Tegelikult oli see aasta plaan et sygisel korjan ennem tormisid ära et siis kevadel tagasi viia. Käisin kaesin ka asjalood yle. Täitsa kadunud mis kadunud. Arvan et on paras aeg sellel luitenaisel(draakonil) minna lasta. Koht iseenesest on maaliline, aga loodusj6udude vastu ei saa.

Otsisime, kuid ei leidnud midagi. Võimalik, et meri oli aarde ära viinud sügistormidega, ka kallas oli mõnest kohast varisenud.

Leitud.

Aarde juures nägi Margit oma elu esimest jaaniussi :)

Varahommikustel tundidel leitud aare. Pimedus polnud sugugi takistuseks :)

Leida midagi mis on leitav on tõesti tore :) Seekord tuli leid esimesest vaadatud kohast :) Ty

 1 

Hea on leida asja mis on reaalselt olemas. Kunagi talvel sai siin noore ja rohelisena otsitud kuskil tund ja mõte oli, et peab ju olema, et kuidas pole?! Tänud taastajale.

 4 

Eelmisel aastal taastatud kirjapudel läx kaduma. Proovime siis sel aastal uuesti. Head otsimist ;)

Vol 3.0

 1 

Käisin tegelikult juba novembris kontrollimas ja ei leidnud enam peidukat ennastki. Erosioon. Vabandused kes vahepeal otsimas on käinud. Omanik vaevalt taastab, aga usun et kevadel panen uue kirjapudeli paikka. Seniks võiks olla ajutuselt kättesaamatu.

Vaatasin ülevalt ja alt, iga sammuga kammisin seina läbi, ei olnud...

Siit see Suurupi avastamine algas, ehk teisisõnu siit see häda ja viletsus algas. Siiberdasime siin üksjagu aga tulemust ei tulnud. Sein oli märg, kivide vahel oli vesi. Tundus just nagu oleks meri hiljuti kõrgemal olnud ja nüüd taandunud. Siin sai korralikult roomatud aga ikka tulemusteta. Lõpuks siis Herki helistas Tarmole, kes pool aastat tagasi aarde taastas. Ka peale kõnet sai üksjagu roomatud aga aaret ei leidnud. Kui ta siis seal olemas ikka on, siis tuleb lihtsalt silmaarsti juurde minna. Aga tänud ikkagi. Koht oli ju iseenesest võrratu.

Igavesti vahva koht. Natuke tuli ikka otsida ka. Tänud peitjale.

Leitud

Peale rannas peesitamist tuli loomulikult ka sealne aare üles otsida. Liisa otsis küll, aga kuna eelnev öö oli tal magamata möödunud, siis ei märganud ta nii lihtsalt leitavat aaret isegi sellele otsa vaadates :) Mina leidsin kiirelt ja vaevata.

Mõnus puhkekoht. Eriti meeldis liikuv ja toitu noriv puukoer. Allateed aga ei leidnud ja loobusin.

Tore koht sõbra ootamiseks :)

Tükk aega otsisime, aitäh!

Veidi võttis aega, kena rannik. Aitäh

Väike jalutuskäik rannal

Aasta tagasi sai käidud otsimas, ei leidnud. Korra sai ka kevadel mõõda sõidetud aga veeseis oli kõrge ja ligi poleks pääsenud. Täna siis vigade parandus. Ei teagi, miks eelmine kord leidmata jäi. Täna kiire leid. Tänud peitjale.

Leitud

Ohh, Hubertus.. võttis ikka natukene aega. Sest mobiilse positsioneeringu võis täna suht üle õla visata. Õnneks on maa-amet ja ortofotod. Ehk siis jah, käis suuremate rannakivide tuvastamine ja nende järgi orienteerumine. Aga ega see ka võitu kergelt ei toonud. Kuid lõpuks ikka sai õige nurga alt vaadatud.

Eile käisin kaapisin kõik kohad läb, ei muhvigi, täna kuidagi, hopsti ja olemas...

