Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Viljandimaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 2.5 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Sinialliku oja aarde sünnilugu. Kauri ja Joonas on kaks vahvat hakkajat poissi, kes on vahel meiega koos käinud kaasas aardeid otsimas. Seekord soovisid poisid peita päris oma aarde. Sinialliku oja metsarajad on nende kodurajad, kus siiani aaret polnud ja nii see aare sündiski. Poisse assisteerisid aarde ehitamisel nende isa Rein ja Margus.
Aardele nime andnud Sinialliku oja voolab Loodi looduspargis. Looduspargis on kokku 11 sihtkaitsevööndit. Sinialliku sihtkaitsevööndi kaitse keskmeks on Sinialliku järv, oos, sinise savipõhjaga allikas ja linnamägi. Sinialliku oja ametlikud andmed: oja asub Sakala kõrgustiku keskosas, Viljandi maakonnas Viljandi vallas. Sinialliku oja pikkus 15 km, jõgikond 56,1 km2. Algab Ahimäe jalamilt, läbib Sultsi ja Loodi ning suubub ülalpool Heimtalit vasakult Raudna jõkke. Vesi Sinialliku ojas on selge ja alati jahe, seda ka kuumal suvepäeval.
Mitteametlikel andmetel on oja kutsutud ka Forelli ojaks. Kui keegi leiab kaardi, kus oja nimeks Forelli oja, võib seda lahkesti ka logi juures teistega jagada. Ilmselt on selliseks nimeks andnud põhjust asjaolu, et mõnedel aegadel, üsna uskumatu lugu küll, on selles ojas nähtud forelle. Ka Rein on selles ojas näinud ühte keskmise suurusega jõeforelli.
Soovitatav parkla 58 17 39,1 ja 25 34 23,2
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid:
lahe_teostus (11), soovitan (7), lumega_leitav (4)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC6TM0W
Logiteadete statistika:
92 (97,9%)
2
3
1
1
1
0
Kokku: 100
Palun arhiveerida. Parim enne on juba ammu mööda saanud ning las läheb. Tänud kõigile, kes Sinialliku oja äärde jalutasid
Karp paistis juba kaugele, aga karbi seest me logiraamatut ei leidnud. Oli vaid üks veidi niiske valge tühi paberileht. Panime oma nimed sellele kirja ja karbi pesale ka veidi katet, aga võibolla tuleks omanikul pilk peale visata nii karbile kui peidukale. Aitäh!
Nädalavahetus olime Viljandimaal jalga keerutamas ja vahelduseks tegime ka väikese jalutuskäigu aarde juurde. Aitäh.
Õhtu hakkas vaikselt kätte jõudma ja otsisime mõnusat kohta, kus öö veeta. See aare jäi kenasti teele ja tegime väikse jalutuskäigu. Miskipärast eeldasin, et aare on mujal, aga GPS näitas sihikindlalt üht ja sama kohta, kust lõpuks ka aarde leidsin. Aitäh peitjatele!
Leitud ja logitud! Kahjuks on peidik kannatada saanud ja aare suteliselt "alasti " jäänud.
Väga tore mets ja tore sünnilugu aardel. Panime katte nii ette, et aare väga silma ei paistaks. Tänud aarde eest!
Kuna lumega leitav silt oli küljes, siis võtsime innukalt aarde plaani. Auto jätsime tee äärde ning mööda käidud ja käimata radu traavisime kohale. Auto juures olin mõelnud, et kas peaks lambi kaasa võtma või ei - "ah, ega nii kiiresti pimedaks ei lähe!". Piisavalt hämaraks läks aga küll, et lumi tekitas silme ette ühtlase valge vaiba. Oh jah... Ega me olekski võinud ilma Marguseta seda sinna otsima jääda, sest väljakaevamised toimusid tema kui kunagi peitmisel osalenu mälu järgi. Samas oli leidmisest vähe kasu, sest aare oli korralikult pessa kinni külmunud. Margus sooritas operatsiooni ning mmõne minutiga saime ikkagi logida. Usun, et suvel on ehk toredam :) Seega ma ütleks, et lumega saab, aga on pigem raske. Aitäh!
Marguse sihikindlat otsimist jälgides selgus, et ta on selle aarde sünniloo juures olnud. Midagi ta nagu mäletas ja midagi mitte, kuid lõpuks siiski sai peidik leitud ja jää seest välja saetud. Ilma temata oleksime siin täna ilmselt hätta jäänud. Aitäh.
