Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Lääne-Virumaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 3.0 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Eestis ehitati esimene kitsarööpmeline raudtee Kunda tsemenditehasesse 1886. aastal,sellele järgnes 1888 aastal (Tallinna tramm). Esimene kitsarööpmeline rongiliiklusega raudtee ehitati 1895 ja avati liikluseks 1896 (tee Valgast Pärnusse).
Nii aga mina sokutasin karbi siis Kunda peaaegu säilinud kitsarööpmelise silla juurde.Midagi ilusat seal enam ei ole,vaid silla karkass ja pehkind palgid.Kunagi taastati see sild jalakäijatele,kui sadamat praegusel ajal ehitati,aga nüüd on siis jälle puitosad mädanenud.
Aga minge vaadake ise järgi,kas ikka on nii.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid:
lumega_leitav (2), soovitan (1), drive-in (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC6R7CD
Logiteadete statistika:
109 (91,6%)
10
5
2
0
2
0
Kokku: 128
Kuna karp on kadunud, ei plaani taastada ja see idee oli ammu enne 29t maid. Niikuinii ei püsinud algses nullis ja oli vale raskusastmega. Ja ei vasta minu motole, otsijal peaks olema leida midagi huvitavat, kui lihtsalt karp.
Peame veel harjutama, painduvusest ja tasakaalutundest jäi puudu!
Ruttu leitud. Aitäh elamuse eest!
Vaatasime algul loogilisse kohta, aga aaret sealt ei leidnus. Siis vaatasime üle kõik ebaloogilised kohad ja lõpuks leidsime karbi ikka esimesest vaadatud kohast. Lihtsalt me polnud enne piisavalt hoolega vaadanud. Aga no oli siin alles libedus. Igatahes väga tore raudteejupike. Aitäh!
See sillaaare oli üsnagi tavapärases kohas peidus. Kiire logimine ja edasi sõitsin sadama poole.
Pool seltskonda jäi autosse tsirkust vahtima ning meie suundusime aarde poole. Samal ajal kui Loona ja Krissu otsimisega tegelesid, vaatlesime Daunoga lagunenud silda ja arutlesime selle kitsarööpmelisuse üle. Lõpuks läksin otsimisega seotud olukorda oma silmaga kaema, logi läks kirja ja purustatud sai teooria, et karp on ka teiseltpoolt nähtav :D Aitäh!
Korraga tehti peatus ja öeldi, et nüüd välja logima. Sellist pakkumist ei saanud kasutamata jätta ning mina ja Krissu võtsimegi ette teekonna aardeni. Leid tuli üpriski kiiresti ning tagasi teel suutsin peaga sellise kolaka vastu silda panna, et sild oleks äärepealt kokku kukkunud :D Aitäh!
Ei oska maastikku kommenteerida, kuna ei õnnestunud tuvastada isegi peidikut. Kahju, logide järgi tundub maastik ülepakutud. Kergest 4,0-st ei ütleks kunagi ära. Õnneks Gundase juures läks pärast kõik hästi ja saime pettumusest üle.
Peitja ei valetanud, nullis avanes kirjeldusele vastav vaatepilt. Veidi pükste mustamist ja ettevaatlikke samme (teel aardeni oli väga palju väikeseid konni hüppamas), aga kätte ta saime. Aitäh peitjale!
Aare korras, kuid maastik polnud kohe kindlasti 4 ja hiljem peitjaga vesteldes sain ka aru, et see pidi tegelikult ühes teises, maastiku raskusastmele rohkem vastavas kohas olema. Tänud!
Matkapäeva esimene aare. Auto jätsin randa ja sealt rattaga edasi kundat avastama. Siinkohal tuli kiire leid. Tänud!
Küllaltki tihe liiklus oli. Mingi aeg sain ikkagi vaateväljast kaduda ja leida. Jällegi huvitav tükk ajalugu.
Silla all toimetasid mingid poisikesed. Seepärast ei saanud kohe uurima hakata. Õnneks suundusid nad varsti muudele jahimaadele ja objekt jäi meile. Väikesed uuringud, logi taas kirja ja edasi.
Kuna seljas olid geo- mitte peoriided, siis polnud sellest hullu midagi, et peale otsinguid oleks nagu kuskil roomamas käinud :) Aare oli täpselt seal, kus arvasime seda olevat. Tänud!
