Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Järvamaa Raskusaste: peidukoht 3.0, maastik 2.0 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Kaardi pealt oma maad
otsima ma ei pea,
kinnisilmi võin leida ta sealt ...
Jõgeva Treffile minnes ja tulles sõitsin läbi mitmetest Eesti maakondadest, kihelkondadest, valdadest, linnadest, alevitest ja küladest.
“Minnes ma nägin kaunist Eestimaad, mis on olnud mulle parim paik põlvest põlve, siin on alati hea olla, isu tulla. Ta on meie külalistele aasta läbi avatud, see on kui kultuursete inimeste kogunemispaik. Nägin vaimusilmas oma kodu järvede keskel, seal ela või ise. See on kolm korda ilusam koht, kus taevas puudutab maad. Mul oli võimalust näha oma armsat Eestimaad läbi rohelise akna.
Tagasi tulles olin ma lausa kaks korda heade tuulte pöörises ja need puudutasid mind eriti soojalt: mu sees oli kui suur Eestimaa süda, kuid siiski olin ma alles Pärnumaa südames, kus on karge meri, puhas õhk, siin on parim kodukoht, tundsin ma. Ma soovin, et austame ja hoiame üksteist, seepärast kiirusta aeglaselt, nii näeb rohkem, sest me Eesti on kallis Läänemaa pärl ja vaid nii väärtustades elu, tunned uhkust, et elad imekaunil Eestimaal!”
Nullis, peale kihutavate sõidukite muud ei ole näha, SINNA ÄRA MINE!
Aare asub kaugemal kui 3.2 km.
Vihje: Eestimaal on tegelikult kümneid kordi ilusamaid kohti...
Koordinaadid: dd mm ss.ss
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
![]() |
Lõpp-punkt | Geokontroll 102/410 |
Aarde sildid:
lahe_teostus (22), soovitan (20), ilus_vaade (2)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC6PMKF
Logiteadete statistika:
70 (92,1%)
6
1
1
2
0
0
Kokku: 80
Logiraamat ja kõik muu karbis olev on jääs. Vajab hooldust.
Seda mõistatust kunagi pidasin lahendumatuks aga peitja utsitusel sai see asi siiski tehtud ja koordinaat oma aega ootama jäetud. Hommikul käisin ka selle aarde nullist läbi, poleerisin lõppu aga lõpuks hakkas lihtsalt nii külm, et lahkusin. Aga see jäi kripeldama ning kuna koduteel oli ka aega siis tulin teisele katsele. Vaatasin jällegi kõikvõimalikud kohad mitu korda läbi ja olin juba lahkumas kui üks viimane mõte veel välgatas eelnevate vihjete põhjal. Läksin tagasi ning üsna kohe oligi karp leitud. Kahjuks logida siiski ei saanud kuna karp on vett täis ja sisu üsna jääs. Ei tahtnud seda sisu jõuga rappima ja lõhkuma hakata vaid rõõmustasin selle üle, et karbi ikkagi üles leidsin. Ehk kunagi kui aare on hooldatud ja õues ilusam ilm, tulen uuele katsele.
Mõistatus sai lahendatud algus aastatel... ja siis olen käinud nullis üksi, kaksi ja kolmi lastega... ja noo mitte kuidagi ei ole jõudnud aardekarbini.
Täna kõndisime õe ja pisipostega nulli, 1-2... ja leitud. Aitäh - sai lõpuks see pikk jant lõpetatud. Ei, tegelikult väga meeldis see aare!
Mõistatus oli täitsa tehtav ja omajagu hariv ning naermaajavgi, täna sai siis lõpust ka läbi käidud. Õnneks oli ilm piisavalt heitlik, et kedagi siin kaunist paika nautimas ei olnud ja sai omaette kõõlutud kuni selgus, et tegelikult poleks vaja olnudki. Aitäh aarde eest!
Mõistatus vajas mitmeid kordi uurimist kuni saime lahenduse. Lõpus läks natuke aega, aga saime juhuslikult hakkama. Aitäh!
See aare on ikka väga pikka aega pinnuks silmas olnud. Mitu korda olen abi küsinud ja nüüd lõpuks hakkas asi hargnema. Täna käisime ka kohapeal, kus läks suht kiiresti.
Kallistuse juurest tulles kahtlesin, et kas jõuab või ei jõua. Enne kui päike päris looja läheb ja suur pimedus üle maa langeb, selle aarde lõppu sõita ja tema üles otsida. Aga mõtlesin igatahes enda parima teha.
Jõudsime. Nii lõppu kohale kui ka logima. Seekord taipasin miskipärast pea kohe ära, kustkohast tuleks vaadata ja üle 5 minuti kohapeal ei kulunud. Eelmisel korral lahkusin leiuta.
Tundub, et oli selle aasta esimene külastus. Seega raporteerin - aare korras, kuiv, kõik tip-top. Aitäh peitmast, vahva mõistatuse eest ja toredat kohta näitamast!
Njaa. Mõistatust olin aeg-ajalt ikka vaadanud kui vasikas uut aiaväravat. Tekkis igasuguseid erinevaid ideid, kuidas koordinaat välja võluda- mõni neist hakkas isegi enam-vähem lubavaid numbreid tootma, kuid suht peatselt hakkasid tulema ka aiateibad.. Kuni siis korra märkasin midagi tuttavat ning hoppaa. Ning edasi see koordinaat siis telefonis vedeles nii pool aastat või kauem..
