Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Pärnumaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 1.5 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Lõpe on küla Pärnu - Lihula maantee ääres. Hiilgeaegadel on siin oma MTJ (masin-traktorijaam) ja kolhoos olnud ning traktorid - kombainid edasi-tagasi mütanud. Nüüd on natuke vaiksemaks jäänud, kuid vanu aegu meenutab alusele paigutatud traktorikene. Sealt logiraamatu leiategi. Võta oma kirjapulk kaasa!
NB! Karteris ei ole :) Mutreid ja polte ei ole vaja keerata!
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid:
Geocaching.com kood: GC6NHWJ
Logiteadete statistika:
132 (78,1%)
37
2
4
0
0
0
Kokku: 175
Vana logiraamatu oli läbi vettinud ja lagunes näpude vahel. Vahetasin vana logiraamatu uue vastu panin minikript kotti ja geopeius kleepsu peale.
Kolmas kord ja 15 sekundi leid. Hea, et see nüüd minevikku saab vajuda. Logirull endiselt märg. Tänud peitjale.
Ma ikka mõtlen, et geopeitur pluss geopeitur annab kokku väga tugeva geoinstinktiga kolmanda geopeituri. Kuidagi teisiti pole seletatav nähtus, kus esimesed kaks otsivad ja kolmas läheb lihtsalt ja võtab selle sealt, kuhu see viimati pandi. Ja nii iga kord.
Meie traktoriga tutvumise teine katse. Tänud peitjale!
Teeme lastega ühe jada Pärnust Valgejärve. See oli meie kolmas. Väga lihtne leid.
Teisel katsel ka see kaval aare leitud. Peale esimest otsimist ei tahtnudki siia väga enam vaatama tulla. Täna koos varemleidnuga oli tunne tugevam ja võtsin asja ette. Aega läks ikka ca 10 minutit, sest ega kõik kavalused ka meeles seisa. Nüüd saab edaspidi rahulikult Pärnusse sõita ja ei pea selle trakatsi poole õnnetu näoga piiluma. Tänud peitjale!
Kuna nimesid enam kuskile kirjutada ei mahtunud, vahetasime välja ka aardes olnud logirulli ja märgistasime ka konteineri. Vana logirulli saab soovi korral minu käest veel kätte.
Leitud, aga logiraamat täis, saime kuidagi kirja veel.
Sai ka siia traktori juurde sõidetud. Esimese hooga sai kõik võimalikud magnetilised kohad läbi katsutud. Külm tuul peletas vahepeal autosse varju, kus siis sai põhjalikult traktorite hooldusjuhised loetud. Ja kui selgus, et otsitav ei olegi magnetiline, lähenesin asjale teisest vaatenurgast, mis peagi päädis aardeleiuga. Tänud peitjale.
Traktor oli 27 meetrit nullist eemal. Õnneks 27 meetri kaugusel ühtegi objekti ei olnud ja logidest võis lugeda, et traktor on kolinud. Mai tegi tiiru ära ja siis oli minu kord. Leid tuli sarnasest kohast nagu ühel teisel traktoril. Aitäh!
No ma ei tea millal aga see trakats on kolinud. Võibolla teeb seda sageli. Pole aimugi. See aga teps otsimist ei seganud. Seda segas hoopis väsimus, mis rabas kondamine minus esile oli toonud. Kaaslased mind aga hätta ei jätnud. Kniks.
Tehnilise ülevaatuse käigus sai tuvastatud probleemid väntvõlliga ja läbiroostetanud "kes-teab-mis" kattega. Ühtlasi, õlitase oli lubamatult madal. Olgem ausad, esimene traktor, mis meile nii raudkülma iseloomu näitas.. Nojah, vinge lumetuisk polnud ka leevendavaks asjaoluks. Järgmise korrani, kollane allveelaev!
Kõigepealt ma oleksin hirmsasti tahtnud teada, misasi see karter on ja kust ta leida, et otsipiirkonda natukenegi vähendada. Aga kuna ei teadnud, siis hakkasin otsast peale. Lootusetu. Siis hakkasin logisid lugema ja pilte vaatama. Sealt sain idee, kuidas kuskilt konkreetsemast kohast otsida ja see viis kohe tulemuseni. Selle traktoriga läks siis igatahes hästi ja nüüd ma siis tean, kus see karter kohe kindlasti ei ole. Tänud peitjale.
Null oli teisel pool teed ja magnetilist ei olnud, muidu oli tore. Kenast üles vuntsitud masin. Aitäh näitamast!
Oleme siit korduvalt möödunud, sest kiire-kiire. Seekord oli rohkem aega ja tegime peatuse. Leid tuli kähku, logisime ja lasime lastel veel trakatsi otsas turnida. Meeeletu udu oli keset päeva, hiljem lugesime lehest, et keegi oli Päästeametile udu pärast väljakutse teinud, arvates et mets põleb.
Täna siis uuesti tagasi. Natuke tuli poleerida, kuid lõpuks aitas terav silm. Tänud!
Sõidame siit pidevalt mööda, aga nüüd oli võimalus ka sisse keerata. Kartsime midagi eriti hullu ning vanempeiturid aitasid oma jutuga sellele hooga kaasa, aga leid tuli vaid mõne minutiga. Saime muidugi traktoriste ka mängida (eriti Ints). Aitäh!