Kunda rannast tulles oli siingi vaja peatus teha ja silla konstruktsioonidele pilk peale visata. Vana sale ja õhuline terassõrestik oma neetühendustega on ikka veel suurepärases seisus. Uus raudbetoon sild oma igavate TT-taladega vajas ka loomulikult kaemist. Ega see aaregi sellise vaatlemise peale kauaks peitu ei jäänud. Tänan.
Turnisime kõik kolmekesi silla all, aga karpi ei paistnud kuskilt, hakkasime juba 3.0+ maastikuga peidukaid kahtlustama, aga enne autosse redeli järele minemist vaatas Miki üle potentsiaalsed peidukad, mida Kerli enne oli üle vaadanud ja muidugi tuli see karp just sealt välja. Tänan!
Mingi kuues kord seal? Õudne, kus me kolasime. Ja siis tuli välja, et... nojah, see aare pole seal kindlasti olnud sellel ajal, kui ma oma otsinguid seal alustasin. Hilisematel kordadel lihtsalt ei vaadanud sinna. No GC on maastik endiselt 4, nii et ei tulnud sellise peidukoha pealegi.
Natuke naljakas oli see, kui keset seda redeli ja asjadega mässamist tuli mingi jalgrattur silla lähedale... kuid kadus kiirelt teadmata suunas kui meie relvastust nägi. Kui hakkasime autosse tagasi ronime, nägime teda kuskilt põõsastest naasvat. Ju nüüd oli julgem kala püüda kui kaks tibi ei ähvarda oma kahtlasevõitu varustusega teda ahistada.
Aga aitäh igal juhul. Ma olen nüüd nii uue kui vana silla konstroktsioonidega ülipõhjalikult tutvunud. :) Varsti võin ise silla ehitada. Suurde Väina nt.
Suundusime Ida-Virumaale selleaastasele suveseiklusele ja veidi oli aega, et mõned kodunt kaugemad aarded noppida. Selle võtsime esimesena ette. Algul maastiku raskusaste (GC-s 4.0!) päris hirmutas ära. Avastasin potentsiaalse koha, aga häda käes - pole ju redelit ka kaasas. Seni kuni mul läks telefonikõnega aega, oli Annal karp juba näpus. Tohhoh til.. mõtsin ma. Nüüd võtab Anna ka juba neljaseid aardeid vabalt. Selgus, et saab täitsa ilusti jalad maas kätte ja ei mingit probleemi. Hetkel näen, et siin GP-s ongi raskusaste ka madalam. Panime nimed kirja, vaatsime sillad üle ja lasime varvast. Aitäh aarde eest.
Logisid lugedes valmistusime natuke raskemaks katsumuseks, aga logisime juba pärast 5 min otsimist. Tänud!
Siinkohal olid noored logid kirja saanud juba enne kui mina raudteesilla pildistamise lõpetada jõudsin. Oma hiilgeajal võis olla uhke ehitis. Tänud peitjale.
Peatasime auto sildade kõrval, jalastusime, nägime "magavat" mutti, logisime ja liikusime edasi. Igatahes praktiliselt drive-in. TFTC!
Esialgu tundus hea lihte aare, kuni nägin maastikku. Õnneks saime logitud! Tänud, vinge koht!
Karmid liiklusmärgid igal ristmikul siia tulles. Eratee, autoga sõitmine omal vastutusel, jalgrattaga ega jalgsi ei tohi üldse. Kui nüüd järele mõelda, siis ega ma vist ei tea teid, kus autoga liiklemise eest vastutaks juhi asemel eriti keegi teine... Aga kuna jalgsi ei tohi, siis rammisin pikalt läbi lumevalli, nagu tahaks sinna kitsarööpmelisele välja sõita :o) Tegelik põhjus peitus pigem pimedusega piiratud nähtavuses ning üllatavalt tihedas rekkade liikluses, mis tuhisesid mööda laia erateed justkui need juhid siin küll ise ei vastutaks, lõigates iga kurvi veelgi laugemaks kui see juba oli :P Aardeleiuga läks üle ootuste kiiresti ning kergesti, valmistusin õigupoolest pikemaks pingutuseks. Aitäh.
Tegelikult, kui nüüd väga aus olla, siis ma väga ei otsinud ka. Redelit polnud, kõht oli täis, seega oli lihtsalt niisama mõnus poollaugunenud silla peal jalgu kõigutada, leiba luusse lasta ja elu vee peal vaadelda. Selle tulemusel nägin saarmast, kahte jäälindu ja naist ämbriga. Väga vahva kooslus, nii et teinekordki tagasi. :)
Auto jäi jalakäijate tee otsa. Üks poiss ütles, et seal võib ka autoga minna aga me ei uskunud teda. Ega siis vahaalselt tagurpidi keeratud kergliiklustee märk anna õigust sellele autoga minna. Jala oli kah käia vaja. Veidi logisid lugenud tõid väiksemad karbi välja. Logisime ja läksime end jäätistega turgutama. Tänaseks aitas ka. Korra piilusime jõesuuet ja merd ka veel. Täname!
