Käisin vaatasin varemleidjana nulli üle. Rippus tõesti ainult traadi ja voolikujupp. Ronisin oosist alla. Ka seal ei paistnud midagi mis oleks varem seal olnud aarde moodi. Harutasin traadi lahti ja võtsin selle kaasa. Kas taastada on mõtet? Sellisel kujul, nii avalikult nagu see oli, kindlasti mitte. Koha pärast võiks küll aga siis mõistlikum juba täiesti uue konseptsiooniga aare. Arvestades, et tegemist väljamaalaste aardega, siis oleks mõistlik arhiveerida.

Eemaldatud jäägid

Tulime siia järve äärde telkima. Esimest korda sel aastal, kuigi väljas on saanud ennegi magatud. Tegime tiiru ümber järve. Nullis on kahjuks tõesti vaid peidiku kinnitus alles, kast ise kas RMK teede uuendamisel töömeestele ette jäänud või siis allapoolle veerenud. Kõrge rohustiku tõttu ei hakanud ka ise mäest alla veerema, et veel viimasest võimalikust paigast otsida. Kardetavasti on pigem siiski kadunud.
Koht on aga üha enam super - kõik kolm lõkkekohta on uhkesti uuendatud. Isegi Lembit on saanud uue valge mehe näo. Tulge ikka jalutama. Peitja või kohalikumad varemleidnud võiks kena aardegi taastada. Aga siis juba kasvõi paarkümmend meetrit eemale, kus nii julgelt silma ei tiku.

Nagu uus, uus nägu

Piknik uuel plotil

Hoolimata viimastest mitteleidudest lootsime siiski "paremad", "targemad" ja "võimsamad" olla. Jagasime seltskonna laiali ja "tuhnisime" läbi kõik võimalikud ja võimatud kohad, kuid mis ennast ei paljastanud oli aare.

No tule või ekskavaatoriga, kuid mida ei ole, seda ei ole. Kahjuks kaotasime seal oma väärtuslikku aega. Omanik või mõni eelne leidja võiks aarde uuesti üle vaadata.

+1 eelmisele logile. Tõesti ei paistnud seda seal olema.

EV100 rännak. RMK on seal teel kõvasti laamendanud, nii et ümberringi oli vaid puukoorte ja langenud puude segu. Nullis ei leidnud ma peale koorehunniku ning rippuva traadi midagi erilist.

 1 

Lembit on ikka eriti julge poiss, et nii avalikult mugude silme ees oma võlusid demonstreerib. Meie külastuse ajal oli ta küll veel täitsa alles ja korras ning teolt meid ei tabatud. Kuigi avamisega oli tükk tegu, paljaste näppudega ei suutnudki logiraamatule ligi pääseda, abivahendiga lõpuks õnnestus. Sulgesime tiba leebemalt.

Kõrgtehnoloogilise tehnikaga varustatult sai asuda kohe masina soovitatud suunapeale ja nii see palju kasulikum suund alguses märkamata jäigi. Õnneks hakkas mingil hetkel kogemus tööle ja see päästis ka häbist.

Teel Rakvere kuuske vaatama tegime väiksed põiked lihtsamate aarete juurde. Tänud, mõnus peidukas

No on ikka aare :D

 1 

Olime vennal külas ja näpud sügelesid. Kuigi võeti vastu ahjusooja kringliga, oli midagi puudu. Aare! Kiire pilk kaardil näitas, et väike jalutuskäik ning saabki otsida. Tegin plaani valmis ja vennanaine arvas, et väike tiir sobiks hästi. Pakkisime poisid autosse ja suund neeruti poole. Nutikas juhatas meid ikka väga valesse kohta. Otsisime ja vaatasime, aga ei midagi. Mõtlesin, et lasen nutikal rahuneda ning proovime uuesti, aga siis jäi juba õige asi silma. Võttis hetk aega, et mõista, kuidas logiraamat kätte saada. Nimed kirja ja järgmise aarde poole. Aitäh!

Mööda lühemat matkarada jõudsime Karl XII juurest siia. Vahepeal tegime peatuse Tagajärve ääres, vesi oli nii kutsuv, et kui oleks rätikud kaasas olnud, oleks vist vees suplemas ka ära käinud. Praegu jäi lubaduseks, et tuleme suvel siia tagasi. Aare korras, aitäh siia kutsumast!

Leitud :) Tänud peitjale!