Kartus, et siin läheb kaua ei õigustanud end. Leid tuli viie minuti sees. Läks õnneks Tänud
Traktor. Nende puhul tekib üldiselt tahtmine käega lüüa. Eriti kui plaanis kuhugile mingiks ajaks jõuda. Siin läks õnneks. Leitud. Tänud!
Traktor oli kenasti oma alusel ja lausa kutsus poleerima - ega me tagasi ei hoidnud - kuhu näpud ikka pista sai, sinna pistsime. Mitu tiiru tegime peale kõiki mutreid, polte ja muid detaile loksutades - varsti võime hakata ise traktoreid kokku panema kui sellise põhjalikkusega neid ikka uurida.
Vahepeal said logidki uuesti ette võetud, sest ideed hakkasid otsa saama. Seejärel terasemalt vaadates jäi aga lõpuks üks kahtlane koht silma ja leitud ta oligi. Tänud peitjale!
Aega kulus päris palju, ikka mitu põhjalikku ringi ja vaatlust, üht ja teistpidi. Olin loobumas, kui äkki pilk ja näpp õiget kohta tabas ja aare saigi leitud-logitud. Aitäh peitjale!
Teel sünnipäevale oleksin natuke vara kohale jõudnud. Tegin peatuse, vaatasin, kas lähedal on midagi. 600m. Ideaalne jalasirutus :)
Kunagi olin siin juba koos selle kollase vigurivändaga aega veetnud. Aga see oli nii ammu, et kõik jupid tundusid võõrad - kõik peale ventilaatori, mille näperdamist ma millegipärast mäletasin. Otsimine kulges päripäeva ja käsil oli teine ring, kui peale mõningast logidega tutvumist juhtus näppu õige koht ja õige asi. Juhhuu - leitud! Aitäh!
Kui ma sellist objekti näen ja pean hakkama aaret otsima siis tekivad värinad. Jube palju kohti kus olla võib. Lõpuks läkski nii, et Catiberg leidis. Mina väga rahul. Aitäh!
Nägime mööda sõites ilusat kollast traktorit juba maanteele. Kohale jõudes selgus, et kahjuks ta enam ilusal alusel ei ole ja on hoopis nullist 20 meetrit loode suunas liikunud. Kõrval olev põld on üles haritud, betoonalus lammutatud ja traktor teisaldatud. Õnneks siiski koos aardega.
Tuul oli külm ja saime ikka natuke aega seda vanurit seal silitada ja igalt poolt kõdistada, kui lõpuks midagi silma hakkas. Oligi aare! Magnetiga seal enam midagi pistmist pole, aare on lihtsalt omale väikse pesa leidnud, ei tea arvata, kas on algne peidukas või on hiljem sinna pandud. Logiraamat hakkab ka täis saama. Seega omanik võiks olukorra üle vaadata. Aitäh!
Seda punkti sai kaks korda vaatamas käidud, kui lõpuks leidsime väikese logiraamatu. Parajalt hästi peidetud, ärge alla andke ! :)
Kaugel teepeal olles saime juba aru, et see aare on just selle masina küljes. Lugesime aarde kirjelduse ja vihjed läbi ning asusime otsima :)
Minuteid läks ja läks ja ei miskit. Kergelt jahe oli ka juba. Siis mõtlesin, küsin abi. Võtsin listist inimese, kellel aare leitud, logitud ning ka number oma profiilil kirjas. Mõeldud-tehtud-räägitud ning juba mõne minut pärast aare leitud. WUHUUU!
Märgiks ära, et vihje "magnetiline" ei pidanud küll minu arust paika. Vähemalt mina ei saanud aru ega näinud selle küljes ühtki magnetit :D
Igaljuhul vahva. Tänan aarde panijat ning kõige suuremad tänud Teedule. Aitäh [teetm] :)
Ütleme nii, et mehaanikuamet võib täitsa istuda, sest selili sai mitmed korrad oldud :D Tänu vihjeandjale aare ka leitud aga midagi magneetilist selles küll polnud ????
Ohjah, ei mäletagi enam, oli see nüüd kolmas või neljas kord, kui ma erinevate koosseisudega seda traktorit poleerimas olen käinud. Eks seegi kord kiskus asi üsna hapuks, aga peale ei tea mitmendat tiiru ümber masina jäi tops lõpuks näppu ja selle asja võib nüüd lõpetatuks lugeda. Tänud aarde eest!
Seda masinat saime me ikka kaua poleerida, enne kui aare end ilmutas.
Tavaliselt selliste asjade puhul läheb tunnike ära siis siin läks suhteliselt kiiresti, ilmselt joppas seekord, tänud :)
Lõpuks ometi. Kolmas kord. Täna Haapsallu sõites otsisime ja ei leidnud. Ostsime Haapsalust taskulambi ja tagasiteel läksime uuesti. Traktori all, peal, silitasime ikka korralikult. Tükk aega pusisime, juba hakkasime lootust kaotama, et siin Lihstalt ei ole seda. Just enne loobumist naeratas õnn:))
Veidi üle aasta tagasi sai samuti otsitud, kuid siis jäi peitu. Vist oli külm ja paha ja tuuline samuti, seega ei tahtnud pikalt poleerida. Ka seekord tuli päris mitu tiiru teha, kuid näppu ta lõpuks jäi. Peitjale tänud!
