Paneme näki nurka

Selle aarde aitas leida Kaupo vaist, mis ütles, et kas aare asub kohas X või pole vähimatki aimu, kus see asuda võib. Selgus, et X oli täiesti õige koht, kust aaret otsida ning kõik paistis täitsa okei. Aitäh!

 4 

Kuna jäin sügisel Naistepäeva aardest ilma, siis otsustasin võtta vähemalt seda, mis siia kanti veel jäänud on. Esmalt sõitsin Rändlinnu juurde, kuid ees ootas täiesti jäävaba ja vett täis kraav. Seljas olid tavariided ning jalas madalad talvesaapad, mina ei hakanud siin kraavi ületamisega riskima. Siis tuli see aare meelde. Alguspunktis vaatasin kaugusse, ei näinud esialgselt peale pimeduse midagi. Võtsin abiks suurendusklaasi ning hopsti, ühe männi oksal istus helendav roheline seitsmetiivaline jõehobuke. Hüppasin autosse ning surusin autot nii kaugele nurka, kuni see lumme vajus ning kinni jäi. Edasi jala kuni Näki nurgani. Seal pimedas tiirutasin männide vahel kuni jalg jäi lumme kiilunud oksa kinni ning ma kukkusin pikali. Kui ma teadvusele tulin, tõstsin pilgu lumelt ja vaatasin võsastikus ringi, siis nägin aaret mulle vastu naeratamas. Lõpp hea, kõik hea!(*

** - Huumor on vahend, mille eesmärk on esile kutsuda naermist ja pakkuda meelelahutust.

See spoilerpilt teid ei aita.

See vb aitab, vb mitte.

Leitud. Aitäh!

 1 

See oli üliraske! Alguses hoidsin üldse eemale sellest. Eelmisel suvel tabasin ära, et vaja siiski nulli külastada. Seal olid selged ja konkreetsed juhised. Tundus juba, et saab esimese korraga tehtud. Oi kuidas ma eksisin :-)! Vahepunktis sain mõttest aru, aga siis jooksis täiega kokku. Pärast teist arglikku katset jäi soodsamat aega ootama. Rohukõrte pikkus ei olnud kõige meeldivam. Lootsin, et tekib aja jooksul häid ideid. Kolmanda katsega märtsis jõudsin juba kohani, mida olin logisid lugedes pildi pealt näinud. Pärast pikka ja hoolsat otsingut aaret ei õnnestunud leida. Vähemalt sai selgeks, et mõte jookseb õiges suunas.

Neljas katse. Täna korrigeerisin veidi sihikut. Esimese poole tunniga ei õnnestunud midagi leida. Kõik nurgad vaatasime läbi. Aga neid on ju nii palju! Teravnurgad, nürinurgad, välisnurgad, sisenurgad, kolmnurgad, viisnurgad. Isegi täisnurgad. Väidetakse, et neid looduses ei esine. Korterites peaks olema kõigil täisnurgad, aga tegelikult on nendega õnnistatud väheseid. Jäi üle ainult sirgnurk.

Tugev tunne oli, et koht on siiski õige. Uurisime lavatsil puhates veel korra varem loetud logisid. Otsustasime teha nagu Raul, otsides hoopis vihjepildi asukohta. Sellega läks paremini, kümne minutiga leitud. Sealt edasi duubeldasime. Viie minutiga näkk leitud. Vedas, ei peagi viiendat korda tulema. 1041. Aitäh!

Näki mõistatust olen üritanud aastaid lahendada aga ei edenenud see asi üldse. Täna aidati asjaga järjele ning poodi sõites tegin väikse kõrvalepõike ja otsisin talumehe näki üles. Aitümaki.

Kindlasti oleks roheluse vabal ajal olnud siin lihtsam otsida, kuid siiski õnnestus topsi silmata. Autos oli veel meeles, et tuleks pastakas kotti pista, kohale jõudes selgus, et ma seda siiski ei olnud teinud. Õnneks aardes oli 2 pliiatsit. (1152) Aitäh! PS seekord õnnestus ka pagariäris ära käia, kuid kahjuks osutus tuuletasku pettumuseks.

Mingi suund oli olemas, aga õigesse kohta jõudsin ikkagi tänu varemleidjale.

Mõtlesin, et käin lõuna ajal ära. Parkimisega veel kuidagi sain hakkama. Kellegi jälgedes saime veel enam-vähem poole tee peale, kuid kui jäljed otsa said ja pidin hakkama oma rada looma, läks asi hapuks. Kui ikka iga kolmas samm on põlvini hanges, paneb mõtlema, et miks ma üldse siia tühja kõhuga tulin ja miks ma räätsasid kaasa ei võtnud. Tagasiteel mõtlesin vaid ABB juures olevale pagariärile, millest mööda ma kunagi õigel ajal ei satu. Parkisin siis ära ja lugesin ukselt, et juba tunni aja eest oli kõik broneeritud. Tühja kah, parema tujuga tagasi.