Peale seda, kui olime imelise suure matakaraja läbinud, jõusime lõpuks aardeni. Siin sai siis tissid üle vaadatud, aare logitud, Kalevipojaga juttu puhutud ja tehtud üks suur avastus. Leidsime eest RMK uue kaardi, millelt lugesime välja, et kohe kohe peaks avatama uus RMK matkatee Peipsi järve põhja tipust Virtsuni. Nii et kõigil kellel jalad sügelevad, siis varsti saab matkale ja kõigil kellel käed sügelevad, siis varsti saate uue raja äärde jälle aardeid peitma minna. Tänud aarde eest.

Väsinud Kalevipoeg.

Siin siis Lemibit ööbiski jah.

Olime tänasel kolmandal kuupäeval matkamas ja loomulikult ei saanud ka sisuliselt sülle kukkuvaid aardeid logimata jätta. Janar ütles, et Tissipuust on aare umbes 100 meetrit....no tema sadat meetrit ma juba tean. Ja arvestasin laadnalt vähemalt 300-ga, trotsides hõõruvaid kummikuid (sest sokid olid kummari sees jala ümbert plehku pannud ja konutasid hunnikus)....aga võta sa näpust! Alla 100 meetri! Vahi aga värki, tõsi, mis tõsi! Niii ütlemata armas aare! Ja veel mina nägin esimesena!!! Ise ikka imestasin, et kuidas see nii avalikult püsib, ilm pätte ja kaabakaid täis ju. Aga nii tore, et Neeruti kandis hääd inemesed om. Nii äge legend oli ka. Mõis on ikka imeilusaks tehtud, seitse aastat tagasi oli veel nukras seisus. Meil kui mõisahuvilistel on puhas rõõm päästetud pärli näha! Pikka iga aardele ja tänud peitjatele!

Rattaga ringi veeredes tekkis ühel hetkel vajadus koordinaate täpsustada ning pidurdasin ning peatusin. Juhuslikult täpselt nullis. Nii hästi pole ammu läinud:) Aare leitud. Logimisega oli raskusi, kuna puudus kirjapulk. Kraapisin logiteate siis naelaga :( (nüüdseks vist vajalik inventar olemas). Tänud peitjale.

Vaatasin, et õnnetu Lembit jääb sihtkohta suundudes vaid sutsu teelt kõrvale. Võtsin ta jaoks kõik vajamineva kaasa ja tulin külla. Tasus tulla! Ma pole siin kunagi käinud ega seda ilu näinud! Järgmisel korral varun rohkem aega: rajad tahavad matkamist, järv suplemist ja kõrvalolev aare avastamist...eks siis ühtlasi vaatab jälle üle, kuidas Lembitul läheb:) Aitäh peitjatele!

 2 

Konteineris on nüüd minigripis logiraamat, geopeituse juhend ja kaks pliiatsit. Võib hooldusvajaduse maha võtta.

Kõik on täpselt nii nagu eelmine geopeitur kirjeldab...kasutasime juhust, et paber oli olemas ja panime siiski nimed kirja. Loodame, et paber jõuab taastatud logiraamatu vahele.

Olime üsna elevil, et meie 100. leiuks (gc lehel) saab olema Udo lapsepõlvekodule lähim aare (linnulennult 480m) ja sellest tulenevalt logidesse ei süvenenud. Kohale jõudes hakkas tuttav logo kohe silma, kuid seest vaatas vastu tühjus. Eelmist logi vaadates tuleb välja, et ka teistel on sama mure olnud. Panime oma nime küll improvisatsioonina sündinud "logiraamatusse", paar lehte lisasime veel, kuid see vist ikka leiuna kirja ei lähe, sest õige logiraamat puudub ju?

Praegune asukoht on täiesti tühi, aare igatseb nii logiraamatut, juhendit kui ka kirjapulka!

vt eelmist logi

Aardepesa me leidsime kui see oli tühjaks lennanud. Vajab kindlasti hooldust, uut logiraamatut ja küllap ka karpi

 1 

Tissipuu oli juba hõivatud, aga ei see meie logimist seganud. Olen minagi hämmastunud, kuidas niivõrd näkku karjuv aare kenasti püsib, samas kusagil karumustikas olevad maskeeritud karbid aina jalgu alla võtavad. Midagi on siit kindlasti õppida, aga mida täpselt - ei teagi. Aitäh!

Ise nii avalikult ei julgeks peita, aga tundub, et aare püsib.

Kuigi teostusest oli ettekujutus olemas, suustsin ikka esimese hooga aardest mööda põrutada. Keerasin siis otsa ümber ja panin nime kirja. Tänud peitjale.