Äge värk siinkandis nende teedega - ülejäänud linn on nagu kuumaastik ja linnapiiril on hoiatusmärk "Teede lagunemise aeg", siis omal vastutusel läbitav eratee on lai ja sile. Aare oli mõnusalt loogiline, koht ka huvitav. Aitäh!
Alguses keskendusime valele kohale, aga kuna sealt aaret ei leidnud, siis laiendasime otsinguala ja mõne hetke pärast oligi Mattiasel tops näpus. Tänud peitjale!
Noh maastik oli varem 4, aga peale väikest asukoha muudatust jäi see raskusaste vahetamata.
Siin ma jäin jokutama ja kitsarööpmelist imetlema. Nii et sellel ajal kui ma laiahaardelise alla jõudsin käis seal juba vilgas tegevus. Vehkisin veits näpuga, uurisin ise ka üht ebaloogilist kohta, kui juba seljataga rõõmuhõiskeid kuulda oli. Enda süü et jokutasin, peidukas oli tegelt ju teada.
Tänud.
Vahel on hea, kui oled selles mõttes ikka veel algaja, et raskusastmetele alati kohe olulist tähelepanu ei pööra..Otsid sealt, kust tundub, et võiks otsida..nii ma selle karbi üsna ruttu näppu sain. Täname!
Kunda hakaks vaikselt täpikestest tühjaks saama ja nii suundusimegi siiapoole. Yllatuseks oli täitsa driveinn aare. Autole oli just m6nusasti kohakene olemas. Päris aknast igaks juhuks logima ei hakanud vaid tegime viimased sammud ikka nelja ratta asemel neljal jalapaaril. Esimese hooga tahtsin hoopiski teistest kohtadest otsida aga tegelikult tuli yllatavalt lihtsalt. Tänud jällegi peitjale geomaastikku rikastamast. Btw see vana oleks ka päris lahe kodu ;)
Päeva neljateistkümnes Motma aare. Ei mõista, kuidas Kundas maastiku raskusastmeid määratakse, see oli kökimöki. Sild oli võimas, kahju et enam ei kasutata.
Ega tõesti pole seal midagi huvitavat vaadadata. Muidugi kui sa juhuslikult "konnavaatleja" ei ole. Neid oli seal küll lademes vaata, et peale ei astu.
Aare ise paljastus kiirelt.
Karl leidis kiirelt loogilisest ja meie arvates üsna maastiku raskusastmele vastavast kohast. Täname.
Maastik läheb iga korraga järjest kõrgemaks kui ma seda aaret külastan. Oi põrguvärk, kolmas kord ma sinna enam üksi ei lähe.
Olin spetsiaalselt selle aarde tarvis Veikolt tema vasthangitud redeli laenanud, ehkki kui Veiko selle kaadervärgi autost välja koukis, lõin juba kõhklema, kas ma seda ikka üldse tahan. Minu vaimusilmas oli Palangu pisike, peenike ja kerge redelike, mida ma jaksasin isegi 200m tassida. Aga see kolakas...
Nulli jõudes meenutasin, kust ma eelmine kord olin aaret otsinud, vinnasin redeli autost välja ja oijummel küll kui raske see oli. Lisaks peaks sellel minu arvates kuskil lapselukk peal olema, kuna see kippus pidevalt end mingisse vormi laiali ajama, kui seda tassisin.
Jõudsin kallaku juurde ja juurdlesin, kuidas ma selle rauahunnikuga nüüd elusalt alla jõuan. Pärast pisikest kaalumist jäi sõelale vaid üks variant - lasin redelil alla libiseda, et siis ise omaenda tagumiku peal alla jõuda. Kui redelit parajasti kallakul mingi juurika tagant üritasin lahti päästa, meenus mulle kinnitus Veikole, et kasutan tema vara ainult heaperemehelikult. Vaatasin seda mulla ja lumega kaetud hunnikut ja mõtlesin, kas see ikka käib selle punkti alla.