Vigade parandus. Kuna värskelt tuli siia uus vihjepilt, siis sai uuesti proovitud ning nüüd õnnestus ka aare leida. Ikka üsna suur ala kust otsida ja nurgast oli asi päris kaugel, aga nüüd tehtud ja saab unustada. Aitäh!

 1 

Taaskord üks selline aardekirjeldus, mida paar korda on loetud ja natuke mõtiskletud ja mingeid teooriaid aretatud, kuid siiski parajalt segaseks jäänud ja kõrvale lükatud. Kuna täna läheduses juba olime, siis otsustasime asjaga otsast pihta hakata ja vaadata, kas näkini ka jõuame.
Tegelikult olid meie hirmul liiga suured silmad olnud, alates algusest hakkas kõik väga ilusti lahenduma ja ilma ühegi tõrketa olime peagi piirkonnas, kus see näkk olla võiks. Vaatasime ringi, esmalt märkasime ühte sammaldunud papukest. Ei tea, kas oli see talumehe või näki jalast pudenenud, aga aardeni see meid igatahes suunas. Aare tipp-topp korras, suur aitäh laheda mõistatuse eest!

Kas näki või talumehe jalats?

Ragistasime alguses päris vales võssis. Hea, et kohe alla ei andnud ja otsustasin üht tekkinud mõtet minna uurima. Leidsin pikutamiskoha ja see andis natuke lootust. Käisin aina suuremaid ringe, aga ei jäänud miskit silma. Aga vähemalt mõistatus juba edenes.

Päris mitmes nurgas käisime seda näkki otsimas. No ei leidnud. Lõpuks leidsime keset metsa. Kui poleks eelnevaid logisid lugenud, oleks jäänud pika ninaga. Tänud

Leitud, logitud, tänan!

Kodus sai enam vähem täpp valmis pandud.Kohapeal kaardi uurides sai kinnitust oma täpi õigsuses,vahe ainult 30m jagu.Näkk tuvastatud.Aitäh!

Otsisime, ragistasime nii võsa kui ajusid aga ... midagi jäi veel puudu, seekord ei leidnud.

Kunagi alustatud, täna lõpetatud. Aitäh!

Ükskord ammu sattusin juhuslikult sinnakanti ja siis seostasin seda kohe miskipärast aardega. Sai siis seda uuritud ja puuritud ja sinna see jäi.

Täna oli siis sobiv hetk minna asja ülevaatama.

Koht oli õige! Aga oh üllatust - me ei olnud seal üksi. 2 noormeest olid putitanud onni ja sussutasid seal lõket.

Kergelt hakkas juba hämarduma ja Herki tegi väikse kõne. Suund käes ja ei läinudki enam kaua. Tänud!

Tänud peitjale!

 1 

Teist päeva juba Jüri kandis, eile küll üksi, aga täna kaksi. Sattusime aaret otsima pimedas ja nu ei seletanud enam see silm nii hästi, kuhu täpselt peaks minema. Seega võtsime ühendust kohaliku geoperega, kellelt saime siis mõningased täpsemad õpetussõnad. Teekond oli üpris vesine, aga mina hobune ja poiss ratsanik kappasime läbi vee ja lume aarde poole. Kohapeal sai veits ragistatud ja lõpuks ka leid olemas. Leidsime ka ühe onni. Paistab, et talumees käib aegajalt ka lähemalt näkki imetlemas. Siin mõnus külg maha visata ja näki kaeda. Tänud aarde eest.

Talumehel lausa oma koiku näki imetlemiseks.

Looduskaunis näkinurk oli juba paar nädalat tagasi üle vaadatud, nüüd käisin öösel ka logi kirja panemas.Vaatamata niiskele pinnasele sai autoga endiselt aardeni sõita.

.....

Tänu logidele ja väiksele abile sai see keeruline aare ka logitud. Sellest pikast kirjeldusest oli väga keeruline aimu saada lõpu asukohast. Ennem leidu sai muidugi kõvasti võsa ragistatud. Tänud

Oh oli see alles näki otsimine. Esimesel korral koos Mardiga külastades tegelikult möödusin õigest kohast vaid mõne meetri kauguselt. Teisel korral tulin üksi kindla plaaniga leidmiseni otsida. Kuid siiski suutsin kõvasti võsa ragistada ja erinevaid paikasid poleerida ning end juba üsna lootusetu geopimedana tunda. Lõpuks, alles tänu Merle abile, loksus asi siiski paika ja leidsin selle näki nurgast üles. Õhtul sain priiküüdiga kaasa haakinud puugi enda küljest veel lahti kiskuda.. loodan, et oli terve vähemalt see va näki käsilane. Tänan.