Vägev lahendus. Loodus on ülikaunis. Suvel tuleme kindlasti tagasi siia. Aitäh

Algul arvasin, et pole võimalik sellises kohas aaret kohata, aga ligemalt uurides tuli välja, et on ikka küll. Väga korralik teostus peitjate poolt.

 13 

Päeva lõpetuseks jäi aare kuhu suundun ka ööbima. Autoga kelgutasin mäest alla parklasse. Samamoodi uisutasin edasi aardeni. Imestasin kui nähtaval teine ja logiraamatus ei paistunud mitteühtegi juhuslikku leidjat veel. Pärast logimist libisesin edasi enda ööbimiskohta - Tissipuusse. Just selle nime pärast otsustasin siia kanti oma geomatka teha. Piisavalt veider ja naljakas kohanimi. Telkimisplats aga paksu jääkihi all. Mõtlesin veidi aga otsustasin jääda. Tirisin kohale autost oma tavaari. Hankisin kuuseoksi ja lõkkematerjali. Süütasin üles lõkke ja panin püsti telgi. Tegin aasta esimese grilli, käisin ka sel aastal esimest korra jää peal selili. Puhumas on tugev tuul, ilmateade lubab ööseks vihma. Eks ole näha mida hommik toob. Aitäh!

Ja kuidas veel

Tissipuu

Minu laagriplats

Ohutus ennekõike

Kaugelt silmasime juba kahtlusalust.Täname peitjat

Pisikese geotiiru enne aastavahetuse sündmusele jõudmist. Aitäh!

Aaret ei näinud enne kui sai vaatetorni otsa ronitud. Tänud peitjale.

Hetkel pead mul vaevab tühjus.

Tundub et logi nõnda lahja juhtus.

Tänud peitjale.

Ilus looduslik paik. Suvel kindlasti veel ilusam. Lahe autost vaadata, on tee ,kuidas tee äärest edasi on näha ainult sügavikku. Vahvalt teostatud aare. Tänud peitjatele.

Aarde juurde jõudes tekkis dejavu efekt. Justkui oleks sellist konteinerit juba korra näinud. Kui peitja nime nägin, siis meenus, et olin jah Tallinna lähistelt sama tiimi aarde leidnud. Täitsa kena teostus. Aitäh peitjale.

Tsitaat - "Mina tahtsin siin ikka karbikest kuskilt kännujuuurika alt kätte saada samal ajal kui Anne selja taga rahulikult seisis sest tema juba tuvastas peidiku. No mis sa niimoodi asju ajad ja asjadest aru saad."

Olin ka peadpidi kuuse all juba :D

Mina tahtsin siin ikka karbikest kuskilt kännujuuurika alt kätte saada samal ajal kui Anne selja taga rahulikult seisis sest tema juba tuvastas peidiku. No mis sa niimoodi asju ajad ja asjadest aru saad.

Väga ilusa teostusega aare ja sobis meie järgmise aarde teekonnale suurepäraseks jätkuks. Kuna aardes oli ämblik, siis jäi logimine minu hooleks, tänud!

See, et järgmise aarde juurde värsked hundi jäljed läksid, on iseteema, oli kõhe aardepaik.

Enne kaunil maalitud bussipeatust käänasime paremale ja looduslikud värvid muutusid aina paremaks. Lisaks valgele ja taevasinisele lisandus üllatuslikult palju kollaseid toone. Sauel on vahtrad ammu raagus, kuid siin hoidsid tugevamad isendid suuri lehti ikka veel okste küljes kinni ja ka tammed tegid sedasama. Kui mööda künkaid parklasse jõudsime siis polnud muud kui mööda rada aardeni kõndida ja logida. Tagasi parklasse jõudsime samaaegselt ühe memmega, nii 80 aastat vanaga, ta rühkis mööda mäge üles nii kiirelt, et vaevu jõudsime tere hõigata. Kuni meie bussi käima saime ja liikuma hakkasime oli memm silmapiirilt kadunud. Järgi jõudsime talle alles paarisaja meetri pärast :). Aardega kõik korras,tänud peitjale!

Imelised maastikuvormid üllatasid mind. Olen kunagi väga ammu Neeruti järvede juures käinud. Nüüd nautisin sügisest jalutuskäiku matkarajal.

Tee peidukohta oli tõeline vaatamisväärsus - väikesed "kuristikud" kohe seal akna taga. Vahva peidukoht. Tänud.