Tegelikult oli plaanis siiakanti juba paar päeva varem tulla, kuid siis otsustas mootoririhm Särevere teeristis saba anda, nii et sealse Coopi parklas teekond tookord lõppes ning autoabiga (lõpuks ometi kasu kah sellest kaskost) rõõmsalt koju tagasi. Täna siis uus katse- jah, ka lõpp on igati viisakalt vormistatud. Peitjale tänud!
Super ilm. Vaikus, mitte ühtegi inimest ei näinud kõndimas, sai rahulikult otsida ja leida. Aitäh.
Täiesti kogemata sattusin peidukoha peale sest hoopis teise koha kontrollimise mõtted olid peas. Kena paik.
Tänan peitmast.
Eriti suur tänu mõistatuse eest, väga elegantne! Teekond MotoTreffile oli küll kurviline. Mõistatus nii lihtne polnud, aga nullis oli veel raskem - otsisime siit ja sealt, aga ei midagi. Mina vahepeal vajusin mõlema jalgadega vette ja äratasin konnа, kes vist polnud selle olukorraga üldse rahul. Lõpuks helistasin peitjale, kes andis vihje. Ja tegelikult seda kohta me kontrollisime enne, aga, kuna see on väga korralikult tehtud ja veel külmus ära, siis seal mitte midagi ei liikunud. Ja isegi kui me tuvastasime lõpuks konteineri, siis pidin jälle helistama ja küsima üle, kas asi tõesti käib nii:) Aga lõpuks saime kätte, panime nimed kirja ja panime kogu asjandust tagasi. Aare on ülitore algusest lõpuni!
Ei leidnud. Arvatavasti oma pimeduse viga, kuigi väga värske jumega oli nulli ümbrus ka... kahtluste peletamiseks jagan peitjale mõned pildid olukorrast.
Veab ikka, et ma mõned Anne aarded juba eelnevalt leidnud olen, ilma selle kogemuseta püherdaks seal ühes ja teises otsas vist praeguseni :D. Karda ikka naist, kes tikksaagi ja akutrelli oskab kasutada, ma ei oska rohkem midagi öelda… :D. Aitäh Treffika eest, minu poolt sildid, nii mõistatusele kui lõpplahendusele.
Eile õhtul pistis Salme mulle selle mõistatuse ette, et äkki prooviksin lahendada, sest täna oli plaan Paidesse tulla. Lugesin kirjelduse kaks korda tähelepanelikult läbi ja tekkis mõte, mis viis kiirelt koordinaatide tekkimiseni. Väga vahvaid avastusi pakkus selle mõistatusega tegelemine.
Paide lähistele jõudes oli see esimene aardepeatus. Kerget vihma tibutas, tõmbasime krae koomale ja liikusime objektile. Vaatasime ühelt poolt ja teiselt poolt, mõtlesime aardemeistri käekirjale ja ühel hetkel palusin Salmel end natuke liigutada, et aare peidukast välja võtta.
Aitäh toreda mõistatuse ja vahva peiduka eest!
Vahva mõistatus lahenes ladusalt, aga logiraamat jäi seekord leidmata.
Mõistatusest ei saanud midagi aru aga lõpu asukoht oli täitsa ilus, aitäh
Väga armas mõistatus, kui hammas lõpuks peale hakkas. Mälestused vana-aastaõhtu viktoriinis õpitust aitasid otsa peale. Lahendusest saadud positiivne tunne kandis vaatamata öö pimedusesele kohale, kuigi kogemus peitja varasemate üllitistega oleks selle pigem kind-lasti päevavalgusesse ajastanud. Ja eks ta õigem oleks olnud, sest seda kahtlast asja, millele keegi kohe ligi ei saa, ei näinud mina ses kottpimedas augustiöös mitte kuskilt otsast, isegi peale leidmist mitte :-). Seega jäi üle vaid kilplasetööd teha ja loota, et pime õnn naeratab. Aga no ei naerataud! Või noh - äkki ikkagi naeratas, aga nii pime oli, et ma ei näinud ja arvasin, et ise leidsin :-).
Aitäh ja mis seal ikka siis - +FP.
Ilmselt võib selle mõistatuse kohta öelda nagu paljud teisedki, et kui selle kätte võtsin siis ei saanud mitte midagi aru. Nii ta seisma jäi. Väike müks peitjalt ja esimesel oktoobri õhtul sai seda natuke teise pilguga jällegi uuritud. Niii...juba jooksis ja siis jälle minul juhe koos. Mis siis nüüd edasi. Vaatasin nõutult seda, mida kirja paberile olin pannud, kui Elvis ka pilgu sellele heitis ütles ta suht ruttu mida edasi tuleks teha. No vaatame, mis geokontroll ütleb. Ja tuli roheline tuluke. Äh, niisama lihtne siis oligi. Täna tekkis hetk aega minna asi ka reaalselt vormistama. Tänud vahva mõistatuse ja teostuse eest!
Vau, sellise vahva lahenduskäigu eest kindel FP. Kui kunagi mõistatuse esimest korda avasin, siis vaatasin teksti tühja kalapilguga.Kui oli aeg järjekordselt Tartusse minna, siis vaatasin teele jäävad mõistatused taas üle. Järsku kuskil ajukäärude vahel toimus mingi protsess. Tekkis õrn äratundmine. Hakkasin täpsemalt uurima ja pullisilm (bullseye)! Paar korda prooviti ka hanitada, aga ei läinud õnneks. Esimene kontroll pihtas! Väga lahe mõistatus koos väikeste vinjettidega. Minu poolt ka väike tarkusetera - oma tagumiku all olev maalapp on alati kõige armsam. Aiteh (võro keeles)!