Siin näkki polnud

Tore lugu lugeda, kuid ka korduva lugemise järel ei viinud see mind edasi. Läksime kohapeale uurima, mis näkk, kus näkk. Esimesel korral jõudsin põllule, õnneks paksu lume tõttu sumpama ei läinud ja enne järgmist korda tuli selgus, et hoopis teises suunas tuleks ju otsida. Teisel korral sain aru, et tuleb valgemal ajal ja enne puude täielikku lehteminekut tulla. Kolmas katse, ohh, seda ikaldust lõpus, ei suutnud meie silmad mingit näkki näha, tärkav kevad aga vihjas, et varsti on siin võsas hullem ragistada ja see ajendas veel pisut pingutama. Nurgast ei leidnud midagi, olime valmis juba käega lööma, jäägu see näkk siia põõsasse edasi kükitama, kuid tänu toetavale sõnale, mis julgustas võsas edasi tatsama, leidsime lõpuks siiski logiraamatu. Aga, kus on näkk? Purgist päästsime ränduri, mis oli seal kükitanud juba üle kahe aasta.
Aitäh.

Midagi nagu saime ja midagi nagu ei saanud. Käisime kuskil kus midagi ei olnud. Tuleb vist veel areneda. Tänud!

Leitud ja logitud.

Leitud ja logitud.

Küll me kirusime seda aaret otsides. Esiteks olime linnariietes ja -jalanõudega, teiseks kolasime kõik arvatavad nurgatagused läbi. Tühjagi. Tuli välja, et oleme mõlemad kõõrdsilmsed, kuna aare, mis arvasime nurgas olevat, 40 meetri pealt ennast kätte andis. Otsus oli, et täna enam maastikule ei roni, niigi kaelavahe okaid täis ja jalad märjad. Aitäh.

Eelmine kord nullist väga ei hakanud otsima ja hakkasin oma teooriad looma, mis ei viinud kuskile. Seekord olin teadlikum ja juhiseid jälgides jõudsimegi üllatuseks aardeni. Aitäh peitjale :)

 2 

Tahtsime värsket õhku hingata ja mõtlesime mõne kodulähedase aarde võtta. Eelmine kord olime siin suure seltskonnaga, kuid siis sai aeg meie jaoks otsa. Täna läksime otsast peale leidma. Midagi ka leidsime, kuid mitte piisavalt. Nägime vaid, kuidas päike loojus ja kuidas talumees oma hobusega kodunt välja keeras. Ilmselt läks Peipsi peale sealseid näkke kaema. :)

 1 

Nii pikka kirjeldust lugedes, tundus asi lootusetu. Kohapeale minnes, aga saime suht ruttu ree peale. Tahtsime ikka kindlad olla, seepärast üheksa korda mõõtsime ja siis oli lõpus vaid logimise vaev. Tänud, tore mõistatus oli.

Suhteliselt ladusalt saime asja jooksma.Väheke oli siiski mõttekohti,lisaabivahendeidki sai kasutatud.Aitüma-täitsa vahva teostus ja lugu!

Teen logisid korda. Tänud peitjale!

Ma olin nii kindel, et pakutud järgmises ongi sädeleva sabaga peidetu, aga vot ei olnud. Edasi läks jauramiseks, kui viltu kaeda, ehk siis mahub arvatud nurka. Peitjalt on soovitus tulla päikesepaistel, no jäime natuke hiljaks. Päikese oli varjutanud poolest päevast vihma moodi hallus-ollus. Käisime ja kontrollisime arvatud kohta, ei midagi. Arusaam nurgast läks lappama. Küsisin varemleidnult, et mida päikesepaistel nägi? Tänud nägijale. Käisime, kolasime kohas, mille lähistel, mitte kaugel juba otsisime. Tänud peitjale.

 4 

Alguses läks jupp aega, et hoog sisse saada. Kui lõpuks algus tehtud sai, siis edasine läks juba ladusalt. Tänud peitjale!

Siin läks ikka aega enne kui õigele asjale pihta sain, tänud.