 7 

Rodu siniseid n2gusid tegi murelikuks. Peitja ise ei ole meil kohalik resident niiet otsustasin t2na ise asja kaema minna. Kodus igaks juhuks komplekteerisin uue identse aarde. Koha peal oli n2ha et merevee tase ja j22 olid talvel omajagu kallast r2sinud. Tagatipuks oli ka ylevalt panga pealt varinguid toimunud. Vanat peidukat igastahes tuvastada ei suutnud. Kas siis meri kaasa viinud v6i lihtsalt varingu alla j22nud. Peitsin siis uue kirjapudeli samale koordinaadile sarnasel viisil kui eelmine. Edukaid otsimisi ;) loodame et pysib

Uus elu

Jäi siiski leidmata :( Soovitus omanikule oleks ehk hooldust teha ja vaadata, kas peale lund ja jääd ikka õiges kohas on, savi ja liivavaringuid oli mitmeid, ehk need õige koha blokeerinud :(

No mida polnud,seda polnud.

Jäi meie silmade eest varju.

Jäi meie simade eest see aare varju.

Sai mitmelt kõrgusel otsida. Küll üksi, kaksi ja neljakesi, mis nähtamatuks jäi oli aare. Tänud.

Esimene asi mis silma jäi.

Vaadanud üle Suurupi Vabadussamba suundusime alla aarde jahile. Kaasas oli küll aardekoer aga paistab, et tema nina oli tol hetkel orienteeritud pigem hiire peale, sest minu poolt valitud avaus oli õige. Aitäh peitjale!

 2 

Tulin Suurupit vallutama 2/7 aare. Kohale jõudes tuli korralik nostalgia laks ette. Just seal aarde juures sai oma 5 aastat tagasi naisega pildiseeriat tegemas käidud kus siis mina, naine ja kõhubeebi rõõmsalt poosetasime. Tänud peitjale ja Leannele piltide eest.

Õnnelikud draakonid leidsid sõbrad

Ilus koht ja àge vaade !

Leitud imekaunil suveõhtul. Tänud kena loo eest!

Leitud.

Leitud ja logitud pühapäevase rattamatka käigus. Ilus vaade. EVEJ. TFTC.

Leidsime, ilus vaade. Täname!

Hubertus leidis sõbra, meie leidsime aarde. Aitäh mõnusa jalutuskäigu eest!

M6nus jalutusk2ik randa. Kiire ja lihtne leid :)

Leidsime.

Tagant järgi ära märgitud.

Mõnus koht ja kiire leid. Täname! :)

Kõik avaused said läbi vaadatud aga Draakoni kirjad jäid seekord avastamata.

Käidud. Leitud. Logitud :) TFTC!

Leitud. Tänud!

Kaunis vaade, tänud!

Kiire peatus möödasõidul, tänud.

Kuna koduigatsus oli juba suur, siis tegin aardele lähenemisel tempot. Alla saime vist ainukesest jäisest kohas kaldala ääres. Nüüd tempokalt aarde juurde ja logi kirja. Kuna Jutal ja Svenil läks kohale jõudmine aega, peitsime Kariniga kiiresti aarde tagasi. Ootasime teised ka ära ja lasime ka neil natuke otsida. Kui kõik olid oma kohustused täitnud, tegime veel mere ääres väikse istumise, mille käigus Neti mulle taldriku kinkis, mille ta oli leidnud. Täitsa kena Vene aegne nõu. Nüüd tagasi auto juurde, sõpradele kalli ja kodu poole minekut. Tänud peitjale.

Pika geopäeva lõpetus. Olnud katakombides nägime, et üks aare on veel jalutuskäigu kaugusel. Ja oi kui hea, et sinna läksime, pani kohe mõnusalt rahuliku punkti meie päevale. Päris pimedas leidsime koha, kust alla minna - libe muda ja hunnik jääd. Aga alla saime. Sai jalutada mere ääres ja nautida ööpimeduses merehõngu ja lainete müha. Aare avaldus (jälle Janarile) väga kiiresti ja logitud saime ka. Siis võtsime aja maha ja veetsime hetke oma mõtetega meremühas. Ega õhtut saa lõpetada ilma väikese kiusuta - Janar sai ka väikese värskenduse osaliseks. Aga lohutuseks sai kingituseks mereäärse taldiku. Meile üllatuseks leidsime palju kergema tee üles minemiseks ja autodeni jõudes sai tänatud meeldiva seltkonna eest. Tänan peitjat, mõnus mererand.