Mõistatus sai mõni päev varem ette võetud ning sisetunne viis kohe õige lahenduseni. Mõni number tundus küll kahtlane, aga geokontroll andis esimese korraga rohelise tule. Tegelikult ei plaaninudki siia jõuda, aga Anne oli lahkelt nõus siit läbi sõitma. Sain targemaks kohaliku ajaloo ja ümbruse kohta, mis muidu oleks kõik teadmata jäänud. Sain ikka kaua seal ringi trallitada kuni Anne lõpuks halastas ja mulle soe-külm mängu tegi. Hea peidukas ning ega Annelt vähemat polekski oodanud :) Aitäh!
Mõistatus lahenes juba kunagi päris ammu. Nüüd jäi lõpp sobivalt tee peale. Koha peal läks ikka kuidagi kaua enne kui karbile küüned taha sain, tänud.
Pakun, et laiema silmaringi puhul oleks lahendus hetkega tulnud. Minul see hetkega ei tulnud, aga allaandmisest päästis teadmine, et peitjal on kombeks teha lahendatavaid mõistatusi, mitte et ,,arva ära, mida ma mõtlen" :). Nii oligi ja koht tuli kätte. Õigemini koht küll, aga aare üldse mitte kergelt. (Nuffi aaretega on ikka nii, et muidu on väga head aarded, ainult et kuidagi ei leia üles). Pidavat teine veel olema kleidi ja kontsadega tehtav. Kontsad olid all, kleiti päris mitte, kuid kui lõpuks leitud sai, siis võib kinnitada küll, et aaret saab logida ka otse kontorist tulles.
No seda mõistatust andis ikka pureda. Läks kaua aega enne kui asja jooksma sain. Ja nagu minule kohane, siis tihtilugu tekib mul ikka konflikt geokontrolliga ja mõistatus jäi taas pikalt seisma. Kui nüüd aga Järvamaal olles erakorraline probleem ära sai lahendatud, lõin ka ajaviiteks geokaardi lahti. Suheliselt puhtaks tehtud piirkonnal jäi taas see täpp jalgu. Müksasin siis peitjat, et ta mu tulemuse üle vaataks. Mis jant on, kas jälle mingi konksuga mõistatus! Anne polnud kade mu sooritust üle hindamana ning nii me peagi kokkulepitud kohas kohvilaua taga kokku saime. Tema kiire pilk minu numbritele tuvastas vea kiiresti. Analüüs näitas, et olin täiesti jabura näpuka sisse lastnud. Einoh, kuidas ma ise sellist viga küll üles ei leidnud, piinlik kohe. Nüüd ei jäänud muud üle kui tuli ka lõpp kohe ära vormistada. Võtsin Anne koos sõbrannaga peale ning minek. Taaskord pean tõdema, et koos peitjaga on alati tore tema aaret otsida. Nii palju lisainformatsiooni ja aarde tekkelugu juba aarde kirjeldusest välja ei loe. Kohale jõudes jäi miskit kahtlast suht kiirelt silma, aga ligi ei saa. Loomulikult ei saanud, kui valest küljest läheneda. Aga siiski, varsti võis juba rõõmustada kavala peiduka müsteeriumi lahendamise üle. Kuna ilm oli ilus ja seltsond tore, siis ei saanud ainult aardega piirduda. vaid tutvusin ka kohaga, taustaks taaskord infokillud mida juba tavaline turist ei hooma.
Tänud meelelahutuse ja huvitava aarde eest.
Väga vahva mõistatus ja asukoht ning peidik muidugi ka. Siin polnudki niivõrd küsimus, et kus, vaid hoopis kuidas. Tänud!
Aare on istunud 4 aastat ilusti kuivana, kuidas nüüd vesi sisse sai, kahtlustan konteineri pahasti sulgemist. Kuna vana koonerdisena ma osta konteinereid ei raatsi ja pätsata kuskilt ei ole leidnud ja täna oli aare kuiv, siis hetkel vahetasin vaid kilekotikese. Aare oli korras, te tulge logima, täna oli siin eriti mõnus!
Mõistatus oli väga tore, vahva idee tutvustada tõesti kaunist Eestimaad. Kui juba otsast hargnema hakkas, arvasingi naiivselt, et saan lihtsalt hakkama ja rohelise tule. Tühjagi, hoopis nätaki punane. Püüdsin nuputada, kus veel võiks peitja kavalus olla, katsetasin nii ja naa, aga no ei, geokontrolli ma nõustuma ei saanud. Saadud koordinaat tundus siiski paljulubav ja näitas loogilisse kohta.
Täna, pärast vahvat kanuutamist Järvamaal, oli kindel plaan ka selle südames mõni nuffikas ette võtta. Alustasime mototrefiga, meeldiva üllatusena leidsimegi oma koordinaadilt kohe otsitava, ilmselt lihtsalt vedamine, nii lihtsalt ju selle peitja aaretega tavaliselt asjad ei käi. Meile meeldis. Aitäh!
Ps nüüd logides vaatan veelkord oma numbreid ja näen, et mul lihtsalt kaks viimast numbrit vales järjekorras, oeh, piinlik… ja geokontroll ütleb: pihtas, põhjas! :)
Teel koju põikasime siit läbi. Nullis saime peaaegu et rahulikult otsida. Väga mõnus ja rahulik ümbruskond.
Karp tahab üle vaatamist, vajadusel ka väljavahetamist.
Mõistatus ootas ammusest ajast, et tulge ja logige. Kunagi käisime, siis oli rahvas liikumas ja otsida ei saanud. Täna oli, ei ainumastki hingelist. Ega see leid nüüd nii sekunditega ka ei tulnud. Seda enam, et polegi ju neid potentsiaalseid kohti siin ülearu palju. Selge oli ka see, et midagi ei anta sulle siin kandikul kätte, ikka tuleb ise vaeva näha. Nii siis nägimegi ja peagi see karp ka sest kavalast peidikust välja võetud sai. Karp oli kahjuks vett täis, logiraamat õnneks täitsa kuiv. Täname aardemeistrit!