Silla juurde jõudes algas probleem kaks: kuidas see neetud asi lahti saada, mis enne kippus vägisi pikaks minema, aga nüüd ei tahtnud ka jõuga enam minna. Kui lõpuks kaks vahet lahti sain otsustasin, et aitab küll, kuna jaks hakkas otsa lõppema. Käisin selle külma ja sodise redeliga IGA sillaposti juures, kuid aaret mitte kuskil. Lõpuks sai siiber ja algas probleem kolm: kuidas selle tonnise raskusega nüüd mäest üles saada.
Juhuslikult jäi silma üks väga lumine astmestik, mis kunagi oli olnud trepp. Võib-olla oli ta seda ka suvel, kuid praegu oli see ühtlane lumega kaetud liumägi. Kuid sel oli vähemalt käsipuu. Astusin sammu ning vedasin redelit järel, astusin teise sammu ja jälle hirmsa kolinaga lohises redel kannul. Kaks korda pidin selle paarimeetrise trepi peal puhkama ja mitu korda pidin redelit jälle mingite maltsatuustide tagant lahti päästma.
Kui lõpuks auto juurde jõudsin, viskasin redeli vihaga taha ning vajusin autoistmele hingeldama. Siiski jätkus nii palju jaksu, et c:geo lahti võtta ja kaarti tähelepanelikumalt vaadelda. No krt küll, ma olin kõik see aeg rahmeldanud vale silla juures...!
Sõitsime Tipikate Rattamatka ajal mööda ja korjasime aarde üles. Aitäh! :)
Geojonnisin selle aarde juurde minemisel, kuna tundus rattamatka kogunemiskohast liiga kaugel ja jalgratta käiguvahetaja oli sel päeval erakordselt ebasõbralik, visates korduvalt ketti kasseti vahele. Kaasgeopeiturite survel sai aare siiski logitud. Aitäh aarde peitjale!
Tipikate rattamatka marsruut viis aarde juurest mööda. Leitud, aitäh! :)
Seda aaret olime hoidnud ajaks kui natike varustust ka kaasas. Seekord oli buss varustust pilgeni täis ja kasutasime üht kaasasolnut. Tegime veidi akrobaatikatrikke ja saime karbile küüned taha. Tänud!
Oi jah... Seda, et lihtne see aare pole, me ei eeldanudki. Kohale jõudes sai algselt ümbruskonnas turnitud, jalgratta abi kasutatud, ei näinud midagi aardega seotud. Suutsime leida mingi puidust laua, mida kasutada, kuid aare jäi nähtamatuks. Lõpuks, ahastuses, kontakteerusin Mihkliga, kes seal eelmisel päeval käinud oli, kuid ka ei leidnud. Väidetavalt ta teadis, kus aare on, kuid ei ulatanud, meil jäi pilt ähmaseks. Aeg surus peale ja lahkusime umbes 1,5 tunnise otsimise järel.
Proovisin, mis ma proovisin, aga kätte ma seda aaret ei saanud. ei tea isegi, kas otsisin õigest kohast.
Pikkusest ei tulnud puudu, aga "linnariided" sai küll ära määritud. Kiire leid, kui olin lõpetanud vale objekti silmitsemise ja mõikasin vihjet vaadata.
Uus karp, uus logiraamat, pastakad on endised. Pliiats sai esialgu ära võtta, sest ei olnud teritajat. Selle leidsin teel autoni ka, aga tagasi enam ei läinud. Karp on teises kohas kui alguses, silma alt ära.
Üksi on tõesti maastik 4, aga mitmekesi õnneks mitte.
Küll üllatas mind karbi seisukord. Karp ilma kaaneta ja puha looduse meelevallas. Otseselt ilm vast kahju tegema ei pääse, aga ajapikku ilmselt hakkab ikka purema küll.
Olen kõrval olevast sillast ikka mitu korda üle käinud, aga nu seda ehitist pole küll silma jäänud. Täitsa hea avastus. Kohale tulles jäi aare kohe silma. Nüüd natuke kombineerimist ja tuli minu pikkus selle aarde kätte saamise juures täitsa ilusti abiks. Logi kirja ja aare oma kohale tagasi. Tänud silmaringi laiendamise ja aarde eest.
Kenasti leitud! Ei teadnudki selle silla olemasolust. Tänud juhatamast!
Abivahendit ei läinudki vaja. Hiljem sündmusel omanikuga rääkides selgus, et aare on veidi vale koha peal. Jätsin ränduri. Aitäh!