 1 

Kui ma selle huvitava kirjandusliku teksti esimest korda läbi lugesin, siis ei osanud ühtegi kindlat nulli paika panna. Mihkel käis välja idee, et võiks proovida aga jagas infot, et saab ainult päevavalges. Nulli suunas sõites oli aga päike näitamas oma viimast tulioranži tooni. Piirkonnas ringi sõites tekkis idee kus võiks aare asuda ja nii me enesele teadmata asusime seda aaret hoopis kirvega jahtima. Päevavalguse vajalikus tekitas segadust. Tekitasime siis ise taskulampidega piisavas koguses seda valgust lootuses näha aaret. Leidsime koha kus oleks võinud näkineid kivi peal päikest võtta ja ühe imeliku hõbedaste lintidega märgistatud raja, kus vedelesid maas eeldatavalt näkineiu ja talumehe ühise lapse lagunenud mänguasjad. Lõpuks viis see tee tsivilisatsiooni, mis pidi ka vale olema. Edasi oli mõistus otsas, sest näkineid tabamata. Vajasime vihjet, millega toodi meid mõistusele ja alustasime aaret otsast peale nii nagu peab. Kirve saime autosse nüüd jätta. Edasi läks ludinal ja peagi olime taaskord seal samas kus me ennem pooleli olime jäänud. Lisaks oli vahepeal saabunud ka pimedus. Ringi tuhnimist ja jälgede ajamist oli palju, kuid konteinerini me jõudsime. Raskelt tuli see aare aga tehtud ta sai. Aitäh!

Alguses läksime kirvetama. Olime õigele kohale väga lähedal. Leidsime isegi ühe sädelevatest lintidest tehtud raja, mis viis kuskile majade vahele. Ühel hetkel tuli mõistus koju ja läksime nulli. Edasine oli võidujooks pimeneva nurgaga ja lõpuks rõõmus leiuhüüe. Aitäh!

01323

Korra varem käisime ja teostasime mõõtmisi, siis tegime kodus tööd kaardiga ja nüüd tulime ja saime oma logi tänu eelnevale tööle päris kiiresti kirja. Tänud!

 1 

Algul proovisin sellest jutujorust kodus miskeid koordinaate või aarde asukohta välja leiutada ning ega väga kindel olla ei saanud, kuid tagantjärele tuleb öelda, et oleksin oma väljapeilitud paika kirvetama läinud, oleksin ka aarde üles leidnud :). Peale seda, kui aare välimõistatuseks sildistati, ronisin nulli. No ja sealt sain asja ilusti ja kiiresti jooksma. Lõpus veidi pimesikutasin, enne kui totsik silma jäi. Aitähhid, väga ägeda kontseptsiooniga aarde eest!

 3 

Talv on nime poolest veel täitsa kohal, nii otsustasime näkile ebasobivaid tingimusi ära kasutada ja ta kuskilt jääpangalt päikest nautimast tabada. Nullis laulu kuulda polnud... midagi polnud näha ka, sest see va lumeeit kloppis väikeste vahedega va lumetekki. Aga mingi seletamatu jõud tõmbas metsa poole. Ja siis tabas Alexi silm järsku liikuva inimkuju. Läks teine pilke siia-sinna heites ikka sinnapoole kuhu meiegi arvasime , et peaks ise minema. Tegime end mõttes õige pisikesteks ja imekombel õnnestus meil varju jääda, taat ei märganud meid ja hiilis ... muudkui hiilis. Meie hiilisime ka ja siis nägime, et taat vaatab pikksilmaga kuhugi. No midagi ta seal nägi, sest ühtäkki pistis ta imekiirelt jooksu. Hiilisime sinna ,kus taat oli vaadanud ja no miskit ei näe, sest mingi valge asi on ees. Siis see valge asi liigub, väänleb taeva poole ja kooldub tagasi maapinnale. Krm, prillid jäid autosse... palun Alexil endal vaadata ja tema vaid turtsatab, et mis sa neist luikedest vahid... no on jama. Seni kui mina luiki üritasin vaadata kadus taat silmapiirilt. Aga mingid jäljed peaks ju olema... hakkame neid mööda minema ja mingi aja pärast näemegi taas taati, seisab teine ja räägib häbelikult kauni neidisega. Neiu hääl kõlab kui vete vulin... Taat keerutab häbelikult vammuse äärt ja muudkui keelitab neidist metsanurgast mitte ära minema.
Hiilime vaikselt lähemale, aga nii õnnetult, et mingi oks talla all valju praksatusega katki praksatab. Neiu võpatab ja alles nüüd märkan, et see polegi tavaline neidis vaid näkineiu. See hetk on üürike... neiu teeb mingi imetabase käeliigutuse ja ühtäkki on ta kadunud. Taat vaatab meid murtud olekuga ja hakkab vaikselt tuldud teed tagasi astuma. Astume meiegi tema jälgedes ja nii kahju on...et me ka paremini hiilima pole õppinud.

Nüüd on aga hinges väike kadeduseuss, kui taadi nöoraamatut kiikame.Ilmselgelt tulime liiga vara, oleks pidanud päev hiljem tulema taati luurama. No on ta alles kalakesi oma näkineiult saanud, sest kust mujalt need kiisad ja kohad pärit kui mite näkineiu võluriigist. Ilmselgelt ei kuulnud me kogu nende juttu, muidu läheks kohe kalakeste järele.
Tänud siiski !