Siinpoolsetel Sinialliku radadel ma varem olnud ei ole. Seega väga tore, et siin aare on. Aarde leidsime väga kiirelt. Aardetops oli korras, kuid ümbris veidi pehkinud ja enam päris see ei ole, mis ta algselt olnud on. Aitäh!
Selle aarde leidmiseks oli vaja ette võtta õige pisuke jalutuskäik oja äärde ning ega see aare end kaua ei peitnud. Oli jah pikali teine seal. Täname!
Siin läks küll lubamatult kaua aega. Õnneks koht ise oli päikselise ilmaga igati mõnus. Tänan.
Järgmine lähim aare, mis mul tegemata. Rada läks mõnusalt nulli läbi ilusa maastiku. Teostus oli suurepärane. Ainult sääski oli meeletult palju, sprei oli loomulikult autos ja avamata :) Aitäh :)
Jalutasime siia teise Sinialliku aarde juurest. Aare korras. Tänud!
Selle aarde teostus on tõesti kuidagi lihtne aga väga kena :). PET-itajad, võtke eeskuju! Aitäh!
Matkasime kohale ja kiirustasime ruttu edasi, et viimases päevavalguses tuvastaksime kiriku juures kuke suled ja harjad. Tänud peitjale.
Aarde sisu kuivatatud, logiraamat minigripitatud ja aare tagasi oma kohal.
Mõnel eelneval õhtul lugesin logisid ja siia küll ei söandanud tulla, vähemalt vihmaga ja pimedas. Igasugused ojaületused kipuvad mul viimasel ajal märgade jalgadega lõppema ja hetkel juurde külmetada küll ei soovinud. Esmaspäeval aga võtsin julguse kokku, et ikka vaatama tulla. Isegi varu karp oli mul logide lugemisest kaasas. Aare end kaua ei peitnud, eks asi on ka vaatenurgas. Panin nime kirj ja võtsin karbi hoolduseks kaasa. Praeguseks ilusasti tagasi viidud. :) (214) Aitäh! EVEJ
Võtsin kaasa - kuivatan sisu ära ja toon 12.11.19 tagasi.
Koht lahe ja teostus kah aga vajab kiiresti hooldust, ligumärg. Tänud ikkagi, leid oli kiire.
Aare oli veerandi ulatuses vett täis ja logiraamat ligemärg. Sai nimed kirja aga vajaks kuivatamist ja minigrippi... Aitäh kohta tutvustamast! Aitäh!
Mõnus peatus ja väike metsatripp siin, rajad ees, mis nii viga minna. Leitud ja nüüd ka peitjaid tänatud!
Ikka küllalt kaua kulus siin leiuni jõudmiseks. Geps juhatas ühele poole oja ning Maa-amet teisele poole. Purret sai ületatud vist oma korda kümme küll :o) Palju enam ei puudunud, et oleks sootuks loobunud ja lootnud paremale õnnele järgmisel korral. Tegelikult on jube hea teostus, päriselt! Aitäh tegijatele!
Jõudsime mööda teerada nulli ja ei leidnud midagi. Laiendasime raadiust aga ikka ei midagi. Hakasime juba ära minema kui mulle aare silma jäi.
Kena jalutuskäik, mis lõppes veel toredama peidukaga. Aitäh!
Puid sai tõesti tublisti paitatud. Silver, tubli, oli kõige agaram. Egas harva juhtub, et Eestis on detsembris selline talv, kui lund rohkelt ja eks see hea varjatud loori alla aarde peitis. Tore leid, aitäh!
Siin võtsime ka geopeituse mängu üht olulist ideed, viibida palju värskes õhus, väga tõsiselt. Ilus lumine mets, jäätunud oja, mida saab ületada toreda purde abil. Puid võib ka paitada. Lund on ka tore kühveldada ehk nautisime talve mõnuga. Lõpuks paljastus ka vahva peidukoht. Kiitused peitjatele. Aare korras.
Oja talvel väga ei näinud, nõlvast alla minek oli hea. Sai pikalt otsitud, täna oli õnne nii palju, et paljud aarded sai lume alt välja kaevatud. Eks massis peitub jõud.
