrnalt embas. Seejärel logisime ja sõime põldmarju. Täname!

Juba sügisvärvides

Suur putka, aga liinid tõesti ei töötanud, siiski midagi telegrammilaadset panin teele, kuskile ikka kunagi jõuab. Hea väike palavsuvine jalutus ja tore topsihoidja. Tänud!

Viimase 45 minutiga tõime selle aarde ära. Siis läks juba laev :)

leitud

No muidugi tuli aardeni ju täitsa korralik maantee aga minul vaja ikka mööda põldusid kolada :D Õnneks oli ilm ilus ja jalutuskäiku aitasid rõõmsamaks muuta ohtrad metsmaasikate puhmad metsaall :)

Natuke uudistamist ja nimi kirja.Aitüma

Teel aardeni ehmatsime heinamaal peesitava põdra jooksu. Aitäh.

Tore, et aare mind siia juhatas. Nautisin igat hetke. Võtsin TB endaga kaasa. Aitäh!

https://www.rattaretked.ee/index.php

Leitud ja logitud. Tänud!

 1 

Sadamas said kokku kolm mitsut ja üks seat. Laeval pidasime plaane. Aardele lähenesime ikka munakiviteel ja siis kand ja varvas. Nii hea on jalutada ja lobiseda. Koer sai vabalt hullata. Täname

Praamil saime kokku Marise, Marianni, Marje, Paavo ja Kaido peaaegu terve perega. Ajasime natuke juttu ja kuna praami sõit on lühike, siis peagi saatsime Marje Paavo oma teed, kuna neil olid saared aaretest üpris tühjad. Teistega otsustasime koos liikuda aarete järgi. Kolm mitsut järjest veeresid selle aarde poole. Lühendan ka mujal siis leidjate nimekirja selle tiimi nime alla, et interneti ruumi säästa.

Aardeni jõudmiseks tuli palju rohkem jalutada, kui esialgu plaanis oli....ma ikka mõtlesin, et saab draivini teha, aga millegi pärast keegi teine sellest väga vaimustuses polnud ja nii jäid autod "suure" tee äärde ning edasi liikusime jala. Kõige rohkem meeldis see liigutus muidugi Indyle, kes siis hoolega tormata sai ja lompides püherdada. Aare ise oli täitsa huvitavas kohas ja ka ise mõnusa teostusega, niiet täiskomplekt. Tänud peitjale!

See oli küll üks äge putka, soovitan vaatama minna, ka sildiga :).

Nii kui saarele sain, keerasin kohe suurelt teelt maha ja asusin seda õiget põlluvaheteeotsa taga ajama - geopeituri elu. Tänu juhistele jõudsin ilusti kohale ja mõningase pimeduse järel suutsin ka aardele näpud taha saada. Et avastusretke jätkata, otsustasin mitte ringi pöörata, vaid sama teed mööda edasi sõita. Nüüd ma siis tean, et see jookseb pikalt-pikalt-pikalt vales suunas ja seejärel saab pikalt-pikalt-pikalt mööda munakive tagasi loksuda :) Aitäh!

Õnneks enam helistamiseks kuhugi putkasse pugema ei pea. Aga mõnel korral on sest isegi kahju, liiga kergelt haaratakse telefon ja siis unustatakse end sellega liikuma, nägemata mis ümber toimub. Putkas vesteldes sai ikka ümbrust silmitsetud ja nii mõnigi kord kirutud, et rohkem münte pole. Oh ajad... Tänud!

Lähenemistee sai valitud vähe võsasem kui oleks vaja olnud, aga õnneks polnud väga pikk maa ragistada. Tänud peitjale, tore koht ja teostus.

Auto jäi munakivitee äärde. Õige metsavahe raja leidmine võttis millegipärast natuke aega kuid kui see leitud, siis rahulik jalutuskäik putkani. Kaugekõnet ei teinud, leppisime kohaliku kõnega, lisasime telefoniraamatuse ka endi numbrid ja nimed.