Kunagi sai siin veel seda otsitud, nii et peaaegu jäime praamist maha. Seekord praamile ei kihutanud, seega aega oli. Aega nii palju ei kulunudki, kuna üks sai näpud taha. Aitäh!
Aarde juures oli parahalt kohti kust otsida ja tugev hoovihm tahtis minema ajada, aga aare sai ikkagi logitud.
Ei ônnestunud leida. Möödasôitjatele vôisin ma küll suure traktorihuvilise jàtta.Vahepeal olin peadpidi traktoris, uurisin alt ja ülevalt. Tiirutasin edasi-tagasi:))
No küll sai seal traktori juures ukerdatud ja oma pimedust kirutud. Kui olime vastu võtnud otsuse loobuda, peatud tee ääres auto, millest hõigati lisavihje. Otsustasime siis veidi veel otsida ja see tasus end ära. Aitäh peitjale ja vijheandjaile :)
PS. Vihje ei päde, vastav komponent on kadunud.
Kui Lõpe külas kiiremad asjatoimetused läbi said, võis lähedusse jäävaid aardeid uudistada. Poole ringi pealt tuli leid ja võis logima asuda. Tänan.
Mina olin poole ringi peal,kui Heldur juba leidis.Aitäh!
Kaks aastat tagasi traktori tehnoülevaatus tulemust ei andnud. Seekord oli õnne rohkem. Tänud.
Õnneliku juhusena saime kõik Pärnus kokku ning tegime väikese jõulutuuri Pärnu linnas ning kvaliteetaaretega.
Veel üks pind välja tõmmatud. Oli see vast jupstükk. Panime uue riba logiraamatut ka.
Juhuuu, me leidsime selle, tehtud see mitu korda eelnevalt tabamatuks jäänud MTJ, aitäh.
Oh seda õudsat aaret :D Nii meil kui Carol/Aarel oli see varem jäänud leidmata, kasutasime siis võimalust uuesti minna, kuna kaasas oli ka Kristel, kellel oli see leitud. Aega ta võttis ja kuidagi läbi häda sai see leitud. Ei meeldi mulle kuidagi sellised võõraste objektide poleerimis aarded. Parajalt õel peidukas ikka. Aga kätte ta saime ja kuna nimed enam vanasse logirulli ära ei mahtunud, siis asendasime selle uuega.
Tõesti, suhteliselt lihtne leida, ca 5 minutit ja logi kirjas. Logiraamatusse mahub üks kirje veel ja siis on täis. Need vanad masinad on lihtsad ja lollikindlad ning igavesti põnevad... Aitäh peitjale!
Selliseid näiteid, kus kusagil traktori või veduri või jumalteabmille urruagus vaja sorkida ja aaret otsida, leiaks küll. Aga meeldima pole need veel hakanud. Olime siingi teisel katsel. Mina olin juba loobunud kui oma ala spetsialist kasutas oma ametialaseid võtteid ja... paramparamparaaaa! Saimegi oma kohaloleku jäädvustada ;)
Täname!
Tõesti need traktori aarded ei meeldi. Ei peaks ju otsima, aga alkohoolik ei pea ka jooma. Ometi joob igal võimalusel ja siis kohati ka seda, mis ei maitse. Olime siin tehnikahuvilistena teist korda ja kui ka nüüd olid kõik kohad läbi kasutud, loobumine otsustatud, hobune ikka paremaks põlluharimise abistajaks kinnitatud, siis viimasest kohast tuli ka konteiner välja.
Selle aarde jaoks olime igaks juhuks aega varunud, kunagi ju ei tea nende masinate puhul.. Jõudsime igaüks tiiru ümber masina teha ja nagu võluväel lehvitas Liis varsti konteineriga. Jäi aega ülegi. Tänud peitjale.
Enne aaret rääkis Kaupo õuduslugusid sellest, kuidas ta on korduvalt otsimas käinud, aga pole leidnud. Hirmutas veel leidude-mitteleidude statistikaga ja üritas niisama otsimist väga meeldejäävaks kujundada. Tegelikult tuli aare väga loogilisest kohast välja. Kui traktorile tiir peale teha, siis see võiks olla koht, millest alustada.
Mina olin siin kolmandat korda. Iga kord siia sõites olen väge täis, küll ma nüüd leian ja enda arust tean peidukaid. Aga kui kohale jõuan ja traktori juurde jõuan, siis on juba motivatsioon otsida kadunud. Ka seekord, õnneks olime kolmekesi ja Liis päästis päeva. Nüüd tagantjärgi ei meenugi, kas olin sealt kunagi otsinud.
Ilus kollane riistapuu. Aega ju tema koputamise ja silitamisega läks, aga mitte just liialt palju. Aare ikkagi käes!!!