Algul loed ja loed, nii hea tekst ja no mitte nuffigi ei saa aru, mis asja point on. Lõpp-punkti ma siiski mingiaeg nullist ära liigutasin, miks ja mis asjaoludel, no üldse ei mäleta. Nagunii polnud plaanis siia enne kevadet tulla. Aga näh, kohal ma olin.

Nullis oli Taneli etteaste, läksime asja kaema ja edasine mõte oli õnneks meil ühesugune. Läksime siis nö arvatavasse lõppu, tee peal nägime 6 kitse, nii lahe. Ei noh, näkk oligi nurgas!

Täna logi kirjutades näen, et täpikest polegi vaja liigutada, oli teine juba peaaegu paigas, oskan ikka küll kirvest loopida. Tänud, mulle aare meeldis, oli mõte ja lahe teostus.

üsna segane tundus see aare alguses, aga nulli jalutades muutus kõik järsku selgeks. Oli küll ettenähtust oluliselt soojem, aga pole hullu. Esimese katsega sattusin keset põldu. Täpsemal uurimisel selgus, et ma lihtsalt ei osanud oma tehnikat õieti kasutada. Korrigeerisin olukorda ja leidsin midagi, mis kohe kindlasti looduslik pole. Ainult, et mida sellega peale hakata. Kangesti meenus üks teine aare, kus sarnase asja abil sai ämbreid kolistatud. Paremate mõtete puudumisel suundusin siiski edasi. Kohale jõudes selgus, et kahtlused olid alusetud ja näkk juba ootas seal nurgas. Panin nimed kirja ja võtsin ränduri kaasa. Aitäh peitjale.

 1 

Paras tege(le)mine selle aardega jah. Kus see linnainimene aru saab, mis on ÕIGE nurk ja kes on näkk.... Variante on ju erinevaid. Pime oli ka nagu karu kõhus. Aga.... piisava jonni ja tahtejõuga saab ikka asjad tehtud , olgu siis abiks lõikelaud või pikksilm. Või mõlemad. Paljajalu läbi lume .... Õnneks mäe otsa polnud seekord vaja. Ja eks siis võiski rahulolevalt tõdeda, et õhtupoolik läks korda. Ei olnud selline näkk , kes ihualasti kivi otsas istuks ja kammipilli mängiks, aga oli täiesti arvestatav "rahvaluule" näkk. Elagu kõik need ,kes karme reegleid eiravad ja kõigele vaatamata vanakooli aardeid peidavad , mille lõppu peab aimama ja siis jalutama , mitte kohale minema ja logima. Aitähh .

 1 

Läksime kohale, veetsime meeldivalt aega erinevates looduslikes kohtades, enamasti kirvega vehkides. Nägime mitut kakku, kes meid teravalt uudistasid ja siis kiirelt vehkat tegid. Seejärel veetsime veel meeldivalt aega ühes teises kohas. Veel kirvetades. Lõpuks sai selleks päevaks vähe jagatud kannatus otsa ja tegime hädaabikõne. Kõne tõi mõistust ja kannatust juurde ning suunas meid õigemale rajale. Sealt saime edasi järgmisele rajale, mis kirvetamise ajast võõras polnud ja kus kinniste silmadega otsimas käinud olime. Peas ikka näkikujutist otsides. Näkiks sobisid kõik, mis ette jäid, isegi need üksteise ümber keerdus olevad looduslikud objektid. Siis aga olime jälle jännis, sest leidsime küll, aga see leid pakkus vähe abi. Lõpuks pärast järjekordset arutelu, võtsime suuna pärisnäki juurde. Ka seal sihtkohas saime seigelda, aga lõpuks sai see näkk ka ära marineeritud.
Aitäh, lugu on tore ja teostus pakub väljakutset :)

Detsembrikassid

Kivipiir

Näkk asub seal

Nojah...alguses ei saanud asjale pihta. Siis, kui saime pihta, ei olnud loodusele meelt mööda, et meil see logi kirja saaks ja lõpuks oli see asi päris hapu. Purgis!

Olin osaline sel kargel ja päikselisel hommikul kui näkk nurka sai pandud ;)
Tänud!

 7 

Rahvusvahelise näkkidepäeva puhul login siis kah lõpuks meie päästeaktsiooni internetis ära.