No sellise nimega aare tuli lihtsalt ära võtta, kui juba Lääne-Virumaale sattunud olin. Seega siis tõmbasin vaatamata vihmale koduteele väikese pauna sisse. GPS suunas algul valele poole teed ja no eks ma ikka ise pimesikk ka. Seetõttu siis mõned sekundid poleerisin valet paika. Tänud, täitsa tore teostus!

Kerge seljasirutuse peatus. Õhus oli tunda sügist.

Meeldis! Aitäh!

Õige koordinaadiga kiire leid. Aitäh.

Mis siin ikka õhtul kodus istuda, mõtlesin, paras üks väike Neeruti käik ette võtta, nüüd seal lausa kaks otsimata aaret kõrvuti. Navit ei hakanud käima panema, et järsku tuleb aare ise vastu. Tuligi. Fikseerisin nime raamatusse ja tuleviku tarbeks ka midagi. Tänud peitjale!

Koht tuttav, leiuga läks ruttu. Tänud.

Esimese hooga juhatas geps ikka väga valesse kohta. Kui pärale jõudis, et see pole ju üldse see kantki, siis sai geps ka oma eksimusest aru ja uues kohas oli leid juba kiire. Aitäh!

 1 

Leid kiire ning peidukas vägev. Aitäh.

Leitud

 1 

Kitsest ei tea ma midagi. Küll oli Neeruti metsavahil vanasti kuri koer, kes orienteerujaid ei armastanud. Neid oli ikka omajagu, kes teed mööda metsavahi õue pealt läbi proovisid joosta ja selle käigus komposteeritud said. Autoga saime täna kenasti läbi - ei kompostrit, ei kontrolli. No ja aare avaldus ka ikka päris kohe, ilma otsimata - imetlen Mari, kes topsi 900 m mööda koordinaatidega kätte sai. Aga leid kirjas ja vihje arhiivis, näis mis nüüd edasi hakkab saama. Täname!

Leitud!

 1 

Alustasime täna hommikul Tapalt nii umbes 1158-kilomeetrist geotiiru Virumaadel-Jõgevamaal-Tartumaal-Järvamaal. Eile toimus siin linnas tütre suursündmus ja sellest tulenevalt saigi Lemps meil esimeseks ja lähimaks aardeks.
Aare oli kaugel Karl XII vaatamisväärsusest, mida ammu külastanud olen. Kuid sellegipoolest meeldivas paigas, lihtsasti leitav ja kenasti tehtud. Leidsime aarde alt pliiatsi, mis ilmselgelt aardesse kuulus. Lisasin aardesse kahekeelse mängujuhendi.
Marile respekt pea 1 km kauguselt aarde avastamise eest, igati oosam-tossam tulemus! Infotahvlilt sain ka aru, mis tulede põlema panemise kampaania siin käib :-) Veebis logides lugesin ka kirjelduse läbi - vaat' siis, mida lugu. Aare korras, pikka iga!

Aare aardes

Värav - sisse peab ju saama

11. Sina ei pea mitte rattaga sõitma

Lembitu lähedal bussipeatuses

Leitud

Tore õhtune jalutamine matkarajal. Infotahvliltelt põnevat lugemist ja karp leitud. Tänud peitjale.

 4 

6.aprillil 2016 kutsuti meid Keila-Joale seiklema koos Soome ja Eesti tudengitega projekti "Lights On" raames. Käisime ja seiklesime, aga aru täpselt ei saanud, mis projektiga tegemist oli. Nüüd aarete avaldudes sama nimega projekti raames läks asi veelgi segasemaks. Aga õnneks parkisime auto nii, et aardeni oleks pikem tee kõndida mööda järve äärt ja siis me möödusime ka huvitavast infost, kus saime teada, et tegemist on ikka väga suure ja mahuka projektiga! :) Allpool pildistatud info ka neile, kes ei lähe aardest kaugemale jalutama. Ja seal oli ka info, et peagi on RMK avamas veel ühes suunas pikka matkateed. Seegi info on allpool olemas. Meie polnud sellest veel kuulnud.

Ja siis oli veel üks põnev seik teekonnal aardeni. Nimelt ehitasid kohalikud poisid järve äärde sillale trampliini. Tagasiteel auto juurde saimegi näha, miks see ehitati - jalgrattaga võeti ülevalt mäe pealt hoogu, kihutati trampliinile, pikk õhusõit ja maandumine vette. Nagu filmis! Täitsa äge oma silmaga näha!