On ta jah lumega leitav, ütlen ma selle aarde külge pandud sildimere peale. Põrutasime meiegi otsejoones järsakust alla mida Erle oli rõhutanud vahetult enne, kui ta teada sai et me siit alla peame siblima. 4kesi peaks ju lihtsam olema. Null püsis ka ju ilusti paigal ja vihjegi ainult kahemõtteline. Kugi mina, kes sama vihjet kasutanud, peaks ju seda ühemõtteliselt mõistma. Igatahes keegi seanahka ei vedanud ja otsimine käis täis tuuridel. Aga mida sa otsid kui otsitavat pole ja eriti kui lumi ka maas on. Mingil hetkel hakkasin täiesti huupi peksma, ainuke millele kindlaks jäin oli vihjeobjekt. Ja siis täiesti juhuslikult koperdasin selle vahva nikerdise otsa. No on ta jah lumega leitav ütlen ma taas. Aga kuna täna oli lumi maas ja üles ta leidsime, siis lisan ka omalt poolt selle sildi. :P
Tänud.
Hakkas juba hämarduma ning aeg töötas meie kahjuks, jäi leidmata.
Nulli ei kõndinud normaalse inimese kombel mööda rada vaid ikka otse, ikka otse. Ennem aaret alles nägin, et korralik mustikaraja stiilis süvend viib minu tuldud tee suunalt nulli. Ime, et ma ikka õigele poole oja oskasin esimese korraga ennast paigutada. Seda purret katsusin ka oma jalaga aga kui teravad oksad läksid liiga tihedaks, siis oli aeg tagasi tulla. Otsisin hoopis aarde üles ja panin nime kirja. Aitäh!
Leitud pealemõningast otsimist.Vihjest palju abi.Jätsin Amsterdmist saadud GC mis tahab Islandile minna-seepärast jääb tal HongKongis käimata,aga vot Islandile me ise küll kunagi ei lähe,äkki keegi teist?
Mööda rada nulli ja otsima. Kaalusin ka oja ületada, aga poole peal pöördusin tagasi. Pikalt ei leidnud, aga siis avastasin, et olin kogemata maskeeringut veidi nihutanud. Päris raske peidukas, eriti märja ilmaga. Ühtlasi paistab, et minu 2500. leid GP lehel. Aitäh!
Anne oli selle varem leidnud ja veidi muud rada mööda aardeni suundunud kui mina. Parkla oli meil siiski sama. Tema mälupildi järgi on siin aastaga väga palju muutunud. Kui ennem olnud kõik vesine siis nüüd krõps kuiv. Ei näinud mina mingit oja vaid ainult taimede järgi võis oja asukohta aimata. Aarde peidik olevat samuti vertikaalist horisontaali langenud. Aitäh.
Ega siin otsida väga ei jõudnudki, Itile jäi üsna kohe peidukas silma. Tänud peitjale, äge peidukas!
Auto jätsime suure tee äärde ning tegime pisikese lonkimise aardeni. Kohapeal läks sips aega, sest lihtsalt pilk ei sattunud õigesse kohta. Lahe teostus ja koht, meile meeldis!
Algul proovisin ülemiselt rajalt alla oja äärde jõuda kuid nõlv oli lumine ja libe. Tuli otsida olemasolevat rada, mis alla viiks, Sedamööda oli palju kondlam alla saada. Kena peidik. Tänud peitjale
Öö telgis möödus suuremate vahejuhtumiteta vaid hommikusööki valmistades sadas paar minutit lund. Õnneks eriti midagi sellest maha ei jäänud. Pakkisin laagri kokku ja alustasin geopäeva. Leid tuli kiirelt, isegi päris viisakas rada viis aardeni. Aitäh!
Mõnus jalutuskäik metsaall. Täna oli rajal tohutult palju seeni. Ka üks muguseeneline, kes siiski otsustas poolel teel soovituslikust parklast aardeni ära pöörata ja võpsikusse kaduda. Sofi võttis valge koera ja jätsime helkuri.
Muidugi sõitsin esimese hooga soovituslikust parklast mööda ja sain enne talu teeotsal ümber pööramist harjutada. Ojani matkasin mööda rada ja leidsin vahva aarde. Paluks samas vaimus jätkata, aitäh.
Minu geps näitas 6 meetrit, no selge, teistpool kraavi. Kargasin ojja ja toetasin ühele rondile aga see nii pudru, et läks tuhandeks tükiks kohe. Solberdasin kaldale ja mis ma näen, jälle 6 meetrit, no selge, ikka teiselpool. Aitähh, tore oli ja teostus vinge, kiidan, kiidan!
Tublid poisid! Sihukesi asju on lust otsida ju! Päris elementaarne ta ju ei ole, ma ikka vaatasin enne valelt poolt ka, enne kui õigele poole sattusin, ja pilk mul veel nurga taha ei paindu :) Kõik endiselt korras, puhas ja kuiv. Olge te poisid tänatud!
sai tehtud tibatilluke jalutuskäik koos suure seltskonnaga loodusesse ja muiates jälgitud, kuidas meie noorsugu ninaotsast kaugemale ei näe. Tore!