 1 

Draakonist sai päeva viimane aardeleid. Õige tasapinna leidmiseks kõmpisime tänu pimedusele päris pika maa (tagasi saime muidugi otse). Ma isiklikult isegi pikka maad ei käinud, vaid püüdsin Sveni abiga varem maanduda - sellega kaasnes muidugi lääbakil mees (kes minu raskust ilmselgelt valesti hindas) ja minu okstesse kinnikiilunud jalanõu.

Aardeleid tuli kiirelt, tagasijalutamine samuti. Kõigil oli pikast päevast väsimus sees, va Karinil, kes teatas, et siit ainult 600 meetri kaugusel on veel Tulejuhtimistorni aare ka, mida võiks korjata. Selge oli, et ta vaeseke oli kõige väsinum ning oli selleks ajaks juba unustanud, et meil see katsumus juba läbitud on.

Tänud peitjale ja kogu seltskonnale meeleoluka geopäeva eest!

Plaanisime laupäevaks väikest geotuuri, Draakon Hubertus oli mul esimene võtmata aare. Jalutasime mööda randa nulli poole, kuni selgus, et valisime vale lähenemistee ja pidime tuldud teed tagasi minema. Valisime teise tee ja peagi olimegi nullis. Hetkel saab sinna kuiva jalaga, ei tea kuidas see suvel seal püsib.

Koht oli väga ilus, ainult natuke ohtlik, sest kui me logitud saime ja Ethel hakkas aaret tagasi peitma, siis sadas ülevalt hunnikus kive alla. Hea, et keegi meist vastu pead nendega ei saanud. Kiivrid pähe!

Tänud peitjale.

Leitud ja logitud.

Kõigepealt sai lähenetud valest suunast, aga õnneks saime aru ja siis tuli aarde leid kiiresti.

Kohta vaadates tundus ebaloogiline, et vihjes nimetatud kohta saaks midagi püsivat tekitada. Kammisime mitu korda ümbrust, kuni märkasime, mis kahe silma vahele oli jäänud. Aare korras, aga logilehed mahuvad ainult siis ära, kui korralikult kokku rullida! Muidu on järgmisel raske neid kätte saada. Meil oli igatahes. Tänud siia juhatamast!

Valisin vist vale poole aardele lähenemiseks, sest jalad said märjaks. Aitäh!

Kõik oli lihtne ja konkreetne, aare tuli välja esimesest vaadatud august. Tänud peitjale.

Leidsime udusel uusaastahommikul.
Täname!

 1 

Mida uuel aastal esimesena teed, seda teed terve järgmise aasta. Kuidagi nii oli see vanasõna. Meie otsisime aardeid. Ei tahtnud pärast pidustusi veel lahku minna ja meelitasime Piia-Peetri endiga kaasa, koos on ikka toredam. Meri oli kõrge, ühelt poolt ei pääsenudki ligi, pidime väikese ringiga minema. Ja hea oligi, nägime palju rohkem ja saime rohkem merd nautida.

01170

Meri oli ilus. Tänud!

Polnud väga ammu seal rannas käinud. Nüüd mõtlesime ruttu ära käia, et enne asi ära näha, kui meri ta minema viib. Neljajalgne ootas sel ajal autos ja oli seal juba hävitustööd teinud, kuigi tavaliselt ta nii ei käitu. Ju oli endast väljas, et talle draakoni kodu ei näidatud :D.

Rand on tuttav, kuna lapsepõlves jne. seal palju käidud. Nüüd sai mindud aga aardejahile. Muidugi kutsa oli kaasas aga vot randa jooksma ei saanud tulla, kuna ´´tore´´ märgike vaatas vastu, mis keelas koertel rannas olemise. Aga aare kiirelt leitud ja logitud.

Jätkasime pühapäeva pärastlõunast Suurupi ranniku retke. Nagu kunagi varem, jõudsime taas tupikusse, kus kaardil paistis tee, aga tuuleklaasist välja vaadates laiutas rauast väravaga maja. Tagatipuks jooksis naviprogramm kokku, seega tuli mälu järgi ringi sõita.