Väga ilus koht ja siin vaatasime lisaks aarde logimisele ka pikemalt ringi.
Võhma küünlavabrikust koju sõites võtsime mõned aarded. Ilus koht ja hea aare, lihtsalt meele teeb heaks, aitäh! Sildid külge.
Suure töö tegi siin Märt ära.Meil oli au kohale sõita ja loodust nautida.Aitäh!
Oi küll ma selle mõistatusega mässasin. Minu ideed lahendamiseks kiskusid veidi ulmeliseks. Pärast väikest mõksu sai kontroll roheliseks. Logima minek võttis nii kaua aega, et jõudsin vahepeal töökohta vahetada. Õudne! Suured tänud aarde eest peitjale!
Mõistatus oli juba pea poolteist aastat tagasi oma lahenduse leidnud, nüüd siis sai lõpuks kohal ka ära käidud. Tänu sobivale geoilmale oli lõpus hea rahulik toimetada. Tänud peitjale!
Lahendus oli raske tulema. Olin nii kinni ühes teoorias, et pikalt ei taibanud muud teha. Peitja ka muudkui päris, utsitas ja proovis aidata. Ma ei võtnud vedu. Ega need lahendamata täpid väga ei häiri ka. Nüüd siiakanti sattudes panin nime kirja, enne tuli muidugi nuffi kavalused läbi hammustada. Täna nägin siis Eestimaad!
Ilus hommik ja Anne kaval peidik. No mida veel tahta :)
Täname!
Ülesande lahendasime juba varem, aga ei tahtnud pimedas skoorima tormata. Ja õigesti tegime, sest selle päeva hommikus, kus päike just tõusis ja meie olime nii kaunis kohas, vääris ootamist. Kured olid just end sättinud pesadele ja meie leidsime üsna kiiresti peiduka tema kavalast kohast. Ilus algus sai sellega järgnevateks tundideks. Tänud peitjale juhatamast!
Siia oli trefunks peitjaga määratud, tema tutvustas parki/tiiki jm, meie osaks jäi tema valvsa silma all otsimine. Kaval peidukoht. Tänud peitjale. Minule see 1600-ndaks aardeks. Vaikselt tuleb juurde.
Huvitav mõistatus. Kohale jõudes ootas meid juba Anne. Nüüd saime edasi Anne seltsis Paide aardeid otsida. Kui aare leitud, tegime veel väikese jalutuskäigu ilusti hooldatud ümbruses. Aitäh kena kohta tutvustamast, näitamast!
Leitud. Natuke ootamatus kohas oli lõpp, aga hästi tehtud. Aitähh!
Selle aarde juures oli tööjaotus õiglane: mina tabasin lahenduse ära, Hanno lõi numbrid kokku. Igati geopeituseline objekt ei tahtnud aaret välja anda, aga kui maastiku raskusastme ära unustasime, paistis ka tops. Aitäh!
Meest sõnast, eksole.. Valmisolek MotoTreff leida.. Pfffff :D
Teel geokontrollisin oma arvatavat lõppu uuesti, sest Erki telefonis elav tädi arvas millegi pärast, et me eelmisel korral täitsa vales kohas olime. Tulemus jäi jonnakalt siiski samasse punkti. Sidusin Jasmiini kandelinasse ja läksime otsima. ... Kui külm näpistama hakkas andsime alla. Ma arvan, me peaks kunagi soojal ajal ka siia tulema ikka :)
Aitäh pähkli eest, küll me need tangid ka kunagi kaasa võtame ;)
Motoga tegelesin kunagi varem ja treff sai korraldatud täna, nii me siia veeresime. Arutasime Leeloga Anne peitmise stiili, et kust otsida ja kust pole mõtet otsida. Naljakas oli see, et hetk enne leidu ütlesin mina, et "see" variant on välistatud, aga just selliselt tuligi karp välja. Tänan kena kohakest tutvustamast.
Mõistatuse lahendamisel pikemalt peatuda ei soovi. Tuli see õige joone peale saamine väga raskelt ja ainult tänu peitja tagant utsitamisele. Tagantjärgi väga loogiline aga iseseisva lahendamise jaoks puudusid mu peast sellised otsikud kuhu õigeid juhtmeid ühendada.
Autost väljudes ehmatasin lendu ühe suure pardipere. Lähenedes teisegi ja kohale jõudes viimasegi. Kui ühtegi parti enam ei olnud, siis hüppas must mööda eeldatavasti pahane kass, kes oli neid samuseid parte nillimas olnud. Nüüd oli aga kõik see pidusöök läinud. Aaret asusin otsima kohtadest mis ei ole tegelikult üldse nuffilikud. Lihtsalt instinktist tuleb sellised kõige tavapärasemad kohad läbi käia. No äkki peitja teeb üks päev pulli ja peidab ühe lihtsas ja igavas stiilis aarde. Siin see esmane idee ei toiminud. Järgmiseks läksin midagi kontrollima. Täpsemalt mida aga ei mäleta, sest kontrollima asudes tekkis üks uus idee mida võiks kontrollida ja oligi olemas! Täiesti ulmeline, et ma nii keerulise peiduka nii kiiresti suutsin üles leida. Kokkuvõtteks ütleks, et järjekordne 5+ aare, aitäh!