Aitäh aarde eest! EVEJ

http://www.kultuur.ut.ee/et/lights-on

http://www.rmk.ee/organisatsioon/el-fondid-1/eur/light-on

Täna esimene. Laps kiirelt kooli ja otsima. Mõnus karge hommikune jalutuskäik. Ilus Kalevipoeg oli ka ehitatud valmis. Aitäh peitjale siia juhatamast!

Aarde juures nägin vesirotti(vast ikka oli vesirott).Sibas seal hoolega ringi.Tänud jalutama kutsumast!

 2 

Oleks varem teadnud uuest aardest oleks ka Mari moodi seigelda saanud. Nüüd tuleb ainult nentida et teise eesti omadest esimesed.

Leitud

Leitud.

Leitud ja logitud.

 1 

Aitäh Marile mõistause lahendamise eest. Õigetel kordinaatidel on leid liigagi kerge, loodame, et kellegile pahatahtlikule ette ei jää. Neeruti ise endiselt mõnus paik, aitäh!

Aitäh siia juhatamast.

Tänud peitjale :)

 6 

Eile sai nullis ringi tatsatud ja mõtteid mõlgutatud, kodus mõtlesin edasi. Esimene arusaam oli see, et null ei saa õige olla. Teine mõte oli, et ilmselt on mõne numbriga trükkimisel eksitud. Proovisin kaardil ja üks variant sattus täpselt tee peale. Täna matkasin kohale. Tee oli, kohti oli, kuid uues "nullis" aaret polnud, nii et see mõte läks aia taha. Kuna ma juba mäe taga metsas olin, siis mõtlesin, et Kaido sokiaare jäi omal ajal proovimata, eks siis proovin nüüd ja läbisin järjest Neeruti matkaradu, kuni mõttes loobusin ja hakkasin auto juurde tagasi kõmpima. Viimasel lõigul suure teeni sattus mu tähelepanu alla õige peidik. Igaks juhuks otsustasin teda lähemalt uurida - ja - bingo. Aare sai esmaleitud 984m nullist ilma igasuguse abita. Aitäh, looduses oli täitsa tore!

 3 

Olin just orienteerumisriided selga saanud, et Tapale päevakule minna ja ootasin Siimu otsust, kas ta on piisavalt terve kaasa tulemiseks, kui avaldus aare enam-vähem poolel teel. Siim otsustas koju jääda ja ma heitsin pilgu aarde parameetritele (1,5 ja 1,5) ning otsustasin, et korjan teel aarde ära. Kohta ei vaadanud, tagusin koordinaadid gps-i ja asusin teele. Korra mõtlesin, et miks ta mind Mädapea teele suunab, kuid jätkasin sõitu Kadrina suunas. Teel sain muidugi aru, et Mädapea tee oleks parem lahendus, kuid kohale sain siitki. Auto tuli üsna kaugele jätta. Keelumärgid olid ees. Eks siis jooksin need 840 meetrit, mis aardeni jäid, sest päevak oli ikkagi pea-eesmärk, kuhu tahtsin jõuda. Vahepeal lõikasin läbi metsa ja mõtlesin, et nende peitjate 5 maastikuga aaret ma otsida ei sooviks. Aga see polnud veel kõik. Aina hullemaks läks. Oli vaja läbida pori, hüpata üle veetakistuse ja lõpuks aduda, et kuigi nulli juures on ilus vaade, on seal ka märg soo ja 30 cm veetase. Kuna aare oli peidetud umbes kuu aega tagasi, siis kujutasin ette, et äkki oli siis kuivem ja kepslesin mööda kuivemaid kohti nulli. Seal polnud aardest märki. Ainult mingi pisike seen kasvas puutüvest umbes meetri kõrgusel välja. Umbes 10 meetri kaugusel oli mingi suure linnu pesakast. Võibolla mõne kaku. Aga see oli kõrgel ja jube vana. Ilma redelita poleks ma sinna kuidagi saanud kah. Mõtlesin Irokale ja tema suurele armastusele 1,5/1,5 komplektide vastu. Tunne oli mul temaga ilmselt sarnane... Lugesin kirjeldust ja mõtlesin, et kus see viga olla võiks. Alguses arvasin, et ehk on mõistatus. Siis mõtlesin, et metsas oli gps-i levi kehv. Kuna aega ei olnud ja nulli ümbrus sai kontrollitud, siis jooksin autosse tagasi ja läbisin oma o-raja jupp maad tavapärasemast aeglasemini... põlvini märjana. Aga tühja sest. Aare jäi tol päeval igatahes leidmata.