Nulli jõudes sai selgeks, et läheneme valelt tasandilt. Parandasime vea. Nüüd oli tuul veelgi tugevam. Arvo leidis taas aarde; panime nimed hästi ruttu kirja, et mitte haigeks jääda. Vaade oli ilus, aga ilm oli selle nautimiseks ebasobiv. Kardan samuti, et kevadeks on see aare läinud. Siiski, aitäh kutsumast!

Täna jube teine koht, kus tuleb fotograafide järel oodata. Koht muidugi ilus ka selleks. Aitäh!

Saime pihta kus aare on ning leid oli siis kiire. Tänud!

Vee ääres on alati mõnus, aitäh draakonile jalutama kutsumast :).

Veedraakon võiks midagi teada ka vee erinevatest kõrgustest ja lainete suurusest...siis vast oleks karbi püsivus vähe pikem kui esimese tugevama tormini...

Tahtsime kohe alguses draakonit külastada, aga sattusime kõrgemale tasandile ja ei saanud kuidagi alla. Tagasiteel siis tulime juba alumise torni juures mere äärde ja matkasime ilusaid kive uurides ja vahepeal kivi otsas pikniku pidades tasapisi draakoni peidupaigani. Ajasime Pauli oma draakoni lugudega segadusse, nii et lõpuks ta teatas meile, te ju valetate siin kogu aeg, draakoneid pole olemas. Tänapäeva lapsed on ikka eelkõige realistid. Ehk sügistormid ei vii seda merele ära, loodame aardele pikka iga.

Üsna julgelt peidetud aare, pole midagi öelda. Loodan, et kestab kaua. Leida oli kerge.

Leitud.

Valisime Suurupi kandi aarete külastamiseks päeva, kui tuletornid olid külalistele avatud. Kõige viimaseks siinsetest aaretest jäi Draakon Hubertus. Jalutasime rannas ning panime logi kirja.

Peale tuletornide külastamist jäi veel plaani Hubertusele külla minek. Koht oli ilus ning meeldis mulle väga. Parklas kuulutas ilus silt talisupluse võimalust ning mere äärde jõudes nägimegi üllatuseks kolme ujujat. Ise vett testima ei hakanud, vaid jalutasime koordinaatide suunas. Kividele oli jäetud kaks sõnumit. Huvitav, kas need olidki draakonite omavaheline kirjavahetus?

Aitäh!

Siin polnud panga all varem käinudki. Igati tore ja uudistamist väärt koht.

Leitud

Kui aru saime, kust otsida, siis läks lihtsalt juba. Leitud, logitud. Tänud peitjale!

Läks natuke aega, aga leidsime.

Olime teel Muinastulede ööle, aga enne sihtkohta jõudmist plaanisime ühe põhjaliku retkepäeva teha.
Parkisime nullist nii mõnedsajad meetrid eemale ja tegime mõnusa jalutuskäigu mererannas. Geokoer jooksis pööraselt lainete eest ära, lapsed viskasid lutsu ja me Ragnega nautisime vaadet, head ilma ja mõnusat kohta.
Aitäh aarde eest.

Lainetest vaimustuses geokoer püsis sekundiks paigal

 2 

Siin tuli jällegi kohati balansseerida eramaade ning mere piiril. Teadagi on mööda märga liiva palju edulisem rattaga sõita kui kuivas liivas sumada. Ja kuna laine oli tänase tuulise ilmaga eriti laiahaardeline, siis paaril korral leidsin ennast sõitmas vaat et lausa keset merd.

Ühel hetkel läks ratas jälle selga ning tuli turnimisharjutusi teha, sest et alumisel korrusel jäi kaldariba üsna olematuks. Kalda ülemisele korrusele oli siin keegi puudest suurema püramiidi kokku seadnud. Kas sellele ka sütitavaid nähtusi tutvustati, see jääb mul praegu teadmata. Aga see oleks ilmselt õige kaugele mere peale välja paistnud, sest et kuhi oli üsna muljetavaldav.

Turnimisharjutusi tuli aarde leidmiseks teha küll ja veel. Meri tegi kah omasoodu trikke ning üritas korduvalt lähenemisteed ära uputada, aga lõpuks tuli leid päris kärmelt ning jalgu ei pidanud ka palju leotama. Mina tänan.