Plaan oli Virumaalt Pärnumaale sõita tuttavaid treffama, nii sai enne teele asumist mõistatus lahendatud, et äkki õnnestub kuskil teepealses maakonnas, kihelkonnas, linnas või külas ka karpi trehvata. Oi kus kohapeal läks aega, aga ei jätnud ka enne kui karp käes. Väga kaval värk ja koht meeldis ja mõistatus meeldis. Tänud.
Kui nüüd nagu päris aus olla, siis mõistatuse ilmudes mõtlesin enam-vähem sama, mis Hannes: no mis iba see on? Lugesin, arutasin mõttes, et peitja on siiani tundunud nagu päris normaalne inimesena, aga no hinnangute andmisega on ennegi puusse pandud, nii et ju siis praegugi ... ja viskasin mõistatuse minema. Kui aga haiguse ajal said mõistatusaarded üksipulgi ette võetud, tuli ka see paratamatult taas lahti võtta. Anne säutsus Facebookis, et no t e g e l i k u l t on ta ikka normaalne inimene ja mõelgu ma ise, kas ta ikka ajab sellist juttu vabatahtlikult suust välja. Hoidsin igaks juhuks moka maas ja selle infokilluga asusin lahendama. Nooojah. Kui mõistatuse mõttele lõpuks pihta sain, pidin tunnistama, et peitja suhtes olen hinnangu ikka suht täpselt andnud: suli, mis suli.
Nullis ülearu kiirelt just ei läinud, kuid ka mitte teab, mis raskelt. Miskipärast aimasin peidukat (Taneli Tartu aarded on vist piisavalt koolitanud), nii et peatselt sain karbile küüned taha. Kaval siiski.
Tänud, koht oli väga mõnus. Pärast istusin veel pool tundi nulli lähedal, võtsin päikest, pidasin piknikku ja nautisin vaikust ja pardilaulu.
Seda aaret olen ikka mitu korda vahtinud, aga sellest segasest loost ei paistnud mingitki lootuskiirt.Kuda rohkem sa seda kirjeldust lugesid seda hullemaks läks ja lõpuks ei saanud mitte muhvigi aru. Anne mingil ajal ulatas isegi sellise imetillukese õlekõrre ja ega seegi kohe kohale jõudnud. Eile õhtul siis üksi ja vaikuses hakkasin seda mõistujuttu harutama ja näe imet isegi numbrid ilmusid välja. Geokontroll küll roheliseks ei läinud, aga hommikul selge peaga vaadates oli ikka üks riukalik seos märkamata jäänud ja nüüd juba õnnestus. Lõuna ajal kohale minnes veendusin, et ega see karbi kätte saamine kah kergete killast polnud.Sai isegi saabas vette kastetud ja ei tea kas see aitas, aga peale märja jalaga ringitatsamist ilmus lõpuks karp välja. Siiamaani on kõik Anne aarded kiitmist väärt ja imestan kogu aeg, et kust võtab ta küll need ideed. Tänud sellise ilusa koha näitamise eest, aga suvel on siin kindlasti kordades ilusam.
Kunagi ennemuiste sai aare lahendatud ja nii ta ootas kannatlikult kuni me kohale jõuame. Täna keeras sohver lõpuks rooli kõveraks ja tegime sutsaka ka treffile. Ohsaa, koht oli uhke ja aare na Nuffilik, mõtlesin ikka totaalselt üle seda otsides. Aga õnneks oli paha "Tartu õnn" meid maha jätnud ja aare sai leitud. Tänud!
Kunagi eelnevalt oli Annega juttu, et kui ma jälle mõnda tema aaret mitteleidma lähen siis ta hea meelega vaataks ja irvitaks. No öeldud tehtud, andsin Annele teada, et ma sinna sattumas ja ta oli kohe rõõmuga ennast publikumiks pakkumas. Na ega ta seekord just väga palju eemal rõõmustada saanudki. Kuivõrd ma eelmisel korral juba enamus kohti olin läbi vaadanud, siis ennast kordama ei hakanud. A no miski 10 minutit läks ikka aega, enne kui õige asi näppu jäi. Täitsa vahva peidukas, no mõistatusest ei räägigi. Aitähhid!
Avastasin selle aarde avaldumise päeval tööl kohvinurgas, kuid kuna ma pole mootoratta seljas seitsme tuule poole (ega kuhugi mujale) kunagi kimanud, siis pole mul kunagi olnud põhjust Jõgeva Treff'il käia, samuti pole ma ka sellise pilguga Eestimaad eales näinud. Tegin tööd edasi.., kõrvus kummitamas laul "Oma maa". See oli vist mu muusikaõpetaja lemmiklaul, sest seda sai koolis lauldud nii palju, et sõnad on tänaseni veel peas.
Enne tööpäeva lõppu oli mul koordinaat olemas ja võisin suunduda rahumeeli kultuursete inimeste kogunemispaika - Vaba Lavas toimuvale teatrietendusele.
Järgmisel päeval läksin maale. Oi, kus ma kibelesin: linnulennul jäi aare minu jaoks 23km kättesaamatusse kaugusesse. Kahjuks ei läinud ühelegi lähisugulasele minu soov korda ja keegi polnud nõus minuga otsima tulema.
Nüüd lõpuks oli võimalus siia tulla. Autosõidu ajal ütlesin juba, kuidas ma tunnen, et mul hakkab varsti otsimisest frustatsioon tekkima :)
Tegime mõnda aega tsirkust, ja otsustasime minna kümneid kordi ilusamaid kohti vaatama.