Esimese hooga põrutas Hanno muidugi kohe jõe kohale rippuma, see talle meeldib. Vahepeal jõudsin mina aardekarbi asukoha tuvastada ja siis peatus meie auto taga taas üks tuttav masin. Peitja oli jõudnud isegi vahepeal riideid vahetamas käia, aga meid tal ära petta ikka ei õnnestunud :) Saime teada, kus aare algselt asus ja et ta seal sugugi püsida ei taha. Millalgi lobisemise vahel said nimed ka logiraamatusse. Ja muide, vana ja uue vahel muru peal on üks värviline lant, mille Hanno leidis ja aardeleidmise tuhinas maha unustas. Kalamehed, rutake! Täname peitjat nii aarde kui kohapealse täisteeninduse eest :)
Siin jäime jälle peitjale vahele ja seni kuni mina erinevaid lähenemisi katsetasin oli tema juba karbi kätte saanud, mis seal ikka, üks kord võib ju ka nii logida :) Aitähh!
Meie võtsime pagasiruumist abivahendi ja liikusime sellega karbini. Mina mäletan hästi aegu kui see raudteesild oli paksu metsa sees, uuest sillast ei osanud siis unistadagi. Alt jõest sai ogalike püüda ja aegade kulus see sild muudkui lagunes, niimoodi et lõpuks oli sellest üleminek juba kelkiv julgustükk.
Mind kasutati abivahendina ning nii me selle aarde kätte saime! Tänud! :)
Kohale jõudes vaatasin hirmunud pilguga seda metallist võrestikku. Samal ajal sadas vihma ja all voolas kiire vooluga Kunda jõgi. Õnneks taipasin ennem lolluste tegemist ka vihjet vaadata. Ega sinna teise kohta alla saaminegi just lust ja lillepidu olnud. Libistasin ennast mööda märga muda alla. Käed nägid välja nagu oleks lehmakoogiga mänginud. Koheselt sain siiski selle probleemi ära lahendatud. Aarde kättesaamine käis nagu paljudel teistelgi looduslikku abivahendit kasutades. Enne mind oli nädalavanune logi juhuslike leidjate Rinna ja Siimu poolt. Tagasi panek käis edukalt ühe hüppega. Aitäh!
Kohapeal olevate ,,abivahenditega" tuli hõlbsalt kätte. Haarasin ränduri kaasa. Tänud peitjale!
Üksi oleks karbi kättesaamisega raskusi tekkinud, aga sai kätte. leitud ja logitud, tänid peitjale
Nelja-aastasest abivahendist oli palju abi:) Tänud juhatamast
Tegime kiire peatuse, kuid tuli välja, et nii kiiresti ei läinudki. Igatahes oli mõnus kõõlumine, aitäh!
Leida kerge kuid keeruline kätte saada. Õnneks oli abivahend kaasas sõbranna näol :D
Selle aarde otsimine oli nii tore, et ikka aeg-ajalt meenutame, viimati tuli alles paar päeva tagasi jutuks. Aitäh!
Selle aardeotsingu juures oli nalja nabani, vahepeal oli meil lausa üsna ekstreemne abivahend käigus. Aitäh aarde eest!
Nii naljakat aarde otsingut pole meil ammu olnud. Lõpuks saime aarde suure hädaga kambaga kätte. Tagasi panemine läks juba natukene keerukamalt, kuid saime mingigi süsteemi sinna tekitatud, et karpi kohe kätte ei saaks vaid peaks ka natukene vaeva nägema. Aitäh aarde eest!
Õnneks oli geokolleegidel, kes ise aarde juba varem leidnud, abivahend kaasas ja nad laenasid lahkelt seda meile. Vormistamine selle abil oli juba käkitegu. Aitäh!
Eelmisest korrast olin juba selguse saanud, et minu jalad on karbile ligisaamiseks liiga lühikesed. Peitja vahepealne kommentaar tegi selgeks, et ilmselt poleks enam edaspidi abi ka kohapealsetest abivahenditest. Seekord siis tarisin redeli geotuurile kaasa. Abivahendiga oli kogu asi nagu naksti. Õnneks oli lähiümbruses veel veidi lund, millega sain abivahendi enne autosse tagasipanemist jälle porist puhtaks nühkida. Tänud!
Aaret nägin, aga logida ei saanud. Peab ikka redeli autosse ostma..
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne". Ketrasin köie karbi ümber ja aare taas leitav.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu". Tõin karbi ära ja panen teise köide, et toikaga alla ei saaks lükata.