Leitud

Esimese hooga sattusin valele tasandile. Kui selle probleemi lahendatud sain, siis jäi ka aare kiiresti silma. Aitäh peitjale.

Välismaalase peidetud aga siiski koht mida polnud külastanud, polnud lihtsalt siiapoole pööranud. Loodame siis et lained seda mujale ei tassi. Mulle tegelikult väga siinkäik meeldis

Lugesime draakoni lugu ja jalutasime mööda randa aardeni. Aitäh!

Kihutasime aardest algul mööda ja jäime maalitud maja vaatama. Kui selgus, et peab rannajoonele välja minema, siis leidsime eemalt allakäigutee. Nojaa.. Loodetavasti pole ainult selle suve aare ja peab meretormidele vastu.

 1 

Otsustasime Murastesse ratastel tööd tegema veereda. Siis saab kolm ühe hoobiga - sporti teha, aardeid otsida ja aiatööga kasulik olla. Kodukandi aardeid on praegu parim rattaga otsida. 35 km puhast rõõmu, eriti kui rattad poole peal, Murastes ära said õlitatud B)
Siit sõitsin hiljuti ennegi rattal mööda, väga ilus kodukandi rannajoon. Täna sai ka kunstist rahus pilte tehtud. Kui olime panga peal, nägime all meie kahe kuulsaima Hannese vahepealset meesterahvast. No mis ta siin muud teeb ikka otsib-leiab-logib. Kui me alla jõudsime ja aarde leidsime, tema logi siis seal polnud. Ei tea, mis ta sealt siis otsis.
Koht on äge, ilus ja põnev. Peidik aga ülimalt kahtlane, soovitan enne sügistorme ära otsida. Aare hetkel korras ja leitav. Kleepisin GC-GP kleebise topsile. Juhendit ikka pole. Sellised kombed siis väljamaalastel. Aitäh ilusa koha eest, kiirustage seltsimehed otsijad! Ühe õllepudeli ja McDonaldsi sodi korjasin ka rannast ära.

https://www.endomondo.com/users/1392188/workouts/767812302

Tegime pisikese georingi, aardeleid tuli kiirelt, koht oli juba varasemast tuttav, aitäh!

No kas tõesti sedasi see aare seal püsib, ootan huviga. Aga tee aardeni oli lahe, vesi noolis hoolega mu ketsininu. Tänud, koht vaatamist väärt!

Leitud. Aitäh!

Leitud. Aitäh!

 1 

Tuttav munakivitee, tuttav rannik, nii ülevalt, kui alt. Tuli aega viita, sest nullis tegi üks pere fotosessiooni. Ilus koht ju. Logiraamatu kätte saamine oli paras ooper. Loodame, et aare püsib.

 5 

Koht on lahe ja väärib kindlasti aaret, selles osas ei nurise üldse. Peidukoha valik kitsamas mõttes tekitab teatavaid kahtlusi. Kuna näppu jäänud pudel ei sisaldanud mitte veedraakonite lembeluulet, vaid geopeiturite logisid, siis järeldan, et küllap leidsin ikka õige asja. Aga tahes-tahtmata jääb mulje justkui peitja oleks planeerinud sobivate ilmaolude korral ka selle konteineri teise randa saatmist. Kõrgema merega võib asjast ükskord mõistatusaare saada...

Nagu mitmed meist, püüdsin ka mina autoga edasi alumise tuletorni poole liikuda, Google'i tädi kahjuks ei teadnud, millise raja peale Svetlana III teetõkke või muidu kurja märgi oli installeerinud. Päris põhjalikult sai tiirutatud, preemiaks näidati vähemalt üht mõnusat vaatamisväärsust - suurtest paeplaatidest laotud sammaldunud katust.