Oh, kes teab kaua mul selle näki leidmisele üksi aega kulunud oleks... Vahest sama kaua kui Märdi naistepäeva-aarete lahendamisele :o) Aga mitu pead on ikka mitu pead, lootsime et nii saab ehk näki kergemini kätte. Alustuseks läksime kohe sinna nurka, kuhu talumees kaunitari poetas kui ei julenud teda koju viia ning naisele näidata. Näkk, va sunnik, oli aga nurgast hoopis minema vingerdanud :P Seepärast saime jälgi ajada nii Paritõkke tammi varemetel kui mitmel pool mujalgi kõrtsu- ja turuteel. Ei leidnud suurt muud midagi kui vaid talumehe õunalõikelaua. Lõpuks pidime ikkagi pikksilma abiks võtma, selle abil oli sillerdava neidise tabamine juba lihtne. Aitäh + palju õnne peitjale!

 2 

Eile jäi viimaseks leiuks Halliki tõeline jõuluoode. Täna alustasime sama kambaga lähima leidmata näki-aarde tagaajamist - kes kust keskpõrandale kokku tuli :-) Ilm oli ka müttamiseks lihtsalt imeline. Tegelikkuses võib kampa ka Carolina ja Aare lisada, aga siis peaks eraldi mitteleiu logima. Sest neil sai enne aeg otsa, kui meil mõistus koju tuli.
No ja üldiselt on Maris ja Peeter jt kõik kenasti ära öelnud. Kõik sulatõsi. Minu esimene teooria oli tõene, ainult mitukümmend meetrit jäigi puudu. Kuna minu plaan end ammendas, külastasime ka lahedat kärestikku, onni, eramaad, kuuski ja kaski, veel kuuski, prügist teeäärt jm muidki paiku. Nii kaua kuni Lauril mõistus pähe tuli ja veel ühes, viimases(?) kohas ära käisime. Kokku tuli kuni nelja auto ja kuueteistkümnel jalal kilomeetreid omajagu. Iga samm oli seda väärt - kui ei võta pea, võtavad jalad.
Lõpuks oli ikka veel päike väljas ning isu veel aardeid otsida. Seda aga tegime kes kus, igaüks oma teed. Me suundusime mõnusalt jalutama, osad suundusid ilmselt Rummu pähklit purema.
Suured tänud Rahva Luulele, Naabri Valvele, näkk Eevale ja kärestikulisele kalamehele Märdile toredalt lahenduva mõistatuse eest! Aardega kõik kombes. Tervitame ka aardepeitjate munameistreid, kel pühade ootel käed-jalad ja pesad tööd täis olid :-)

Näki sulnis, ahvatlev vulin

Näki armukoobas

 3 

Mulle see kärestik meeldis :) Ja mulle meeldis, et mul oli õigus :D Ja no seltskond oli tore, niiet tegelt polnud kahju ka enne kõik valed kohad üle vaadata :) Tore aare, aitab lobast :P Tänud peitjale!

 5 

Niipalju head võib ikka ühte aardesse või siis aardeotsimisse mahtuda. Kõigepealt mahtus eelmisel päeval, tegelikult õhtul, ootamatult palju tunde Carolina ja Aare juures kodus seltskonnas, kust kuidagi ei saanud lahkuda kuigi sai vaid korraks tuppa tuldud. Ja peale lahkumist mahtus hommikusse nii tore taaskohtumine karges hommikus, imelises päiksepaistes. Siis mahtus siia niipalju toredaid teooriaid , mida siis ükshaaval sai üle vaadatud. Selle ülekontrollimise sisse mahtus loomulikult nii palju toredaid ja ilusaid kohti, et sellest jätkuks lausa ühele matkale. Ja loomulikult mahtus siia üks imevahva teostusega aare, mille me ka lõpuks leida suutsime. Aardekonteinerisse mahtusid meie nimed ja üks Bostonist kaasatulnud rändur. Suur tänu peitjale ja teekaaslastele!

 10 

Pühapäev. No kasutame siis päeva…

1. läksime Paavo väljapakutud teooriat kontrollima, ei midagi,
2. läksime vaatasime vanamehe vankrileotuskoha üle,
3. läksime vaatasime veel 2 aardepeidukaks sobivat kohta üle,
4. läksime kontrollisime üle Lauri teooria,
5. Tunk vaatas samal ajal üle ka minu teooria - no et kui juba siis juba :P :D,
6. läksime sinna kuhu pidi minema,
7. jõudsime karbini, see laias rahulolevalt Paavo pakutud kohast ainult 50 m eemal, näkk teda võtku… :D

Aitäh Märdile ja Eevale aarde ja endi pikemale liigutamisele ajamise eest, kulus ära ;).