Eelmine kord sattusin siia ikka jupp aastaid tagasi. Nüüd oli jälle tore vanas tuttavas kohas ringi tuuseldada. Käisin ka järve ning allikate endi juures ka ära. Aitähhid!
Veel üks mõnus metsajalutuskäik nendega täidetud geopäeval. Siinne polnud küll eelmistega võrreldes kuigi pikk, aga ega see siis tema väärtust vähendanud. Päikseline mets lõhnas mõnusalt, vesi vulises ja liblikad lendasid. Toreda aardepeidiku leidsin peaaegu kohe ja avastasin üllatusega, et see täitsa värske aare alles. Aitäh peitjatele siia juhatamast!
Pärast surnuaia koristamist oli hea siin jalutades selga sirutada, ja mõtiskleda. Aare oli väga vahva! Aitäh poistele ja nende abistajatele!
Aarde võttis välja Sille . Väga lahe teostus ja mõnus jalutuskäik!
Ei hakanud me kasutama pakutud parklat. Matkasime siiani Ramsi juurest. Tegime teel mitu mitteleidu, nautisime jäätunud lumist teed ja kergelt metsikut ümbrust. Me tõesti nautisime ja kulgesime oma ajas aardeni, mis väga meile rõõmu tegi. Suured tänud nii matka kui rõõmu eest. Kuna kõrvalaarded jäid logimata, siis tuleme millagi siia tagasi, aga siis ikka vast suvisemal ajal. Tagasiteel käisime vaatasime üle ka RMK puhkekoha, nuusutasime puhkajate tekitatud igatsusi tekitavat lõkkesuitsu lõhna ja lonkisime vesteldes autoni tagasi. FP kindlasti
Tubli tükk valmis tehtud, ei tea, kuidas karuonu selle leidis. :) Aitäh!
Esiteks lasime peidukal end ära petta ja kõndisime aardest hooga mööda. Hästi tehtud!
Noorte osalusteemalise koolituse esimene päev lõppes lähedal asuvas Männiku metsatalus Piret Pääri juttude kuulamisega. Et terve päev oli istuda saanud, siis kutsusin noorsootöötajaid veel hilisõhtul Siniallikule väikesele jalutuskäigule. Julgeid oli kolm ja nii me neljakesi koos täiskuu valgel tuule ja külmakraadidega teele asusime. Minu poolt lubatud 2 km (ma-ei-tea-kust-ma-sellise-numbri-sain) venis ligi 6 km pikkuseks retkeks. Aga polnud hullu, see tundus tõepoolest vaid kahe kilomeetrina. Vaatasime üle ka Sinialliku allika ja sealt mööda matkarada kõndisime aardeni. Väga vahva aare! Aitäh! EV J:väike juuksepannal
Tore peidukoht! 02.09.17 käisin uuesti tiiru, et õige kuupäevaga logitud saaks.
Päev on kiire kuluma, nii jõudsime siia piirkonda alles siis kui päike oli kotti pistetud ja maad kattis tume must pimedus. A leidis meile valgusallikad ja teel kellegi jälgi valgustades kõndisime aarde suunas.Mingi hetk oli vaja jälgedelt kõrvale minna, kuhugi sinna tundmatusse pimedusse... alla. Pimeduses kostis tuule sahin , okste praksumine märksa valjemalt kui valges. Puud sirutasid oma kondiseid oksi meie poole ja püüdsid riidehõlmast kinni haarata. Siin seal kerkisid juurikad maapinnast kõrgemale ja püüdsid meid veerema kukutada... nähtavus oli minimaalne...
Õnneks läks, veerema ei hakanud ja jalgu ettevaatlikult sättides seal juurikate vahel jõudsime nulli. Ajaloo tarbeks said nimed kirja ja nüüd rooliti Kirsike Kirsi uulitsale . Kirsse ei pakutud, kuid paelu sai liitrite kaupa ;).
See jäi ka meie tänaseks viimaseks aardeks, no tahaks ikka näha ka, miks peitja just selle koha on näitamiseks välja valinud. Ööd on meil mustad...
Peitjale tänu!