Peitmise pärast 3 läbitud jätkasime rattasõitu Pühadekare suunas. Kaupol oli aare varem leitud, saatis mind üksi telefoniputkat uurima. Kaugekõnesid ei hakanud võtma, kaardistasin võimalused ja helistasin hoopis tavatelefoniga:) Põnev konteiner. Tänud peitjale!

3852.

Koos aardeomanikuga sai seal jalutatud ja pikalt mul otsida ei lastud, kästi õigesse kohta vaadata ja ära logida. Putka ise on siiski mõnus ja väärib väheldast tähelepanu. Ja ehk aardepeitja eestkostel soovitan teistel siiski julgus rindu võtta ja otse aardeni välja sõita liiklusvahendiga ja ei pea võsas ragistama.

 2 

Alati on Saaremaa külastusega nii kiire, et Muhumaa jääb kuidagi vahele. Nii ühtpidi, kui ka pärast teistpidi praamile kiirustades. Seekord arvasin heaks kohe varahommikul Muhumaast alustada. Esimeseks Unustuses telefoniputka. Siin on praegu nii imeilus - lilled, sirelid, õunapuuõied. Aarde lähistelt ehmatasin liikvele metskitse ja pärast nägin teisel pool teist kitsekest mind jälgimas. Peitjal on huvitav ehitis silma jäänud, täiesti hüljatud ja unustuses. Putkas geoasjad aetud sai jälle imelist sirelihõngu sõõrmetesse tõmmatud, saare puhkus on ikka imeline :) Tänud peitjale imelise hommiku eest!

imeliselt lõhnavad sirelid

lilleke rohus

kevadine käbi

Liis jäi autosse lebotama pärast munakiviteel rappumist ning mina käisin aaret otsimas. Leid võttis natukene aega, aga ega seal peidukaid palju pole ning sain nime kirja panna. Aitäh kohta näitamast!

Praamini oli vähe aega, aga aare ei asunud ju ka kaugel... Seda vaid selle hetkeni, mil nägime aardeni viivat teed ning saime aru, et aardeni ja tagasi ei jõua me ajaliselt 10-15 km/h autoga sõites ega ka joostes....

Nii lähedal, samas nii kaugel...

 1 

Võilaiult startides mõtlesin esimese läbitud jääkilomeetri järel, et võiks nüüd mööda jääd lausa telefoniputka nullini välja sõita. Sõitmise olin nüüdseks täiesti käppa saanud. Lume peal hoog üles ja siis sirgjooneline kulgemine libedal jääl. Kuni Viirelaiuni oli ka julgust, sest tegemist siiski juba testitud alaga. Tuttavas randumiskohas ei suutnud aga vastu panna vasakpöördele. Ei olnud see aga midagi nii tuttav koht. Nägi välja sarnane aga tegelikust kohast tükk maad eemal. Süda tahtis seisma jääda kui 100 meetrit ennem kallast läks kõik pudedaks. Õnneks mõnekümne sentimeetrise plöga all oli uus kiht jääd ja natukene vett. Kõhe oli siiski.

Edasi kulgesin läbi Võiküla ja piki samanimelist munakiviteed sihtmärgi suunas. Ühe kõrge torni juures jäin pikalt mõtisklema. Kas ronida või mitte? Kahtlustasin, et seal võib keegi pahandama tulla ja lihtsalt valge vaade igasse suunda ei vääri seda jama.

Üks hetk jõudsin ka telefoniputkani. Ohho, päris lahe jäänuk kunagisest ajast. Aare ise oli ka selline tore, hea-tuju stiilis. Väljudes üritas putka tross mu mütsi endale krahmata aga võtsin ülbelt tagasi. Aitäh seda unustatud hoonet tutvustamast!