Käisin ühest punktist teise ja leidsin aarde. ;)

Leitud

Algselt oli plaan üldse üht teist aaret vaadata, kuid ilm oli ilus, kant sobis ning siis sättisime sammud näkki panema. Nurka noh. Alguses läks ikka natuke aega enne, kui õiget asja märkasime, edasine läks .. noh mõistlikuma ajaga. Vahepunktis tabasime lepalinnu, lisandus veel kallo'de tiim. Kolm tiimi on ikka kolm tiimi ning õige asja leidmine võttis vaid hetke. Siis oli juba keerulisem, kuid otsustasime tekkinud ideed ära kontrollida ja edasine läks lihtsalt. Suuresti tänu lepalinnu koerale, kellele andsin korralduse "otsi ftf'ijate jälgi" ning kes korraliku jäljekütina hoidis täpselt õiget kurssi. Õnneks sama suund, mida meiegi kahtlustasime. Igatahes oli väga mõnus seltskondlik otsimine, millel oli õnnelik lõpp näki nurka panemisega. Aitäh!

Miki ja Antsuga saime esimeses punktis taadikese vaatlusposti kohta piisavalt infot ja järgmises peatuses tuli rahvast juurde. Edasi lohisesin selle rahvamassi sabas ja sain sõbraliku neliveolise peituriga kenasti jutule. Ta lippas minu ja juhtgrupi vahet. Logimise ajaks olime siiski mõlemad kohal. Tänud peitjale.

 1 

Koos Hannese ja Inga ja Kauriga. Arvatavasti oli see esimene ja viimane kord, kui ma näkki mängin :D No ja näkke piilunud pole ma varem samuti. Kunagi on igaks asjaks õige aeg.

 2 

Aaret nägin 8min pärast avaldumist, aga kuna olin koduste toimetustega poole peal, siis ei hakanud kiirustama. Kuna jutust ei saanud midagi aru, siis läksin kohale lootuses, et äkki on seal ka teisi. Algul ei olnud, aga varsti nad tulid ning asi läks palju lõbusamalt edasi. Iseenesest on kõik loogiline, kuigi kõhklusi oli palju.

 13 

Peale hommikuseid pannkooke kõhtu sügades ning kogu ülejäänud päevaks (st. 3 tundi valget aega) plaane tehes jäi kuidagi pilk GP lehele ja uuele aardele. Maru huvitav tundus see lugu, aga nii pikk. Ei teadnudki, kas lugeda ikka lugu lõpuni või teha plaane edasi. Aga midagi polnud parata, lugu kiskus endasse nigu järjekordne osa Türgi armuseriaalist - korraks vaatad, enam pilku pöörata ei saa, enne kui on otsas.

Nii siis lugesin lõpuni ning ka Anna luges lõpuni. Loomulikult oli meil kohe asi selge, millega on tegemist ning kuhu tuleb suund võtta (vt. kaarti). Tee, mis kulges kiira-käära, läbi raba, üles mäkke, üle Pirita jõe... Bingo ju! Pealegi on ju Kiili vald kuulus ja tuntud muuhulgas oma kaunite näkkide poolest. Guuglis Kiili valda puudutavad kõige populaarsemad otsisõnad on: 1. Tantsurühm "Kiili Ago ja memmed"; 2. Tuhala-Nabala looduskaitseala; ning peale seda 3. Kiili näkid! Sestap me ei kahelnudki, et oleme absoluutselt õigel teel.

Haarasin viimase pannkoogi hambusse, hüppasime autosse ning panime padavai minema. FTF oli kindel juba!

Lihtsalt, paar tühist asjaolu vajasid veel lahendamist. Näiteks:

1) Millisel turul talumees käis?

2) Millisest kõrtsist ta hobene tema väsind lihakeha koju hakkas vedama?

3) Kas arvestada versta, mille pikkuseks on 656 sülda või hoopis seda teist, mille pikkuseks 875 sülda.

Igatahes, kui me jõudsime Metsanurka, pidime tõdema, et ei olnud seal ei näkki ega kedakuraditki. Taaskord tuli kaotuspisarad alla suruda ja nentida, et kui meie sõitsime valele poole, siis Liis ja Madis olid õiges kohas. Ja sinna meie esmaleid läkski...

Tegime siis kiirelt uued peastarvutused (võttes arvesse ka eelnevat kolme punkti) ja jõudsime järeldusele, et väike pühapäevahommikune loogikaviga oli ikka sisse lipsanud (vt. teist kaarti).

Relokeerisime siis end ümber ning asusime uut tegevusplaani koostama. Sündmuskohal tegevus juba käis. Mõni olid nõutu näoga, teine aga täitsa mõtlik. Saapajälgi olid aga kõik kohad täis. Õnneks oli meil oma jäljekoer Jõmmi kaasas, kes kärmelt jälje üles võttis. Nüüd polnud enam muud kui puhas logimise vaev. Kui õigesti mäletan, olime neljandad.