Raskusaste võib ka 3 olla siin. Aga mitmendal katsel lõpuks ikkagi seljatatud. Aitäh, oli pikalt koormaks ja teel Pärnusse kripeldas. Aga nüüd saab vist võidurõõmsalt vaadata edaspidi :)
Vaatasin et nii palju siniseid nägusid. Käisin kaemas, et kuhu ta kadunud on, aga kohapeal selgus, et kõik ok. Head leidmist ja logimist:)
Sellele siin saime kah pea et hääled sisse juba kuid mingil hetkel andsime alla. Eriti imelik hakkas siis, kui kõrval jäi miski Audi seisma ning.. nii nad seal toimetasid telefonis midagi, välja ei tulnud ja edasi kah ei liikunud. Ju kunagi uuesti..
Mitme traktoriaarde leid ei olnud täna ettenähtud, tegime pilti ja sõitsime maale edasi.
Esimese tiiruga ümber objekti tundus, et ohh see on üks nendest aaretest, mille juures lootusetuse tundega võideda saab :) Aga võta näpust. Küllaltki kiire leid. Tänud peitjale.
Natuke silitasime seda masinat seal, aga kuna ilmaolud üritust ei soosinud, siis jätsime tolle asja soojemaid aegu ootama.
Esimene sügislumi, jäine tuul ja läbimärjad kindad ei aidanud otsimisprotsessi lihtsustada. Talivilja orasest kõndisime läbi jälg-jäljes ja loodetavasti tulevast saaki liigselt ei kahjustanud.
Hoolimatta küllaltki soojast ilmast hakas mul seal aaret otsides päris külm, nii kaua läks aega.
Kusjuures tops tuli lõpuks ikka välja enamvähem esimeset kohast kuhu ma näpud torkasin aga aru ei saanud et see tops oleks.
Seda trakatsit poleerisin eelmine aasta ikka oma tunnike ja pidime alla vanduma. Nüüd ei saanud teda enam siia üksi kolletama jätta, oli vaja kindlasti leida. Nii see logi lõpuks ikka kirja saigi. Tänan.
Proovisin küll eriti süstemaatiliselt läheneda aga peitu aare jäi mu eest ka seekord.
Suvel on traktor tõenäoliselt varjatud oapõlluga. Aga seekord varjas traktor meie eest aardekonteinerit niimoodi, et me seda ei leidnudki
Kolmas katse. Seekord siis õnnestus nimi kirja saada. Tänud!
Prr, kui külm siin oli, Mari teisaldas ja lõpuks oli tõesti midagi lubavat. Tänud peitjale.
Talv ja traktorid - need ei sobi kokku. Esimese poole tunniga olid näpud läbi külmunud. Oli ka positiivseid momente: mu rabas märgunud veidi liiga pikad püksisääred olid selle ajaga siin jubedas tuules täiesti ära kuivanud.
Polnud enam kohta, mida me katsunud poleks. Läksime uuele ringile. Ikka netu! Lugesin logisid. Ei saanud targemaks. Viimane leid oli toimunud jube ammu, mistõttu kartsime, et äkki on vahepeal kaduma läinud. Aga õnneks mitte. Talv oli topsile korraliku vooderduse teinud. Kui ma selle eemaldasin, siis tundsid Krista tundlikud näpud topsi ära. Aitäh!
Teel teadagi milleks Lätti, otsustasime ka ühlasi aardeid otsida. Silitasime ja toppisime näppe kuhu iganes nii minnes ja ka tagsi tulles. Eks järgmine kord paitame ja sorgime uuesti.
Kuna aeg hakkas jälle peale pressima, tegime viimases hädas geokõne. Selgus, et ka neil jäi leidmata, aga vähemalt piirkonda oskasid pakkuda. Seal, kust nemad ei leidnud, ei leidnud meie ka. Aga logi saime kirja, aitäh!
No ikka kõikvõimalikud kohad said korduvalt läbi otsitud. Mutreid päris lahti keerama ei hakanud, seekord aga loobusin.
Ilus masin. :) Me Mariaga teadsime täpselt, et meil on umbes 5 minutit aega, enne kui peame edasi liikuma ning hoidsime pöidlaid pihus, et keegi ei tuleks meile traktorite hingeelust pajatama ja laseks rahus otsida. Maria oli isegi välja mõelnud, et miks me seda traktorit uurime, aga ei olnud tarvis seda põhjendust kasutada. Mul oli strateegiliselt kogu aeg telefon käes nagu teeks pilti, samal ajal otsides ja teise käega kobades. Üks auto peaaegu seisatas, aga ilmselt kuna olin nii süvenenult pildistamist teesklemas, siis sõitis edasi. Leidsime aarde, minu meelest oli aare väga hästi peidetud.
Vaatlesime, silitasime, toppisime näppe igale poole, karterit lahti monteerima ei hakanud. Tegime mitu ringi peale ja vahepeal tuli juba üks külamees uurima, mis me siin teeme. Ütlesin, et uurime kas sellele pillile ehk ka hääle sisse saab. Ta arvas, et põhimõtteliselt peaks saama ainult, et mõned jupid on puudu. Igatahes peale tunnist traktori hingeeluga tutvumist meile õnn ei naeratanud. Eks siis kunagi tagasi.
Leidis noorgeopeitur, kes oma näppe harjunud igale poole taha ajama nii geopeituses kui tavaelus. Oli väga uhke oma leiu üle. Ma poleks seda ise ilmselt leidnudki, nii kavalalt peidus oli.