 1 

A sõitis nulli suunas ja muudkui jutustas, kilomeetrite jagu sain kuulda tema noorpõlveseiklustest ,et mis ja kus juhtus. Mõned seigad käisid ka selle koha kohta. Mööda liiva kulgevaid "tunkilikke" jälgi suundusime nulli suunas. Seina ääres loksusid lained nii kutsuvalt, aga täna olin laisk, ei viitsinud jalgu paljaks tirida ja nii ronisin sinna kõrgustesse, miskit torkis kraevahel pärast tükk aega :P.
Nullis oli ilus, laine loksus, üks kohalik kriiskas mu pea kohal kuigi tema järelkasvu ei paistnud ei maas ega õhus... ju tegi lihtsalt igavusest hääleharjutusi...tegelikult ega ma ju aru saa neist suleliste hüüetest. Logisin ja kulgesime taas inimeste maailma. Tänud!

Aardeni minnes liitus meiega üks koer. Mõtlesin, et kutsa on aardest teadlik ning tuli meile teed näitama. Nii aga ei läinud, sest kui täpini jõudsime, siis kutsa ei olnud väga huvitatud aitamast. Tagasiteel natukene aitasime kutsat ning suunasime ta sinna poole tagasi, kus ta tuli. Tundub, et jõudis lõpuks koju tagasi.

 8 

Üsna kohe peale autost väljumist märkasime, et üks noor koer käib meil sabas. No las siis käib, tahtis ka aaret otsida... Kõndisime edasi, omanikku ikka ei paistnud. Leidsime aarde, logisime ära ja märkasime, et kuts pani ajama. Teisel pool kaljut paistis palju rahvast olevat, aga koer jäi neist kaugemale istuma, vaatas vaid, kuidas lapsed palli mängivad... Vilistasime koera ja too jooksis kohe meie juurde. Et koeral oli ripatsiga rihm kaelas, pidi tal ju ometi omanik olema. Tema hoidis aga mõne meetri kaugusele, ei näinud numbrit lugeda. Tükk aega proovisime, mingi hetk lugesime välja, et koera nimi on Kira. Sellele nimele reageeris ta ilusti, omaniku leidmist see aga ei lihtsustanud. Auto juurde jõudes olime ühe numbri kaupa peaaegu terve telefoninumbri kätte saanud, siis aga kostus kauguses paistvast majast omaniku hüüd ja Kira panigi ajama. Oli igatahes päris huvitav kohtumine toreda koeraga, aare tõi ka üsna ilusasse kohta. Aitäh!

Truu kaaslane... Aga meil ju pole koera?

 1 

Siin sõitis Margus peaaegu aarde nulli. Otsitav jäi küll "tsipa" alla poole. Nautisin seal siis vaadet, kuni Margus kadunud oli. Ootasin teda siis auto lähistel ja millaski ta vist taipas ise ka, et ma ei märganud, kuhu ta läks ja tuli mulle järgi. Selleks ajaks oli tal selge, kust kenasti alla saab minna vaadet nautima ja aaret otsima. Kuni mina siis lõpuks logiraamatu lahti tegin - selgus, et meie nimed kah juba kenasti kirjas. Joonistasin siis naerunäo juurde ja võisime järgmise aarde juurde suunduda. Aitäh!

:)

palmi ei leidnud

 2 

Ehh. Koht on aus, kõlbab jalutamiseks ja ujumiseks ja lutsuviskamiseks ja milleks veel, aga kindlasti mitte aardepeitmiseks. Sest meri va sinder on tuhandenäoline: kord vagur ja vaikne, madal ja peegelsile, siis jälle selline, nagu Kihnu Virve laulab, laine laksudes kaldale lööb. No ja kui meri juba kaldale löömisega ametis on, siis võtab ta kaasa igasugust kraami, ja ühe pisikese draakoni kohe kindlasti. Nii et kiirustage, seltsimehed, kes seda aaret leida tahavad. Koha eest aitüma ka.

Järgmine nostalgia paik. Siin sai ikka nooruspõlves rattaga pidevalt tuuritatud ja just selle pangapeal ka tihti kaasasolevaid kaloreid manustatud. Kunagi oli seal isegi miski petoonist valatud vundament näha.. nüüd nii rohtu kasvanud, et ei hakanudki silma. Tänud!

Leitud ja logitud. Kena koht.

Leitud,aitäh!