Oeh ja täname aarde eest! :)

Metsa nurgas

7:0

Olime Madisega alles ärkamas, kui aare üles tuli. Enam polnud midagi teha, tuli paar pilku kirjeldusele heita ja sõitma hakata. Teel kutsusime ka Priidu ja Etheli kampa, seltsis segasem. Aare oli oma varajase tulekuga küll meie õhtused plaanid sassi löönud, kuid kohapeal selgus, et ega seda aaret niikuinii pimedaga lihtne leida poleks olnud. Kodus tehtud eeltööga olime natuke üle pingutanud, tegelikkus oli hoopis lihtsam. Aare sai üsna mõistliku ajaga leitud ja nägime ka järgmisi aardehuvilisi. Kokkuvõttes oli tore hommikupoolik! Aitäh!

FTF kell 12.23

Aitäh siia juhatamast.

Tänud peitjale :)

 5 

Hommikul nägin Märdi aaret, aga kui olin kirjelduse lahti teinud, panin selle ka kohe jälle kinni, kuna pikka teksti nähes olin kindel, et see vajab tõsist süvenemist. Seda viimast aga ei antud mulle kuidagi, kui pärast mõnusat jalutuskäiku tehti ettepanek näkid nurka panna. Lugesin küll püstijalu kiiruga kirjelduse läbi, aga ainus, mis meelde jäi, oli kiikriga talumees. Kuna Hannesel oli mingi idee olemas, kuhu minna ja mida otsida ning see tundus meile kõigile juba seetõttu mõistlik, et kellelegi teisele midagi paremat pähe ei tulnud, läksimegi kaema. Nullis läksid jäljed kenasti sinna, kuhu nad meie arvates minema pidid ja nii me saimegi varsti ka logiraamatusse nimed kirja. Tänud peitjale, kelle Naistepäeva aaretest ma veel täielikult toibunud pole, ning Hannesele, kes näkid nurka viis.

 9 

Mõnus jalutuskäik oli nii mõnus, et hakkas idanema ideepoeg näkid ka jooksult nurka panna. Mari teatas kohe, et tema isegi ei tea, et selline aare on, Inga proovis käigupealt kirjeldust lugeda, ma olin siiski jõudnud kodus Luule mula läbi luged aja üks suht väga konkreetne ideepoeg käis peas ringi. Mispeale Mari soovitas Ingal lugemine katki jätta ja rivvi võtta - et lähme, nemad tulevad näkiks. Veeresime siis tasakesi vana maanteed mööda varem väljavaadatud kohta - ja kassa näe, jalajäljed lähevadki täitsa ebaloogilises, aga meile väga sobivas suunas. Luule näe ei ajanudki pada. Võtsime siis lulla ette, ajasime näpuga rida, piilusime ja sihtisime, kahtlesime natsa, sihtisime uuesti, jätsime kõik täpselt meelde ja siirdusime sinna. Ja deja vu - jälle läks pinu jalajälgi täpselt ebaloogilises, aga meile sobivas suunas. Mis nii viga, geokontroll missugune. Ja oligi - kena rammus näkk välja püütud! Ja ega teda sihukeses kohas tõesti keegi teine piilumas käi kui see talumees oma torust. Täitsa lõbus asi kokkuvõttes, mõned asjad tuid nii tuttavad ette, et tahtsid ka teistpidikontrollimist, aga ei, mõnus ja lihtne algusest lõpuni. Tänud, Luule ja Valve ja tundmatuks soovida jäänud näkk ja talumees ja need, kes reegleid tähttähelt ei võta - nii ongi lahedam.

 1 

Selleks ajaks, kui meie kohale jõudsime, oli kiirematel juba logi kirjas. Täname värskeõhu mürgituse eest.

Vaikne kodune hommik ning saime just üles, et hommikust sööma hakata. Liis aga sattus juhuslikult aarde avaldamise hetkele peale ning pärast aarde kirjelduse lugemist oli selge, kuhu minema peab. Teel helistasime veel Priidule ja Ethelile, et uurida, kas nad ka otsima lähevad. Aardest ei olnud nad veel midagi kuulnud, kuid rõõmuga tuldi otsima. Saime nulli lähedal kokku ning mõtlesime edasist tegevust. Kuna midagi targemat ei osanud teha, siis läksime nulli ning märkasime värskel lumel jälgi. Seejärel tuli see mõistatuse osa ära nuputada, aga ka see läks ruttu. Mingi hetk märkasime jälle jälgi õiges suunas minemas ning läksime nende järgi. Vahepeal tuli ka peitja ise uurima, mis toimub ning jagas natukene näpunäiteid, kuhu auto parkida. Kokkuvõttes väga mõnus jalutuskäik ning esmaleid sai kell 12:23 kirja. Aitäh tavapärasest kergema mõistatuse eest! Mõnus jalutuskäik oli.

Mõnus jalutuskäik,äge teostus. FTF kl.12.23