Selle traktori iga detaili kohta on mul nüüd väga hea ülevaade olemas.
Vigade parandus. Säh sulle masin-traktorjaam! Kolmas kord kindlasti siin. Põllumees saab juba mitmendat saaki, aga mina ei ole ikka suutnud agregaati tööle saada. Erilist optimismi ei olnud ka seekord, kuid mõtlesin, et uurin veel veidi. Ja no, mida sa oskad öelda? Kas tõesti oli siin koht, mida veel näppinud ei olnud? Hästi küll ei usu, aga seekord tuli aare suhteliselt kiiresti välja. Ei aidanud isegi tunkzi paremini peitmine. See saaga läbi, ees ootavad hingele ja kehale meeldivamad katsumused - kavas suunduda Karli laukaorienteerumise rajale. ;)
Tehnohoole tehtud ja kokkujooks reguleeritud. Järgmise korrani!
Kui Kristel meie geoteel selle aarde avastas, siis lõid tal kohe silmad välkuma. Olevat üks paras pähkel, mis suutvat peitu jääda ka kogenud mängijate pilgu eest. Noh, arvata võib - kui üle kolmandiku logidest on mitteleiud ning autor peab kirjelduses vajalikuks toonitada, et karterist ei maksa otsida :o) Hea, et see traktor vähemalt suhteliselt muguvabas ümbruses paikneb. Panin töökindad kätte ja valmistusin kuni tunniajaseks tolmupühkimiseks. Paari minuti möödudes täheldasin, et Kristel on kuidagi vaikseks jäänud, eemale tõmbunud ning silmad ei pillugi enam välke. Ilme põhjal ehk isegi pisut pettunud - liiga lihtsalt olevat leid kätte tulnud. Ma ei lasknud end sellest väga häirida ning mitteleidsin rahulikult edasi - kuni üritus juba kergelt piinlikuks hakkas muutuma. Kartsin, et lumi tuleb enne maha kui siit iseseisva leiuga lahkun, seetõttu erandkorras tervitasin suunavaid vihjeid, et saaksime geopäeva tegusamalt jätkata. Tagasi peitsime paremini :P
Kui kuulsin, et MTJ on plaanis, siis läksin kohe särama. Ma olen ju siin kaks korda juba käinud. Esimene kord Reigoga pimedas ja teine kord valges Marise ja Lauriga. Mõlemal korral jäime leiuta, kuigi enda arust olime me kõik võimalikud kohad läbi uurinud ja puurinud. :)
Kalpsasin mööda viljapõldu nullini, üritades juba tallatud rada käia ja uusi jälgi mitte teha. Vist isegi õnnestus.
Nullis läks nii, et vaatasin umbes 15 sekundit ringi ja aare hakkaski silma. Mitte, et ma oleks nüüd vahepeal nägijaks saanud, vaid eelmised leidjad olid aarde halvasti tagasi pannud ja seda oli lihtsalt kohe näha.
Aaret peidukast välja ei tirinud, vaid lasin Tunkil endal ka otsida.
Tänud peitjale. Korralikult peidetud aare. :)
Ei leidnud meie. Lõpuks tüdisime ja läksime neid aardeid otsima, mis meile jõukohasemad.
Ei saa öelda, et meil siin see asi ludinal läinud oleks. Pigem kulus ikka aega palju kui vähe. Eks selliseid traktoreid ole ennegi poleeritud ning oli teada, et kerge see ülesanne olema ei saa. Ei saanudki. Lõpuks tuli targematelt natuke hüva nõu küsida ja siis olid otsingud märksa tulemuslikumad. Tänud aarde eest.
Olime teel Geojaanile, ajakavast lootusetult maas ja Pärnus tehtud poe- ja söögipeatus pani ohtu ka juba ürituse ametlikuks osaks kohalejõudmise. Kui aga tuttav traktor vaatevälja jõudis, oli selge, et peatuseta siin ei pääse.
Aja jooksul oli kõrvu hakanud nii mõnigi vihje, aga kui esimene kümme poleerimisminutit oli mööda veerenud, tuli ikkagi kõiges kahtlema hakata. Viimaks tekkis ikkagi tunne, nagu oleks sõrme all miski liikunud. Hetk hiljem ei tundnud enam midagi. Kutsusin Mihkli appi ja saimegi selle kaua kummitanud vidina kätte! Ai, kui hea tunne. Nüüd saime rahulolevalt lõkke äärde suunduda. Aitäh hea õeluse eest!
Mullu sõitsime Jõgevamaa agronoomidega traktorist sirgelt mööda, ikka otse töökodade juurde, et kohalike põllumajandusspetsialistide ja nende masinapargiga tutvuda. Tublid tegijad! Ei osanud siis arvata, et siia veel tagasi tulen ja kohe pikemalt peatun:)
Täna siis seisis üks auto juba põlluservas. No ei ta seal niisama seisa, küllap geokolleegid - neid paistab täna Läänemaal geojaani tõttu massiliselt liikvel olevat. Just nii oligi, jussikesed olid traktori juba parasjagu läikivaks poleerinud. Püüdsime ka oma panust anda. Kuna kirjeldust hoolega ei lugenud, siis toppisin sõrmed ikka karterisse ja mis-need-kohad-kõik olidki.