 5 

Suvi, meri ja aare - üks ideaalne kooslus geopeituritele või mis? See aare pani paika meie piknikupaiga. Egas muud, kui varustus kaasa ja mere äärde. Aga loodusel olid omad plaanid. Tuul tahtis pikali puhuda, vesi tõi randa kõiksugu sodi ja selle peal askeldas mustmiljontriljonit kärbest, kes ei häbenenud ka meie pinnal oma jalgu puhata. Kuid piknikul geopeitureid see ei häiri. Kui, siis vaid veidi, et kiirelt kõik ära süüa ja edasi tormata, sest geopeitur juba ei istu. Geopeitur on alati liikvel. Kuid esmalt otsisime aarde üles. Aare paljastus kiirelt ja kergelt ning oli heas korras. Seejärel laotasime aarde lähedusse teki ja asusime sööma. Väike geopeitur suundus vee äärde kive loopima. Peagi märkasime meile lähenemas üht isikut. Käes olev GPS ei jätnud palju võimalusi kahtlustamiseks. Lasime tal rahulikult tegutseda ega tormanud varukast sikutama. Pärast mõningat ühel kohal seismist asus ta uuesti liikuma - järelikult oli olnud õnnelik rännak. Meist môödudes sai meis edevus võitu ja uhkeldasime ka enda leiukogemusega. Ilsaid uusi leide. See oli meie 1500-s leitud aare Eestis.

Kõigepealt aare, siis kohtumine toreda geoperega, pikka iga aardele! Aitäh!

Aitäh siia juhatamast.

Tänud peitjale :)

Mõnus mereäärne koht,suve kohta ainult liiga tuuline ilm sattus olema.Tänud!

Parklas tabasime aarde poolt läheneva Priidu. Aardeni suundusime otse, tagasi mööda rada.

Olime kolmandad. Kaunis mereäär ja laine loksus mõnusalt. Tänud juhatamast!

See koht oli minu jaoks meeldivaks üllatuseks, siia polnud varem sattunudki ja teinekord, kui rohkem aega on, peab kindlasti tagasi tulema. Inga läks ja puuris pilguga peidukat, endal nina peaaegu vastu maskeeringut, ning kõndis siis sirge seljaga minema sealt. Ega's mul jäänudki muud üle kui see Geojaanipäevalt hangitud tops sealt ise välja võtta, mille peale Inga üllatunud nägu teeskles. Logimise ajal mõtlesin sama, mida tomm siin kirjutas, et huvitav mitut suuremat sorti lainet läheb vaja, et aare Soome poole purjetaks? Tagasi auto poole astudes nägime ranna ääres veel kaht inimest, kelle siinviibimise põhjus meie omast ilmselt kuigi palju ei erinenud.

Algul lähenesin valelt poolt. Õigelt poolt liikudes oli lihtne leid! Kell näitas umbes 10:00. Koht varasemast ajast tuttav. Kena kant!

Aardele lähenesime ühelt poolt ja tagasi tulime teist kaudu. Huvitav oleks teada kaua ta seal püsib enne kui loodus võimust võtab.

Hämmastav koht. Ja veel ägedam, et ei teadnud sellisest superilusast paigast enne midagi. Ning imekspandav on ka see, et selle paiga avastas väljamaalane.
Kui enne olin kodust väljudes Veikole öelnud, et nagunii kahetsen fotoka kaasa mittevõtmist, siis selles paigas see tõele ka vastas. Kahetsesin ja veel kuidas. Selge päike, vahused kirkad lained, suured kivimürakad mattumas vahuste voogude alla ning pankrannik, soe õhk... Ohjah.
Kõndisime nulli suunas ja Veiko avastas peidiku, millest mina olin just ülbelt mööda kõndinud ja mittesobivaks tunnistanud. Seekord olime kuuendad.
Selle aardega täitus minul kena number geopeituse lehel - 2345.

STF 18:24

Kena koht. Rannas ja panga peal oli mitmeid mugusid aga keegi aarde juures mind ei seganud. Esmalt olin nõutu kas otsida alt või ülevalt kuid suutsin esimese valikuga õnneks täppi panna. Aardesse jätsin Mega jaanipäeval mulle ulatatud pliiatsi. Aitäh!

Peldikusse talisuplema

Tere tulemast

Meri oli tormine aga pildil paistab rahulik