Selle aardega on mul üks varasem mitteleid, mille logimiseni ei jõudnudki. Sel korral oli aga meeskonnas kergeid, kärmeid ja tugevaid, kes meeskonnatöö tulemusena ka leiu koju tõid.
Aitäh :)
Aardeleid tuli lihtsalt. Ei olnud seal mingeid toikaid, kõik oli aus ja korrektne karbikese leidmisel-logimisel ning tagasi panemisel. Täname!
Käisin rannas uudistamas, kas meri tahab nüüd Hiiumaa taha ära minna, et saarerahvas ilma praamita mandrile pääseks. No kulub hulk aastaid veel, merepind oli langenud ca 75cm. Koju sõites peatusin ka silla juures ja kuidagi liiga lihtsalt sain skooritud? Aitäh
Kaas geopeiturid olid ilmselt juba abivahendid eelnevalt sinna jätt.Kättesaamine läks suuremate viperusteta. Tagasipanek vajas kerget koostööd. Leitud, logitud
Ma ei kujutaks ettegi kui mul poleks abivahendit kaasas olnud.
Auto pargitud, jäin mina logisid uurima. Kui autost välja sain, oli Beritil juba silmside aardega loodud. Saime tänu maas vedelevale abivahendile aarde kätte. Logisime ära, aga ega see tagasipanek nii kerge polnud. Tegelikult oli lausa naljakas, aga tagasi me ta saime. Pärast Märti ennast kohates ja vesteldes selle aarde asukohast, saime teada, et aare ei olnud õiges kohas ja kuna meie ei teadnud õiget kohta, jäi see meist ka valesse kohta. Poisid, kes teeb "nahka" ja ei pane aaret omale kohale tagasi?
Võimlemist oli selle kättesaamisega omajagu, aga kätte ma ta sain. Tagasipanekuga läks juba lihtsamalt. Aitäh peitjale.
Siin tuli jah natukene akrobaatikat teha. Nautisin väga seda etendust, mida Tanel tegi. Aitäh peitjale.
Asukoht põhja lastud,tuli tõdeda fakti et ilma lisavarustuseta seda ära ei tee.Auto pagasiruumist leidsin sobiva vahendi mis kuulub rohkem auto standarvarustusse.Väike võimlus ning aare saigi logiraamatusse uue nime.Täname
Natuke lühikesed jalad mul no ja ronimiseks polnud ka riided just kõige paremad. Aga no järgmisel korral võtan jalgadele pikendused kaasa ja küll ma siis logi kirja saan. Jõgi ikka mõnusalt voolas seal... süstaga võib seal täitsa mõnus kruisida olla. Tänud!
Kuu aega ei olnud ühtegi aaret võtnud ja vist oli pilk juba rooste läinud, sest selle aarde silmamiseks läks häbiväärselt kaua aega. Lõpuks ikkagi leidsime ja oli tükk tegemist, et teine kätte saada. Minu õlad said alustalaks jalgadele ning aare logitud. Aitäh peitjale! :)
Oi seda sai ikka mõnda aega otsida. Kui nägime aarde ära, siis läks ka aega, et see kätte saada. Nii suurt ronimist polegi ammu olnud. Suur aitäh!
Alguses üritasin valesse kohta turnida. See väga libedalt ei läinud ja mõttepausil jäi karp hoopis mujal silma. Autost mõned vajalikud vidinad ja - laekusin ülevalt, lahkusin alla. :) Tore!
Vaatasime asja üle, saime aru, et ilma abivahendita kätte ei saa. Õnneks oli Reigol kõik vajalik autos olemas. Sai natuke köie otsas kõõluda ja oligi karp käes. :) Minu vaevaks jäi logimine. :)
Tänud peitjale!
Nädalapäevad hiljem, kui maastik palli võrra kõrgem, käis leidmine kui lepase reega. Kaasa võtsime ühe omamoodi ränduri.
Maastik ikka 4.0 pigem. Ilma abivahendita suht keeruline.
Oleks ma teadnud, et Hannes ja Kaur sinna tulevad, ma poleks eelmiste aarete juures nii palju aega viitnud ja oleks läinud võtnud pealtvaataja positsiooni sisse. Nüüd aga pean lihtsalt tunnistama, et tõsisemat sorti maastik 3 on minu jaoks ikka liig.
Kunagi imestasin ikka väga, kui räägiti, missuguse varustusega geopeituse autod ringi sõidavad. Nüüd, tuleb tunnistada, on sellest varustusest alailma kasu. Seekord ka - Kaur va elukas ronis muidugi vabalt ringi seal all, aga karbi juurde minekuks pruukisime ikka sündsasti auto baasvarustust. Me täname, üks tõsisemat sorti kolm on see!