Kui maa kaudu Paidesse, Viljandisse või Pärnusse asja on, küllap vääname jälle teed.. Ehk trehvame konteineritki? Aitäh ;)
Kuna ma ei ole eriline mõistatuste lahendaja aga Anne sundis ning mind õigele otsale paika pani, siis tuli ju nuputada ja lahendada. Ei saanud ju hätta jääda. Tegelikult tuli see lahendus muidugi ikka ammu juba aga otsime läksime eile. Hästi tehtud! Huvitav, kaval, Annelik jälle. Kindlasti peaks kohapeal natuke mõtlema kõigepealt ning alles siis otsima. Aardega kõik hästi, tänud Annele!
Mõistatuse segane joru pani mind ikka üksjagu seda asja edasi lükkama... a no miski aeg istusin aga maha ja nokkisin asja lahti. Täitsa hää mõistatamine oli. A no nullis polnud minul küll midagi tarka peale hakata.. koht ilus nagu lubatud, kuid konteiner nii ära pandud, et ma küll midagi ei näinud. Eks üritasin seal veidi mõningaid asju objekti küljest ka ära sikutada ja nühkisin kahtlasemad paigad lumest puhtaks. Sihile see aga ei viinud. A nu eks miskil ajal kui soem ja lumi ära kadunud, ronin tagasi... mine tea, äkki varem ka kui süda rahu ei anna. A no tegelikult annab küll, Anne ütles, et seal tuleb mõistusega otsida... no mis mul mul seal siis ikka teha.. ma üksnes juhusele ja kompimismeelele loodan siin geomängus. Aitüma paika tutvustamast!
Mõistatust andis ikka pusida mõnda aega. Õnneks kohapeal läks kiirelt. Tänud peitjale!
Mõistatus oli paras pähkel ja ega kohapealgi lihtsalt ei läinud. Aitäh, super aare!
Selle aardega läks nii, et sattusin peitjaga üks päev vestlema ja ta enne ei jätnud, kui olin sunnitud mototreffi mõistatust otsast harutama hakkama. Mõistagi keset tööpäeva :) Mõistatus hakkas otsast hargnema, vahepeal vihjasin Margusele ka, et nüüd selline mõistatus käsil. Ja kui otsast juba hargnema hakkas, siis mõne aja pärast oli lahendus olemas. Täna teel Viljandisse sättisime sõidumarsruudi aarde juurest läbi. Eemalt silmasime, et keegi jalutab ja siis see jalutaja hakkas veidi kummalisemalt käituma - kummardas, kükitas, otsis midagi - ehk osutus geopeituriks. Seekord me segama ei hakanud, lasime tal rahus toimetada ja pärast raamatust leidsime eest Kleone logi. Aga aare on kihvt, soovitame! Väga mõnusa fiilingu saime sellest aardest.
Selle segase tekstiga on kuidas on. Igatahes hakkas kohe midagi tuttavat silma ja kontrolli sain roheliseks ühtede esimeste seas. Seda vaatamata sellele, et osa tekstist on juba avaldamise järgselt aegunud.
Kohapeal ei olnud kedagi segamas ja sai rahulikult kohta uuritud, kuni lõpuks midagi kahtlast külge hakkas. Aitäh.
Gepsu peal on mul kaart
Aardeid otsima pean
Kinnisilmi ei leia neid eal
Ühel pool peitjaid hord
Teisel 160 meetri kord
Nõnda vahva ongi me mäng
Aarded meil vinged ja topsid on head
Otsija leiust rõõmu teab
Peitjatega kaigast vahel veab
Valge ajaga sammu ta peab
Kui ainult akudega veaks
Gepsu peal on mul kaart
Aardeid otsima pean
Kinnisilmi ei leia neid eal
Ühel pool peitjaid hord
Teisel 160 meetri kord
Nõnda vahva ongi me mäng
Eestimaa admin ei hellita meid
Olgu otsija pruut või peig
Kindla käega peab logima ka beib
Küll on geoelu tore, juhhei
Gepsu peal on mul kaart
Aardeid otsima pean
Kinnisilmi ei leia neid eal
P.S. Neli päeva R-E, 1158 km, ~33 leidu ja 1-2 mitteleidu, mõnus aeg elust.
Kitsa silmaringi tõttu läks lahendamisega ikka aega. Lõpp tundus kaardi pealt huvitav ning kohapeal oli isegi ilusam. Otsismine ajas kukalt kratsima. Mitte midagi kuskil pole, aga leitud ta sai. Hea töö, aitäh.
Läbi Eesti sõites,
sattusime siia, et
leida aare selline,
millist pole nähtud veel.
Kiites tegijat,
loodame, et selliseid tuleb veel.
Peale tööd kojusõidul tegime peatuse ja panime nimed raamatusse kirja. Aitäh!
Priit lahendas ja võttis mind kaasa. Koha peal sai nats vees sulistatud, kuni Priidul tuli mõte, kus aare olla võiks ja käes see oligi.
Kui aare avaldus, siis vaatasin seda nagu kits kinokuulutust. Mitu korda vaatasin erinevatel aegadel. Ükskord hakkasid siiski ka mingid numbrid sousti seest paistma, kui asjale õige nurga all otsa sain vaadatud. Päris esimese katsega geokontroll nõus polnud, aga väikse peksmise peale andis alla. Kohapealne koht üllatas meeldivalt. Nii kena kohta poleks küll osanud oodata. Aare ise oli ka igati viisaka teostusega nagu peitjal kombeks :) Aitäh peitjale.