Saabus uus ekipaaž. Noored polnud siin esimest korda ja tulid uuele ringile mitte väga palju ütleva vihjega. Ometi see töötas! Nõks näperdamist natuke suunatud kohtades ja käes ta oligi!
Aitäh peitjale, mul hea meel, et Lõpe Agro rahvas ei pea traktori puhastamisele aega raiskama, vaid saab rahulikult põldu harida:)
Vihm ja tuul ei lasknud põhjalikult otsida. Traktori ümber kasvab juba korralik vili ja töökotta sõitvad juhid vaatasid ikka kahtlustavalt. Tuleme millalgi tagasi. Aitäh.
No nii,teistkordne külastus viis lõpuks sihile :) Eelmisel korral olin lihtsalt liiga pealiskaudne ja lohakas.Seekord läks aega vast 10 minutit.Aitüma
Otsisime kaua. Käisin vahepeal lausa autost jopet selga toomas, et ikka lõpuni vastu peaksin. Aini näpud olid kõige pikemad, mis aardele lõpuks pihta said. Tänud!
Siin meil vedas. Pisike tops jäi ikka üsna pea pihku. Täname peitjat.
Tavaliselt ei ole mul traktoriaaretega kuigi head suhted, aga seekord tuli tops mõistliku ajaga lagedale. Aitäh!
Kaks kõrgema mehhaanika haridusega inseneri ei suutnud leida seekord mitte midagi anomaalset selle traktori küljest. Peab tulema kordusülevaatust tegema. Kuid seda saab teha ilmselt alles pärast viljalõikust, sest traktor asub keset tärkavat viljapõldu ja vaevalt põlluomanik on rahul, kui ta viljasaak teerajaks tallatakse. Pahanduste vältimiseks võiks aare viljakasvamise perioodil olla kättesaamatu.
Olin siin juba kolmas kord, seekord neljal käel, aga ei saanud muidu hakkama kui kasutasime viimast õlekõrt ehk kõnet sõbrale. olenemata eelnevast poleerimisest ei olnud seda kohta märganud. Tänud tegijaile!
Oi jah, ei läinud üldse ladusalt siin. Poleerisin ühe ringi, siis teise jne. Siis kahtlustasin igasugu kavalusi, siis tegin veel mitu ringi. Siis hakkasin katsuma ilmvõimatumaid kohti. Roomasin, põlvitasin, kükitasin ja tegin muid joogapoose. Vahepeal sõitis mööda mitmeid traktoreid. Ainuke piirkond mis jäi mu sõrmede poolt puutumatu oli karter. Aare tuli lõpuks välja kõige viimasest kohast, kui möödunud oli tund aega. Kõige raskem trakats siiamaani. Aitäh!
Enne kohale jõudmist lugesime logisid ja olime valmis pikemalt otsima. Õnneks leid tuli vähem kui viie minutiga.
Teistkordne traktorisilitus viis sihile :) hästi peidetud mikro :)
Pärnumaa oli meile halastamatu, ei õnnestunud kumbagi otsitud aaretest leida. Seda traktorit me paitasime ikka väga kaua. Hoolimata riigipühast tegi üks mees tööd. Ta oli küll päris kaugel aga aeg-ajalt oli ta mütsinuppu näha. Otsisime siit ja sealt, pikali ja püsti, kükitades ja roomates aga noo tolku ei midagi. Ühel hetkel jalutati meie juurde ning öeldi, et „ega Te siit midagi ei leia.“ Ja õigus tal oligi. Leidsime Taaviga mitu kohta, kuhu ise oleksin selle aardepoisi peitnud, mis olid ka sellised, et esmapilgul silma ei jääks, aga alati oli pettumus - aaret seal ei olnud.
Seda traktorit läksime siis uudistama juba teist korda. Läks seegi kord ikka aega, aga lõpuks me ka aarde kätte saime. Täname.
Korduvalt sealt mööda sõitnud, aga peatunud mitte. Esimese poleerimisega ei leidnud, siis eemalt nõutult passides vanem poeg suutis leida topsiku(y). Tänud.
Pool uut ideed oli vahepeal tekkinud, aga see ammendus üsna ruttu. Siis tuli meelde, et talvel on lageda põllu peal üsna ebameeldiv paigal olla ja metalli poleerida. Tuli end taas lolliks tunnistada.
Ei oska enam midagi teha. Tuleb suve oodata, et lumi kindlasti takistuseks poleks ja siis kambaga peale lennata. Ei tea, kas seegi aitab.
Einoh, Vanda & co oskavad ikka vahvaid peidikuid välja mõelda! Koht oli meile ammusest ajast teada, kuid aaret avastasime alles mõni päev tagasi niisama gropeituse lehel ringi tuulates. Täna oli asja ka Pärnu poole seega üks kindel peatus seni, kuni lapsed autos magavad, oli rohkem kui otsustatud :) Arvan, et traktorit poleerisime oma 10 minutit kuni Rauli loogika ja minu vihjed Berti seltskonna peidikutest oma tulemuse andsid. Kiire lohi tehtud ning hea on taas tõdeda, et uuel aastal uue hooga! Tänud peitmast ja lisapeatust pakkumast ;)
Sai seda traktorit silitatud mõnda aega kuni aare lõpuks avaldus.