Tänase suusaretk merel sai teoks tänu Jutale, kes meelitas Viirelaiule kontserti kuulama ja ka aaret otsima. Ega ühe aardega ei saa piirduda ja nii sai väljapakutud mitu varianti. Ise plaanisime minna suuskadega ja Juta tõuksiga. Kujunes aga nii, et Juta tegi kodus tõuksiga testsõidu ja meie ambitsioonika plaaniga ei ühinenud. Küll aga ühinesid meiega meie head sõbrad. Plaan oli Kuivastu-Võilaid-Pühadekare-Viirelaid-Virtsu. Augu meie plaanidesse lõi ka info, et mandrilt Viirelaiule ei pääse, keegi olevat jää katki sõitnud. Seega tuli leppida Kuivastust Kuivastuni. Kuivastust alustasime retkega mõõda jääd ja geosoojenduseks väike kõrvalepõige ning esimene aare sai nimed kirja. Tänud peitjale.

Aardeni läks tõesti „üldkasutatav tee moodi toode“ :) Kui maapind vesiseks muutus, tekkis igatsus autosse jäänud kummikute järele, aga sai ka saabastega hakkama. Tänud!

Eelmised 2 aastat olen käinud Saaremaal ja Muhu puhtaks saanud. Juba arvasin, et see aasta jääb vahele, aga ootamatult tuli puhkus. Siiski päris puhtaks Muhut ei saanud, kuna vette mineku soovi ei olnud. Jube munakivitee oli, aga pärast sai palju rohkem jubedaid kruusateid sõidetud. Kopsaka aarde leidsime mõne minutiga.

Aitäh siia juhatamast.

Tänud peitjale :)

TFTC!

Mõnus matk ilusa ilmaga. Tänud peitjale.

Leitud ja logitud.

Sadamasse jõudes selgus, et Piret tuleb alles 50 minuti pärast. Kasutasime aega siis geopeitusega tegelemiseks. Jalutasime nulli ja panime nimed kirja. Huvitav oli see, et mõnikümmend meetrit peale nulli parkis üks auto, aga ei nullis ega selle ligidal kedagi näha polnud. Ilm oli superluks, päike oli välja tulnud, sai veel korra T-särgis ringi jalutada. Tore jalutuskäik ja kena teostus. Aitähhid!

On ikka värke siin ilmas. Tänud peitjale

01511

Leitud. Tänud!

 1 

Unustusse langenud telefoniliinide ja -putkade unustamatuna säilitamine ning noorema põlvkonna huviorbiiti tõstmine paistis eelmisel aastal olema missiooniks nii mõnelegi Eesti geopeiturile. Siinse eksemplari säilivusaeg on suure tõenäosusega neist kolmest pikim. Ühtlasi objekt ise ka tähelepanuväärseim. Tee moodi toode jäi algul isegi märkamata, sest drive-inni ei sooritanud ning kogu väli oli niidetud, jalutasime otse. Nullis sai küll kohe õiget kohta kahtlustatud, aga kuna selle maastiku raskuaste tundus umbes 2.5, siis enne vaatasime mujale.

Läksime Saaremaale suveseiklema juba paar päeva varem, et aardeid otsida ning suveseikluse jaoks ka ennetades pilte teha. See ka õnnestus, mõnedes kohtades olid meil seikluse ajal juba vastused teada ning vastasime küsimustele 70 km/h. :D
Teisel poolel tiimist oli see aare juba leitud, nad jäid meist maha puuke otsima. Jalutasime kohale ja käisime paar tiiru ümber putka. Päris tore koht ju, aitäh!

 1 

Tulime meiegi seda putkat imetlema. Parkisime auto suuremale teele ja asusime mööda rada aarde poole liikuma. Sada meetrit käidud ja jõudsime järgmisele suuremale teele. Nüüd peaks olema ehitist näha. Vaatasin korra paremale ja enda üllatuseks avastasin, et oleme jõudnud väikese kaarega samale teele välja, kuhu olime parkinud autod. Nii palju siis orienteerumis oskusest. Õnneks viis siit teine tee ikka aarde juurde. Korjasime kokku meie jaoks sinna paigutatud maasikad ja nii jõudsime jalutuskäiguga aardeni. Ohoo päisi hästi õmmeldud aare. Tagasi tulles noppisime ära ka kõik veel järgi jäänud maasikad. Tänud.