Ühesõnaga, kui olin Liivole maininud kui lahe uus aare Viljandis on, ütles ta et lahendagu ma parem see aare on. No läks 30 minti ja lahendus käes. Kohapeal arvasin, et asi on lihtsam. Kui olin kõik loogilised kohad läbi vaadanud, helistasin Liivole. Ta ütles, et vihje käib aarde kohta ka. No ja siis avaldas ennast ka aare. Suurepärane teostus
Lahendusidee tuli peaaegu kohe, aga paar korda tuli ikka enne pead murda, kui kontrolliks sobiv asi välja tuli.
Nullis oli ka põnev. Lapsed tüdisid varsti ära, aga meie Mikuga etendasime moslemeid, kes on suunataju kaotanud ja oma laupa igaks juhuks mitme ilmakaare poole vastu maad suruvad. Tegime ka paar uppasendis püramiidi.
Lõpuks oli aare ikka seal, kus me kohale jõudes kahtlustanud olime; aga katsu sa siis kätte saada! Õpetlik, aitäh!
Selle laheda aardega oli FTF’i lõhn ikka pikka aega üleval. Geokontrolli FTF’i vähemalt sain, nii esimese punase ja kui ka esimese rohelise. Alguses asusin aardest liiga kaugel, aga pärast, kui olin aardele juba ~20km kaugusel ja ikka polnud keegi logi kirja pannud, siis oli kange tahtmine minna… aga ei läinud tookord. Ja siis järgmisel päeval tulid juba esimesed logid.
Mõistatuse lahendamise peale kulus kuskil 1h mõtlemist, igasugu variante sai ikka läbi proovitud, aga noh, Anne on kaval :)
Nüüd siis täna hommikul, poole Tartu tee peal, keerasime sinna sisse. Väljas oli vihmane ja laupäeva hommikule kohaselt üsna muguvaene. Väljusime noorgeopeituriga autost ja liikusime mälu järgi õige koha peale. Ausalt öeldes, nähtu võttis nõutuks. Et kuidas siis nii, et siin on aare peidus?!? Aga teades Annet, siis aare võib vabalt igal pool olla nii, et isegi aru ei saa.
Otsisime, aeg muudkui läks. Noorgeopeitur pakkus isegi mulle vahepeal vihmavarju, aga no kuidas sa varjuga otsid. Kõigepealt otsisin ikka need kohad läbi, kuhu Anne nagunii ei peidaks. Selle peale kulus oma 10 minuti. Siis hakkasin ma mõtlema. Mõtlema selle peale, et mida Anne mulle ükskord enda aarete hooldamise kohta ütles. Ja siis see imeväike anomaalia mulle silma hakkaski (tegelt päris silma mitte, pigem mujale). Jesver küll, on see alles kaval asi valmis tehtud! Jääb vaid küsimus, et millal ja kuidas see tehtud on?
Tänud Anne! Olles üles kasvanud siit mitte just väga kaugel, siis siin polnud ma küll kunagi varem käinud.
Lubasime lapselastele jäätist, kui enne meid leiavad. Kaval peidukoht. Saime jälle tarkust juurde, et tuleb kirjeldust hoolikalt lugeda. Vanad pead, ei tea, kas järgmisel korral on veel meeles. Aitäh!
Mitte midagi ei saanud aru, isu tekib aastaringselt avatud ristküliku tõttu või kuidas? Loed, loed jälle ja siis, siis. Läks põnevaks, kui hakkas hargnema, mõni sõlmekene ka sees. Ei teadnud oodata sellist paigakest, kuhu peitja meid raamatut otsima saatis. Piilusime ikka siit ja sealt. Võib nii öelda, et meil kolmel korraga ühel ja samal ajal tekkis karbi asjus idee ja seal ta oligi. Tänud peitjale.
Esimene kord lugesin aardekirjeldust ja mitte midagi ei jäänud meelde. Mõtlesin natuke Annele, kes on emotsionaalne inimene, ohkasin ja alustasin suurema keskendumisega otsast peale. Seda umbes mitukümmend korda ja ikka ei saanud aru, kuhu koer (aare) maetud on.
Lasin veidi vett merre voolata, arutasin teemat targa inimesega, aga tundus, et temal on õigele tasandile jõudmine vähemalt sama keeruline kui minul. Siis saabus valgus.
Täna alustasin Virumaa pärlite juurest teed läbi Eestimaa südame Mulgimaa mustikate manu ja võtsin vaateid läbi kollaste akende kaema kaasa oma head geosõbrad. Kuigi kodus olin Nuffi pärli roheliseks saanud, siis kohapeal see kerget leidu ei tähendanud. Ilmselt jäi puudu see, et me pole kunagi mototrefil osalenud. Hannese meetodit ei soovinud meist keegi proovida, kõik kartsid oma telefone lõhkuda. Lõpuks, kui kümne kure kohtingust oli saanud kolme kure kohvik, avanesid meie silmad ja saime oma allkirjad raamatusse kanda. Neljandatena. Aitäh, Anne - jälle oskad sa üllatada omamoodi ülesande ja lahendusega. Tore mõistatus ja lõpu teostus on ka kiitust väärt!
Ütleme nii, et alguses võttis see tekst ikka korralikult pead vangutama - mis peitjale küll sisse on läinud, et ta sellist teksti hakkas väljutama? Aga noh, eks isamaa ilu on ennegi inimesi imelikuks teinud. Vaatasin, delirium tremens tuli meelde, imesin sest asjast isegi mingid koordinaadialged välja, aga kuna tagumised käpad ei tahtnud esimestele kuidagi järgi jõuda, jäi asi sinnapaika. Nagu ikka.
Siis ühel päeval tuli lahendus.
Ja eile õhtul, kui ka jutus juba Haanjamaa pärlid läbi roheliste akende nii ilusaks muutusid, et kohe tahaks tulema hakata ja Võrumaa süda ka läikis kargesti, saabus selgus, et on aeg.