Saaremaale sõidu kolmas aardeotsing. Kui raske üks 2.0 trakatsimikro ikka olla saab. Aga sai, oi kuidas sai! Tuul puhus, vihma tibas kergelt, enamasti diagonaalselt. Mehed tööstuses tegid tööd ja suitsu. Mööda sõitis ikka päris mitu autot. Sest me otsingud kestsid ikka üle poole, ehk isegi üle kolmveerand tunni. Marje jõudis kuus korda öelda, et lähme ära. Aga aare ei avaldunud sellegipoolest, nagu tavaliselt selle ütlemise peale toimub. Ma jõudsin kuus korda mitte midagi vastata, nohisedes lihtsalt edasi otsida.
Lugesin logisid, keskendusin isegi Maa-ametile, otsisime veel ja veel. Ühel hetkel leidsin ühe ideaalselt lahtikäiva mikromõõdus vidina, aga selle seest ei tulnud ka aaret välja. Peitjate käekirja teades võis mida iganes kahtlustada. Lõpuks oli isegi minul siiber ja kopp ees. No ja mingil hetkel, enne tunni, täitumist jäi tops pihku. Pagan, ei olnudki eriline kavalus. Arvestades mitteleidude suhteliselt kõrget osakaalu ja otsimiste kestust, võib peidiku raskust kindlasti 2.0 pealt oma punni jagu upitada.
Korjasin trakatsi juurest lömmis õllepurgi ära. Aare ise oli kombes. Aitäh peitjaile ilmselt kõige pikemalt kestnud trakatsimikro otsingute eest, mis siiski lõpuks leidus!
Ma arvan, et üks Eesti enam paisid ja silitusi saav traktor. Vähemalt meie poolt. Aitäh!
Hiiumaale sõites põikasin ka siia korra 17.09 sisse ja poleerisin minuti-paari jagu mõningaid paiku. Kuna aga praamiaeg lähenes halastamatult, siis kimasin kohe kiiresti edasi. Nüüd võtsin asja veidi tõsisemalt. Ja miskine 5 minutiline poleerimine viis sihile. Tänud!
Eelmisel korral käisime pimedas otsimas. Siia jõudes oli lootus suur, et nüüd valges saan nime kirja. Läks aga täpselt nii nagu eelmisel korral. Sai korralikult aega raisatud, kuid õiget asja ei suutnud leida. Uuele katsele?
No ei leidnud. Juba teine kord, mina küll ei tea kuhu seal järgmisel korral veel vaadata… :D
Kukkusin ka teisel katsel läbi. Saab näha, kas kunagi selle näidissohvoostehnikumi ka lõpetan...
Selle päeva eesmärk oligi see aare leida. Roomasin traktori all ja peal, näppisin enda arust kõike, aga kasu polnud miskit, jäime leiuta.
Peab vist kodus samanimelise muusikalise kollektiivi heliloomingut kuulama,et inspiratsiooni saada uuteks otsinguteks :P
Järgmisel korral tuleb päikeseprillid ikka eest ära võtta, janoh kaua seda traktorit ikka poleerida saab, kui juba viljavedajad vaatavad meid vähe imelikult :). Äkki järgmine kord näkkab paremini.
Selle aardega läks eriti lihtsalt, vaevalt sain kohale kui aarde pihku pisteti. Mul jäi üle vaid logi kirja panna. Vahva põka. Aitäh peitjale.
Päris mitu ringi sai põkale peale tehtud enne kui logi kirja sai.Tänud!
Paras seljasurituspausi koht pikemal sõidul. Näpud said õliseks ja otsimisega läks siiski nii palju aega, et väike paanika tekkis järgmisse kohta jõudmise pärast. Ju ma olen sama roostes kui see trakats...
Lükkasime koduteele jõnksu sisse, et uus ja logide järgi huvitav aare üle vaadata. Otsisime, lugesime logisid edaspidi ja tagurpidi, otsisime veel. Istusime heitunult autosse, kõhklesime ja ronisime uuesti tagasi. Otsisime veel. Karterisse ei roninud, aga õliloiku sattusin küll püherdama. Mihkel tõmbas isegi telefonile rakenduse, mis peaks zntarge leidma. Hämmastaval kombel katseeksemplari peal isegi töötas, aga aare, see aare jääb kummitama. Oi, ja kuidas veel.
Olid mõned logid silma jäänud ja väga endale lootust ei andnud, et leiame. Kuna oli vaja ka kella pealt Audru jõele kanuutama jõuda, siis meil oli aega seal alla kümne minuti. Selle ajaga me seda ka ei leidnud. Vihje on antud oludes kasutu (seda muidugi on hea öelda, enne kui pole leidnud, kuna teadagi ühte teist sama vihjega mikrot :P ) Igatahes leidmata ta jäi ja pidime edasi kiirustama.
Ma muidugi loodan väga, et selle traktori kõik poldid ja lahti käivad kaaned olid juba enne geopeituse aarde peitmist lahti kruvitud. Hetkel olukord tundus ikka päris hull...