Kui sama peitja multikaklemised kakeldud, tulime ühe tavalise aarde manu. Mis see maastik 3.0 siis ära pole. Nullis oli sobiv parkla ja puha. Asusime otsima, ei leidnud. Kui lõpuks silmasin, siis aretasin katsetusi, kuidas kätte saada. Ühte pidi ei saanud, isegi tagumikust torkides. Katsetasin siis teist vertikaalset teooriat, seekord edukalt. Kuid selle maastikuks julgen samuti vähemalt 4.0 pakkuda, vihma ja libeda tallaga või lühematel otsijatel vähemalt 4.5. Ise kössitasin aardepeidiku juures, Marje logis. Peitsin tagasi ja prantsatasin samuti samale tasemele, end vee äärde kasima.
Aitäh Märdile sildu tutvustamast! Need said selgemaks nii alt kui pealt. Aare korras, evej. Aga maastiku võib julgelt 4.0 tõsta, et oleks adekvaatsem.
Aitäh siia juhatamast.
Tänud peitjale :)
Esialgu otsisime peidiku ülesse ja siis tõdesime vaja autosse abivahendi järgi minna. Priit ronis ja kätte saime.
Logisid lugedes valmistusin raskeks otsinguks. Tegelikkus osutus väga lihtsaks, minut ja tehtud. Aitäh! See vana sild on mul juba ammu-ammu üle vaadatud.
Palun vabandust Tiia,Einar ja Mari ,et pidite aarde valest kohast leidma.Võibolla veel keegi,palun vabandust.Asi oli ikka tegelikult plaaneeritud keerulisem. Käisin täna ja panin karbi õigesse kohta tagasi.
Kuna tee viis täna õhtul Kundasse, siis ei saanud lasta Märdi aardel siin hallitada. Kui õige tasand käes oli, siis polnud midagi keerulist. Aitäh!
Kui abivahend kaasas, siis võib poeriietes skoorida. Näis, kui kaua see vahtraoks vastu peab? Aitäh.
Karp näitas end ruttu, aga kättesaamiseks kohapealt midagi abistavat ei leidnud. Üksi abivahendita see ei õnnestu. Läksin siis tagasi autosse, kombineerisin seal olevast vahendi, millega karbile veidi lähemale saada, õnneks oli toetuseks võtta ka abiline ja koostöös asi õnnestus. Higimulli võttis välja, sest pidi ju kaks korda pingutama, aga hakkama sain. Tänud.
Siin kulus meil aega ikka omajagu.Esiteks oli vaja nägijaks saada siis pikaks kasvada ning lõpuks laskujaks ümber kehastuda.Autost läksid käiku koormarihmad ja köied.Nalja kui palju aga tehtud sai.Aitäh!
Nii mõnigi potentsiaalne peidukoht sai korduvalt üle vaadatud, enne kui õige koht silma jäi. Natuke autos sobramist, abivahend leiutatud ja aare logitud.
Eks ta üks paras hommikune võimlemine oli. Kord Margus all ja mina peal, siis jälle vastupidi. Sellise meetodiga ei õnnestunud ja tuli otsida abivahendeid. Siis veel väheke jõu-ja ilunumbreid ja käes ta oligi. Tagasipanek oli vaat et keerulisem veel, aga aega läks ja asja sai. Tänud peitjale!