Kõmbid metsas:pime, külm, unine, koju tahaks. Täpp aga vajab värvi...ainult 65 emmi on ju jäänud kah vaid.... Nojah, veered...tükk aega veered, kuni lärtsub jalge all?Ei, lirtsub? Ei...keda kuram need logid ikka huvitavad, aga nüüd meenub väga selgelt, miks pimedas ei meeldi otsida-tormata...tahaks ju ikka näha, mida peitja kohaga näidata soovib. Seega tuleb tagasi tulla, tänud algtõdede meenutuse eest! Viimane kohalik leidmata aare jääbki otsimata samal põhjusel kuigi asub kuskil linnas ja jätkuvalt ei saa mina aru ftf-i ihalusest kuskil pimedas, igal oma mäng muidugi, ju olen geopeitust omamoodi mõistnud taas. Tänud tünni eest!
Päike oli küll juba loojunud, aga õnneks oli taskulamp korralik. Jalutasin mööda teed ja aardeni näitas alla 100 meetrit. Keerasin metsa. Johhaidii, mis gradient seal oli, poleks uskunudki. Vihjele vastavaid objekte leidus hulgi, isegi õige ümber tegin mitu tiiru enne kui õiget asja märkasin. Tubli töö. Aitäh peitjale.
Nii umbes 750 km pikkuse töötuuri viimane leid päris õhtuhämaruses pärast Ruhja jõesängi väisamist. Jalutasime metsa all nõlval juba kohati lambivalgust kasutades, hea et oksad silma ei läinud.
Aarde lähistel läks geps lolliks, Marje käes olnud minu Sony nutiföön osutus märksa täpsemaks. Marje selle aarde avastaski, ma oleks oma gepsu järgi ei tea kuhu veel edasi roninud.
Viksilt tehtud viisakas tops. Aare on korras ja kuiv. Samamoodi tundus ojas vett nappivat. Aitäh peitjaile siia kutsumast, kena lühimatkake ja kohake! Ja nüüd veel paarsada kilomeetrit pimedas kodu poole rooida, ur-juh.
Kergelt külma sügise hõngu oli- veidi vihmane, veidi porine, aga siiski veel talutav sügis. Mets, see oli küll selline tore kollimets, üldse mitte kole. Aaret otsisime küll alguses igalt poolt mujalt, kuid lõpuks jäi peen näputöö ikka silma. Tublide poiste tubli saavutus! Hea, et keegi kuskil õpetab tööriistadega midagi tegema. Ise tegema... Ja kui see seeme viljakasse mulda langeb, siis on hästi läinud.
Aitäh aarde eest!
Ja siia polnud tõesti sattunud.
Täna käidud. Ei saa just öelda, et lennult tuli aga siiski leitud mõistliku aja jooksul. Tore näputöö muidugi. Tublid poisid. Pean tõdema, et minu elutee karune rada viis mind sinna kanti esmakordselt. Mariann arutles kas on ikka kollimets või ei. Aga sümpaatne maastik. Tänud peitjale.
Sellist heade geopeituse tavade järgi peidetud metsakat on lausa lust otsida :) !
Aitäh aardepeitjatele!
Ardesse jäi külaskäiku märkima pisike valge täring ja TB tuli minuga kaasa uusi seiklusi otsima.
Töölt koju tulles, oli Irisel plaan juba valmis. Aaret otsima. Ega midagi, tuleb minna. Parkisime auto ning veidi kõndimist ja leitud ta saigi. Pärast kolasime sealkandis veel veidi ringi. Tänud aarde eest!
Märkasin Viljandimaa uut aaret GP lehel alles eile südaöö paiku ja kuna avaldamisest oli möödunud juba pea kaheksa tundi ei hakanud pereliikmeid ülesse ajama, et FTF-i jahtima minna. Kui asi täna õhtupoolikul jutuks tuli, sain teiste poolt omajagu aasitud, et polnud sellest varem midagi rääkinud. Nad oleks vist tõesti poole öö ajal ülesse tõusnud ja esmaleidu püüdma läinud. Igatahes püüdsime olukorda täna õhtul parandada ja sõitsime asja uurima. Ei teadnudki, et siin selline vahva maastik on. Oleme siinkandis küll kordi ja kordi varem käinud, kuid just see metsatukk ja mägi ei tulnud küll kuidagi tuttav ette. Sellest hoolimata, et hakkas juba hämarduma, leidis Kairi aarde päris ruttu ja meil ei jäänud muud üle, kui vahvat peidukohta ainult tunnustada. Oma suureks üllatuseks avastasime, et keegi polnudki veel oma nimesid jõudnud logiraamatusse kirjutada, tegime seda kell 19:24 ise suurima heameelega. Täname, evej!