Mis huvitav koht ja lahe logiraamatulahendus. Meeldis kõik, maasikad, jalutuskäik, koht, aare, tänud! Cobblestoneroad oli natuke korrast ära, aga üldises plaanis lahe :)

Kaablid kontrollitud. Telefon töötab.

 4 

Lugesin Mihkli logi, et ta läks ringiga ja imestasin, kuidas sinna ringiga saab minna. Oleks ma osanud siis aimata, millise 3 km tiiru mina selle aarde leidmiseks teen.
Alustuseks panin kodus googel mapsi ruutima, viisin auto Võiküla munakiviteele ning jätsin ta selle algusesse maha. Oli esimene ilus ilm, nii et 500 m pärast oli mul keel vesti peal ja see krdi punkt ei tulnud ka üldse lähemale. Vaatasin nüüd esimest korda tähelepanelikumalt kaarti ning avastasin, et olen ikka täiesti vale raja peal. Õnneks läks 200 m pärast suuremat sorti jäneserada metsa ja siis jalutasin ka mina üle põllu aardeni. Kuna mul fotokat polnud, siis ootasin, millal nuffimurdjale (loe: rästikule) peale astun, aga kedagi polnud näha.
Aarde logimine toimus probleemideta ning vahetasin ka TBsid, siis alustasin tagasiteed. Mõtlesin, et sama teed pidi ei viitsi minna, lähen siis parem nüüd seda drive-in teed pidi Kuivastu mnt-le ja sealt siis multiaarde nullpunkti.
Kohe aarde juures ehmatasin kellegi suure ja graatsilise pruuni selja võsa vahele. Teeäärsed lilled olid kaetud lepatriinudega. Ning kui jõudsin majadeni, siis imestasin, kuidas ühelgi majal pole aeda ning millised aiakaunistused veel tee ääres on. Eh, see, kelle maja mul kõige rohkem silma jäi, selgus järgmine päev.
Auto tundus kohutavalt kaugel olevat, kuid ähkides jõudsin ma ikka kohale ja istusin põrgupalavasse sisemusse. Tänud, oli põnev 3 km drive-in matk. :)

Ei olnud paraku sisse-sõitmise autot, seega tuli kand ja varvas meetodit kasutada. Auto jäi kuhugi munakiviteele ning sealt siis läbi metsa, üle põllu putka juurde välja.

Putkas tekkis kerge uitmõte, et kui 5G peaks kord saarele saabuma, kas saaks ehk majakese jälle töösse rakendada.

Täname aarde eest!

Leitud.

Aardeni viis normaalne rada, aga ma tulin muidugi teiselt poolt :) Sain veidi üle põllu aardeni jalutada. Kohapeal leid kiire. Aitäh!

Aardeni lähenesime munakiviteelt läbi padriku. Sirje oli telefoniputkat ka varem külastanud, meil ei olnud sellest aimu. Aga aare leitud, ilus koht, tänud.

 2 

Mis mõttes unustuses telefoniputka? Iga natukese aja tagant käib keegi seal putkas telefoniraamatusse mingeid asju kirjutamas. Lahe aare, tänan!

Saaretuur algas siit.
Panime läbi metsa koha õkva prõlla putka poole. Nimed kirja ja tagasi.
Ilus oli! Täname!

 1 

Seekordse saartekülastuse esimene otsimine ja Piia uue geolambro geosisseõnnistus nii esimese aardeleiu osas, kui ka mõnes muus mõttes.
Otse läbi kadakavõsa kaunile rannikule, toreda kasti juurde. Kahju, et rändurid autosse jäid. Täitsa paras oleks neil siin puhata olnud. Kena algus nii nädalavahetusele kui Piia "kiisule" :)

Võrreldes eelmise aasta lähenemiskatsega oli ilm soojem, lumetum ja valgem. Sestap ei sõitnud kohale, tegime hoopis jalutuskäigu. Ilus oli. Vahetasime rändureid, aitäh!

Rappusime mööda sirget kadakaisse. Üle silla ja lageda välja tegime kand ja varvas. Tänud peitjale.