Kaks ja pool nädalat hiljem taas aarde juures. Võrreldes eelmise korraga on traktori ratta kruvid enam logisema hakanud, muu tundus nagu muiste. Aarde leidmisele aitasid kaasa leiulogid ja nende lugemine. Ma vist ikka eelmine kord uurisin peidukat, kuid nähtavasti mitte nii põhjalikult. Täna oli Annegi esmalt sama peidikut vaadanud kust mina lõpuks aarde välja tõmbasin. Aitäh.
Nähes peitja nime mõtlesin küll siin mingit peenemat heegelduskunsti aga sellegipoolest kaval peidukas. Eriti kui ma sealt kust Kleone aarde välja võttis, just samuti olin vaadanud ja välistanud selle peiduka. Teretore aare, aitähh!
Arvasin, et kui olen 3-4 aaret selliste põkade küljest leidnud, siis siin pole probleemi. Kuskil 30 minutit vaatasin ringi, aga ei midagi. Nähes peitja nime, siis siia tuleb ikka suurema kambaga tulla ja aega varuda.
Vaikselt, õite vaikselt läksin kõrtki puudutamata teiste jälgedes nulli. Olime maaametist aarde asupaika vaadanud, nii keskendusime nähtule ja minutiga oli aare käes. Mõnus oleks sellise vidina seljas tasakesi sõita. Tänud!
Hommikune soojendusaare jah, enne suurematele kangelastegudele asumist. Timix oli selle just mõni tund varem leidnud, seega sättis ta ennast mõnusasti istuma ja otsimist jälgima. No ja nagu ikka sellistel puhkudel istutatakse ennast ju otse aarde otsa, et teistel raskem oleks. Peale sellest arusaamist tuli leid ka. Mitte väga lihtsalt, aga eks see ole sihuke nipikas aare ka. Põllus tallamine muidugi mu lemmikute hulka ei kuulu, aga see selleks. Aitüma ka.
Südaöisel tuuril käisime läbi ka siit uuest aardest, mille Miki üsna kiirelt leidis. Hommikul pakkus aga Hannes, et lähme korjame ära mõned Virtsu kandi täpid ja kuna see aare oli ka tal tegemata, avastasin ma ennast vähem kui 12 tundi hiljem jälle siit... Aga peidukas on kaval. Aitäh!
Tegelikult oli see suht koba, et lamp just õigesse kohta näitas. Jälle ühe trakatsi võrra targem, aitäh :)
Selleks korraks sai Pärnuga ühele poole, edasi sõitsime uuesti Läti poole, sest Timix ikka kiitis ja kiitis Riia aardeid, eriti mõistatusi. Teele jäi see vahva kollane traktor. Alles paar päeva tagasi käisime Põka juures, niisiis peaaegu tuttav asi. Mina jõudsin tiiru ümber masina teha ning Tanel talle selga istuda, kui Miki küsis, et kas tahame ka otsida või paneme kohe nimed kirja. Kuna aeg oli ikka õige hiline, siis otsustasime viimase variandi kasuks. Ei saa ikka väsida imetlemast mõne mehe oskust taskulambi kiir täpselt õigesse kohta suunata. Seda peab ikka aastaid harjutama. Aitäh!
Aare leitud meie "Ruila" tuuri käigus. Olime siin südaöö paiku, ei mäleta enam kumb kuupäev raamatusse sai. Saime imetleda Miki imelist aarete leidmise oskust. Eriti kärmelt käib see leidmine, kui lehel on eespool sinised näod.
Leitud pärast hädaabikõnesi eelmistele leidjatele. On ikka keeruline 2.0
Vähene geokogemus, mis muud. Geoakadeemia ka läbi tegemata - ega polegi meist midagi loota!!
Täiesti hariv aare traktori ehitusest. See, et aare ei asu karteris ei öelnud mulle algul midagi. Keegi oleks pidanud mulle selgeks tegema, kus see karter asub, kust otsida ei maksa. Mingil otsingu hetkel sain kogemata arvatava karteri lahti. Jälle targem.
Pool tundi otsisin ja siis väsis Henriko traktori juhtimisest. Pole hullu, ikka juhtun vahest traktorist mööda sõitma.
Puhkus oli just alanud, kui Jaak Tallinna poolt suure kisaga tuli, et uus aare meie lähedal. Istusime siis autosse ja läksime vaatama. No küll me poleerisime seda kollast iludust seal. Nii seest kui väljast, nii pealt kui alt, nii eest kui tagant. Ei miskit. Ma olin juba loobumas, kogu traktori hingeelu oli juba tuttav. Linnuvaatleja aarded panid mind mõtlema igasugustele riukalikele teooriatele erinevatest peidukatest, kui Jaagule aare lõpuks näppu jäi. No küll vedas, möödasõitvad põlluharimismasinate juhid hakkasid aina juhmimate nägudega meid vaatama, saime lõpuks logitud ja minema.Jaak oli kõrvuni õline, aga õnnelik :) Oma üllatuseks saime logida puhtasse raamatusse. Suur tänu aarde eest!
Vihjest paraku küll eriti kasu ei olnud, aga ilm oli ilus ja traktor äge, seda aaret meeldis mulle otsida küll. Peidukas oli ka hirmus kaval, võttis ikka natuke aega. Aitäh aarde eest!