Kohapeal korraldasin oma telefonile proovihukkamise - tagumik käis sihukese matsuga vastu maad ja telefon vaeneke jäi nende kahe vahele. Muud kasu sest matsust ei olnud, kui et jalg sai märjaks ja mõistus läks peest pähe. Mispeale püsisin rangelt raskusastmele vastaval levelil. Vaatasin, mõtlesin, proovisin ühte,aga sain hoopis teise - no mis nii viga. Kõige selle osas, mis puudutab teostust, tuleb eelkirjutajatega nõustuda - no on hästi tehtud asi. Ja tegelikult on isegi selles tekstis mõte sees, kui natuke vaadata ;) Tänan, nalja sai omajagu, ja nüüd ootame valgust Koordis.
Reedel otsisin Järvamaal Nuffi aardeid, see jäi ainukesena leidmata sest, kui aardekirjeldust lugesin ei saanud mitte millestki aru. Reede õhtul sõitsin edasi Pärnusse ja kui laupäeval tagasi sõitsin mõtlesin terve tee selle aarde peale, no mingid uitmõtted tulid aga ei midagi mõistlikku. Päris karm oli Paidest läbi sõita ja mitte kusagile ei osanud keerata ega kinni pidada. Täna hommikupoolikul, kui oma logisid kirja panin ladistas väljas paduvihma ja seega oli aega maa ja ilm arvuti taga istuda. Mõtteid muidkui tuli igasuguseid juurde, midagi asjalikku hakkas ka siiski lõpuks tekkima ning, kui sellega lõpule sain oligi kontroll esimese raksuga pihtas. Ikka vägev mõistatus on valmis tehtud ja loomulikult kohapeal ka. Olekski ju imelik, kui Nuffil midagi lihtsat oleks:) Aitäh Anne, mul oli nii tore Sulle enda geniaalseid lahendusettepanekuid pakkuda:) ja üldse mõnusalt juttu vesta:)
Pusisime, mis me pusisime, aga lõpuks hakkas koitma, et mis ja kus. Igatahes, kui koordinaat käes, siis andsime peitjale ka teada, et oleme teel. Kohale jõudes oli peitja ennast isegi kohale vedanud ning meid ootas kuum kohv/kakao ning esmaleidjate kommipakk. Saime ekskursiooni ümbruskonnas koos kirjeldusega, kuidas ja mismoodi. Aitäh!
Alguses see aare mind üldse ei huvitanudki, aga kõik muudkui rääkisid, et jube keeruline. Kui lõpuks kirjeldust vaatasin, oli Miki juba hoos ja oli välja arenenud ka mingi teooria, mida kasutada. Tegelikult oli õige teooria avastamise järel selge, et see on õige, aga kuidas numbrid välja võluda? Midagi nagu hakkas toimima, aga geokontrolli sai omast hooletusest ikka mõnuga piinatud. Ja lõpuks näitaski see rohelist! Tegelikult on ju peitja täitsa selgelt ära öelnud, mida kasutama peab :) Tuleb ainult osata see kirjeldusest välja lugeda... Muidugi sain sellest alles tagantjärgi aru, sama käib vihje kohta. Igatahes oli meil koordinaat käes, vaja ainult Madis rooli ajada ja sõit võis alata. Teel aarde juurde teavitasime peitjat oma tulekust - on teine ju nii mitu korda kurtnud, et ootas meid igasugu heade maiustustega FTFima, aga me ei tulnud ükski kord... Nüüd sai see viga parandatud ja tänu sellele saime veel kohapeal tutvustava tuuri, soojast kakaost ja kommidest ja kingitustest rääkimata. Aarde leidmisega läks siiski veidi aega, kuni keegi kogemata õige asja avastas. Jälle tore peitmisviis! Ainult et tagasi tuleb aare korralikult panna, et välja ei paistaks. Esimene logi sai kirja täpselt keskööl, augusti esimene logi. Aitäh aarde (ja lisaboonuste :) ) eest!
Selle aarde avaldumise järgselt tekkis üks teooria, mille tulemusena sain isegi numbrid 5 ning 8, aga pärast seda läks lahendus kiirelt võssa. Nagu ka Lendorava lend aarde puhul, tuli vahepeal laupäevane päev ning Lääne-Virumaa tuur ning see mõistatus jäi kõrvale. Pühapäeval käisime Lendorava lendu lahendamas ning kuna MotoTreffi mõistatus on poole Eesti peal, siis ei muutunud täpp ka häirivaks. Vaatasime saadet, kui Liis ja Miki lõpuks läbi närisid, mis värk on. Kuidagi jõuti diilini, et kui lahendus suudetakse saada, siis lähme käime ära. Anne käest tuli info, et logiraamat oli mõnda aega tagasi tühi ning kui FTF-i sõltlased seda kuulevad, ei ole probleem keset ööd Järvamaale sõita. Informeerisime ka peitjat, et tuleme öisele visiidile ning Anne tore inimene võttis meid aarde juures kohvi, kakao ja muu hea-paremaga vastu. Aare ise oli kaval nagu Anne puhul ikka. Mulle meeldib, et Anne aarded on läbi mõeldud peidukad, millega on vaeva nähtud. Ei ole karp põõsa all koordinaatidest möödas, vaid on kvaliteetne teostus. Kuid kolme otsija eest ei jää miski varju ning üsna ruttu saime aru, kus aare on. Lisaks tutvustati ümbruskonda ning juttu jätkus kauemaks. FTF-i logi sai kirja täpselt kell 00:00, suur tänu peitjale sooja vastuvõtu eest!