Meie Saaremaa geotuuri esimene aare. Ilm oli ilus ja päike paistis. Mõnus kevadine jalutuskäik aardeni. Tore koht! Aitäh peitjale! EVEJ

Ega see nüüd niiväga draivinn ei olnud aga kui kirjas on siis tuleb seda ka teha. Leid ise lihtne.

Veetakistus

Laiskleb

Huvitav koht, polnudki varem siia sattunud, tänud.

See oli nüüd küll ootamatu leid.

 2 

Peitja lubas lahkesti oma õuest läbi sõita ja seda me kaks korda ka tegime. Üldiselt ei meeldi mulle sugugi selline kellaga võidu kihutamine, aga meil oli oma reisini veel kõva poolteist tundi aega, kui esimest korda läbi hoovi kimasime. Päris inni ei hakanud hämaras siiski draivima, kes teab, kui sügav see vulisev unustuse jõgi seal on. Kappasime need viimase meetrid jala, uurisime putkat, Sass koukis kasti ka välja - tore, et sellist asja näidatakse. Ja siis avastasime, et jõuab veel eelmise praami peale, ja siis hakkas kiire. Aitäh näitamast ka!

Ei saanud arugi milleks selline putka sidekeskuseks aga lahe ikkagi. Oli ju nõuka ajal saaremaa piiritsooniks, ju siis selleks selline salaside jaotuspunkt. Tänan

 2 

Traadid undasid vinges tuules, kõned lippasid neljas suunas. Paraku oli aga kaugejaama neiu lõunapausil ja teenindada tuli end ise. Ei saanudki helistamisega hakkama, niisiis kirjutasin. Tänud peitjale

 2 

Auto jäi kindluse mõttes Kuivastu-Võiküla tee äärde. Oleks ilmselt ka draivinni teha saanud aga kas on alati mõtet? Kohale jõudes olin pisut üllatunud - juhtmed külge ja tuld! Või midagi sarnast. Igatahes tänan pilditibi huvitava koha leidmise eest ja erilised tänud suure karbi eest. Lahe.

Leidsime. Tänud peitjale!

Tänud peitjale. EV J:tulemasin, kahvel

 4 

Meil Saaremaal ja Muhus kõik plaanitud aarded otsitud, v.a. Vilsandi, kuhu jalgsi hästi ei pääsenud. Istusime hommikusöögilauas ja ajasime mittegeojutte. See aare avaldus kui taevakingitus :-) Muidugi oli isu ilusal päikselisel ja tuulisel hommikul uue aarde poole veereda. Auto panime lolli peaga valesse kohta, et sealt otse võssa tungida. Naasesime võsast ja jalutasime mööda munakiviteed ja seejärel metsateed ikka normaalselt ligi.
Putka küll, missugune unustatud telefoniputka. Putkavaht on ilmselt ammu pinsil. Ei olnud teisi hingelisi ka. Ka peitja kasse polnud sest peitjagi juba mandril. Avasime uhke aarde ja möllisime end kl 12:25 sisse. Võtsime ka kingituseks pandud Saare plaadi. Aitäh Leviale kõige eest!
Ülejärgmiseks päevaks olid tegelikult Triigi-Sõru piletid soetatud. Plaan oli mõne päeva pärast olla pool päeva Hiiumaal, siis Haapsallu või ehk üheks päevaks-ööks veel Vormsilegi, et oleks ikka korralik saarte tuur, nädalaga 3-4 saart. Sest mis on parem kui aardeid otsida - veel rohkem aardeid otsida :-) Geojummelil oli aga diil lume- ja tulejummeliga tegemata ning suure tuule tõttu olime sunnitud hoopis esimese ootamatu lumega mandrile suunduma ning Vasalemma karjääri mitteleidma sõitma ;-) Saarel oli ikka mõnusam puhkus kui mandril. Aitäh saartele peitjatele!

Ma ei VÕI, mida küla

Ilus (mere)vaade

Ühenda ainult ära

Saare Aare saadi kingiks