Selle aarde leidmisega on nüüd selline pikk lugu. Olin sellel õhtul Kundas ja olin just tagasi jõudnud Rooloorkulli aarde juurest ning kuna mul on leidmata ka Usu või ära usu aare siis helistasin peitjale (kell 19.00, oluline detail) ja uurisin, et kuidas on lood seal aarde juures selle kurja maaomanikuga, kas on liikvel jne. Siis tuli jutuks, et olen praegu Kundas ja käisin kõrkjates uut aaret vaatamas, sellepeale läks peitja kohe kuidagi väga elevile, uuris kus kaudu käisin ja kus sõitsin... Ütles siis, et varsti on Kundasse veel ühte uut aaret oodata. Nii, kuna kurja maaomanikku ei olnud sellel õhtul kohapeal ei tundunudki see aare enam nii huvitav ja sõitsin hoopis Letipeale. Kolasin seal päris kaua ringi, otsisin Viirgri aaret, vaatsin Ehakivi ja kurva sündmuse mälestusmärki. Enne ärasõitmist vaatsin veel GP lehte, uus aare pool tundi tagasi, Kundas :). Olingi suts ja kohal. Sealt edasine on muidugi sutsust väga kaugel, kui just ajaarvestuse võrdluseks ei ole nädal. Null leitud, nulli juurest leidsin ühe väga huvitava asja aga kuna tegemist tavalise aardega siis ignoreerisin. Otsisin pikalt ja igalt poolt. Otsimisala muidkui laienes, vahepeal tegin ka trikke niipalju, kui julgesin (maastik nii 4-5)Kuna mul ühte abivahendit ei olnud siis jäid paar kohta väga vaevama aga teha polnud midagi. Nii, et tuleb ära koju sõita :( Siis ikkagi otsustasin, et ma ikka uurin enne seda mõistatust ka, mine sa peitjat tea... Tegin sellest pildi ja läksin autosse uurima. Mingi 20 mintsa vist nuputasin ja kui olin otsuseni jõudnud siis nägin, et teisel pool jõge on veel kaks autot juurde tekkinud. Otsisime siis koos edasi, kuna Mardil oli ka vajalik abivahend olemas siis vaatasime ka mind vaevanud kohad üle, ei olnud aaret. Niipalju rahvast oli, et mul oli lausa tegemist kõigile ütlemisega, et sealt ma juba otsisin ja sealt ma ka otsisin, sinna olen ma juba kolm korda vaadanud :) Ja nii me siis otsisime, üksteise järel kõik kohad läbi ja siis uuele ringile ja siis uuele. Kõige toredam oli vaadata ja ka ise selles osaleda, kuidas abivahendit kasutades vaatas kõigepealt üks selle koha üle, siis läks teine ja siis vaatas kolmas selle koha üle :) :) Abivahend natuke teise kohta ja kõik kordus taas:) OK, pikaks läheb see jutt siin :) Aare sai leitud ja logitud. Ning lihtne järeldus, otsida tuleb sealt, kus aare asub! Tänud peitjale sellise õhtuse Kunda külastuse "sutsaka" eest. Tore oli! Ja väga tore kohtumine oli Pireti, Mardi, Krista, Diana ja Ainiga :)
Tööasjus kõne Piretile...."mis teed? kas aega on rääkida?". Piretil jube kaval hääl, et oleme teel... Uut aaret otsima. Ega siin palju mõtlemist polnud. Taskulamp kaasa, mees autosse ja ruttu tuld. Kohale jõudes olid teised juba kohal ja otsisid. Jões nägime vähki ja palju forellimaimusid. Aga peamine oli leida aare. Lõpuks, ilu- ja jõunumbrid tehtud,saimegi aarde kätte. Aitäh toredale otsimisseltskonnale ja peitjale mõnusa õhtuse tuulutuse eest!
Järsku tuli Kristalt kummaline sõnum telefoni. Tükk aega ei saanud aru, mis mõttes "kitsad rööpad"?! Siis hõikasin Mardile, et uuri, kas mõni uus aare on äkki üles tulnud! Ja oligi. No mõtlesime, et pole ammu kiirelt reageerides objektile välja sõitnud. Teeme täna ära! Kohale jõudes nägime nulli lähedal seismas autot, millest aga tükk aega keegi ei väljunud. Arvasime siis kalamehe olevat. Alustasime otsingutega. Kohapeal oli mitmeid segavaid faktoreid ehk tähelepanu hajutajaid. Ja mingil hetkel ilmus autost välja mees, kes meid pea kõiki nimepidi teadis. Siis saime meie ka teada, et tegemist on geopeitur Helduriga. Otsisime edasi koos ja üsna kaua. Sain jällegi kinnitust, et ükskõik kui palju ka otsijaid on, tuleb igal ühel ise kõik kohad üle vaadata. Vahel aare valib, kellele ennast näitab ja kellele mitte :) Aitäh Märdile aarde ja õhtuse ühisvõimlemise organiseerimise eest! Tore oli ju! :) EVEJ
Tükk aega olime juba taskulampidega vehkinud, kui eemal kalamehe omaks arvatud autost numbritega mässamise vahepalaks tuli meid Heldur tervitama. Sada korda läks abivahend otse alla-üles, alla-üles, üles-alla. Et ikka põnevam oleks, käis treppi mööda ka. Öine taevas oli kaunikesti tihedalt tähti täis tipitud. Üits täht säras kõhuka tegelinski keskpunktis ka. Totaalne pimedus, hea peidukas ja hapud numbrid. Tänud Märdile.